EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013PC0534
Proposal for a COUNCIL REGULATION on the establishment of the European Public Prosecutor's Office
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta
/* COM/2013/0534 final - 2013/0255 (APP) */
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta /* COM/2013/0534 final - 2013/0255 (APP) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Süüdistuse esitamine ELi eelarve vastaste
kuritegude eest on praegu liikmesriikide ainupädevuses ja liidul selles
valdkonnas volitused puuduvad. Kuna õiguskaitse ressursid on piiratud, ei uuri
asjaomased riigiasutused alati selliseid kuritegusid ega esita nende eest
süüdistust, kuigi nendega kaasnev võimalik kahju on märkimisväärne. Seepärast
on riikide õiguskaitsealased jõupingutused selles valdkonnas sageli killustunud
ja nende kuritegude piiriülene mõõde jääb tavaliselt riigiasutuste
tähelepanuta. Piiriülese pettuse vastane võitlus nõuab
rangelt kooskõlastatud ja tõhusat uurimistegevust ning süüdistuste esitamist
Euroopa tasandil, kuid praegune teabevahetuse ja kooskõlastamise tase ei ole
selliste liidu asutuste nagu Eurojust, Europol ja Euroopa Pettustevastane Amet
(OLAF) intensiivsetest jõupingutustest hoolimata selle saavutamiseks piisav.
Kooskõlastamises, koostöös ja teabevahetuses esineb arvukalt probleeme ja
piiranguid, mis tulenevad vastutuse jagamisest riigiasutuste vahel, mis
kuuluvad eri territoriaalsete ja funktsionaalsete jurisdiktsioonide alla.
Pettusevastase võitluse eesmärgil eri tasandeil ja eri riigiasutuste poolt
rakendatavates kohtulikes meetmetes esineb pidevalt lünki – see on peamine
takistus liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusal uurimisel ja nende
eest süüdistuse esitamisel. Eurojustil ja Europolil on üldised volitused
hõlbustada teabevahetust ning koordineerida kriminaaluurimist ja süüdistuste
esitamist eri riikides, kuid neil endil puudub õigus uurimist teostada või
süüdistust esitada. Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on volitus uurida
ELi kahjustavaid pettusi ja ebaseaduslikku tegevust, kuid tema pädevusse
kuuluvad üksnes haldusuurimised. Riiklikud õigusasutused tegutsevad sageli aeglaselt,
süüdistuste esitamise määr on üldiselt madal ning eri liikmesriikides
saavutatud tulemused ei ole liidu kui terviku tasandil võrdväärsed. Seda
arvesse võttes ei saa liikmesriikide pettusevastaseid kohtulikke meetmeid
pidada praegu tõhusaks, võrdväärseks ja tõkestavaks, nagu nõutakse ELi
toimimise lepingus. Kuna kriminaaluurimiseks ja süüdistuste
esitamiseks pädevad asutused liikmesriikides ei suuda praegu võrdväärset
kaitse- ja täitmise tagamise taset saavutada, on liidul nii pädevus kui ka
kohustus tegutseda. Õiguslikult on see ette nähtud ELi toimimise lepingu
artikliga 325, kuid ka selles valdkonnas kohaldatavaid liidu erieeskirju
arvesse võttes on liidul kõige paremad võimalused kaitsta oma finantshuve (sh
neid huve kahjustavate kuritegude eest süüdistuse esitamise kaudu). ELi
toimimise lepingu artiklis 86 on sätestatud õiguslik alus sellise uue
liidu tasandil rakendatava süüdistuste esitamise süsteemi jaoks; süsteemi
eesmärk on kõrvaldada praeguse üksnes liikmesriikide jõupingutustel põhineva täitmise
tagamise korra puudused ning suurendada nende jõupingutuste järjepidevust ja
kooskõla. Käesoleva ettepaneku eesmärk on asutada
Euroopa Prokuratuur ning määrata kindlaks selle pädevus ja menetlused.
Ettepanek täiendab varasemat seadusandlikku ettepanekut,[1] milles on kindlaks määratud nii
kuriteod kui ka kohaldatavad karistused. Käesolev ettepanek on seadusandlike aktide
pakme osa, sest sellele lisatakse ettepanek Eurojusti reformi kohta. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Komisjon konsulteeris käesoleva määruse
ettevalmistamiseks korduvalt paljude sidusrühmadega ning tugines seejuures ka
Euroopa Prokuratuuri asutamise üle peetud varasematele, enam kui kümme aastat
kestnud aruteludele[2].
Käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus toimunud konsultatsioonid hõlmasid
peamisi selles määruses käsitletavaid teemasid, sealhulgas asjaomaste
kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise Euroopa süsteemi
institutsioonilise, õigusliku, organisatsioonilise ja korraldusliku ülesehituse
eri võimalusi. 2012. aasta alguses avaldati kaks
küsimustikku, mida levitati interneti teel ning millest üks oli ette nähtud
juristidele ja teine üldsusele. Vastajad suhtusid üldiselt positiivselt uute
meetmete võtmisse, et tugevdada ELi finantshuve kahjustavate kuritegude vastase
võitluse sisulist ja menetluslikku raamistikku, ning enamik toetas ka Euroopa
Prokuratuuri asutamise ideed. Samuti esitati hulgaliselt üksikasjalikke
ettepanekuid ning tõstatati probleeme ja küsimusi eelkõige sellistel teemadel
nagu Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide prokuratuuride vahelised suhted,
Euroopa Prokuratuuri pädevus juhtida ja koordineerida uurimistegevust riiklikul
tasandil ning ühtlustatud Euroopa menetluseeskirjade kasutamisel Euroopa
Prokuratuuri menetlustes tekkida võivad probleemid. Samal ajal tehti mitmes
liikmesriigis käesolevat aruannet toetava välisuuringu osana valdkonnauuring.
Peale selle peeti 2012. aastal ja 2013. aasta alguses Euroopa
tasandil mitu arutelu ja kohtumist: ·
liikmesriikide prokuröride või nende samaväärsete
ülemkohtu institutsioonide võrgustik, Budapest, 25.–26. mai 2012; ·
konverents „Euroopa Prokuratuuri projekt?”,
Luxembourg, 13.–15. juuni 2012. Konverentsil osalesid teadusringkondade,
ELi institutsioonide ja liikmesriikide eksperdid ja kõrgetasemelised esindajad; ·
asepresident Viviane Redingi
konsulteerimiskohtumine liikmesriikide peaprokuröride ja prokuratuuride
juhtidega, Brüssel, 26. juuni 2012. Kohtumisel toimus avalik arutelu liidu
finantshuvide kaitse konkreetsete küsimuste üle; ·
komisjon korraldas 18. oktoobril 2012
konsulteerimiskohtumise Eurojusti võimaliku reformiga seonduvatel teemadel,
mille käigus arutati liikmesriikide esindajatega ka Euroopa Prokuratuuri
asutamisega seotud küsimusi. Kohtumisel toetati üldiselt tiheda seose loomist
Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahel; ·
OLAFi kümnes pettusi uurivate ametnike konverents,
Berliin, 8.–9. november 2012 – see andis võimaluse analüüsida
liikmesriikide prokuröride ja Euroopa Prokuratuuri (kui see on asutatud)
vahelise suhtluse viise; ·
26. novembril 2012 peetud mitteametlikul
konsulteerimisel kaitseadvokaatidega (Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude
Nõukogu (CCBE) ja Euroopa Kriminaalõiguse Advokatuuride Ühing (ECBA))
analüüsiti kahtlustatavatele ettenähtud menetluslikke tagatisi ja tehti
kasulikke ettepanekuid nende kohta; ·
Euroopa Õigusakadeemia (ERA) seminar „Euroopa
Prokuratuuri loomine”, 17.–18. jaanuar 2013; ·
komisjoni ELi kriminaalpoliitika eksperdirühma
kohtumine, Brüssel, 23. jaanuar 2013; ·
täiendav konsulteerimiskohtumine ECBA ja CCBEga,
Brüssel, 9. aprill 2013. 2012. aasta teises pooles ja 2013. aasta
alguses toimus ka arvukalt kahepoolseid konsulteerimiskohtumisi liikmesriikide
ametiasutustega. Komisjon koostas eri poliitikavõimaluste
mõjuhinnangu ja võttis seejuures muu hulgas arvesse välisuuringut (erileping
nr JUST/2011/JPEN/FW/0030.A4), mille käigus kaaluti eri valikuvõimalusi
Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Mõjuhinnangu põhjal toob kõige suuremat kasu
ja tekitab kõige vähem kulusid Euroopa Prokuratuuri asutamine liidu
detsentraliseeritud integreeritud asutusena, mis tugineb liikmesriikide
kohtusüsteemidele. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise
lepingu artikkel 86. Kõnealuse artikli lõikes 1 on sätestatud, et „[l]iidu
finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu
seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal
Euroopa Prokuratuuri. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa
Parlamendilt nõusoleku saamist.” Artikli lõikes 2 on Euroopa Prokuratuuri
pädevus kindlaks määratud järgmiselt: „Euroopa Prokuratuuril on, vajaduse
korral koostöös Europoliga, pädevus lõikes 1 osutatud määruses kindlaks
määratud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende
kuritegude täideviijate ja osavõtjate vastutusele võtmise tagamiseks. Euroopa
Prokuratuur täidab liikmesriikide pädevates kohtutes nende kuritegude puhul
prokuröri ülesandeid.” Kõnealuse lepingu artikli 86 lõikes 3 on selle
sätte kohaselt vastuvõetavate määruste esemeline reguleerimisala sätestatud
järgmiselt: „[l]õikes 1 osutatud määrustega kinnitatakse Euroopa
Prokuratuuri põhikiri, tema ülesannete täitmise tingimused, menetlusreeglid
tema tegevuse ja tõendite lubatavuse kohta, samuti tema ülesannete täitmisel
tehtud menetlustoimingute kohtuliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad.” 3.2. Subsidiaarsus ja
proportsionaalsus Liidu meede on vajalik kavandatud meetmele
omase üleliidulise mõõtme tõttu. See tähendab, et liidu enda finantshuve
kahjustavate kuritegude uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist juhitakse
ja koordineeritakse liidu tasandil; selliste finantshuvide kaitset nõutakse ELi
toimimise lepingu artikli 310 lõike 6 ja artikli 325 kohaselt
nii liidult kui ka liikmesriikidelt. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele saab
kõnealuse eesmärgi selle ulatuse ja mõju tõttu saavutada üksnes liidu tasandil.
Nagu eespool märgitud, ei ole praegune olukord, kus süüdistuse esitamine liidu
finantshuve kahjustavate kuritegude eest on üksnes liikmesriikide ametiasutuste
pädevuses, rahuldav ega aita piisavalt saavutada eesmärki võidelda tõhusalt
liidu eelarvet kahjustavate kuritegude vastu. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei
lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kavandatud
ettepanekus väljapakutud võimalusi rakendades sekkutakse kõige vähem
liikmesriikide õiguskorda ja institutsioonilisse struktuuri. Ettepaneku
põhipunktid (näiteks uurimismeetmete suhtes kohaldatava õiguse valik,
delegaatprokuröride arv, Euroopa Prokuratuuri detsentraliseeritus ja kohtuliku
kontrolli süsteem) kavandati selliselt, et need ei lähe ettepaneku
põhieesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liidu pädevus võidelda pettuse ja muude tema
finantshuve kahjustavate kuritegude vastu on ühemõtteliselt sätestatud ELi
toimimise lepingu artiklites 86 ja 325. Kuna kõnealune liidu pädevus
ei täienda liikmesriikide pädevust ja selle teostamine on vajalik liidu
finantshuvide tõhusama kaitse saavutamiseks, on kavandatud pake kooskõlas
subsidiaarsuse nõudega. 3.3. Ettepaneku selgitus
peatükkide kaupa Ettepaneku põhieesmärgid on järgmised: ·
tugevdada liidu finantshuvide kaitset, arendada
edasi õigusvaldkonda ja suurendada ELi ettevõtjate ja kodanike usaldust liidu
institutsioonide vastu ning austada samal ajal kõiki Euroopa Liidu põhiõiguste
hartas sätestatud põhiõigusi; ·
luua sidus liidu finantshuve kahjustavate
kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise Euroopa süsteem; ·
tagada ELi finantshuve kahjustavate kuritegude
tõhusam ja tulemuslikum uurimine ning nende eest süüdistuse esitamine; ·
esitada rohkem süüdistusi, mille tulemusel võetakse
süüdlasi rohkem vastutusele ja saadakse rohkem tagasi pettuse teel saadud liidu
rahalisi vahendeid; ·
tagada tihe koostöö ja tõhus teabevahetus Euroopa
ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel; ·
tugevdada liidu finantshuve kahjustavate kuritegude
toimepaneku tõkestamist. 3.3.1. I peatükk.
Reguleerimisese ja mõisted Selles peatükis sätestatakse määruse
reguleerimisese, milleks on Euroopa Prokuratuuri asutamine. Lisaks
määratletakse selles teatavad määruses kasutatavad mõisted, nagu „liidu
finantshuvid”. 3.3.2. II peatükk. Üldeeskirjad Selles peatükis määratakse kindlaks Euroopa
Prokuratuuri põhitunnused ning tema staatus ja struktuur liidu uue asutusena,
mille ülesanne on teostada uurimisi ja esitada süüdistusi. Peatükis
sätestatakse Euroopa prokuröri, aseprokuröride ja delegaatprokuröride ametisse
nimetamise ja ametist vabastamise erieeskirjad. Selles sätestatakse ka Euroopa
Prokuratuuri peamised tööpõhimõtted. 1. jaos („Euroopa Prokuratuuri staatus,
töökorraldus ja struktuur”) selgitatakse Euroopa Prokuratuuri ülesehitust ja
talle usaldatud ülesandeid. Selles sätestatakse tema asutamine liidu uue
juriidilise isiku staatusega organina ja määratakse kindlaks tema suhe
Eurojustiga. Euroopa Prokuratuurile iseloomulike põhijoontena märgitakse
ettepanekus selle sõltumatust ja vastutust, mis peaksid tagama, et ta suudab
täita oma ülesandeid ja kasutada oma volitusi viisil, mis kaitseb teda
soovimatu mõju eest. Ettepanekus kirjeldatakse ka Euroopa Prokuratuuri
struktuuri põhijooni. 2. jaos („Euroopa Prokuratuuri liikmete
ametisse nimetamine ja ametist vabastamine”) sätestatakse Euroopa prokuröri,
aseprokuröride ja Euroopa Prokuratuuri töötajate ametisse nimetamise ja ametist
vabastamise eeskirjad. Euroopa prokuröri ametisse nimetamine on kavandatud
viisil, mis tagab tema sõltumatuse ja vastutuse liidu institutsioonide ees,
samal ajal kui tema ametist vabastamise üle otsustab Euroopa Liidu Kohus.
Euroopa delegaatprokuröride puhul, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist
Euroopa prokurör, tagab menetlus integreerituse liikmesriigi
prokuratuurisüsteemi. 3. jaos („Peamised põhimõtted”)
kirjeldatakse Euroopa Prokuratuuri tegevust reguleerivaid peamisi
õiguspõhimõtteid, sealhulgas kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga,
proportsionaalsust, määruse rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikku õigust,
menetluste neutraalsust, uurimistegevuse õiguspärasust ja kiirust,
liikmesriikide kohustust abistada Euroopa Prokuratuuri uurimistegevuses ja
süüdistuste esitamisel. 4. jaos („Euroopa Prokuratuuri pädevus”)
täpsustatakse Euroopa Prokuratuuri sisulisse pädevusse kuuluvaid kuritegusid.
Need tuleb kindlaks määrata liidu õiguse (direktiiv 2013/xx/EL)
rakendamiseks vastuvõetud siseriikliku õiguse kaudu. Ettepanekus eristatakse
kahte liiki kuritegusid: esimest liiki kuriteod kuuluvad automaatselt Euroopa
Prokuratuuri pädevusse (artikkel 12), kuid teise liigi puhul tuleb Euroopa
Prokuratuuri pädevust tõendada, kui on teatavaid ühendavaid seoseid esimest
liiki kuritegudega (artikkel 13). Selles jaos kirjeldatakse ka seda, kuidas
Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust nende kuritegudega seoses. 3.3.3. III peatükk. Uurimise,
süüdistuse esitamise ja kohtumenetluse kord Selles peatükis käsitletakse Euroopa
Prokuratuuri uurimistegevuse ja süüdistuste esitamise põhijooni, sealhulgas
seda, kuidas riiklikud kohtud peaksid sellist tegevust kontrollima, milliseid
otsuseid võib Euroopa Prokuratuur pärast uurimise lõpetamist teha, kuidas ta
täidab oma süüdistuse esitamise ülesannet ja kuidas kasutatakse kogutud
tõendeid asja menetlevas kohtus. 1. jaos („Uurimistegevus”) sätestatakse
Euroopa Prokuratuuri uurimistegevuse suhtes kohaldatavad üldeeskirjad,
sealhulgas kasutatavad teabeallikad, uurimise algatamise ja teostamise viis
ning see, kuidas Euroopa Prokuratuur võib hankida andmebaasidest või tema
palvel kogutud andmetest lisateavet. 2. jaos („Teabe töötlemine”) selgitatakse
kohtuasjade haldamise süsteemi toimimist. 3. jaos („Uurimismeetmed”) sätestatakse
Euroopa Prokuratuuri käsutuses olevate üksikute uurimismeetmete liigid ja
tingimused. Ettepanekuga ei reguleerita üksikasjalikult kõiki neid meetmeid,
vaid selles nõutakse liikmesriigi õiguse kohaldamist. 4. jaos („Uurimise lõpetamine ja
süüdistuse esitamise pädevus”) sätestatakse eri liiki otsused, mida Euroopa
Kohus võib pärast uurimise lõpetamist teha, sealhulgas süüdimõistvad otsused ja
kaebuste rahuldamata jätmine. 5. jaoga („Tõendite vastuvõetavus”)
reguleeritakse Euroopa Prokuratuuri poolt kogutud ja asja menetlevale kohtule
esitatud tõendite vastuvõetavust. 6. jaoga („Konfiskeerimine”)
reguleeritakse sellise vara käsutamist, mille riiklikud kohtud konfiskeerivad
Euroopa Prokuratuuri poolse süüdistuse esitamise tagajärjel. 3.3.4. IV peatükk. Menetluslikud
tagatised Selles peatükis sätestatud eeskirjadega
nähakse kahtlustatavatele ja teistele Euroopa Prokuratuuri menetlustes
osalevatele isikutele ette tagatised, mis peavad olema kooskõlas asjaomaste
standarditega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Eeskirjades
viidatakse teatavate õigustega seoses liidu õigusaktidele (direktiivid, mis
käsitlevad mitmesuguseid menetluslikke õigusi kriminaalmenetluses), kuid neis
määratakse iseseisvalt kindlaks ka muud õigused, mida liidu õigusaktidega veel ei
reguleerita. Kõnealused eeskirjad tugevdavad kaitset, võrreldes liikmesriigi
õigusega, nii et kahtlustatavad ja muud isikud võivad otseselt tugineda liidu
tasandi kaitsele. 3.3.5. V peatükk. Kohtulik
kontroll ELi toimimise lepingu artikli 86
lõikega 3 nähakse ette, et liidu seadusandja peab kinnitama Euroopa
Prokuratuuri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud menetlustoimingute kohtuliku
kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad. See võimalus tuleneb Euroopa
Prokuratuuri erilisest laadist, mis erineb kõigi teiste liidu organite ja
asutuste laadist ning nõuab kohtuliku kontrolli reguleerivaid erieeskirju. ELi toimimise lepingu artikli 86
lõike 2 kohaselt peab Euroopa Prokuratuur täitma liikmesriikide pädevates
kohtutes prokuröri ülesandeid. Euroopa Prokuratuuri uurimistoimingud on
tihedalt seotud ka hilisema süüdistuse esitamisega ja nende mõju avaldub
peamiselt liikmesriigi õiguskorras. Uurimistoiminguid teostavad enamasti
siseriiklikud õiguskaitseasutused, kes tegutsevad Euroopa Prokuratuuri
juhtnööride järgi ja vahel ka pärast siseriiklikult kohtult loa saamist.
Euroopa Prokuratuur on seega liidu organ, kelle tegevus on asjakohane peamiselt
liikmesriigi õiguskorras. Seepärast on asjakohane käsitada Euroopa Prokuratuuri
tema uurimis- ja süüdistuse esitamise toimingute kohtuliku kontrolli eesmärgil
riigi ametiasutusena. Siseriiklike kohtute ülesanne peaks seega olema kohtuliku
kontrolli teostamine kõigi Euroopa Prokuratuuri vaidlustatavate uurimis- ja
süüdistuse esitamise toimingute üle ning liidu kohtutel ei tohiks olla nende
toimingutega seoses otsest pädevust vastavalt ELi toimimise lepingu
artiklitele 263, 265 ja 268, sest selliseid toiminguid ei tohiks
kohtuliku kontrolli eesmärgil käsitada liidu asutuse toimingutena. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 267
võivad siseriiklikud kohtud esitada – ja teatavatel juhtudel peavad esitama –
Euroopa Kohtule taotlusi eelotsuste tegemiseks selliste liidu õigusnormide
tõlgendamise või kehtivuse kohta, mis on Euroopa Prokuratuuri uurimis- ja
süüdistuse esitamise toimingute kohtuliku kontrolli seisukohast asjakohased.
