Agria Polska sp. z o.o., Agria Chemicals Poland sp. z o.o., Star Agro Analyse und Handels GmbH ja Agria Beteiligungsgesellschaft mbH 20. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 16. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-480/15: Agria Polska jt versus komisjon

(Kohtuasi C-373/17 P)

(2017/C 347/04)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellandid: Agria Polska sp. z o.o., Agria Chemicals Poland sp. z o.o., Star Agro Analyse und Handels GmbH ja Agria Beteiligungsgesellschaft mbH (esindajad: advokaadid P. Graczyk ja W. Rocławski)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artikleid 101 ja 102 koostoimes ELL artikli 17 lõike 1 teise lause ning komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 7 lõike 2 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõigetega 1 ja 2, kuna Üldkohus on jätnud tähelepanuta komisjoni ilmse vea, mille viimane tegi ELTL artiklite 101 või 102 rikkumise tõenäosuse, uurimise algatamisel liidu huvi olemasolu ja nõutavate tõendite ulatuse hindamisel.

Selle väitega toovad apellandid muu hulgas esile Üldkohtu järgmised vead: i) seisukoht, et apellantide konkurentide tegevuse (kaebused liikmesriigi ametiasutustele) samaaegsus põhines eranditult nende konkurentide esitatud selgitustel; ii) arvesse ei ole võetud asjaolu, et apellantide puhul on tühistatud enamik nendest haldusotsustest ja sanktsioonidest, mille tõid kaasa konkurentide kaebused; iii) tähelepanuta on jäetud asjaolu, et kaebused olid osaliselt esitatud valedele asutustele, ning Üldkohus piirdus vaid tuvastamisega, et arvestades ohtu kahjustada konkurentide mainet või negatiivset mõju turustatud toodete algsele olukorrale võib pädevate asutuste teavitamine olla õiguspärane; iv) Üldkohtu nõustumine komisjoni seisukohaga, et uurimise alustamiseks puudus piisav liidu huvi, kuigi apellantide hagiavalduses nimetatud tegevused hõlmasid paljude liikmesriikide territooriumi ja paljudel turgudel tegutsevaid ettevõtjaid; ebaõigesti on eeldatud, et apellantide poolt kaebuse esitamine liikmesriigi konkurentsiametile tähendas, et see amet oli ainupädev; v) arvesse ei ole võetud asjaolu, et nõutavate tõendite ulatus ja vajadus kasutada märkimisväärse suurusega vahendeid kinnitasid komisjoni pädevust; vi) Üldkohus leidis, et kohtuasjas ei esine nn menetluse kuritarvitamise tingimusi.

Apellatsioonkaebuse teises väites leitakse, et rikutud on liidu õiguse kasulikku mõju (effet utile) ning seda põhimõtet on valesti tõlgendatud, arvestades ELTL artiklite 101 ja 102 praktilist kohaldamist koostoimes ELTL artikliga 105 ja ELL artikli 17 lõikega 1, kuna Üldkohus on i) jätnud tähelepanuta komisjoni rolli liidu konkurentsiõiguse kaitse süsteemis ning leidnud, et komisjonil puudub kohustus kontrollida, kas liikmesriigi ametivõimudel olid kohased vahendid määrusest nr 1/2003 tulenevate kohustuste täitmiseks; ii) jätnud tähelepanuta apellantide seisukohad, mille kohaselt puuduvad üksikisikul liikmesriigi kohtus tõhusad õiguskaitsevahendid konkurentsieeskirjadele tuginemiseks, sest Poola õiguses puudub vastav menetlus ning Poola õiguse kohased menetlustähtajad on juba möödunud; iii) tuvastanud, et apellandid ei ole tõendanud, et Poola konkurentsiamet (konkurentsi- ja tarbijakaitseameti president) ei kavatsenud rikkumisi menetleda ja karistusi määrata, isegi kui puudus vaidlus, et konkurentsi- ja tarbijakaitseameti president keeldus alustamast menetlust põhjusel, et toona kehtinud menetlustähtajad olid möödunud.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites leitakse, et rikutud on õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 13), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (põhiõiguste harta artikkel 47) ning õigust heale haldusele (põhiõiguste harta artikli 41 lõige 1), kuna Üldkohus i) jättis muutmata komisjoni otsuse, millega Üldkohus jättis rahuldamata apellantide hagiavalduse, ilma et ta oleks kontrollinud rikkumiste olemasolu, ilma et liikmesriigi konkurentsiamet oleks eelnevalt formaalsete nõuete alusel keeldunud menetluse alustamisest ning ilma et esinenud oleks tegelik võimalus üksikisiku poolt esitada kahju hüvitamise nõudeid; ii) on ebaõigesti leidnud, et rikutud ei ole tõhusa õiguskaitse põhimõtet, sest apellantidel oli väidetavalt võimalus vaidlustada komisjoni otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata; iii) on jätnud tähelepanuta, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigus heale haldusele hõlmab ka õigust saada otsus mõistliku aja jooksul, mida ei ole käesoleval juhul järgitud, kuna komisjon tegi otsuse, millega ta keeldus menetluse alustamisest, alles neli ja pool aastat pärast apellantide poolt kaebuse esitamist.