Suunised nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ kohaldamise kohta kindlustuse valdkonnas Euroopa Liidu Kohtu otsuse põhjal kohtuasjas C-236/09 (Test-Achats)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 11/01

1. SISSEJUHATUS

1. Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega [1] (edaspidi "direktiiv") artiklis 5 reguleeritakse sooga seotud kindlustusmatemaatiliste (aktuaarsete) tegurite kasutamist kindlustuse ja muude sellega seotud finantsteenuste pakkumisel. Artikli 5 lõikes 1 sätestatakse, et üheski pärast 21. detsembrit 2007 sõlmitud uues lepingus ei tohi soo kasutamine kindlustusmatemaatilise tegurina põhjustada kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel erinevusi üksikisikute kindlustusmaksetes ja hüvitistes (edaspidi "meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegel"). Artikli 5 lõikes 2 sätestatakse kõnealuse reegli erandid, võimaldades liikmesriikidel säilitada üksikisikute kindlustusmaksetes ja hüvitistes proportsionaalseid erinevusi, kui soo kasutamine on riski hindamisel määrav tegur asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste ja statistiliste andmete alusel.

2. 1. märtsil 2011. aastal tehtud kohtuotsuses [2] (edaspidi "Test-Achatsi otsus") tunnistas Euroopa Liidu Kohus (edaspidi "Euroopa Kohus") alates 21. detsembrist 2012 artikli 5 lõike 2 kehtetuks. Euroopa Kohus leiab, et kui lubada liikmesriikidel jätta ajalise piiranguta jõusse erand artikli 5 lõikes 1 kehtestatud meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglist, siis artikli 5 lõige 2 on vastuolus kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel meeste ja naiste võrdse kohtlemise eesmärgi saavutamisega, mis on direktiivi eesmärk, nagu on määratletud kindlustuse valdkonna õigusaktides, ning on seepärast vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23.

3. Kõikides liikmesriikides on praegu lubatud sooline eristamine vähemalt ühes kindlustusliigis. Eelkõige võimaldavad kõikide liikmesriikide kindlustusandjad kasutada soolist kuuluvust riskireitingu tegurina elukindlustuses [3]. Seepärast on Test-Achatsi otsusel mõju kõikidele liikmesriikidele.

4. Käesolevate suuniste eesmärk on lihtsustada Test-Achatsi otsusega vastavuse tagamist riiklikul tasandil. Ometi ei piira komisjoni seisukoht ühtegi tõlgendust, mille Euroopa Kohus võib artiklile 5 edaspidi anda.

2. SUUNISED

5. Alates 21. detsembrist 2012 tuleb artikli 5 lõikes 1 kehtestatud meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit ilma ühegi võimaliku erandita kohaldada uutes lepingutes sätestatavate üksikisikute kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamise suhtes.

2.1. Test-Achatsi otsuse mõju – asjaomased lepingud

2.1.1. Artikli 5 lõike 1 kohaldamine ilma eranditeta alates 21. detsembrist 2012

6. Euroopa Kohus teeb Test-Achatsi otsuses järelduse, et direktiivi artikli 5 lõiget 2 "tuleb […] pidada piisava üleminekuperioodi lõppedes kehtetuks" (s.o 21. detsembrist 2012) [4]. See tähendab, et alates kõnealusest kuupäevast tuleb artikli 5 lõike 1 nõudeid kohaldada ilma eranditeta.

2.1.2. Artikli 5 lõike 1 kohaldamine üksnes uutele lepingutele

7. Üleminekuperioodi tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi artikli 5 lõikes 1 avaldatud eesmärgiga, milles on sätestatud, et meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit tuleb kohaldada üksnes uute lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast direktiivi ülevõtmise tähtpäeva 21. detsembril 2007. Nagu on selgitatud direktiivi põhjenduses 18, on kõnealuse reegli eesmärk vältida turu ootamatut ümberkorraldamist. Test-Achatsi otsus ei muuda nimetatud eesmärki ega mõjuta meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli kohaldatavust üksnes uutele lepingutele, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 1. Test-Achatsi otsus tähendab, et alates 21. detsembrist 2012 sõlmitavates uutes lepingutes tuleb kõnealust reeglit eranditeta kohaldada seetõttu, et nimetatud kuupäevast muutub artikli 5 lõige 2 kehtetuks.

8. Välja kujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb nii Euroopa Liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvatest nõuetest, et sellise Euroopa Liidu õigusnormi mõisteid, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ning reguleerimisala kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu Euroopa Liidus tõlgendada sõltumatult ja ühetaoliselt [5].

