10.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 262/32

Tuula Rajala 28. mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. märtsi 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-24/14: Rajala versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-271/15 P)

(2015/C 262/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Tuula Rajala (El Campello, Hispaania) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 18. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas F-24/14;

—

tühistada hagejale koostatud hindamisaruanne ajavahemikul 1. oktoober 2011 kuni 31. detsember 2012;

—

kohustada Ühtlustamisametit maksma hagejale Üldkohtu hinnangul piisavat hüvitist – mitte alla 500 euro – varalise ja mittevaralise kahju eest, mida eespool nimetatud hindamisaruandega hagejale põhjustati;

—

mõista Avaliku Teenistuse Kohtu ja Üldkohtu menetluste kohtukulud välja Ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet.

1.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohus moonutas faktilisi asjaolusid ja tugines oma otsuses moonutatud faktilistele asjaoludele. Hageja toob esile järgmised moonutused:

—

moonutati faktilist asjaolu, et hageja tervislik seisund mõjutas õigeaegsust;

—

moonutati faktilist asjaolu, et õigeaegsust mõjutas negatiivselt asjaolu, et hageja oli hindamisperioodil ainus soome keeles töötav kontrollija ning üks kahest ainsast Soome kontrollijast kogu ülejäänud hindamisperioodi jooksul;

—

moonutati faktilist asjaolu, et hageja käsitles ebaharilikult suurel arvul eriti keerulisi ja aeganõudvaid juhtumeid;

—

moonutati faktilisi asjaolusid seoses kohtuotsuse IP Translator kohaldamise negatiivse mõjuga hageja kvantitatiivsele tulemile ja hageja otsuste õigeaegsusele;

—

moonutati faktilisi asjaolusid seoses hageja õigeaegsuse näitajatega võrreldes teiste kontrollijatega.

2.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, sedastades, et tegevuse hindamise ilmset viga ei saa tuletada järeldusest, et seitsmest hinnatud kompetentsist viis olid vähemalt vastavuses tema ametikohal nõutava tasemega.

3.

Kolmas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, lükates tagasi väite, et Ühtlustamisamet rikkus oma usalduskohustust.

4.

Neljas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, lükates tagasi väite, et Ühtlustamisamet rikkus hageja õiguspäraseid ootusi.