KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks

1.           Suures osas kasutamata ressurss strateegia EL 2020 edendamiseks

Kultuur asub meie sotsiaalse struktuuri keskmes, see kujundab meie identiteeti, püüdlusi ning suhteid teiste inimeste ja maailmaga. Samuti kujundab see kohti ja maastikke, kus me elame ning meie elustiili. Kultuuripärand, kujutav ja näitekunst, kino, muusika, kirjastamine, mood ja disain on igapäevaelus tugevalt esindatud, kuid kultuuri- ja loomesektori[1] panust ELi sotsiaalsesse ja majandusarengusse ei ole veel täielikult tunnustatud. Lisaks on üleilmastumine ja üleminek digitehnoloogiale toonud kaasa suuri väljakutseid, kuid veel on vaja edasi arendada vajalikke kohandusi, mis võimaldaksid neil sektoritel oma täielikku potentsiaali realiseerida ning paremini väärtustada Euroopa pikaajalist tipptaset kui suhtelist eelist maailma tasandil. Käesolevas teatises pakutakse välja strateegia nende sektorite potentsiaali paremaks ärakasutamiseks ELis, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Suure kasvupotentsiaaliga sektorid

Kultuuri- ja loomesektori panus majandusse on vaieldamatu: ELis annavad nad 3,3 % SKP-st ja pakuvad tööd 6,7 miljonile inimesele (3 % kogutööhõivest)[2].

Arvud on suured ka moetööstuse[3] ja luksustoodete tööstuse[4] puhul, mis sõltuvad tugevalt kultuurilisest ja loomingulisest sisendist. Need tööstusharud annavad mõlemad 3 % ELi SKP-st ja pakuvad tööd vastavalt viiele miljonile ja ühele miljonile inimesele, kusjuures luksustoodete tööstuse tööhõive peaks aastaks 2020 jõudma 2 miljonini[5].

Aastatel 2008—2011 osutus tööhõive kultuuri- ja loomesektoris vastupidavamaks kui ELi majanduses tervikuna[6], kuid kasvumäärad olid allsektorite lõikes erinevad. See suundumus on seda huvitavam, et osades sektorites on suurem noorte tööhõive protsent kui ülejäänud majanduses.

Mõnel juhul on andnud strateegilised investeeringud kohalikul ja piirkondlikul tasandil neis sektorites märkimisväärseid tulemusi. Eelkõige festivalid ja Euroopa kultuuripealinnade projekt on toonud olulist majanduslikku kasu, suurendades mõnikord rohkem kui kümme korda iga investeeritud euro väärtust.

Innovatsiooni katalüsaatorid

Asudes kunsti, äri ja tehnoloogia ristumiskohal, on kultuuri- ja loomesektor strateegilises positsioonis, et mõjutada ka teisi tööstusvaldkondasid. Nad annavad materjali info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendustele, luues nõudluse moodsate telekommunikatsiooniseadmete ning tarbeelektroonika järele. Kultuur ja loovus mõjutavad otse ka näiteks turismisektorit ning osalevad ka muude sektorite väärtusahela kõigis etappides, näiteks moetööstus ja luksustoodete tööstus, kus nende tähtsus peamise alusvarana suureneb[7].

Üldisemalt võib öelda, et need sektorid mõjutavad innovatsiooni ka teistes tööstusharudes. Nagu toodi esile teatises „Innovaatiline liit”[8], juhivad innovatsiooni üha enam mitte-tehnoloogilised tegurid, näiteks loovus, disain ja uued organisatsioonilised protsessid või ärimudelid. See põhineb suures osas loovatel ökosüsteemidel, kus on otsustava tähtsusega eri sektorite ja eri liiki osaliste vahelise partnerluse kvaliteet ja mitmekesisus. Kõige ilmsem näide on disaini laialdasem kasutamine töötlevas tööstuses, mis lisab toodetele, teenustele, protsessidele ja turustruktuuridele väärtust. Firmad, mis kulutavad keskmisest kaks korda rohkem loomingulistele sisenditele, võtavad 25% suurema tõenäosusega kasutusele tooteuuendusi[9].

See katalüütiline potentsiaal võib olla ka oluline allikas sotsiaalseks innovatsiooniks ja vastus peamistele sotsiaalsetele väljakutsetele, näiteks kliimamuutus, säästev areng, demograafilised muutused ja kultuuriline mitmekesisus[10]. Näiteks koostöös haridus- ja kutseharidussektoriga võivad kultuuri- ja loomesektor aidata arendada loovuse ja ettevõtlikkusega seotud oskusi, kriitilist mõtlemist, riskide võtmist ja kaasatust, mis on vajalikud ELi konkurentsivõime jaoks teadmistepõhises ühiskonnas.

Ülemaailmse konkurentsi ja „pehme jõu” peamine element

Euroopa rahvusvahelised partnerid investeerivad juba palju kultuuri- ja loomesektorisse. USA on neisse investeerinud juba aastakümneid, käsitledes neid nii strateegiliste majandussektoritena kui ka vahendina oma üleilmse kohalolu kinnitamiseks. Teised riigid, näiteks, Hiina, Lõuna-Korea ja India, teevad samuti suuri investeeringuid, et edendada oma majanduspotentsiaali ja „pehmet jõudu”. Selleks astuvad nad üleilmsesse konkurentsi loovate talentide leidmiseks. Näiteks Hiinas on avaliku sektori investeeringud kultuuri kasvanud alates 2007. aastast igal aastal 23 % ning kavas on tõsta aastaks 2015 sektori osakaalu SKP-s 2,5 %-lt 5-6 %-ni[11].

