52012DC0741


Pealkiri ja viide

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise” aruanne

/* COM/2012/0741 final */

Tekst

BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
html html html html html html html html html   html html html html html html html html html html html html html
pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf   pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf
doc doc doc doc doc doc doc doc doc   doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc

Kuupäevad

Liigitused

Muu teave

Dokumentide vaheline seos

Tekst

Kakskeelne kuva: BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV

SISUKORD

Volitus...................................................................................................................................... …3

Struktuur...................................................................................................................................... 3

1........... Piima- ja piimatooteturu olukorra muutumine................................................................... 3

1.1........ Senised turu arengusuunad.............................................................................................. 3

1.1.1..... Piimatootmine................................................................................................................. 3

1.1.2..... Piima tootjahind ELis...................................................................................................... 4

1.1.3..... Piimatoodete hind, varud ja eksport................................................................................ 4

1.1.4..... ELi piimakarjakasvatajate kasumiprognoos..................................................................... 4

1.2........ Turuväljavaade keskpikas perspektiivis........................................................................... 5

2........... Piimakvootide süsteemi sujuv järkjärguline kaotamine...................................................... 6

2.1........ Piimatootmine võrreldes kvoodi ülemmääraga.................................................................. 6

2.2........ Piima kvoodihinna muutused........................................................................................... 7

3........... Kokkuvõtvad märkused................................................................................................. 7

I LISA. PIIMATOOTMINE JA HINNAMUUTUSED................................................................ 9

II LISA. PIIMASEKTORI VÄLJAVAADE KESKPIKAS PERSPEKTIIVIS........................... 10

III LISA. PIIMATOOTMINE VÕRRELDES KVOOTIDEGA................................................. 13

IV LISA. ELi PIIMA KVOODIHINNA MUUTUSED.............................................................. 14

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise” aruanne

Volitus

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus), artikli 184 punktis 6 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 ja 31. detsembriks 2012 aruande turuolukorra muutumise ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimuste kohta, vajaduse korral koos asjakohaste ettepanekutega. Nn esimene „pehme maandumise” aruanne avaldati 8. detsembril 2010 dokumendina KOM(2010) 727 (lõplik), käesolev dokument on selle sarja teine aruanne.

Struktuur

Käesolev aruanne koosneb kolmest osast: esimeses osas kirjeldatakse olukorra muutumist lehmapiimaturul alates 2010. aastast (esimese „pehme maandumise” aruande lõppkuupäev) ja esitatakse väljavaated keskpikas perspektiivis, teises osas uuritakse, kuidas on toimunud piimakvootide süsteemi järkjärguline kaotamine, ning kokkuvõtvad märkused on esitatud kolmandas osas.

1.           Piima- ja piimatooteturu olukorra muutumine

1.1         Senised turu arengusuunad

Piimaturu volatiilsus (kuigi mitte nii suures ulatuses kui ajavahemikus 2007–2009) jätkus 2010. aasta lõpuni. 2011. aastal ja senini 2012. aastal on see mõnevõrra vähenenud. 2010. ja 2011. aastal kõikusid hinnad olulisel määral, mille tulemusel 2012. aasta esimeses pooles tootmine suurenes ja hinda korrigeeriti. 2012. aasta kolmandas kvartalis on hinnad taas tõusma hakanud.

1.1.1      Piimatootmine

Lehmapiima kogumine on ELis viimase kolme aasta jooksul järjekindlalt suurenenud: 2010. aastal +1,4 %, 2011. aastal +2 % ja 2012. aasta esimese seitsme kuu jooksul ligi 1,5 % võrreldes 2011. aasta sama perioodiga.

Piimatootmine suurenes ka maailma peamistes piima tarnivates piirkondades: USA, Uus-Meremaa, Austraalia ja Argentina toodang kokku kasvas ajavahemikus 2010–2011 5,3 %. See suund jätkub 2012. aastal, kuid USAs on täheldatud kasvu aeglustumist pärast suvist kuumalainet. Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga kasvas piimatoodang 2012. aasta esimese kaheksa kuuga USAs +2,8 %, Uus-Meremaal +11,4 % (ainult juulini), Austraalias +4,7 % ja Argentinas 5,9 % (vt I lisa diagramm 1).