Need taotlused võivad hõlmata käesoleva määruse tõlgendamise küsimusi. Kuna
Euroopa Prokuratuuri käsitatakse kohtuliku kontrolli eesmärgil riigi
ametiasutusena, saavad siseriiklikud kohtud esitada oma toimingutega seonduvaid
tõlgendamisküsimusi üksnes Euroopa Kohtule. Eelotsuse menetlus tagab seega
käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise kogu liidus, kuid Euroopa Prokuratuuri
toimingute põhjendatust võib liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaidlustada siseriiklikes
kohtutes. 3.3.6. VI peatükk. Andmekaitse Selles peatükis sätestatakse andmekaitset
reguleerivad eeskirjad, mis Euroopa Prokuratuuri kontekstis täpsustavad ja
täiendavad ELi organite poolt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavaid
liidu õigusakte (eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta
määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise
kohta). Järelevalvet Euroopa Prokuratuuri tegevuse käigus toimuva isikuandmete
töötlemise üle teostab Euroopa andmekaitseinspektor. 3.3.7. VII peatükk.
Finantsküsimusi ja personali käsitlevad sätted Selles peatükis sätestatud eeskirjadega
reguleeritakse seda, kuidas Euroopa Prokuratuur peab haldama oma eelarvet ja
personali. Eeskirjad põhinevad kohaldatavatel liidu õigusaktidel:
eelarveküsimustes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta
määrusel (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve
suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust
(EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ja personaliküsimustes määrusel nr 31/2005
(EMÜ) selle muudetud redaktsioonis. 3.3.8. VIII peatükk. Euroopa
Prokuratuuri suhteid käsitlevad sätted Selle peatükiga reguleeritakse Euroopa
Prokuratuuri suhteid liidu institutsioonide ja muude organitega ning
liiduväliste organitega. Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti vahelistele suhetele
kohaldatakse erieeskirju, võttes arvesse eriseoseid, mis ühendavad neid kahte
organit jooksva tegevuse, halduse ja juhtimise valdkonnas. 3.3.9. IX peatükk. Üldsätted Neis sätetes käsitletakse iga uue liidu
asutuse asutamisega kaasnevaid institutsioonilisi küsimusi. Need tuginevad
suurel määral detsentraliseeritud ameteid käsitlevale ühisele lähenemisviisile,
kuid nende puhul võetakse arvesse ka Euroopa Prokuratuuri erilist (kohtulikku)
iseloomu. Kõnealustes sätetes käsitletakse sellised küsimusi nagu õiguslik
staatus, tegutsemistingimused, kasutatavad keeled, läbipaistvusnõuded, pettuste
vältimise eeskirjad, salastatud teabe käsitlemine, haldusuurimised ja vastutust
käsitlevad eeskirjad. 3.3.10. X peatükk. Lõppsätted Neis sätetes käsitletakse määruse rakendamist
ning nendega nähakse ette rakendussätete, üleminekusätete ja halduseeskirjade
vastuvõtmine ning jõustumine. 4. MÕJU EELARVELE Käesoleva ettepaneku puhul püütakse tagada
kulutõhusus ELi eelarve seisukohast: Euroopa Prokuratuuri peakontori
asutamiseks kasutatakse osa OLAFi praegustest ressurssidest ja peakontor ise
tugineb Eurojusti haldustoele. Piiratud lisakulud tekivad seoses Euroopa
delegaatprokuröridega, kes asuvad liikmesriikides ja moodustavad Euroopa
Prokuratuuri lahutamatu osa. Võttes arvesse nende staatust nii liidu kui ka
liikmesriigi prokurörina, tasustatakse neid ELi eelarvest ja nende suhtes
kohaldatakse personalieeskirju. Kuna Euroopa Prokuratuuri asutamisetapp kestab
tõenäoliselt mitu aastat, viiakse personal OLAFist järk-järgult üle Euroopa
Prokuratuuri. Üleviidud töötajatega võrdne arv töötajaid ja nende töötajate
rahastamiseks vajalikud vahendid arvatakse OLAFi ametikohtade loetelust ja
eelarvest maha. Euroopa Prokuratuur hakkab täiskoormusel tööle pärast personali
täiskoosseisu saavutamist. See saavutatakse 2023. aastaks, mil Euroopa
Prokuratuuris on 235 töötajat (neist 180 ametikohtade loetelus nimetatud
ametikohtadel ja 55 välistöötajat). 2023. aastal on hinnanguline
personalikulu ligikaudu 35 miljonit eurot. 2013/0255 (APP) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 86, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Nii liit kui ka liikmesriigid
on kohustatud kaitsma liidu finantshuve kuritegude eest, mis tekitavad igal
aastal märkimisväärset rahalist kahju. Asjaomased riikide ametiasutused ei uuri
siiski praegu piisavalt neid kuritegusid ega esita nende eest süüdistusi. (2) Euroopa Prokuratuuri
asutamine on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepinguga vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames. (3) ELi toimimise lepingus
nõutakse sõnaselgelt Euroopa Prokuratuuri asutamist Eurojusti põhjal, mis
viitab sellele, et käesoleva määrusega tuleks nende tegevus omavahel siduda. (4) ELi toimimise lepingus on
sätestatud, et Euroopa Prokuratuuri ülesanne on võidelda liidu finantshuve
kahjustavate kuritegude vastu. (5) Vastavalt subsidiaarsuse
põhimõttele ning võttes arvesse liidu finantshuve kahjustavate kuritegude
vastase võitluse ulatust ja mõju, saab selliste kuritegude vastu paremini
võidelda liidu tasandil. Praegune olukord, kus süüdistuse esitamine liidu
finantshuve kahjustavate kuritegude eest on üksnes liikmesriikide ametiasutuste
pädevuses, ei aita piisavalt seda eesmärki saavutada. Kuna käesoleva määruse
eesmärki, nimelt Euroopa Prokuratuuri asutamist, ei saa liikmesriigid liidu
finantshuve kahjustavate kuritegude eest eri liikmesriikides esitatavate
süüdistuste killustatust arvesse võttes ise saavutada ja et Euroopa
Prokuratuuril peab olema ainupädevus selliste kuritegude eest süüdistusi
esitada, saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid
kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. (6) Vastavalt Euroopa Liidu
lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe
käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ning
tagab võimalikult vähese sekkumise liikmesriikide õiguskorda ja
institutsioonilisse struktuuri. (7) Euroopa Prokuratuur peaks
olema volitatud uurima liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitama
nende toimepanijatele süüdistusi ja tegema otsuseid. See eeldab iseseisvaid
uurimis- ja süüdistuste esitamise volitusi, sealhulgas suutlikkust uurida
piiriüleseid või keerukaid juhtumeid. (8) Euroopa Prokuratuuri
organisatsiooniline struktuur peaks samuti võimaldama teha kriminaaluurimise ja
süüdistuse esitamise käigus kiirelt ja tõhusalt otsuseid olenemata sellest, kas
juhtumiga on hõlmatud üks või mitu liikmesriiki. (9) Euroopa Prokuratuuri
uurimistegevust peaksid üldiselt teostama liikmesriikides asuvad Euroopa
delegaatprokurörid. Mitut liikmesriiki hõlmavate või eriti keerukate juhtumite
korral võib tõhus uurimistegevus ja süüdistuste esitamine eeldada, et Euroopa
prokurör teostab oma volitusi ka selliselt, et annab liikmesriikide
õiguskaitseasutustele juhtnööre. (10) Kuna Euroopa Prokuratuurile
tuleb anda uurimis- ja süüdistuse esitamise volitused, tuleks kehtestada
institutsioonilised kaitsemeetmed, mis kindlustavad nii tema sõltumatuse kui ka
vastutuse liidu institutsioonide ees. (11) Range vastutus täiendab
Euroopa Prokuratuuri sõltumatust ja talle käesoleva määrusega antavaid
volitusi. Euroopa prokurör on täielikult vastutav enda kui Euroopa Prokuratuuri
juhi ülesannete täitmise eest ja tal on liidu institutsioonide ees üldine
institutsiooniline vastutus Euroopa Prokuratuuri üldise tegevuse eest.
Seepärast võib mis tahes liidu institutsioon taotleda Euroopa Liidu Kohtult
teatavatel asjaoludel, sealhulgas Euroopa prokuröri tõsise üleastumise korral,
viimase ametist tagandamist. Selle vastutusega peaks kaasnema range kohtulik
kontroll, mille puhul Euroopa Prokuratuur võib kasutada sunnimeetmete
rakendamise õigust uurimisel üksnes kohtu eelneval loal ja asja menetlev kohus
peaks kontrollima talle esitatud tõendite kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste
hartaga. (12) Euroopa Prokuratuuri
organisatsiooniline struktuur peaks võimaldama uurimistegevuse ja süüdistuste
esitamise keskset koordineerimist ja juhtimist tema pädevuse piires, et tagada
tegevuse järjepidevus ning seega liidu finantshuvide võrdväärne kaitse.
Seepärast peaks Euroopa Prokuratuuril olema keskne struktuur, mille puhul teeb
otsuseid Euroopa prokurör. (13) Euroopa Prokuratuur peaks
tõhususe suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgima detsentraliseerimise
põhimõtet ning rakendama uurimistegevusse ja süüdistuste esitamisse
põhimõtteliselt liikmesriikides asuvaid Euroopa delegaatprokuröre. Euroopa
Prokuratuur peaks eelkõige sunnimeetmete rakendamisel tuginema riikide
ametiasutustele, sealhulgas politseile. Lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt on kõik
riigi ametiasutused ja asjaomased liidu organid, sealhulgas Europol, Eurojust
ja OLAF, kohustatud aktiivselt toetama Euroopa Prokuratuuri uurimistegevust ja
süüdistuste esitamist ning tegema temaga võimalikult suures ulatuses koostööd. (14) Euroopa Prokuratuuri jooksvat
tegevust peaksid Euroopa prokuröri juhtnööride kohaselt ja tema nimel teostama
Euroopa delegaatprokurörid või nende alluvad liikmesriikides. Euroopa
prokuröril ja aseprokuröridel peavad olema käesoleva määruse kohaste ülesannete
täitmiseks vajalikud töötajad. Euroopa Prokuratuuri tuleks käsitada jagamatuna. (15) Euroopa prokuröri ametisse
nimetamise menetlus peaks tagama tema sõltumatuse ja tema õiguspärasus peaks
tulenema liidu institutsioonidest. Euroopa aseprokuröride ametisse nimetamisel
tuleks kasutada sama menetlust. (16) Euroopa delegaatprokuröride
ametisse nimetamise menetlus peaks tagama, et nad on Euroopa Prokuratuurist
lahutamatud ning nii juhtimise kui ka tegutsemise tasandil integreeritud
liikmesriikide õigus- ja prokuratuurisüsteemi. (17) Euroopa Liidu põhiõiguste
harta on kahtlustatavate õiguste kaitse üldine alus nii kriminaalmenetluse
kohtueelses etapis kui ka kohtumenetluse etapis. Euroopa Prokuratuur peaks oma
töös neid õigusi igal juhul täiel määral arvestama. (18) Euroopa Prokuratuuri
uurimistegevuses ja süüdistuste esitamisel tuleks kahtlustatavatega seoses
järgida proportsionaalsuse, erapooletuse ja õigluse põhimõtet. See hõlmab
kohustust otsida igat liiki tõendeid, nii süüstavaid kui ka süüst vabastavaid
tõendeid. (19) Tuleb kehtestada Euroopa
Prokuratuuri tegevuse suhtes kohaldatav kodukord. Kuna üksikasjalike sätete
ettenägemine tema uurimistegevuse ja süüdistuste esitamise reguleerimiseks
oleks ebaproportsionaalne, tuleks käesolevas määruses üksnes loetleda Euroopa
Prokuratuuri käsutuses olevad uurimismeetmed ja jätta muud aspektid, eelkõige
meetmete rakendamise konkreetsed eeskirjad, liikmesriigi seadusandja sätestada. (20) Selleks et tagada õiguskindlus
ja nulltolerants liidu finantshuve kahjustavate kuritegude suhtes, peaksid
Euroopa Prokuratuuri uurimistegevus ja süüdistuste esitamine põhinema
kohustusliku kohtu alla andmise põhimõttel, mille kohaselt ta peaks algatama
iga tema pädevusse kuuluva kuriteo puhul uurimise ja esitama – juhul kui
teatavad tingimused on täidetud – selle eest süüdistuse. (21) Euroopa Prokuratuuri pädevusse
peaksid kuuluma üksnes liidu finantshuve kahjustavad kuriteod. Tema pädevuse
laiendamiseks piiriülese mõõtmega tõsistele kuritegudele peaks Euroopa Ülemkogu
tegema ühehäälse otsuse. (22) Liidu finantshuve kahjustavad
kuriteod on sageli tihedalt seotud muude kuritegudega. Menetluse tõhususe
huvides ja vältimaks ne bis in idem põhimõtte võimalikku rikkumist
peaksid Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluma ka kuriteod, mis liikmesriigi
õiguses ei ole tehniliselt määratletud liidu finantshuve kahjustavate
kuritegudena, kui nende asjaolud on identsed ja lahutamatult seotud liidu
finantshuve kahjustavate kuritegude asjaoludega. Selliste mitut kuritegu
hõlmavate juhtumite puhul, kus liidu finantshuve kahjustav kuritegu on
kaalukam, peaks Euroopa Prokuratuur teostama oma pädevust pärast
konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega. Kaalukus
tuleks kindlaks teha selliste kriteeriumide alusel nagu kuriteo finantsmõju
liidule ja liikmesriikide eelarvetele, ohvrite arv või muud kuriteo raskusega
seotud asjaolud või kohaldatavad karistused. (23) Et tagada uurimistegevuse ja
süüdistuste esitamise järjepidevus ja juhtimine liidu tasandil, peaks Euroopa
Prokuratuuri pädevus seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega olema
liikmesriigi pädevuse suhtes ülimuslik. Liikmesriikide asutused peaksid nende
kuritegude puhul tegutsema üksnes Euroopa Prokuratuuri ülesandel, välja arvatud
juhul, kui tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid. (24) Kuna Euroopa Prokuratuur peaks
esitama süüdistused siseriiklikes kohtutes, tuleks tema pädevus määratleda,
osutades liikmesriikide kriminaalõigusele, milles käsitatakse
kriminaalkuriteona liidu finantshuve kahjustavat tegevust või tegevusetust ning
kehtestatakse kohaldatavad karistused, rakendades liikmesriigi õigussüsteemis
asjaomaseid liidu õigusakte, eelkõige [direktiivi 2013/xx/EL[3]]. (25) Euroopa Prokuratuur peaks
teostama oma pädevust võimalikult laialdaselt, nii et tema uurimistegevus ja
süüdistuste esitamine hõlmaksid väljaspool liikmesriikide territooriumi
toimepandud kuritegusid. Seepärast peaks tema pädevuse teostamine olema
kooskõlas [direktiivis 2013/xx/EL] sätestatud eeskirjadega. (26) Kuna Euroopa Prokuratuuril on
ainupädevus käsitleda liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, peaksid
liikmesriikide pädevad ametiasutused ja asjaomased liidu organid, sealhulgas
Eurojust, Europol ja OLAF, toetama tema poolt liikmesriikide territooriumil
teostatavat uurimistegevust alates hetkest, mil kahtlustatavast kuriteost
teatatakse Euroopa Prokuratuurile, kuni ajani, mil Euroopa Prokuratuur
otsustab, kas esitada selle juhtumi puhul süüdistus või lahendada see muul
viisil. (27) Euroopa Prokuratuuri
teavitamise kohustuse täielikuks täitmiseks peaksid liikmesriikide
ametiasutused ning liidu institutsioonid, organid ja asutused Euroopa
Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteo kahtluse korral järgima kehtivat
teavitamiskorda ning rakendama tõhusaid mehhanisme neile esitatud väidete
esialgseks hindamiseks. Liidu institutsioonid, organid ja asutused võivad
kasutada selleks OLAFit. (28) Liidu finantshuve kahjustavate
kuritegude tõhusa uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise huvides on
oluline, et Euroopa Prokuratuur saab terviklikku uurimismeetmete kogumit
kasutades koguda tõendeid kogu liidus, võttes samal ajal arvesse
proportsionaalsuse põhimõtet ja vajadust saada teatavate uurimismeetmete
rakendamiseks kohtult luba. Need meetmed peaksid olema Euroopa Prokuratuuri
pädevusse kuuluvate kuritegude puhul uurimise ja süüdistuse esitamise eesmärgil
kättesaadavad. Neid tuleks rakendada vastavalt liikmesriigi õigusele pärast
Euroopa Prokuratuurilt või – viimase taotlusel – pädevalt õigusasutuselt
asjakohase korralduse saamist. Lisaks peaks Euroopa Prokuratuuril olema juurdepääs
kõigile asjaomastele andmeallikatele, sealhulgas avalikele ja eraregistritele. (29) Käesoleva määrusega ettenähtud
uurimismeetmete kasutamisel tuleks järgida määruses sätestatud tingimusi,
sealhulgas vajadust saada teatava sunnimeetmetel põhineva uurimistegevuse
teostamiseks kohtult luba. Muude uurimismeetmete puhul võib kohtu luba olla
vajalik juhul, kui seda nõutakse selle liikmesriigi õigusega, kus asjaomast
uurimismeedet rakendatakse. Kui Euroopa Prokuratuur annab korralduse või pädev
siseriiklik õigusasutus annab loa rakendada meetmeid vastavalt käesolevale
määrusele, tuleks kohaldada proportsionaalsuse ja vajalikkuse üldpõhimõtet. (30) ELi toimimise lepingu
artiklis 86 on sätestatud, et Euroopa Prokuratuur peab täitma prokuröri
ülesandeid, mis hõlmavad otsuse tegemist kahtlustatava süüdimõistmise ja kohtu
valiku kohta. Kahtlustatava süüdimõistmise otsuse peaks tegema Euroopa
prokurör, et tagada ühtne süüdistuspoliitika. Euroopa prokurör peaks valima
asja menetleva kohtu mitme läbipaistva kriteeriumi alusel. (31) Võttes arvesse kohustusliku
kohtu alla andmise põhimõtet, peaks Euroopa Prokuratuuri uurimistegevuse
tulemusel üldiselt esitatama pädevates siseriiklikes kohtutes süüdistus, kui
selleks on olemas usaldusväärne tõendusmaterjal ja süüdistuse esitamise
keelamiseks puudub õiguslik alus. Sellise tõendusmaterjali puudumisel ja kui on
vähe tõenäoline, et kohtuistungil on võimalik nõutavaid tõendeid esitada, võib
juhtumi menetlemise lõpetada. Lisaks peaks Euroopa Prokuratuuril olema võimalik
juhtumi menetlemine lõpetada, kui tegemist on väiksema kuriteoga. Juhul kui
juhtumi menetlemist sel alusel ei lõpetata, aga ka süüdistuse esitamine ei ole
põhjendatud, peaks Euroopa Prokuratuuril olema võimalik teha kahtlustatavale
ettepanek sõlmida kokkulepe, kui see oleks nõuetekohase õigusemõistmise
huvides. Kokkulepete ja määratavate trahvide arvutamise suhtes kohaldatavaid
eeskirju tuleks täpsustada Euroopa Prokuratuuri halduseeskirjades. Juhtumi
menetlemise lõpetamine kokkuleppe teel vastavalt käesolevale määrusele ei
tohiks takistada pädevatel asutustel haldusmeetmeid kohaldada, niivõrd kui
nende meetmetega ei kaasne sellised karistused, mida võiks võrdsustada
kriminaalkaristustega.
