25.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 270/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret (Taani) 25. veebruaril 2016 – Skatteminiteriet versus Y Denmark Aps

(Kohtuasi C-117/16)

(2016/C 270/30)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Østre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Skatteminiteriet

Vastustaja: Y Denmark Aps

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liikmesriigi tuginemine direktiivi (1) artikli 1 lõikele 2 siseriiklike sätete kohaldamise kohta pettuste või kuritarvituste vältimiseks eeldab, et kõnealune liikmesriik on vastu võtnud direktiivi artikli 1 lõiget 2 rakendava siseriikliku erisätte või et riigisisene õigus sisaldab pettusi ja kuritarvitusi käsitlevaid üldsätteid või -põhimõtteid, mida saab tõlgendada vastavalt artikli 1 lõikele 2?

1.1

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas ettevõtte tulumaksu seaduse § 2 lõike 1 punkti c, mis sätestab, et „eeltingimuseks on dividendide maksustamisest loobumine […] vastavalt direktiivile 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta”, võib seega pidada direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud siseriiklikuks erisätteks?

2.

Kas OECD topeltmaksustamise vältimise näidislepingu kohaselt koostatud ja kahe liikmesriigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu säte, mille kohaselt sõltub jaotatud dividendide maksustamine sellest, kas dividendisaajat peetakse dividendide tegelikuks tulusaajaks, on lepingukohane kuritarvitustevastane säte, mis kuulub direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaldamisalasse?

2.1.

Juhul kui sellele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas mõistet „leping” direktiivi artikli 1 lõikes 2 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt võib liikmesriik tugineda oma riigisisese õiguse alusel maksumaksja kahjuks topeltmaksustamise vältimise lepingule?

3.

Kui Euroopa Kohus peaks vastama teisele küsimusele jaatavalt, siis kas mõiste „tegelik tulusaaja” sisu kindlaksmääramine kuulub liikmesriigi kohtute pädevusse või tuleks seda mõistet direktiivi 90/435/EMÜ kohaldamisel tõlgendada nii, et sellel Euroopa Kohtule eelotsuse tegemiseks esitatud mõistel on liidu õiguses kindel sisu?

4.

Kui Euroopa Kohus peaks vastama teisele küsimusele jaatavalt ja kolmandale küsimusele, et mõiste „tegelik tulusaaja” sisu kindlaksmääramine ei kuulu liikmesriigi kohtute pädevusse, siis kas seda mõistet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi residendist äriühing, kes saab sellistel asjaoludel nagu käesolevas asjas dividende teises liikmesriigis asuvalt tütarettevõtjalt, on nende dividendide „tegelik tulusaaja”, kuna seda mõistet tuleb tõlgendada liidu õiguse kohaselt?

a)

Kas mõistet „tegelik tulusaaja” tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2003/49/EÜ (edaspidi „intressimaksete ja litsentsitasude direktiiv”) artikli 1 lõikes 1 koostoimes artikli 1 lõikega 4 sisalduva vastava mõistega?

b)

Kas seda mõistet tuleks tõlgendada üksnes OECD 1977. aasta topeltmaksustamise vältimise näidislepingu artikli 10 kommentaaride valguses (punkt 12) või võib tõlgendamisse kaasata hilisemad kommentaarid, sealhulgas 2003. aastal sihtäriühingute kohta tehtud täiendused ja 2014. aastal lepinguliste või seadusest tulenevate kohustuste kohta tehtud täiendused?

c)

Millist tähtsust omab selle väljaselgitamisel, kas dividendisaajat tuleb pidada „tegelikuks tulusaajaks” see, kas dividendisaajal on olnud lepinguline või seadusest tulenev kohustus kanda dividendid edasi teisele isikule?

d)

Millist tähtsust omab selle väljaselgitamisel, kas dividendisaajat tuleb pidada „tegelikuks tulusaajaks” eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt pärast kohtuasja faktiliste asjaolude hindamist tehtud järeldus, et dividendisaajal – kellel ei olnud lepingulist ega seadusest tulenevat kohustust kanda saadud dividendid edasi teisele isikule – ei olnud „täielikku” õigust „saada ja kasutada” dividende, nagu on märgitud 1977. aasta topeltmaksustamise vältimise näidislepingut käsitlevates 2014. aasta kommentaarides?

5.

Juhul kui pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike sätete olemasolu korral (vt direktiivi 90/435/EMÜ artikli 1 lõige 2) eeldatakse, et liikmesriigi residendist äriühing (A) on maksnud teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale (B) dividende ja need on kantud edasi selle äriühingu emaettevõtjale (C), kes ei ole ELi/EMP resident ja kes on omakorda maksnud vahendid oma emaettevõtjale (D), kes ei ole samuti ELi/EMP resident, et esimesena nimetatud riik ja riik, mille resident on C, ei ole sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingut, et esimesena nimetatud riik ja riik, mille resident on D, on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu, ja et esimesena nimetatud riigil ei oleks seetõttu oma õigusaktide kohaselt olnud õigus nõuda äriühingult A äriühingule D makstud dividendidelt maksu kinnipidamist, kui D oleks olnud A otsene omanik, siis kas direktiivi kohaselt on tegemist kuritarvitamisega, nii et B ei saa selle kohaselt maksusoodustust?