Kuigi Euroopa moetööstus ja luksustoodete tööstus suurendavad üha enam ELi eksporti[12] ja edendavad Euroopa tippsaavutusi maailmas, ei ole teiste sektorite, näiteks kino ja muusika potentsiaali veel välismaal strateegiliselt ära kasutatud. Ülesanne on ühtaegu suurendada eksporti, et tuua kasu ELi majandusele ning luua dünaamiline kuvand atraktiivsest ja loovast Euroopast, mis on avatud kogu maailma kultuuridele ja andekatele inimestele.

2.           Muuta väljakutsed uueks majanduskasvuks ja töövõimalusteks

Kultuuri- ja loomesektor on vastamisi kiiresti muutuva keskkonnaga, mida juhib üleminek digitehnoloogiale ja üleilmastumine, mis toob kaasa uute jõudude esilekerkimise, väga suurte struktuuride ja mikroettevõtete kooseksisteerimise, järk-järgulise väärtusahelate muutumise ning tarbijate käitumise ja ootuste arengu. Kuigi need muutused pakuvad suurepäraseid võimalusi väiksemate tootmiskulude ja uute turustuskanalite näol, nõuavad nad ka meetmeid eri tasanditel.

Sellises muutuvas olukorras on endiselt suur probleem rahastamise kättesaadavus: pangandussektoril ei ole vajalikke teadmisi kõnealuste sektorite ärimudelite analüüsimiseks ning nende immateriaalse vara adekvaatseks hindamiseks. Finants- ja majanduskriis teeb selle olukorra veel kriitilisemaks just ajal, kui kohanemiseks oleks vaja investeeringuid.

Neid sektoreid iseloomustab ka suur killustatus mööda riigipiire ja keelelisi eraldusjooni. Kuigi sellest tulenev kultuuriline mitmekesisus on Euroopa selge eelis, tähendab see ka seda, et kultuuri- ja loometeoste ning kultuuritöötajate liikumine ELis ja väljaspool seda on piiratud ega ole optimaalne, geograafiline tasakaal on paigast ära ning see omakorda piirab tarbijate valikuid.

Võimsaid dünaamilisi arenguid toimub eri sektorite piiridel (näiteks tihedamad seosed mängude, filmide ja muusika vahel) ja teiste tööstusharudega (näiteks mood, luksustooted ja turism). Siiski on sektorid ja poliitikad endiselt sageli väga eraldatud, mis piirab sünergiate ulatust ning uute lahenduste ja ettevõtete esilekerkimist.

Kõik need probleemid mõjutavad eri sektoreid erinevalt, kuid nõuavad laiaulatuslikku strateegilist vastust, mis hõlmaks kõiki osalisi kohalikust kuni ELi tasandini.

3.           Vajadus mitmekihilise strateegia järele – liikmesriikide roll

Terviklik lähenemisviis integreeritud strateegiate heaks

Hoolimata riikide ja piirkondade olukorra väga suurest erinevusest on edukate strateegiate väljatöötamiseks, mis muudaksid eespool kirjeldatud väljakutsed ELis uueks majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks, vaja enamasti järgida samu loogilisi samme[13].

Üldiselt toetuvad kultuuri- ja loomesektori jaoks edukad strateegiad ühe kindla territooriumi kultuuriliste ja loomeressursside täielikule kaardistamisele ja mobiliseerimisele. Need on terviklikud strateegiad, mis nõuavad partnerlust eri valdkondade vahel (kultuur, tööstus, majandus, haridus, turism, territoriaalne planeerimine jne) ja hõlmavad kõiki asjaomaseid avaliku ja erasektori sidusrühmi, et suurendada osalust. Samuti peavad strateegiaid toetama teadusuuringud, et tagada tõhusus, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus. Iga asjakohase küsimuse puhul – alates oskuste arendamisest kuni juurdepääsuni rahastamisele või maailmaturgudele jne – tehakse strateegiates kindlaks, mida saab lahendada üldiste poliitikate ja vahenditega ning mis vajab individuaalset lähenemist. See kehtib kõigi juhtimistasandite puhul: nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Viimastel aastatel on mõned liikmesriigid, piirkonnad ja linnad (näiteks Ühendkuningriik, Eesti, Valloonia, Apuulia, Barcelona ja Amsterdam, kui nimetada vaid üksikuid) sotsiaalmajandusliku arengu edendamiseks tõhusalt ära kasutanud kultuuri- ja loomesektori erakordset potentsiaali ja töötanud järk-järgult välja ad hoc strateegiaid, teised on sellega aga alles alustanud. Loodud strateegiad keskenduvad pigem nende sektorite tugevdamisele ja mitte veel partnerluse edendamisele ja teiste sektorite mõjutamisele.

Peamised poliitilised mõjutegurid

Et vastata peamistele väljaselgitatud probleemidele, on vaja kooskõlastatud tegevust eelkõige järgmistes olulistes valdkondades.

Kutseoskuste vajaduste muutumine

Vaja on tugevamat partnerlust kultuuri- ja loomesektori, tööturu osapoolte ning hariduse ja koolituse pakkujate vahel nii põhikoolituse kui ka pideva kutsealase arengu raames. See peaks pakkuma sektoritele valiku kiiresti arenevas keskkonnas loovale ettevõtlusele vajalikke oskusi. Lisaks on mõnes sektoris puudus tehniliste ja traditsiooniliste oskustega töötajatest, kuna eelkõige noorte jaoks on selliste oskuste omandamine vähem atraktiivne.