(32) Juhul kui asja menetlev kohus
leiab, et Euroopa Prokuratuuri poolt talle esitatud tõendid järgivad õiglase
menetluse põhimõtet ja tagavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud
kahtlustatava kaitseõiguse, tuleks need tõendid tunnistada vastuvõetavaks ja
seega eeldada, et need vastavad kõnealuse kohtu asukohaliikmesriigi
õigusnormide kohaselt tõenditele esitatavatele asjakohastele nõuetele. Asja
menetlev kohus ei saa tunnistada talle Euroopa Prokuratuuri poolt esitatud
tõendeid vastuvõetamatuks üksnes põhjusel, et seda liiki tõendite kogumise
tingimused ja eeskirjad on tema suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse alusel
erinevad. (33) Käesoleva määrusega austatakse
põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud
põhimõtteid. Euroopa Prokuratuur peab vastavalt määrusele eelkõige tagama
õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele, kaitseõiguse ja süütuse
presumptsiooni, nagu on sätestatud harta artiklites 47 ja 48. Harta
artiklis 50 sätestatud mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeluga (ne
bis in idem) tagatakse, et kellegi üle ei mõisteta Euroopa Prokuratuuri
esitatud süüdistuse tagajärjel mitu korda kohut ega karistata sama kuriteo
eest. Euroopa Prokuratuuri tegevus peab seega olema nende õigustega täielikult
kooskõlas ning käesolevat määrust tuleb vastavalt kohaldada ja tõlgendada. (34) ELi toimimise lepingu
artikli 82 lõikega 2 lubatakse liidul kehtestada kaitseõiguse ja
õiglase menetluse tagamiseks miinimumeeskirjad isikute õiguste kohta
kriminaalmenetluses. Kuigi liit on juba kehtestanud olulise acquis’, ei
ole teatavaid õigusi veel liidu õiguse alusel ühtlustatud. Käesolevas määruses
tuleks sätestada neid õigusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes
selle määruse eesmärgil. (35) Euroopa Prokuratuuri tegevuse
suhtes tuleks kohaldada kaitseõigust, mis on juba sätestatud asjaomastes liidu
õigusaktides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta
direktiivis 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele
kriminaalmenetluses,[4]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiivis 2012/13/EL,
milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet,[5] ja [Euroopa Parlamendi ja
nõukogu xx. xxx 2013. aasta direktiivis 2013/xx/EL, mis käsitleb
õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada kinnipidamisest],
nagu neid on rakendatud siseriiklikus õiguses. Nimetatud direktiividele peaksid
saama tugineda kõik kahtlustatavad, kelle suhtes Euroopa Prokuratuur uurimise
algatab. (36) ELi toimimise lepingu
artikli 86 lõikega 3 võimaldatakse liidu seadusandjal määrata
kindlaks Euroopa Prokuratuuri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud
menetlustoimingute kohtuliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad. See
seadusandjale antud pädevus kajastab Euroopa Prokuratuuri eripära mille poolest
ta erineb kõigist teistest liidu organitest ja asutustest ning eeldab kohtuliku
kontrolli vallas erieeskirju. (37) ELi toimimise lepingu
artikli 86 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Prokuratuur täitma
liikmesriikide pädevates kohtutes prokuröri ülesandeid. Euroopa Prokuratuuri
poolt uurimise raames tehtavad toimingud on tihedalt seotud nende tulemusel
esitatavate süüdistustega ja nende toime avaldub liikmesriikide õiguskorras.
Uurimistoiminguid teostavad enamasti siseriiklikud õiguskaitseasutused, kes
tegutsevad Euroopa Prokuratuuri juhtnööride järgi ja vahel ka pärast
siseriiklikult kohtult loa saamist. Seepärast on asjakohane käsitada Euroopa
Prokuratuuri tema uurimis- ja süüdistuse esitamise toimingute kohtuliku
kontrolli eesmärgil siseriikliku ametiasutusena. Siseriiklike kohtute
ülesandeks peaks seega olema teha kohtulikku kontrolli kõigi Euroopa
Prokuratuuri uurimis- ja süüdistuse esitamise toimingute üle, mida võib
vaidlustada, ning need toimingud ei tohiks otseselt kuuluda Euroopa Liidu Kohtu
pädevusse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 263, 265 ja 268,
sest selliseid toiminguid ei tohiks kohtuliku kontrolli eesmärgil käsitada
liidu organi toimingutena. (38) Vastavalt ELi toimimise
lepingu artiklile 267 võivad siseriiklikud kohtud esitada – ja teatavatel
juhtudel peavad esitama – Euroopa Kohtule taotlusi teha eelotsuseid selliste
liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse kohta, mis on Euroopa
Prokuratuuri uurimis- ja süüdistuse esitamise toimingute kohtuliku kontrolli
seisukohast asjakohased, sealhulgas käesoleva määruse tõlgendamise või
kehtivuse kohta. Siseriiklikud kohtud ei tohiks esitada Euroopa Kohtule
küsimusi Euroopa Prokuratuuri toimingute kehtivuse kohta, sest selliseid
toiminguid ei tohiks kohtuliku kontrolli eesmärgil käsitada liidu organi
toimingutena. (39) Samuti tuleks täpsustada, et
käesoleva määruse kohaselt kohaldatava siseriikliku õiguse tõlgendamisega
seotud küsimusi tuleks käsitleda üksnes siseriiklikes kohtutes. Seetõttu ei saa
need kohtud esitada Euroopa Kohtule küsimusi käesolevas määruses viidatud
siseriikliku õiguse tõlgendamise kohta. (40) Kuna ELi
toimimise lepingus on sätestatud, et Euroopa Prokuratuur tuleb asutada
Eurojusti põhjal, peaksid nad teineteisega loomupäraselt, korralduslikult ja
halduslikult koos eksisteerima ja koostööd tegema ning teineteist täiendama. (41) Euroopa
Prokuratuur peaks käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise hõlbustamiseks
tegema aktiivset koostööd ka muude liidu institutsioonide ja asutustega ning
kehtestama vajaduse korral ametliku korra, mis hõlmab teabevahetust ja koostööd
käsitlevaid üksikasjalikke eeskirju. Koostöö Europoli ja OLAFiga peaks olema
eriti tähtis, sest see aitab vältida tegevuse dubleerimist ning võimaldab
Euroopa Prokuratuuril saada nende käsutuses olevat asjakohast teavet ja
kasutada konkreetsete uurimiste korral nende analüüsi. (42) Euroopa Prokuratuuri poolse
isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri
2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste
andmete vaba liikumise kohta[6].
Selles käsitletakse isikuandmete töötlemist Euroopa Prokuratuuri eesmärkide ja
ülesannete raames ning Euroopa Prokuratuuri käsutuses olevate töötajate
isikuandmete ja halduslikku laadi isikuandmete töötlemist. Euroopa Prokuratuuri
poolse isikuandmete töötlemise üle peaks teostama järelevalvet Euroopa
andmekaitseinspektor. Määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud põhimõtteid
tuleks Euroopa Prokuratuuri poolse operatiivsete isikuandmete töötlemisega
seoses vajaduse korral täpsustada ja täiendada. Kui Euroopa Prokuratuur edastab
operatiivseid isikuandmeid ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt
sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel kolmanda riigi ametiasutusele või
rahvusvahelisele organisatsioonile või Interpolile, peaksid üksikisikute eraelu
puutumatuse ning nende põhiõiguste ja ‑vabaduste kaitseks lisatud
asjakohased kaitsemeetmed tagama kooskõla käesoleva määruse
andmekaitsesätetega. (43) [Direktiivi 2013/xx/EL
üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise
kohta] kohaldatakse sellise isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikide
pädevates ametiasutustes, mille eesmärk on kuritegusid vältida, uurida,
lahendada või nende eest süüdistus esitada või kriminaalkaristusi täitmisele
pöörata. (44) Euroopa Prokuratuuri
andmetöötlussüsteem peaks põhinema Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemil,
kuid selle ajutisi tööfaile tuleks uurimise algatamise hetkest alates käsitada
kohtuasjade toimikutena. (45) Euroopa
Prokuratuuri finants-, eelarve- ja personalikorralduse puhul tuleks järgida
asjakohaseid liidu standardeid, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL, Euratom) nr 966/2012[7]
artiklis 208 viidatud organite suhtes, võttes siiski nõuetekohaselt
arvesse asjaolu, et Euroopa Prokuratuuri pädevus teostada uurimisi ja esitada
süüdistusi liidu tasandil on ainulaadne. Euroopa
Prokuratuuril peaks olema iga-aastase aruandluse kohustus. (46) Liidu asutuste suhtes
kohaldatavaid üldisi läbipaistvusnõudeid tuleks kohaldada ka Euroopa
Prokuratuuri suhtes, kuid üksnes seoses tema haldusülesannetega, et mitte
kahjustada ühelgi viisil konfidentsiaalsusnõude järgimist tema jooksvas
tegevuses. Samamoodi tuleks Euroopa Ombudsmani haldusuurimiste puhul austada
Euroopa Prokuratuuri suhtes kohaldatavat konfidentsiaalsusnõuet. (47) Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21
(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud
oma soovist [mitte osaleda] [osaleda] käesoleva määruse vastuvõtmisel ja
kohaldamisel. (48) Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani
seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva
määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (49) 13. detsembril 2003. aastal
Brüsselis riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulnud liikmesriikide
esindajad on kindlaks määranud Euroopa Prokuratuuri asukoha, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK
REGULEERIMISESE JA MÕISTED Artikkel 1
Reguleerimisese Käesoleva määrusega
asutatakse Euroopa Prokuratuur ja kehtestatakse selle tegevust reguleerivad
eeskirjad. Artikkel 2
Mõisted Käesolevas määruses
kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „isik” – füüsiline või juriidiline
isik; b) „liidu finantshuve kahjustavad
kuriteod” – kuriteod, mis on sätestatud direktiivis 2013/xx/EL, nagu seda
rakendatakse siseriiklikus õiguses; c) „liidu finantshuvid” – kõik tulud,
kulud ja varad, mis on hõlmatud liidu eelarvega ja aluslepingute alusel
asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või nende
hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega; d) „halduslikku laadi isikuandmed” –
kõik isikuandmed, mida Euroopa Prokuratuur töötleb, välja arvatud operatiivsed
isikuandmed; e) „operatiivsed isikuandmed” – kõik
isikuandmed, mida Euroopa Prokuratuur töötleb artiklis 37 sätestatud
eesmärkidel. II PEATÜKK
ÜLDEESKIRJAD 1. jagu
Euroopa Prokuratuuri staatus, töökorraldus ja struktuur Artikkel 3
Asutamine 1. Euroopa Prokuratuur asutatakse liidu
organina, millel on detsentraliseeritud struktuur. 2. Euroopa Prokuratuur on juriidiline
isik. 3. Euroopa Prokuratuur teeb koostööd
Eurojustiga ja tugineb tema haldustoele vastavalt artiklile 57. Artikkel 4
Ülesanded 1. Euroopa Prokuratuuri ülesanne on
võidelda liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu. 2. Euroopa Prokuratuur vastutab
lõikes 1 osutatud kuritegude uurimise ning nende kuritegude
toimepanijatele ja neis osalejatele süüdistuse esitamise ning nende vastutusele
võtmise eest. Euroopa Prokuratuur juhib ja kontrollib sellega seoses uurimisi
ja esitab süüdistusi, sealhulgas lõpetab juhtumi menetlemise. 3. Euroopa Prokuratuur täidab
liikmesriikide pädevates kohtutes lõikes 1 osutatud kuritegude puhul
prokuröri ülesandeid, sealhulgas esitab süüdistusakti ja edasikaebused, kuni
juhtum on lõplikult lahendatud. Artikkel 5
Sõltumatus ja vastutus 1. Euroopa Prokuratuur on sõltumatu. 2. Euroopa Prokuratuur, sealhulgas
Euroopa prokurör, aseprokurörid ja Euroopa Prokuratuuri töötajad ning Euroopa
delegaatprokurörid ja nende alluvad liikmesriikides ei taotle ega võta oma
ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki isikult, liikmesriigilt või liidu
institutsioonilt, organilt või asutuselt. Liidu institutsioonid, organid ja
asutused austavad Euroopa Prokuratuuri sõltumatust ega püüa teda tema
ülesannete täitmisel mõjutada. 3. Euroopa prokurör annab Euroopa
Prokuratuuri üldise tegevuse kohta aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja
Euroopa Komisjonile, esitades eelkõige iga-aastase aruande vastavalt
artiklile 70. Artikkel 6
Euroopa Prokuratuuri
struktuur ja töökorraldus 1. Euroopa Prokuratuuri struktuur
hõlmab Euroopa prokuröri, aseprokuröre, neid nende käesoleva määruse kohaste
ülesannete täitmisel abistavaid töötajaid ning liikmesriikides asuvaid Euroopa
delegaatprokuröre. 2. Euroopa Prokuratuuri juhib Euroopa
prokurör, kes suunab Euroopa Prokuratuuri tegevust ja korraldab selle tööd.
Euroopa prokuröri abistavad neli aseprokuröri. 3. Aseprokurörid abistavad Euroopa
prokuröri tema kohustuste täitmisel ning asendavad teda vastavalt artikli 72
lõike d kohaselt vastuvõetud eeskirjadele tema äraoleku korral või juhul
kui ta ei saa oma kohustusi täita. Üks aseprokurör vastutab eelarve täitmise
eest. 4. Euroopa Prokuratuuri uurimistegevust
teostavad ja süüdistusi esitavad Euroopa delegaatprokurörid Euroopa prokuröri
juhtimisel ja järelevalve all. Euroopa prokurör võib teostada oma pädevust ka
otse vastavalt artikli 18 lõikele 5, kui seda peetakse uurimiseks või
süüdistuse esitamiseks vajalikuks. 5. Igas liikmesriigis on vähemalt üks
Euroopa delegaatprokurör, kes on Euroopa Prokuratuuri lahutamatu osa. Euroopa
delegaatprokurörid tegutsevad Euroopa prokuröri ainujuhtimisel ning järgivad
neile määratud uurimistegevuse teostamisel ja süüdistuste esitamisel üksnes
tema korraldusi, juhiseid ja otsuseid. Nad on käesoleva määrusega neile antud
volituste piires tegutsedes liikmesriigi prokuratuurist täiesti sõltumatud ja
neil ei ole liikmesriigi prokuratuuri vastu mingeid kohustusi. 6. Euroopa delegaatprokurörid võivad
tegutseda ka riiklike prokuröridena. Vastuoluliste ülesannete korral teavitab
Euroopa delegaatprokurör Euroopa prokuröri, kes võib pärast liikmesriigi pädeva
prokuratuuriga konsulteerimist anda talle Euroopa Prokuratuuri uurimistegevuse
ja süüdistuste esitamise huvides korralduse pidada esmatähtsaks talle
käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid. Sellisel juhul teatab Euroopa
prokurör sellest viivitamata liikmesriigi pädevale prokuratuurile. 7. Euroopa prokuröri, Euroopa
delegaatprokuröride, Euroopa Prokuratuuri töötajate ja tema nimel oma
ülesandeid täitvate muude isikute tehtavaid toiminguid käsitatakse Euroopa
Prokuratuuri toimingutena. Euroopa prokurör esindab Euroopa Prokuratuuri liidu
institutsioonide, liikmesriikide ja kolmandate isikute ees. 8. Euroopa prokurör võib ajutiselt
eraldada Euroopa delegaatprokuröridele vahendeid ja töötajaid, kui see on
uurimiseks või süüdistuse esitamiseks vajalik. Artikkel 7
Euroopa Prokuratuuri kodukord 1. Euroopa Prokuratuuri kodukord
võetakse vastu Euroopa prokuröri, nelja aseprokuröri ja viie Euroopa
delegaatprokuröri otsusega; Euroopa prokurör valib kõnealused viis Euroopa
delegaatprokuröri rangelt võrdse rotatsiooni põhimõttel, mis kajastab kõigi
liikmesriikide demograafilist ja geograafilist spektrit. Otsus tehakse
lihthäälteenamusega, kusjuures kõigil liikmetel on üks hääl. Häälte võrdse
jaotuse korral on otsustav Euroopa prokuröri hääl. 2. Kodukorraga reguleeritakse Euroopa
Prokuratuuri tööd ja see sisaldab juhtumite määramise üldeeskirju. 2. jagu
Euroopa Prokuratuuri liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine Artikkel 8
Euroopa prokuröri ametisse
nimetamine ja ametist vabastamine 1. Euroopa prokuröri nimetab ametisse
nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekul kaheksaks aastaks ja tema ametiaega ei
pikendata. Nõukogu teeb otsuse lihthäälteenamusega. 2. Euroopa prokurör valitakse isikute
hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on kõrgesse
kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ja prokuröritöö
kogemused. 3. Valiku tegemiseks korraldatakse
avalik kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning
mille järel komisjon koostab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule
kandidaatide lõpliku nimekirja. Komisjon konsulteerib enne lõpliku nimekirja
esitamist tema enda moodustatud komiteega, mis koosneb seitsmest liikmest, kes
valitakse Euroopa Kohtu endiste liikmete, liikmesriikide kõrgemate kohtute ja
prokuratuuride liikmete ja/või tunnustatud ja pädevate juristide hulgast,
kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament, ja vaatlejana
tegutsevast Eurojusti presidendist. 4. Juhul kui Euroopa prokurör ei vasta
enam oma kohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele või kui ta on süüdi
raskes üleastumises, võib Euroopa Liidu Kohus ta Euroopa Parlamendi, nõukogu
või komisjoni taotlusel ametist vabastada. Artikkel 9
Euroopa aseprokuröride
ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 1. Euroopa aseprokurörid nimetatakse
ametisse vastavalt artikli 8 lõikes 1 sätestatud eeskirjadele. 2. Euroopa aseprokurörid valitakse
isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on
kõrgesse kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ja prokuröritöö
kogemused. 3. Valiku tegemiseks korraldatakse avalik
kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning
mille järel Euroopa Komisjon koostab ja esitab Euroopa prokuröri heakskiidul
Euroopa Parlamendile ja nõukogule kandidaatide lõpliku nimekirja, mis kajastab
liikmesriikide demograafilist ja geograafilist spektrit. 4. Aseprokuröri võib ametist vabastada
Euroopa prokuröri algatusel vastavalt artikli 8 lõikes 4 sätestatud
eeskirjadele. Artikkel 10
Euroopa delegaatprokuröride
ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 1. Euroopa delegaatprokurörid nimetab
ametisse Euroopa prokurör asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide
esitatud nimekirjast, mis sisaldab vähemalt kolme lõikes 2 sätestatud
nõuetele vastavat kandidaati. Nad nimetatakse ametisse viieaastaseks
ametiajaks, mida on võimalik pikendada. 2. Euroopa delegaatprokuröridel on
kõrgesse kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ja prokuröritöö
kogemused. Nende sõltumatus peaks olema väljaspool kahtlust. Liikmesriik
nimetab Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õiguse alusel prokuröri
ametikohale, kui tal Euroopa delegaatprokuröriks nimetamise ajal ei olnud juba
seda staatust. 3. Juhul kui Euroopa delegaatprokurör
ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele või oma kohustuste täitmiseks
vajalikele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises,
võib Euroopa prokurör ta ametist vabastada. Kui Euroopa delegaatprokurörid
täidavad oma ülesandeid Euroopa Prokuratuuri nimel, ei tohi liikmesriigi
pädevad ametiasutused neid Euroopa prokuröri nõusolekuta siseriikliku prokuröri
ametist vabastada. 3. jagu
Peamised põhimõtted Artikkel 11
Euroopa Prokuratuuri tegevuse
põhimõtted 1. Euroopa Prokuratuur järgib oma
tegevuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. 2. Euroopa Prokuratuur juhindub oma tegevuses
artikli 26 lõikes 3 osutatud proportsionaalsuse põhimõttest. 3. Euroopa Prokuratuuri uurimistegevust
ja süüdistuste esitamist reguleeritakse käesoleva määrusega. Liikmesriigi
õigust kohaldatakse üksnes selliste küsimuste suhtes, mida käesoleva määrusega
ei reguleerita. Kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus toimub uurimine või
esitatakse süüdistus. Kui teatavat küsimust reguleeritakse nii liikmesriigi
õiguse kui ka käesoleva määrusega, on käesolev määrus ülimuslik. 4. Euroopa Prokuratuuril on ainupädevus
uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest
süüdistus. 5. Euroopa Prokuratuur teostab oma
uurimistegevust erapooletult ja püüab leida kõik asjakohased tõendid olenemata
sellest, kas need on süüstavad või süüst vabastavad. 6. Euroopa Prokuratuur algatab uurimise
põhjendamatu viivituseta ning tagab kiire uurimise ja süüdistuse esitamise. 7. Liikmesriigi pädevad asutused
abistavad ja toetavad Euroopa Prokuratuuri taotlusel aktiivselt tema
uurimistegevust ja süüdistuste esitamist ning hoiduvad rakendamast meedet,
poliitikat või menetlust, mis võib uurimist või süüdistuse esitamist edasi
lükata või takistada. 4. jagu
Euroopa Prokuratuuri pädevus Artikkel 12
Euroopa Prokuratuuri
pädevusse kuuluvad kuriteod Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad liidu
finantshuve kahjustavad kuriteod, mis on sätestatud direktiivis 2013/xx/EL
ja mida rakendatakse liikmesriigi õiguses. Artikkel 13
Kaaspädevus 1. Kui artiklis 12 osutatud
kuriteod on lahutamatult seotud muude kuritegudega, millele artiklis 12 ei
osutata, ja nende ühine uurimine ja nende eest ühiselt süüdistuse esitamine on
kvaliteetse õigusemõistmise huvides, kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse ka
kõnealused muud kuriteod tingimusel, et artiklis 12 osutatud kuriteod on
kaalukamad ja muud kuriteod põhinevad identsetel asjaoludel. Juhul kui need tingimused ei ole
täidetud, kuuluvad artiklis 12 osutatud kuriteod selle liikmesriigi
pädevusse, kelle pädevusse kuuluvad kõnealused muud kuriteod. 2. Euroopa Prokuratuur ja liikmesriikide
prokuratuurid konsulteerivad omavahel, et määrata kindlaks lõike 1 kohast
pädevust omav asutus. Kui see on pädevuse kindlaksmääramise hõlbustamiseks
vajalik, võib kaasata Eurojusti vastavalt artiklile 57. 3. Kui Euroopa Prokuratuur ja
liikmesriigi prokuratuur on lõike 1 kohase pädevuse suhtes eriarvamusel,
teeb kaaspädevuse otsuse liikmesriigi õigusasutus, kes on pädev tegema otsust
liikmesriigi tasandil süüdistuse esitamise pädevuse andmise kohta. 4. Käesoleva artikli kohane pädevuse
kindlaksmääramine ei kuulu läbivaatamisele. Artikkel 14
Euroopa Prokuratuuri pädevuse
teostamine Euroopa Prokuratuur teostab oma ainupädevust
uurida artiklites 12 ja 13 osutatud kuritegusid ja esitada nende eest
süüdistus, kui a) selline kuritegu on tervikuna või
osaliselt toime pandud ühe või mitme liikmesriigi territooriumil või b) kuriteo toimepanija on ühe
liikmesriigi kodanik või liidu teenistuja või institutsiooni liige. III PEATÜKK
UURIMISE, SÜÜDISTUSE ESITAMISE JA KOHTUMENETLUSE KORD 1. jagu
Uurimistegevus Artikkel 15
Uurimise allikad 1. Kõik liikmesriikide ametiasutused
ning kõik liidu institutsioonid, organid ja asutused teatavad Euroopa
Prokuratuurile viivitamata tegevusest, mis võib olla viimase pädevusse kuuluv
kuritegu. 2. Kui Euroopa delegaatprokurörid saavad
teada tegevusest, mis võib olla Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluv kuritegu,
teavitavad nad sellest viivitamata Euroopa prokuröri. 3. Euroopa Prokuratuur võib igalt
isikult koguda või saada teavet tegevuse kohta, mis võib olla tema pädevusse
kuuluv kuritegu. 4. Euroopa prokurör või Euroopa
delegaatprokurörid registreerivad Euroopa Prokuratuurile esitatud teabe ja
kontrollivad selle õigsust. Kui nad otsustavad kontrolli tulemusel uurimist
mitte algatada, lõpetavad nad juhtumi menetlemise ja märgivad selle põhjused
kohtuasjade haldamise süsteemi. Nad teavitavad sellest teabe esitanud riigi
ametiasutust või liidu institutsiooni, organit või asutust ning viimaste palvel
vajaduse korral teabe esitanud isikuid. Artikkel 16
Uurimise algatamine 1. Euroopa prokurör algatab või Euroopa
delegaatprokurörid algatavad tema nimel kirjaliku otsusega uurimise, kui on
piisavalt alust arvata, et pannakse toime või on pandud toime Euroopa
Prokuratuuri pädevusse kuuluv kuritegu. 2. Kui uurimise algatab Euroopa
prokurör, määrab ta juhtumi Euroopa delegaatprokurörile, välja arvatud juhul,
kui ta soovib ise uurimist teostada vastavalt artikli 18 lõikes 5
sätestatud tingimustele. Kui uurimise algatab Euroopa delegaatprokurör,
teavitab ta sellest viivitamata Euroopa prokuröri. Euroopa prokurör kontrollib
sellise teate saamisel, ega tema või mõni muu Euroopa delegaatprokurör ole juba
uurimist algatanud. Euroopa prokurör võib uurimise tõhususe huvides määrata
juhtumi teisele Euroopa delegaatprokurörile või otsustada hakata seda ise
uurima vastavalt artikli 18 lõikes 5 sätestatud tingimustele. Artikkel 17
Kiireloomulised meetmed ja
juhtumi edastamine 1. Kui Euroopa Prokuratuuri pädevusse
kuuluva kuriteoga seoses tuleb viivitamata tegutseda, rakendab riigi
ametiasutus kiireloomulisi meetmeid, mis on tõhusa uurimise ja süüdistuse
esitamise tagamiseks vajalikud. Seejärel edastab riigi ametiasutus juhtumi
viivitamata Euroopa Prokuratuurile menetlemiseks. Sellisel juhul kinnitab
Euroopa Prokuratuur riigi ametiasutuse rakendatud meetmed võimaluse korral 48
tunni jooksul pärast uurimise algatamist, isegi kui selliseid meetmeid
rakendati muude eeskirjade kui käesoleva määruse alusel. 2. Kui Euroopa Prokuratuuril tekib mis
tahes uurimisetapis kahtlus, kas juhtum kuulub tema pädevusse, võib ta
konsulteerida riigi prokuratuuriga, et teha kindlaks, millise asutuse pädevusse
juhtum kuulub. Euroopa Prokuratuur rakendab enne pädevuse üle otsuse tegemist
kiireloomulisi meetmeid, mis on juhtumi tõhusa uurimise ja süüdistuse esitamise
tagamiseks vajalikud. Kui riigi ametiasutuse pädevus on kindlaks tehtud,
kinnitab riigi ametiasutus Euroopa Prokuratuuri rakendatud kiireloomulised
meetmed 48 tunni jooksul pärast riikliku uurimise algatamist. 3. Kui Euroopa Prokuratuuri algatatud
uurimisel ilmneb, et uurimisalune tegevus on kuritegu, mis ei kuulu tema
pädevusse, edastab Euroopa Prokuratuur juhtumi viivitamata riigi pädevatele
õiguskaitse- ja õigusasutustele. 4. Kui riigi ametiasutuse algatatud
uurimisel ilmneb edaspidi, et asjaomane tegevus on Euroopa Prokuratuuri
pädevusse kuuluv kuritegu, edastab riigi ametiasutus juhtumi viivitamata
Euroopa Prokuratuurile. Sellisel juhul kinnitab Euroopa Prokuratuur riigi
ametiasutuse rakendatud meetmed võimaluse korral 48 tunni jooksul pärast
uurimise algatamist, isegi kui selliseid meetmeid rakendati muude eeskirjade
kui käesoleva määruse alusel. Artikkel 18
Uurimise teostamine 1. Määratud Euroopa delegaatprokurör
juhib uurimist Euroopa prokuröri nimel ja tema juhiseid järgides. Määratud
Euroopa delegaatprokurör võib rakendada uurimismeetmeid ise või anda
asjakohaseid juhiseid oma asukohaliikmesriigi pädevatele õiguskaitseasutustele.
