52011PC0336


Pealkiri ja viide

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

/* KOM/2011/0336 lõplik - COD 2011/0147 */

Tekst

BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html html
pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf
doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc

Kuupäevad

Liigitused

Muu teave

Menetlus

Dokumentide vaheline seos

Tekst

Kakskeelne kuva: BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) loodi 2006. aastal määrusega (EÜ) nr 1927/2006[1] ning selle peamiseks ülesandeks oli näidata üles solidaarsust maailma kaubanduses toimunud muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatega ja neid toetada.. EGFi eesmärk oli aktiivse tööturupoliitika meetmeid kaasrahastades hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, mis kannatavad tõsiste majandusmuutuste tõttu. . Fondi toetuse saamise tingimuseks on vähemalt 1 000 töötaja koondamine kas nelja kuu jooksul ettevõttes, selle tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures või üheksa kuu jooksul NACE 2 sektorisse kuuluvas majandussektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. EGFi maksimaalseks osaluseks kehtestati 50 % aktiivse tööturupoliitika meetmete maksumusest ning fondist toetatavate meetmete rakendusperiood ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates taotluse esitamise kuupäevast.

Võttes arvesse finants- ja majanduskriisi ulatust ja kiiret levikut 2008. aastal, nägi komisjon Euroopa majanduse taastamise kavaga[2] ette määruse (EÜ) nr 1927/2006 läbivaatamise. Määrusega (EÜ) nr 546/2009[3] ettenähtud läbivaatamise eesmärk, oli laiendada EGFi kui Euroopa kriisiohje raamistiku osa reguleerimisala ning muuta fond tõhusamaks varajase kriisisekkumise vahendiks, mis oleks kooskõlas solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse põhimõtetega. Määrusse (EÜ) nr 1927/2006 tehti alalisi muudatusi, näiteks fondilt toetuse taotlemise eelduseks olevat koondatud töötajate arvu vähendati 1 000-lt 500-le ning fondist toetatavate meetmete rakendusperioodi pikendati 12-lt kuult 24-le. Kehtestati ajutine erand, mis võimaldas esiteks laiendada EGFi reguleerimisala, et see hõlmaks toetust töötajatele, kes on kaotanud oma töö üleilmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 1 lõige 1a), ning teiseks suurendada fondi toetuse määra 50-lt protsendilt 65-le (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikkel 10 lõige 1). Ajutine erand aegub 30. detsembril 2011, kuid määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 20 teises lõigus on sätestatud võimalus see läbi vaadata.

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 30. aprillini 2009 (st enne kriisiga seotud erandi kehtestamist) esitati komisjonile 15 taotlust EGFi toetuse saamiseks 18 430 töötajale ning taotletud fondi osaluse summa oli 78 776 367 eurot.

Nagu allpool näidatud, suurenes taotluste arv märkimisväärselt pärast 1. maid 2009, kui jõustus määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006.

Kriisiga seotud ajutise erandi raames EGFile esitatud taotlused

 Aasta || Taotluste arv || Asjaomaste töötajate arv ||  EGFilt taotletud toetuste summa (eurodes)

2009 || 22 || 19 381 || 99 396 898

2010 || 24 || 25 083 || 115 353 865

Kokku || 46 || 44 464 || 214 750 763

Kaubandusega seotud kriteeriumide kohaselt EGFile esitatud taotlused

 Aasta || Taotluste arv || Asjaomaste töötajate arv ||  EGFilt taotletud toetuste summa (eurodes)

2009 || 4 || 6 569 || 25 990 290

2010 || 6 || 3 074 || 17 126 749

Kokku || 10 || 9 643 || 43 117 039

Komisjoni algatatud konsultatsioonil märkisid liikmesriigid, et ilma ajutise erandita oleks enamiku kriisiga seotud taotluste esitamine olnud võimatu, mis oleks jätnud ilma fondi toetuseta 45 000 töötajat, kes kannatasid majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Seoses kaasrahastamise määra suurendamisega 65 %-ni vähenes taotlused esitanud liikmesriikide jaoks EGFi toetatud meetmetega seotud rahaline koormus kokku ligikaudu 60 miljoni euro võrra, võttes arvesse kõiki ajavahemikul 1. maist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 esitatud taotlusi[4].