6.

Kui liikmesriigi residendist äriühing (emaettevõtja) ei ole tegelikult direktiivi 90/435/EMÜ artikli 1 lõike 2 kohaselt vabastatud teise liikmesriigi residendist äriühingult (tütarettevõtjalt) saadud dividendidelt kinnipeetava maksu tasumisest, siis kas EÜ artikliga 43 koostoimes EÜ artikliga 48 (ja/või EÜ artikliga 56) on vastuolus sätted, mille alusel viimati nimetatud liikmesriik maksustab teise liikmesriigi residendist emaettevõtja saadud dividende, kui kõnealune liikmesriik on vabastanud muidu sarnases olukorras residendist emaettevõtjad sellistelt dividendidelt maksu tasumisest?

7.

Kui liikmesriigi residendist äriühing (emaettevõtja) ei ole tegelikult direktiivi 90/435/EMÜ artikli 1 lõike 2 kohaselt vabastatud teise liikmesriigi residendist äriühingult (tütarettevõtjalt) saadud dividendidelt kinnipeetava maksu tasumisest ja kui viimati nimetatud liikmesriigi emaettevõtjal on selles liikmesriigis kõnealuste dividendide puhul piiratud maksukohustus, siis kas EÜ artikliga 43 koostoimes EÜ artikliga 48 (ja/või EÜ artikliga 56) on vastuolus sätted, mille alusel viimati nimetatud liikmesriik nõuab maksu kinnipidamise eest vastutavalt äriühingult (tütarettevõtjalt) kinnipeetava maksu tasumata jätmise korral viivise maksmist kõrgema määra alusel kui see, mida selles liikmesriigis kohaldatakse sama liikmesriigi residendist äriühingu vastu esitatud ettevõtte tulumaksu nõuete suhtes?

8.

Kui Euroopa Kohus peaks vastama teisele küsimusele jaatavalt ja kolmandale küsimusele, et mõiste „tegelik tulusaaja” sisu kindlaksmääramine ei kuulu liikmesriigi kohtute pädevusse, ja kui liikmesriigi residendist äriühing (emaettevõtja) ei ole selle alusel direktiivi 90/435/EMÜ kohaselt vabastatud teise liikmesriigi residendist äriühingult (tütarettevõtjalt) saadud dividendidelt kinnipeetava maksu tasumisest, siis kas viimati nimetatud liikmesriik on vastavalt direktiivile 90/435/EMÜ või EÜ artiklile 10 kohustatud teatama, keda ta sellisel juhul peab tegelikuks tulusaajaks?

9.

Kui liikmesriigi residendist äriühing (emaettevõtja) ei ole tegelikult direktiivi 90/435/EMÜ kohaselt vabastatud teise liikmesriigi residendist äriühingult (tütarettevõtjalt) saadud dividendidelt kinnipeetava maksu tasumisest, siis kas EÜ artikliga 43 koostoimes EÜ artikliga 48 (teise võimalusena EÜ artikliga 56) ning käsitletuna kas eraldi või koos on vastuolus sätted, mille alusel:

a)

viimati nimetatud liikmesriik nõuab tütarettevõtjalt dividendidelt maksu kinnipidamist ja paneb sellele isikule kohustuse tasuda ametiasutustele kinnipidamata maksu, juhul kui liikmesriigi residendist emaettevõtjal ei ole sellist maksu kinnipidamise kohustust;

b)

viimati nimetatud liikmesriik arvestab kinnipidamata maksult viivist?

Euroopa Kohtul palutakse vastata kuuendale ja seitsmendale küsimusele koos üheksanda küsimusega.

10.

Kas juhul kui:

1)

liikmesriigi residendist äriühing (emaettevõtja) vastab direktiivis 90/435/EMÜ sätestatud nõudele omada (2005. ja 2006. aastal) vähemalt 20 % suurust osalust teise liikmesriigi residendist äriühingu (tütarettevõtja) aktsiakapitalis;

2)

emaettevõtja ei ole tegelikult direktiivi 90/435/EMÜ artikli 1 lõike 2 kohaselt vabastatud tütarettevõtja jaotatud dividendidelt kinnipeetava maksu tasumisest;

3)

kõnealuste dividendide tegelikuks tulusaajaks (tegelikeks tulusaajateks) peetakse emaettevõtja (otsest või kaudset) aktsionäri ((otseseid või kaudseid) aktsionäre), kes ei ole ELi/EMP riigi resident (residendid);

4)

nimetatud (otsene või kaudne) aktsionär ((otsesed või kaudsed) aktsionärid) ei vasta samuti eespool nimetatud kapitalinõudele,

on EÜ artikliga 56 vastuolus sätted, mille alusel liikmesriik, kus tütarettevõtja asub, maksustab kõnealuseid dividende, kui kõnealune liikmesriik on selliste dividendide puhul maksust vabastanud residendist äriühingud, kes vastavad direktiivis 90/435/EMÜ sätestatud kapitalinõudele, st omavad 2005. ja 2006. aastal vähemalt 20 % suurust osalust dividende jaotava äriühingu aktsiakapitalis (2007. ja 2008. aastal 15 % ja edaspidi 10 %)?

(1)  Nõukogu 23. juuli 1990 aasta direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147).