Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
/* COM/2012/0584 final - 2012/0283 (COD) */
| BG | ES | CS | DA | DE | ET | EL | EN | FR | GA | IT | LV | LT | HU | MT | NL | PL | PT | RO | SK | SL | FI | SV |
| html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | html | |
| doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc | doc |
| Kakskeelne kuva: BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV |
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
· Ettepaneku taust, eesmärgid ja põhjused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, nn R&TTE direktiiv) on kehtestatud reguleeriv raamistik raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turule laskmiseks ELis ning nende vaba liikumise ja kasutuselevõtmise tagamiseks. Direktiiv jõustus 1999. aastal ja sellel on olnud määrava tähtsusega roll siseturu kujunemisel kõnealuses valdkonnas.
Direktiiv sisaldab olulisi nõudeid, mis käsitlevad tervise ja ohutuse kaitset, elektromagnetilist ühilduvust ja kahjulike häirete vältimist. Need nõuded on tehniliste nõuetena kaasatud mittesiduvatesse harmoneeritud standarditesse ning samuti muudesse uue lähenemisviisi kohastesse õigusaktidesse. Regulatiivsed põhimõtted jäävad kehtima, mistõttu direktiivi põhjalikum läbivaatamine ei ole vajalik. Samas on direktiivi rakendamise vältel täheldatud mõningaid probleeme, millega tuleks tegeleda[1]. Ettepaneku eelnõu põhieesmärgid on järgmised.
– Tõsta direktiivi nõuete täitmise taset ning suurendada kõigi sidusrühmade usaldust regulatiivse raamistiku vastu.
– Muuta direktiiv selgemaks ja lihtsamaks, teha mõningaid muudatusi reguleerimisalas, et hõlbustada selle kohaldamist ja kõrvaldada ettevõtjate ja ametiasutuste liigne koormus.
Kavandatud läbivaatamisega on võimalik direktiivi paremini ühildada muude asjakohaste ELi õigusaktidega, eelkõige raadiospektrit käsitleva otsusega[2]. Kavandatud tekstiga viiakse direktiiv vastavusse toodete turustamist käsitleva uue õigusraamistikuga, komisjoni rakendusvolituste teostamist käsitleva määrusega nr 182/2011 ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga.
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 26 (Siseturg) ja 114 (Õigusaktide ühtlustamine).
· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid
R&TTE direktiiviga on täielikult harmoneeritud selle reguleerimisalasse kuuluvate toodete ELi turule laskmise tingimused. Turule võib lasta ainult direktiivi nõuetele vastavaid tooteid ning liikmesriigid ei või neid nõudeid (st tervise ja ohutuse kaitsmine, elektromagnetiline ühilduvus ja kahjulike häirete vältimine) riiklikul tasandil rakendades kehtestada lisapiiranguid. Kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse ka muid, keskkonna aspekte käsitlevaid õigusakte, eelkõige direktiivi teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (RoHS),[3] direktiivi elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete (WEEE)[4] kohta ja patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat direktiivi (Batteries),[5] samuti ökodisaini direktiiviga[6] ettenähtud rakendusmeetmeid.
Raadioseadmete kasutuselevõtmine ja kasutuse haldamine on liikmesriikide pädevuses. Seda pädevust kasutades peavad liikmesriigid järgima asjaomaseid ELis kohaldatavaid õigusakte, eelkõige:
– raadiospektripoliitikat reguleerivat üldist raamistikku, mis on kehtestatud raadiospektripoliitika programmiga;[7]
– direktiivis 2002/21/EÜ (raamdirektiiv[8]) elektrooniliste sidevõrkude ühise reguleeriva raamistiku raames sätestatud üldisi kriteeriume;
– raadiospektri kasutamiseks tegevusloa andmise tingimusi, mis on sätestatud direktiivis 2002/20/EÜ (loadirektiiv[9]) elektrooniliste sidevõrkude ühise reguleeriva raamistiku raames;
– otsuse 676/2002/EÜ (raadiospektrit käsitlev otsus[10]) alusel kehtestatud rakendusmeetmeid, millega ühtlustatakse teatavate sagedusribade kasutamise tehnilised tingimused ELis ja mis on siduvad kõigi liikmesriikide jaoks. ELi tasandil on ühtlustatud ka näiteks GMSi ja UMTSi, samuti lähitoimeseadmete sagedusribad;
– kooskõla liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega.
Ettepanek on kooskõlas komisjoni kavandatud aruka reguleerimise poliitika[11] ja strateegia „Euroopa 2020” põhimõtetega, eriti silmas pidades juhtalgatusega „Innovaatiline liit”[12] ettenähtud õigusalast läbivaatamist, samuti raadiospektripoliitika programmiga[13].
Algatus on kooskõlas 2008. aastal vastuvõetud uue õigusraamistiku paketiga, mis sisaldab määrust (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ja otsust nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. Otsuse artiklis 2 on sätestatud, et asjaomaste õigusaktide kavandamisel või läbivaatamisel tuleb toetuda selle otsuse sätetele.
2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE
· Konsulteerimine huvitatud isikutega
Esimene direktiivi toimimist käsitlev avalik arutelu leidis aset 2007. aastal. Arutelu käigus kerkinud probleemid lisati direktiivi rakendamise kohta koostatud teise arenguaruandesse[14].
2010. aastal korraldas komisjon järgmise avaliku arutelu, milles keskenduti mõningate kavandamisjärgus meetmete mõjule. Komisjon sai tagasisidet 122 vastajalt, sealhulgas 50 VKE-lt, 36 muult ettevõtjalt, riiklikelt asutustelt, teavitatud asutustelt ja standardimisasutustelt[15].
· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
2009. aastal viidi läbi välisuuring, milles keskenduti vajadusele parandada toodete jälgimist ja nende vastavust direktiivi nõuetele ning kaaluti probleemi erinevate lahendusteede mõju[16].
Üldiselt toetatakse üsna üksmeelselt direktiivi selgemaks ja lihtsamaks muutmist ja selle vastavusse viimist uue õigusraamistiku paketiga. Eriarvamusi esineb aga toodete turulelaskmisele eelneva registreerimise nõude ja teatavate halduskorda lihtsustavate meetmete rakendamise osas.
3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
· Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artiklid 26 ja 114.
· Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte
ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et kohandada, selgitada või lihtsustada siseturgu käsitlevaid õigusnorme kõnealuses valdkonnas. Ettepanekuga ühtlustatakse olulised haldusnõuded, mille täitmine tagab juurdepääsu ELi turule; liikmesriikide paljude samalaadsete eraldi võetud meetmetega võrreldes on käesoleval ettepanekul selged eelised.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatud muudatused püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Uued või muudetud kohustused ei põhjusta liigset koormust ja kulusid tootmisharule, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ega ametiasutustele. Negatiivse mõjuga muudatuste korral on nende mõju analüüsimise abil suudetud leida probleemidele kõige sobivamad lahendused. Rida muudatusi lisavad kehtivasse direktiivi selgust ilma uusi nõudeid kaasa toomata.
· Õigusakti valik
Tehakse ettepanek asendada direktiiv 1999/5/EÜ uue direktiiviga, mille peavad liikmesriigid riiklike õigusaktide kehtestamise teel üle võtma.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga: kavandatava direktiiviga ette nähtud meetmed või tegevus on kooskõlas kehtiva ja tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020), vastavalt komisjoni ettepanekule.
Ettepanekus sisaldub võimalus nõuda teatava kategooria raadioseadmete registreerimist enne nende turulelaskmist. Kui see nõue tegelikkuses jõustatakse, peab komisjon looma asjakohase andmebaasi ja seda haldama. Olemasolev kulude prognoos näeb ette 300 000 euro suurust investeeringut ja 30 000 euro suuruseid iga-aastaseid hoolduskulusid.
5. TÄIENDAV TEAVE
· Lihtsustamine ja halduskulude vähendamine
Ettepaneku eesmärk on selgitada direktiivi kohaldamist ja kõrvaldada ettevõtjate ja ametiasutuste liigne halduskoormus spektrikasutuse paindlikkuse suurendamise ja vastavate haldusmenetluste lihtsustamise teel. Ettepanek on ühenduse õigustiku ajakohastamist ja lihtsustamist käsitleva komisjoni programmi ning komisjoni töö- ja õigusloomeprogrammi osa (viitenumber 2009/ENTR/021).
· Läbivaatamine
Ettepanekuga nähakse ette, et komisjon vaatab direktiivi toimimise läbi ja annab sellest aru pärast 4 aasta möödumist direktiivi jõustumisest ja seejärel iga viie aasta möödudes.
· Liikmesriikidelt saadav teave
Liikmesriigid teatavad komisjonile direktiivi riiklikku õigusse ülevõtmisest ja saadavad komisjonile direktiivi kohaldamist käsitleva aruande pärast kolme aasta möödumist direktiivi jõustumisest ja seejärel iga kahe aasta möödudes.
· Euroopa Majanduspiirkond
Kavandatav õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ja peaks seetõttu laienema EMP-le.
· Ettepaneku üksikasjalik selgitus
Direktiivi läbivaatamise ettepaneku kõige olulisemad elemendid on järgmised.
1. Vastavusse viimine otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta:
– artiklis 2 esitatakse otsuse 768/2008/EÜ R1. peatükis sätestatud mõistete määratlused
– artiklites 10–15 esitatakse otsuse nr 768/2008/EÜ R2. peatükis sätestatud kohustused ettevõtjate jaoks
– artiklis 17 ning III, IV ja V lisas esitatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud kolm moodulit vastavushindamismenetlusteks
– artiklites 22–38 esitatakse otsuse nr 768/2008/EÜ R4. peatükis sätestatud teabekohustused vastavushindamisasutuste jaoks
– artiklites 39–43 esitatakse otsuse nr 768/2008/EÜ R5. peatükis sätestatud lihtsustatud kaitsemenetlused
2. Artikli 2 lõikes 1 sätestatakse mõistele „raadioseadmed” uus määratlus, mis piiritleb direktiivi muudetud reguleerimisala: siia kuuluvad üksnes need seadmed, mis on mõeldud signaalide edastamiseks raadiospektri teel kas teabevahetuse või muul eesmärgil. Artikli 3 lõikes 2 sisalduv oluline nõue on vastavalt muudetud ja puudutab ainult e signaalide edastust.
Eelnevast lähtudes kavandatakse direktiivi uueks pealkirjaks: „Direktiiv raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta”.
3. Artikli 3 lõike 3 punktiga a nähakse ette võimalus nõuda raadioseadmete koostalitlust selliste tarvikutega nagu laadimisseadmed.
4. Artikli 3 lõike 3 punktiga g nähakse ette võimalus nõuda, et tarkvaralise raadioseadme puhul oleks tagatud, et kasutatakse üksnes nõuetekohaseid tarkvara ja riistvara kooslusi. Artikliga 4 nähakse ette võimalus kohandada meetmeid eesmärgiga vältida olukorda, kus kõnealune nõue tekitab turul konkurentsitõkkeid kolmandatele tarkvaraarendajatele.
5. Artikliga 5 nähakse ette võimalus nõuda, et nõuetele vaid osaliselt vastavad tootekategooriad registreeritaks keskses süsteemis, tuginedes liikmesriikidest artikli 47 lõike 1 kohaselt saadud teabele nõuetelevastavuse kohta.
6. Artiklis 7 selgitatakse R&TTE direktiivi ja ELi ning riiklike raadiospektri kasutust käsitlevate õigusnormide omavahelist seost.
7. Lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine:
– artikli 2 lõikes 1 sätestatud uus määratlus mõistele „raadioseadmed” sätestab selgesti reguleerimisala piirid direktiiviga 2004/108/EÜ (elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv[17]) ;
– direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed ja ainult vastuvõtja funktsiooniga seadmed; need kuuluvad direktiivide 2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ[18] või toitepingest olenevalt direktiivide 2004/108/EÜ ja 2001/95/EÜ reguleerimisalasse:[19] sellega kaasneb mõningane halduskoormuse vähendamine;
– välja jäetakse nõue, et tuleb teatada selliste seadmete turulelaskmisest, mis töötavad sagedusribadel, mille kasutamine ei ole kogu ELis ühtlustatud (praegu artikli 6 lõige 4);
– välja jäetakse kohustus lisada tootele seadmeklassi tunnus (praegu VII lisa punkt 5);
– välja jäetakse kohustus lisada kasutusjuhendile CE-vastavusmärgis (praegu VII lisa punkt 3);
– välja jäetakse lõppseadmete turul konkurentsi soodustamist käsitlevad nõuded (praegu artikli 4 lõige 2 ja artikli 7 lõiked 3–5); samalaadsed nõuded sisalduvad direktiivis 2008/63/EÜ[20].
8. Vastavusse viimine Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja määrusega (EL) nr 182/2011, mis käsitleb komisjoni rakendusvolituste teostamist:
– komisjoni rakendus- ja delegeerimisvolituste teostamise menetlused on sätestatud artiklites 44 (komiteemenetlus) ja 45 (volituste delegeerimine);
– rakendusvolitusi käsitletakse artikli 8 lõikes 3 (seadmeklasside määramine) ja artikli 10 lõikes 9 (teabe esitamine geograafilise piirkonna kohta, kus seade on kasutamiseks mõeldud, ja raadioseadme kasutamise piirangute kohta);
– volituste delegeerimist käsitletakse artikli 2 lõikes 3 (raadioseadmete määratluse alla kuuluvate ja mittekuuluvate seadmete loetelu sisaldava II lisa kohandamine tehnilise arenguga), artikli 3 lõikes 3 (täiendavad olulised nõuded), artikli 4 lõikes 2 (teabe andmine tarkvaralise raadioseadme nõuetekohasuse kohta) ja artikli 5 lõikes 2 (raadioseadmete registreerimise nõue mõningate kategooriate puhul).
2012/0283 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[21]
olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,[22]
tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta[23] on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides asendada uue direktiiviga.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93)[24] on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ)[25] on kehtestatud üldpõhimõtete ja erisätete ühine raamistik, mida on ette nähtud kohaldada kõigi õigusaktide puhul, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 1999/5/EÜ tuleks seetõttu kohandada vastavalt nimetatud otsusele.
(4) Direktiivis 1999/5/EÜ esitatud olulisi nõudeid telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kohta (tervise ja ohutuse kaitsmine ja elektromagnetiline ühilduvus) käsitletakse asjakohasel määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivis 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[26] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivis 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ[27]. Seepärast ei peaks kavandatav direktiiv hõlmama telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid.
(5) Konkurentsiküsimusi lõppseadmete turul käsitleb asjakohaselt komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/63/EÜ (konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel),[28] eelkõige direktiiviga riiklikele reguleerivatele asutustele kehtestatud kohustus tagada võrgu juurdepääsuliideste üksikasjaliste tehniliste spetsifikatsioonide avaldamine. Seega ei ole kavandatavasse direktiivi vajalik lisada direktiivis 2008/63/EÜ sisalduvaid nõudeid konkurentsi soodustamise kohta lõppseadmete turul.
(6) Seadmed, mis oma kasutuseesmärgi täitmiseks edastavad raadiolaineid, kasutavad süstemaatiliselt raadiospektrit. Selleks et tagada raadiospektri otstarbekas kasutus, nii et välditaks kahjulikke häireid, peaks kavandatava direktiivi reguleerimisala hõlmama kõiki asjaomaseid seadmeid, olenemata sellest, kas neid saab kasutada teabevahetuseks või mitte.
(7) Kogemused näitavad, et mõne toote kuulumist direktiivi 1999/5/EÜ reguleerimisalasse on keeruline määratleda. Tehnoloogia arengut ja liigitatavaid tooteid silmas pidades on eelkõige vajalik määratleda tootekategooriad, mida raadioseadmete mõiste hõlmab, mida mitte. Selleks et muuta II lisa ja kohandada seda tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mille eesmärk on täiendada või muuta kavandatava direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi.
(8) Direktiiviga 2006/95/EÜ kehtestatud olulised ohutusnõuded on ka raadioseadmete tarvis piisavad; seepärast tuleks käesolevas direktiivis nendele viidata ja sätestada nende kohaldamine. Selleks et vältida tarbetut dubleerimist muude sätete osas, ei peaks direktiivi 2006/95/EÜ kohaldama raadioseadmete suhtes.
(9) Direktiiviga 2004/108/EÜ kehtestatud olulised nõuded elektromagnetilise ühilduvuse kohta on ka raadioseadmete tarvis piisavad; seepärast tuleks käesolevas direktiivis nendele viidata ja sätestada nende kohaldamine. Selleks et vältida tarbetut dubleerimist muude sätete osas, ei peaks direktiivi 2004/108/EÜ kohaldama raadioseadmete suhtes.
(10) Kahjulike häirete vältimiseks tuleks tagada raadiospektri otstarbekas, tehnika arengu tasemele vastav kasutamine.
(11) Kuigi vastuvõtuseadmed iseenesest ei tekita kahjulikke häireid, on vastuvõtu parameetrid, mis tõstavad raadiohäirete ja soovimatute signaalide osas vastuvõtuseadmete häirekindlust vastavalt direktiivi 2004/108/EÜ olulistele nõuetele raadiospektri otstarbeka kasutuse tagamiseks üha olulisemad.
(12) Ainult vastuvõtuks mõeldud seadmete vastuvõtuparameetrid peavad vastama direktiivis 2004/108/EÜ sätestatud olulistele nõuetele, eelkõige ühisel või naabersagedusribal töötamisega kaasnevate soovimatute signaalide osas; seepärast ei ole kõnealuseid seadmeid vaja lisada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.
(13) Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks tagada võrguülene koostalitlusvõime muude raadioseadmetega ja ühendus asjakohast tüüpi liidestega kogu liidus. Raadioseadmete ja tarvikute, nagu laadimisseadmed, koostalitlusvõime muudab raadioseadmete kasutamise lihtsamaks ja vähendab tarbetute jäätmete teket.
(14) Raadioseadmete teatavate eriomadustega on võimalik pakkuda paremat isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset, samuti pettusevastast kaitset. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral ehitada selliselt, et need kõnealuseid funktsioone toetaksid.
(15) Raadioseadmetest on kasu hädaabiteenustele juurdepääsu võimaldamisel. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral ehitada selliselt, et need toetaksid kõnealustele teenustele juurdepääsu võimaldavaid funktsioone.
(16) Raadioseadmetel on oluline roll puuetega inimeste heaolus ja tööhõives; see rahvastikurühm moodustab liikmesriikide elanikest märkimisväärse ja üha kasvava osa. Seepärast tuleks raadioseadmed vajaduse korral ehitada nii, et puuetega inimesed saaksid neid ilma kohandamata või minimaalselt kohandades kasutada.
(17) Teatavasse kategooriasse kuuluvate raadioseadmete puhul võib esineda olukord, kus tarkvara lisamine, samuti muudatuste tegemine olemasolevasse tarkvarasse võib mõjutada seadmete vastavust olulistele nõuetele. Raadioseadmete kasutajal või kolmandal isikul peaks olema võimalik laadida seadmesse tarkvara ainult juhul, kui selle tagajärjel ei eksita kehtivate oluliste nõuete vastu.
(18) On vajalik sätestada võimalus kehtestada täiendavaid nõudeid, et käsitleda selliseid küsimusi nagu koostalitusvõime, kasutaja privaatsus, pettuste ennetamine, puuetega inimesed kasutajatena, juurdepääs hädaabiteenustele, nõuetele mittevastavate tark- ja riistvara koosluste ennetamine. Selleks et määratleda raadioseadmete kategooriad või klassid, mis peavad vastama täiendavatele olulistele nõuetele, mis käsitlevad koostalitusvõimet, kasutaja privaatsust, pettuste ennetamist, puuetega inimesi kasutajatena, juurdepääsu hädaabiteenustele ning nõuetele mittevastavate tark- ja riistvara koosluste ennetamist, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte eesmärgiga täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente.
(19) Raadioseadme ja tarkvara koosluse nõuetelevastavuse kontrolli ei tohiks teha selleks, et takistada sõltumatute isikute tarnitud tarkvara kasutamist. Raadioseadmete ja tarkvara kavandatavate koosluste nõuetelevastavust käsitlev teave, mis on kättesaadav riigiasutustele, tootjatele ja kasutajatele, peaks toetama ja edendama konkurentsi. Selleks et määratleda raadioseadmete kategooriad või klassid, mille puhul peavad tootjad esitama raadioseadmete ja tarkvara kavandatavate koosluste nõuetelevastavust käsitleva teabe, ja et määratleda esitatava teabe sisu ning selle kättesaadavaks tegemise kord, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte eesmärgiga täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente
(20) Nõue registreerida raadioseade enne turulelaskmist keskandmebaasis võib parandada turujärelevalve tõhusust ja tulemuslikkust ja seeläbi tagada, et direktiivi nõudeid täidetakse väga hästi. See nõue paneb ettevõtjatele lisakoormuse, mistõttu tuleks see kehtestada üksnes selliste seadmekategooriate osas, kus nõudeid veel täiel määral ei täideta. Selleks et määratleda raadioseadmete kategooriad või klassid, mis tuleb keskses andmebaasis liikmesriikidest nõuetelevastavuse kohta saadud teabe põhjal registreerida, ja et määratleda registreerimisel esitatava teabe sisu ning registreerimise ja registreerimisnumbri lisamise kord, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte eesmärgiga täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente.
(21) Raadioseadmed, mis vastavad asjakohastele olulistele nõuetele, tuleks lubada vabasse ringlusse. Selliseid raadioseadmeid tuleks lubada kasutada ettenähtud otstarbel ning vajaduse korral kooskõlas raadiospektri kasutamiseks ja asjaomase teenuse osutamiseks vajalike tegevuslubade andmise eeskirjadega.
(22) Tarbetute kaubandustõkete vältimiseks raadioseadmete turul liidus peaksid liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord)[29] teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile, milliseid tehnilisi eeskirju käsitlevaid projekte nad kavandavad, nt raadioliideste alal; teatamine ei ole aga vajalik, kui neid projekte kavandatakse liikmesriikide jaoks siduvate õigusaktide nõuete täitmiseks, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku rakendusmeetmete kohta)[30] järgimiseks võetud rakendusmeetmed.
(23) Teabe avaldamine raadioliideste eeskirjade ja nende kasutustingimuste samaväärsuse kohta vähendab tõkkeid, mis takistavaid pääsu raadioseadmete siseturule. Seepärast peaks komisjon hindama ja kinnitama raadioliideste eeskirjade samaväärsust ning tegema vastava teabe kättesaadavaks raadioseadmete klassifikatsiooni vormis.
(24) Kooskõlas komisjoni 16. mai 2007. aasta otsusega 2007/344/EÜ teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses[31] peavad liikmesriigid kasutama Euroopa Raadiosideameti raadiosageduste infosüsteemi (EFIS), mille asutas Euroopa Raadiosidebüroo (ERO), et üldsusel oleks Internetis juurdepääs võrreldavale teabele spektri kasutamise kohta eri liikmesriikides. Tootjatel on EFISest enne raadioseadmete turulelaskmist võimalik saada teavet kõigis liikmesriikides kasutatavate sagedusribade kohta ja seega prognoosida, kas ja millistel tingimustel nende tooteid eri liikmesriikides kasutusele võetakse. Seepärast ei ole käesolevasse direktiivi vajalik lisada sätteid, mis nõuaksid eelnevat teatamist, võimaldamaks tootjatel saada teavet ühtlustamata sagedusribadel töötavate raadioseadmete kasutuselevõtu tingimuste kohta.