1.1.2.     Piima tootjahind ELis

Keskmine piima tootjahind ELis suurenes 2010. aasta aprillist novembrini järjekindlalt. Tootjahind (27 ELi liikmesriigi kaalutud keskmine) püsis kuni 2011. aasta aprillini umbes 33 s/kg tasemel ja tõusis taas 35,1 sendini kg kohta 2011. aasta novembris (vt I lisa diagramm 2). 2011. aasta detsembris ning 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris kohaldati hinna hooajalist korrigeerimist -2 %. Võrdluseks: 2010. aasta alguse hooajaline korrigeerimine oli -3 % ja 2011. aasta alguses -1 %.

Samas jätkus 2012. aasta hinnalangus suveni, edestades hooajalist langust ja vastates nii ELi kui ka kolmandate riikide suurenenud piimatarnetest tulenevale survele. Viimane keskmine piima tootjahind ELis on hinnanguliselt 31,3 s/kg 2012. aasta augustis, mis on 2011. aasta juuli keskmisest hinnast 9,5 % madalam, kuid 2010. aasta juuli keskmisest 1,2 % kõrgem ja 27 % kõrgem kui 2009. aasta mais saavutatud madalaim tase.

Viimane saadaolev piima ja piimatoodete hetkehind ilmutasid käesoleva aruande koostamise ajal märke lähiajal taastumisest, millele peaks hiljem järgnema kõrgem keskmine piima tootjahind.

1.1.3.     Piimatoodete hind, varud ja eksport

Kuna hinnad 2010. aastal ja suuremal osal 2011. aastast märkimisväärselt taastusid ning turul valitsesid soodsad tingimused, ei ostetud ajavahemikus 2010–2012 võid ega lõssipulbrit sekkumiseesmärgil kokku ja nii või kui ka lõssipulbri riiklikud varud on otsas. 2009. aasta kriisi jooksul riiklikesse varudesse kokku ostetud 76 000 tonni võid ja 257 000 tonni lõssipulbrit väljastati turule tagasi ilma turgu häirimata, osaliselt avatud pakkumise, osaliselt enim puudustkannatavaid isikuid käsitleva kava kaudu.

Piimakaupade hinnad taastusid 2010. aastal tänu nõudluse suurenemisele (eelkõige tärkava turumajandusega riikidest) ja piiratud tarnimisele lõunapoolkeralt. Sama olukord kehtis ka 2011. aasta esimesel poolel. Kuid alates 2011. aasta keskpaigast avaldus piimatoodetele hinnasurve, mis järgnes maailma peamistest piimatooteid tarnivatest piirkondadest pärit piimatoodete saadavuse suurenemisele. Surve hindade vähendamiseks jätkus 2012. aasta esimestel kuudel kuni ELi piimatoodete hinnad saavutasid mai lõpuks oma madalaima taseme, 120 % (virtuaalsest) sekkumishinnast. Juunis hakkasid hinnad tõusma ja käesoleva aruande koostamise ajani on see tõusujoon jätkunud, peamiselt kuna piima kättesaadavus USAst vähenes enneolematu kuumalaine tagajärjel ja samal ajal vähenes piimatootmine ka ELis, samas kui lõunapoolkeral valitses talvehooaeg (vähese toodangu hooaeg).

ELi eksport suurenes 2010. ja 2011. aastal kõigis peamistes piimatooterühmades, erandiks oli või/võiõli ja täispiimapulber. Eriti dünaamiline oli ELi lõssipulbri eksport. Head eksporditulemused (sh võiekspordi taastumine, mis 2012. aasta esimese seitsme kuu jooksul kumulatiivselt ületas 2011. aasta taseme) on seni 2012. aastal jätkunud. See on saavutatud ilma eksporditoetusteta.

1.1.4.     ELi piimakarjakasvatajate kasumiprognoos

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete põhjal korvati peaaegu kogu 2011. aastal kasvanud tegevuskulud suureneva piimahinnaga. 2012. aasta esimeses kvartalis ELi piimatootjate kasum vähenes piima tootjahinna langemise tagajärjel, kuid püsis siiski kõrgemal tasemel kui 2011. aasta esimese kvartali kasum.

2012. aasta teise kvartali esmase prognoosi kohaselt kasvas ostetud sööda hind 6 %, samas kui kogu tegevuskulu vähenes pisut (-2 %) märkimisväärse energiakulude vähenemise (-10 %) tulemusena. Brutokasumi marginaal kahanes 17 % võrra, kuna piima tootjahind langes 8 %. Brutokasumi marginaal on praegu 2011. aasta teisest kvartalist 24 % madalam, kusjuures 2011. aasta teine kvartal oli alates 2007. aastast (võrdlusaasta 27 ELi liikmesriigi puhul) selle marginaali ülemmääralt teine kvartal.

