VAJADUS UUENDUSTE JÄRELE

Innovaatiline liit[1] – strateegiline juhtalgatus Euroopa 2020. aasta strateegia raames – on integreeritud uuendusstrateegia, mis rajaneb 34 konkreetsel kohustusel. Juhtalgatuse aluseks on innovatsiooni lai määratlus, mis hõlmab era-, avalikku ja kolmandat[2] sektorit, ning algatuse eesmärk on tagada, et uuenduslikud ideed kajastuksid uutes kaupades ja teenustes, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu ja töökohad.

Innovaatilise liidu esimesel aastal jõudis majandus- ja finantskriis uude faasi. Majanduse taastumine on ohus ja üldsuse kindlustunne on paljudes majandussektorites vähenenud. On tekkinud tohutu surve kärpida investeeringuid, mis on aga tulevase majanduskasvu allikad.

Samal ajal kiireneb majandusliku võimsuse nihkumine läänest itta. Nii innovaatilise liidu tulemustabelis kui ka innovaatilise liidu konkurentsivõime aruandes[3] tõstetakse esile asjaolu, et Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tase on viimaste aastate jooksul langenud, mistõttu juba niigi üsna oluline mahajäämus innovatsiooni alal USAst ja Jaapanist suureneb. Peale selle hakkavad ELile kiiresti järele jõudma Hiina, India ja Brasiilia, parandades viie viimase aasta jooksul aastases võrdluses oma tulemuslikkust vastavalt 7 %, 3 % ja 1 % kiiremini kui EL.

Käesolevas aruandes väidetakse ja näidatakse järgmist:

- innovatsioon on meie jaoks parim vahend Euroopa majanduse taas õigele teele suunamiseks ning maailma majanduse sotsiaalsete probleemide lahendamiseks; innovaatilise liidu eesmärkide saavutamisel on vajadus uuenduste järele muutunud veelgi olulisemaks ja vältimatumaks kui eelmisel aastal;

- innovaatilise liidu algus oli muljetavaldav ning Euroopa Parlament,[4] Euroopa Ülemkogu[5] ja konkurentsivõime nõukogu[6] avaldasid sellele tugevat toetust;

- üldiselt on innovaatilise liidu 34 kohustuse käivitamine hästi edenenud. Huvirühmadega peetavate laiaulatuslike arutelude põhjal on seadusandlikud ettepanekud kavakohaselt esitatud ning katsetegevused käivitatud ja testitud[7];

- komisjon teeb ettepaneku suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ja haridusse, selleks et toetada ELi majanduskasvu soosivat tegevuskava. Programmi Horisont 2020 ettepanekuga rakendatakse paljusid innovaatilise liidu kohustusi;

- häid tulemusi on saavutatud selliste tingimuste loomisega, mis toetavad idee tekkimisest selle turuleviimiseni jõudmist. Täpsemalt on komisjon juba esitanud seadusandlikud ettepanekud ühtseks patendikaitseks ja standardite kehtestamise ajakohastamiseks;

- komisjonile on antud tugev volitus töötada välja meetmeid Euroopa teadusruumi täielikuks väljaarendamiseks 2014. aastaks. Läbi on viidud avalik arutelu, et 2012. aasta keskpaigaks ette valmistada ettepanek Euroopa teadusruumi raamistiku kohta, millega loodaks Euroopas väga tõhus ja integreeritud teadussüsteem;

- seepärast seisneb järgmise rakendusetapi ülesanne selles, et kõik osalised võtavad innovaatilise liidu täideviimise eest kollektiivse vastutuse, kinnitavad komisjoni esitatud ettepanekud ning muudavad kindlad poliitilised kohustused nii riigi kui ka ELi tasandi tegevuseks.

Käesolevas aruandes vaadeldakse eelkõige 2011. aasta peamisi poliitikameetmeid. Lühiülevaade innovaatilise liidu kõigi 34 kohustuse täitmise hetkeseisust on esitatud lisas, üksikasjadega saab tutvuda innovaatilise liidu teabesüsteemi (I3S) kaudu, millele pääseb juurde aadressilt http://i3s.ec.europa.eu/home.html.

Aruanne on paigutatud Euroopa 2020. aasta strateegia, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise strateegia muude juhtalgatuste ja 2011. aasta aprillis vastuvõetud ühtse turu akti[8] konteksti. Need on kõik omavahel seotud ja toetavad üksteist.

Majanduskasv ja töökohtade loomine innovatsiooni kaudu

Euroopa muutmine kriisile vastupidavamaks

Probleemid, mis vajavad lahendamist seoses riikide rahanduse jätkusuutlikkusega, majanduse tasakaalunihetega ja majanduskasvu soodustavate reformidega, on ELi poliitilise päevakorra keskmes[9].