Loomingulisi oskuseid tuleks õppida varases eas, et panna alus loominguliste talentide pidevale uuenemisele ja stimuleerida nõudlust üha mitmekesisema ja keerulisema loomingulise sisuga toodete järele. Elukestva õppe seisukohast võivad loomingulised oskused ja pädevused aidata vastata tööturu muutuvatele nõudmistele.

Partnerlus haridussektoriga võib aidata ka stimuleerida õpikeskkonda, aidates eelkõige raskustes olevatel õppuritel omandada põhioskusi ja arendada pädevusi, mida on vaja nende tulevases tööelus, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Loomingulised ja kultuurialased algatused kohalikul tasandil võivad aidata kaasa marginaliseerunud kogukondade integreerimisele ja pakkuda võimalusi ebasoodsamas olukorras olevates linnaosades elavatele inimestele.

Rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine

Kultuuri- ja loomeettevõtete väiksus, nende toodete nõudluse ebakindlus, äriplaanide keerukus ja materiaalse vara puudumine takistavad väliste rahastamisvahendite hankimist. Kuigi on olemas ka alternatiivsed rahastamisvõimalused, näiteks rahastamine omakapitali kaudu, äriinglite investeeringud, riskikapital ja tagatised, on need jätkuvalt alakasutatud. Samuti on tõendeid eksporditegevuse finantseerimise puudujäägist.

Seega peavad finantseerimisasutused suurendama oma teadlikkust nende sektorite majanduspotentsiaalist ja arendama suutlikkust hinnata mittemateriaalsel varal põhinevaid ettevõtteid. Samal ajal tuleks aidata kõnealuste sektorite ettevõtjatel paremini aru saada äriplaanide koostamise ja vahendite eraldamise nõuetest oma tegevuse ja kasvu rahastamiseks.

Turu laiendamine: uued partnerlused ja ärimudelid

Kultuuri- ja kunstiasutused ja teenused peavad tugevdama oma publiku arendamise võimet, kasutama ära uusi võimalusi (eriti piiriüleseid) ja vastama muutustele publiku käitumises ja ootustes. Ilmuvad uued, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavaid võimalusi ära kasutavad teenused ja on-line teenused, mis pakuvad võimalusi, kuidas paremini rahuldada tarbijate soovi pääseda ligi suuremale hulgale sisule ja toodetele ning osaleda aktiivsemalt loomeprotsessis. Need uued lähenemisviisid ja teenused peaksid tähendama ka uusi tuluallikaid.

Et edendada digitaalse infosisu loomist, tootmist ja levitamist kõigil platvormidel, peavad kultuuri- ja loomesektor sõlmima strateegilised ja ausad partnerlussuhted teiste sektoritega. See võib kaasa tuua innovatiivsete ärimudelite loomise, mille kaudu pääseb sisule ligi mitmel moel, saavutades nii tasakaalu õiguste omanike sissetulekute ja üldsuse juurdepääsu vahel sisule ja teadmistele, edendades nii kultuurilist ja meediakirjaoskust. Selles kontekstis tuleks üha enam ära kasutada platvormi Europeana[14] – mis pakub ühtse juurdepääsu Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalsetele kollektsioonidele – täielikku potentsiaali, et luua uus ökosüsteem turismi-, haridus-, loomingu- ja kultuurialastest rakendustest ja digitaalsetest toodetest.

Rahvusvahelise ulatuse laiendamine

Et võimaldada paljudel väikestel organisatsioonidel ja ettevõtetel tegutseda globaliseeruvas keskkonnas ja jõuda uue publiku ja turgudeni kogu maailmas, on vaja nutikaid rahvusvahelistumise ja ekspordi edendamise poliitikaid. Tuleb välja selgitada kõige tõhusamad tugiteenused, lihtsustada juurdepääsu välisturgudele, tugevdada õiguslikke dialooge ja hinnata võimalikke riskijagamisvahendeid. Täiendavalt võiks uurida ressursside ühendamist ja suuremat koostööd eri osapoolte vahel ELis, et edendada Euroopa tugevamat kultuurilist ja loomingulist kohalolu maailmatasandil ja atraktiivset Euroopa kuvandit, ühendades meie tipptaseme kultuuripärandi valdkonnas ning dünaamilise ja avangardistliku loomingulisuse.

Sektoritevahelise viljastava mõju tugevdamine

Kultuuri- ja loomesektor vajavad multidistsiplinaarset keskkonda, kus kohtuda teiste tööstusharude ettevõtetega. Igasugune avaliku sektori sekkumine nende täiendavaks arendamiseks nõuab sektoritevahelist rikastamist. Selleks on vaja välja töötada ja katsetada paremaid ettevõtete toetamise vahendeid ja poliitikaid, mille eesmärk on lihtsustada sektoritevahelisi seoseid ja mõju ülekandumist. See eeldab muutuste edendamist sektorite enda vahel, lisades samas uusi oskusi ja pädevusi ka teistesse tööstusharudesse ja vastupidi.

Ühtlasi nõuab see täiendavat koostööd eri valdkondade poliitikas, eeskätt majanduse, tööstuse, hariduse, turismi, innovatsiooni, linna- ja regionaalarengu ning territoriaalse planeerimise alal.