9. Direktiivis ei määratleta mõistet "uus leping" ega tooda ka ühtegi viidet riikide õigusaktidele seoses selliselt kohaldatavate terminite tähendusega. Sellepärast tuleks kõnealust mõistet käsitleda direktiivi kohaldamisel Euroopa Liidu õiguses esineva iseseisva mõistena, mida tuleb tõlgendada ühtemoodi kogu ELis. Kõnealune ühetaoline tõlgendamine vastab direktiivi eesmärgile kindlustuse valdkonnas, milleks on pärast üleminekuperioodi lõppemist rakendada meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit. Artikli 5 lõikes 1 osutatud mõiste "uus leping" on oluline kõnealuse sätte praktiliseks rakendamiseks. Riikide lepinguõigusel põhinevad kõnealuse mõiste erinevad tõlgendused tekitaksid erineva pikkusega üleminekuperioodide ohu, mis lükkaks meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli täieliku rakendamise edasi, ning samuti ebavõrdsed tingimused kindlustusettevõtjatele. See kahjustaks direktiivi eesmärki, milleks on igakülgselt tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine kõigis liikmesriikides seoses üksikisikute kindlustusmaksete ja hüvitistega alates direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud kuupäevast [6].

10. Artikli 5 lõike 1 rakendamisel nõutakse selget vahe tegemist olemaolevate ja uute lepinguliste kokkulepete vahel. Vahetegemisel tuleb järgida õiguskindluse nõuet ning lähtuda kriteeriumidest, millega hoitakse ära põhjendamatu sekkumine olemasolevatesse õigustesse ja säilitatakse kõigi poolte õiguspärased ootused. Kõnealune lähenemisviis on kooskõlas direktiivi eesmärgiga vältida turu ootamatut ümberkorraldamist, piirates meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli kohaldamist üksnes uutele lepingutele.

11. Seega kohaldatakse artikli 5 lõike 1 kohast meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit alati, kui a) saavutatakse kõigi poolte nõusolekut väljendav lepinguline kokkulepe, sealhulgas tehakse olemasolevasse lepingusse muudatus, ning b) viimane ühe poole nõusoleku väljendus, mis on vajalik kõnealuse kokkuleppe sõlmimiseks, tehakse alates 21. detsembrist 2012. aastal.

12. Sellest tulenevalt tuleks uuteks lepingulisteks kokkulepeteks pidada järgmisi kokkuleppeid, [7] mis peavad seepärast olema kooskõlas meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegliga:

a) alates 21. detsembrist 2012 sõlmitud esmakordsed lepingud [8]. Seega tuleb pakkumised, mis on tehtud enne 21. detsembrit 2012, aga heaks kiidetud nimetatud kuupäeval või hiljem, viia vastavusse meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegliga;

b) alates 21. detsembrist 2012 sõlmitud pooltevahelised kokkulepped, mis pikendavad enne seda kuupäeva sõlmitud lepinguid, mis vastasel juhul oleks aegunud.

13. Seevastu järgmisi olukordasid [9] ei peaks pidama uuteks lepingulisteks kokkulepeteks:

a) olemasoleva lepingu automaatne pikendamine, kui vastavalt kõnealuse olemasoleva lepingu tingimustele ei esitata enne teatavat tähtpäeva mingit teadet, näiteks tühistamise teadet;

b) olemasoleva lepingu üksikutesse osadesse tehakse korrektsioonid, näiteks muutused kindlustusmaksetes, varem määratletud parameetrite põhjal, mille puhul kindlustusvõtja nõusolek ei ole vajalik; [10]

c) kindlustusvõtja võtab välja lisakindlustus- või jätkukindlustuslepingu, mille tingimused lepiti eelnevalt kokku enne 21. detsembrit 2012 sõlmitud lepingutes, mille puhul kõnealused lisakindlustus- või jätkukindlustuslepingud hakkavad kehtima kindlustusvõtja ühepoolse otsusega; [11]

d) kindlustusportfell antakse lihtsalt üle ühelt kindlustusandjalt teisele, mis ei peaks muutma kõnealuses portfellis sisalduvate lepingute staatust.

2.2. Soolise kuuluvusega seotud lubatavad kindlustustavad

14. Artikli 5 lõikes 1 keelatakse kõik tulemused, mille puhul tekivad erinevused üksikisikute kindlustusmaksete ja hüvitiste vahel selle tõttu, et kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel oli üheks teguriks sooline kuuluvus. Samas ei keelata soolise kuuluvuse kasutamist riskireitingu tegurina üldiselt. Seda võib kasutada kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel koondatud tasandil, kui see ei põhjusta eristamist üksikisiku tasandil. Seepärast lubatakse pärast Test-Achatsi otsust jätkuvalt koguda, salvestada ja kasutada soolist kuuluvust või soolise kuuluvusega seotud teavet järgmistes piirides:

— reserveerimine ja asutusesisene hinnakujundus : kindlustusandjad võivad jätkuvalt koguda ja kasutada teavet soolise kuuluvuse kohta asutusesisese riskianalüüsi jaoks, eeskätt selleks, et arvutada kindlustustehnilisi eraldisi kooskõlas kindlustussektori maksevõime-eeskirjadega ja kontrollida oma portfelli koosseisu koondhinnakujunduse seisukohast;