On alust arvata, et hariduse, teaduse ja innovatsiooni tugev toetamine eelarve kaudu – eelarve arukas konsolideerimine[10] – koos innovatsioonisõbraliku majanduskeskkonnaga on väga tõhus viis Euroopa aitamiseks kriisist välja.

Võib märgata, et üldiselt on traditsiooniliselt teadus- ja arendustegevusse ning haridusse rohkem investeerivad liikmesriigid elanud hiljutise heitliku majandusolukorra paremini üle (vt joonis 1). Investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning haridusse suurendavad võimalusi leevendada kriisi ebasoodsat mõju ning pakuvad vahendeid majanduse kiireks tõusuks, kui algab taastumine.

Majanduskasvu taastamise ja Euroopa kodanike heaolu parandamise eesmärk nõuab aga kombineeritud tegevuspõhimõtteid, mis mõjutavad innovatsiooni ja kaubaturgude sujuva toimimise üldisi raamtingimusi. Taas on märke sellest, et paremad raamtingimused on seotud tugevama taastumisega (vt joonis 3) ja pikemas perspektiivis suurema majanduskasvuga[11].

[pic]

[pic]

Riikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide reformimine

Liikmesriikidel paluti teha innovatsioonisüsteemide ja -poliitika enesehindamine,[12] mida tuleks arvestada ka Euroopa 2020. aasta strateegias.

Üldiselt hõlmavad riikide reformikavad paljusid meetmeid, mis on innovatsiooni kiirendamise hea lähtepunkt. Komisjon osutas oma poliitilises suunises esimese Euroopa poolaasta hindamise kohta aga sellele, et riikide programmid ei ole sageli piisavalt ambitsioonikad ja konkreetsed. ELi teadus- ja arendustegevuse eelarve viimiseks ettenähtud 3 %-ni on vaja lisapingutusi ning liikmesriigid peavad senisest enam vaeva nägema, et kaitsta ja muuta prioriteediks tulevase majanduskasvu toetamiseks vajalikele teadusuuringutele ja haridusele ning põhitaristutele ettenähtud kulutusi[13].

Väljakuulutatud teadus- ja innovatsioonireformides võib märgata mõningaid arengutendentse (esitame mõned mitte ammendavad näited):

1. Enamikus liikmesriikidest on juhtimissüsteemide ning teadus- ja arendustegevuse strateegiliste suuniste parandamine veel pooleli; sellega kaasneb sageli kahe poliitikavaldkonna järkjärguline integratsioon ja riikliku rahastamise ulatuslikum suunamine valitud valdkondadesse. Selles etapis on aga väga vähesed riigid võtnud selgeks prioriteediks sotsiaalsed probleemid.

2. Saksamaa on uuendanud oma 2020. aasta kõrgtehnoloogia strateegiat, et tugevdada nõudlust teadusuuringute ja innovatsiooni järele, keskendudes rohkem sotsiaalsetele probleemidele.

3. Hispaania on kasutanud kõikehõlmavat lähenemisviisi, et reformida oma teadus- ja innovatsioonipoliitikat uue teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni seaduse ning hiljutise riikliku innovatsioonistrateegia abil.

4. Slovakkia on nimetanud ametisse valitsuse kõrge esindaja teadmistepõhise majanduse valdkonnas ning loonud kaks ametit teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika meetmete rakendamiseks.

5. Enamik liikmesriikidest tegeleb teadusuuringute ja innovatsiooni raamtingimuste parandamisega või selle rahalise toetamisega, seda eriti teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste ning innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erinevate toetusvormide, sealhulgas riskikapitali kaudu. Aina rohkem liikmesriike pöörab tähelepanu nõudlust arvestava innovatsioonipoliitika vahenditele, eriti riigihangetele[14]. Seni on ainult üksikud riigid kasutanud lähenemisviisi, mis püüab nõudlust ja pakkumist arvestavaid vahendeid ühendada.

6. Belgia on suurendanud teadusuuringutele ja innovatsioonile ette nähtud maksusoodustusi ja kavatseb pakkuda stiimuleid, et moodustada ja välja arendada uued teaduspõhised ettevõtjad, mis kasvavad välja suurtest ettevõtjatest või on teadusasutuste kõrvalettevõtjad.

7. Taani on integreerinud nõudlust arvestavaid aspekte programmidesse, millega toetatakse avaliku ja erasektori koostööd. Riigis on asutatud ettevõtluse innovatsioonifond, mis toetab ärivõimalusi keskkonnahoidliku majanduskasvu ja heaolu valdkondades.

8. Poola on võtnud koolitusmeetmed, mis on suunatud 500 riigihanke korraldajale, 1500 väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajale ning 1000 vahendusorganisatsioonile, et tugevdada riigihangete kasutamist innovaatiliste toodete ja teenuste puhul.