(25) Teadusuuringute ja reklaamürituste edendamise seisukohast on vajalik, et kaubandusmessidel, näitustel jms üritustel oleks võimalik esitleda käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavaid raadioseadmeid, mida ei või lasta turule, tingimusel et esitlejad annavad külastajatele piisavalt sellekohast teavet.
(26) Ettevõtjad peaksid vastutama toodete nõuetekohasuse eest vastavalt oma rollile turustusahelas; see tagaks tervise ja ohutuse tõhusa kaitse, elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri otstarbeka kasutuse vältimaks kahjulikke häireid, samuti õiglase konkurentsi liidu turul.
(27) Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult asjakohaste õigusaktidega vastavuses olevad tooted. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.
(28) Kõige sobivam täieliku vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.
(29) Tootja peaks andma piisavat teavet seadme ettenähtud kasutuse kohta, nii et seda kasutataks olulisi nõudeid järgides. Selline teave võiks sisaldada tarvikute (nt antennid) ja osade (nt tarkvara) kirjeldust ning spetsifikatsioone seadme paigaldamiseks.
(30) Direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud nõue lisada seadmele ELi vastavusdeklaratsioon on arvamuste kohaselt teavitamisprotsessi edendanud ja lihtsustanud ning turujärelevalvet tõhustanud. Tänu võimalusele lisada tootele ELi vastavusdeklaratsioon lihtsustatud kujul on vähenenud kõnealuse nõudega kaasnev halduskoormus, mitte aga selle tõhusus, mistõttu tuleks see võimalus käesolevas direktiivis sätestada.
(31) Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleks vastavuses käesoleva direktiivi nõuetega ja eelkõige, et tootjad oleksid nende toodete puhul kasutanud nõuetekohaseid hindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turulelastavate toodete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis nendele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on järelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadav.
(32) Levitaja teeb raadioseadmed turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on raadioseadmed turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et tema käitlemine ei paneks ohtu raadioseadmete nõuetekohasust.
(33) Raadioseadmete turulelaskmisel peaks iga importija märkima seadmele oma nime ja kontaktaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui seadme suurus või olemus seda ei võimalda. Nii tuleb toimida ka juhul, kui importijal tuleks tootele oma nime ja aadressi lisamiseks avada pakend.
(34) Kui ettevõtja laseb raadioseadmed turule oma nime või kaubamärgi all või muudab raadioseadmeid selliselt, et see võiks mõjutada seadmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.
(35) Levitajad ja importijad, kes on turuga tihedalt seotud, tuleks kaasata pädevate riiklike asutuste turujärelevalvetoimingutesse; nad peaksid olema valmis aktiivseks koostööks ja andma nendele asutustele kogu asjaomaste raadioseadmetega seotud vajaliku teabe.
(36) Raadioseadmete jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd selliste ettevõtjate tuvastamisel, kes on nõuetele mittevastavad raadioseadmed turul kättesaadavaks teinud.
(37) Käesolev direktiiv peaks piirduma oluliste nõuete määratlemisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada vastavuseeldus raadioseadmete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas määrusega (EL) nr [.../...], [mis käsitleb Euroopa standardimispoliitikat][32] ja mille eesmärk on määratleda kõnealuste nõuetega seotud üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid.
(38) Määrusega (EL) nr [.../...] [(mis käsitleb Euroopa standardimispoliitikat)] nähakse ette harmoneeritud standardite suhtes vastuväidete esitamise kord, juhuks kui kõnealused standardid ei ole käesoleva direktiivi nõuetega täielikult kooskõlas.
(39) Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada, et turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmed vastavad olulistele nõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Selleks et tagada valdkondadevaheline ühtsus ja vältida erakorralisi lahendusi, tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast.
(40) Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, milles esitatakse üksikasjalik teave raadioseadmete vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele liidu asjaomastele ühtlustamisalastele õigusaktidele.
(41) CE-vastavusmärgis, mis tõendab toote nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis peaksid olema sätestatud eeskirjad CE-vastavusmärgise kinnitamise kohta.
(42) CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise nõue on tarbijate ja riigiasutuste teavitamiseks oluline. Direktiiviga 1999/5/EÜ ettenähtud võimalus kinnitada väikestele seadmetele vähendatud mõõtmetega CE-vastavusmärgis, kui selle nähtavus ja loetavus ei halvene, on võimaldanud lihtsustada kõnealuse nõude rakendamist ilma selle tulemuslikkust kahjustamata ja seepärast tuleks see lisada käesolevasse direktiivi.
(43) Direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud nõue kinnitada CE-vastavusmärgis seadme pakendile on arvamuste kohaselt lihtsustanud turujärelevalvet ja tuleks seepärast lisada käesolevasse direktiivi.
(44) Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuse sekkumine.
(45) Kogemus on näidanud, et direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, selleks et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu ELis. Samas on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Seepärast on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad, et neist teavitataks kui vastavushindamisteenuste osutajatest.
(46) Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, teavitamisse ja jälgimisse kaasatud asutused.
(47) Kui vastavushindamisasutus on tõendanud vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumitele, tuleks eeldada, et ta järgib käesoleva direktiivi nõudeid.
(48) Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka sellest asutusest teavitamisel.
(49) Riiklikud asutused kõikjal liidus peaksid vastavushindamisasutuse tehnilise pädevuse kinnitamiseks eelistatavalt kasutama määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast läbipaistvat akrediteerimist kui vahendit, mis tagab vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme. Samas võivad riiklikud asutused otsustada, et nende valduses on sobivad vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Sellisel juhul peaksid nad muude riiklike asutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumentaalsed tõendid, mis näitavad hinnatud vastavushindamisasutuste vastavust asjaomastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
(50) Vastavushindamisasutused ostavad tihti mõnda vastavushindamisega seotud teenust sisse või kasutavad tütarettevõtteid. Et tagada raadioseadmete liidu turule laskmiseks nõutav kaitsetase, on oluline, et vastavushindamist teostavad alltöövõtjad ja tütarettevõtted täidaksid vastavushindamistoimingute osas samu nõudeid nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et asutuste pädevuse ja tegevuse hindamisel käsitletaks lisaks asutustele, kellest on kavas teatada, ja juba teavitatud asutustele ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud toiminguid.
(51) Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige tuleb seda kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.
(52) Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu Euroopa Liidus, siis peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgust vastavushindamisasutuse pädevusega seotud kõigi võimalike kahtluste või probleemide osas, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.
(53) Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluse tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.
(54) Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et raadioseadmete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta.
(55) Direktiivis 1999/5/EÜ on sätestatud kaitsemenetlus, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitseklauslimenetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikide ekspertiisivõimalustele toetuvaks.
(56) Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse raadioseadmete suhtes, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele või muule avalikule huvile, mida käsitlevad käesolevas direktiivis sätestatud olulised nõuded. See võimaldaks ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste seadmete tuvastamise korral võimalikult ruttu reageerida.
(57) Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei tohiks komisjon rohkem sekkuda, välja arvatud kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.
(58) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes[33].
(59) Eriti oluline on, et komisjon viiks delegeeritavaid õigusakte ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(60) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike õigusaktide rikkumise korral, ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
(61) Tuleb ette näha üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks ja kasutusele võtta raadioseadmeid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 1999/5/EÜ.
(62) Kuivõrd liikmesriigid ei suuda piisaval tasemel saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on tagada turul olevate raadioseadmete vastavus tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse, elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri otstarbeka, kahjulike häirete vältimist võimaldava kasutuse nõuetele, nii et samas oleks tagatud siseturu toimimine, ning kuivõrd neid eesmärke on nende ulatuse ja mõju tõttu võimalik paremini saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(63) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva direktiiviga luuakse reguleeriv raamistik raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemiseks ja nende kasutuselevõtmiseks liidus.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata I lisas loetletud seadmete suhtes.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata raadioseadmete suhtes, mida kasutatakse ainult avaliku julgeoleku, riigikaitse, riigi julgeolekuga (kaasa arvatud riigi majanduslik heaolu, kui toiming on seotud riigi julgeoleku küsimustega) seotud tegevuseks ja riigi tegevuseks kriminaalõiguse valdkonnas.
4. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate raadioseadmete suhtes ei kohaldata direktiivi 2006/95/EÜ, välja arvatud käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud nõuded.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „raadioseade” – toode, mis oma kasutuseesmärgi täitmiseks edastab raadiolaineid, või toode, millele tuleb lisada tarvik, nt antenn, et edastada raadiolaineid oma kasutuseesmärgi täitmiseks;
(2) „raadiolained” – elektromagnetlained sagedusega 9 kHz – 3 000 GHz, mis levivad ruumis ilma suunava elemendita;
(3) „liides” – raadioliides, mis määrab kindlaks raadioseadmete vahelise edastustee ja nende tehnilised spetsifikatsioonid;
(4) „raadioseadmeklass” – klass, mis iseloomustab käesoleva direktiivi põhjal samalaadseiks peetavaid konkreetset tüüpi raadioseadmeid ja liideseid, mille jaoks seadmed on projekteeritud.
(5) „kahjulikud häired” – kahjulikud häired, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ;[34]
(6) „turul kättesaadavaks tegemine" – raadioseadme tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
(7) „turule laskmine" – raadioseadme esmakordselt Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemine;
(8) „tootja" – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab raadioseadme või kes laseb raadioseadme projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;
(9) „volitatud esindaja” – Euroopa Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kindlaksmääratud ülesannetes;
(10) „importija" – Euroopa Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärineva raadioseadme Euroopa Liidu turule;
(11) „levitaja" – turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb raadioseadme turul kättesaadavaks;
(12) „ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;
(13) „tehniline spetsifikatsioon” – dokument, millega nähakse ette raadioseadmele esitatavad tehnilised nõuded;
(14) „harmoneeritud standard” – määruse (EL) nr [../..] [mis käsitleb Euroopa standardimispoliitikat] artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud harmoneeritud standard;[35]
(15) „akrediteerimine” – akrediteerimine määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud tähenduses;
(16) „riiklik akrediteerimisasutus” – riiklik akrediteerimisasutus määruses (EL) nr 765/2008 määratletud tähenduses;
(17) „vastavushindamine” – protsess, mille käigus hinnatakse, kas raadioseadmele kehtestatud olulised nõuded on täidetud;
(18) „vastavushindamisasutus” – asutus, kes viib läbi vastavushindamise toiminguid;
(19) „tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi raadioseade, mis on seal juba kasutaja jaoks kättesaadavaks tehtud;
(20) „kõrvaldamine" – meede, mille eesmärk on vältida turustusahelas oleva raadioseadme turul kättesaadavaks tegemist;
(21) „CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et raadioseade vastab vastavusmärgise tootele paigaldamist sätestavate ELi ühtlustamisalaste õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;
(22) „liidu ühtlustamisalased õigusaktid” – toodete turustamise tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti 1 kohaldamisel hõlmab raadioseadmete määratlus II lisa punktis 1 loetletud tooteid, kuid mitte sama lisa punktis 2 loetletud tooteid.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 45 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamiseks tehnika arenguga.
Artikkel 3
Olulised nõuded
1. Raadioseade tuleb konstrueerida selliselt, et oleks tagatud:
(a) kasutaja ja kõigi muude isikute tervise ja ohutuse kaitse, sealhulgas direktiivis 2006/95/EÜ sätestatud ohutusnõuetega seotud eesmärkide täitmine, ilma et kohaldataks miinimumpinge nõuet;
(b) elektromagnetilise ühilduvuse kaitse vastavalt direktiivile 2004/108/EÜ, sh sellisel tasemel häirekindlus, mis võimaldaks töötada ühisel või naabersagedusribal veelgi otstarbekamalt.
2. Raadioseade tuleb konstrueerida selliselt, et selle edastatud signaalid kasutaks maapealseks või avakosmose raadiosideks eraldatud spektrit ja orbitaalressursse otstarbekalt, vältides kahjulike häirete tekkimist. Kõnealusele nõudele saab vastata üksnes selline raadioseade, mis tohib töötada vähemalt ühes liikmesriigis ilma asjakohaseid kasutusnõudeid rikkumata.