Need asutused järgivad Euroopa delegaatprokuröri juhiseid ja rakendavad neile
määratud uurimismeetmeid. 2. Kui tegemist on piiriülese juhtumiga
ja uurimismeetmeid tuleb rakendada muus liikmesriigis kui selles, kus uurimine
algatati, teeb Euroopa delegaatprokurör, kes uurimise algatas või kellele
Euroopa prokurör juhtumi määras, tihedat koostööd selle riigi Euroopa
delegaatprokuröriga, kus uurimismeetmeid tuleb rakendada. Kõnealune Euroopa
delegaatprokurör rakendab meetmeid ise või annab riigi pädevale asutusele nende
rakendamiseks juhiseid. 3. Euroopa prokurör võib piiriüleste
juhtumite korral kaasata uurimisse mitu Euroopa delegaatprokuröri ja moodustada
ühised uurimisrühmad. Ta võib anda igale Euroopa delegaatprokurörile korralduse
koguda tema nimel asjakohast teavet või rakendada konkreetseid uurimismeetmeid.
4. Euroopa prokurör jälgib ja
koordineerib Euroopa delegaatprokuröride teostatavaid uurimisi. Ta annab neile
vajaduse korral juhiseid. 5. Euroopa prokurör võib määrata
juhtumi teisele Euroopa delegaatprokurörile või juhtida uurimist ise, kui see
tundub olevat tõhusaks uurimiseks või süüdistuse esitamiseks vajalik ühe või
mitme järgmise kriteeriumi alusel: a) kuriteo raskusaste; b) väidetava õigusrikkuja staatusega seotud
konkreetsed asjaolud; c) uurimise piiriülese mõõtmega seotud
konkreetsed asjaolud; d) riigi uurimisasutuste kättesaamatus või e) asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse
taotlus. 6. Kui uurimist teostab vahetult
Euroopa prokurör, teavitab ta selle liikmesriigi Euroopa delegaatprokuröri, kus
uurimismeetmeid tuleb rakendada. Euroopa prokuröri võetavaid uurimismeetmeid
rakendatakse koostöös selle liikmesriigi ametiasutustega, mille territooriumil
kuritegu toime pandi. Sunnimeetmeid rakendavad riigi pädevad asutused. 7. Euroopa Prokuratuuri järelevalve all
teostatavate uurimiste suhtes kehtivad kohaldatavates liidu õigusaktides
sätestatud ametisaladuse eeskirjad. Euroopa Prokuratuuri uurimistegevuses
osalevad ametiasutused peavad samuti hoidma ametisaladust, nagu on sätestatud
kohaldatavas liikmesriigi õiguses. Artikkel 19
Privileegide või immuniteedi
tühistamine 1. Kui Euroopa Prokuratuuri uurimine
hõlmab isikuid, kes on liikmesriigi õiguse alusel kaitstud privileegide või
immuniteediga, ja kui selline privileeg või immuniteet takistab konkreetset
uurimist, esitab Euroopa Prokuratuur kirjaliku põhjendatud taotluse selle
tühistamiseks vastavalt asjaomases siseriiklikus õiguses sätestatud korrale. 2. Kui Euroopa Prokuratuuri uurimine
hõlmab isikuid, kes on liidu õigusnormide ja eelkõige Euroopa Liidu
privileegide ja immuniteetide protokolli alusel kaitstud privileegide või
immuniteediga, ja kui selline privileeg või immuniteet takistab konkreetset
uurimist, esitab Euroopa Prokuratuur kirjaliku põhjendatud taotluse selle
tühistamiseks vastavalt liidu õigusnormides sätestatud korrale. 2. jagu
Teabe töötlemine Artikkel 20
Euroopa Prokuratuuri
juurdepääs teabele Euroopa
Prokuratuur võib juhtumi registreerimisest alates hankida liikmesriikide
kriminaaluurimis- ja õiguskaitseasutuste andmebaasides ja muudes asjakohastes
riigiasutuste registrites salvestatud mis tahes teavet või tutvuda sellise
teabega Euroopa delegaatprokuröride kaudu. Artikkel 21
Teabe kogumine 1. Kui see on uurimise eesmärgil
vajalik, võib Euroopa Prokuratuur taotluse alusel Eurojustilt ja Europolilt
tema pädevusse kuuluva kuriteo kohta mis tahes teavet hankida ja ta võib ka
paluda Europolil toetada Euroopa Prokuratuuri teostatavat konkreetset uurimist
teabe analüüsimisega. 2. Liidu institutsioonid, organid ja
asutused ning liikmesriikide ametiasutused annavad Euroopa Prokuratuurile
viimase taotlusel vajalikku abi ja teavet. Artikkel 22
Kohtuasjade haldamise
süsteem, register ja ajutised tööfailid 1. Euroopa Prokuratuur loob kohtuasjade
haldamise süsteemi, mis koosneb käesoleva määruse lisas osutatud isikuandmeid
ja isikustamata andmeid sisaldavatest ajutistest tööfailidest ja registrist. 2. Kohtuasjade haldamise süsteemi
eesmärgid on: a) toetada Euroopa Prokuratuuri
uurimistegevuse ja süüdistuste esitamise juhtimist, eelkõige teabe võrdlemise
ja sidumise teel; b) hõlbustada juurdepääsu teabele
pooleliolevate uurimiste ja esitatavate süüdistuste kohta; c) hõlbustada järelevalvet seaduslikkuse ja
käesoleva määruse sätete järgimise üle seoses isikuandmete töötlemisega. 3. Kohtuasjade haldamise süsteemi võib
ühendada otsuse 2008/976/JSK[8]
artiklis 9 osutatud turvatud sideühendusega. 4. Register sisaldab viiteid Euroopa
Prokuratuuri töö käigus töödeldavatele tööfailidele ja võib sisaldada üksnes
selliseid isikuandmeid, millele on osutatud lisa punkti 1
alapunktides a–i ning k ja m ja punktis 2. 5. Euroopa Prokuratuur võib oma
käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel töödelda andmeid üksikjuhtumite
kohta, mida ta ajutises tööfailis käsitleb. Euroopa Prokuratuur võimaldab
artiklis 41 osutatud andmekaitseametnikule juurdepääsu ajutistele
tööfailidele. Euroopa Prokuratuur teavitab andmekaitseametnikku iga uue
isikuandmeid sisaldava ajutise tööfaili loomisest. 6. Euroopa Prokuratuur ei või juhtumiga
seotud isikuandmete töötlemiseks luua muid automaatseid andmefaile peale
kohtuasjade haldamise süsteemi ja ajutise tööfaili. Artikkel 23
Ajutiste tööfailide ja
registri toimimine 1. Euroopa Prokuratuur loob ajutise
tööfaili iga juhtumi kohta, millega seoses talle teavet edastatakse, kui
selline teabe edastamine on kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate
õigusaktidega. Euroopa Prokuratuur vastutab enda loodud ajutiste tööfailide
haldamise eest. 2. Euroopa Prokuratuur otsustab iga
juhtumi puhul eraldi, kas piirata juurdepääsu ajutisele tööfailile või
võimaldada oma töötajatele juurdepääs tervele failile või selle osadele, kui
see on neile töötajatele nende ülesannete täitmiseks vajalik. 3. Euroopa Prokuratuur otsustab,
millised ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb lisada registrisse. Kui Euroopa
prokurör ei otsusta teisiti, ei lisata registrisse artikli 15 lõike 4
kohaselt registreeritud ja kontrollitud teavet. Artikkel 24
Juurdepääs kohtuasjade
haldamise süsteemile Euroopa delegaatprokuröridel ja nende
töötajatel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, võib
olla juurdepääs üksnes: a) registrile, kui selline juurdepääs
ei ole sõnaselgelt keelatud; b) Euroopa Prokuratuuri loodud
ajutistele tööfailidele, mis on seotud nende liikmesriigis toimuva
uurimistegevuse ja süüdistuste esitamisega; c) Euroopa Prokuratuuri loodud
ajutistele tööfailidele, mis on seotud muus liikmesriigis toimuva
uurimistegevuse ja süüdistuste esitamisega, niivõrd kui need on seotud nende
liikmesriigis toimuva uurimistegevuse ja süüdistuste esitamisega. 3. jagu
Uurimismeetmed Artikkel 25
Euroopa Prokuratuuri
uurimisvolitused 1. Liidu liikmesriikide territooriume
käsitatakse Euroopa Prokuratuuri teostatava uurimistegevuse ja süüdistuste
esitamise eesmärgil ühtse õigusruumina, mille piires Euroopa Prokuratuur võib
teostada oma pädevust. 2. Kui Euroopa Prokuratuur otsustab
teostada oma pädevust seoses kuriteoga, mille pani osaliselt või tervikuna
väljaspool liikmesriikide territooriumi toime mõni liikmesriigi kodanik, liidu
teenistuja või institutsiooni liige, taotleb ta artiklis 59 osutatud
vahendite abil ja korra kohaselt abi asjaomase kolmanda riigiga koostöö
tegemiseks. Artikkel 26
Uurimismeetmed 1. Euroopa Prokuratuuril on oma
pädevuse teostamisel õigus taotleda või nõuda järgmiste uurimismeetmete
rakendamist: a) ruumide, maavalduste,
transpordivahendite, eraisiku kodu, riiete ja muu isikliku vara või
arvutisüsteemide läbiotsimine; b) asjaomaste objektide või dokumentide
hankimine või salvestatud arvutiandmete, sealhulgas andmeliiklusandmete ja
pangakontoandmete hankimine kas krüpteerituna või mitte ja kas originaal- või
muul kindlaksmääratud kujul; c) ruumide ja transpordivahendite pitseerimine
ja andmete arestimine, et tagada nende puutumatus, vältida tõendite kadumist
või saastumist või tagada konfiskeerimisvõimalus; d) kuriteovahendite või kriminaaltulu,
sealhulgas vara arestimine, kui asja menetlev kohus need tõenäoliselt
konfiskeerib ja on alust arvata, et omanik, valdaja või kontrollija püüab
konfiskeerimisotsuse täitmist nurjata; e) kahtlustatava kasutatavate sidevahendite
kaudu tema poolt vastuvõetava ja edastatava teabe pealtkuulamine ja
läbivaatamine, sealhulgas e-kirjade läbivaatamine; f) sidepidamise jälgimine reaalajas, andes
korralduse edastada kohe sidevõrkude andmeliiklusandmed, et teha kindlaks
kahtlustatava asukoht ja temaga konkreetsel ajahetkel ühenduses olnud isikud; g) finantstehingute jälgimine, andes
finantseerimis- või krediidiasutusele korralduse teavitada Euroopa Prokuratuuri
reaalajas kõigist finantstehingutest, mida tehakse kahtlustatava valduses või
kontrolli all oleva konkreetse konto kaudu või muude kontode kaudu, mille puhul
on alust arvata, et neid kasutatakse kuriteoga seoses; h) tulevaste finantstehingute külmutamine,
andes finantseerimis- või krediidiasutusele korralduse hoiduda tegemast
finantstehinguid, mis on seotud kahtlustatava valduses või kontrolli oleva(te)
konkreetse(te) konto(de)ga; i) jälitusmeetmete võtmine mitteavalikes
kohtades, andes korralduse vaadata ja kuulata mitteavalikes kohtades toimuvat
salaja pealt (v.a eraisiku kodu jälgimine) ja salvestada selle tulemused; j) varjatud uurimistoimingute teostamine,
andes ametnikule korralduse tegutseda salaja või valeidentiteedi all; k) kahtlustatavate ja tunnistajate
kohalekutsumine, kui on alust arvata, et nad võivad anda uurimise seisukohast
kasulikku teavet; l) identifitseerimismeetmete rakendamine,
andes korralduse teha isikutest fotosid, visuaalsalvestisi ja salvestada isiku
biomeetrilised tunnused; m) tõendusmaterjalina vajalike objektide
arestimine; n) ruumidesse sisenemine ja kaubaproovide
võtmine; o) transpordivahendi inspekteerimine, kui on
alust arvata, et transporditakse uurimisega seotud kaupa; p) isikute jälgimine ja kontrollimine, et
teha kindlaks isiku asukoht; q) objektide jälgimine tehniliste vahendite
abil, sealhulgas kauba kontrollitud kättetoimetamine ja kontrollitud
finantstehingud; r) sihipäraste jälitustoimingute teostamine
kahtlustatavate ja kolmandate isikute suhtes avalikes kohtades; s) juurdepääsu hankimine liikmesriikide või
Euroopa avalikele registritele ja eraisikute poolt avalikes huvides peetavatele
registritele; t) kahtlustatava ja tunnistajate
küsitlemine; u) ekspertide määramine ametiülesande korras
või kahtlustatava palvel, kui uurimistoimingute teostamiseks on vaja
eriteadmisi. 2. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa
Prokuratuur võib kasutada lõikes 1 osutatud meetmeid uurimistegevuses ja
süüdistuste esitamisel. Selliste meetmete suhtes kohaldatakse käesolevas
artiklis ja liikmesriigi õiguses sätestatud tingimusi. Euroopa Prokuratuur võib
nõuda või taotleda muude uurimismeetmete rakendamist peale lõikes 1
osutatud meetmete üksnes juhul, kui need on selle liikmesriigi õiguse kohaselt
kättesaadavad, kus meedet tuleb rakendada. 3. Lõikes 1 osutatud üksikute
uurimismeetmete rakendamist ei tohi nõuda ilma põhjuseta ja juhul, kui sama
eesmärki saab saavutada vähem sekkuvate vahendite abil. 4. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1
punktides a–j osutatud uurimismeetmete rakendamiseks tuleb saada selle
liikmesriigi pädeva õigusasutuse luba, kus asjaomast meedet tuleb rakendada. 5. Lõike 1 punktides k–u
osutatud uurimismeetmete rakendamiseks tuleb saada kohtu luba juhul, kui seda
nõutakse selle liikmesriigi õigusega, kus asjaomast uurimismeedet tuleb
rakendada. 6. Kui käesolevas artiklis sätestatud
tingimused ja taotluse alusel meetme rakendamiseks loa andmise suhtes
liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatavad tingimused on täidetud, antakse luba
pädeva õigusasutuse kirjaliku põhjendatud otsusega 48 tunni jooksul. 7. Euroopa Prokuratuur võib taotleda
pädevalt õigusasutuselt kahtlustatava vahistamist või eelvangistust vastavalt
liikmesriigi õigusele. 4. jagu
Uurimise lõpetamine ja süüdistuse esitamise pädevus Artikkel 27
Süüdistuse esitamine
siseriiklikus kohtus 1. Euroopa prokuröril ja Euroopa
delegaatprokuröridel on samasugused volitused nagu riigi prokuröridel seoses
süüdistuste esitamise ja süüdlaste vastutusele võtmisega, eelkõige õigus
esitada kohtus väiteid, osaleda tõendite kogumises ja rakendada kättesaadavaid
õiguskaitsevahendeid. 2. Kui pädev Euroopa delegaatprokurör
leiab, et uurimine tuleb lõpetada, esitab ta Euroopa prokurörile
läbivaatamiseks juhtumi kokkuvõtte, süüdistusakti kavandi ja tõendite loetelu.