Sünergia paremaks uurimiseks ning riskide ja ressursside ühendamiseks tuleks kaaluda koordineerimist ELi tasandi algatustega.

9. Teadus- ja arendustegevuse eelarveid silmas pidades on vaid vähesed liikmesriigid, sealhulgas Taani, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi, käivitanud uued rahastamisalgatused, samal ajal kui mõni teine, näiteks Sloveenia, suunab olulise osa struktuurifondidest teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Ilmneb, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamisse panustavad riigid on samad riigid, kes kaaluvad majanduskasvu hoogustamiseks kõige mitmekesisemate meetmete kasutamist kooskõlas innovaatilise liidu tegevusvaldkondadega ning on juba innovatsioonide elluviimises edukad või edasipürgivad.

10. Prantsusmaa investeerib kõrgharidusse ja teadustegevusse ajavahemikul 2009–2014 täiendavalt 21,9 miljardit eurot (algatus Investissements d’Avenir ).

11. Saksamaa on kohustunud suurendama riigipoolset teadustegevuse ja hariduse rahastamist 12 miljardi euro võrra ajavahemikul 2010–2013.

12. Sloveenia suurendab teadus- ja arendustegevuse eelarvet vahendite eraldamisega struktuurifondidest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks.

Hiljutine teadus- ja arendustegevuse riiklikke kulutusi käsitlev uuring[15] näitab, et tagasihoidlikud uuendajad, nagu Rumeenia, Bulgaaria ja Läti ning mõõdukad uuendajad, nagu Ungari, Poola ja Slovakkia võtavad seoses teadus- ja arendustegevuse kulutustega ambitsioonikaid poliitilisi kohustusi,. Samal ajal on enamik innovatsiooni järgijatest[16] ja mõõdukatest uuendajatest[17] hakanud äsja oma jõupingutusi suurendama või kavatsevad seda teha.

On selge oht, et liikmesriikidevaheline innovatsioonilõhe võib suureneda. On oluline, et tagasihoidlikud uuendajad jätkaksid oma hiljuti võetud positiivsete kohustuste täitmist ja keskmisi uuendajaid julgustatakse oma riiklikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse enam mitte vähendama ning alustama kaotatud hoo taastamise kavandamist. Ainult sel viisil saab Euroopa täita oma teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärke.

Teadusuuringute ja innovatsiooni suurem ja parem ELi-poolne rahastamine

Innovaatiline liit püüab pakkuda probleemide lahendamisele suunatud sujuvat ja lihtsustatud ELi-poolset teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist. Teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[18] kohta tehtud ettepanekus näeb komisjon ette tulevase ELi eelarve oluliselt teistsuguse rõhuasetuse seoses teadusuuringute ja innovatsiooniga, praegused teadus- ja innovatsiooniprogrammid koondatakse üheks strateegiliseks raamprogrammiks Horisont 2020, mis võimaldab rahastada kogu innovatsioonitsüklit[19]. Paljud innovaatilise liidu kohustused rakendatakse programmi Horisont 2020 kaudu, eriti suurema tähelepanu pööramine sotsiaalsetele probleemidele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldatava lähenemisviisi tõhustamine ning innovatsiooni turustamise toetamine, sealhulgas riigihangete, standardite kehtestamise ning laenu ja omakapitali kaudu rahastamise abil[20]. Juba 2011. aasta alguses võeti kasutusele mitmed praeguse (seitsmenda) raamprogrammi lihtsustamise meetmed ning Horisont 2020 puhul on lihtsustamisega mindud veelgi kaugemale.

Samal ajal on juba praegune ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine keskendatud innovaatilise liidu prioriteetidele. Programmi Horisont 2020 silmas pidades katsetab komisjon uusi lähenemisviise, et hankida kogemusi ja hõlbustada sujuvat rakendamist. See kehtib näiteks uue väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud vahendi puhul,[21] mis täidaks teadusuuringute ja innovatsiooni varajase, kõrge riskiastmega etapi rahastamise puudujäägid, ergutaks innovatsioonialaseid läbimurdeid ning suurendaks teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamist. Marie Curie nimelise ettevõtete ja akadeemiliste ringkondade vahelise partnerluse ja koostöö kava raames, mille eesmärk on selgelt ehitada sildu akadeemilise maailma ja ettevõtete vahele, on 50 % projektides osalevatest ettevõtetest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Veel üks näide on innovaatiliste toodete ja teenuste kommertskasutusele eelnevate hangete ja riigihangete toetamine. Aastatel 2012 ja 2013 toimub seepärast selliste meetodite ulatuslik katsetamine ja viimistlemine.