3. Raadioseade tuleb konstrueerida selliselt, et oleksid täidetud järgmised olulised nõuded:
(a) sellel on koostalitlusvõime tarvikutega ja/või võrgu kaudu muude raadioseadmetega ja/või võime ühenduda asjakohast tüüpi liidestega kogu liidus;
(b) see ei kahjusta võrku ega selle tööd ega kuritarvita võrgu ressursse, mis lubamatult halvendaks teenuste kvaliteeti;
(c) see sisaldab turvaseadmeid, et tagada kasutajate ja abonentide isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;
(d) need toetavad teatavaid pettusevastase kaitse funktsioone;
(e) see toetab teatavaid hädaabiteenustele juurdepääsu tagavaid funktsioone;
(f) see toetab teatavaid võimalusi, mis muudavad kõnealused seadmed puuetega inimestele hõlpsamini kasutatavaks;
(g) see toetab teatavaid funktsioone, mis tagavad, et tarkvara on võimalik laadida raadioseadmesse ainult juhul, kui on kindlaks tehtud raadioseadme ja tarkvara koosluse nõuetelevastavus.
Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 45, et määratleda, millised esimese lõigu punktides a–g esitatud nõuded kehtivad milliste raadioseadmete klasside või kategooriate kohta.
Artikkel 4
Teave raadioseadmete ja tarkvara koosluste nõuetelevastavuse kohta
1. Raadioseadme ja selle ettenähtud kasutust võimaldava tarkvara tootjad esitavad liikmesriikidele ja komisjonile teabe, mis käsitleb raadioseadme ja tarkvara kavandatavate koosluste vastavust artiklis 3 esitatud olulistele nõuetele.
2. Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 45, et määratleda need raadioseadmete klassid või kategooriad, mille kohta kehtib lõikes 1 sätestatud nõue, et määratleda nõutava teabe sisu ja selle kättesaadavaks tegemise kord.
Artikkel 5
Teatava kategooria raadioseadmete registreerimine
1. Alates [date - four years after the date of entry into force of the Directive] peavad tootjad, enne kui nad lasevad turule sellisesse kategooriasse kuuluva raadioseadme, mis ei ole vastavuses kõigi artiklis 3 sätestatud nõuetega, selle keskses süsteemis registreerima. Komisjon määrab igale registreeeritud seadmetüübile registreerimisnumbri, mille tootja kinnitab turule lastavale raadioseadmele.
2. Komisjonile antakse volitus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 45, et määratleda need raadioseadmete klassid või kategooriad, mille kohta kehtib lõikes 1 sätestatud nõue, tuginedes seejuures liikmesriikidest artikli 47 lõike 1 kohaselt saadud teabele nõuetelevastavuse kohta, ja et määratleda registreerimisel esitatava teabe sisu ning registreerimise ja registreerimisnumbri lisamise kord.
3. Komisjon teeb tootjatele kättesaadavaks keskse süsteemi, mis võimaldab neil nõutavat teavet registreerida.
Artikkel 6
Turulelaskmine
Liikmesriigid tagavad, et raadioseadmed tehakse turul kättesaadavaks ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
Artikkel 7
Kasutuselevõtmine ja kasutamine
Liikmesriigid lubavad raadioseadmed kasutusele võtta ja neid ettenähtud otstarbel kasutada, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Ilma et see mõjutaks otsusest nr 676/2002/EÜ tulenevaid kohustusi ja liidu õigusaktide, eriti direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohaselt sagedusribade kasutamisloa andmise tingimusi, võivad liikmesriigid kehtestada raadioseadmete kasutuselevõtmise ja/või kasutamise kohta lisatingimusi ainult põhjustel, mis on seotud raadiospektri otstarbeka kasutamise, kahjulike häirete vältimise või rahva tervise kaitsega.
Artikkel 8
Liideste spetsifikatsioonidest ja raadioseadmete klassidest teatamine
1. Liikmesriigid teatavad direktiivis 98/34/EÜ sätestatud korra kohaselt, milliste liideste suhtes nad kavandavad reguleerivaid meetmeid.
2. Hinnates raadioseadmete ja reguleeritud liideste sobivust, võtavad liikmesriigid arvesse, kas need on samaväärsed teiste liikmesriikide teatatud raadioliidestega.
3. Komisjon hindab teatatud raadioliideste samaväärsust ja määrab raadioseadme klassi ning avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 9
Raadioseadmete vaba liikumine
1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesolevas direktiivis käsitletud aspektidega seotud põhjustel oma territooriumil selliste raadioseadmete turulelaskmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
2. Liikmesriigid ei loo takistusi käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate seadmete esitlemiseks messidel, näitustel, esitlustel või muudel sarnastel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et selliseid seadmeid ei või turustada ega kasutusele võtta enne, kui need on kehtivate nõuetega vastavusse viidud.
II PEATÜKK
ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED
Artikkel 10
Tootjate kohustused
1. Tootjad tagavad raadioseadme turulelaskmisel, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega.
2. Tootjad koostavad artiklis 21 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse.
Kui nimetatud menetlusega on tõendatud raadioseadme vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise.
3. Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast raadioseadme turulelaskmist.
4. Tootjad tagavad, et on kehtestatud menetlused, millega tagatakse seeriatoodangu püsiv nõuetelevastavus. Asjakohaselt võetakse arvesse muudatusi raadioseadme konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal raadioseadme vastavust deklareeritakse.
Kui raadioseadmest tuleneva ohu tõttu osutub vajalikuks, teevad tootjad turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmete pistelisi katsetusi, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja nende toodete tagasivõtmisi ning kui vaja, registreerivad need, ning teavitavad levitajaid igast sellisest monitooringust.
5. Tootjad tagavad, et nende raadioseadmed kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada; kui raadioseadme suurus või olemus seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või raadioseadmega kaasasolevas dokumendis.
6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas raadioseadmele või, kui toote suurus või olemus seda ei võimalda, pakendile või raadioseadmega kaasasolevasse dokumenti. Tootjaga ühenduse võtmiseks tuleb märkida üksainus aadress.
7. Tootjad tagavad, et raadioseadmega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Juhised sisaldavad teavet, mida on vaja raadioseadme ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Kõnealune teave hõlmab vajaduse korral selliste tarvikute ja/või osade, samuti tarkvara kirjeldust, mis võimaldavad raadioseadet kasutada selleks ettenähtud otstarbel.
Lisada tuleb ka järgmine teavet:
sagedusriba(d), millel raadioseade töötab;
raadioseadme töösagedus(t)el lubatud saatevõimsus.
8. Iga raadioseadmega peab olema kaasas koopia täielikust ELi vastavusdeklaratsioonist. Nõue loetakse täidetuks ka lihtsustatud vastavusdeklaratsiooni esitamisega. Kui esitatakse vaid lihtsustatud deklaratsioon, peab sellele vahetult järgnema täpne veebisaidi või e-posti aadress, et oleks võimalik leida täielik ELi vastavusdeklaratsioon.
9. Pakendil esitatud teabe põhjal peab olema võimalik kindlaks teha liikmesriik või piirkond liikmesriigi territooriumil, kus raadioseadet saab kasutusele võtta; samuti peab teabes juhtima kasutajate tähelepanu kasutuspiirangutele või -nõuetele, mis mõningates liikmesriikides kehtivad. Kõnealune teave peab sisalduma raadioseadmega kaasasolevates juhistes. Komisjon võib vastu võtta kõnealuse teabe esitamist reguleerivaid rakendusakte. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
10. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et raadioseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed selle raadioseadme vastavusse viimiseks; vajaduse korral kõrvaldavad nad selle turult või võtavad tarbijalt tagasi. Kui raadioseade on ohtlik, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad raadioseadme kättesaadavaks tegid, ning esitavad andmed, eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.
11. Tootjad esitavad pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral viivitamata kogu raadioseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turulelastud raadioseadmete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.
Artikkel 11
Volitatud esindajad
1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.
Artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.
2. Volitatud esindaja täidab talle tootja volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:
(a) hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast raadioseadme turulelaskmist;
(b) esitada pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral kogu raadioseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;
(c) teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmise korral koostööd meetmetes, mis võetakse sellistest raadioseadmetest põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks, mida volitatud esindajate volitused hõlmavad.
Artikkel 12
Importijate kohustused
1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid raadioseadmeid.
2. Enne raadioseadme turulelaskmist tagavad importijad, et tootja on teinud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni ning et raadioseadmele on kinnitatud CE-vastavusmärgis ja kaasa pandud teave kasutajatele ja artikli 10 lõigetes 7, 8 ja 9 osutatud reguleerivatele asutustele; nad tagavad samuti, et tootja on täitnud artikli 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.
Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et raadioseade ei ole kooskõlas artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega, siis ei lase ta raadioseadet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teatab importija raadioseadme ohtlikuks osutumise korral sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele.
3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas raadioseadmele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või raadioseadmega kaasasolevasse dokumenti. Nii tuleb toimida ka juhul, kui toote suurus ei võimalda importijal oma nime ja aadressi lisada või kui tal tuleks selleks avada pakend.
4. Importijad tagavad, et raadioseadmega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste kasutajate jaoks kergesti arusaadav.
5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui raadioseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.
6. Kui raadioseadmest tuleneva ohu tõttu peetakse vajalikuks, teevad importijad selleks, et tagada tarbijate ohutus, turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid raadioseadmeid ja raadioseadmete tagasivõtmisi ning kui vaja, registreerivad need, ning teavitavad levitajaid sellistest jälgimismeetmetest.
7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et raadioseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed selle raadioseadme vastavusse viimiseks; vajaduse korral nad võtavad selle tarbijalt tagasi või kõrvaldavad turult. Lisaks sellele, kui raadioseade on ohtlik, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad raadioseadme kättesaadavaks tegid, ning esitavad andmed, eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.
8. Importijad hoiavad ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast raadioseadme turule laskmist ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmise korral neile kättesaadav.
9. Importijad esitavad pädevale riiklikule asutusele viimase põhjendatud nõudmise korral viivitamata kogu raadioseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigis meetmes, mis võetakse nende poolt turulelastud raadioseadmete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.
Artikkel 13
Levitajate kohustused
1. Raadioseadme turul kättesaadavaks tegemisel tegutsevad levitajad käesoleva direktiivi nõuete kohaselt.
2. Enne raadioseadme turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et raadioseadmel on CE-vastavusmärgis, et sellel on kaasas nõutud dokumendid ja juhised ning ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul raadioseade kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 10 lõigetes 5–9 ning artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.
Kui levitaja arvab või tal on põhjust arvata, et raadioseade ei ole kooskõlas artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega, siis ei tee ta raadioseadet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui raadioseadmetega kaasneb risk.
3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui raadioseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused seadme vastavust artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele.
4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et raadioseade, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivi nõuetele, tagavad vajalike parandusmeetmete võtmise selle raadioseadme vastavusse viimiseks; vajaduse korral nad võtavad selle tagasi või kõrvaldavad turult. Kui raadioseade on ohtlik, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad raadioseadme kättesaadavaks tegid, ning esitavad andmed, eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.
5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral nimetatud asutusele viivitamata kogu raadioseadme vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud raadioseadmete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.
Artikkel 14
Juhtumid, mille korral tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes
Käesolevas direktiivis loetakse tootjaks importijat või levitajat, kes laseb raadioseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud raadioseadet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ning tema suhtes kohaldatakse artikli 10 kohaseid tootja kohustusi.
Artikkel 15
Ettevõtjate tuvastamine
Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutusele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha järgmist:
(a) iga ettevõtja, kes on neid raadioseadmetega varustanud;
(b) iga ettevõtja, keda nad on raadioseadmetega varustanud.
Ettevõtjad peavad tagama, et nad saavad esitada esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui raadioseadmed neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad raadioseadmed ise tarnisid.