Otsus kriisiga seotud ajutise erandi aegumise kohta võeti vastu 2009. aastal. Uusimad sel ajal kättesaadavad komisjoni majandusprognoosid[5] (sügis 2008) Euroopa Liidu (edaspidi „EL”) kohta tervikuna ennustasid järkjärgulist taastumist alates 2009. aasta teisest poolest ning 2009. aastaks eeldati SKP 0,2 % kasvu ja 2010. aastaks 1,1 % kasvu. Tööhõive puhul eeldati 2009. aastaks 0,5 % vähenemist ning 2010. aastaks 0,1 % kasvu. Eeldati et 2009. aastal ulatub töötuse määr 7,8 %-ni ning 2010. aastal 8,1 % -ni. Prognoosiga võrreldes oli olukord 2009. aastal oluliselt halvem. ELi SKP vähenes 4,2 % ja tööhõive 1,9 % ning töötuse määr ulatus 8,9 %ni. Vaatamata asjaolule, et 2010. aastal oli SKP kasv ilmselt oodatust suurem (ligikaudu 1,8 %), vähenes tööhõive veel 0,6 % ning töötus saavutas rekordilise 9,6 % taseme.

Komisjoni uusimates majandusprognoosides (kevad 2011) märgitakse, et majanduse ja eelkõige tööturu taastumise väljavaated on 2011. ja 2012. aastal halvemad kui 2008. aasta sügisel üldiselt eeldati. Eelkõige kehtib see uute töökohtade loomise ja töötuse määra osas. Kevadise prognoosi kohaselt eeldatakse 2011. aastaks tööhõive kasvu 0,4 % ning töötuse määra püsimist 9,5 % tasemel. Sama prognoosi kohaselt eeldatakse, et 2012. aastal on tööhõive kasv jätkuvalt tagasihoidlik (0,7 %) ning töötuse määr jääb 9,1 % tasemele. See kajastab asjaolu, et võrreldes SKP kasvuga toimub tööhõive kasv tavaliselt ajalise viivitusega. Tööturu suhteliselt kehv olukord,[6] vaatamata sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP”) kasvuprognoosi järkjärgulisele paranemisele, osutab, et vaatamata kriisi leevendamiseks võetud poliitikameetmetele, mille eesmärk on vähendada kriisi mõju tööhõivele, põhjustab kriis jätkuvalt sektorite ja ettevõtete struktuurilist kohandamist ning seepärast on teatava ajavahemiku jooksul edaspidigi oodata ettevõtete sulgemisest tulenevat töökohtade vähenemist. Seega on töötingimuste olulist paranemist oodata alles alates 2013. aastast.

Arvamust, et majanduse taastumise käigus uusi töökohti peaaegu ei looda, kinnitatakse ka komisjoni dokumendis „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”[7]. Selleks et vältida ohtu, et majanduskasvu taastumisest hoolimata ei suudeta luua piisavalt töökohti, peetakse oluliseks vähendada töötust ja vältida pikaajalist tõrjutust tööturult. Majanduse tähtsamate kasvutegurite tõhustamine eeldab tööjõu ja kapitali ümberpaigutamist sektorite ja ettevõtete vahel ning paremaid rahalisi stiimuleid liikumiseks töötu staatusest hõivatu staatusesse.

Komisjon tõdes, et kriisi tõttu on majandustegevus märkimisväärselt kahanenud, tööpuudus oluliselt suurenenud, tootlikkus järsult langenud ja riikide rahandus halvas seisus. Sellises olukorras on liikmesriikidel eriti keeruline tagada suurele hulgale kriisi tõttu üheaegselt koondatud inimestele nende vajadustele vastavat toetust. EGFi 65 %-lise kaasrahastamise määra kehtivusaja pikendamine võimaldaks teataval määral vähendada koormust liikmesriikide eelarvele.