Samuti keskendub ühtekuuluvuspoliitika pärast 2013. aastat rohkem teadusuuringutele ja innovatsioonile. Sellekohane komisjoni õigusaktide pakett võeti vastu 6. oktoobril 2011. Ettepanekute üks põhitunnustest on rangemad tingimused ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamisel. Eelkõige on toetuse tingimus riikliku või piirkondliku aruka spetsialiseerimise strateegia olemasolu, millel peavad olema hästi toimivate riiklike või piirkondlike teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnused[22]. Peale selle peaksid piirkonnad eraldama Euroopa Regionaalarengu Fondist vähemalt mingi minimaalse osa kolmele investeerimisprioriteedile, mis on seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning vähese CO2-heitega majandusega. Üldiselt peaks kõnealusele kolmele prioriteedile eraldatav minimaalne kogusumma olema riigi tasandil vähemalt 80 % enam arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades ning vähemalt 50 % vähem arenenud piirkondades[23].

Koostöö sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks

Jõupingutuste killustatusest ja muutuste aeglusest jagusaamiseks kuulutas innovaatiline liit välja Euroopa innovatsioonipartnerlused,[24] mis koondavad kõiki, ka eri sektoritesse kuuluvaid innovatsioonitsüklis osalejaid ümber kõikehõlmava eesmärgi, et kiirendada sotsiaalsete probleemide innovaatilist lahendamist.

2011. aastal katsetati seda põhimõtet Euroopa innovatsioonipartnerluse katseprojektiga, mis käsitleb aktiivse ja tervena vananemist. Partnerluse eesmärk on suurendada 2020. aastaks tervena elatud aastaste keskmist arvu ELis kahe aasta võrra, millest Euroopa saab kolmekordset kasu:

– Euroopa kodanike, eeskätt eakate kodanike tervisliku seisundi ja elukvaliteedi paranemine;

– tervishoiu- ja sotsiaalhooldussüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse ja tõhususe toetamine;

– parema majanduskeskkonna kaudu ELi tööstuse konkurentsivõime tõstmine, majanduskasvule ja uute turgude laienemisele aluse panemine.

Nii nõukogu[25] kui ka Euroopa Parlament[26] on Euroopa innovatsioonipartnerluste eesmärgid positiivselt vastu võtnud ning toetanud katseprojekti käivitamist, et analüüsida ideed ja hinnata, kuidas seda on kõige parem rakendada. Aktiivse ja tervena vananemise tegutsemistava ja menetluste esmakordne hindamine[27] näitab, et katseprojekt oli huvirühmade mobiliseerimisel ettevalmistavas etapis väga edukas. Samuti selgitas see, kuidas Euroopa innovatsioonipartnerlus saab suurendada meie teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide sidusust ning kuidas see saab meie tegevust suunata, sujuvamaks muuta ja lihtsustada, juhtides samal ajal tähelepanu meetmetele, mis võimaldavad lõhesid ületada ja innovaatiliste ideede kasutuselevõttu kiirendada. Ilmnes, et Euroopa innovatsioonipartnerlused ei asenda ega vaheta välja muid olemasolevaid algatusi ega vahendeid, samuti ei asenda need olemasolevaid institutsioonilisi otsustusmehhanisme.

Aktiivse ja tervena vananemise projekti strateegiline rakenduskava avaldati 2011. aasta novembris. Kavas on iseloomustatud prioriteetseid valdkondi, sealhulgas viivitamatut rakendamist vajavaid peamisi meetmeid. Muud Euroopa innovatsioonipartnerlused on ettevalmistamisel: toorainete projekt ( Raw Materials ) ohutuks ja jätkusuutlikuks varustamiseks, põllumajandusliku tootluse ja jätkusuutlikkuse projekt ( Agricultural Productivity and Sustainability ) konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku põllumajanduse soodustamiseks, veetõhususe projekt ( Water-efficiency ), et rahuldada Euroopa kodanike, tööstuse ja põllumajanduse vajadusi selle tähtsa ressursi järele, ning arukate linnade projekt ( Smart Cities ) peamiste energiaprobleemide lahendamiseks.

Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse maksimeerimine

Kõikide piirkondade kaasatuse tagamiseks ja innovatsioonilõhe vältimiseks teeb innovaatiline liit ettepaneku kasutada paremini struktuurifonde teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks ning katsetada sotsiaalse ja avaliku sektori innovatsiooniga seotud meetmeid, suurendades samal ajal sotsiaalse innovatsiooni osa ELi rahastamisprogrammides[28].