— edasikindlustuse hinnakujundus : edasikindlustuse lepingud on lepingud kindlustusandja ja edasikindlustusandja vahel. Jätkuvalt on võimalik kasutada soolist kuuluvust kõnealuste toodete hinnakujunduses, kui need ei põhjusta soolist eristamist üksikisiku tasandil;

— turundus ja reklaam : artikli 3 lõike 3 alusel ei kohaldata direktiivi meedia ja reklaami sisu suhtes ning artikli 5 lõikes 1 käsitletakse üksnes üksikisikute kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamist. Seepärast lubatakse kindlustusandjatel jätkuvalt kasutada turundust ja reklaami oma portfelli koosseisu mõjutamiseks, st valida reklaami sihtrühmaks kas mehed või naised. Samas ei tohi kindlustusandjad keelata juurdepääsu konkreetsele tootele isiku soolise kuuluvuse tõttu, kui artikli 4 lõikes 5 sätestatud tingimused ei ole täidetud [12].

— elu- ja tervisekindlustus : meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegel tähendab, et kui kahel isikul on samasugune kindlustusleping, siis ei tohi nende kindlustusmaksed ja hüvitised erineda lihtsalt sellepärast, et isikud on eri soost. Samas on muid riskitegureid, näiteks tervislik seisund või haigused suguvõsas, mille põhjal on erinevus võimalik ning mille hindamiseks tuleb kindlustusandjatel võtta arvesse soolist kuuluvust meeste ja naiste vaheliste teatavate füsioloogiliste erinevuste tõttu [13].

15. Komisjon leiab ka, et direktiivi artikli 4 lõikes 5 sätestatud tingimuste kohaselt on kindlustusandjatel endiselt lubatud pakkuda soopõhiseid kindlustustooteid (või valikuvõimalusi lepingutes), et hõlmata tingimusi, mis ainult või peamiselt on seotud meeste või naistega [14]. Kõnealune võimalus on siiski välistatud raseduse ja emaduse puhul seoses artikli 5 lõikes 3 kehtestatud erisolidaarsusmehhanismiga.

2.3. Muude riskireitingu tegurite kasutamine

2.3.1. Tegurid, mis on korrelatsioonis soolise kuuluvusega – kaudse diskrimineerimise küsimus

16. Test-Achatsi otsuses käsitletakse üksnes soo kasutamist riskireitingu tegurina ning mitte kindlustusandjate kasutatavate muude tegurite lubatavust. Sellegipoolest leiab direktiivi artikli 2 punkti b kohaselt aset kaudne diskrimineerimine, kui näiliselt neutraalne riskitegur asetab ühest soost isikud ebasoodsamasse olukorda. Erinevalt otsesest diskrimineerimisest võib kaudne diskrimineerimine olla põhjendatud, kui selle eesmärk on õigustatud ning eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

17. Sooga võimalikus korrelatsioonis olevate riskitegurite kastumine jääb seepärast võimalikuks, kui need ise on tegelikud riskitegurid [15].

2.3.2. Tegurid, mis ei ole korrelatsioonis soolise kuuluvusega

18. Test-Achatsi otsuses käsitletakse soopõhise teguri kasutamist üksnes sellises kontekstis, kus vastavad meeste ja naistega seotud olukorrad olid seadusandja arvates võrreldavad. See ei mõjuta muude riskireitingu tegurite, näiteks vanuse või puuete kasutamist, mida praegu ELi tasandil ei reguleerita.

19. Test-Achatsi otsuses juhib Euroopa Kohus tähelepanu sellele, et võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, "et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud" ning et "olukordade sarnasust tuleb hinnata liidu selle õigusakti eset ja eesmärki silmas pidades, millega on asjaomane vahetegemine sätestatud" [16].

20. Vastavalt kavandatavale direktiivile, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistustest või veendumusest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, [17] oleks vanuse ja puuete kasutamine jätkuvalt lubatav, sest seda ei peeta diskrimineerivaks. Kui seadusandja näeb ette, et teatavatel tingimustel ei ole konkreetsed tavad diskrimineerivad, siis ei looda sellega erandit samalaadsetes olukordades võrdse kohtlemise põhimõttest (mis võiks olla lubatav üksnes üleminekuperioodil). Pigem on see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, sest kõnealused olukorrad ei ole võrreldavad ning neid tuleks käsitleda erinevalt (või siis on võrreldavusele vaatamata objektiivne põhjus neid erinevalt käsitleda).

2.4. Kindlustus ja tööandjapensionid

21. Teatavad kindlustustooted, näiteks annuiteedid, aitavad kaasa sissetulekule pensionipõlves. Direktiiv hõlmab siiski üksnes kindlustust ja pensione, mis on eraviisilised, vabatahtlikud ega ole seotud töösuhetega ning tööhõive ja elukutse on selle reguleerimisalast selgelt välja jäetud [18]. Naiste ja meeste võrdset kohtlemist seoses tööandjapensionitega käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) [19].

