52012SC0278


Pealkiri ja viide

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Lisatud dokumendile: määruse ettepaneku eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta

/* SWD/2012/0278 final */

Tekst

BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html
pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf
doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc

Kuupäevad

Liigitused

Muu teave

Menetlus

Dokumentide vaheline seos

Tekst

Kakskeelne kuva: BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV

Vastutuse välistamine: käesolev kokkuvõte kohustab ainult selle koostamisega seotud komisjoni talitusi ega mõjuta komisjoni ühegi otsuse lõplikku vormi.

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

määruse ettepaneku eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta

1.           Probleemi kirjeldus

1.1.        Miks on atsetaanhüdriidi kõrvaletoimetamise ebaefektiivne tõkestamine probleem?

Narkootikumide lähteained on kemikaalid, millel on suur hulk seaduslikke kasutusviise, ent neid võidakse ka kuritarvitada narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Et vältida nende kõrvaletoimetamist seaduslikust kaubandusest ebaseadusliku narkootikumide valmistamise eesmärgil, on kahtlaste tehingute tuvastamiseks loodud konkreetne reguleeriv raamistik (nii rahvusvahelisel[1] kui ka ELi tasandil[2]).

Heroiini tootmisel kasutatava peamise lähteaine atsetaanhüdriidi kõrvaltoimetamise ebaefektiivset tõkestamist on viimastel aastatel peetud peamiseks probleemiks seoses narkootikumide lähteaineid käsitlevate kohaldatavate siseturu õigusaktidega[3]. Euroopa seaduslikust kaubandusest kõrvaltoimetatud atsetaanhüdriid veetakse salakaubana Afganistani, mis on üks maailma suuremaid heroiiniallikaid, ja millest ainuüksi Euroopa tarbib ligikaudu 20 %.

Selle probleemi peamised põhjused ja tagajärjed on esitatud allpool oleval joonisel:

PÕHJUS || PROBLEEM || OTSESED TAGAJÄRJED || KAUDSED TAGAJÄRJED

2008. aastal konfiskeeriti või peatati ELis 241 tonni atsetaanhüdriidi, millest oleks piisanud u. 150 – 223 tonni heroiini valmistamiseks ja mis moodustab ligikaudu 50 % Afganistani heroiinitoodangust. Ehkki statistika kohaselt vähenesid ajavahemikus 2009–2010 järsult ELis konfiskeeritud ja peatatud atsetaanhüdriidisaadetised,[4] tunnevad paljud liikmesriigid ja Rahvusvaheline Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogu muret selle üle, et määrusega (EÜ) nr 273/2004 atsetaanhüdriidi kontrollimiseks kehtestatud mehhanismid ei ole piisavalt tõhusad.

1.2.        Keda see mõjutab?

Liikmesriigid on mõjutatud, kui nad rakendavad jõustamismeetmeid, mõju avaldavad ka heroiinikasutamisest tekkivad tervishoiukulud. Peale selle avaldab narkootikumidega seotud kuritegevus märkimisväärset mõju tavakodanikele.

ELi kodanikke mõjutab kõrvaletoimetatud atsetaanhüdriidist toodetud heroiini pakkumine ja samuti narkootikumidega seotud kuritegevus.

Atsetaanhüdriidi valmistavad või sellega kauplevad ettevõtted võivad kokku puutuda kõrvaletoimetamise või selle katsetega kõikides kõnealuse ainega tegelemise etappides. Lisaks oma ametiruumide ja protsesside kindlustamisele varguste vastu peavad nad oma ruumid registreerima vastavates asutustes ja kriitiliselt hindama, kas nende kliendid kasutavad kõnealust ainet üksnes väidetud seaduslikul eesmärgil[5]. Kahtlastest tehingutest tuleb teavitada vastavaid ametiasutusi. Lõppkasutajatel (kes ostavad atsetaanhüdriidi ainult tootmiseks) on vähem kohustusi: nad ei pea registreeruma, aga peavad tellimuste andmisel esitama kliendideklaratsiooni.