Eespool toodut arvesse võttes kutsutakse liikmesriike kõigil territoriaalsetel tasanditel ja sealhulgas vajaduse korral kõiki asjakohaseid avaliku ja erasektori sidusrühmi üles:

- täielikult hindama kultuuri- ja loomesektori[15] potentsiaali aruka, kaasava ja säästliku majanduskasvu saavutamiseks ning kaasama need täielikult oma arengustrateegiatesse kõigil tasanditel, eelkõige seoses aruka spetsialiseerumise strateegiatega[16];

- tugevdama koostööd kultuuri- ja loomesektorite vahel ning teiste sektoritega, näiteks IKT, turism jne, sealhulgas ühisalgatuste kaudu, et edendada sektoritevahelist arusaamist ja aidata kaasa avatuma, innovatiivsema ja ettevõtlikuma meelelaadi arendamisele majanduses;

- julgustama ja lihtsustama platvormide, võrgustike ja klastrite loomist kõigi kultuuri- ja loomesektori jaoks oluliste avaliku ja erasektori sidusrühmade vahel;

- toetama struktureeritud partnerlussuhteid kultuuri- ja loomesektori, tööturu osapoolte ning igat liiki hariduse ja koolituse, sealhulgas õppepraktika pakkujate vahel;

- edendama kvalifikatsioonide tunnustamist informaalses ja mitteformaalses hariduses ja koolituses kultuuri- ja loomesektori jaoks olulistes valdkondades;

- parandama finantsasutuste investorivalmidust ning kultuuri- ja loomesektori investeeringuvalmidust ja töötama välja spetsiaalsed finantskorraldusvahendid, eelkõige tagatisskeemid, kasutades muu hulgas ka tulevast programmi „Loov Euroopa” ja ühtekuuluvuspoliitika vahendeid;

- toetama kultuuri- ja loomesektorit digitehnoloogiale üleminekul oluliste uute publiku arendamise strateegiate ja ärimudelite uurimisel ja katsetamisel;

- toetama kultuurilise infosisu digitaliseerimist ja on-line platvormide arendamist kooskõlas asjakohaste ELi riigiabi eeskirjadega;

- julgustama kultuuri- ja loomesektorit uurima ja tugevdama oma kohalolu rahvusvahelistel turgudel, sealhulgas rahvusvaheliste partnerlussuhete ja koostöö arendamise kaudu kolmandate riikidega.

4.           euroopa liidu meetmete lisaväärtus

ELil on selgelt oma roll sobiva keskkonna loomisel ja muutustega kohanemise programmi toetamisel.

Sobiva õiguskeskkonna edendamine

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” osana loob Euroopa Liit VKEde poliitikaraamistiku ELi ja liikmesriikide jaoks, et parandada ettevõtlusega seotud üldist lähenemisviisi[17]. See on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori jaoks, kus valdavad on väikesed ja mikroettevõtted.

Keskendudes vajadusele teha edusamme täielikult integreeritud Euroopa digitaalse ühtse turu saavutamisel, kavandatakse teatises „Intellektuaalomandiõiguste ühtne turg”[18] algatused ELi intellektuaalomandiõiguste raamistiku loomiseks, mis tunnustaks loomingulist tööd ja lihtsustaks piiriülest tegevust siseturul. Selle tulemusena võttis komisjon vastu seadusandlikud ettepanekud orbteoste[19] ja õiguste kollektiivse teostamise kohta[20]. Pärast rohelise raamatu avaldamist audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus[21] jätkatakse audiovisuaalse sektori hindamist. Komisjon edendab vahendusmenetlust sidusrühmadega isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu teemal. Samuti on kavas tegeleda immateriaalse vara hindamise parandamisega, mis on oluline punkt juurdepääsuks erasektori rahastamisele.

Nende kultuuri- ja loomesektorite puhul, mis sõltuvad kaubamärgist ja klientide lojaalsusest, on kaubamärkide süsteemi ajakohastamine ja kohandamine elulise tähtsusega. Seoses intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega on vaja paremini analüüsida usaldusväärseid andmeid intellektuaalomandi õiguste väärtuse ja nende õiguste rikkumise kohta, jagada paremaid kogemusi ja suurendada teadlikkust, et võidelda tõhusalt ja tulemuslikult võltsimise ja piraatlusega. Seda arvestades lihtsustab komisjon koostööd intellektuaalomandi õiguste omanike ja internetiplatvormide vahel tänu vastastikuse mõistmise memorandumile võltsitud kaupade müügi kohta internetis, mille eesmärk on vähendada üle-Euroopalisel tasandil võltsitud kultuurikaupade pakkumist internetis[22].

Vastavalt Euroopa digitaalsele tegevuskavale[23], mis sisaldab meetmeid Euroopa internetiturgude arengu takistuste kaotamiseks, võivad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlevate algatuste teatavad aspektid aidata kaasa kultuurivarade paremale ärakasutamisele ja neile juurdepääsule.

Üks teatises käibemaksu tuleviku kohta[24] sätestatud prioriteetseid tegevusi on praeguste käibemaksumäärade struktuuri läbivaatamine. Vastavalt ühele selle läbivaatamise aluspõhimõttele peaksid sarnaste kaupade ja teenuste käibemaksumäärad olema ühesugused ning arvesse tuleb võtta tehnoloogia arengut, et veebikeskkonda ja füüsilist keskkonda teineteisele lähemale tuua.

