14.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/56


26. septembril 2016 esitatud hagi – Athletic Club versus komisjon

(Kohtuasi T-679/16)

(2016/C 419/73)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Athletic Club (Bilbao, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Lucas Murillo de la Cueva ja J. Luís Carrasco)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsuse C(2016) 4046 final riigiabi SA.29769(2013/C) kohta, mida Hispaania andis teatavatele jalgpalliklubidele, artikkel 1 Atletic Clubi puudutavas osas.

tühistada komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsuse C(2016) 4046 final riigiabi SA.29769(2013/C) kohta, mida Hispaania andis teatavatele jalgpalliklubidele, artiklid 4 ja 5 osas, milles kohustatakse tagasi nõudma abi, mis väidetavalt anti Athletic Clubile, ning tühistama juriidiliste isikute maksustamiskord, mis kehtib mittetulundusühingutele ja mille alusel Athletic Clubi maksustati.

Mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsuse peale C(2016) 4046 final riigiabi SA.29769(2013/C) kohta, mida Hispaania andis teatavatele jalgpalliklubidele. Hagejaga puhul olevat see abi seisnenud maksusoodustuses, mille ta olevat kõnealusel perioodil saanud seetõttu, et teda maksustati kui mittetulundusühingut, mitte aga üldise äriühingute maksustamiskorra alusel.

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1

Sellega seoses väidab ta, et aluseks võetud geograafilises raamistikus (Biskaia) ei saa otsuses analüüsitud meedet lugeda valikuliseks, kuna kõik jalgpalliklubid on mittetulundusühingud, millele kohaldatakse sama juriidiliste isikute maksustamiskorda.

2.

Teine väide, et on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1

Sellega seoses väidab ta, et mittetulundusühingute ja äriühingute maksustamise erinevusi põhjendavad olemuslikud erinevused nende kahte tüüpi üksuste vahel.

3.

Kolmas väide, et on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1

Ta kinnitab sellega seoses, et otsuses analüüsitud meede ei tekita konkurentsimoonutusi ega mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust.

4.

Neljas väide, et on rikutud ELTL artiklit 108 ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) artikli 1 punkti b alapunkti i, artikleid 17, 18 ja 19.

Ta kinnitab sellega seoses, et kui otsuses analüüsitud meedet tuleks lugeda riigiabiks, tuleks selle igal juhul kohaldada olemasolevale abile kehtivat korda.

5.

Viies väide, et on rikutud ELTL artiklit 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 1 punkti c.

Ta kinnitab sellega seoses, et vaidlustatud otsuses on tehtud põhjendamisviga, kuna ei ole analüüsitud riigiabi mõiste keskseid nõudeid ega vastatud poolte esitatud mõistlikele väidetele, eirates seega olulisi tõendamiskoormise nõudeid.