2011. aasta juunis käivitas komisjon aruka spetsialiseerumise platvormi,[29] millega ühendatakse ülikoolide, teaduskeskuste, piirkondlike omavalitsuste, ettevõtete ja komisjoni talituste eriteadmised,[30] et aidata riikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel luua ja rakendada aruka spetsialiseerumise strateegiat. Tugevdatakse programmi Horisont 2020 ja ühtekuuluvuspoliitika fondide koostoimet, muu hulgas Horisont 2020 raames täiendusmeetmete abil, mille eesmärk on laiendada osalust, toetada võrgustumist, poliitikakogemuste omandamist ja konsultatsioone.

2011. aasta märtsis käivitas komisjon sotsiaalse innovatsiooni Euroopa algatuse,[31] et toetada sotsiaalvaldkonna uuendajaid uute kaupade ja teenuste loomisel ja arendada uusi töömeetodeid, millega luuakse sotsiaalset väärtust ning mõjutatakse organisatsioone ja tarbijaid. Algatus aitab ka leida rahastamisvõimalusi ja oskusteavet selleks, et tugevdada sotsiaalset innovatsiooni alates ideest kuni projektini ja isegi uue ettevõtteni. Sotsiaalne innovatsioon on ka üks vahenditest, mida kasutatakse sotsiaalse ettevõtluse algatuse teatises, mille komisjon võttis vastu 25. oktoobril 2011[32]. Kõnealuses algatuses on esitatud 11 meedet, millega toetatakse Euroopa sotsiaalse ettevõtluse suurenemist ja ettevõtete arvu kasvu, nagu rahastamine, õigusraamistike kohandamine, märgistamine (sellega ka teadlikkuse ja nähtavuse suurendamine) ja riigihanked. EL rahastab juba seitsmenda raamprogrammi kaudu olulist sotsiaalse innovatsiooni alast teadustegevust ning sotsiaalne innovatsioon hakkab olema Horisont 2020 raames eesmärgiks võetud sotsiaalsete probleemidega tegelemisel olulisel kohal.

Selleks et õppida paremini tundma avaliku sektori innovatsiooni, valmistab komisjon ette Euroopa avaliku sektori innovatsioonitegevuse esimese tulemustabeli, mis muutub kättesaadavaks 2012. aastal. Avalik sektor peab olema innovaatiline ja teistele eeskujuks. Valitsused peavad olema innovatsiooni edendamisel esireas ja ettevõtliku hoiakuga, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele rohkem ja paremaid teenuseid ja paremat infrastruktuuri ning suurendama samal ajal kulutasuvust. Selleks peab avalik sektor teadus- ja arendustegevuse lihtsa soosimise asemel suunama ka oma ostujõu innovatsiooni järele nõudluse suurendamiseks. Kõikidel haldustasanditel on ohtralt erinevaid Euroopa ideid ja häid näiteid.

Konsultatsioone sotsiaalpartneritega viiside üle, kuidas oleks võimalik laiendada teadmistepõhist majandust kõigile ametitasanditele ja kõigisse majandusharudesse, ei ole veel toimunud[33].

EUROOPA TEADMUSBAASI KINDLUSTAMINE JA KILLUSTATUSE VÄHENDAMINE

Tipptalendid Euroopasse

Selleks et kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid oleks piisavalt, pakub innovaatiline liit teadlastele atraktiivsemaid töövõimalusi ning kõrvaldab valdkondade ja riikide vahel liikuvust pärssivad takistused. Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele Euroopas tõuseb eeldatavasti peaaegu 16 miljoni võrra ajavahemikul kuni 2020. aastani[34].

Haridus- ja koolitussüsteemid on lähtepunkt. 2011. aasta septembris[35] esitles komisjon reformimise strateegiat kõrghariduse ajakohastamiseks, mis hõlmaks muu hulgas kõrghariduse omandanute arvu suurendamist, õpetamise kvaliteedi tõstmist, õppekava ja haridusprogrammide rakendamise kohandamist vastavalt majanduse muutuvatele vajadustele, suurema arvu teadlaste koolitamist ning teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni paremat omavahelist sidumist.

Teadlased on teadmistemahuka majanduse kese. EL vajab teadus- ja arendustegevuse mahu kasvuks 3 %-ni hinnanguliselt miljon uut teadlase töökohta, valdavalt erasektoris. Liikmesriikidelt on nõutud riikliku strateegia väljatöötamist piisava hulga teadlaste koolitamiseks, et täita riiklikku teadus- ja arendustegevuse eesmärki ning kujundada atraktiivseid töötingimusi[36]. Komisjon jälgib hoolikalt seda valdkonda ning hindab selle edenemist esmakordselt 2012. aasta kevadel.

Püüdes muuta ELi kolmandate riikide talentide jaoks atraktiivsemaks, valmistab komisjon 2012. aastal ette seirearuande teadusviisa direktiivi kohaldamise kohta[37]. Hiljutises uuringus on osutatud, et kõnealuse direktiivi alusel antud lubade arv on märkimisväärselt suurenenud: 239 loalt 2007. aastal 3713 loale 2010. aastal. Üldine kasutuselevõtt on siiski suhteliselt madal ja on keskendunud kuude liikmesriiki.