2.           Subsidiaarsuse analüüs

Määrus (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114 (varem Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95). Määruses on kehtestatud ühtsed nõuded narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalveks ja kontrolliks, et tagada nende kemikaalidega seaduslik kauplemine ELis. Ehkki määruse artiklis 10 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid vastu riiklikud meetmed eesmärgiga võimaldada pädevatel asutustel täita oma kontrolli- ja järelevalvekohustusi, oleks vaja läbi vaadata kontrolli- ja järelevalvemehhanismid Euroopa tasandil, et narkootikumide lähteainetega seaduslikule kauplemisele ei tekiks asjatuid takistusi.

3.           Eesmärgid

Üldised poliitilised eesmärgid

· Anda panus ülemaailmsesse võitlusesse narkootikumide ebaseadusliku ringluse vastu. Narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise tõkestamine on oluline osa Euroopa Liidule 1988. aasta ÜRO konventsiooni artiklis 12 kehtestatud kohustustest.

· Tagada narkootikumide lähteainete siseturu nõuetekohane toimimine, jälgides, et ettevõtjad järgivad ELi ühtlustatud eeskirju ja vältides samaaegselt tarbetut halduskoormust ettevõtetele ja pädevatele asutustele.

Konkreetsed poliitikaeesmärgid

· Tõkestada narkootikumide kõrvalejuhtimise katsed ELi siseturul ja vähenda seeläbi EList pärineva kõrvaletoimetatud atsetaanhüdriidi osakaalu ebaseaduslike narkootikumide, eelkõige heroiini valmistamises.

· Vältida narkootikumide lähteainete ühtlustamata kontrollist põhjustatud turumoonutusi ELis ja seeläbi vähendada narkootikumide lähteainete väärtusahelaga seotud ettevõtjate kulusid.

Tegevuspõhised poliitika eesmärgid

· Saavutada langustrend ELis toimuvates kõrvaletoimetamise katsetes ja konfiskeerimistes.

· Võtta kasutusele ühtsed, tõhusad ja toimivad narkootikumide lähteainete kontrollistandardid kogu ELi siseturul.

4.           Poliitilised valikuvõimalused

1. valikuvõimalus : meetmeid ei võeta; ELi õigusaktid jäetakse muutmata (algne olukord)

Määrust (EÜ) nr 273/2004 ei muudeta. Komisjon ja liikmesriigid jätkavad jõupingutuste tegemist kehtivate eeskirjade tõhusamaks rakendamiseks. Liikmesriigid võivad vajaduse korral võtta vastu täiendavaid õigusakte vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10 kooskõlas direktiivis 98/34/EÜ kehtestatud teavitamis- ja kontrollikohustusega.

2. valikuvõimalus: rangemad aruandluskohustused

Ettevõtjate aruandluskohustusi karmistatakse liikmesriikide teadlikkuse tõstmiseks, et nad saaksid paremini kavandada kontrolle ja teisi jõustamismeetmeid. Kahte allvõimalust võib kohaldada kas eraldi või koos: a) suurendada aruandluse sagedust ja b) laiendada aruandluse ulatust.

3. valikuvõimalus: ettevõtjatele kehtestatakse rangemad kohustused seoses lõppkasutajate kliendideklaratsioonidega

Ettevõtjad tohivad tarnida 2. kategooriasse kuuluvaid nimekirjas loetletud lähteaineid ainult siis, kui tellimusele on lisatud nõuetekohaselt täidetud kliendideklaratsioon ja nad on kontrollinud, et lõppkasutajal on tellimuse esitamiseks seaduslik põhjus. Ettevõtjad peavad vajaduse korral võtma ühendust oma riigi ametiasutustega. Teabe kontrollimine dokumenteeritakse. Tarnitud ainetele peab lisama kliendideklaratsiooni koopia. Seda valikuvõimalust saab tõhustada kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud miinimumkoguste künnise vähendamise või tühistamise teel. Kahte allvõimalust võib eristada järgmiselt: a) kohustusi kohaldatakse ainult atsetaanhüdriidi suhtes või b) kõikide 2. kategooriasse kuuluvate ainete suhtes.