22. Mõne tööandjapensioni skeemi puhul pakutakse hüvitise maksmist kindlas vormis, näiteks annuiteedina. Sellisel juhul kuulub kõnealune skeem direktiivi 2006/54/EÜ reguleerimisalasse isegi siis, kui hüvitise peab välja maksma kindlustusandja. Ja vastupidi, kui konkreetne töövõtja peab sõlmima kindlustuslepingu otse kindlustusandjaga ilma tööandjat kaasamata, näiteks et muuta ühekordne summa annuiteediks, siis kuulub olukord direktiivi reguleerimisalasse. Direktiivi 2006/54/EÜ artikli 8 lõike 1 punkti c kohaselt jäetakse selle reguleerimisalast konkreetselt välja töövõtjate sõlmitud kindlustuslepingud, mille üheks pooleks ei ole tööandja.

23. Direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti h kohaselt on lubatud kindlaks määrata meeste ja naiste hüvitiste erinev tase, kui kindlustusmatemaatilised tegurid seda õigustavad. Komisjon leiab, et Test-Achatsi otsusel ei ole mingit õiguslikku mõju kõnealusele sättele, mida kohaldatakse tööandjapensionite erinevas ja selgelt lahusolevas kontekstis ning mis on ka sõnastatud väga erinevalt direktiivi artikli 5 lõikest 2. Direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis h ei peeta meeste ja naiste hüvitiste erineva taseme kindlaksmääramist tõepoolest diskrimineerivaks, kui see on põhjendatud kindlustusmatemaatiliste andmetega.

3. SUUNISTE JÄLGIMINE

24. Liikmesriigid peavad Test-Achatsi otsusest järeldused tegema ning kohandama oma õigusakte enne 21. detsembrit 2012, et tagada meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli kohaldamine kindlustusandjate poolt, nagu on otsuses nõutud. Komisjon jälgib olukorda ning kontrollib, et pärast nimetatud kuupäeva on kindlustust käsitlevad riiklikud õigusaktid otsusega täielikult kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud kriteeriumide alusel.

25. Komisjon soovib julgustada sellist konkurentsivõimelist ja innovatiivset majandusharu nagu kindlustussektor tegema vajalikud kohandused ning pakkuma tarbijatele huvitavaid mõlemale soole suunatud tooteid ilma põhjendamatu mõjuta üldisele hinnatasemele. Komisjon jälgib valvsalt kindlustusturu arengut, et avastada Test-Achatsi otsusele omistatavaid mis tahes põhjendamata hinnatõuse, sealhulgas kasutades väidetava konkurentsivastase käitumise puhul konkurentsiõiguse alusel kättesaadavaid vahendeid [20].

26. Komisjon esitab aruande Test-Achatsi otsuse rakendamise kohta siseriiklikus õiguses ja kindlustustavas direktiivi rakendamise üldisema aruande raames 2014. aastal.

[1] ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

[2] 1. märtsi 2011. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-236/09, ELT C 130, 30.4.2011, lk 4.

[3] Lisateave riikide õigusaktide ja kindlustustavade kohta on esitatud 1. ja 2. lisas.

[4] Otsuse punkt 33.

[5] Viimati kinnitatud Euroopa Kohtu 18. oktoobri 2011. aasta otsuses kohtuasjas C-34/10: Oliver Brüstle vs. Greenpeace e.V., punkt 25. Vt ka kohtuasi 327/82: Ekro, EKL 1984, lk 107, punkt 11; kohtuasi C-287/98: Linster, EKL 2000, lk I-6917, punkt 43; kohtuasi C-5/08: Infopaq International, EKL 2009, lk I-6569, punkt 27; kohtuasi C-467/08: Padawan, EKL 2010, lk I-0000, punkt 32.

[6] Mõiste "uus leping" väga kitsas määratlus, mis laiendab võimalust kasutada soolist kuuluvust riskihindamise tegurina, mis mõjutab üksikisikute kindlustusmakseid ja hüvitisi, kahjustaks artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärki välistada selline kasutamine alates "hiljemalt" üleminekuperioodi lõppemisest. Lisaks oleks võimatu tagada liikmesriikides kasutatavate erinevate tõlgenduste vastavus kõnealuste, direktiivi reguleerimisala ja tähenduse jaoks oluliste tingimuste sõltumatu ja ühesuguse tõlgendamise nõudele.

[7] Kõnealused olukorrad on nende praktilise tähtsuse põhjal kindlaks tehtud näited, mille loetelu ei ole täielik.

[8] Näiteks kui kindlustatud isik otsustab vahetada teenuseosutajat, et saada kasu meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglist.

