26.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 354/53

10. septembril 2015 esitatud hagi – Italmobiliare jt versus komisjon

(Kohtuasi T-523/15)

(2015/C 354/64)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Italmobiliare SpA (Milano, Itaalia), Sirap-Gema SpA (Verolanuova, Itaalia), Sirap France SAS (Noves, Prantsusmaa), Petruzalek GmbH (Tattendorf, Austria), Petruzalek kft (Budapest, Ungari), Petruzalek s.r.o. (Bratislava, Slovakkia), Petruzalek s.r.o. (Břeclav, Tšehhi Vabariik) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, F. Moretti ja A. Bardanzellu)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

esiteks määrata ekspertiis käesoleva juhtumi majandusanalüüsi läbiviimiseks;

—

tühistada otsus selles osas, milles leiti, et Linpaci suhtes tuleb kohaldada karistustest vabastamist, mis on ette nähtud komisjoni teatisega, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (edaspidi „teatis”);

—

tühistada otsus selles osas, milles karistatavad teod omistatakse ka Italmobiliarele ja kohustatakse teda solidaarselt trahvi maksma;

—

vähendada määratud trahvisummasid;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud hagi sama otsuse peale, mis on vaidlustatud kohtuasjas T-522/15, CCPL jt vs. komisjon.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

1.

Esimene väide: on rikutud teatist ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna komisjon vabastas karistustest Linpaci, kuigi teatises selleks ette nähtud nõutavad tingimused ei olnud täidetud.

2.

Teine väide: on rikutud ELTL artiklit 101, õiguskindluse põhimõtet, karistuse individualiseerimise põhimõtet ja süütuse presumptsiooni, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 7 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „Nice’i harta”) artiklites 48 ja 49, omandiõigust, mis on põhiõigusena sätestatud konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklis 1, konventsiooni artiklis 14 ja Nice’i harta artiklites 17 ja 21, samuti on rikutud diskrimineerimiskeeldu ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna komisjon kohaldas Italmobiliare kui emaettevõtja suhtes ekslikult solidaarset vastutust tegude eest, mille panid toime kontrollitavad äriühingud.

3.

Kolmas väide: on rikutud ELTL artiklit 101, nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artiklit 23, suuniseid määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (edaspidi „suunised”) ning proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid trahvisummade arvutamise järgmiste asjaolude või parameetrite kindlaksmääramisel: (i) müügi väärtus; (ii) rikkumise raskusastmega seotud summa; (iii) entry fee; (iv) põhisumma kohandamine (eelkõige ei ole arvesse võetud sektoris valitsevat kriisiolukorda); (v) karistuse ülemmäär vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 2; ja (vi) trahvisumma ebapiisav vähendamine seoses menetluse pika kestusega, ning lõpuks on rikutud ELTL artiklit 101, suuniseid ja põhjendamiskohustust, kuna taotlus kohaldada suuniste artiklit 35 on jäetud rahuldamata.

4.

Neljas väide: hagejad paluvad Euroopa Liidu Üldkohtul teostada oma täielikku pädevust kooskõlas määruse nr 1/2003 artikliga 31 ning isegi juhul, kui ta ei pea hagiavalduses esitatud väiteid põhjendatuks, anda oma hinnang, asendamaks komisjoni hinnangut, ja otsusega määratud trahvide kogusummat ikkagi vähendada.