22.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 27. veebruaril 2017 – Messer France SAS, Praxairi õigusjärglane versus Premier ministre, Commission de régulation de l’énergie, Ministre de l’économie et des finances, Ministre de l’environnement, de l’énergie et de la mer

(Kohtuasi C-103/17)

(2017/C 161/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Messer France SAS, Praxairi õigusjärglane

Vastustajad: Premier ministre, Commission de régulation de l’énergie, Ministre de l’économie et des finances, Ministre de l’environnement, de l’énergie et de la mer

Eelotsuse küsimused

1.

Kas olukorras, kus liikmesriik ei ole pärast 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (1) jõustumist esialgu vastu võtnud ühtegi õigusnormi, millega kehtestataks aktsiis elektrienergia tarbimiselt, vaid on säilitanud varasema kaudse maksu sellelt tarbimiselt ja kohalikud maksud:

—

tuleb kõnesoleva maksu vastavust 25. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/12/EMÜ (2) ja 27. oktoobri 2003. aasta direktiivile hinnata, võttes arvesse tingimusi, mis peavad 25. veebruari 1992. aasta direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt täidetud olema, et tegemist oleks „ühe teise kaudse maksuga“, ning milleks on üks või mitu eriotstarvet ning teatavate aktsiisi ja käibemaksu puhul kohaldatavate maksustamiseeskirjade järgimine,

—

või on „teist kaudset maksu“ võimalik säilitada ainult siis, kui on olemas ühtlustatud aktsiis ning viimasel juhul võib kõnesolevat maksu käsitada niisuguse aktsiisina, mille vastavust nendele kahele direktiivile tuleb seega hinnata, lähtudes kõikidest ühtlustatud õigusnormidest, mis on nendega ette nähtud?

2.

Kas niisugune maks nagu elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse maks, mida kasutatakse esiteks selleks, et rahastada kulusid, mis on seotud elektrienergia tootmisega taastuvenergia allikatest ja koostootmisel, ning teiseks tariifide geograafiliseks ühtlustamiseks ja elektrienergia hinna alandamiseks puuduses vaevlevatel majapidamistel, on eriotstarbeline 25. veebruari 1992. aasta direktiivi artikli 3 lõike 2 tähenduses – säte, mis on võetud üle 16. detsembri 2008. aasta direktiivi (3) artikli 1 lõikesse 2?

3.

Kas juhul, kui eriotstarbeks selle õigusnormi tähenduses võib kvalifitseerida ainult mõne otstarbe, võivad maksukohustuslased siiski nõuda vaidlusaluse maksu tagastamist tervikuna või ainult osaliselt, st selle osa tagastamist, mis ei vasta sellest maksust rahastatavates kogukulutustes eriotstarbele?

4.

Kas juhul, kui eelnevatele küsimustele antava vastuse kohaselt on elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse maksu süsteem täielikult või osaliselt liidu õiguses sätestatud elektrienergia maksustamise eeskirjadega vastuolus, tuleb 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi artikli 18 lõike 10 teist lõiku tõlgendada nii, et kuni 1. jaanuarini 2009 kujutab selles direktiivis ette nähtud maksustamise alammäärade järgimine liidu õiguses sätestatud elektrienergia maksustamise eeskirjade hulgast endast ainsat kohustust, mis Prantsusmaal on?

(1)  Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, lk 51, ELT eriväljaanne 09/01, lk 405).

(2)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1, ELT eriväljaanne 09/01, lk 179).

(3)  Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, lk 12).