Olukord erineb liikmesriigiti ja isegi riikide sees, olenevalt valitud piimatootmissüsteemist ja piimasektoris kasutatavast tootevalikust.

1.2.        Turuväljavaade keskpikas perspektiivis

ELi väljavaadete kohta keskpikas perspektiivis tehti simulatsioon Aglink-Cosimo mudeli muudetud versiooniga ning eeldati, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole pärast ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames tehtud otsuseid muutunud ja ka kaubanduspoliitikas ei ole tehtud muudatusi. See väljavaade ei ole ette nähtud tulevase turuarengu prognoosina, vaid pigem kirjeldusena, mis juhtuks konkreetsete eelduste ja olukorra puhul, mis olid prognoosi tegemise ajal usutavad. Veelgi enam, käesolevas aruandes esitatud prognoositavad tulemused on esialgsed ja võivad 2012. aasta novembris avaldatavatest lõppväärtustest erineda.

Maailmaturu ja poliitilise keskkonna määratlemisel on võetud aluseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud põllumajanduse väljavaated 2012–2021, mida on kohandatud uuematele makromajanduslikele prognoosidele 2012. aasta septembri seisuga. Kõige olulisemad turuprognoose toetavad tegurid on järgmised: paremad ELi SKP kasvu väljavaated (väike langus 2012. aastal, millele järgneb taastumine); eeldus, et euro väärtus vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal nõrgeneb, millele järgneb tugevnemine 2014. ja 2015. aastal, ning OECD ja FAO maailmaturu hinnaprognoosid piimakaupade kohta, mis hõlmavad ka 2012. aastal USAs ja mõnes Euroopa riigis valitsenud põua mõju. Kui mõni nendest prognoosidest/eeldustest ei lähe täide, mõjutab see nende põhjal tehtud prognoose oluliselt. Pealegi, nagu kõigi keskpika kuni pika perspektiiviga mudelite puhul, ei arvesta Aglink-Cosimo mudel, et hinna volatiilsus võiks olla suurem.

Nende prognooside põhjal paistavad piimaturgude keskpikad väljavaated soodsad. Maailma rahvastiku ja majanduse kasvust tingitud nõudluse jätkuv suurenemine maailmaturul koosmõjus piimatoodete eelistamise suurenemisega (mis tuleneb ka tarbimise suurenemisest inimese kohta) on eeldatavalt olulisimad tegurid. Eriti tärkava turumajandusega riikide kestval impordinõudlusel oleks positiivne mõju piimakaupadele, mis tooks kaasa ELi ekspordipotentsiaali suurendamise. Samas on ette näha ELi turuosa mõningast kahanemist enamiku piimatoodete osas, mida põhjustab muudest riikidest tuleva ekspordi kiirem kasvutempo.

2012. aastast prognoositakse ELi piimatootmise suurenemist mõõdukal määral, kuid see jääb alla piimakvootide süsteemi kaotamisest tulenevale potentsiaalsele kasvumäärale (vt II lisa diagrammid 3 ja 4). ELi piimatootmises prognoositakse ajavahemikuks 2009–2022 ligi 8 % kumulatiivset kasvu ja piimatööstusele tarnitava piima koguse kasvu ligi 10 % võrra. Viimaseks kvoodiaastaks (2014–2015) prognoositakse ELi piimatarneid umbes 6 % kvoodist väiksemaks. Prognooside kohaselt on piimakvootide süsteemi lõppemisel väike mõju piimatarnetele kogu ELi ulatuses.

Juustu ja värskete piimatoodete prognoos on üsna positiivne (vt II lisa diagramm 5). Värskete piimatoodete (sh joogipiim, koor, jogurt jms) tootmises ELis prognoositakse ligikaudu 8 % kasvu (aastast 2009 kuni aastani 2022) ja juustutoodang peaks kasvama ligikaudu 10 %. Nõudluse väljavaated paistavad nii kohalikul kui ka maailmaturul positiivsed ja kuigi euro vaadeldava perioodi teises osas tugevneb, võimaldab suur nõudlus maailmaturul ELi ekspordil järk-järgult kasvada. Samas kaotab EL maailmaturu dünaamiliste arengusuundade tõttu tasapisi turuosa maailmaturul, säilitades siiski ligi 31 % maailma eksporditurust 2022. aastal.