Kuna kriisi tõttu suletakse jätkuvalt ettevõtteid ning liikmesriigid peavad eelarvet konsolideerima, oleks asjakohane pikendada kriisiga seotud ajutise erandi kohaldamist, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1927/2006.

Seega tehakse ettepanek pikendada kriisiga seotud ajutise erandi kehtivusaega, mis lõpeb 30. detsembril 2011, kuni 31. detsembrini 2013, st kuni määruse (EÜ) nr 1927/2006 rakendusperioodi lõpuni. See võimaldab liikmesriikidel jätkata taotluste esitamist EGFi toetuse saamiseks finants- ja majanduskriisi tagajärjel töö kaotanud töötajatele ning saada kasu EGFi 65 %-lisest kaasrahastamise määrast.

· Üldine taust

Pärast kriisiga seotud ajutise erandi kehtestamist on EGFile esitatud taotluste arv märkimisväärselt kasvanud ning suurenenud EGFi toetust taotlevate liimesriikide arv. See osutab EGFi rolli tunnustamisele kriisisekkumise vahendina finants- ja majanduskriisiga seotud ulatuslike koondamiste puhul.

7. septembri 2010. aasta resolutsioonis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise kohta[8] tegi Euroopa Parlament ettepaneku pikendada kriisiga seotud erandi kehtivusaega. Euroopa Parlament on seisukohal, et „majandus-ja finantskriisi tõttu oma töö kaotanud töötajatele abi andmise aluseks oleva 2009. aastal vastu võetud erandi kehtivusaega tuleb pikendada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni ning kaasfinantseerimise määraks tuleks jätta 65 %, kuna abi andmise põhjused ei kao lähiajal.”

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euroopa Sotsiaalfond[9] (edaspidi „ESF”) loodi selleks, et aidata kaasa ühenduse prioriteetide elluviimisele majandusliku ja sotsiaalse sidususe tugevdamise osas, suurendades tööhõivet ja tööleidmise võimalusi, soodustades kõrget tööhõivet ning suurema arvu ja paremate töökohtade loomist. ESF toetab Euroopa tööhõivestrateegiat ja liikmesriikide poliitikat, mis on suunatud täieliku tööhõive saavutamisele ning töö kvaliteedi ja tootlikkuse tagamisele, sotsiaalse kaasatuse, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööturule pääsemise parandamisele ning erinevuste vähendamisele riikide, piirkondade ja kohaliku taseme tööhõives.

EGFi peamine erinevus võrreldes ESFiga on selles, et ESFi raames rahastatakse mitmeaastaseid programme, mis toetavad pikaajalisi strateegilisi eesmärke, eelkõige muutuste ja ümberstruktureerimise ennetamist ja juhtimist, näiteks elukestva õppe kaudu. EGF omakorda pakub ühekordset, ajaliselt piiratud individuaalset toetust, millega aidatakse otseselt neid töötajaid, kes on töö kaotanud kaubanduse globaliseerumise või finants- ja majanduskriisi tagajärjel. Töökoha kaotanud töötajatele tõhusa abi tagamiseks võetakse toetusmeetmete kestuse ja vahendite valikul arvesse seda, kas koondamiste põhjuseks on asjaomase ettevõtte, tarnijate või majandussektori tegevuse ajutine vähenemine või püsivad struktuurilised tegurid.

· Kooskõla ELi muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

EGF aitab kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, mis peaksid võimaldama liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[10] osutab komisjon EGFi olulisele tähtsusele juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” raames, eelkõige oskuste kiirel ümberpaigutamisel uutesse kõrge kasvumääraga sektoritesse ja turgudele.