4. valikuvõimalus: kohustada ettevõtjaid teavitama ametiasutusi süstemaatiliselt uutest lõppkasutajatest, et neid saaks kontrollida

Nimekirjas loetletud 2. kategooria lähteaineid turule viivad ettevõtjad peavad ametiasutusi korrapäraselt teavitama kõikidest esmakordseks kliendiks olevate lõppkasutajate tellimustest ja nad tohivad aineid tarnida ainult pärast vastava nõusoleku saamist ametiasutuste käest. Ametiasutused peavad kontrollima lõppkasutajate seaduslikke motiive, tehes vajadusel koostööd teiste liikmesriikide ametiasutustega. Seda valikuvõimalust saab tõhustada kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud miinimumkoguste künnise vähendamise või tühistamise teel. Kahte allvõimalust võib eristada järgmiselt: a) kohustusi kohaldatakse ainult atsetaanhüdriidi suhtes või b) kõikide 2. kategooriasse kuuluvate ainete suhtes.

5. valikuvõimalus: nõuda lõppkasutajate registreerimist ja karmistada registreerimisnõudeid

Nimekirjas loetletud 2. kategooria ainete lõppkasutajad peavad end registreerima. Registreerimisnumber peab olema märgitud kõikidele kliendideklaratsioonidele, et ettevõtjad saaksid veenduda tellimuste seaduslikkuses. Ametiasutused peavad enne registreerimist kontrollima lõppkasutajate äritegevust, et väljastatav registreerimisnumber oleks seaduslik. Euroopa õigusaktides peavad olema üksikasjalikumalt täpsustatud lõppkasutajate (ja üldisemalt ettevõtjate) registreerimise, sellest keeldumise ja tühistamise nõuded ja tingimused. Seda valikuvõimalust saab tõhustada kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud miinimumkoguste künnise vähendamise või tühistamise teel ja/või kehtestades erandid teatud kategooriasse kuuluvatele lõppkasutajatele, näiteks ülikoolidele ja teadusasutustele. Kahte allvõimalust võib eristada järgmiselt: a) kohustusi kohaldatakse ainult atsetaanhüdriidi suhtes või b) kõikide 2. kategooriasse kuuluvate ainete suhtes.

6. valikuvõimalus: viia atsetaanhüdriid nimekirjas loetletud lähteainete 2. kategooriast üle 1. kategooriasse.

Atsetaanhüdriid viiakse 2. kategooriast üle 1. kategooriasse, mis tähendab seda, et kõik atsetaanhüdriidi kauplemise ja kasutamisega tegelevad isikud peavad enne atsetaanhüdriidi omandamist või turule viimist hankima vastava loa ja vastama kõikidele muudele litsentseeritud ettevõtjatele kehtestatud nõuetele.

5.           Mõju hindamine

Erinevate valikuvõimalustega kaasneva suurenenud halduskoormuse kulud on kvantifitseeritud ja neist on tehtud kokkuvõtte punktis 6 esitatud võrdlustabelis. Tulusid on kirjeldatud kvalitatiivselt.

5.1.        1. valikuvõimalus: meetmeid ei võeta

Euroopa tasandil ei põhjustata ettevõtetele või pädevatele asutustele täiendavat halduskoormust, ent riikide tasandil võib halduskoormus suureneda, kui liikmesriigid võtavad kasutusele täiendavad riiklikud meetmed.

Kõrvalejuhtimise tõkestamise tõhususe kohta selgub hiljutisest statistikast, et konfiskeerimiste ja peatatud saadetiste puhul võib täheldada selget langustrendi, mis osutab sellele, et rakendamise tõhustamiseks tehtud jõupingutused on juba käegakatsutavalt parandanud kehtivate õigusaktide tõhusust seoses kõrvaletoimetamise tõkestamisega.

Teisest küljest jääksid alles määruse (EÜ) nr 273/2004 põhjal tuvastatud puudused, ehkki neid saaks vähendada parema rakendamise teel. Liikmesriigid võivad siiski pidada vajalikuks rakendada täiendavaid riiklikke meetmeid, et tõhustada kontrolli narkootikumide lähteainetega kauplemise üle[6]. See võib jällegi kahjustada siseturu säilimist. Peale selle kritiseeritaks Euroopa Liitu rahvusvahelisel tasandil (selle kriitikaga on nõus ka mitmed liikmesriigid) jätkuvalt sellepärast, et ta on ikka passiivne, hoolimata korduvatest üleskutsetest tõhustada oma siseturgu käsitlevate õigusaktide kontrolli.