Et aidata üliõpilastel ja teadlastel teha teadlikke õppe- ja töövalikuid, võimaldada asutustel leida ja arendada oma tugevaid külgi ning toetada poliitikakujundajaid tõhusa haridus-, teadus- ja innovatsioonistrateegia loomisel, käivitab komisjon 2012. aastal ülikoolide kasutajapoolse mitmemõõtmelise pingereastamise algatuse[38] ja läbipaistva teavitamise vahendi, mille esimesi tulemusi oodatakse 2013. aastal.

Ettevõtjate ja teadlaste kokkuviimiseks eesmärgiga täita lünki innovatsioonialaste oskuste pakkumisel käivitas komisjon 2011. aastal teadmusühenduste katseprojekti[39]. 94 saadud ettepanekust valitud kolme projekti eesmärk on kavandada uusi õppekavasid ja kursusi ning töötada välja hariduse ja teadmiste andmise innovaatilisi viise, et aidata ülikoolidel ajakohastuda, liikudes erialadevahelise, ettevõtlusega seotud ja tugevama äripartnerluse poole. Kõnealused katseprojektid annavad kasuliku ülevaate 2013. aasta järgsest programmist „Erasmus kõigile”.

Euroopa teadusruum

Hästi toimiva Euroopa teadusruumi saavutamine, kus teadlased, teaduslikud andmed ja tehnoloogia saaksid vabalt ringelda, on ülioluline[40]. Ebapiisav koostöö ja kooskõlastus koos mitmesuguste süsteemsete puudustega nõrgestab oluliselt Euroopa teadussüsteemi kui tervikut. Lisaks koostöö ja kooskõlastuse suurendamisele tõstab Euroopa teadusruum konkurentsi, mis võimaldab paremat kvaliteeti.

Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldustega on liikmesriigid selgelt võtnud kohustuse viia Euroopa teadusruumi loomine lõpule 2014. aastaks. Toimuvad konsultatsioonid sidusrühmadega, et teha 2012. aastal ettepanek Euroopa teadusruumi raamistiku ja toetusmeetmete kohta liikuvust ja piiriülest koostööd pärssivate takistuste eemaldamiseks[41]. Euroopa teadusruumi raamistiku üldine eesmärk on parandada kõikide liikmesriikide ja ELi teaduspoliitika, programmide ning meetmete sidusust ja ühilduvust.

Raamistiku väljatöötamisel kaasatavate teemade hulka kuuluvad doktoriõppe kvaliteet, teadlaste liikuvus, teadusasutuste piiriülesed tegutsemisvõimalused, teadustöö tulemuste levitamine, kasutamine ja siire, teadusuuringute infrastruktuur ning rahvusvahelise koostöö strateegia ja meetmete kooskõlalisus[42].

Mitmeid ELi algatusi ja vahendeid on kasutatud selleks, et tegelda probleemidega, mis on olulised teadlaste teenistuskäigu ja liikuvuse parandamiseks.

13. Et rohkem doktoriõppes osalevaid üliõpilasi saaksid parema väljaõppe ning omandaksid oskused, mis hõlbustavad liikumist riikide, töövaldkondade ja erialade vahel, on komisjon pakkunud välja Euroopa innovaatilise doktoriõppe põhimõtted[43]. Kõnealused põhimõtted annavad võrdlusraamistiku, mis põhineb olemasoleval parimal taval[44]. Need annavad suunised Euroopa ja riikliku teadlaste koolituse rahastamiseks, säilitades samal ajal asutuste ja doktoriõppe üliõpilaste tegevuse paindlikkuse ja iseseisvuse. Euroopa doktoriõppe kvaliteedi tõstmiseks on komisjon käivitanud Marie Curie meetmete raames kaks uut doktoriõppe algatust, mis on otse suunatud doktoriõppe programmide innovaatilisele õppekavale: doktoriõppe arendamine tööstusvaldkonnas ( European Industrial Doctorates ) ja innovaatiliste doktoriõppe programmide arendamine ( Innovative Doctoral Programmes ).

14. Selleks et muuta karjäärisüsteemid töövaldkondade ja riikide vahel paremini võrreldavaks ning hõlbustada liikuvust akadeemiliste ja äriringkondade ning muude töövaldkondade vahel, loob komisjon teadlaskarjääri käsitleva Euroopa raamistiku. See on teadlastele ja tööandjatele viitedokument, milles on kokku võetud teadlasele vajalik pädevus neljal eri karjäärietapil[45]. Teadlaste koolituse ja karjääri arendamise valdkonna parimate tavade levitamiseks on Marie Curie kaasrahastamismehhanismi abil toetatud siiani 81 piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi programmi. Esimeste tulemuste põhjal on näha, et teadlaste karjääri ja töötingimuste kvaliteedistandardite tõusu.