Kui ta ei anna korraldust lõpetada juhtumi menetlemine vastavalt
artiklile 28, annab Euroopa prokurör Euroopa delegaat prokurörile
korralduse anda juhtum koos süüdistusaktiga liikmesriigi pädevasse kohtusse või
saadab selle tagasi täiendavaks uurimiseks. Euroopa prokurör võib ka ise anda
juhtumi liikmesriigi pädevasse kohtusse. 3. Liikmesriigi pädevale kohtule
esitatav süüdistusakt peab sisaldama kohtumenetluses esitatavate tõendite
loetelu. 4. Konsulteerides juhtumit kohtusse
andva Euroopa delegaatprokuröriga ja pidades silmas nõuetekohast
õigusemõistmist, valib Euroopa prokurör asjakohase kohtualluvuse ja määrab
liikmesriigi pädeva kohtu järgmiste tingimuste alusel: a) kuriteo toimepaneku koht või mitme
kuriteo korral enamiku kuritegude toimepaneku koht; b) süüdistatava alaline elukoht; c) tõendite asukoht; d) otseste ohvrite alaline elukoht. 5. Kui see on sissenõudmise, halduslike
järelmeetmete või järelevalve eesmärgil vajalik, teavitab Euroopa prokurör
süüdistusaktist riigi pädevaid ametiasutusi, huvitatud isikuid ja asjaomaseid
liidu institutsioone, organeid ja asutusi. Artikkel 28
Juhtumi menetlemise
lõpetamine 1. Euroopa prokurör lõpetab juhtumi
menetlemise, kui süüdistuse esitamine on võimatu järgmistel põhjustel: a) kahtlustatava surm; b) uurimisalune tegevus ei ole kuritegu; c) kahtlustatavale antakse amnestia või
immuniteet; d) süüdistus on vastavalt liikmesriigi
õigusele aegunud; e) kahtlustatav on juba samade asjaolude
põhjal liidus lõplikult õigeks või süüdi mõistetud või juhtumit on käsitletud
artikli 29 kohaselt. 2. Euroopa prokurör võib juhtumi
menetlemise lõpetada järgmistel põhjustel: a) asjaomane kuritegu on väike
õigusrikkumine vastavalt direktiivi 2013/XX/EL (milles käsitletakse
liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil) rakendamiseks
vastuvõetud liikmesriigi õigusele; b) asjakohaste tõendite puudumine. 3. Euroopa Prokuratuur võib juhtumid,
mille menetlemise ta on lõpetanud, saata edasi OLAFile või riigi pädevatele haldus-
või õigusasutustele sissenõudmiseks, muude halduslike järelmeetmete
rakendamiseks või järelevalve teostamiseks. 4. Kui uurimine algatati kannatanu
esitatud teabe alusel, teavitab Euroopa Prokuratuur kannatanut juhtumi
menetlemise lõpetamisest. Artikkel
29 Kokkulepe 1. Kui juhtumi menetlemist ei lõpetata
ja kui see on nõuetekohase õigusemõistmise huvides, võib Euroopa Prokuratuur
teha pärast seda, kui kahju on hüvitatud, kahtlustatavale ettepaneku maksta
ühekordne trahv, mille tasumise järel lõpetatakse juhtumi menetlemine lõplikult
(kokkulepe). Kui kahtlustatav ettepanekuga nõustub, maksab ta liidule ühekordse
trahvi. 2. Euroopa Prokuratuur kontrollib
kokkuleppega hõlmatud rahalise makse tasumist. 3. Kui kahtlustatav on kokkuleppega
nõustunud ja trahvi ära maksnud, lõpetab Euroopa prokurör juhtumi menetlemise
lõplikult ning teatab sellest ametlikult riigi pädevatele õiguskaitse- ja
õigusasutustele ja asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele ja
asutustele. 4. Juhtumi menetlemise lõpetamine, millele
on osutatud lõikes 3, ei kuulu kohtuliku kontrolli alla. 5. jagu
Tõendite vastuvõetavus Artikkel 30
Tõendite vastuvõetavus 1. Euroopa Prokuratuuri poolt juhtumit
menetlevale kohtule esitatud tõendid tunnistatakse kohtumenetluses
vastuvõetavaks ilma hindamise või muu sarnase õigusliku toiminguta, kui kohus
leiab, et nende vastuvõetavaks tunnistamine ei kahjusta Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õiglase menetluse
või kaitseõiguse põhimõtet, isegi kui kohtu asukohaliikmesriigi õiguses on
selliste tõendite kogumise või esitamise kohta sätestatud teistsugused
eeskirjad. 2. Juhul kui tõendid on tunnistatud
vastuvõetavaks, ei tohi mõjutada liikmesriigi kohtu pädevust hinnata vabalt
Euroopa Prokuratuuri poolt asjaomases menetluses esitatud tõendeid. 6. jagu
Konfiskeerimine Artikkel 31
Konfiskeeritud vara
käsutamine Kui liikmesriigi pädev kohus on Euroopa
Prokuratuuri taotluse alusel teinud lõpliku otsuse konfiskeerida Euroopa
Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteoga seotud vara või sellega saadud tulu,
kantakse sellise vara või tulu rahaline väärtus liidu eelarvesse sellises
ulatuses, mis on vajalik liidule tekitatud kahju korvamiseks. IV PEATÜKK
MENETLUSLIKUD TAGATISED Artikkel 32
Kahtlustatavate,
süüdistatavate ja muude menetluses osalevate isikute õigused 1. Euroopa Prokuratuuri tegevus toimub
täielikus kooskõlas kahtlustatavate õigustega, mis on sätestatud Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas, sealhulgas õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja
kaitseõigus. 2. Euroopa Prokuratuuri menetlustes
osalevatel kahtlustatavatel ja süüdistatavatel isikutel on vähemalt järgmised
menetlusõigused, nagu need on sätestatud liidu õigusaktides ja liikmesriigi
õiguses: (a)
õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele, nagu on
sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/64/EL; (b)
õigus teabele ja õigus tutvuda kohtuasja
materjalidega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis 2012/13/EL; (c)
õigus kaitsjale ning õigus suhelda kolmandate
isikutega ja neile kinnipidamisest teatada, nagu on sätestatud [Euroopa
Parlamendi ja nõukogu xx. xxxx 2013. aasta direktiivis 2013/xx/EL,
mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada
kinnipidamisest]; (d)
vaikimisõigus ja süütuse presumptsioon; (e)
õigus saada õigusabi; (f)
õigus esitada tõendeid, määrata eksperte ja kuulata
ära tunnistajaid. 3. Kahtlustatavatel ja süüdistatavatel
on lõikes 2 loetletud õigused alates hetkest, mil neid kahtlustatakse
kuriteo toimepanemises. Kui riigi pädev ametiasutus on kinnitanud süüdistusakti
kättesaamise, põhinevad kahtlustatava ja süüdistatava menetlusõigused asjaomase
juhtumi suhtes kohaldataval siseriiklikul korral. 4. Lõikes 2 loetletud õigusi
kohaldatakse peale kahtlustatava või süüdistatava ka muude isikute suhtes, keda
Euroopa Prokuratuur ära kuulab, kui küsitlemise, ülekuulamise või ärakuulamise
käigus hakatakse neid kahtlustama kuriteo toimepanemises. 5. Nii kahtlustatavad ja süüdistatavad
kui ka muud Euroopa Prokuratuuri menetlustes osalevad isikud saavad kasutada
kõiki kohaldatavast liikmesriigi õigusest neile tulenevaid menetlusõigusi, ilma
et see piiraks käesolevas peatükis sätestatud õigusi. Artikkel 33
Vaikimisõigus ja süütuse
presumptsioon 1. Euroopa Prokuratuuri menetluses
osaleval kahtlustataval ja süüdistataval isikul on vastavalt liikmesriigi
õigusele vaikimisõigus, kui tema käest küsitakse teo kohta, mille toimepanekus
teda kahtlustatakse, ja teda tuleb teavitada, et ta ei ole kohustatud iseenda
vastu tunnistama. 2. Kahtlustatavat ja süüdistatavat
peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole liikmesriigi õiguse kohaselt
tõendatud. Artikkel 34
Õigus saada õigusabi Igal isikul, keda kahtlustatakse või
süüdistatakse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteo toimepanekus, on
vastavalt liikmesriigi õigusele õigus saada riigi ametiasutustelt täielikult
või osaliselt tasuta õigusabi, kui tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid
selle eest tasumiseks. Artikkel 35
Tõenditega seotud õigused 1. Kahtlustataval ja süüdistataval isikul on vastavalt liikmesriigi
õigusele õigus esitada Euroopa Prokuratuurile kaalumiseks tõendeid. 2. Kahtlustataval ja süüdistataval isikul on vastavalt liikmesriigi
õigusele õigus paluda Euroopa Prokuratuuril koguda uurimise seisukohast
asjakohaseid tõendeid, sealhulgas määrata eksperte ja kuulata ära tunnistajaid.
V PEATÜKK
KOHTULIK KONTROLL Artikkel 36
Kohtulik kontroll 1. Euroopa Prokuratuuri käsitatakse oma
ülesannete täitmise raames menetlustoimingute tegemisel kohtuliku kontrolli
eesmärgil riigi ametiasutusena. 2. Kui käesoleva määrusega nähakse ette
liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, ei käsitata selliseid õigusnorme ELi
toimimise lepingu artikli 267 kohaldamisel liidu õigusnormidena. VI PEATÜKK
ANDMEKAITSE Artikkel 37
Isikuandmete töötlemine 1. Euroopa Prokuratuur võib isikute
puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel kahtlustatakse
Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või sellises
kuriteos osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud, töödelda
automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides vastavalt
käesolevale määrusele üksnes lisa punktis 1 loetletud isikuandmeid
järgmistel eesmärkidel: –
kriminaaluurimine ja süüdistuse esitamine vastavalt
käesolevale määrusele; –
teabevahetus liikmesriikide pädevate asutuste ja
muude liidu organitega vastavalt käesolevale määrusele; –
koostöö kolmandate riikidega vastavalt käesolevale
määrusele. 2. Euroopa Prokuratuur võib isikute
puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel käsitatakse Euroopa
Prokuratuuri pädevusse kuuluva üht või mitut liiki kuriteoga seotud
kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel tunnistaja või ohvrina, või alla 18aastaste
isikute puhul töödelda üksnes lisa punktis 2 loetletud isikuandmeid. Selliseid isikuandmeid võib töödelda üksnes
juhul, kui see on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel rangelt vajalik. 3. Euroopa Prokuratuur võib erandjuhul
ja piiratud aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi lõpetamiseks vajalikku
aega, millega seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale lõigetes 1
ja 2 osutatud andmete muid kuriteo asjaoludega seotud andmeid, kui need on
otseselt asjassepuutuvad ja seotud Euroopa Prokuratuuri käimasoleva uurimisega
ning kui nende töötlemine on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel rangelt
vajalik, tingimusel et neid andmeid töödeldakse kooskõlas käesoleva määrusega.
Selle lõike kohaldamisest teavitatakse viivitamata artiklis 41 osutatud
andmekaitseametnikku. 4. Euroopa Prokuratuur võib töödelda
automaatselt või muul viisil isikuandmeid, mis avalikustavad rassilise või
etnilise päritolu, poliitilised vaated, religioossed või filosoofilised
veendumused, ametiühingusse kuulumise, tervisliku seisundi või seksuaalse
sättumuse, üksnes juhul, kui sellised andmed on uurimise jaoks rangelt
vajalikud ja kui need täiendavad muid, juba töödeldud isikuandmeid. Käesoleva
lõike kohaldamisest teavitatakse viivitamata andmekaitseametnikku.
Artikli 22 lõikes 4 osutatud registris ei või selliseid andmeid
töödelda. Kui sellised muud andmed käsitlevad tunnistajaid või ohvreid
lõike 2 tähenduses, teeb nende töötlemise kohta otsuse Euroopa prokurör. 5. Euroopa Prokuratuuri tegevuse raames
toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.
Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001
seoses operatiivsete isikuandmetega. Artikkel 38
Isikuandmete säilitamise
tähtajad 1. Euroopa Prokuratuuri töödeldavaid
isikuandmeid ei või säilitada kauem kui esimese järgmise kuupäevani: a) kuupäev, mil süüdistuse esitamine on
takistatud kõigi uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikide
aegumistähtaegade tõttu; b) kuupäev, mil isik õigeks mõisteti ja
kohtuotsus lõplikult jõustus; c) kolm aastat pärast kuupäeva, millal
uurimise ja süüdistamisega seotud viimase liikmesriigi kohtuotsus lõplikult
jõustus; d) kuupäev, mil Euroopa Prokuratuur
otsustas, et uurimise või süüdistuse esitamise jätkamine ei ole enam vajalik. 2. Lõikes 1 osutatud andmete
säilitamise tähtaegu kontrollitakse pidevalt asjakohase automatiseeritud
töötlemissüsteemiga. Olenemata sellest vaadatakse iga kolme aasta järel pärast
sisestamist üle, kas andmeid on vaja säilitada. Kui lisas osutatud isikuid
käsitlevaid andmeid säilitatakse üle viie aasta, teavitatakse sellest vastavalt
Euroopa andmekaitseinspektorit. 3. Kui üks lõikes 1 osutatud
tähtaegadest on möödunud, kontrollib Euroopa Prokuratuur, kas andmeid on vaja
tema ülesannete täitmiseks veel säilitada, ning võib erandina otsustada neid
andmeid säilitada kuni järgmise kontrollimiseni. Andmete edasisist säilitamist
tuleb põhjendada ja põhjused üles märkida. Kui otsust isikuandmete jätkuva säilitamise
kohta ei tehta, kustutatakse need andmed automaatselt kolme aasta pärast. 4. Kui andmeid on vastavalt
lõikele 3 säilitatud lõikes 1 osutatud kuupäevadest kauem, kontrollib
Euroopa andmekaitseinspektor nende andmete säilitamise vajadust iga kolme aasta
järel. 5. Juhul kui on olemas fail, mis
sisaldab automatiseerimata ja korrastamata andmeid, kustutatakse kõik failis
sisalduvad dokumendid ja nende koopiad, kui faili viimase automatiseeritud
andmedokumendi säilitamise tähtaeg on möödunud. Artikkel 39
Logisse registreerimine ja
dokumenteerimine 1. Euroopa Prokuratuur peab
andmetöötluse seaduslikkuse kontrolli, enesekontrolli ning andmete nõuetekohase
terviklikkuse ja turvalisuse eesmärgil arvestust oma tegevuses kasutatud
isikuandmete kogumise, muutmise, neile juurdepääsu ning nende avalikustamise,
kombineerimise ja kustutamise kohta. Sellised logid ja dokumendid kustutatakse
pärast 18 kuu möödumist, kui andmeid kontrolli eesmärgil enam ei vajata. 2. Lõike 1 kohaselt koostatud
logid ja dokumendid esitatakse taotluse korral Euroopa andmekaitseinspektorile.
Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet üksnes andmekaitse
järelevalve, nõuetekohase andmetöötluse ning andmete terviklikkuse ja
turvalisuse tagamiseks. Artikkel 40
Juurdepääsuluba isikuandmetele Euroopa
Prokuratuuri poolt oma põhiülesannete täitmise eesmärgil töödeldavatele
isikuandmetele on käesoleva määrusega ettenähtud ulatuses juurdepääs üksnes
Euroopa prokuröril, Euroopa delegaatprokuröridel ja nende asjakohast luba
omavatel töötajatel oma ülesannete täitmiseks. Artikkel 41
Andmekaitseametnik 1. Euroopa Prokurör nimetab ametisse
andmekaitseametniku vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 24. 2. Määruse (EÜ) nr 45/2001
artiklis 24 sätestatud kohustuste täitmisel peab andmekaitseametnik: a) tagama isikuandmete edastamise kohta
kirjaliku arvestuse pidamise; b) tegema koostööd Euroopa Prokuratuuri
töötajatega, kes vastutavad andmetöötlusmenetluste ning sellealase koolituse ja
nõustamise eest; c) koostama aastaaruande ning edastama selle
Euroopa prokurörile ja Euroopa andmekaitseinspektorile. 3. Andmekaitseametnikul on oma
ülesannete täitmisel juurdepääs kõigile Euroopa Prokuratuuris töödeldavatele
andmetele ja kõigile Euroopa Prokuratuuri ruumidele. 4. Andmekaitseametnikku tema ülesannete
täitmisel abistavatel Euroopa Prokuratuuri töötajatel on juurdepääs Euroopa
Prokuratuuris töödeldavatele isikuandmetele ja Euroopa Prokuratuuri ruumidele,
niivõrd kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik. 5. Kui andmekaitseametnik leiab, et
määruse (EÜ) nr 45/2001 või käesoleva määruse isikuandmete töötlemist
käsitlevaid sätteid ei järgita, teavitab ta sellest Euroopa prokuröri ja palub
viimasel mittevastavus kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui Euroopa
prokurör ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul,
saadab andmekaitseametnik küsimuse arutamiseks edasi Euroopa
andmekaitseinspektorile. 6. Euroopa prokurör võtab vastu määruse
(EÜ) nr 45/2001 artikli 24 lõikes 8 osutatud rakenduseeskirjad. Artikkel 42
Juurdepääsuõiguse kasutamise
üksikasjad 1. Iga andmesubjekt võib kasutada
isikuandmetele juurdepääsu õigust vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ja
eelkõige selle artiklile 13. 2. Kui juurdepääs on piiratud vastavalt
määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõikele 1, teavitab Euroopa
Prokuratuur kirjalikult andmesubjekti vastavalt artikli 20 lõikele 3. Piirangu kohaldamise peamised põhjused võib jätta
esitamata, kui sellise teabe esitamisel kaotaks piirang oma kehtivuse.