5.2.        2. valikuvõimalus: rangemad aruandluskohustused

Kõrvaletoimetamise tõkestamise tõhustamiseks peaks pädevad asutused olema paremini kursus seaduslike kaubavoogudega. Nii oleks kergem teha kindlaks kõrvaletoimetamisele osutavaid ebatavalisi kaubavoogusid. Et sobitada kokku kauplemisalane teave kõikide ELis tegutsevate ettevõtjate kohta, oleks vaja koguda väga suur hulk andmeid, mis tuleks sobitada ELi sisepiiridega. Isegi selline kogu ELi hõlmav kontroll võib osutuda ebaotstarbekaks, kuna vaid 0,2 % kogu atsetaanhüdriidi toodangust toimetatakse kõrvale, seega on üldisest lähenemisviisist, mille puhul kontrollitakse kõiki tehinguid, vähem kasu kui sihipärastest ja riskipõhistest meetmetest.

Liikmesriigid võivad siiski pidada vajalikuks rakendada täiendavaid riiklikke meetmeid, et tõhustada kontrolli narkootikumide lähteainetega kauplemise üle. See võib jällegi kahjustada siseturu killustumise vältimisega seotud eesmärgi täitmist.

5.3.        3. valikuvõimalus: ettevõtjatele kehtestatakse rangemad kohustused seoses lõppkasutajate kliendideklaratsioonidega

Selle võimaluse kulude arvestamisel eristatakse kahte stsenaariumit (üksikasjalikum teave on antud punktis 6 esitatud ülevaatetabelis). Esimese stsenaariumi puhul, mida rakendatakse praegu, on ettevõtjad ärisuhtes ainult selliste klientidega, kes on neile teada ja kelle tausta nad on kontrollinud. Seetõttu peetakse 3. võimaluse puhul kehtestatud peamist kohustust – kliendideklaratsiooni kontrollimist – tavapäraseks äritegevuseks. Ainukesed täiendavad halduskulud tulenevad kliendideklaratsiooni koopia saatmisest. Ettevõtjad saavad oma kliente ise kontrollida ja seega ei pea ametiasutused täiendavaid kulusid kandma.

Teise stsenaariumi puhul ei kasuta 30 % ettevõtjatest veel täielikult ära oma potentsiaali ja nad peaksid seetõttu oma jõupingutusi suurendama. Lisaks oletatakse, et ametiasutused peavad kontrollima umbes 10 % kõikidest kliendideklaratsioonidest, kuna ettevõtjad ei suuda ise kõiki vajalikke kontrolle teha.

Kõrvaletoimetamise tõkestamise tõhustamise osas suurendaks 3. valikuvõimalus ettevõtjate vastutust oma klientide valimisel. Ehkki vastutustundlikud ettevõtjad teevad juba praegu vajalikke kontrolle, aitaks õigusaktide selgem sõnastus ettevõtjate valvsust parandada ja see suurendaks nende juhtude arvu, kus ettevõtjad võtavad ühendust oma riigi ametiasutustega.

Siseturu seisukohalt oleks saadav kasu tõenaoliselt sama kui 1. valikuvõimaluse puhul: liikmesriigid võivad siiski pidada vajalikuks rakendada täiendavaid riiklikke meetmeid, et tõhustada kontrolli narkootikumide lähteainetega kauplemise üle, mis kahjustaks siseturgu.