15. Teadlase elukutse atraktiivsuse suurendamiseks ja liikuvuse hõlbustamiseks annab komisjon ülikoolidele ja muudele tööandjatele suuniseid, soovides luua Euroopa fondi teadlaste lisapensionide eraldamiseks. Selline fond hoogustaks tööjõu liikuvust, kuna aitaks teadlasel mõnes muus riigis uut tööd alustades oma lisapensioni varad sinna riiki üle kanda. Huvitatud tööandjad peaksid looma konsortsiumid 2012. aastal ning fondid peaksid käivituma 2013. aastal.

16. Esimese sammuna selle suunas, et tagada teadlaste värbamismenetluste suurem avatus ja läbipaistvus, on komisjoni talitused tihedas koostöös liikmesriikidega töötanud välja ühtse strateegia,[46] et suurendada teadlastele loodud vabade töökohtade avaldamist teadlaste liikuvuse portaalis EURAXESS[47]. Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi selleks, et tagada, et kõikidest riigi rahastatavatest teaduri ametikohtadest teatatakse avalikult Internetis ning et asutused kohaldaksid avatud töölevõtmise korda.

Pöördelise teadustöö ja innovatsiooni jaoks on vaja ka tipptasemel teadustöö infrastruktuure. Innovaatilise liidu 2015. aasta üks eesmärk on lõpule viia või käivitada 60 % prioriteetsete Euroopa teadustöö infrastruktuuride rajamine, mis määrati kindlaks teadustöö infrastruktuure käsitleval Euroopa strateegiafoorumil (ESFRI)[48]. 48 prioriteetsest projektist 10 on rakendusetapis ja veel 16 liiguvad rakendusetapi suunas, seega saavutatakse 54 % eesmärgist 2012. aasta lõpuks.

Teadusuuringute raamprogrammi alusel toetatakse kõikide ESFRI projektide ettevalmistusetappe ning väiksemal määral ka rakendusetappe. Struktuurifondid kaasatakse prioriteetsete teadustöö infrastruktuuride kavandamisetapi lõpuleviimiseks. Näiteks kasutatakse struktuurifondidest eraldatud 236 miljonit eurot Tšehhi Vabariigis asuva ekstreemse valgusallika (ELI) kiirekanali üksuste rajamiseks. Komisjon juhendab ka Rumeeniat ja Ungarit seoses sellega, kuidas mobiliseerida nendes kahes riigis struktuurifonde ELI muude osade jaoks.

ESFRI teadustöö infrastruktuurid on parim näide selle kohta, kuidas EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd ja ühendavad ressursse üleeuroopalise tähtsusega projektide heaks.

Samuti aitab komisjon liikmesriikidel kasutada Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) õigusraamistikuna teadustöö üleeuroopaliste infrastruktuuride rajamiseks. Esimene Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi staatus omistati 2011. aasta märtsis tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitleva uuringu (SHARE) üksusele, mis aitab paremini mõista rahvastiku vananemise mõju Euroopa ühiskondadele.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kui Euroopa innovatsioonihalduse mudeli edendamine

Innovatsioonitsükli paremaks integreerimiseks koondab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) kõrgharidusasutusi, teadusasutusi ja ettevõtteid uut tüüpi partnerluses teadmis- ja innovaatikakogukondades, kes tegutsevad säästva energia (InnoEnergy KIC), kliimamuutusega kohanemise ja leevendamise (Climate-KIC) ning tulevase info- ja kommunikatsiooniühiskonna (EIT ICT Labs) valdkonnas.

Esialgsed tulemused on juba näha ettevõtete rajamise (viis asutamist alates 2011. aasta jaanuarist) ja esimese EIT-toega magistrikursuse näol, mida korraldab teadmis- ja innovaatikakogukond InnoEnergy ja kus osaleb 155 üliõpilast. 2011. aasta lõpuks võtab komisjon vastu EIT strateegilise innovatsioonikava[49]. Selles keskendutakse kolme olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonna konsolideerimisele ning selliste uute kogukondade järkjärgulisele loomisele, kes tegeleksid peamiste sotsiaalsete probleemidega kooskõlas programmi Horisont 2020 eesmärkidega.

HEADE IDEEDE TURULEVIIMINE

Ettevõtjad on innovatsiooni keskmes, kuna nad märkavad turuvõimalusi ja töötavad innovaatiliste lahenduste jaoks välja ideid, et neid võimalusi kasutada. Samas on Euroopa ettevõtjatel ideede turuleviimisel aga terve rida takistusi ja ebasoodsaid raamtingimusi. Innovaatiline liit on suunatud nende takistuste süsteemsele kõrvaldamisele ja innovatsiooniks ühtse turu loomisele.

