20.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 53/41

21. detsembril 2016 esitatud hagi – RE versus komisjon

(Kohtuasi T-903/16)

(2017/C 053/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: RE (Abu Dhabi, Araabia Ühendemiraadid) (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 12. oktoobri 2016. aasta otsus SEC 10.20/06/15 osas, mis on seotud määrusega 45/2001, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kümme tuhat eurot (10 000 EUR) õiglase hüvitisena mittevaralise kahju tekitamise eest ebaseadusliku keeldumisega lubada hagejal tutvuda oma isikuandmetega;

—

kohustada kostjat vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 91 punktile c esitama dokumenti, mis on seotud hageja töölevõtmisega, või teise võimalusena edastama see dokument kohtule vastavalt eelnimetatud kodukorra artiklile 104 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kolmkümmend tuhat eurot (30 000 EUR) uurimise käigus tema isikuandmete eetikavastase ja ebaseadusliku töötlemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	jätta kostja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja käesoleva menetluse kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab oma tühistamishagi toetuseks, et vaidlustatud otsusel puuduvad igasugused põhjendused seoses andmetega, mille suhtes ei tuginetud ühelegi erandile, mis põhjendaks keeldumist lubada hagejal tutvuda nende isikuandmetega.

Hageja väidab lisaks, et vaidlustatud otsust tuleb lugeda ebaseaduslikuks, kuna see takistas hagejal tutvuda oma isikuandmetega, tuginedes uurimiste kaitset käsitlevale erandile määruse 45/2001 (1) artikli 20 lõike 1 punkti a alusel, ning kuna vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud, miks selline erand on kohaldatav ka pärast hagejaga seotud uurimise lõpetamist.

Hageja väidab veel, et vaidlustatud otsuses tema sõnaselge taotluse tagasilükkamist võimaldada tutvuda andmetega väljajättelises/toimetatud vormis, mille hageja esitas esimest korda koos oma taotlusega 21. septembril 2016, tuleb lugeda ebaseaduslikuks, kuna ei esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks hageja isikuandmete avalikustamine väljajättelises vormis ei olnud kõnesoleval juhul võimalik, eriti pärast uurimise lõpetamist.

Hageja väidab oma kahju hüvitamise nõude põhjenduseks, et temale on tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleneb personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi ebaseaduslikust keeldumisest lubada tal tutvuda oma isikuandmetega, et nimetatud direktoraadi ebaseaduslik andmete töötlemine tekitas tõsist kahju tema ametialasele edasijõudmisele, eelkõige seoses uurimist puudutava teabe ebaseadusliku levitamisega, mis kahjustas tema karjääri arengut; seda kahju ei saa heastada ainuüksi vaidlustatud otsuse tühistamisega. Hageja palub selles kontekstis Üldkohtul võtta arvesse kaks dokumenti, selleks et analüüsida hageja väidet administratsiooni tegevuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kohta ja selleks, et mõista välja hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).