III PEATÜKK
RAADIOSEADMETE NÕUETELEVASTAVUS
Artikkel 16
Vastavuseeldus ja harmoneeritud standardid
1. Raadioseade, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse vastavuses olevaks artiklis 3 sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.
2. Kui harmoneeritud standard vastab täielikult nõuetele, mida ta hõlmab ja mis on sätestatud artiklis 3 või 27, avaldab komisjon asjaomase standardi viitenumbri Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 17
Vastavushindamismenetlused
1. Tootjad võivad selleks, et tõendada raadioseadme vastavust artikli 3 lõike 1 punktides a ja b sätestatud olulistele nõuetele, kasutada järgmisi vastavushindamismenetlusi:
(a) tootmise sisekontroll, mis on sätestatud III lisas;
(b) ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tüübivastavuse hindamise menetlus, mis on sätestatud IV lisas;
(c) täielik kvaliteedi tagamise menetlus, mis on sätestatud V lisas.
2. Kui tootja on selleks, et tõendada raadioseadme vastavust artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud olulistele nõuetele, rakendanud harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, võib ta kasutada järgmisi menetlusi:
(a) tootmise sisekontroll, mis on sätestatud III lisas;
(b) ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tüübivastavuse hindamise menetlus, mis on sätestatud IV lisas;
(c) täielik kvaliteeditagamise menetlus, mis on sätestatud V lisas.
3. Kui tootja on selleks, et hinnata raadioseadme vastavust artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud olulistele nõuetele, rakendanud harmoneeritud standardeid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ainult osaliselt või üldse mitte või kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ei ole olemas, hinnatakse raadioseadet kõnealuste oluliste nõuete osas ühes järgmistest menetlustest sätestatud korra kohaselt:
(a) ELi tüübihindamismenetlus, millele järgneb tüübivastavuse hindamise menetlus, mis on sätestatud IV lisas;
(b) täielik kvaliteeditagamise menetlus, mis on sätestatud V lisas.
Artikkel 18
ELi vastavusdeklaratsioon
1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artiklis 3 sätestatud olulised nõuded on täidetud.
2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib VII lisas sätestatud elemente sisaldavat näidisstruktuuri ja seda ajakohastatakse pidevalt. Vastavusdeklaratsioon tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus raadioseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
Artikli 10 lõikes 8 osutatud lihtsustatud ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab VIII lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Vastavusdeklaratsioon tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus raadioseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse. Täielik ELi vastavusdeklaratsioon, millele on juurdepääs Internetis või e-posti kaudu, esitatakse keeles või keeltes, mida nõuab liikmesriik, kus raadioseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse
3. Kui raadioseadme suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon kõigi asjaomaste ELi õigusaktide suhtes. Selles deklaratsioonis tuleb märkida kõik asjaomased õigusaktid, sealhulgas avaldamisviited.
4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse raadioseadme nõuetelevastavuse eest.
Artikkel 19
CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted
1. CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
2. Raadioseadmele kinnitatava CE-vastavusmärgise kõrgus võib seadme omadustest tulenevalt olla alla 5 mm, tingimusel et märgis on nähtav ja loetav.
Artikkel 20
CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused
1. CE-vastavusmärgis tuleb raadioseadmele või selle andmeplaadile kinnitada nii, et see on nähtav, loetav ja kustumatu, välja arvatud juhul, kui seda ei saa teha või tagada raadioseadme omaduste tõttu. CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtavalt ja loetavalt ka pakendile.
2. CE-vastavusmärgis kinnitatakse raadioseadmele enne selle turulelaskmist.
3. Kui rakendatakse V lisas sätestatud vastavushindamismenetlust, tuleb CE-vastavusmärgise järele märkida teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.
Teavitatud asutuse identifitseerimisnumber peab olema sama kõrge kui CE-vastavusmärgis.
Identifitseerimisnumbri kinnitab seadmele teavitatud asutus ise või viimase juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja.
Artikkel 21
Tehniline dokumentatsioon
1. Tehniline dokumentatsioon sisaldab kõiki asjakohaseid andmeid või märkusi vahendite kohta, mida tootja on kasutanud selleks, et tagada raadioseadmete vastavus artiklis 3 sätestatud nõuetele. See peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud dokumente.
2. Tehniline dokumentatsioon koostatakse enne raadioseadmete turulelaskmist ja seda ajakohastatakse pidevalt.
3. ELi tüübihindamismenetlusega seotud tehniline dokumentatsioon ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registreeritud, või mõnes muus asutusele vastuvõetavas keeles.
4. Tehnilist dokumentatsiooni, mis on koostatud vastavalt asjakohast harmoneeritud standardit ja/või tehnilist spetsifikatsiooni rakendavatele riikliku standardi spetsifikatsioonidele, loetakse vastavushindamismenetluse tarvis piisavaks.
5. Liikmesriigi turujärelevalveasutuse põhjendatud taotluse alusel esitab tootja talle tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade tõlke liikmesriigi ametlikku keelde.
Kui turujärelevalveasutus nõuab tootjalt tehnilist dokumentatsiooni, esitatakse see talle viivitamata. Kui turujärelevalveasutus taotleb tootjalt tehnilise dokumentatsiooni või selle osade tõlget, võib ta selleks esitada tähtaja, mis on 30 päeva, välja arvatud juhul, kui lühema tähtaja tingib tõsine ja vahetu risk.
6. Kui tehniline dokumentatsioon ei vasta käesoleva artikli lõigete 1, 2 või 3 nõuetele, mistõttu see ei sisalda piisavalt asjakohaseid andmeid vahendite kohta, mida tootja on kasutanud selleks, et tagada raadioseadmete vastavus artiklis 3 sätestatud olulistele nõuetele, võib turujärelevalveasutus nõuda, et tootja laseb turujärelevalveasutuse poolt heakskiidetud asutusel asjaomast raadioseadet nõuetelevastavuse tõendamiseks katsetada, kusjuures katsetamine peab toimuma kindlaksmääratud ajavahemikul ja tootja kulul.
IV PEATÜKK
VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE
Artikkel 22
Teavitamine
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud täitma kolmandate osapooltena vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.
Artikkel 23
Teavitavad asutused
1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 28 sätestatud nõuete täitmise eest.
2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.
3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamis-, teavitamis- või jälgimistoimingud asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli 24 lõigetes 1–6 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema piisavalt vahendeid oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.
4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.
Artikkel 24
Nõuded teavitavatele asutustele
1. Teavitav asutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.
2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.
3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud.
4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.
5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.
6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.
Artikkel 25
Teavitavate asutuste teabekohustus
Liikmesriigid annavad komisjonile teada menetlustest, mis nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, nendest teavitamiseks ja teavitatud asutuste jälgimistoiminguteks, ning nendes menetlustes tehtavatest muudatustest.
Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.
Artikkel 26
Nõuded teavitatud asutustele
1. Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teavitataks, vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.
2. Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.
3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või raadioseadmest, mida ta hindab.
Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud selliste raadioseadmete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks, kui on tõendatud selle sõltumatus ning huvide konflikti puudumine.
4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava raadioseadme projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista hinnatud raadioseadmete kasutamist vastavushindamisasutuse tegevuseks ega nende kasutamist isiklikuks otstarbeks.
Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud raadioseadmete projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.
5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.
6. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale käesoleva direktiivi alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.
Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati vajalikud vahendid, et teostada iga vastavushindamismenetlust iga raadioseadmete klassi või kategooria puhul, millega seoses temast on teavitatud, nimelt:
(a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;
(b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ja mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;
(c) toimingute menetluskord, mis võtab arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, hinnatava raadioseadme tehnilise keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Asutuse käsutuses olevad vahendid peavad tagama vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohase täitmise.
7. Vastavushindamistoimingute teostamise eest vastutavatel töötajatel on järgmised pädevused:
(a) usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe kõigi vastavushindamistoimingute osas, mille teostamisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teavitatud;
(b) piisav pädevus vastavushindamise teostamiseks ja piisavad teadmised sellealastest nõuetest;
(c) artiklis 3 sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisalaste õigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine;
(d) oskus koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõendavad, et hindamine on teostatud.
8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamist tegevate töötajate erapooletus.
Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamist tegevate töötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.
9. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.
10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.
11. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajad on teavitatud asjakohastest standardimistoimingutest, reguleerivast tegevusest raadioseadmete ja sageduste planeerimise valdkonnas ning asjakohaste liidu ühtlustamisalaste õigusaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisgrupi tegevusest ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.
Artikkel 27
Vastavushindamisasutuse nõuetelevastavuse eeldus
Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 26 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.
Artikkel 28
Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad
1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.
2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.
3. Töö tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.
4. Teavitatud asutused hoiavad teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamise ja käesoleva direktiivi alusel tehtud töö kohta.
Artikkel 29
Teavitamise taotlus
1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.
2. Kõnealuse taotlusega koos esitab ta dokumendi, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja raadioseadmete kategooriaid, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolu korral), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele.
3. Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kogu dokumentaalse tõendusmaterjali, mis on vajalik, et kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida artiklis 26 sätestatud nõuete järgimist.
Artikkel 30
Teavitamiskord
1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 26 sätestatud nõuetele.
2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.
3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja raadioseadmete kategooriatest ning asjakohast pädevuse tõendamist.
4. Kui teavitus ei põhine artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle järjepidev vastavus artiklis 26 sätestatud nõuetele.
5. Asjaomane asutus võib teavitatud asutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui teavitamine põhines akrediteerimistunnistusel, ja kahe kuu jooksul pärast teavitamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.
Käesolevas direktiivis käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.
6. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest selles teavituses.
Artikkel 31
Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelud
1. Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.
Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel.
2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.
Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.
Artikkel 32
Muudatused teavitustes
1. Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 26 sätestatud nõuetele või ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Asjakohane liikmesriik teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
2. Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.
Artikkel 33
Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine
1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam kehtivad nõudeid ega talle pandud ülesandeid.
2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.
3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.
4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, annab ta teavitavale liikmesriigile sellest teada ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse.
Artikkel 34
Teavitatud asutuste tegevusega seotud kohustused
1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas IV ja V lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.
2. Vastavushindamist tehakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Samas nad siiski rakendavad käesolevas direktiivis raadioseadmete nõuetelevastavuse suhtes sätestatud rangusastet ja kaitse taset.
Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud artiklis 3 sätestatud olulistest nõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest või tehnilistest spetsifikatsioonidest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.
3. Kui teavitatud asutus pärast sertifikaadi väljastamist nõuetelevastavust jälgides avastab, et raadioseade ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab sertifikaadi.
4. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi.
Artikkel 35
Teavitatud asutuse otsuste vaidlustamine
Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette kaebemenetlus.
Artikkel 36
Teavitatud asutuste teabekohustus
1. Teavitatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:
(a) sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;
(b) teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;
(c) turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;
(d) nõudmise korral teave nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.
2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama kategooria raadioseadmetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.
3. Teavitatud asutused täidavad teabekohustusi vastavalt IV ja V lisas sätestatule.
Artikkel 37
Kogemuste vahetamine
Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.
Artikkel 38
Teavitatud asutuste koordineerimine
Komisjon tagab, et käivitatakse käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vaheline asjakohane koordineerimine ja koostöö, mille edukaks toimimiseks moodustatakse teavitatud asutuste valdkondlik rühm.
Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.
V PEATÜKK
LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE TOODETE KONTROLL JA KAITSEMENETLUSED
Artikkel 39
Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrollimine
Raadioseadmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.
Artikkel 40
Menetlus selliste raadioseadmetega tegelemiseks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil
1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv raadioseade kujutab ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase raadioseadme hindamise kõigist käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajaduse korral koostööd.
Kui turujärelevalveasutused leiavad nimetatud hindamise käigus, et raadioseadmed ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et raadioseadmed nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks raadioseadmed turult või võtaks need tarbijalt tagasi turujärelevalveasutuse poolt määratud mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.