[9] Kõnealused olukorrad on nende praktilise tähtsuse põhjal kindlaks tehtud näited, mille loetelu ei ole täielik.

[10] Näiteks kindlustusmakse suurenemine protsentuaalselt varasemate nõuete suuruse põhjal.

[11] Näiteks kui kindlustatud isik soovib suurendada elukindlustustoote kaudu investeeritavat summat.

[12] Kõnealuse sätte kohaselt on erinevused kohtlemisel lubatud, kui toodete ja teenuste pakkumine ainult või peamiselt vaid ühe soo esindajatele on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

[13] Näiteks kui suguvõsas esineb rinnavähki, siis sellel puudub ühesugune mõju mehe ja naise terviseriskile (ning kõnealuse mõju hindamisel on vaja teada, kas isik on naine või mees). Rasvumus on riskitegur, mida mõõdetakse talje- ja puusaümbermõõdu suhtena, mis ei ole naiste ja meeste puhul sama. Näidete täielikum loetelu on esitatud 3. lisas.

[14] Näiteks eesnäärmevähk, rinna- või emakavähk.

[15] Näiteks liikluskindlustuse valdkonnas peaks hinnaerinevus automootori võimsuse põhjal jääma lubatavaks, isegi kui statistiliselt sõidavad mehed võimsamate mootoritega autodega. Samas ei tohiks hinnaerinevus isiku suuruse või kaalu põhjal olla liikluskindlustusega seoses lubatav.

[16] Vt Test-Achatsi otsuse punktid 28 ja 29.

[17] KOM(2008) 426 (lõplik). Vastupidiselt direktiivile ei sisalda ettepanek üldist põhimõtet, nagu meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit, mille kohaselt vanuse ja puuete kasutamine ei tohiks endaga kaasa tuua erinevaid kindlustusmakseid ja hüvitisi. Asjaomase sätte eesmärk on pigem tunnistada, et näiteks kaks eri vanuses inimest ei ole elukindlustuse seisukohast sarnases olukorras ning seepärast ei kujuta nõuetekohasel riskihindamisel põhineva kohtlemise proportsionaalsed erinevused endast diskrimineerimist.

[18] Direktiivi põhjendus 15 ning artikli 3 lõige 4. Sellepärast on direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ka tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse grupilepingud.

[19] ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

[20] Kehtiv grupierandi määrus (komisjoni määrus (EL) nr 267/2010, 24. märts 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris, ELT L 83, 30.3.2010, lk 1) sisaldab erandit, mis lubab kindlustusandjatel teatavatel tingimustel jagada teatavat liiki andmeid ühiste andmekogude, tabelite ja uuringutulemuste kaudu. Eeskätt ei võimaldata sellega erandit kindlustusmakseid käsitlevatele kokkulepetele. Grupierandi määrus aegub 31. märtsil 2017 ja komisjon vaatab selle enne seda läbi, et hinnata, kas edasine pikendamine on ikka veel õigustatud.

--------------------------------------------------

1. LISA

Soolise kuuluvuse kasutamine reitingutegurina vastavalt siseriiklikule õigusele a)

Allikad: "Implementation of the Insurance Gender Directive" ("Kindlustuse soopõhisuse direktiivi rakendamine"), Group Consultatif 2009, kui ei ole määratletud teisiti: 1) Civic Consultingu uuring pädevate asutuste kohta; 2) Civic Consultingu vestlused pädevate asutuste, võrdõiguslikkuse eest vastutavate organite ja ametiliitudega. Märkused: a) tabeli abil selgitatakse, milliste finantstoodete puhul lubab iga liikmesriigi õigus kasutada soolist kuuluvust reitingutegurina kooskõlas soolise kuuluvuse direktiivi artikli 5 lõikega 2; b) meeste ja naiste suremuse tabelid kohustusliku kogumispensioni annuiteetide korral; c) kindlustusandjad võivad arvutamisel soolist kuuluvust arvestada, kuid selle tõttu ei tohi meeste ja naiste kindlustusmaksed olla erinevad. "—" tähendab, et andmed puuduvad.

Riik | Elukindlustus | Eratervisekindlustus | Hüpoteeklaenud | Liikluskindlustus | Reisikindlustus | Töövõimetus-/sissetulekukind-lustus | Tarbijakrediit | Annuiteeditooted | Õnnetusjuhtumikindlustus | Krediitkaardid | Hoiukontod | Laenukindlustus | Kodukindlustus | Eravastutuskindlustus | Pikaajalise hoolduse kindlustus | Kriitilise haiguse kindlustus |

Austria | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Belgia | jah | ei 2) | ei 2) | ei | ei 2) | ei | ei 2) | jah | ei 2) | ei 2) | ei 2) | ei 2) | ei 2) | ei 2) | ei 2) | ei |

Bulgaaria | jah | jah | — | ei | — | — | — | jah | ei | — | — | — | — | — | — | jah |

