10.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/22

CC’i 10. augustil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 21. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-9/12 RENV, CC versus parlament

(Kohtuasi T-446/16 P)

(2016/C 371/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: CC (Bridel, Luksemburg) (esindaja: advokaat G. Maximini)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

tunnistada apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

seetõttu tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 21. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-9/12 RENV (VV vs. Euroopa Parlament), välja arvatud resolutsiooni punkt 3, mis puudutab kohtukulusid;

—

seetõttu tunnistada Euroopa Parlamendi lepinguvälist vastutust vigade eest, mis tehti sobivate kandidaatide nimekirja haldamisel, ning selle institutsiooni kohustust hüvitada sellest tulenev kahju;

—

seetõttu teha otsus kooskõlas hageja poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuetega;

—

järelikult teha järgmine otsus:

—

Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 21. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-9/12 RENV (CC vs. Euroopa Parlament), välja arvatud resolutsiooni punkt 3, mis puudutab kohtukulusid.

—

Mõista Euroopa Parlamendilt hageja kasuks välja 749 449,30 eurot varalise kahju eest, mis on arvutatud ajavahemiku 2003. aasta detsember kuni 2011. aasta detsember eest, millele lisanduvad pensionimaksed, ning sellele järgneval perioodil kuni vanaduspensionieani igakuiste maksete netosummad, mis vastavad AD kategooriasse kuuluvate palgaastme AD 9 järgu 2 teise aasta ametnike palgale, võttes arvesse sama palgaastme ametniku tavapärast karjääri, ning millele lisanduvad haigekassale tehtud maksed; kõikidelt viidatud summadelt arvestatakse Euroopa Keskpanga viivitusintressi, mida suurendatakse 2 protsendipunkti võrra.

—

Täiendavalt mõista Euroopa Parlamendilt hageja kasuks välja 70 000 eurot mittevaralise kahju eest.

—

Jätta Euroopa Parlamendi kanda tema enda kohtukulud ja mõista temalt välja hageja kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kuus väidet.

1.

Esimene väide, et pakutud tõendite vastuvõetamatuse vastuväite hindamisel on õigusnormi rikutud;

—

Faktide moonutamine, põhjenduse puudumine, erapooletuse nõude rikkumine ja õiguse õiglasele kohtupidamisele rikkumine (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teine lõik), nemo potest venire contra factum proprium (keegi ei saa omaenda käitumise või tegude vastu tegutseda) põhimõtte rikkumine ja faktide moonutamine seoses uute tõendite väidetava hilise pakkumisega;

—

Jäeti tunnistamata see, et on rikutud läbipaistvuse kohustust ja parlamendi lojaalset koostööd kohtu suhtes;

—

Ilmne hindamisviga seoses sobivate kandidaatide nimekirja numbri EUR/A/151/98 muutmisega numbriks EUR/A/151.

2.

Teine väide, et õigusnormi on rikutud seoses peasekretäri 19. mai 2005. aasta otsuse õigusliku kvalifitseerimisega ja põhjenduse puudumisega ja Euroopa Liidu Üldkohtu tühistava kohtuotsuse rikkumisega;

—

peasekretäri 19. mai 2005. aasta otsuse õigusliku kvalifitseerimise puudumine;

—

tühistava kohtuotsuse T-457/13 P rikkumine.

3.

Kolmas väide, et on moonutatud fakte seoses EPSO kirjadega.

4.

Neljas väide, et on moonutatud parlamendi 15. oktoobri 2007. aasta kirja, milles väideti, et hagejat teavitati tema konkursitoimiku hävitamisest.

5.

Viies väide, et õigusnormi on rikutud seoses Euroopa Parlamendi presidendi 25. veebruari 2003. aasta otsuse õigusliku kvalifitseerimisega.

6.

Kuues väide, et tühistavat kohtuotsust on rikutud seoses kahju arvutamisega.