Turujärelevalveasutused teatavad sellest asjakohasele teavitatud asutusele.
Teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.
2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.
3. Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste raadioseadmete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid, rakendavad turujärelevalveasutused sobivaid ajutisi meetmeid eesmärgiga keelata või piirata raadioseadme kättesaadavaks tegemist siseriiklikul turul, see sealt kõrvaldada või tagasi võtta.
Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nendest meetmetest viivitamatult.
5. Lõikes 4 osutatud teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastavate raadioseadmete tuvastamiseks vajalikku teavet, seadmete päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjusest:
(a) raadioseade ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või muid avaliku huvi kaitse aspekte;
(b) puudused artiklis 16 osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.
6. Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike mis tahes võetud meetmetest ja mis tahes muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase raadioseadme mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.
7. Kui kaheksa nädala jooksul alates lõikes 4 nimetatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.
8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase seadme suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed.
Artikkel 41
Liidu kaitsemenetlus
1. Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et riiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab riiklikku meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte.
Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid.
2. Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastavate raadioseadmete kõrvaldamine või tagasivõtmine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile. Kui leitakse, et riiklik meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.
3. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja raadioseadme mittevastavus viitab puudustele käesoleva direktiivi artikli 16 osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr [../..] (mis käsitleb Euroopa standardimispoliitikat) artiklis [8] sätestatud menetlust.
Artikkel 42
Nõuetelevastavad raadioseadmed, mis kujutavad endast riski tervisele ja ohutusele
1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et raadioseade kujutab olenemata sellest, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ikkagi ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas direktiivis sätestatud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjakohane ettevõtja võtaks kohaseid meetmeid, tagamaks, et see raadioseade ei kujutaks turule laskmisel endast enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.
2. Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõikide asjaomaste raadioseadmete suhtes.
3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomaste raadioseadmete tuvastamiseks vajalikku teavet, seadmete päritolu ja tarneahelat, riski olemust ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.
4. Komisjon alustab viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab võetud riiklikku meedet. Selle hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning vajadusel teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.
5. Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid.
Artikkel 43
Vormiline mittevastavus
1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud ühe järgmisest asjaoludest:
(a) CE-vastavusmärgise kinnitusviis on vastuolus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artiklite 19 või 20 sätetega;
(b) CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud;
(c) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;
(d) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;
(e) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;
(f) toode ei vasta artikli 10 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuetele;
(g) raadioseadmega ei ole kaasas artikli 10 lõigetega 7, 8 ja 9 ettenähtud teavet ettenähtud kasutuse ja kasutuspiirangute kohta ning ELi vastavusdeklaratsiooni;
(h) artikliga 15 ettenähtud nõuded ettevõtjate tuvastamise kohta ei ole täidetud;
(i) artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud.
2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et selle raadioseadme turul kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, või tagab, et see turult tagasi võetakse või kõrvaldatakse.
VI PEATÜKK
KOMITEE, RAKENDUSAKTID JA DELEGEERITUD AKTID
Artikkel 44
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Artikkel 45
Delegeerimine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõikes 3, artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud delegeeritud volitused antakse üle määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses määratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 2 lõike 3, artikli 3 lõike 3, artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt neile teatavaks tehti, esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
VII PEATÜKK
LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 46
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud riiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende jõustamise tagamiseks.
Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest sätetest hiljemalt [artikli „Ülevõtmine” lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevaks] ja annavad viivitamata teada kõigist nende edaspidistest muudatustest.
Artikkel 47
Läbivaatamine ja aruandlus
1. Liikmesriigid saadavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta [kuupäev, mis on kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda vähemalt iga kahe aasta järel. Aruandes antakse ülevaade liikmesriikide rakendatud turujärelevalvemeetmetest ja tehakse teatavaks, kas ja millises ulatuses on saavutatud käesoleva direktiivi nõuete täitmine, eelkõige ettevõtjate tuvastamist käsitlevate nõuete osas.
2. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi toimimise läbi ning annab selle kohta aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule [kuupäev, mis on neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda iga viie aasta järel. Aruannetes käsitletakse asjakohaste standardite koostamise edenemist ja direktiivi rakendamise käigus tekkinud võimalikke probleeme. Aruannetes antakse samuti ülevaade komitee tegevusest, hinnatakse saavutusi raadioseadmete avatud ja konkurentsile rajatud turu ülesehitamisel liidu tasandil ja arutletakse, kuidas tuleks arendada raadioseadmete turulelaskmise ja kasutuselevõtmise reguleerivat raamistikku, et oleks võimalik:
(a) tagada liidu tasandil ühtse, kõiki raadioseadmeid hõlmava süsteemi loomine;
(b) võimaldada telekommunikatsiooni-, audiovisuaal- ja infotehnoloogiasektori lähenemist;
(c) võimaldada reguleerivate meetmete ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil.
Eelkõige keskendutakse küsimusele, kas olulised nõuded on endiselt vajalikud kõigi direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate raadioseadmete kategooriate puhul. Vajaduse korral võib aruandes teha ettepaneku lisameetmete kohta, et täielikult saavutada direktiivi eesmärk.
Artikkel 48
Üleminekusätted
Liikmesriigid ei takista direktiivi 1999/5/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate, selles sätestatud nõuetele vastavate ja enne [artikli „Ülevõtmine” lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva] turule lastud raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist.
Artikkel 49
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kuupäevaks, mis on 18 kuud pärast selle vastuvõtmist]. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad nimetatud norme alates [üks päev pärast esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 50
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 1999/5/EÜ on tunnistatud kehtetuks alates [käesoleva direktiivi artikli „Ülevõtmine” lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevast].
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile.
Artikkel 51
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 52
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
VÄLJAPOOLE KÄESOLEVA DIREKTIIVI REGULEERIMISALA JÄÄVAD SEADMED
1. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) raadiosideeeskirjade artikli 1 määratluse 56 kohased raadioamatööride kasutatavad raadioseadmed, kui need ei ole kaubanduslikult kättesaadavad.
Raadioamatööridele kokkupanemiseks mõeldud komplekte ning raadioamatööride modifitseeritud ja neile kasutamiseks mõeldud kaubanduslikke seadmeid ei peeta kaubanduslikult kättesaadavateks seadmeteks.
2. Nõukogu direktiivi 96/98/EÜ[36] reguleerimisalasse kuuluvad laevadel kasutatavad raadioseadmed;
3. Kaabeldus ja juhtmestik.
4. Katseseadmed, mis on ettenähtud ainult professionaalsetele kasutajatele raadioseadmete testimiseks.
5. Lennundustooted, osad ja seadmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008[37] artikli 3 tähenduses.
II LISA
TOOTED, MIS KUULUVAD RAADIOSEADMETE MÄÄRATLUSE ALLA
1. Käesolevas direktiivis käsitatakse raadioseadmetena järgmisi tooteid:
(a) aktiivantennid;
(b) raadiosidet takistavad seadmed.
2. Käesolevas direktiivis ei käsitata raadioseadmetena järgmisi tooteid:
(a) passiivantennid;
(b) kohleaarsed implantaadid;
(c) mikrolaineahjud.
III LISA
VASTAVUSHINDAMINE
Moodul A (tootmise sisekontroll)
1. Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased raadioseadmed vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele ja muudele asjakohastele ühtlustamisalastele õigusaktidele.
2. Tehniline dokumentatsioon
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni artiklis 21 sätestatud nõuete kohaselt.
3. Tootmine
Tootja teeb kõik vajaliku, et tootmisprotsess ja selle jälgimine tagaksid valminud raadioseadme vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ning artiklis 3 sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele.
4. CE-vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon
4.1. Tootja kinnitab nõuetekohase CE-vastavusmärgise artiklites 19 ja 20 kirjeldatud viisil igale kehtivatele nõuetele vastavale raadioseadme osale.
4.2. Tootja koostab iga raadioseadme tüübi kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast raadioseadme turulelaskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse raadioseade, mille kohta see koostati.
Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks.
5. Volitatud esindaja
Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.
IV LISA
Vastavushindamise moodulid
Moodulid B ja C
ELi tüübihindamismenetlus + tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus
Kui viidatakse käesolevale lisale, on tegemist vastavushindamismenetluse moodulitega B (ELi tüübihindamismenetlus) ja C (tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus).
Moodul B
ELi tüübihindamine
1. ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab raadioseadme tehnilist projekti ja kontrollib ning kinnitab, et raadioseadme tehniline projekt vastab selle suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.
2. ELi tüübihindamist võib teostada järgmisel viisil:
raadioseadme tehnilise projekti nõuetelevastavuse hindamine punktis 3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma tootenäidist (konstruktsioonitüüpi) kontrollimata.
3. Tootja esitab ELi tüübihindamisavalduse ühele tema valitud teavitatud asutusele.
Taotlus sisaldab järgmist:
– tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
– kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
– tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata raadioseadme vastavust asjaomase õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis loetletakse kohaldatavad nõuded ja käsitletakse raadioseadme projekteerimist , tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi V lisas sätestatud elemente;
– tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis nimetatakse kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral lisatakse ka tootja enda nõuetekohases laboris või tema nimel ja vastutusel muus laboris tehtud katsete tulemused.
4. Teavitatud asutus kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja lisatud tõendusmaterjali, et hinnata raadioseadme tehnilise projekti nõuetelevastavust.
5. Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks punktis 8 sätestatud kohustusi, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu, kas täielikult või osaliselt, ainult tootja loal.
6. Kui raadioseadme tüüp vastab selle suhtes kohaldatava konkreetse õigusakti nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrollimise põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui need kehtestatakse) ja hindamise läbinud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Tunnistusel võib olla üks või enam lisa.
Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valminud raadioseadme vastavust kontrollitud tüübile, seda seadet hinnata ja teha kasutuskontrolli.
Kui tüüp ei vasta asjaomase õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendit välja andmast ning teeb selle taotlejale teatavaks keeldumist üksikasjalikult põhjendades.
7. Teavitatud asutus hoiab end kursis muutustega valdkonna üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis tähendab seda, et kord kinnitatud tüüp võib mõne aja pärast osutuda asjaomase õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele mittevastavaks, mistõttu asutus seejärel otsustab, kas need muutused toovad kaasa täiendava uurimise. Kui uurimine on vajalik, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.
Tootja teavitab teavitatud asutust, kelle käes on hoiul ELi tüübihindamistõendiga seotud tehniline dokumentatsioon, kõigist kinnitatud raadioseadmetüübi osas tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada selle vastavust asjaomase õigusakti olulistele nõuetele või tunnistuse kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.
8. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele regulaarselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.
Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest.
Teavitatud asutused teatavad liikmesriikidele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest ka sellisel juhul, kui olemasolevaid harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ei ole rakendatud täies ulatuses. Liikmesriigid, komisjon ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Liikmesriigid ja komisjon võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollitoimingute tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kümme aastat pärast raadioseadme hindamist või kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.
9. Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana koopiat ELi tüübihindamistõendit, selle lisadest ja täiendustest koos tehnilise dokumentatsiooniga kümme aastat pärast raadioseadme turulelaskmist.
10. Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.
Moodul C
Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus
1. Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased raadioseadmed vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.
2. Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et raadioseadmete tootmisprotsess ja selle kontrollimine tagaksid toote vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.
3. CE-vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon
3.1. Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise vastavalt artiklitele 19 ja 20 igale raadioseadme osale, mis vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.
3.2. Tootja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni iga raadioseadme tüübi kohta ja hoiab seda riiklikele asutustele kättesaadavana kümme aastat pärast raadioseadmete turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse raadioseadme tüüp, mille kohta see koostati.
ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.
4. Volitatud esindaja
Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.
V LISA
VASTAVUSHINDAMINE
Moodul H
Täielik kvaliteedi tagamine
1. Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased raadioseadmed vastavad nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.