5.4.        4. valikuvõimalus: kohustada ettevõtjaid teavitama ametiasutusi süstemaatiliselt uutest lõppkasutajatest, et neid saaks kontrollida

Kõrvaletoimetamise tõkestamise tõhususe osas juhitaks 4. valikuvõimaluse puhul ettevõtjate peatähelepanu uutele klientidele, eelkõige neile, kes väidavad end olevat lõppkasutajad, kellel ei ole registreerimisnumbrit ja kelle puhul on raskem kontrollida tellimuse esitamise tegelikke motiive. Kui ametiasutusi teavitatakse korrapäraselt uutest klientidest, siis saavad nad teha kõiki asjakohaseid kontrolle. Nad saavad vajaduse korral ainete kohaletoimetamist tõkestada ja/või selle üle järelevalvet teostada. Vastutuse ülekandmine ametiasutustele, kes peavad tegema lõpliku otsuse võimalike uute ärisuhete kohta, ei pruugi siiski aidata kaasa ettevõtjate endi valvsuse parandamisele.

Kuna 4. valikuvõimalus suurendaks ametiasutuste teadlikkust lõppkasutajatest, siis vähendaks see arvatavasti tõenäosust, et liikmesriigid rakendavad täiendavaid riiklikke meetmeid. Mõned liikmesriigid võivad 4. valikuvõimalust pidada siiski ebapiisavaks ja rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid, mis kahjustaksid siseturgu.

5.5.        5. valikuvõimalus: nõuda lõppkasutajate registreerimist ja karmistada registreerimisnõudeid

Kõrvaletoimetamise tõkestamise tõhususe osas võimaldaks registreerimine liikmesriikidel kontrollida enne esimese tellimuse täitmist lõppkasutajate tegelikke motiive. Nii oleks ettevõtjatel kergem kontrollida oma kliente, kuna kliendideklaratsioonile oleks märgitud ametlik registreerimisnumber.

5. valikuvõimalusega suurendataks märkimisväärselt ametiasutuste teadlikkust kõikidest lõppkasutajates ja see vähendaks tunduvalt tõenäosust, et liikmesriigid peaksid vajalikuks rakendada täiendavaid riiklikke meetmeid. Seega oleks 5. valikuvõimalus väga tõhus siseturu säilitamise seisukohast.

5.6.        6. valikuvõimalus: viia atsetaanhüdriid nimekirjas loetletud lähteainete 2. kategooriast üle 1. kategooriasse.

Selle valikuvõimaluse puhul peetakse saadavat kasu sarnaseks või suuremaks kui 5. valikuvõimaluse puhul, kuna kõikide atsetaanhüdriidiga seotud lõppkasutajate ja ettevõtjate suhtes kohaldatakse ranget litsentseerimiskorda ametiasutuste otsese kontrolli all. See vähendaks samuti tunduvalt tõenäosust, et liikmesriigid rakendaksid täiendavaid riiklikke meetmeid ja seega oleks 6. valikuvõimalus väga tõhus siseturu säilitamise seisukohast.

6.           Valikute võrdlemine

Tabelis 1[7] võetakse kokku eeldavat kasu käsitlev teave (tegevuspõhiste eesmärkide saavutamise tõhususe osas) ja kõikide (all)võimaluste puhul esinevad kulud.

Kõige soodsam tulude ja kulude suhe on võimaluste 4a ja 5a puhul. Võimalus 4a on kõige soodsam, kui pidada silmas ametiasutuste ja ettevõtete kogukulusid. Kui aga võimaluse 5a puhul jätta kõrvale kõikide lõppkasutajate registreerimise ühekordsed kulud, ei ole iga-aastaste kulude vahed eriti märkimisväärsed: Võimalus 5a on ettevõtetele vähem koormav, sellal kui võimalus 4a on vähem koormav ametiasutustele.

Peale selle, et võimaluse 5a puhul on ettevõtete iga-aastased kulud väiksemad, on seda võimalust sidusrühmade konsultatsioonidel toetanud enamik liikmesriikidest. Võimalus 5a aitaks ka paremini vastata rahvusvahelisel tasandil esitatud kriitikale, et ELis puudub süstemaatiline atsetaanhüdriidi lõppkasutajate kontroll.

Pidades silmas mõlema võimalusega kaasnevaid suhteliselt väikseid kulusid võrreldes atsetaanhüdriidi tootmise üldise turuväärtusega Euroopas, ei saa antud juhul oodata käegakatsutavat mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele[8].