Et tõhus digitaalne turg pakuks ka kultuuri- ja loomesektorile uus võimalusi, jätkab komisjon tegevuskavas digitaalse ühtse turu kohta seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega[25] sätestatud algatuste rakendamist, sealhulgas teatamist ja meetmete võtmist käsitlev algatus ja algatus võrguneutraalsuse kohta.

Seoses riigiabi ajakohastamisega[26] kaalutakse teatamiskohustusest vabastamist kultuurisektoris antud abi puhul. Lisaks arutatakse innovatsiooni, sealhulgas mittetehnoloogilise innovatsiooni toetamist, kui vaadatakse uuesti läbi ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta.

Heade tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise lihtsustamine

ELi tasandi algatused võivad kiirendada kohanemise rütmi, edendada heade tavade levitamist ja parandada võrgustike loomist kultuuri- ja loomesektoris. Alates Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava[27] vastuvõtmisest aastal 2007 on riiklikud ametiasutused selles valdkonnas koostööd teinud. Loodud on eksperdirühm, et arutada ja kinnitada riiklikke või piirkondlikke parimaid tavasid ja teha ettepanekuid koostööalgatuste kohta. Rühm avaldas käsiraamatu ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite strateegilise kasutamise kohta, et edendada kultuuri potentsiaali kohaliku, piirkondliku ja riikliku arengu jaoks, eelkõige aidates kaasa aruka spetsialiseerumise strateegiatele[28]. Nüüd keskendub rühm rahvusvahelistumisele ja ekspordistrateegiatele. Teine näide on Euroopa loomemajanduse liidu[29] alluvuses loodud poliitika õppeplatvorm, et edendada vahetusi ja koostööd parema ettevõtluse toetamise alal, rahastamisele juurdepääsu ning klastrialast pädevust ja koostööd.

Komisjon kavatseb toetada ka vastastikust õppimist linnavalitsustes, et kohalikud poliitikakujundajad saaksid jagada ja võrrelda kogemusi kultuuri mõjust linnade sotsiaalsele ja majanduslikule elavdamisele.

Aasta 2020 suunas: mobiliseerida palju erinevaid konkreetseid ja üldisi finantstoetusi

Komisjoni ettepanekud 2014.—2020. aasta uue mitmeaastase finantsraamistiku programmide ja vahendite kohta, eelkõige „Loov Euroopa”[30], „Erasmus kõigile”[31], Ühtekuuluvusfond[32], „Horisont 2020”[33], COSME[34] ja Euroopa Ühendamise Rahastu[35] võivad aidata oluliselt kaasa kultuuri- ja loomesektori edasise arengu toetamisele ja tugevdada nende panust tööhõive ja majanduskasvu strateegiasse „Euroopa 2020”.

Programmi „Loov Euroopa” eesmärk on soodustada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust Euroopas ning parandada kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet. Sellega:

- toetatakse piiriülest võrgustike loomist, partnerlust ja vastastikust õppimist, et tugevdada sektori suutlikkust tegutseda riigipiiride üleselt ja aidata vastata sellistele väljakutsetele nagu üleminek digitehnoloogiale, üleilmastumine ja Euroopa turgude killustatus;

- luuakse spetsiaalne rahastamisvahend, mis pakub tagatisi, et lihtsustada väikeste ettevõtete ja organisatsioonide juurdepääsu pangalaenudele; selle vahendiga, mis lisatakse tulevasse VKEde võlainstrumenti koos „Horisont 2020” ja COSME vahenditega, püütakse ka avaldada süsteemset mõju finantssektorile, parandades finantsasutuste võimet hinnata kultuuri- ja loomingulisi projekte, koondades praegused liikmesriikide piiratud kogemused ning toetades algatusi nende sektorite investeerimisvalmiduse tugevdamiseks;

- toetatakse suutlikkuse suurendamise meetmeid, mille eesmärk on publiku arendamine ja ärimudelite katsetamine;

- toetatakse meetmeid, et aidata sektoritel tegutseda rahvusvahelisel turul.

Programm „Erasmus kõigile” toetab investeeringuid haridusse ja koolitusse nii õppega seotud liikuvuse, innovatsiooni partnerluste kui ka poliitilise toetuse kaudu. Et edendada innovatsioonialast koostööd, toetab programm laiaulatuslikke partnerlussuhteid (teadmusühendused) kõrgharidusasutuste ja ettevõtete vahel ning partnerlussuhteid kutseharidusasutuste ja ettevõtete vahel (sektoripõhised oskuste ühendused). See pakub olulisi võimalusi partnerluseks kultuuri- ja loomesektori ning haridus- ja koolitussektori vahel.

Toetudes paljudele juba loodud võimalustele[36] jätkab Ühtekuuluvusfond investeeringute toetamist kultuuri- ja loomesektorisse, et suurendada kultuuri panust kohalikku ja piirkondlikku arengusse, linnade taaselustamisse, maaelu arengusse, tööalasesse konkurentsivõimesse ja sotsiaalsesse kaasatusse. Näited investeeringutest hõlmavad teadusuuringuid, innovatsiooni, VKEde konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu kultuuri- ja loometööstuses ning kultuuripärandi ja maastike kaitset ja väärtustamist[37]. Lisaks jätkab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond toetuse andmist maapiirkonna kultuuripärandi väärtuse tõstmisele ja juurdepääsu parandamisele kultuuriteenustele maapiirkondades, toetades investeeringuid ning koolitusi kultuuri- ja loomeettevõtetes ning edendades ka nende võrgustike ja klastrite loomist eelkõige programmi LEADER[38] kaudu.