2. Tootmine
Tootja kasutab asjaomaste raadioseadmete projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise jaoks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi; tootja suhtes kohaldatakse järelevalvet punktis 4 kirjeldatud viisil.
3. Kvaliteedisüsteem
3.1. Tootja valib teavitatud asutuse, kellele ta esitab taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste raadioseadmetega.
Taotlus sisaldab järgmist:
– tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
– tehniline dokumentatsioon ühe tüübi kohta igast tootmiseks kavandatavast raadioseadme kategooriast. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud elemente;
– kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon ja
– kirjalik kinnitust selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.
3.2. Kvaliteedisüsteem tagab raadioseadmete vastavuse nende suhtes kohaldatava õigusakti nõuetele.
Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid ühemõtteliselt tõlgendada.
Eelkõige annab kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon piisava ülevaate järgmisest:
– kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimise ja tootekvaliteediga;
– tehnilise projekti spetsifikatsioonid, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei kohaldata täies ulatuses, siis vahendid, mida rakendatakse tagamaks käesoleva direktiiviga raadioseadmete suhtes kohaldatavate oluliste nõuete järgimine;
– projekteerimise järelevalve- ja kontrollimeetodid, asjaomasesse kategooriasse kuuluvate raadioseadmete projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised meetmed;
– tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed;
– enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende sagedus;
– kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks kontrolliaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne;
– toote nõutava konstruktsiooni ja kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.
3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et kontrollida, kas see vastab käesoleva lisa punktis 3.2 osutatud nõuetele.
Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad riiklike standardite spetsifikatsioonidele, millega rakendatakse asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone.
Auditirühma liikmetel on kogemused kvaliteedisüsteemide alal ning vähemalt üks rühma liige on kogemustega hindaja asjaomase raadioseadme ja vastava tehnoloogia valdkonnas ning tunneb selle suhtes kohaldatava õigusakti nõudeid. Auditi käigus tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 teises taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud asjaomase õigusakti nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele.
Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale.
Teade peab sisaldama auditeerimise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
3.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.
3.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi mis tahes kavandatud muudatusest.
Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.
Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.
4. Teavitatud asutuse vastutusel teostatav järelevalve.
4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu kohtadele, kus toimub konstrueerimine, tootmine, kontroll, katsetamine ja ladustamine, ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
– kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
– kvaliteedisüsteemis konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu analüüsitulemused, arvutused, katsed jms;
– kvaliteedisüsteemis tootmist käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu kontrolliaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms.
4.3. Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja haldab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.
4.4. Lisaks võib teavitatud asutus teha etteteatamata kontrollkäike tootja valdustesse. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha raadioseadmete katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Ta annab tootjale kontrollkäigu aruande ja katsete läbiviimise korral ka katsearuande.
5. CE-vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja kinnitab igale artikli 3 asjakohasele nõudele vastavale raadioseadme osale artiklite 19 ja 20 nõudeid järgides CE-vastavusmärgise ning punktis 3.1 viidatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.
5.2. Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni iga raadioseadme tüübi kohta ja hoiab seda riiklikele asutustele kättesaadavana kümme aastat pärast raadioseadmete turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse raadioseadme tüüp, mille kohta see koostati.
ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.
6. Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turulelaskmist:
– punktis 3.1 osutatud tehnilist dokumentatsiooni;
– kvaliteedisüsteemi käsitlevat dokumentatsiooni, millele on osutatud punktis 3.1,
– punktis 3.5 osutatud muudatust heakskiidetud kujul;
– teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid, millele on osutatud punktides 3.5, 4.3 ja 4.4.
7. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele regulaarselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.
Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest .
8. Volitatud esindaja
Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.
.
VI LISA
Tehnilise dokumentatsiooni sisu
Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
(a) raadioseadme üldine kirjeldus, sealhulgas: fotod või illustratsioonid, mis kujutavad välist vormi, märgistust ja sisemist struktuuri; tark- või püsivara versioonid, mis mõjutavad seadme vastavust olulistele nõuetele; teave kasutajale ja seadistamisjuhised;
(b) konstruktsiooni põhimõtteline lahendus ning koostisosade, alakoostude, lülituste ja muude asjakohaste elementide tööjoonised ja skeemid;
(c) eelnimetatud joonistest ja skeemidest ning raadioseadme tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
(d) loetelu täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standarditest ja/või muudest asjakohastest tehnilistest spetsifikatsioonidest, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud artiklis 3 esitatud oluliste nõuete järgimiseks. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis, milliseid osi on kohaldatud;
(e) ELi vastavusdeklaratsiooni koopia;
(f) juhul kui on kasutatud IV lisas sätestatud vastavushindamismoodulit, koopia asjakohase teavitatud asutuse antud ELi tüübihindamistõendist ja selle lisadest;
(g) tehtud projektiarvutuste, teostatud ekspertiiside tulemused ning muud asjakohased andmed;
(h) katseprotokollid.
VII LISA
Vastavusdeklaratsioon
1. Nr … (raadioseadme kordumatu identifitseerimisnumber):
2. Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress:
3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel:
4. Deklareeritav toode (raadioseadme määratlus, mis võimaldab toodet jälgida. Võib kaasas olla ka foto, kui see on asjakohane):
5. Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu ühtlustamisalaste õigusaktidega:
Raadioseadmete direktiiv XXXX/xx
Muud Euroopa Liidu ühtlustamisalased õigusaktid (vajaduse korral)
6. Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse. Viidetele lisatakse nende identifitseerimisnumber ja versioon ning vajaduse korral välja andmise kuupäev.
7. Vajaduse korral: teavitatud asutus ... (nimi, number) … teostas … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja ELi tüübihindamistõendi: …
8. Lisateave:
Vajaduse korral selliste tarvikute ja/või osade, samuti tarkvara kirjeldus, mis võimaldavad raadioseadet kasutada ettenähtud otstarbel ja vastavusdeklaratsiooniga kooskõlas.
Alla kirjutanud (kelle poolt/nimel): …………………………………
(väljaandmise koht ja kuupäev):
(nimi, ametinimetus) (allkiri):
VIII LISA
Lihtsustatud vastavusdeklaratsioon
Artikli 10 lõike 8 kolmandas lõigus osutatud lihtsustatud vastavusdeklaratsioon esitatakse järgmisel kujul:
Käesolevaga deklareerib [tootja nimi], et käesolev raadioseadme tüüp [raadioseadme tüübi nimetus] vastab raadioseadmete direktiivi XXXX/xx nõuetele.
IX LISA
Vastavustabel
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 1999/5/EÜ || Käesolev direktiiv
Artikkel 1 || Artikkel 1
Artikkel 2 || Artikkel 2
Artikkel 3 || Artikkel 3, v.a lõike 3 punkt g
Artikli 4 lõige 1 || Artikkel 8
Artikli 4 lõige 2 || välja jäetud
Artikkel 5 || Artikkel 16
Artikli 6 lõige 1 || Artikkel 6
Artikli 6 lõige 2 || välja jäetud
Artikli 6 lõige 3 || Artikli 10 lõiked 7, 8 ja 9
Artikli 6 lõige 4 || välja jäetud
Artikli 7 lõiked 1 ja 2 || Artikkel 7
Artikli 7 lõiked 3, 4 ja 5 || välja jäetud
Artikkel 8 || Artikkel 9
Artikkel 9 || Artiklid 39–43
Artikkel 10 || Artikkel 17
Artikkel 11 || Artiklid 22–38
Artikkel 12 || Artiklid 19 ja 20, artikli 10 lõiked 5 ja 6
Artiklid 13–15 || Artikkel 44
Artikkel 16 || välja jäetud
Artikkel 17 || Artikkel 47
Artikkel 18 || Artikkel 48
Artikkel 19 || Artikkel 49
Artikkel 20 || Artikkel 50
Artikkel 21 || Artikkel 51
Artikkel 22 || Artikkel 52
I lisa || I lisa
II lisa || III lisa
III lisa || välja jäetud
IV lisa || IV lisa
V lisa || V lisa
VI lisa || Artikkel 26
VII lisa punktid 1–4 || Artiklid 19 ja 20
VII lisa punkt 5 || Artikli 10 lõige 9
Uued artiklid || Artikli 3 lõike 3 punkt g
|| Artikkel 4
|| Artikkel 5
|| Artikli 10 lõiked 1–4 ning lõiked 10 ja 11, artiklid 11–15
|| Artikkel 18
|| Artikkel 21
|| Artikkel 45
|| Artikkel 46
|| II lisa
|| VI lisa
|| VII lisa
|| VIII lisa
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3. Ettepaneku/algatuse liik
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku kaudu täidetakse:
1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.6. Meetme kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raadioseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (raadioseadmete direktiiv) ning tunnistada kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kohta (R&TTE direktiiv).
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[38]
Jaotis 02 – Ettevõtlus – Peatükk 02 03: kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted
1.3. Ettepaneku/algatuse liik
¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet
¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[39]
X¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist
¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Erieesmärk nr 1.
Uuendada järjepidevalt olemasolevaid siseturualaseid õigusakte ning teha vajaduse korral ettepanekuid uute seadusandlike või muude meetmete võtmiseks [juhtprogrammid IP, IU, DA]. Vt täpsemaid üksikasju p 1.5.1.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
02 03
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.
Asjaomase õigusakti läbivaatamine peaks parandama raadioseadmete vastavust direktiivis sätestatud olulistele nõuetele, nagu tervise ja ohutuse kaitsmine, elektromagnetiline ühilduvus ja kahjulike häirete vältimine. Seepärast peaks ettepanek tagama, et kasutajate kaitse muutub tõhusamaks ning konkurents liidu turul õiglasemaks, et saavutatakse suurem õigluskindlus ja direktiivi sujuvam ja ühtlasem kohaldamine, samuti kahjulike häirete tõhusam vältimine ilma ettevõtjaid liigselt koormamata.
1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.
Põhinäitajad, mille abil hinnatakse edukust direktiivi läbivaatamise eesmärkide täitmisel, on järgmised:
|| Näitaja || Hindamisviis
Eeskirjade järgimine || Tehniliste ja haldusalaste nõuete täitmise määr || Liikmesriikide regulaarsed aruanded
Haldusalane lihtsustamine ja õiguslikud kohandused || Mõju halduskuludele ja -koormusele, tõlgendamisprobleeme tekitavate juhtumite arv ja olulisus || Regulaarne sidusrühmade (ettevõtjad, riiklikud asutused ja teavitatud asutused) vaheline teabevahetus
Innovatsiooni takistavad regulatiivsed tõkked || Kui lihtne on ellu viia innovatiivseid ideid? || Regulaarne sidusrühmade vaheline teabevahetus
Ettepaneku kohaselt lisanduks liikmeriikidele uus kohustus esitada komisjonile iga kahe aasta järel aruanne direktiivi kohaldamise kohta. Aruanne peab sisaldama ülevaadet rakendatud turujärelevalvemeetmetest ja teavet selle kohta, millisel määral on täidetud direktiivis sätestatud olulised nõuded.
Lisateavet kogutakse regulaarse teabevahetuse teel telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitees (mis on direktiivi alusel loodud alaline komitee), kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajate kõrval veel tööstusharu, Euroopa standardiorganisatsioonide, teavitatud asutuste ja tarbijaorganisatsioonide esindajad. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi toimimise läbi ja annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru iga viie aasta järel.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad nõuded
Direktiivil on olnud esmatähtis roll raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ühtse turu kujunemises. Direktiiv sisaldab olulisi nõudeid, mis käsitlevad tervise ja ohutuse kaitset ja kahjulike häirete vältimist. Need nõuded on tehniliste nõuetena kaasatud mittesiduvatesse harmoneeritud standarditesse ning samuti muudesse uue lähenemisviisi kohastesse õigusaktidesse.
Regulatiivsed põhimõtted jäävad kehtima, mistõttu direktiivi põhjalikum läbivaatamine ei ole vajalik. Samas on direktiivi rakendamise vältel täheldatud mõningaid probleeme, millega tuleks tegeleda[40]. Ettepaneku eelnõu põhieesmärgid on järgmised.