Tabel 1. TULUDE JA KULUDE VÕRDLUSTABEL

Valikuvõimalus || Tulud/tõhusus || Ettevõtete kulud || Asutuste kulud || Kogumaksumus

Kõrvaletoimetamise takistamine || Siseturu säilitamine

1 || 0 || 0 || 0 eurot Turu killustumise oht || 0 eurot || 0 eurot

2 || 2a || 0 || 0 || 5,6 miljonit eurot/aastas || 1 miljon eurot/aastas || 6,6 miljonit eurot/aastas

|| 2b || 0 || 0 || 1,5 miljonit eurot/aastas || 0,3 miljonit eurot/aastas || 1,8 miljonit eurot/aastas

|| 2a+2b || 0 || 0 || 11,4 miljonit eurot/aastas || 2,1 miljonit eurot/aastas || 12,5 miljonit eurot/aastas

3 || 3a (ainult atsetaanhüdriid) || + || 0 || 1. stsenaarium (sama olukord) 2. stsenaarium (70% sama olukord) || 0,2 miljonit eurot/aastas 4,7 miljonit eurot/aastas || 1. stsenaarium (asutusi ei kaasata) 2. stsenaarium (asutused kaasatakse 10 %-l juhtudest) || 0 eurot 0,2 miljonit eurot/aastas || 1. stsenaarium: 2. stsenaarium: || 0,2 miljonit eurot/aastas 4,9 miljonit eurot/aastas

|| 3b || + || 0 || 1. stsenaarium: 2. stsenaarium: || 1 miljon eurot/aastas 26,3 miljonit eurot/aastas || 1. stsenaarium: 2. stsenaarium: || 0 eurot 1,2 miljonit eurot/aastas || 1. stsenaarium: 2. stsenaarium: || 1 miljon eurot/aastas 27,5 miljonit eurot/aastas

4 || 4a (ainult atsetaanhüdriid) || +[+] || ++ || 0,04 miljonit eurot/aastas || 0,005 miljonit eurot/aastas || 0,05 miljonit eurot/aastas

|| 4b || +[+] || ++ || 0,5 miljonit eurot/aastas || 0,03 miljonit eurot/aastas || 0,53 miljonit eurot/aastas

5 || 5a (ainult atsetaanhüdriid) || ++ || +++ || Alternatiivne stsenaarium (ettevõtte registreerimistasud) || 0,16 miljonit + 0,01 miljonit eurot/aastas 0,55 miljonit + 0,06 miljonit eurot/aastas || Alternatiivne stsenaarium: || 0,39 miljonit +0,05 miljonit eurot/aastas 0 eurot || Alternatiivne stsenaarium: || 0,55 miljonit +0,06 miljonit eurot/aastas 0,55 miljonit +0,06 miljonit eurot/aastas

|| 5b || ++ || +++ || Alternatiivne stsenaarium (ettevõtte registreerimistasud) || 0,5 miljonit +0,07 miljonit eurot/aastas 2,3 miljonit +0,3 miljonit eurot/aastas || Alternatiivne stsenaarium: || 1,8 miljonit +0,2 miljonit eurot/aastas 0 eurot || Alternatiivne stsenaarium: || 2,3 miljonit +0,3 miljonit eurot/aastas 2,3 miljonit +0,3 miljonit eurot/aastas

6 || (ainult atsetaanhüdriid) || +++ || +++ || [või k.a. väliskaubandus Alternatiivne stsenaarium (ettevõtte litsentseerimistasud) || 0,3 miljonit +0,2 miljonit eurot/aastas + 0,5 miljonit eurot/aastas] 2,0 miljonit +0,3 [või + 0,9] miljonit eurot/aastas || [või k.a. väliskaubandus Alternatiivne stsenaarium: || 1,7 miljonit +0,1 miljonit eurot/aastas + 0,4 miljonit eurot/aastas] € 0 || Või k.a. väliskaubandus Alternatiivne stsenaarium: || 2,0 miljonit +0,3 miljonit eurot/aastas +0,9 miljonit eurot/aastas] 2,0 miljonit +0,3 [või + 0,9] miljonit eurot/aastas

Eelistatuimad valikuvõimalused mõjutavad VKEsid, kes tegelevad atsetaanhüdriidiga peamiselt kui lõppkasutajad. Konsultatsioonide käigus selgus, et teine eelistatuim võimalus oli 5. valikuvõimalus (pärast endise olukorra säilitamist). See tulemus vastab käesolevale analüüsile selles osas, et 5. valikuvõimalus oleks ettevõtetele vähem koormav.