Selles kontekstis julgustatakse veelgi spetsiaalsete finantskorraldusvahendite kasutamist, sealhulgas seoses kultuuri- ja loomesektoriga. Oma nägemuses ühtekuuluvuspoliitika tulevikust osutas komisjon neile sektoritele seoses aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamisega kohaliku ja piirkondliku arengu jaoks[39]. See nõuab tugevamat integratsiooni kohaliku ja piirkondliku ning riikliku tasandi strateegiate vahel. Nüüd peaks keskenduma sektorite potentsiaali hindamisele regionaalarengu strateegiates partnerluslepingute ja tegevusprogrammide või maaelu arengu programmide väljatöötamisel, võttes arvesse dünaamilisi seoseid traditsiooniliste kultuurivarade vahel, loomeettevõtete arendamist ja vastust ühiskondlikele ja keskkonnaalastele väljakutsetele, samuti tuleks soodustada investeeringute paremat jaotumist infrastruktuuri ja inimkapitali vahel[40].

COSME eesmärk on tugevdada ELi ettevõtete ning VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning edendada ettevõtluskultuuri. Komisjon pakub välja meetmeid maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike arengu ergutamiseks ning sektoriteülesel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste tööstuste esilekerkimise kiirendamiseks, mis on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori jaoks. Välja on pakutud konkreetseid meetmeid, et julgustada uute ärimudelite vastuvõtmist ja loominguliste ideede ärilist kasutamist, mille tulemuseks oleksid tarbijaspetsiifilised ja personaliseeritud kaubad ja teenused, mis vastaksid tarbijate nõudmistele. Komisjon teeb ka ettepaneku arendada meetmeid, mis ühendavad ja lisavad oskusi ja pädevusi disaini, loovuse ja tootmise valdkondades.

„Horisont 2020” haldab ELi toetust teadusuuringutele ja uuendustegevusele ning edendab innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist. Selle eesmärk on tugevdada paljude erinevate kujunemisjärgus tööstusharude ja sektorite konkurentsivõimet, mis on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori jaoks. Programmiga toetatakse nende sektoritega seotud tehnoloogilisi arenguid, näiteks uuenduslikud tehnoloogiad loomingulise sisu loomiseks ja kasutamiseks ja uuenduslikud materjalid loomemajanduse jaoks. „Horisont 2020” uurib ka uusi innovatsiooni vorme, näiteks sotsiaalne innovatsioon ja loomingulisus, et tõhustada positiivset kultuuridevahelist kooskõla Euroopas ja rahvusvaheliste partneritega.

Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärk on edendada Euroopa transpordi-, energia- ja digitaalvõrkusid. See pakub platvormi Europeana jätkusuutlikku rahastamist ja toetab sellega seotud tegevusi, näiteks teabevahetus õiguste kohta ja litsentseerimine või digiteerimise oskuskeskused ja digitaalse kultuuripärandi säilitamine.

Rahvusvahelisel tasandil võib kasutada poliitilist dialoogi ELi ja kolmandate riikide vahel nii kahepoolsel kui ka piirkondlikul tasandil, et luua usaldust ja avada võimalusi mõlemale poolele kasulike partnerlussuhete loomiseks, sealhulgas kultuuri- ja loomesektori jaoks[41]. Tänu koostööle säilib kultuuri oluline roll sotsiaal-majanduslikus arengus ning inimõiguste, demokraatia, kodanikuühiskonna ja muude hea juhtimistava põhielementide tugevdamises[42].

Komisjon:

- jätkab kultuuri- ja loomesektorit käsitleva ELi õigusraamistiku parandamist;

- peab Euroopa Parlamendi ja nõukoguga läbirääkimisi oma ettepanekute üle ELi rahastamisvahendite kohta aastateks 2014—2020 ja valmistab ette nende rakendamise;

- toetab heade tavade vahetamist ELis

Lähiajal ELi tasandil võetavad meetmed peamiste poliitiliste mõjutegurite toetamiseks

Lühemas perspektiivis täiendab liikmesriikide kõigil territoriaalsetel tasanditel tehtud tööd hulk ELi algatusi, mis toetavad loominguliste ökosüsteemide esilekerkimist kõigis sektorites väärtusahela eri etappides:

- Kutseoskuste vajaduste muutumine

Katsetatakse teadmusühendusi kõrgharidusasutuste ja ettevõtete vahel, et edendada innovatsiooni. Kinotööstuse teadmiste arendamisele suunatud ühendus („Cinema and Industry Alliance for Knowledge and Learning”[43]) esitab aruande oma töö kohta aastal 2013.

EL rahastab audiovisuaal- ja teatrikunsti sektorite Euroopa valdkondlike oskuste nõukogu[44] esimest etappi ning tekstiili, rõiva, nahatoodete sektorite Euroopa valdkondlike oskuste nõukogu[45], et analüüsida kutseoskuste vajadusi.

2013. aasta lõpuks esitab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raames loodud liikmesriikide eksperdirühm aruande loomepartnerluste toetamise kohta koolide ning kultuuri- ja loomeettevõtete ja organisatsioonide vahel.

- Rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine

Euroopa loomemajanduse liidu raames rahastab EL kahte partnerlust parema rahastamisele juurdepääsu teemal (FAME ja C-I Factor) kuni aastani 2014.

MEDIA tootmise tagatisfond[46] hõlbustab filmitootjate juurdepääsu eraõiguslikele rahastamisallikatele.

Komisjon hindab võimalust luua samalaadne tagatisfond moetööstuse jaoks.

Intellektuaalomandi õiguste strateegia raames koostab komisjon poliitilised ettepanekud, mille eesmärk on parandada intellektuaalomandi õiguste majanduslikku ärakasutamist[47].

- Turu laiendamine

2012. aastal on komisjonil kavas:

- rahastada ettevalmistavat tegevust Euroopa filmide levitamise kohta digitaalajastul[48];

- rahastada katseprojekti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kultuuri- ja loomesektoris kasutamise uuenduslike viiside kohta[49];

- rahastada kirjastamise uusi ärimudeleid digitaalajastul käsitlevat temaatilist võrgustikku[50];

- korraldada publiku arendamise teemalise Euroopa heade tavade vahetamise konverentsi[51];

- võtta vastu soovituse Euroopa filmide kohta digitaalajastul;

2012. aasta lõpuks esitab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raames loodud liikmesriikide eksperdirühm aruande avaliku sektori asutuste poliitika ja heade tavade kohta kultuurile parema juurdepääsu ja selles ulatuslikuma osalemise edendamiseks.

2013. aastal on komisjonil kavas:

- toetada tõhusamate ja interaktiivsemate vahendite tootmist loomemajanduse jaoks ja ette näha teadusuuringute ja innovatsiooni tulevasi suundumusi, tänu suhtlusele loomemajanduse sees ja selle eri harude vahel[52];

- käivitada katseprojekti WORTH, et arendada moe- ja disainitoodete sektori VKEdele mõeldud ning turu vajadustele suunatud abi- ja nõuandeteenust, eesmärgiga töötada koostöös disaineritega välja uusi loomingulisi tooteid ja teenuseid;

Euroopa kultuuripärandi märgise[53] ja Euroopa kultuuripealinnade[54] algatusi kasutatakse samuti publiku arendamise ja kodanike osaluse suurendamise katselavana.

- Rahvusvahelise ulatuse laiendamine

Aastatel 2012—2013 korraldab komisjon kolmandates riikides spetsiaalseid kontaktide loomise üritusi, et toetada VKEde rahvusvahelistumist klastrite kaudu, sealhulgas kultuuri- ja loomesektoris.

ELi-Hiina kaubandusprojekti raames jätkub tõhustatud koostöö katseetapina kultuuri- ja loomesektorite alane koostöö.

Kultuurialane poliitiline dialoog kiiresti arenevate partneritega keskendub koostööle ja kogemuste vahetamisele kultuuri- ja loomesektoris.

Lisaks sellele komisjon:

- hindab olemasolevate VKEde ekspordikrediidikindlustuse skeemide riskide jagamise teostatavust;

- uurib tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega võimalusi ja vahendeid kultuurimõõtme tugevdamiseks välissuhetes.

Aastal 2013 koostab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raames loodud liikmesriikide eksperdirühm käsiraamatu kultuuri- ja loomesektori rahvusvaheliseks muutumise tugistrateegiate kohta.

- Sektoriteülese viljastava mõju tugevdamine

Alates 2012. aastast on komisjon:

- edendanud Euroopa loomemajanduse liidu raames sektoritevahelisi sidemeid;

- toetanud Euroopa liikuvustööstuse liidu raames kolme laiaulatuslikku ettevõtmist kultuuriturismi toetuseks.

Aastatel 2012–2013 on komisjonil kavas ka:

- luua Euroopa teenustealase uuendustegevuse keskus, et pakkuda piirkondlikele teenuste uuendamise ja loominguga tegelevatele organisatsioonidele lisatuge tööstuse muutuste edendamiseks;

- avaldada juhised selle kohta, kuidas paremini ära kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid teenustealase uuendustegevuse kaasabil, mis on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori jaoks;

- alustada katseprojekti rahastamist, millega toetatakse kahe traditsioonilise tööstuspiirkonna muutmist Euroopa loomepiirkondadeks[55];

- vaadata üle väljakutsed ja võimalikud meetmed ELi moe- ja luksustoodete tööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja võtta nõuetekohaselt arvesse vastavaid komisjoni talituste töödokumente;

- hinnata soovitusi, mille peab 2012. aastal esitama Euroopa disainikomitee, ja koostada tegevuskava, et kiirendada disaini kaasamist innovatsioonipoliitikasse;

- töötada välja ja katsetada Euroopa klastrialase pädevuse algatuse raames koolitusmooduleid loomingulisuse rolli, loomulinguliste oskuste ja loomesektori rolli edendamiseks, et muuta traditsioonilisi tööstustegevusi;

- käivitada konsulteerimine sidusrühmadega Euroopa kogemustepõhise majanduse liidu loomise asjakohasuse üle, et edendada sektoriülest suhtlust kultuuri- ja loomesektori, vabaaja-, spordi- ja turismisektori vahel ning toetada uute tööstuslike väärtusahelate arendamist.