Selleks et kaasata kaubanduse globaliseerumise või finants- ja majanduskriisi tagajärjel töö kaotanud töötajad kiiresti taas tööturule, aitab EGF kaasa liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate järgmiste suuniste[11] rakendamisele:

– suunis 7: naiste ja meeste tööturul osalemise suurendamine, struktuurse tööpuuduse vähendamine ja töö kvaliteedi edendamine;

– suunis 8: tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ja elukestva õppe edendamine;

– suunis 10: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine.

Lisaks rõhutas komisjon teatises „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks – Tööturu vajaduste prognoosimine ja nende täitmine”,[12] et majanduse taastumise soodustamiseks peaks EL toetama inimkapitali ja tööalase konkurentsivõime edendamist kutseoskuste täiendamise läbi ning tagama oskuste pakkumise parema vastavuse tööturu nõudlusele. Komisjon leidis, et tööhõive ja tööturule naasmise edendamiseks on vaja võtta meetmeid inimeste aktiveerimiseks, ümberõppe korraldamiseks ja kutseoskuste täiendamiseks. EGFi üks olulisemaid eesmärke on kaasrahastada oskuste täiendamisega seotud meetmeid.

· Mõju põhiõigustele

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste teostamist.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon konsulteeris liikmesriikidega kahel korral, esmalt 26. augustil 2010 küsimustiku vahendusel ning seejärel 29. ja 30. septembril 2010 Portos toimunud koosolekul. Konsulteerimiste peamine eesmärk oli koguda arvamusi 2009. aastal määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 1 lõikes 1a ja artikli 10 lõikes 1 sätestatud ning 30. detsembril 2011 aeguvate kriisiga seotud erandite tõhususe kohta ning vajaduse kohta pikendada nende erandite kestust 31. detsembrini 2013.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Konsultatsioonide käigus selgus, et võimalus esitada taotlus ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel toimunud koondamiste puhul (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 1 lõige 1a) on tõepoolest võimaldanud liikmesriikidel küsida EGFilt toetust töötajatele, kes on kriisi tõttu töö kaotanud ning kasutada EGFi abi töötajate tööturule tagasipöördumisel. Valdav enamik liikmesriike märkis, et kõnealused töötajad ei oleks kaubanduse globaliseerumisega seotud kriteeriumide kohaselt EGFi abi saanud. Lisaks osutasid konsultatsioonid, et üldiselt oli koondamiste puhul lihtsam koguda tõendeid ja leida tõestatavat seost finants- ja majanduskriisiga, kui kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutustega.

Kriisiga seotud erandite kehtivuse pikendamise osas 2013. aasta lõpuni, soovis enamik vastanud liikmesriikidest, et üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel toimunud koondamiste puhul saaks taotlusi esitada ka edaspidi. Kehtivusaja pikendamise toetuseks esitatud argumentides osutati, et EGFi toetused mõjutavad positiivselt töötajate tööturule naasmise võimekust. See on oluline aspekt olukorras, kus majanduskriis, mis ei puudutanud kõiki liikmesriike üheaegselt, mõjutab majandust oluliselt ka pärast 2011. aastat ning kriisi mõju tööhõivele on ikka veel märkimisväärne. Lisaks märgiti, et kehtivusaja pikendamisega kahe aasta võrra ei kaasne pärast 2013. aasta lõppu mingeid kohustusi.

Seoses taotluse esitajatele loodud võimalusega taotleda 65 %-list kaasrahastamise määra (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõige 1) selgus konsultatsioonide käigus, et mitmel puhul on suurem kaasrahastamise määr olnud määravaks teguriks EGFi toetuse taotlemisel. Need täiendavad 15 % on võimaldanud taotlejatel suurendada asjaomastele töötajatele suunatud abi. Riikide jaoks, kes oleksid võinud saada ESFi puhul suurema kaasrahastamise määra, on ESFi ja EGFi määrad ühtlustatud. Ilma kaasrahastamismäärade ühtlustamiseta ei oleks kõnealused liikmesriigid EGFile toetuse taotlusi esitanud. Riikliku kaasrahastamise määr ikka veel problemaatiline, kuid 50 % asemel 35 % määra kehtestamine on vähendanud probleemi teravust. Enamiku liikmesriikide arvates oli kriisi ajal kohaldatud 65 %-line kaasrahastamise määr asjakohane ning nad toetasid selle kehtivusaja pikendamist kuni 2013. aasta lõpuni.