Eesti | jah 1) | jah 1) | — | ei | — | — | — | jah 1) b) | jah 1) | — | — | — | — | — | ei | — |

Hispaania | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Iirimaa | jah | jah | — | jah | — | jah | — | jah | ei | — | — | — | — | — | jah | jah |

Itaalia | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Kreeka | jah 1) | — | — | jah 1) | — | — | — | — | jah 1) | — | — | — | — | — | — | jah 1) |

Küpros | jah | ei | ei 2) | ei | ei 2) | ei | ei 2) | jah | jah | ei 2) | ei 2) | — | ei 2) | ei 2) | ei | ei |

Leedu | jah | jah | — | ei | — | jah | — | jah | jah | — | — | — | — | — | — | jah |

Luksemburg | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Läti | jah | jah | — | ei | — | jah | — | jah | jah | — | — | — | — | — | jah | jah |

Madalmaad | jah 2) | ei | ei c) | ei | ei c) | ei 2) c) | ei c) | ei 2) c) | ei | ei c) | ei c) | ei c) | ei c) | ei c) | ei c) | ei c) |

Malta | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — |

Poola | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Portugal | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Prantsusmaa | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Rootsi | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Rumeenia | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — |

Saksamaa | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Slovakkia | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Sloveenia | jah | jah | — | ei | — | jah | — | jah | jah | — | — | — | — | — | jah | jah |

Soome | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Taani | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Tšehhi Vabariik | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — |

Ungari | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

Ühendkuningriik | jah | jah | — | jah | jah | jah | — | jah | jah | — | — | jah | jah | jah | jah | jah |

--------------------------------------------------

2. LISA

Riskihindamistegurite kasutamine toodete kaupa (põhineb sidusrühmade aruannetel nende kasutustiheduse kohta)

++ = aruannete põhjal kasutatakse sageli (50 % või rohkem kõigist vastanud ametiliitudest, aktuaaride liitudest ning pädevatest asutustest ja võrdõiguslikkuse eest vastutavatest organitest)

+ = aruannete põhjal kasutatakse aeg-ajalt (10 % kuni 50 % kõigist vastanud ametiliitudest, aktuaaride liitudest ning pädevatest asutustest ja võrdõiguslikkuse eest vastutavatest organitest)

o = aruannete põhjal kasutatakse harva (vähem kui 10 % kõigist vastanud ametiliitudest, aktuaaride liitudest ning pädevatest asutustest ja võrdõiguslikkuse eest vastutavatest organitest)

Juhul kui aruannetes esitatud kasutussagedus on viinud kõrvalekalleteni nende kolme rühma vahel, millel hindamine põhineb (ametiliidud/aktuaaride liidud/pädevad asutused ja võrdõiguslikkuse eest vastutavad organid), siis esindab tabelis esitatud hindamine kahe samasse kategooriasse kuuluva rühma tulemusi.

Tootekategooriad võivad hõlmata laialdast valikut turul pakutavaid eri tooteid. Hõlmatud ei ole liittooted (nt arvelduskonto ja kindlustustoote kombinatsioon).

Märkused: [*] [**]

Tootekategooria | Tootekategooria määratlus | Tegurid |

| | Sugu | Vanus | Puue |

Kindlustustooted

Eratervisekindlustus | Eratervisekindlustus – kindlustus, mis katab terviseriske lisaks riiklikule tervishoiusüsteemile (või selliseid terviseriske, mida riiklik tervishoiusüsteem ei kata). | ++ | ++ | ++ |

Kriitilise haiguse kindlustus | Kriitilise haiguse kindlustus – kindlustusleping, mille alusel saab hüvitist, kui kindlustatul diagnoositakse lepingu kehtivusajal konkreetne kriitiline haigus. | ++ | ++ | ++ |

Töövõimetus-/sissetulekukaitse kindlustus | Töövõimetus-/sissetulekukaitse kindlustus – kindlustus, mis pakub makseid kaotatud sissetuleku asemel, kui kindlustatu ei ole võimeline tekkinud puude tõttu töötama. | ++ | ++ | ++ |

Elukindlustus | Elukindlustus – kindlustus, mis pakub eelkõige makset kindlaksmääratud vanuseni elamise korral või makset kindlustatu surma korral tema soodustatud isikutele. | ++ | ++ | ++ |

Annuiteeditooted | Annuiteeditooted (sh erapensionid) – kindlustus, mis pakub regulaarseid makseid tulevikus ühekordse makse või korrapäraste maksete vastu enne annuiteedi algust. | ++ | ++ | + |

Liikluskindlustus | Liikluskindlustus – kindlustus eraautodele, mis katab vähemalt kolmanda isiku vastutuse. | ++ | ++ | + |

Reisikindlustus | Reisikindlustus – ajutine kindlustus, mis katab üksnes reisi kestuse ajal vähemalt ravikulud ning võib katta ka rahalised ja muud reisimise ajal kantud kahjud. | + | ++ | + |