5.           Edusammude jälgimine

Kultuuri- ja loomesektori kogu potentsiaali ärakasutamine võib oluliselt kaasa aidata majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning kiirendada üleminekut teadmiste- ja innovatsioonipõhisele ühiskonnale. Selle potentsiaali realiseerimiseks on vaja meetmeid riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja ELi tasandil, et toetada eespool kirjeldatud mitmekihilise strateegia rakendamist, keskendudes nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis eelkõige viiele peamisele poliitilisele mõjutegurile: oskuste arendamine; parem juurdepääs rahastamisvõimalustele; uute ärimudelite edendamine ja publiku laiendamine; koostöö lihtsustamine teiste sektorite ja poliitikatega ning rahvusvahelise ulatuse laiendamine. Selle strateegiaga edendatakse ka koostööd ELi partneritega. Strateegia edu sõltub teiste Euroopa institutsioonide ja sidusrühmade toetusest.

Et jälgida strateegia rakendamise edusamme, teeb komisjon ettepaneku kasutada olemasolevat koostöövõrgustikku, st kultuuri avatud koordinatsiooni meetodit.

[1]               Need hõlmavad eeskätt arhitektuuri, arhiive ja raamatukogusid, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), kultuuripärandit, disaini (sh moedisaini), festivale, muusikat, näite- ja kujutavat kunsti, kirjastamist ja raadiot.

[2]               Euroopa konkurentsivõime aruanne 2010. Muude allikate kohaselt on need näitajad suuremad – 4,5 % SKP-st ja 8,5 miljonit töötajat (TERA Consultants, 2010).

[3]               Sealhulgas moematerjalide ja -toodete disain ja valmistamine ning nende levitamine.

[4]               Sealhulgas eelkõige luksusmood, juveelid ja kellad, aksessuaarid, nahktooted, parfüümid ja kosmeetika, mööbel ja kodumasinad, autod, paadid, samuti gastronoomia, hotellid ja meelelahutus.

[5]               Competitiveness of the EU fashion industries, Idea Consult, 2012; The value of the cultural and creative industries to the European economy, Frontier Economics, 2012

[6]               Allikas: Eurostat (EU-LFS)

[7]               Nagu tõendab „kiirmood”, kus tuuakse aastas turule mitu kollektsiooni.

[8]               KOM (2010) 546.

[9]               Creating Innovation: Do the creative industries support innovation in the wider economy?, NESTA 2008

[10]             Sostenuto – Culture as a factor of economic and social innovation, 2012. KEA European Affairs – Study on the impact of culture on creativity, 2009

[11]             Hiina 12. viisaastakuplaan (2011-2012).

[12]             Näiteks 62 % kõigist Euroopa luksusbrändide toodetud kaupadest müüakse väljaspool Euroopat ja nende ekspordi väärtus on hinnanguliselt 260 miljardit eurot (st umbes 10 % kogu Euroopa ekspordist).

[13]             Vt http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/documents/120505-cci-policy-handbook.pdf

[14]             www.europeana.eu

[15]             Lühendatult KLS

[16]             Vt lk 10.

[17]             http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/small-business-act/

[18]             KOM (2011) 287.

[19]             KOM (2011) 289.

[20]             COM (2012) 372.

[21]             KOM (2011) 427.

[22]             http://ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement/stakeholders/index_en.htm#maincontentSec2

[23]             KOM (2010) 245.

[24]             KOM (2011) 851.

[25]             KOM (2011) 942.

[26]             COM (2012) 209.

[27]             KOM (2007) 242.

[28]             http://ec.europa.eu/culture/news/cci_en.htm

[29]             https://www.howtogrow.eu/ecia/

[30]             KOM (2011) 785.

[31]             KOM (2011) 788.

[32]             http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_et.cfm

[33]             KOM (2011) 809.

[34]             KOM (2011) 834.

[35]             KOM (2011) 665.

[36]             Study on the contribution of culture to local and regional development, 2010

[37]             SWD(2012) 61, II osa.

[38]             http://enrd.ec.europa.eu/leader/en/leader_en.cfm

[39]             http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/c/document_library/get_file?uuid=a39fd20b-9fbc-402b-be8c-b51d03450946&groupId=10157

[40]             Samas

[41]             Poliitilist dialoogi võib eelkõige toetada partnerluse rahastamisvahendi kaudu.

[42]             Neid eesmärke toetatakse nii geograafilise kui ka temaatilise koostöö raames arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, liitumiseelse abi rahastamisvahendi ja 11. Euroopa Arengufondi kaudu.

[43]             http://ec.europa.eu/education/higher-education/ka1_en.htm

[44]             http://www.pearle.ws/en/projects/detail/16

[45]             http://europeanskillscouncil.t-c-l.eu/eng/

[46]             http://ec.europa.eu/culture/media/programme/overview/funding/index_en.htm

[47]             http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/policy/intellectual-property/index_en.htm

[48]             http://ec.europa.eu/culture/media/programme/overview/digitaldistrib/prepaction/index_en.htm

[49]             http://ec.europa.eu/culture/news/12062012-pilotproject-eac10_en.htm

[50]             WP ICT PSP 2012, lk 19

[51]             http://ec.europa.eu/culture/news/20120316-conference-audience_en.htm

[52]             WP ICT PSP 2013, lk 10, 81-85

[53]             http://ec.europa.eu/culture/our-programmes-and-actions/label/european-heritage-label_en.htm

[54]             http://ec.europa.eu/culture/our-programmes-and-actions/capitals/european-capitals-of-culture_en.htm

[55]             http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=5782&lang=en