Kõnealuste konsultatsioonide tulemused kajastuvad määruse (EÜ) nr 1927/2006 kohta esitatud muudatusettepanekutes.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

· Mõju hindamine

Ettepaneku kohta ei olnud vaja esitada mõjuhinnangut.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Selleks et pikendada üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel töö kaotanud töötajate toetamist käsitleva ajutise erandi kehtivust, asendatakse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 1 lõike 1a teises lõigus sätestatud kuupäev kuupäevaga 31. detsember 2013. Muudatusega pikendatakse ühtaegu ka määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõikes 1 sätestatud suurendatud kaasrahastamise määra (65 %) kehtivusaega sama kuupäevani.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 175 kolmas lõik.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada. Eesmärke on võimalik saavutada ainult määruse (EÜ) nr 1927/2006 muutmisega.

ELi meetmega saavutatakse ettepanekus esitatud solidaarsust käsitlevad eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

EGFi, kui ELi tasandi rahastamisvahendi kohandamine lähtuvalt praeguse majandus- ja finantsolukorra vajadustest on võimalik ainult ELi tasandi seadusandliku algatusega.

Ettepaneku esitamisel on komisjon võtnud arvesse liikmesriikide majandus- ja finantsolukorra käesolevast hinnangust tulenevaid vajadusi ning majandusprognoosi aastateks 2012–2013. Need erinevad märkimisväärselt hinnangutest ja prognoosidest, mis koostati 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses, kui määrusesse (EÜ) nr 1927/2006 lisati kriisiga seotud ajutised erandid.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe määruse (EÜ) nr 1927/2006 esitatud muudatusettepanekud kaugemale kui vajalik, et kohandada EGFi tegevus vastavaks praegustele prognoosidele, mis käsitlevad majandus ja rahanduskriisi ning selle mõju tööhõivele ja liikmesriikide eelarvepuudujäägile: esiteks – säilitatakse võimalus taotleda EGFi toetust jätkuva finants- ja majanduskriisi tagajärjel töö kaotanud töötajatele ning teiseks – sätestatakse kaasrahastamise 65 % määr 50 % asemel.

Kriisiga seotud erand võimaldab liikmesriikidel taotleda EGFi toetust kriisi tagajärjel töö kaotanud töötajatele, kui koondamiste ja kriisi vahel on selge ja põhjendatud seos. On selge, et asjaomase seose puudumisel erandit ei kasutada.

Võrreldes määruse (EÜ) nr 1927/2006 kehtivate sätetega, ei kaasne ettepanekuga liikmesriikide jaoks täiendavat halduskoormust.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel:

määrus on asjakohane õigusakt kehtiva määruse muutmiseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[13] artiklis 28 on sätestatud, et EGF ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot.

Võttes arvesse EGFile varem esitatud taotlusi,[14] ei ole kriisiga seotud erandi kehtivusaja pikendamisel ette näha, et taotluste summa ületaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 kohast iga-aastast maksimaalset summat. 2007. aastal oli taotluste summa 51,8 miljonit eurot ja 2008. aastal 20,6 miljonit eurot. 2009. aastal ulatus taotletud toetuste summa 131,7 miljoni euroni, 75 % taotlustest oli seotud kriisiga ja 25 % kaubanduse globaliseerumisega. 2010. aastal oli EGFile esitatud taotluste kogusumma 132,5 miljonit eurot ning kriisiga oli seotud 87 % ja kaubanduse globaliseerumisega 13 % taotlustest.