Õnnetusjuhtumikindlustus | Õnnetusjuhtumikindlustus – kindlustus, mis katab õnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastuse tekitatud kahjud või pärast õnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastust vajalikud ravikulud. | + | + | + |

Pikaajalise hoolduse kindlustus | Pikaajalise hoolduse kindlustus – kindlustusleping, mis katab pikaajalise hoolduse kulud kauemaks kui tervisekindlustusega kaetud kindlaksmääratud ajavahemik. | + | + | + |

Laenukindlustus/maksete kaitse kindlustus | Laenukindlustus/maksete kaitse kindlustus – kindlustus, mis kaitseb igakuiseid laenumakseid, kui kindlustusvõtja jääb töötuks või teda tabab õnnetus või haigus. | + | + | + |

Kodukindlustus | Kodukindlustus – varakindlustusleping, mis katab eluhoonetele ja nende sisustusele tekitatud kahjud. | o | + | o |

Eravastutuskindlustus | Eravastutuskindlustus – kindlustus, mis tagab kaitse kolmandate isikute nõuete vastu, st makse tehakse tavaliselt kellelegi, kellele kindlustusvõtja on põhjustanud kahju. | o | + | o |

Panga-/laenutooted [1]

Hüpoteeklaenud | Hüpoteeklaenud – kinnisvaraga tagatud laenud. | o | + | o |

Tarbijakrediit [2] | Tarbijakrediit – lühiajaline laen tarbijaile kauba ostuks, sealhulgas krediidikontod jaemüügipunktides, eralaenud, järelmaksuga ostud, välja arvatud krediitkaardid. | o | + | o |

Krediitkaardid | Krediitkaart – kaart, mis annab omanikule õiguse osta kaupa ja teenuseid omaniku lubaduse põhjal maksta nimetatud kauba ja teenuste eest hiljem. | o | + | o |

Hoiukontod | Hoiukonto – arveldus- või säästukonto või mõni muu pangakonto liik pangas, mis võimaldab konto omanikul raha hoiustada ja välja võtta. | o | o | o |

[*] Mõnikord kasutatakse krediidihindamisel vanust ja soolist kuuluvust ning see võib mõjutada panga-/laenutoodete pakkumist.

[**] Tarbijakrediit hõlmab sõidukite ostu rahastamist ja eralaene.

--------------------------------------------------

3. LISA

Näiteid soolise kuuluvusega seotud tavadest, mis jäävad lubatuks pärast Test-Achatsi otsust – elu- ja tervisekindlustus

Kindlustusriskide hindamise protsess tähendab kindlustusandjapoolset taotleja riskide hindamist enne tema lisamist kindlustatud riskide kogumisse. See on eraldiseisev kindlustustoote baashinnast ning selle eesmärk on võtta arvesse iga üksikisiku riskiprofiili. Kui konkreetse taotleja riskitase on kõrgem kui eelnevalt kindlaksmääratud standardriskide kogumil, millesse ta määrata tuleks, nõuab kindlustusandja üldiselt lisariski kindlustusmakset (reitingud). Kindlustusandjad kasutavad riskitegurite kohta teabe kogumiseks taotlusvorme, mis ulatuvad lihtsate küsimuste loetelust (kindlustusriskide lihtsustatud hindamine) kuni tervist käsitlevate üksikasjalike küsimustikeni. Nõutav üksikasjalikkuse tase sõltub mitmest tegurist, sealhulgas asjaomasest tootest ja kindlustussummast. Protsess võib hõlmata ka arstlikku läbivaatust.

Järgnev loetelu hõlmab näiteid soopõhistest kindlustustavadest, mis on lubatud direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt ega ole seetõttu mõjutatud Test-Achatsi otsusest. Üldiselt on võimalik küsimustikes ja analüüsidel ning arstliku läbivaatuse tulemuste tõlgendamisel võtta arvesse meeste ja naiste vahelisi füsioloogilisi erinevusi. Alljärgnevad näited ei piira riikide õigusakte, mis reguleerivad teatavaid direktiivis mittekäsitletud aspekte.

Taotlusvormid | Kindlustusandjatel on lubatud koguda teavet soolise kuuluvuse kohta ja küsida soopõhiste haiguste kohta. Taotlusvormid võivad sisaldada asjakohaseid küsimusi kummagi soo kohta (välja arvatud küsimusi raseduse kohta). Näiteks kui suguvõsas esineb mingeid haigusi, siis on see riskiteguriks teatavate toodete, näiteks kriitilise haiguse kindlustuse puhul. Naine, kelle suguvõsas esineb rinnavähki, maksab üldiselt lisariski kindlustusmakset võrreldes naisega, kelle suguvõsas seda ei esine, sest tegemist on naise jaoks peamise riskiteguriga selle haiguse saamiseks. Samas ei ole mingit põhjust kohaldada sellist lisariski kindlustusmakset mehele, kellel esineb suguvõsas sama haigus, sest tema rinnavähki haigestumise tõenäosus on väga väike. |