Andmesubjekti teavitatakse vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on
teostanud kogu vajaliku kontrolli. 3. Euroopa Prokuratuur dokumenteerib
lõikes 2 osutatud piirangu kohaldamise peamiste põhjuste teatamatajätmise
põhjused. 4. Kui Euroopa andmekaitseinspektor
kontrollib määruse (EÜ) nr 45/2001 artikleid 46 ja 47 kohaldades
Euroopa Prokuratuuris toimuva töötlemise seaduslikkust, teavitab ta
andmesubjekti vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud
kogu vajaliku kontrolli. Artikkel 43
Andmete parandamise ja
kustutamise õigus ning andmete töötlemise piirangud 1. Juhul kui Euroopa Prokuratuuris
töödeldavad isikuandmed tuleb ära parandada või kustutada või nende töötlemist
tuleb piirata vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitele 14, 15
või 16, parandab või kustutab Euroopa Prokuratuur sellised andmed või
piirab nende töötlemist. 2. Määruse (EÜ) nr 45/2001
artiklites 14, 15 ja 16 osutatud juhtudel teavitatakse viivitamata
kõiki sellised andmed saanud isikuid vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001
artiklile 17. Need isikud parandavad või kustutavad seejärel sellised
andmed või piiravad nende töötlemist oma süsteemides vastavalt neile
kohaldatavatele eeskirjadele. 3. Euroopa Prokuratuur teavitab
andmesubjekti viivitamata ja vähemalt kolme kuu jooksul pärast asjakohase
taotluse saamist kirjalikult, et teda käsitlevad andmed on ära parandatud või
kustutatud või nende töötlemist on piiratud. 4. Euroopa Prokuratuur teavitab
andmesubjekti kirjalikult andmete parandamise või kustutamise või nende
töötlemise piiramise keelamisest ning võimalusest esitada Euroopa
andmekaitseinspektorile kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Artikkel 44
Andmekaitsega seotud vastutus 1. Euroopa Prokuratuur töötleb
isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline ametiasutus
andmed esitas või kust on isikuandmed saadud. 2. Euroopa prokurör vastutab määruse
(EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määruse järgimise eest. Euroopa
Prokuratuurile esitatud isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest vastutab
isikuandmete esitaja ning liikmesriikidele, liidu organitele ja kolmandatele
riikidele või organisatsioonidele esitatud isikuandmete eest vastutab Euroopa
Prokuratuur. 3. Euroopa Prokuratuur vastutab kõigi
tema töödeldavate andmete eest vastavalt muudele käesoleva määruse sätetele. Artikkel 45
Euroopa andmekaitseinspektori
ja riiklike andmekaitseasutuste koostöö 1. Euroopa andmekaitseinspektor teeb
andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevate riigi ametiasutustega tihedat
koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul kui
andmekaitseinspektor või andmekaitse järelevalve valdkonnas pädev riigi
ametiasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku
ebaseadusliku andmete edastamise Euroopa Prokuratuuri teabeedastuskanalite
kaudu, või seoses ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse poolt käesoleva
määruse rakendamise ja tõlgendamise kohta tõstatatud küsimustega. 2. Euroopa andmekaitseinspektor ja
andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevad riigi ametiasutused võivad lõikes 1
osutatud juhtudel, tegutsedes oma pädevuse piires, vajaduse korral vahetada
asjakohast teavet, abistada üksteist auditite ja kontrollide tegemisel,
analüüsida käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud küsimusi,
uurida sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega seotud
probleeme, koostada ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks
ja suurendada teadlikkust andmekaitsealastest õigustest. 3. Siseriiklikud järelevalveasutused ja
Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad käesolevas artiklis sätestatud
eesmärkidel vajadust mööda. Nende kohtumiste kulud kannab ja nende korraldamise
eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel kohtumisel võetakse vastu
töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Artikkel 46
Euroopa
andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigus 1. Kui andmesubjekti poolt määruse (EÜ)
nr 45/2001 artikli 32 lõike 2 kohaselt esitatud kaebus käsitleb
artiklis 43 osutatud otsust, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor
selle liikmesriigi järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega, kust andmed
pärinevad, või juhtumiga otseselt seotud liikmesriigiga. Euroopa
andmekaitseinspektor võtab tihedas koostöös siseriikliku järelevalveasutuse või
pädeva kohtuasutusega vastu otsuse, mis võib hõlmata teabe edastamisest
keeldumist. 2. Kui kaebus on seotud selliste
andmete töötlemisega, mille Euroopa Prokuratuurile esitasid liidu organid,
kolmandad riigid või organisatsioonid või eraisikud, tagab Euroopa
andmekaitseinspektor, et Euroopa Prokuratuur on teostanud vajaliku kontrolli. Artikkel 47
Vastutus omavolilise või
ebaõige andmetöötluse eest 1. Euroopa Prokuratuur vastutab
omavolilise või ebaõige andmetöötlusega üksikisikutele tekitatud kahju eest
vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340. 2. Euroopa Prokuratuuri vastu
lõikes 1 osutatud vastutuse alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Kohus
vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 268. VII PEATÜKK
FINANTSKÜSIMUSI JA PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED 1. jagu
Finantssätted Artikkel 48
Finantsjuhtimises osalejad 1. Euroopa prokurör vastutab otsuste
tegemise eest finants- ja eelarveküsimustes. 2. Euroopa prokuröri poolt vastavalt
artikli 6 lõikele 3 määratud aseprokurör vastutab eelarvevahendite
käsutajana Euroopa Prokuratuuri eelarve täitmise eest. Artikkel 49
Eelarve 1. Euroopa Prokuratuuri tulude ja
kulude eelarvestus koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab
kalendriaastale, ja see esitatakse tema eelarves. 2. Euroopa Prokuratuuri eelarves
esitatud tulud ja kulud on tasakaalus. 3. Ilma et see piiraks muude rahaliste
vahendite kasutamist, koosnevad Euroopa Prokuratuuri tulud järgmisest: a) liidu osamaks, mis on kirjendatud liidu
üldeelarvesse; b) tasud väljaannete ja muude Euroopa
Prokuratuuri osutatavate teenuste eest. 4. Euroopa Prokuratuuri kulud hõlmavad
personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid. 5. Kui Euroopa delegaatprokurörid
tegutsevad Euroopa Prokuratuuri ülesannete raames, käsitatakse sellise
tegevusega seotud asjakohaseid kulusid tegevuskuludena. Artikkel 50
Eelarve koostamine 1. Artiklis 48 osutatud Euroopa
aseprokurör koostab igal aastal Euroopa Prokuratuuri järgmise eelarveaasta
tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Euroopa prokurör võtab selle projekti
põhjal vastu Euroopa Prokuratuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude
eelarvestuse projekti. 2. Euroopa Prokuratuuri tulude ja
kulude eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
Euroopa prokurör esitab ametikohtade loetelu kavandit sisaldava lõpliku
eelarvestuse projekti komisjonile 31. märtsiks. 3. Komisjon esitab eelarvestuse projekti
koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”). 4. Selle eelarvestuse projekti põhjal
kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab
ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse
summa, ning esitab selle kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313
ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele. 5. Eelarvepädevad institutsioonid
kinnitavad Euroopa Prokuratuuri toetuseks kasutatavad assigneeringud. 6. Eelarvepädevad institutsioonid
võtavad vastu Euroopa Prokuratuuri ametikohtade loetelu. 7. Euroopa prokurör võtab vastu Euroopa
Prokuratuuri eelarve. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve
vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt. 8. Euroopa Prokuratuur teavitab Euroopa
Parlamenti ja nõukogu võimalikult aegsasti igast kinnisvaraprojektist, millel
on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele, vastavalt määruse (EL,
Euratom) nr 966/2012 artiklile 203. 9. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad
otsuse kinnisvaraprojekti kohta nelja nädala jooksul pärast seda, mil mõlemad
institutsioonid selle kätte said, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012
artiklis 203 osutatud vääramatu jõu korral. Kinnisvaraprojekti peetakse
heakskiidetuks pärast nimetatud neljanädalase ajavahemiku möödumist, välja
arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu teevad selle ajavahemiku
jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse. Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu
esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud
argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra. Kui
Euroopa Parlament või nõukogu teeb kinnisvaraprojekti suhtes keelduva otsuse,
võtab Euroopa Prokuratuur oma ettepaneku tagasi ning võib esitada uue
ettepaneku. 10. Euroopa Prokuratuur võib rahastada
kinnisvara soetamise projekti laenuga, kui eelarvepädevad institutsioonid on
selle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 203 lõikega 8
eelnevalt heaks kiitnud. Artikkel 51
Eelarve täitmine 1. Artiklis 48 osutatud Euroopa
aseprokurör, kes tegutseb Euroopa Prokuratuuri eelarvevahendite käsutajana,
täidab Euroopa Prokuratuuri eelarvet omal vastutusel ja eelarves heakskiidetud
piires. 2. Artiklis 48 osutatud Euroopa
aseprokurör edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohase
teabe hindamismenetluse tulemuste kohta. Artikkel 52
Raamatupidamisaruanded ja
eelarve täitmisele heakskiidu andmine 1. Eurojusti peaarvepidaja tegutseb
Euroopa Prokuratuuri eelarve täitmisel tema peaarvepidajana. Huvide konflikti
vältimiseks astutakse vajalikke samme. 2. Euroopa Prokuratuuri peaarvepidaja edastab
igale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni
peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. 3. Euroopa Prokuratuur saadab
eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja
kontrollikojale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks. 4. Komisjoni peaarvepidaja edastab
igale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks kontrollikojale
Euroopa Prokuratuuri esialgse raamatupidamisaruande, mis on konsolideeritud
komisjoni raamatupidamisaruandega. 5. Vastavalt määruse (EL, Euratom)
nr 966/2012 artikli 148 lõikele 1 esitab kontrollikoda oma
tähelepanekud Euroopa Prokuratuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta
hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks. 6. Kui kontrollikoda on määruse (EL,
Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud
Euroopa Prokuratuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab Euroopa
Prokuratuuri eelarvevahendite käsutaja omal vastutusel Euroopa Prokuratuuri
lõpliku raamatupidamisaruande. 7. Euroopa Prokuratuuri
eelarvevahendite käsutaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande Euroopa
Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud
eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks. 8. Euroopa Prokuratuuri lõplik
raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt
lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 15. novembriks. 9 Artiklis 48 osutatud Euroopa
aseprokurör saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta
hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks. Euroopa
Prokuratuuri vastus saadetakse samal ajal ka komisjonile. 10. Euroopa Parlamendi taotluse korral
esitab artiklis 48 osutatud Euroopa aseprokurör parlamendile määruse (EL,
Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe,
mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu
andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks. 11. Kvalifitseeritud häälteenamusega
otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid
aastal n + 2 heakskiidu artiklis 48 osutatud Euroopa
aseprokuröri tegevusele aasta n eelarve täitmisel. Artikkel 53
Finantseeskirjad Euroopa prokurör võtab vastu prokuratuuri
suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastavalt [23. detsembri 2002. aasta
määrusele nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele
viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust
käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185],
olles eelnevalt komisjoniga nõu pidanud. Need ei tohi kõrvale kalduda [määrusest
nr 2343/2002], välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on
vajalik Euroopa Prokuratuuri tööks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku
andnud. 2. jagu
Personali käsitlevad sätted Artikkel 54
Üldsätted 1. Euroopa prokuröri, aseprokuröride ja
Euroopa Prokuratuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju,[9] Euroopa Liidu muude
teenistujate teenistustingimusi ja Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppega
kõnealuste personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste
jõustamiseks vastu võetud eeskirju, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud
teisiti. 2. Euroopa prokurör kasutab Euroopa
Prokuratuuri töötajate suhtes volitusi, mis on töölepingute sõlmimiseks antud
ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude
teenistujate teenistustingimustega. 3. Euroopa prokurör võtab vastu
ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste
asjakohased rakenduseeskirjad vastavalt ametnike personalieeskirjade
artiklile 110. Euroopa prokurör võtab programmidokumendi osana vastu ka
personaliressursi kava. 4. Euroopa Prokuratuuri ja tema
töötajate suhtes kohaldatakse protokolli Euroopa Liidu privileegide ja
immuniteetide kohta. 5. Euroopa delegaatprokurörid
tegutsevad erinõustajana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate
teenistustingimuste artiklitele 5, 123 ja 124. Riigi pädevad
ametiasutused toetavad Euroopa delegaatprokuröre käesoleva määruse kohaste
ülesannete täitmisel ja hoiduvad rakendamast meedet või poliitikat, mis võib
kahjustada nende karjääri või staatust riigi prokuratuurisüsteemis. Eelkõige annavad
riigi pädevad ametiasutused Euroopa delegaatprokuröridele nende käesoleva
määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja varustuse ning
tagavad nende täieliku integreerimise riigi prokuratuuri. Artikkel 55
Liikmesriikide lähetatud
eksperdid ja muud töötajad 1. Euroopa Prokuratuur võib kasutada
liikmesriikide lähetatud eksperte või muid prokuratuuriväliseid töötajaid.
Liikmesriikide lähetatud eksperdid alluvad Euroopa Prokuratuuri ülesannetega
seotud kohustusi täites Euroopa prokurörile. 2. Euroopa prokurör võtab vastu otsuse,
milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide lähetamise kohta
Euroopa Prokuratuuri, ja vajaduse korral täiendavad rakendussätted. VIII PEATÜKK
EUROOPA PROKURATUURI JA TEMA PARTNERITE SUHTEID KÄSITLEVAD SÄTTED 1. jagu
Üldsätted Artikkel 56
Üldsätted 1. Niivõrd kui see on vajalik Euroopa
Prokuratuuri ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid
liidu organite ja asutustega vastavalt nende organite või asutuste
eesmärkidele, kolmandate riikide pädevate asutuste, rahvusvaheliste
organisatsioonide ja Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga
(Interpol). 2. Niivõrd kui see
on vajalik Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks, võib ta lõikes 1
osutatud üksustega vahetada otse kõiki andmeid vastavalt artiklile 61,
välja arvatud isikuandmeid. 3. Euroopa Prokuratuur võib saada ja
töödelda lõikes 1 osutatud üksustelt saadud isikuandmeid vastavalt määruse
(EÜ) nr 45/2001 artiklile 4, niivõrd kui see on vajalik tema
ülesannete täitmiseks ja kohaldades 3. jao sätteid. 4. Euroopa Prokuratuur võib
isikuandmeid edastada kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele
organisatsioonidele ja Interpolile üksnes juhul, kui see on vajalik Euroopa
Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegude ärahoidmiseks ja nende vastu
võitlemiseks ja kui see toimub vastavalt käesolevale määrusele. 5. Liikmesriikidel, liidu organitel ja
asutustel, kolmandatel riikidel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ja
Interpolil on keelatud edastada kolmandatele isikutele Euroopa Prokuratuurilt
saadud isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Prokuratuur on andnud
pärast juhtumi asjaolude kaalumist oma sõnaselge nõusoleku kasutada selliseid
andmeid teataval konkreetsel eesmärgil, mis ei ole vastuolus eesmärkidega,
millel andmed edastati. 2. jagu
Suhted partneritega Artikkel 57
Suhted Eurojustiga 1. Euroopa Prokuratuur loob Eurojustiga
erisuhte, mis põhineb tihedal koostööl ning nendevaheliste korralduslike,
haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud allpool. 2. Euroopa Prokuratuur võib
operatiivküsimuste puhul kaasata Eurojusti oma piiriüleste või keerukate
juhtumitega seotud tegevusse järgmiselt: a) hankida talt oma uurimiste kohta teavet,
sealhulgas isikuandmeid, eelkõige kui need avalikustavad aspekte, mis võivad
jääda väljapoole Euroopa Prokuratuuri sisulist või territoriaalset pädevust; b) paluda Eurojustil või tema pädeval
liikmesriigi liikmel / pädevatel liikmesriikide liikmetel osaleda teatavate
uurimistoimingute koordineerimisel seoses konkreetsete aspektidega, mis võivad
jääda väljapoole Euroopa Prokuratuuri sisulist või territoriaalset pädevust; c) paluda tal toetada kokkuleppe sõlmimist
Euroopa Prokuratuuri ja asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide
vahel seoses artiklis 13 sätestatud kaaspädevusega, ilma et see takistaks
juhtumi võimalikku lahendamist liikmesriigi õigusasutuse poolt, kellel tuleb
teha otsus asjaomase juhtumi kohta ja kes on pädev seda tegema; d) paluda Eurojustil või tema pädeval
liikmesriigi liikmel / pädevatel liikmesriikide liikmetel kasutada neile liidu
või liikmesriigi õigusega antud volitusi teatavate uurimistoimingute puhul, mis
võivad jääda väljapoole Euroopa Prokuratuuri sisulist või territoriaalset
pädevust; e) anda Eurojustile või tema pädevale
liikmesriigi liikmele / pädevatele liikmesriikide liikmetele teavet
artiklites 27, 28 ja 29 osutatud menetlusotsuste kohta enne nende
esitamist Euroopa prokurörile, kui otsus võib kahjustada Eurojusti pädevust ja
teabe jagamine on asjakohane Eurojusti varasema osaluse tõttu asjaomases
juhtumis; f) paluda Eurojustil või tema pädeval
liikmesriigi liikmel / pädevatel liikmesriikide liikmetel anda Euroopa
Prokuratuurile abi tema otsuste või vastastikuse õigusabi taotluste edastamisel
riikidele, kes on Eurojusti liikmed, kuid ei osale Euroopa Prokuratuuri
asutamises, või kolmandatele riikidele ja nende täitmisel kõnealustes riikides. 3. Euroopa Prokuratuuril on juurdepääs
Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduvale andmete automaatsele
ristkontrollimehhanismile. Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise
süsteemi sisestatud andmete ja Eurojusti poolt kõnealusesse süsteemi sisestatud
andmete kattumise tuvastamisel teavitatakse sellest nii Eurojusti kui ka
Euroopa Prokuratuuri ning Eurojustile andmed esitanud liikmesriiki. Kui andmed
oli esitanud kolmas riik, teavitab Eurojust seda kolmandat riiki tuvastatud
kattumisest üksnes Euroopa Prokuratuuri nõusolekul. 4. Vastavalt lõikele 1 loodud
koostöö hõlmab teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamist. Selliselt vahetatud
teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks teave esitati. Andmeid
lubatakse kasutada muul eesmärgil ainult siis, kui selline kasutus kuulub
andmeid saava organi volituste hulka ja andmed esitanud organ annab selleks
eelnevalt loa. 5. Euroopa prokurör määrab töötajad,
kellel on juurdepääs andmete ristkontrollimehhanismi tulemustele, ja teavitab
neist Eurojusti. 6. Euroopa Prokuratuur tugineb
Eurojusti haldustoele ja -vahenditele. Selle korralduse
üksikasju reguleeritakse lepinguga. Eurojust osutab Euroopa
Prokuratuurile järgmisi teenuseid: a) tehniline abi aastaeelarve ja ühe- ja
mitmeaastast programmitööd kirjeldava programmidokumendi ja majandamiskava
koostamiseks; b) tehniline abi töötajate värbamiseks ja
nende karjääri juhtimiseks; c) turvateenused; d) infotehnoloogiateenused; e) finantsjuhtimis-, raamatupidamis- ja
auditeerimisteenused; f) muud ühist huvi pakkuvad teenused. Artikkel 58
Suhted liidu
institutsioonide, asutuste ja muude organitega 1. Euroopa Prokuratuur loob erisuhte
Europoliga. 2. Vastavalt lõikele 1 loodud
koostöö hõlmab teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamist. Selliselt vahetatud
teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks teave esitati. Andmeid
lubatakse kasutada muul eesmärgil ainult siis, kui selline kasutamine kuulub andmeid
saava organi volituste hulka ja andmed esitanud organ annab selleks eelnevalt
loa. 3. Euroopa Prokuratuur teeb koostööd
komisjoniga, sealhulgas OLAFiga, eesmärgiga täita ELi toimimise lepingu
artikli 325 lõike 3 kohased kohustused. Selleks sõlmivad nad lepingu,
milles sätestatakse koostöö üksikasjad. 4. Euroopa Prokuratuur loob
koostöösuhted muude liidu institutsioonide, organite ja asutustega. Artikkel 59
Suhted kolmandate riikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega 1. Euroopa Prokuratuur võib sõlmida
artikli 56 lõikes 1 osutatud üksustega koostöölepingu. Selline
koostööleping võib eelkõige käsitleda strateegilise teabe vahetamist ja
kontaktametniku lähetamist Euroopa Prokuratuuri. 2. Euroopa Prokuratuur võib kokkuleppel
pädevate ametiasutustega määrata kolmandates riikides koostöö hõlbustamiseks
kontaktpunktid. 3. Kooskõlas ELi toimimise lepingu
artikliga 218 võib Euroopa Komisjon esitada nõukogule ettepanekuid ühe või
mitme kolmanda riigiga läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Prokuratuuri ja kõnealuste
kolmandate riikide pädevate ametiasutuste koostööd käsitlevate kokkulepete üle,
eelkõige seoses vastastikuse õigusabi andmisega kriminaalasjades ja
väljaandmisega Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate juhtumite korral. 4. Liikmesriigid kas tunnistavad
Euroopa Prokuratuuri tema sisulisse pädevusse kuuluvate kuritegude puhul
pädevaks asutuseks seoses nende vahel sõlmitud vastastikust õigusabi
kriminaalasjades ja väljaandmist käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete
rakendamisega või muudavad vajaduse korral kõnealuseid rahvusvahelisi
kokkuleppeid, et tagada Euroopa Prokuratuurile võimalus hakata vastavalt
artikli 75 lõikele 2 oma ülesandeid täitma nende kokkulepete alusel.. 3. jagu
Isikuandmete edastamine Artikkel 60
Isikuandmete edastamine liidu
organitele või asutustele Euroopa Prokuratuur võib käesoleva määruse
kohaseid piiranguid arvesse võttes edastada isikuandmeid otse liidu organitele
või asutustele, niivõrd kui see on tema või andmeid saava liidu organi või
asutuse ülesannete täitmiseks vajalik. Artikkel 61
Isikuandmete edastamine
kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele 1. Euroopa Prokuratuur võib edastada
isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile
või Interpolile, niivõrd kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, üksnes
järgmiste dokumentide alusel: a) otsus, mille komisjon võtab vastu
vastavalt [direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 25 ja 31] ja mille
kohaselt asjaomane riik või rahvusvaheline organisatsioon või selle kolmanda
riigi või rahvusvahelise organisatsiooni töötlemisüksus tagab piisaval tasemel
isikuandmete kaitse (piisava kaitse otsus), või b) rahvusvaheline kokkulepe, mille liit ja
asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon sõlmivad ELi toimimise
lepingu artikli 218 kohaselt ja mis hõlmab asjakohaseid kaitsemeetmeid
seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega. Selliseks andmete edastamiseks ei ole vaja
täiendavat luba. Euroopa Prokuratuur võib sõlmida selliste
kokkulepete või piisava kaitse otsuste rakendamiseks koostöölepingud. 2. Euroopa prokurör võib erandina
lõikest 1 anda üksikjuhtumipõhiselt loa edastada isikuandmeid kolmandatele
riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või Interpolile, kui: a) andmete edastamine on hädavajalik, et
kaitsta liidu olulisi huve, sealhulgas tema finantshuve, Euroopa Prokuratuuri
eesmärkide ulatuses; b) andmete edastamine on hädavajalik, et
vältida kuritegude või terroriaktidega seonduvat vahetut ohtu; c) andmete edastamine on muul viisil vajalik
või seaduste kohaselt nõutav liidu või tema liikmesriikide üldiste huvidega
seotud olulistel põhjustel, nagu on sätestatud liidu või liikmesriikide
õiguses, või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või d) andmete edastamine on vajalik
andmesubjekti või muu isiku elutähtsate huvide kaitseks. 3. Lisaks võib Euroopa prokurör, võttes
arvesse kaitsemeetmete olemasolu seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning
põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, anda kokkuleppel andmekaitseinspektoriga ja
kooskõlas eeltoodud punktidega a–d loa andmete korduvaks edastamiseks kuni
üheks aastaks, kusjuures seda luba saab pikendada. 4. Euroopa andmekaitseinspektorit
teavitatakse lõike 3 kohaldamise juhtudest. 5. Euroopa Prokuratuur võib edastada
halduslikku laadi isikuandmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001
artiklile 9. IX PEATÜKK
ÜLDSÄTTED Artikkel 62
Õiguslik staatus ja
tegutsemistingimused 1. Euroopa Prokuratuuril on igas
liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis juriidilistele
isikutele selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt antakse. Eelkõige võib ta
omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline. 2. Asukohaliikmesriigis Euroopa
Prokuratuurile ruumide ja rajatiste võimaldamise tingimused ning selles
liikmesriigis Euroopa prokuröri, aseprokuröride ja muude töötajate ning nende
pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad sätestatakse peakorterit
käsitlevas kokkuleppes, mis sõlmitakse Euroopa Prokuratuuri ja
asukohaliikmesriigi vahel hiljemalt [2 aastat pärast käesoleva määruse
jõustumist]. 3. Euroopa Prokuratuuri
asukohaliikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Prokuratuuri
toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud
koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse. Artikkel 63
Kasutatavad keeled 1. Artiklites 7 ja 72
sätestatud toimingute suhtes kohaldatakse määrust nr 1[10]. 2. Euroopa Prokuratuuri tööks vajalikke
tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus. Artikkel 64
Konfidentsiaalsus 1. Euroopa prokurör, aseprokurörid,
Euroopa delegaatprokurörid ja nende alluvad liikmesriikides kohustuvad hoidma
neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 2. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib
kõigi isikute ja organite suhtes, keda on kutsutud Euroopa Prokuratuuriga
töötama. 3. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka
pärast ametist või töölt lahkumist või pärast lõigetes 1 ja 2
osutatud isikute ametiaja lõppemist. 4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib
kogu teabe suhtes, mida Euroopa Prokuratuur on saanud, välja arvatud juhul, kui
see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav. 5. Euroopa andmekaitseinspektori büroo
töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud
teabe konfidentsiaalsust. Artikkel 65
Läbipaistvus 1. Euroopa Prokuratuuri
haldusülesannetega seotud dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. 2. Euroopa prokurör võtab kuue kuu
jooksul pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist määruse (EÜ) nr 1049/2001
kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad. 3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001
artikli 8 kohaste Euroopa Prokuratuuri otsuste kohta võib ELi toimimise
lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada
kaebuse ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule. Artikkel 66
OLAF ja Euroopa Kontrollikoda 1. Selleks et lihtsustada võitlust
pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999,[11] ühineb Euroopa Prokuratuur
kuue kuu jooksul pärast tegevuse alustamist 25. mai 1999. aasta
institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, ja
võtab vastu kõigi Euroopa Prokuratuuri töötajate suhtes kohaldatavad
asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi. 2. Euroopa Kontrollikojal on õigus
auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja
alltöövõtjaid, keda Euroopa Prokuratuur on rahastanud liidu vahenditest. 3. OLAF võib teha muu hulgas
kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999
ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96[12] sätetele ja korrale, et teha
kindlaks, kas seoses Euroopa Prokuratuuri rahastatavate kuludega on esinenud
eeskirjade eiramist, mis kahjustab liidu finantshuve. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2
ja 3 kohaldamist, sisaldavad Euroopa Prokuratuuri ning kolmandate riikide
ja rahvusvaheliste organisatsioonide või Interpoli vahelised koostöölepingud
ning Euroopa Prokuratuuri lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, millega
sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid
auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele. Artikkel 67
Salastatud teabe kaitset
käsitlevad turvaeeskirjad Euroopa Prokuratuur kohaldab komisjoni
otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[13]
lisas sätestatud Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe
kaitset käsitlevates komisjoni turvaeeskirjades sisalduvaid
julgeolekupõhimõtteid. See hõlmab muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise,
töötlemise ja säilitamise kohta. Artikkel 68
Haldusuurimine Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Prokuratuuri
haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228. Artikkel 69
Üldine vastutamiskord 1. Euroopa Prokuratuuri lepingulist
vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus. 2. Otsuste tegemine kuulub Euroopa
Liidu Kohtu pädevusse vastavalt Euroopa Prokuratuuri sõlmitud lepingus
sisalduvale vahekohtuklauslile. 3. Lepinguvälise vastutuse korral
hüvitab Euroopa Prokuratuur vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele
üldpõhimõtetele ja sõltumatult artiklis 47 nimetatud vastutusest kõik
kahjud, mille Euroopa Prokuratuur või selle töötajad on oma kohustuste täitmise
käigus tekitanud, niivõrd kui kahju tekitamise võib nende süüks arvata. 4. Lõiget 3 kohaldatakse ka kahju
suhtes, mille on tekitanud Euroopa delegaatprokuröri viga oma kohustuste
täitmisel. 5. Lõikes 3 osutatud kahju
heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. 6. Liikmesriikide kohtud, kes on
pädevad menetlema käesolevas artiklis osutatud Euroopa Prokuratuuri vastutusega
seotud vaidlusi, määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001[14] alusel. 7. Töötajate isiklikku vastutust
Euroopa Prokuratuuri ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavate
personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted. Artikkel 70
Aruandlus 1. Euroopa Prokuratuur avaldab oma
üldise tegevuse kohta aastaaruande. Ta esitab selle aruande Euroopa
Parlamendile ja riikide parlamentidele ning nõukogule ja komisjonile. 2. Euroopa prokurör annab kord aastas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees aru Euroopa Prokuratuuri üldise tegevuse
kohta ning võtab seejuures arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.