Täispiimapulbri tootmises prognoositakse lühikeses perspektiivis suhtelist stabiliseerumist (vt II lisa diagramm 6). Ekspordi keskpikka perspektiivi toetab maailmaturu nõudluse suurenemine, mida veab Hiina. ELi turuosa kogu maailma ekspordis peaks järk-järgult langema 2020. aastaks 14 %-le (25 %-lt 2009. aastal).

Lõssipulbri tootmises ELis nähakse ette ligi 28 % kasvu kogu perioodi jooksul (vt II lisa diagramm 7). Tugev globaalse impordi nõudlus soodustaks tasakaalustatud turu teket ning oleks soodsa ekspordiväljavaate põhitegur. ELi osa maailmaturul tõuseks ligi 31 %ni maailma ekspordist 2022. aastal.

Või osas näeb väljavaade ette jätkuvat stabiilsust, mille põhjustab positiivne turuolukord (suhteliselt kõrge hinnatase ja suur ELi nõudlus) vaatlusalusel perioodil (vt II lisa diagramm 8).

2.           Piimakvootide süsteemi sujuv järkjärguline kaotamine

2.1.        Piimatootmine võrreldes kvoodi ülemmääraga

Tulenevalt 1. aprilli 2008. aasta otsusest tõsta piimakvoote 2 % võrra suurendati 2008. aasta novembri ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames tehtud otsuste tulemusel piimakvoote alates 1. aprillist 2009 viiel järjestikusel aastal 1 % võrra aastas, millele lisandus rasvasisalduse korrigeerimisteguri kohandamine, mille tulemusel suurenesid kvoodid tegelikult veel 1 % võrra. Kvoodisüsteemi lõpuni 1. aprillil 2015 suurendatakse kvoote veel ühel korral 1 % võrra aastas (1. aprillil 2013)[1].

Iga aastaga piimakvootide olulisus väheneb, sest tegelik piimatootmine jääb nendest ülemmääradest väiksemaks peaaegu kõigis liikmesriikides. Kvoodiaastal 2010–2011 ületasid piimakvoodi vaid viis liikmesriiki, samas jäi kogu ELi tootmine 6 % kvoodist väiksemaks. Vastavalt liikmesriikidelt saadud teadetele jäävad ELi piimatarned kvoodiaasta 2011–2012 lõpuks kvoodimahust väiksemaks hinnanguliselt ligikaudu 4,7 % võrra ja ainult kuus liikmesriiki ületasid oma riikliku kvoodi (vt III lisa). Kvooti ületanud liikmesriikide arv jääb väikseks ja kõnealune ületootmine moodustab vähem kui 0,2 % kogu tarnitavast või otsemüügiga hõlmatavast piimast.

Pärast piimatarnete väikest vähenemist 2009. aastal tõid soodne piima tootjahind ja hea ilm kaasa tootmise suurenemise nii 2010. kui ka 2011. aastal. Kui suurenenud tootmine – mitte ainult ELis, vaid kõigis piima tarnivates piirkondades üle maailma – surus piima tootjahinna alla, reageeris sellele piimatootmine, aeglustudes järgnevatel kuudel. Selline areng näitab, et tootmine reageerib järk-järgult turusignaalidele, kuid ka seda, et ilmastikutingimused mõjutavad piimaturgu oluliselt.

Piimakvootide tähtsuse kahanedes saavad ELi piimatarnijad turu võimalusi paremini ära kasutada, põllumajandustootjate reageerimine hinnasignaalidele on vähem moonutatud ja efektiivsust saab parandada ümberstruktureerimise abil.

2.2.        Piima kvoodihinna muutused

Piima kvoodihind peaks kvoodisüsteemi lõpu lähenedes langema, nii on see peaaegu kõigis liikmesriikides, kus kvoodihind on väga väike või võrdub nulliga (vt IV lisa).

Liikmesriikides, kus piimatarned on oluliselt alla kvoodi ülemmäära, on kvoodihind juba väga madal või koguni võrdub nulliga ja enne kvoodisüsteemi lõppemist ei ole ette näha olulisi muudatusi.

Samas on liikmesriikides, kus piimatarned lähenevad kvoodi ülemmäärale, ja neis vähestes liikmesriikides, kus piimatarned ülemmäära ületavad, mõjutab kvoodihinda eeldatav kvoodiületamise tasu. Eeldatakse, et tulevikus lähenevad ostud nullile, kõikudes soodsatest ilmastikutingimustest tingitud ajutise ületootmise ja hüvitavate piimahindade tõttu.