Meditsiinilised analüüsid | Nõutavad meditsiinilised analüüsid ei ole meeste ja naiste jaoks ilmtingimata samad ning kindlustuseks vajalike läbivaatuste jaoks on vajaduse korral jätkuvalt võimalik kasutada erinevaid soopõhiseid analüüse (mammogrammid, eesnäärme läbivaatus jne). Selleks et haiguse tõenäosusi eri viisidel eelanalüüsida, on kindlustusandjatel lubatud ka jätkuvalt kasutada soopõhiseid diferentseeritud analüüsipiiranguid. Näiteks südame isheemiatõbe esineb põhiliselt meestel peamistel kindlustuse ostmise aastatel ja seda esineb naistel enne menopausi väga harva. Seepärast on südame isheemiatõve analüüsid meeste puhul palju tulemuslikumad kui naiste puhul. Kõnealuse teguriga arvestamine aitab vältida ebavajalikke analüüse. |

Meditsiiniliste analüüside tulemuste tõlgendamine Erinevad kontrollväärtused Sama haiguse eri prognoosid | Meditsiinilised kontrollväärtused/prognoosid võivad meeste ja naiste puhul erineda ning seepärast tuleb analüüsitulemuste tõlgendamisel võtta arvesse soolist kuuluvust, näiteks hemoglobiini analüüsi kasutatakse sageli aneemia avastamiseks. Meeste ja naiste puhul ei ole normaalsed väärtused samad, mis tähendab, et meditsiinilisest seisukohast ei ole ühe ja sama absoluuttulemusega mees ja naine ühesuguses olukorras. Seepärast on tavaline, et meeste ja naiste tulemusi hinnatakse eri väärtuste põhjal;kõrge kreatiniinitase viitab neeruhaigusele. Meeste ja naiste kontrollväärtused ei ole samad; meestel on kõrgem kreatiniinitase, sest neil on suurem luu- ja lihasmass;hematuuria (vererakkude uriinis esinemise) prognostiline väärtus on meestel ja naistel erinev, sest naistel võivad esineda valepositiivsed tulemused menstruaalvooluse tõttu;südamepärgarteritõve uuringuks kasutatakse enamasti koormuskatseid. Kuna noortel naistel esineb südamepärgarteritõve eelanalüüsil tunduvalt väiksema tõenäolisusega kui meestel, siis tuleb positiivseid tulemusi tõlgendades võtta arvesse soolist kuuluvust, sest noorte naistega tehtavad katsed annavad rohkem valepositiivseid tulemusi kui tegelikule haigusele osundavad tulemused;üks ja sama haigus võib meestel ja naistel esineda eri moel. Näiteks võib tuua Alporti sündroomi, mis on neerupõletiku pärilik vorm. Selle tervisehäirega naistel on tavaliselt normaalne oodatav eluiga ning nende ainus sümptom on hematuuria, samas kui meestel võib 50. eluaastaks esineda kurdistumist, nägemishäireid ja neerupuudulikkust.Seepärast on kindlustusandjatel lubatud diferentseerida oma kindlustamisotsuseid vastavalt meditsiiniliselt soo põhjal diferentseeritud normaalväärtustele. Samuti võib edaspidigi enne kindluslepingu sõlmimist diferentseerida riskitegureid ja tingimusi, mis mõjutavad mõlemat sugu, kuid millel on erinev raskusaste või tagajärjed. |

Füüsilised erinevused | Naised ja mehed erinevad füüsiliselt (näiteks neil on erinev luu- ja lihasmass), mis selgitab, miks kontrollväärtused ning seepärast ka normaalse ja normaalsest kõrvalekalduva kindlaksmääramiseks kasutatavad piirväärtused ei ole samad (vt eelmine kategooria). Näiteks mehed ja naised seedivad alkoholi üldjuhul erinevalt ning valitsus koostab ohutu alkoholitarbimise juhendi üldjuhul meditsiiniliste nõuannete põhjal mõlema soo jaoks eraldi. Tarbimise teatav tase, mis on ohutuse piirides ühe soo jaoks, võib olla ohtlik ja kujutada kliinilist riski teisele soole. |

Hüvitised | Kaks inimest, kellel on diagnoositud üks ja sama haigus, ei saa tingimata ühesugust ravi, sest nende soolisest kuuluvusest võib oleneda, milline ravi neile meditsiiniliselt kõige tõhusamana määratakse. Näiteks mõned vähktõved (nt neeruvähk) võivad areneda hormoonide toimel ning hormoonravi vähi leviku tõkestamiseks võib sõltuda suguhormoonidest. Seepärast kirjutatakse kindlustuslepingutesse erinevad nõuded ravikulude katmiseks. |

--------------------------------------------------