Komisjoni taotluse korral annab ta aru ka komisjonile. 3. Riikide parlamendid võivad kutsuda
Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröre osalema arvamuste vahetuses
Euroopa Prokuratuuri üldise tegevuse kohta. X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED Artikkel 71
Üleminekusätted 1. Euroopa prokurör võtab enne oma
ülesannete täitmist kõik Euroopa Prokuratuuri asutamiseks vajalikud meetmed. 2. Ilma et see piiraks artikli 9
kohaldamist, nimetatakse kaks loosiga valitavat aseprokuröri esimest korda
ametisse kuueks aastaks. 3. Liikmesriikide pädevus kehtib kuni
kuupäevani, mil asutatakse Euroopa Prokuratuur ja mil viimane hakkab täitma oma
ülesandeid vastavalt artikli 75 lõikele 2. Euroopa Prokuratuur
teostab oma pädevust kõigi tema pädevusse kuuluvate kuritegude suhtes, mis
pannakse toime pärast seda kuupäeva. Euroopa Prokuratuur võib ka teostada oma
pädevust enne seda kuupäeva toimepandud kuritegude suhtes, mis kuuluvad tema
pädevusse, kui riigi pädev ametiasutus ei ole veel neid uurima või nende eest
süüdistust esitama asunud. Artikkel 72
Halduseeskirjad ja
programmidokumendid Euroopa prokurör: a) võtab igal aastal vastu Euroopa
Prokuratuuri ühe- ja mitmeaastast programmitööd kirjeldava programmidokumendi; b) võtab vastu pettusevastase võitluse
strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on
proportsionaalne pettuseohuga; c) võtab vastu eeskirjad Euroopa
delegaatprokuröridega seotud huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta; d) võtab vastu eeskirjad aseprokuröride
ja Euroopa delegaatprokuröride staatuse, tegevuskriteeriumide, õiguste ja
kohustuste kohta ning Euroopa delegaatprokuröride rotatsiooni kohta
artikli 7 rakendamise eesmärgil; e) võtab vastu eeskirjad artikli 29
kohaselt sõlmitavate kokkulepete ning tasumisele kuuluva trahvi suuruse
arvutamise üksikasjade kohta; f) võtab vastu eeskirjad, millega
täpsustatakse tagasiside andmist Euroopa Prokuratuurile teavet esitanud
isikutele või üksustele; g) võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad
määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta tema tegevuses; h) võtab vastu määruse (EÜ) nr 45/2001
artikli 24 lõikes 8 osutatud rakenduseeskirjad. Artikkel 73
Teavitamine Iga liikmesriik määrab ametiasutused, kes on
pädevad täitma artikli 6 lõike 6, artikli 13 lõike 3,
artikli 17 lõike 2 ja artikli 26 lõike 4 sätteid. Teave
määratud asutuste ja iga hilisema muudatuse kohta esitatakse samal ajal Euroopa
prokurörile, nõukogule ja komisjonile. Artikkel 74
Läbivaatamisklausel 1. Komisjon esitab hiljemalt [viis
aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise algust] Euroopa Parlamendile ja
nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta oma hindamisaruande, millele võib
lisada seadusandlikke ettepanekuid. Aruanne sisaldab tema tähelepanekuid selle
kohta, kas Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamine muudele kuritegudele
vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 86 lõikele 4 on võimalik ja
soovitatav. 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile
ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud, kui ta leiab, et Euroopa Prokuratuuri
asutamiseks ning tema ülesannete või tema tegevuses kasutatavate menetluste
kehtestamiseks on vaja üksikasjalikumaid eeskirju. Ta võib teha Euroopa
Ülemkogule ettepaneku laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust vastavalt ELi
toimimise lepingu artikli 86 lõikele 4. Artikkel 75
Jõustumine 1. Käesolev määrus jõustub
kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Euroopa Prokuratuur hakkab talle
käesoleva määrusega antud uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid täitma
kuupäeval, mis määratakse kindlaks komisjoni otsusega Euroopa prokuröri
ettepanekul pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa
Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute
kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja Lisa Isikuandmete kategooriad 1. a) Perekonnanimi, sünninimi,
eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed; b) sünniaeg ja -koht; c) kodakondsus; d) sugu; e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja
asukoht; f) sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload,
isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja
maksukohustuslasena registreerimise numbrid; g) teave juriidiliste isikute kohta, kui see
sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate
üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kellele on esitatud
süüdistus; h) panga- ja muude finantseerimisasutuste
kontod; i) väidetavate kuritegude kirjeldus ja
olemus, nende toimepaneku kuupäev, kuritegude liik ja uurimise kulg; j) asjaolud, mis viitavad juhtumi
rahvusvahelisele ulatusele; k) üksikasjad isiku väidetava kuulumise
kohta kuritegelikku rühmitusse; l) telefoninumbrid, e-posti aadressid,
andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud andmed, mis on vajalikud
abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks; m) sõidukite registreerimisandmed; n) DNA mittekodeeritavast osast saadud
DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed. 2. a) Perekonnanimi, sünninimi,
eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed; b) sünniaeg ja -koht; c) kodakondsus; d) sugu; e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja
asukoht; f) väidetavate kuritegude kirjeldus ja
olemus, nende toimepaneku kuupäev, kuritegude liik ja uurimise kulg. FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Komisjoni
ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
struktuurile Poliitikavaldkond:
õigus Tegevusala:
jaotis 33 1.3. Ettepaneku/algatuse liik X Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme
pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Edendada liidu finantshuvide kaitset, arendada
edasi õigusruumi ja suurendada ELi ettevõtjate ja kodanike usaldust liidu
institutsioonide vastu ning järgida samal ajal kõiki Euroopa Liidu põhiõiguste
hartas sätestatud põhiõigusi. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Erieesmärk nr 2: edendada õigusalast
koostööd kriminaalasjades ja aidata seega luua tõeline Euroopa õigusruum (üldeesmärgi nr 2 osa: suurendada
usaldust Euroopa õigusruumi vastu) Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
süsteemile 33
03: kriminaal- ja tsiviilõigus 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Euroopa
Prokuratuuri asutamine peaks tugevdama liidu finantshuvide kaitset. Selle
asutamisega suureneb eeldatavasti finantshuve kahjustavate kuritegude
toimepanijatele esitatavate süüdistuste arv, mille tulemusel suureneb
süüdimõistmiste arv, saadakse rohkem tagasi ebaseaduslikult saadud rahalisi
vahendeid ja tugevneb tõkestav mõju. Lisaks tagab Euroopa Prokuratuuri
sõltumatus asjaomaste kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise
ilma riigi ametiasutuste otsese mõjuta. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Edukate
kriminaaluurimiste ja süüdistuse esitamiste suurem arv ja osakaal 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Kuigi
nii liit kui ka liikmesriigid on kohustatud kaitsma liidu eelarvet, on liidul
tegelikult liikmesriikide kulutuste üle väike kontroll ja tal praktiliselt
puudub õigus sekkuda ELi rahaliste vahendite kuritegeliku väärkasutamise
juhtumitesse. Enamikku ELi eelarvest haldavad riikide ametiasutused (nt andes
ELi eelarvest rahastatavaid riigihangete raames eraldatavaid toetusi) ning
liidu eelarvet kahjustatavate kuritegude kriminaaluurimine ja nende eest
süüdistuse esitamine kuulub liikmesriikide pädevusse. ELi eelarvet kahjustavate
pettuste ja muude kuritegude uurimist takistavad sageli liikmesriikide erinevad
õigusaktid ja ebavõrdsed õigusnormide täitmise tagamise püüdlused.
Liikmesriikide õiguskaitseasutused, prokurörid ja kohtunikud otsustavad
vastavalt riigi kriminaalpoliitikas sätestatud põhimõtetele ning riigi kriminaalõigusalase
pädevuse ja menetluseeskirjade alusel, kas ja kuidas liidu eelarve kaitse
eesmärgil sekkuda. Seepärast erineb liidu finantshuvide kaitse tase
liikmesriigiti märkimisväärselt. Asjaolu, et ELi eelarvet kahjustavate
kuritegude eest süüdistuste esitamisega lõppevate edukate uurimiste määr on ELi
eri liikmesriikides väga erinev (vahemikus 19–91 %[15]), osutab lüngale
olemasolevates kaitsemehhanismides, mille kõrvaldamiseks tuleb rakendada
parandusmeetmeid. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus Euroopa
Prokuratuuri asutamise lisaväärtus seisneb peamiselt liidu finantshuve
kahjustavate kuritegude eest esitatavate süüdistuste arvu suurenemises. Euroopa
Prokuratuuri asutamine parandaks asjaomaste kuritegude edukaks
uurimiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks vajalike ressursside
kasutamist ja teabevahetust. See omakorda edendaks üldiselt
õiguskaitsemeetmete rakendamist nende kuritegude suhtes ja suurendaks
ärahoidvat (tõkestavat) mõju potentsiaalsete kurjategijate jaoks. Euroopa
Prokuratuur saaks koondada uurimis- ja süüdistuse esitamise ressursid
konkreetse olukorra vajaduste rahuldamiseks – sellega muudaks ta õigusnormide
täitmise tagamise tõhusamaks nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil. Euroopa
Prokuratuur hakkaks juhtima uurimistegevust ja süüdistuste esitamist
liikmesriikides, tagaks uurimistegevuse ja süüdistuste esitamise tulemusliku
koordineerimise ning lahendaks kohaldatavate õigussüsteemide erinevusest
tulenevaid probleeme. Praegune süsteem, kus liikmesriigid on Eurojusti ja
Europoli toel ainuvastutavad sellise uurimistegevuse ja süüdistuste esitamise
eest, ei ole piisavalt tõhus, et tulla toime asjaomaste kuritegude suure
hulgaga ja neist tuleneva ulatusliku kahjuga. Liidu
piiratud finantsressursside kasutamine ELi kodanike parimates huvides ja nende
parem kaitse pettuse eest on hädavajalik ka kulutuste õiguspärasuse kindlustamiseks
ja selleks, et tagada üldsuse usaldus Euroopa Liidu vastu. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Järelevalve
ja kontrolli eest vastutavate ametiasutuste, haldusuurimisasutuste ja
õiguskaitseorganite vaheline teabevahetus ELi rahaliste vahenditega seotud
oletatavate kuritegude kohta on liikmesriikide tasandil sageli
ebapiisav. See on osaliselt tingitud eespool viidatud lünkadest menetlusraamistikus,
mis takistavad mitut valdkonda hõlmavat tõhusat uurimistegevust, milles
osalevad nii liikmesriikide õigusasutused kui ka haldus-, tolli- ja
maksuasutused. ELi rahaliste vahendite väljamaksmist juhtivad ja kontrollivad
asutused keskenduvad vahel üksnes oma raha tagasisaamisele haldus- ja
tsiviilmenetluste kaudu, hoolimata tõsisest kahtlusest, et toime on pandud
kuritegu. See võib kaasa tuua süüdistuse esitamisest loobumise ja seega
vähendada tõkestavat mõju ja selliste kuritegude üldist ärahoidmist. ELi
finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusat uurimist ja nende eest süüdistuse
esitamist takistab lisaks ka asjaolu, et õiguskaitseasutused ja prokurörid ei
edasta alati teavet kuritegude kohta oma kolleegidele muudes liikmesriikides
või Eurojustile või Europolile. Lisaks
ei toimi rahvusvaheline koostöö klassikalisel kujul – vastastikuse õigusabi
taotluste või ühiste uurimisrühmade kaudu – sageli piisavalt hästi, et tagada
kõnealuste kuritegude tõhus uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine,
hoolimata selliste Euroopa Liidu organite nagu Eurojust ja Europol
jõupingutustest. Vastastikuse õigusabi taotlustele vastatakse sageli suure
viivitusega ning politseil ja õiguskaitseasutustel on keeleprobleemide ja
õigussüsteemide erinevuse tõttu praktilisi raskusi oma välisriikide
kolleegidega ühendusse astumisel ja nendega koostöö tegemisel. Mõnes
liikmesriigis on aeglane ja ebatõhus rahvusvaheline koostöö muutnud kohtuasja
algatamise sageli kuriteo aegumise tõttu võimatuks. Pealegi on ELi finantshuve
kahjustavad juhtumid eriti keerulised. Mis
puutub koostöösse Euroopa Liidu tasandil, siis Eurojusti ja Europoliga
toimuva koostöö ning liikmesriikide ja OLAFi vahelise koostöö vallas saadud
kogemused on väga erinevad. Eurojust ja Europol ei saa alati teavet, mida nad
liikmesriikide toetamiseks vajavad. OLAF toetab liikmesriike, andes
spetsiaalset tehnilist ja tegevusabi vastavalt Euroopa ühenduste finantshuvide
kaitse konventsiooni teise protokolli artiklile 7. Samal ajal kehtivad
OLAFi uurimiste suhtes eritingimused, eelkõige kui on tegemist teabe
edastamisega riigi õigusasutustele, sealhulgas kohaldatavad
andmekaitse-eeskirjad. Seetõttu on OLAFiga toimuvat koostööd mõnikord ka
kritiseeritud eelkõige seoses sellega, et OLAFil kulub vahel kaua aega, enne kui
ta jagab teavet riikide prokuröridega. Osa liikmesriike piiravad kohtuasjade
salastatuse eeskirjade alusel koostööd selliste kohtuväliste organitega nagu
OLAF. OLAFi
iga-aastane statistika näitab, et riigi uurimis- ja õigusasutustele üleantud
juhtumite puhul ei ole süüdistuste esitamine ELi eri liikmesriikides
võrdväärselt tõhus ja tulemuslik. OLAF analüüsis oma 11. tegevusaruandes
liikmesriikides tema juhtumite suhtes 12 aasta jooksul rakendatud kohtulikke
järelmeetmeid ja leidis, et „riikide suutlikkus lõpetada ELi eelarvega seotud
kohtulikud uurimised ja süüdistuste esitamised süüdi mõistmisega mõistliku aja
jooksul on väga erinev”. Asjaolu, et keskmine süüdistuste
esitamise määr on alla 50 %, viitab sellele, et liikmesriikidel on suuri
raskusi üldise tõhususe saavutamisel uurimistegevuses ja süüdistuste
esitamisel. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Ettepanek võtta vastu pettusevastase võitluse direktiiv Praegused
liidu finantshuvide kaitseks võetavad meetmed hõlmavad haldusuurimisi,
kontrolle ja auditeid ning seadusandlikke meetmeid (sh komisjoni ettepanek
võtta vastu direktiiv, mis käsitleb ELi finantshuve kahjustava pettuse vastast
võitlust kriminaalõiguse abil), kuid ei lahenda puudusi, mis on tuvastatud ELi
finantshuvide kaitsega seonduvate kuritegude uurimises ja nende eest süüdistuse
esitamisel. Eurojust Eurojust
saab uurimistegevust ja süüdistuste esitamist üksnes koordineerida ja toetada
ning abistada teabevahetusega. Kui liikmesriik keeldub juhtumit uurimast või
selle eest süüdistust esitamast, ei saa Eurojust teda selleks sundida.