- Parandada praegust olukorda, kus direktiivi nõudeid järgitakse puudulikult, ning tagada kõigi regulatiivses sidusrühmade suurem usaldus reguleeriva raamistiku vastu.
- Muuta direktiiv selgemaks ja lihtsamaks, teha mõned muudatused reguleerimisalas, et hõlbustada selle kohaldamist ja kõrvaldada ettevõtjate ja ametiasutuste liigne koormus.
1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus
Läbivaadatud direktiivi aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26 (Siseturg) ja 114 (Õigusaktide ühtlustamine). ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et kohandada, selgitada või lihtsustada ühtse turu toimimiseks vajalikke määrava tähtsusega õigusnorme kõnealuses valdkonnas. Seda tulemust ei ole võimalik saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Kavandatav uus kohustus registreerida tootjad ja/või seadmed ELi tasandil tagab pääsu ELi turule ja selle eelised, võrreldes liikmesriikide tasandil võetavate paljude sarnaste meetmetega, on ilmsed.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Üldiselt on direktiiviga sätestatud regulatiivne raamistik võimaldanud saavutada seatud eesmärgid, st tagada inimeste tervise kaitse ja nende ohutus ning telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja raadioseadmete elektromagnetiline ühilduvus ning vältida kahjulikke häireid. Peamised lahendamist vajavad probleemid on direktiivi nõuete puudulik täitmine ja mõningate direktiivi sätete ebamäärasus ja keerukus.
1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Kavandatud läbivaatamine on kooskõlas komisjoni koostatud aruka reguleerimise poliitika ja strateegia „Euroopa 2020” põhimõtetega, eriti silmas pidades juhtalgatusega „Innovaatiline liit” ettenähtud õigusalast läbivaatamist, samuti kavandatud raadiospektripoliitika programmiga.
Algatus on samuti kooskõlas 2008. aastal vastuvõetud uue õigusraamistiku paketiga. See koosneb kahest teineteist täiendavast õigusaktist: määrus (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ja otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. Otsus täiendab määrust. Määrusega on peamiselt kehtestatud liikmesriikide ja riiklike asutuste kohustused, mille täitmisega nad tagavad, et tooted nende turgudel on ohutud ja vastavad õiguslikele nõuetele; otsuses on käsitletud sellest tulenevaid kohustusi, mida peavad järgima ettevõtjad, nagu tootjad, importijad, levitajad ja samuti tooteid katsetavad ja sertifitseerivad asutused. Seepärast on need kaks õigusakti lahutamatult seotud ja nende elemendid on vastastikku toetavad ja täiendavad. Erinevalt määrusest ei ole otsusel otseseid õiguslikke tagajärgi ettevõtjate, üksikisikute ega liikmesriikide jaoks, küll aga on artikliga 2 ette nähtud, et õigusaktide kavandamisel või läbivaatamisel tuleb toetuda selle otsuse sätetele.
1.6. Meetme kestus ja finantsmõju
¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus
– ¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– ¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
X¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
– Rakendamine käivitub alates 2013. aastast,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[41]
1.8. X¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt
¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– ¨ rakendusametitele
– ¨ ühenduste asutatud asutustele[42]
– ¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele
– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses
¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega
¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)
Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.
Märkused
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Ettepaneku kohaselt lisanduks liikmeriikidele uus kohustus esitada komisjonile iga kahe aasta järel aruanne direktiivi kohaldamise kohta. Aruanne peab sisaldama ülevaadet rakendatud turujärelevalvemeetmetest ja teavet selle kohta, millisel määral on täidetud direktiivis sätestatud olulised nõuded.
Lisateavet kogutakse regulaarse teabevahetuse teel telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitees (mis on direktiivi alusel loodud alaline komitee), kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajate kõrval veel tööstusharu, Euroopa standardiorganisatsioonide, teavitatud asutuste ja tarbijaorganisatsioonide esindajad. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi toimimise läbi ja annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru iga viie aasta järel.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Tuvastatud ohud
- Probleeme võib tekitada läbivaadatud direktiivi erinev rakendamine liikmesriikides.
-Läbivaadatud direktiivi rakendamiseks saadaolevad ressursid piirduvad personalikuludega, millele võimaluse korral saab lisada vahendid andmebaasi loomiseks selliste raadioseadmekategooriate registreerimiseks enne nende turulelaskmist, mille täielikku nõuetelevastavust ei ole läbivaadatud direktiivi jõustumise järel veel saavutatud.
2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)
-Selleks et direktiivi riiklikku õigusse ülevõtmine toimuks kõigis liikmesriikides samal viisil ja ELi seadusandja kavandatud eesmärgiga kooskõlas, on komisjonil kavas direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud perioodil korraldada seminare liikmesriikide vastava valdkonna ministritega.
-Toodete registreerimiseks kavandatava andmebaasi loomiseks hinnanguliselt 300 000 euro suuruse eelarve piires tuleks korraldada pakkumismenetlus vastavalt finantsmäärusele.
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.
Erimeetmeid lisaks finantsmäärusele ei ole kavas rakendada
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
· Olemasolevad eelarveread
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus
Number [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata ([43]) || EFTA riigid[44] || Kandidaatriigid[45] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses
1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 02.03.01, Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes || Liigendatud || EI || EI || EI || EI
· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: EI
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus
Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses
|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI
3.2. Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number || 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
Peadirektoraat ENTR || || || Aasta N[46] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU
Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||
02.03.01, Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes; || Kulukohustused || (1) || 0 || 0 || 0 || 0.3 || 0.03 || 0.03 || 0.03 || Piiramatu kestusega ettepanek
Maksed || (2) || 0 || 0 || 0 || 0.3 || 0.03 || 0.03 || 0.03 || Piiramatu kestusega ettepanek
Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||
Maksed || (2a) || || || || || || || ||
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[47] || || || || || || || ||
Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||
Ettevõtluse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0 || 0 || 0 || 0.3 || 0.03 || 0.03 || 0.03 || Piiramatu kestusega ettepanek
Maksed || =2+2a +3 || 0 || 0 || 0 || 0.3 || 0.03 || 0.03 || 0.03 || Piiramatu kestusega ettepanek
Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||
Maksed || (5) || || || || || || || ||
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a. „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0 || 0 || 0 || 0.3 || 0.03 || 0.03 || 0.03 || Piiramatu kestusega ettepanek
Maksed || =5+ 6 || 0 || 0 || 0 || 0.3 || 0.03 || 0.03 || 0.03 || Piiramatu kestusega ettepanek
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: EI
Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||
Maksed || (5) || || || || || || || ||
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||
Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”
|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU
Peadirektoraat ENTR ||
Personalikulud || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || Piiramatu kestusega ettepanek
Muud halduskulud || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || Piiramatu kestusega ettepanek
Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || Piiramatu kestusega ettepanek
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||
3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
– X¨ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU
VÄLJUNDID
Väljundi liik[48] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1: uuendada järjepidevalt olemasolevat siseturualast liidu acquis’d ning teha vajaduse korral ettepanekuid uute seadusandlike või mitteseadusandlike meetmete võtmiseks[49] || || || || || || || || || || || || || || || ||
IT andmebaasi loomine toodete registreerimiseks || || || || || || || || || 1 || 0.3 || || || || || || || ||
Toodete registreerimiseks loodud IT andmebaasi haldamine || || || || || || || || || || || 1 || 0.03 || 1 || 0.03 || 1 || 0.03 || || Piiramatu kestusega ettepanek
- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||
Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||
ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||
- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||
Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||
KULUD KOKKU || || || || || || || || 0.3 || || 0.03 || || 0.03 || || 0.03 || || Piiramatu kestusega ettepanek
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1. Ülevaade
– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
– X¨ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|| Aasta [50] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||
Personalikulud || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || 0.635 || Piiramatu kestusega ettepanek
Muud halduskulud || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 || 0.092 ||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || Piiramatu kestusega ettepanek
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[51] välja jäävad kulud || || || || || || || ||
Personalikulud || || || || || || || ||
Muud halduskulud || || || || || || || ||
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||
KOKKU || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || 0.727 || Piiramatu kestusega ettepanek
3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus
– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
– X• Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)
|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5
XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||
10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[52]
XX 01 02 01 (Üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||
XX 01 04 aa[53] || peakorteris[54] || || || || || || ||
- delegatsioonides || || || || || || ||
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas – kaudne teadustegevus) || || || || || || ||
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||
Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||
KOKKU || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad || 1 vastutav ametnik (direktiivi osas), 3 ametnikku, kes haldavad järgmisi valdkondi: õigusküsimused, alalise komitee sekretariaat, teabevahetus, koordineerimine infoühiskonna peadirektoraadiga spektrumipoliitika küsimustes, liikmesriikide teavitatud asjakohaste tehniliste eeskirjade hindamine, turujärelevalveasutuste jõustamismeetmete koordineerimine, ELi kandidaat- ja assotsieerunud riikide õigusaktide läbivaatamine, kaubanduse peadirektoraadi abistamine läbirääkimiste pidamisel kolmandate riikidega - 1 ametnik, kes on sekretär ja täidab ka logistilisi ülesandeid
Koosseisuvälised töötajad ||
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
– X¨ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed või tegevus on kooskõlas kehtiva ja tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020) vastavalt komisjoni ettepanekule.
– ¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
– ¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[55].
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– X¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
– ¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
· ¨ omavahenditele
· ¨ mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[56]
Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel … || || || || || || || ||
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.
[1] Teine eduaruanne the R&TTE direktiivi rakendamise kohta. KOM(2010) 43 (lõplik), 9.2.2010.
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta.
[3] Direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta.
[4] Direktiiv 2000/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta.
[5] Direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid.
[6] Direktiiviga 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks.
[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta.
[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)
[9] Euroopa parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)
[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)
[11] http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/key_docs_en.htm#_br.
[12] http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm, COM(2010) 546 final, Europe 2020 Flagship Initiative - Innovation Union.
[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm.
[14] Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Tteine eduaruanne direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) toimimise kohta. [KOM/2010/0043 (lõplik) – ELTs avaldamata] - http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/rtte/documents/legislation/review/index_en.htm#h2-2
[15] Ülevaade 2010. aasta avalikust arutelust, mis käsitles R&TTE direktiivi läbivaatamiseks kavandatavate võimaluste mõju. Mai 2011. http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/rtte/public-consultation/files-public-consultation/summary-2010-pc_en.pdf
[16] Soovitatud kohustusliku registreerimissüsteemi mõjuhindamine direktiivi 1999/5 reguleerimisalas. Lõpparuanne, 5.10.2009. Teostas Technopolis Group: http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/rtte/files/technop-ia-radio-finrep_en.pdf
[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ.
[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.
[19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta.
[20] Komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel
[21]
[22]
[23] EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.
[24] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.
[25] ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.
[26] ELT L 374, 27.12.2006, lk 10.
[27] ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.
[28] ELT L 162, 21.6.2008, lk 20.
[29] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
[30] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.
[31] ELT L 129, 17.5.2007, lk 67.
[32] ELT […], […], lk […].
[33] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
[34] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
[35] ELT […], […], lk […].
[36] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.
[37] ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
[38] Tegevuspõhine juhtimine ehk ABM (Activity-Based Management) ja tegevuspõhine eelarvestamise struktuur ehk ABB (Activity-Based Budgeting).
[39] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.
[40] Teine eduaruanne R&TTE direktiivi rakendamise kohta. KOM(2010) 43 (lõplik), 9.2.2010.
[41] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html
[42] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.
[43] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.
[44] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
[45] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
[46] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
[47] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
[48] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
[49] Punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkide „Erieesmärk/eesmärgid” kohaselt.
[50] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
[51] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
[52] Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.
[53] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B A read).
[54] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.
[55] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.
[56] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25% sissenõudmiskulude mahaarvamist.
| Üles |