|
26.3.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 112/16 |
Euroopa Komisjoni 18. detsembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 10. oktoobri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-435/15: Kolachi Raj Industrial (Private) Ltd versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-709/17 P)
(2018/C 112/21)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland, A. Demeneix, M. França)
Teised menetlusosalised: Kolachi Raj Industrial (Private) Ltd, European Bicycle Manufacturers Association
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu 10. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas T-435/15: Kolachi Raj Industrial (Private) Ltd vs. komisjon, jätta rahuldamata esimeses kohtuastmes esitatud nõue ja mõista kohtukulud välja apellandilt; või teise võimalusena |
|
— |
saata asi tagasi Üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks; otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulude jaotus edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjoni apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 10. oktoobri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-435/15. Selle kohtuotsusega tühistas Üldkohus Kolachi Raj’i puudutavas osas komisjoni 18. mai 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/776 (1), millega laiendatakse nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Kambodža, Pakistan või Filipiinid või mitte.
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab komisjon ühe väite.
Komisjoni seisukoht on, et Üldkohus tõlgendas valesti dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b. Esiteks võttis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses algmääruse artikli 13 kohaldamisel ja selle määruse artikli 13 lõike 2 punktis b oleva sõna „pärinevad“ tõlgendamisel ekslikult kasutusele päritolureeglid. Teiseks eksis Üldkohus, piirates need tõendid, mida komisjon võib kasutada selleks, et tõendada osade „pärinemist“ dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud riigist. Komisjon leiab, et tõlgendus, mida Üldkohus kasutas, ei ole kooskõlas algmääruse artikli 13 sõnastuse, konteksti ja eesmärgiga ega Euroopa Kohtu praktikaga, mis käsitleb meetmetest kõrvalehoidmist.