Eurojusti liikmesriikide liikmetel puuduvad sageli volitused võtta
liikmesriikides tõhusaid järelmeetmeid, või kui neil on sellised volitused,
hoiduvad nad tavaliselt neid liikmesriigi õigusest tulenevaid volitusi
kasutamast – enamik selliste küsimuste kohta tehtavaid otsuseid võetakse vastu
konsensuse alusel. Euroopa
Prokuratuuri asutamise ettepanekule lisatakse Eurojusti reformimise ettepanek,
mis tagab Eurojusti kooskõla nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni
kokkulepitud ühise lähenemisviisiga Euroopa asutustele ning millega seotakse
omavahel Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri tegevus. See reform võib muuta
teabevahetuse tõhusamaks ja tagada parema koostöö riigi ametiasutuste vahel. Kahtlemata
esineb alati juhtumeid, millega peavad tegelema nii Euroopa Prokuratuur kui ka
Eurojust, eelkõige juhtumid, mille puhul kahtlustatavad on seotud nii liidu
finantshuve kahjustavate kuritegude kui ka muude kuritegudega. See viitab
vajadusele pideva tiheda koostöö järele. Sellise koostöö tagamiseks on
mõlemasse määrusesse lisatud sätted, millega nähakse ette Euroopa Prokuratuuri
võimalus nõuda Eurojustilt või tema riikidest liikmetelt sekkumist,
koordineerimist või muul viisil oma volituste kasutamist konkreetse juhtumi
korral. Peale
selle on sätestatud, et Eurojust osutab Euroopa Prokuratuurile tasuta
praktilisi tugiteenuseid sellistes haldusvaldkondades nagu personal,
finantsküsimused ja infotehnoloogia. Selline lähenemisviis tagab märkimisväärse
sünergia. Sünergia avaldub näiteks selles, et Euroopa Prokuratuur saab kasutada
Eurojusti infotehnoloogiataristut, sealhulgas saab ta oma juhtumite
menetlemisel kasutada Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi, ajutisi
tööfaile ja registrit. Selle korralduse üksikasjad sätestatakse Euroopa
Prokuratuuri ja Eurojusti vahel sõlmitavas lepingus. OLAF OLAF
teostab praegu haldusuurimisi ELi finantshuvide kaitse eesmärgil. OLAFi
töötajad on spetsialiseerunud ja omavad märkimisväärseid kogemusi koostöö
tegemisel riikide selliste ametiasutustega, kes on pädevad võtma
kriminaalvastutusele. Paljudel OLAFi töötajatel on asjakohased töökogemused oma
riigi õiguskaitse- või õigusasutuses (politsei, toll ja prokuratuur). Võttes
arvesse OLAFi töötajate kogemusi haldusuurimiste vallas ning eesmärki vältida
haldus- ja kriminaaluurimiste dubleerimist, kasutatakse osa OLAFi ressurssidest
seega Euroopa Prokuratuuri asutamiseks. Teine oluline aspekt on praeguste
võrgustike kasutamine, mille OLAF on aastate jooksul pettustevastase uurimistegevuse
valdkonnas välja arendanud. OLAF aitab Euroopa Prokuratuuri asutamisele kaasa ka
sellega, et annab spetsiaalset abi ekspertiisi tegemise hõlbustamiseks ning
tehnilist ja tegevusabi uurimisteks ja liidu finantshuve kahjustavates
kriminaalasjades tõendite esitamiseks. Määruse
nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)
muutmise ettepaneku (OLAFi reform) üle peetakse praegu
institutsioonidevahelisi läbirääkimisi. Kuigi see ettepanek parandab
teabevahetust OLAFi ja ELi institutsioonide, organite ja asutuste vahel ning
liikmesriikidega ja tagab OLAFi parema juhtimise ning sellega nähakse ette
menetluslikud tagatised uurimisega seotud isikutele, ei anta sellega OLAFile
täiendavaid tegutsemisvahendeid, eelkõige kriminaaluurimise pädevust. Europol Europoli
roll piirdub teabe ja abi andmisega riikide õiguskaitsealaseks tegevuseks. Ta
ei saa tagada oma analüüsil põhinevate järelmeetmete võtmist liikmesriikides
ega suunata seal uurimistegevust. Europoli pädevus on piiratud ka ELi toimimise
lepinguga. ELi toimimise lepingu artikli 88 kohaselt ei saa Europol
iseseisvalt kuritegusid uurida ja ta peab oma operatiivtegevust teostama
koostöös ja kokkuleppel riikide õiguskaitseasutustega. Kuigi Europoli
tugifunktsioonid on kindlasti tähtsad, ei saa need asendada pädevust
iseseisvalt uurida kuritegelikku käitumist. Komisjon
võttis 2013. aasta märtsis vastu Europoli käsitleva määruse ettepaneku,
milles keskendutakse Europoli pädevuse ELi toimimise lepinguga kooskõlla
viimisele ja selle muutmisele teabevahetuskeskuseks ning millega pannakse talle
koolituse vallas uued kohustused. See ei vähenda politsei uurimis- ja
õiguskaitsevolitusi ELi finantshuvide kaitse valdkonnas. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2017–2023, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt –
tema talituste, sealhulgas liidu delegatsioonide
töötajate kaudu; –
rakendusametite kaudu ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul on eelarve täitmise ülesanded delegeeritud: –
¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –
¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (palun
täpsustage); –
¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –
X finantsmääruse artiklites 208 ja 209
nimetatud asutustele; –
¨ avalik-õiguslikele asutustele; –
¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad
piisavad finantstagatised; –
¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on
delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad
piisavad finantstagatised; –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu
V jaotise kohaselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete
rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral
esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Euroopa
Prokuratuur avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande. Euroopa
prokurör annab kord aastas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees aru Euroopa
Prokuratuuri uurimistegevuse ja süüdistuste esitamise tulemuste ja
prioriteetide kohta ning võtab seejuures arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.
Euroopa
prokuröri või Euroopa delegaatprokuröre võib paluda ka esitada teavet riikide
parlamentidele. Lisaks
hindab Euroopa Komisjon viis aastat pärast Euroopa Prokuratuuri asutava määruse
jõustumist selle rakendamist, sealhulgas seda, kas Euroopa Prokuratuuri
pädevuse laiendamine muudele kuritegudele vastavalt ELi toimimise lepingu
artikli 86 lõikele 4 on võimalik ja soovitatav. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Tuvastatud ohud Uurimis-
ja süüdistuse esitamise meetmed, sealhulgas jõustamismeetmed, on tundlikud
meetmed, sest rikuvad osaliselt inimõigusi ja võivad seetõttu tingida
kahjunõuete esitamise. Isikuandmete
töötlemine poolelioleva uurimise käigus võib samuti tingida kahjunõuete
esitamise, kui tegemist on ebaseadusliku töötlemisega. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Tavapärase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt on Euroopa Prokuratuur kohustatud muu hulgas: –
esitama komisjoni peaarvepidajale ja
kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande; –
esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule,
komisjonile ja kontrollikojale lõpliku raamatupidamisaruande; –
esitama Euroopa Parlamendile viimase nõudmisel kogu
teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise
kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks. Kui
Euroopa Prokuratuur on asutatud, kohaldatakse Euroopa Kontrollikoja
pettusevastase võitluse ja audititega seoses järgmisi nõudeid: –
Euroopa Prokuratuur ühineb 25. mai 1999. aasta
institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase
Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ja võtab vastu kõigi Euroopa Prokuratuuri töötajate
suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas
esitatud vormi; –
Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida
dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja
alltöövõtjaid, keda Euroopa Prokuratuur on rahastanud liidu vahenditest; –
OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja
inspekteerimisi vastavalt kohaldatavates ELi eeskirjades sätestatud korrale, et
teha kindlaks, kas seoses Euroopa Prokuratuuri rahastatava toetuse või
lepinguga on esinenud eeskirjade eiramist, mis kahjustab liidu finantshuve; –
Euroopa Prokuratuuri ning kolmandate riikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Euroopa
Prokuratuuri lepingud, toetuslepingud ja ‑otsused sisaldavad sätteid,
millega sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema
selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Sellise
pettusevastase võitluse strateegia vastuvõtmine, mis rakendatavate meetmete
kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga. Oma
töötajatega seotud huvide konfliktide vältimise ja ohjamise eeskirjade
vastuvõtmine. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigenda-mata ([16]) || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || || || || || || · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja
iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigenda-mata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 3 || 33.03.YY.YY Euroopa Prokuratuur (EPPO) || LIIGENDATUD || EI || EI || EI || EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele (2013. aasta hindades) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number 3 || Julgeolek ja kodakondsus Euroopa Prokuratuur (EPPO)[17] || || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Jaotis 1[18] || Kulukohustused || (1) || 1,393 || 4,144 || 6,895 || 11,039 || 23,471 Maksed || (2) || 1,393 || 4,144 || 6,895 || 11,039 || 23,471 Jaotis 2[19] || Kulukohustused || (1a) || 0,099 || 0,194 || 0,293 || 0,487 || 1,073 Maksed || (2a) || 0,099 || 0,194 || 0,293 || 0,487 || 1,073 Jaotis 3[20] || Kulukohustused || (3a) || 1,052 || 2,455 || 3,507 || 4,558 || 11,572 || Maksed || (3b) || 1,052 || 2,455 || 3,507 || 4,558 || 11,572 Euroopa Prokuratuuri (EPPO) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3a || 2,544 || 6,793 || 10,695 || 16,084 || 36,116 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Õigusküsimuste peadirektoraat || Personalikulud || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,680 Muud halduskulud || 0,050 || 0,050 || 0,050 || 0,050 || 0,200 ÕIGUSKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADI ASSIGNEERINGUD KOKKU || Assigneeringud || 0,220 || 0,220 || 0,220 || 0,220 || 0,880 Personalikulud || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,524 Muud halduskulud || 0,050 || 0,050 || 0,050 || 0,050 || 0,200 OLAFI ASSIGNEERINGUD KOKKU || Assigneeringud || 0,181 || 0,181 || 0,181 || 0,181 || 0,724 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustused kokku = maksed kokku) || 0,401 || 0,401 || 0,401 || 0,401 || 1,604 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 2,945 || 7,194 || 11,096 || 16,485 || 37,720 Maksed || 2,945 || 7,194 || 11,096 || 16,485 || 37,720 Vähendused, et saavutada mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides kulutõhusus || 5 || Halduskulud Vähendused rubriigis 5 (OLAF) || || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Jaotis 1[21] || Kulukohustused || (1) || -1,393 || -4,144 || -6,895 || -11,039 || -23,471 Maksed || (2) || -1,393 || -4,144 || -6,895 || -11,039 || -23,471 Jaotis 2[22] || Kulukohustused || (1a) || -0,099 || -0,194 || -0,293 || -0,487 || -1,073 Maksed || (2a) || -0,099 || -0,194 || -0,293 || -0,487 || -1,073 Jaotis 3[23] || Kulukohustused || (3a) || -0,350 || -1,051 || -1,401 || -1,750 || -4,552 || Maksed || (3b) || -0,350 || -1,051 || -1,401 || -1,750 || -4,552 Vähendused rubriigis 5 KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3a || -1,842 || -5,389 || -8,589 || -13,276 || -29,096 Üleminekuperioodil kompenseeritakse iga
Euroopa Prokuratuuri assigneeringute või täistööajale taandatud töötajate arvu
kasv OLAFi assigneeringute või täistööajale taandatud töötajate arvu vastava
vähendamisega. Erinevus, st Euroopa delegaatprokuröride teenuslepingutega
seotud kulud (jaotis 3) || || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || Kulukohustused || (1) || 0,702 || 1,404 || 2,106 || 2,880 || 7,020 Maksed || (2) || 0,702 || 1,404 || 2,106 || 2,880 || 7,020 Need on 9, 18, 27 ja 36 Euroopa
delegaatprokuröri (täistööaja ekvivalentides) kulud. Need kulud tuleb katta jaotise 3 varust või
vähendades muude asutuste summasid. 3.2.2. Hinnanguline mõju [asutuse]
assigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: – kulukohustuste assigneeringud miljonites
eurodes 2013. aasta hindades (kolm kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || VÄLJUNDID || Väljundi liik || Väljundi kesk-mine kulu || Väljundite arv [24] || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Kokku || Kulud kokku || ERIEESMÄRK NR 1 Finantshuvide kaitsega seotud uurimistegevus || || || || || || || || || || || - Väljundid || juhtumid of cases || 0,0083 || 184 || 1,526 || 491 || 4,076 || 773 || 6,417 || 1163 || 9,650 || || 21,669 || Erieesmärk nr 1 kokku || || 1,526 || || 4,076 || || 6,417 || || 9,650 || || 21,669 || ERIEESMÄRK NR 2 Finantshuvide kaitsega seotud süüdistuste esitamine || || || || || || || || || || || - Väljundid || juhtumid || 0,0083 || 92 || 0,763 || 246 || 2,038 || 387 || 3,208 || 581 || 4,825 || || 10,834 || Erieesmärk nr 2 kokku || || 0,763 || || 2,038 || || 3,208 || || 4,825 || || 10,834 || ERIEESMÄRK NR 3 Koostöö || || || || || || || || || || || - Väljundid || || 0,0083 || 31 || 0,254 || 82 || 0,679 || 129 || 1,069 || 194 || 1,608 || || 3,610 || Erieesmärk nr 3 kokku || || 0,254 || || 0,679 || || 1,069 || || 1,608 || || 3,610 || KULUD KOKKU || || 2,543 || || 6,793 || || 10,694 || || 16,083 || || 36,113[25] || 3.2.3. Hinnanguline mõju Euroopa
Prokuratuuri (EPPO) inimressurssidele 3.2.3.1. Kokkuvõte –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab
haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Inimressursid || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (töötajate arv) || 18 || 36 || 54 || 90 - neist administraatorid (AD) || 12 || 24 || 36 || 60 - neist assistendid (AST) || 6 || 12 || 18 || 30 Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalentides) || 6 || 11 || 17 || 28 - neist lepingulised töötajad || 5 || 9 || 14 || 23 - neist liikmesriikide lähetatud eksperdid || 1 || 2 || 3 || 5 Personal kokku || 24 || 47 || 71 || 118 miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) Personalikulud || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad || 1,179 || 3,537 || 5,895 || 9,432 || 20,043 - neist administraatorid (AD) || 0,786 || 2,358 || 3,930 || 6,288 || 13,362 - neist assistendid (AST) || 0,393 || 1,179 || 1,965 || 3,144 || 6,681 Koosseisuvälised töötajad || 0,214 || 0,607 || 1,000 || 1,607 || 3,428 - neist lepingulised töötajad || 0,175 || 0,490 || 0,805 || 1,295 || 2,765 - neist liikmesriikide lähetatud eksperdid || 0,039 || 0,117 || 0,195 || 0,312 || 663 Personalikulud kokku || 1,393 || 4,144 || 6,895 || 11,039 || 23,471
Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist,
mis toimub järgmiselt: hinnanguline väärtus täisarvuna (või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || 33 01 01 01 Õigusküsimuste peadirektoraadi töötajad || 1,3 || 1,3 || 1,3 || 1,3 || || 24 01 07 00 01 01 OLAFi töötajad || 1 || 1 || 1 || 1 || || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || KOKKU || 2,3 || 2,3 || 2,3 || 2,3 || XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika järelmeetmete rakendamine ja Euroopa Prokuratuuri nõustamine poliitika valdkonnas, Euroopa Prokuratuuri nõustamine eelarve- ja finantsküsimustes ning tegelikud toetusmaksed, eelarve täitmisele heakskiidu andmine, eelarveprojekti koostamine Koosseisuvälised töötajad || Ei ole kohaldatav Täistööajale taandatud töötajate
kulukalkulatsiooni kirjeldus peaks olema esitatud lisa 3. jaos. Üleminekuperioodil kompenseeritakse iga
Euroopa Prokuratuuri assigneeringute või täistööajale taandatud töötajate arvu
suurenemine OLAFi assigneeringute või täistööajale taandatud töötajate arvu
vastava vähendamisega. OLAFi inimressursside vähendamine || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (töötajate arv) || -18 || -36 || -54 || -90 - neist administraatorid (AD) || -12 || -24 || -36 || -60 - neist assistendid (AST) || -6 || -12 || -18 || -30 Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalentides) || -6 || -11 || -17 || -28 - neist lepingulised töötajad || -5 || -9 || -14 || - 23 - neist liikmesriikide lähetatud eksperdid || -1 || -2 || -3 || -5 Personal kokku || -24 || -47 || -71 || -118 miljonites eurodes 2013. aasta
hindades (kolm kohta pärast koma) OLAFi personalikulude vähendamine || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad || -1,179 || -3,537 || -5,895 || -9,432 || -20,043 - neist administraatorid (AD) || -0,786 || -2,358 || -3,930 || -6,288 || -13,362 - neist assistendid (AST) || -0,393 || -1,179 || -1,965 || -3,144 || -6,681 Koosseisuvälised töötajad || -0,214 || -0,607 || -1,000 || -1,607 || -3,428 - neist lepingulised töötajad || -0,175 || -0,490 || -0,805 || -1,295 || -2,765 - neist liikmesriikide lähetatud eksperdid || -0,039 || -0,117 || -0,195 || -0,312 || -663 Personalikulud kokku 24.0107 || -1,393 || -4,144 || -6,895 || -11,039 || -23,471 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga. –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist
või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist. Rubriiki 5
tuleks vähendada, et kajastada OLAFi ametikohtade loeteluga ette nähtud
ametikohtade vähendamist. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist. –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on
järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || 3.3.
Hinnanguline mõju tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –
X Ettepanekul/algatusel on järgmine
finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
X mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Artikkel XX || || pm || pm || pm || pm Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. […] Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. Tulud
koosnevad nn kokkuleppetasudest, mis tuleks maksta otse ELi eelarvesse. Täpseid
summasid ei ole hetkel võimalik usaldusväärselt nimetada. [1] Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve
kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, 11.7.2012, COM(2012) 363
(final). [2] Vt
roheline raamat ühenduse finantshuvide kriminaalõiguskaitse ja Euroopa
prokuröri ametikoha loomise kohta, 11.12.2001, KOM(2001) 715 (lõplik), ja
selle järelevalvearuanne, 19.3.2003, KOM(2003) 128 (lõplik). [3] Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve
kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, 11.7.2012, COM(2012) 363
(final). [4] ELT
L 280, 26.10.2010, lk 1. [5] ELT
L 142, 1.6.2012, lk 1. [6] EÜT
L 8, 12.1.2001, lk 1. [7] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012,
mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012,
lk 1. [8] ELT
L 348, 24.12.2008, lk 130. [9] Nõukogu
määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), 18. detsember 1961, millega nähakse
ette Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike
personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, EÜT P 45,
14.6.1962, lk 1385, mida on muudetud eelkõige nõukogu määrusega nr 259/68,
29. veebruar 1968 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on samuti
hiljem muudetud. [10] EÜT
L 17, 6.10.1958, lk 385. [11] EÜT
L 136, 31.5.1999, lk 1. [12] EÜT
L 292, 15.11.1996, lk 2. [13] EÜT
L 317, 3.12.2001, lk 1. [14] EÜT L 12,
16.1.2001, lk 1. Määrus (EÜ) nr 44/2001 asendatakse alates 10. jaanuarist
2015 määrusega (EL) nr 1215/2012. [15] Komisjoni
iga-aastane aruanne „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus
– 2011. aasta aruanne”, COM(2012) 408. [16] Liigendatud
= liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. [17] Tabelis
on esitatud üksnes uurimise ja süüdistuste esitamisega tegelevate töötajatega
seotud kulud. Eurojust pakub halduslikke tugistruktuure tasuta. [18] Ette
on nähtud astmeline värbamine (10 % – 20 % – 30 % – 40 % – 50 %
– 75 % – 100 %). [19] Eelduste
kohaselt tagab vastuvõttev liikmesriik hoone ja selle esmase varustamise kõigi
kontori-, infotehnoloogia- ja turvaseadmetega. See hõlmab puhtalt kommunaal- ning
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulusid ruutmeetri kohta. Kui vastuvõttev
liikmesriik seda ei tee, tuleb käesolevat jaotist muuta. [20] Selle
jaotise arvutus põhineb OLAFi kogemustel uurimiste valdkonnas. Lisaks hõlmab
see kuni 36 Euroopa delegaatprokuröriga (täistööaja ekvivalentides) sõlmitavaid
teenuslepinguid, mille kohaselt moodustab nende töötasu 80 % palgaastme
AD 10 töötasust. Nad nimetatakse ametisse astmeliselt: 50% – 75 % – 100 %. [21] Ette
on nähtud astmeline värbamine (10 % – 20 % – 30 % – 40 % – 50 %
– 75 % – 100 %). [22] Eelduste
kohaselt tagab vastuvõttev liikmesriik hoone ja selle esmase varustamise kõigi
kontori-, infotehnoloogia- ja turvaseadmetega. See hõlmab puhtalt kommunaal- ning
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulusid ruutmeetri kohta. Kui vastuvõttev
liikmesriik ei tee seda, tuleb seda jaotist muuta. [23] Selle
jaotise arvutus põhineb OLAFi kogemustel uurimiste valdkonnas. Lisaks hõlmab
see kuni 36 Euroopa delegaatprokuröriga (täistööaja ekvivalentides) sõlmitavaid
teenuslepinguid, mille kohaselt moodustab nende töötasu 80 % palgaastme
AD 10 töötasust. Nad nimetatakse ametisse astmeliselt: 50% – 75 % – 100 %.
Kuna Euroopa delegaatprokurörid pakuvad välja liikmesriigid, on tõenäoline, et
seda määra ei pruugita saavutada. –
[24] Juhtumite arv, mis põhineb ettepaneku projektile lisatud
mõjuhinnangus analüüsitud eeldustel. [25] Erinevus
punktis 3.2.1 märgitud üldisest kulust (36,116 miljonit eurot)
tuleneb ümardamisreeglitest.