2011/0147 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[15],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[16],

tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1927/2006[17] loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”), et liit saaks näidata üles solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ja neid aidata.

(2) Osana finants- ja majanduskriisi vastastest meetmetest muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009[18] määrust (EÜ) nr 1927/2006, eelkõige sätestati ajutine erand, mille eesmärk oli laiendada määruse kohaldamisala, et see hõlmaks ka kriisi tagajärjel toimunud koondamisi ning suurendati ajutiselt EGFi-poolse kaasrahastamise määra.

(3) Võttes arvesse liidu käesolevat majandus- ja rahandusolukorda, on asjakohane pikendada kõnealuse erandi kehtivusaega enne selle aegumist 30. detsembril 2011.

(4) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1927/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 1 lõikes 1a

asendatakse teine lõik järgmisega:

„Kõnealust erandit kohaldatakse kõikide taotluste suhtes, mis on esitatud hiljemalt 31. detsembril 2013.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. 1.       ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. 2.       HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. 3.       ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[19]) struktuurile

Tegevuspõhine eelarvestamine: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond vastavalt DG EMPL 2010. aasta majandamiskavale

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[20]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanek on seotud juhtalgatusega „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, mis on osa komisjoni Euroopa 2020. aasta strateegiast aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: Tagada nende töötajate osalemine tööturul, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste ning majandus- ja finantskriisi tagajärjel.

Erieesmärk nr 2: Üldsuse teadlikkuse suurendamine EGFi kui solidaarsuse väljendaja tähtsusest.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek võimaldab Euroopa Liidul toetada ka edaspidi EGFi kaudu (kaasrahastamise määraga 65 %) aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mis on suunatud üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel töö kaotanud töötajate abistamisele Lisaks võimaldab nimetatud kaasrahastamise määr toetada ka kaubanduse globaliseerumise tagajärjel töö kaotanud töötajaid.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

– EGFile esitatud toetusetaotluste arv

– koondatud töötajate arv, kellele EGFi toetust taotleti

– EGFi toetatud meetmete tulemusena tööle naasnud töötajate arv

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Võttes arvesse majandus- ja finantskriisi, muudeti 2009. aastal määrust (EÜ) nr 1927/2006 ning sätestati kriisiga seotud tähtajaline erand. Kõnealuse erandi kohaldamine lõpeb 30. detsembril 2011. Siiski kinnitavad hiljutised majandusprognoosid, et kriisi negatiivne mõju, eelkõige restruktureerimise tempole, töökohtade loomisele ja töötuse määrale, jätkub vähemalt 2012. aasta lõpuni. Käesolev ettepanek peaks andma EGFile võimaluse toetada (kaasrahastamise määraga 65 %) üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid kuni 31. detsembrini 2013.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi osalus EGFi kaudu võimaldab täiendada olemasolevaid riiklikke vahendeid, mis on suunatud kaubanduse globaliseerumise või üleilmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel koondatud töötajate tööturule naasmisele. EGFi praeguseks saadud kogemused näitavad, et ELi osalus võimaldab osutada vajadusi täpsemalt arvesse võtvat abi pikema perioodi jooksul. Sageli hõlmab see meetmeid, mida ei oleks olnud võimalik võtta ilma ELi osaluseta.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Pärast määruse (EÜ) nr 1927/2006 läbivaatamist saadud kogemused on esitatud seletuskirjas.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EGFi tegevus on kooskõlas ja moodustab sünergia Euroopa Sotsiaalfondi tegevusega.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

– X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 31. detsember 2011 kuni 31. detsember 2013

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul YYYY – YYYY

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku YYYY – YYYY,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[21]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[22]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

X Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 16 on sätestatud, et komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal kõnealuse määruse alusel võetud meetmete kohta. Aruanne sisaldab muu hulgas ka komisjoni tähelepanekuid järelevalve kohta asjaomasel aastal.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 17 koostab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega enne 2011. aasta lõppu vahehindamise EGFi saavutatud tulemuste tõhususe ja järjepidevuse kohta. 31. detsembriks 2014 peab komisjon koostama välisekspertide abil järelhindamise, et hinnata EGFi mõju ja lisandväärtust.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Samad, mis ühenduse muude fondide puhul, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Haldust ja finantskontrolli käsitlevad nõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 18.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Meetmed eeskirjade eiramise vältimiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 18 lõike 1 punktis d ja artikli 18 lõikes 2.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneerin-gute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…...….] || Liigendatud/ liigendamata[23] || EFTA[24] riigid || Kandidaat-riigid[25] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1.1 || 04.0501 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 04.010414 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond – Halduskorralduskulud 40.0243 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneerin-gute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

Ei kohal-data || Ei kohaldata || […] || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number ||

PEADIREKTORAAT: EMPL || || || Aasta 2012[26] || Aasta 2013 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud (p.m) || || ||

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1) || || ||

Maksed || (2) || || ||

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1a) || || ||

Maksed || (2a) || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad  haldusassigneeringud[27] || || ||

Eelarverea nr || || (3) || || ||

 EMPL peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || || ||

Maksed || =2+2a +3 || || ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || ||

Maksed || (5) || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku tööhõive peadirektoraadi rubriigi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || ||

Maksed || =5+ 6 || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || ||

Maksed || (5) || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || ||

Maksed || =5+ 6 || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2012 || Aasta 2013 || KOKKU

PEADIREKTORAAT: EMPL ||

Ÿ Personalikulud || Puudub || Puudub ||

Ÿ Muud halduskulud || || ||

 EMPL peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[28] || Aasta N+1 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || ||

Maksed || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2012 || Aasta 2013 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU ||

||

Väljundi liik[29] || Keskmine kulu väljundi kohta || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[30] || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2012 [31] || Aasta 2013 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || ||

Personalikulud || || || ||

Muud halduskulud || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[32] || || || ||

Personalikulud || || ||

Muud halduskulud || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || ||

KOKKU || || || || || ||

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2012 || Aasta 2013 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || ||

XX 01 04 yy[33] || – peakorteris[34] || ||

– delegatsioonides || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || ||

KOKKU || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

ei kohaldata

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[35].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

ei kohaldata

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2012 || Aasta 2013 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨       mitmesugustele tuludele

– ¨       mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || ||

Aasta 2012 || Aasta 2013 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) ||

Artikkel …. || || || || || || ||

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

ei kohaldata

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

ei kohaldata

[1]               ELT L 48, 22.2.2008, lk 82.

[2]               KOM(2008)800, 26.11.2008

[3]               ELT L 167, 29.06.2009, lk 26.

[4]               Tagasivõetud või tagasilükatud taotlusi ei ole arvesse võetud.

[5]               Vt http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/forecasts_en.htm.

[6]               Vt eelmine joonealune märkus.

[7]               KOM(2011) 11, 12.01.2011.

[8]               Euroopa Parlamendi resolutsioon (2010/2072/INI).

[9]               Määrus (EÜ) nr 1081/2006, ELT L 210, 31.7.2006, lk 12.

[10]             KOM(2010) 2020, 3.3.2010.

[11]             Nõukogu otsus, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta. ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

[12]             KOM(2008) 868, 16.12.2008.

[13]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[14]             V.a tagasivõetud ja tagasilükatud taotlused.

[15]             ELT C , , lk .

[16]             ELT C , , lk .

[17]             ELT L 48, 22.2.2008, lk 82.

[18]             ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.

[19]             ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[20]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[21]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[22]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[23]             Liigendatud/liigendamata assigneeringud.

[24]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[25]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[26]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[27]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[28]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[29]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne).

[30]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[31]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[32]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[33]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[34]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[35]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

Üles

Haldaja: väljaannete talitus