Mitte üheski eelistatuimas valikuvõimaluses ei nähta ette mikroettevõtete kohaldamisalast väljajätmist, kuna nii tekiks kergesti võimalus hoida kõrvale õigusaktides kehtestatud kontrollist. Mikroettevõtted saavad siiski kasu õigusaktides kehtestatud künnistest[9]. Peale selle rakendataks valikuvõimaluse 5 a puhul mikroettevõtete puhul erilist kaitset registreerimistasude kehtestamise vältimiseks nimetatud ettevõtetele,[10] et neil oleks võimalik oma kulud katta.

7.           Järelevalve ja hindamine

Komisjoni ülesanded

· Liikmesriikide iga-aastase konfiskeerimisi ja peatatud saadetisi käsitleva statistika kogumine, analüüs ja vastate aruannete esitamine.

· Liikmesriikide täiendavate riiklike õigusaktide järelevalve.

· Muudetud määruse rakendamise toetamine (kehtivate juhiste, e-õppe vahendi, korduma kippuvaid küsimusi käsitleva dokumendi jne ajakohastamine).

· Rakendada praegu väljaarendatav andmebaas, et hõlbustada statistikaandmete kogumist ja analüüsi.

· Viis aastat pärast õigusaktide muudatusi viia läbi muudetud aktide hindamine koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Liikmesriikide ülesanded

· Jätkuv järelevalve õigusaktide nõuetekohase rakendamise üle.

[1]               Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon. http://www.incb.org/pdf/e/conv/1988_convention_en.pdf

[2]               Euroopa parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 273/2004 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 artiklile 32 narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalvet käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamise ja toimimise kohta

[3]               Komisjoni aruanne narkootikumide lähteaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide toimimise kohta (KOM(2009)709 lõplik), millega saab tutvuda aadressil: http://eur-http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0709:FIN:et:PDF.

[4]               33 tonni 2009. aastal ja 21 tonni 2010. aastal.

[5]               Atsetaanhüdriid kasutatakse atsetüleeriva toimeainena keemia-, foto- ja ravimitööstuses. Samuti kasutatakse seda plastide, tekstiili, värvainete, fotokemikaalide toimeainete, parfüümide, lõhkeainete ja aspiriini valmistamisel.

[6]               Näiteid: Belgia, Ungari ja Itaalia nõuavad, et ettevõtjad teavitaksid enne tellimiste täitmist ametiasutusi kõikidest atsetaanhüdriidiga seotud tehingutest.

[7]               Selles tabelis esitatud kogukulud põhinevad üksikute komponentide täpsel summal. Seetõttu ei vasta nad täielikult selles tabelis esitatud (ümardatud) komponentide kogusummadele.

[8]               Mõlema valikuvõimaluse kogukulud (0,05 miljonit eurot võimaluse 4a puhul ja 0,06 miljonit eurot valikuvõimaluse 5a puhul on väga limiteeritud võrreldes atsetaanhüdriidi üleeuroopalise turuväärtusega (> € 257 miljonit eurot/aastas). Ka ühekordsed kulud suurusega 0,16 miljonit eurot ettevõtete puhul ja 0,29 miljonit eurot ametiasutuste puhul on nimetatud turuväärtusega võrreldes madalad.

[9]               Määruse (EÜ) nr 273/2004 artikliga 6 on ette nähtud, et ettevõtted, kelle atsetaanhüdriidi hõlmav müük/ost ei ületa 100 l aastas, ei pea täitma enamikke õigusaktides kehtestatud asjaomaseid kohustusi.

[10]             Asutuste kulude ettevõtetele edasisuunamise võimalikud mõjud on arvestatud 5. valikuvõimaluse all esitatud alternatiivse stsenaariumina.

Üles

Haldaja: väljaannete talitus