3.           Kokkuvõtvad märkused

Piimasektori keskpika ja pika perspektiivi väljavaated on soodsad, mis on kooskõlas tärkava turumajandusega riikide rahvastiku kasvu ja lääne toidu eelistamisega. Samas ei välista see areng lühiajalisi kõikumisi turul. Hinnamuutumine pärast esimese „pehme maandumise” aruande avaldamist on näidanud üldist tõususuunda väiksemate tõusude ja mõõnadega. Viimase osas ei suuda piimatootjate praegused raskused teatavatel tegevusaladel, mida sööda hinnatõus kõige rohkem mõjutas, piimasektori üleüldist positiivset seisu siiski tõsiselt kahjustada.

Pikas perspektiivis sõltub pakkumise ja nõudluse tasakaal mitmest tegurist, alates majandusparameetritest ja lõpetades poliitikaotsustega. Seoses sellega pakutakse nn piimapaketi[2] (täielikult kohaldatav alates 3. oktoobrist 2012) raames piimatööstuse tarneahelas osalevatele käitajatele vahendeid oma tarnete kohandamiseks turule vastavaks.

Nii piimatootmise areng võrreldes piimakvootidega kui ka kvoodihindade langustrend näitavad, et „pehmeks maandumiseks” ollakse valmis. Väga paljudes liikmesriikides ei ole kvoodid enam tootmise piiramiseks olulised ja kvoodihind on juba langenud nulli või on selleni jõudmas.

Selle analüüsi kontekstis on komisjon seisukohal, et ei ole vaja muuta olemasolevat raamistikku, mis on piimatootjatele pakkunud kindlust juba 2008. aastast ja mille tõhusus kvoodivabale keskkonnale sujuva järkjärgulise ülemineku tagamisel on tõestatud.

„Pehme maandumise” põhiolemuse kõrval väljendatakse muret maapiirkondade suhtes, kus piimatootmisel on suur osakaal, eriti piimakvootide süsteemi lõppemise kontekstis. Seoses sellega pakub piimasektori kaasamine ühise põllumajanduspoliitika teise samba nn uutesse ülesannetesse piimatootjatele täiendavat toetust kvootide lõppemiseks valmistumisel.

Ühise põllumajanduspoliitika reformi ettepanekud hõlmavad vahendeid, mille abil saaks võimalikku mõju vähendada. Lisaks on komisjon välja kuulutanud avatud hankemenetluse, mille kohaselt sõltumatud eksperdid analüüsiksid piimasektori arengut alates 2015. aastast, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2014 aruande piimapaketi sätete konkreetse toimimise kohta[3]. Aruandes hinnatakse eriti piimatootjatele ja piimatootmisele avalduvat mõju ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga nimetatud piirkondades tootmine säilitada ning see hõlmab võimalikke algatusi põllumajandustootjate julgustamiseks sõlmida ühistootmislepinguid.

Lisad:               I.          Piimahinna muutused

II.         Piimasektori väljavaade keskpikas perspektiivis

III.        Piimatootmine võrreldes kvootidega

IV.        ELi piima kvoodihinna muutused

I LISA PIIMATOOTMINE JA HINNAMUUTUSED

Diagramm 1.   Piimakogumise muutumine

Diagramm 2.   Piimahinna muutumine

II LISA           PIIMASEKTORI VÄLJAVAADE KESKPIKAS PERSPEKTIIVIS

Diagramm 3.   Lehmapiimatarne ja lüpsikarja muutused, 2000–2022

Diagramm 4.   Piimatarned ja lehmapiima kvootide kasutamine

Diagramm 5.   Juustuturu muutumine, 2000–2022

Diagramm 6.   Täispiimapulbri turu muutumine, 2000–2022

Diagramm 7.   Lõssipulbrituru muutumine, 2000–2022

Diagramm 8.   Võituru muutumine, 2000–2022

III LISA          PIIMATOOTMINE VÕRRELDES KVOOTIDEGA

IV LISA          ELi PIIMA KVOODIHINNA MUUTUSED

[1]               Välja arvatud Itaalias, kus rakendati etteulatuvalt kumulatiivset suurendamist 5 % võrra juba alates 1. aprillist 2009.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 261/2012, 14. märts 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris.

[3]               Vt ÜTK määruse nr 1234/2007 artikli 184 punkt 9 (lisatud nn piimapaketi määrusega (EL) nr 261/2012).

Üles

Haldaja: väljaannete talitus