Euroopa vajab paremini tasakaalustatud nõudlust ja pakkumist arvestava poliitika kombinatsiooni[50] koos standardite kiirema ja ajakohasema kehtestamisega, taskukohasemate patentidega, innovaatiliste toodete ja teenuste enamate riigihangetega, kapitalile parema juurdepääsuga ja ehtsa Euroopa teadmisteturuga.

Need on komisjoni 2011. aasta tegevusprioriteedid ning komisjoni poolt juba vastuvõetud ühtse patendikaitse ja standardite kehtestamise ettepanekutega seoses on saavutatud olulist edu. Kahe selle valdkonna kohustusega on ajakavast maha jäädud: põhivaldkondade õigusraamistiku sõelumine, alustades ökoinnovatsioonist, ning ökoinnovatsiooni tegevuskava[51], mida esitletakse 2011. aasta detsembris.

Paremad rahastamisvõimalused

Sobiva investori leidmine on eriti noore ja teadmispõhise ettevõtja jaoks oluline samm majandustegevuse strateegilise laiendamise suunas. Investorite hulka kuulub sageli avaliku sektori asutusi, kes vähendavad innovatsiooniga seotud riske riigiabi programmide kaudu, või eraettevõtete kapitaliste, kes toetavad alustavaid ettevõtjaid omakapitaliinstrumentide eest rahaliselt.

Osakaaluna SKPst on USA riskikapitali investeeringud neli korda suuremad kui ELis. Peale selle saab Euroopa riskikapitali liiga palju hajutada, kuna Euroopa riskikapitali fondid investeerivad kaks korda enamatesse ettevõtetesse kui USA sarnased fondid[52]. Komisjon kavatseb esitleda aasta lõpuks algatust uue Euroopa riskikapitalikorra kohta, mis võimaldab riskikapitalifondidel hankida ühekordse registreerimise alusel kapitali kõigist 27 liikmesriigist[53]. Komisjon püüab ka likvideerida igasugust sellist maksustamist, millega piiriülesed riskikapitali investeeringud seatakse ebasoodsasse olukorda, ning vähendada halduskoormust. Need saavad osaks komisjoni laiemast rahastamisele juurdepääsu parandamise tegevuskavast väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

Lisaks sellele on komisjon määranud eksperdirühma etteotsa Briti „äriinglite ühingu” ( British Business Angels Association ) esimehe. Eksperdirühmale on tehtud ülesandeks soovituste formuleerimine selle kohta, kuidas parandada innovaatilise ettevõtja jaoks sobiva investori leidmist muust liikmesriigist[54]. Järeldused esitatakse 2012. aasta jooksul.

Praegused riskijagamisrahastu[55] ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) rahastamisvahendid on meelitanud juurde oluliselt rohkem erasektori investeeringuid ning neid laiendatakse Horisont 2020-ga ja majandusliku konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga 2014–2020[56].

Kooskõlas komisjoni üldise eesmärgiga anda vähem ja paremat riigiabi väheneb riigiabi osakaal SKP suhtes, samas kui teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile eraldatav riigiabi üha suureneb ning moodustab nüüd selle valdkonna riiklikest kulutustest ligikaudu kümnendiku. Augustis hindas komisjon selle valdkonna riigiabi kontrolliva raamistiku toimimist[57]. Järgmine samm on ulatuslikud arutelud, mis aitaksid ette valmistada praeguse raamistiku läbivaatamist 2013. aastal.

Intellektuaalomandi väärtuse kaitsmine ja suurendamine ning loovuse soodustamine

Arvestades Euroopas patentimise maksumust ja keerukust, on innovaatilise liidu üks eesmärke, et esimesed ELi patendid tuleks välja anda 2014. aastal[58] ning tuleks edendada intellektuaalomandi õiguse kasutamist innovaatiliste toodete ja teenuste puhul[59]. Püüeldes strateegilise ja tasakaalustatud poliitikakäsitluse poole seoses intellektuaalse omandiga, võttis komisjon 2011. aasta mais vastu põhimõtteskeemi intellektuaalomandi ühtse turu loomiseks[60].

Pärast seda, kui liikmesriikidel ei õnnestunud saavutada kokkulepet ELi patendi kohta, tegi komisjon 2011. aasta märtsis ettepaneku õigusaktide paketi kohta, millega luuakse ühtne patendikaitse väiksemal maa-alal[61]. See valmistati ette vastuseks 25 liikmesriigi taotlusele, kes otsustasid teha tõhustatud koostööd, et väljuda ühtse patendi loomisel mitu aastakümmet kestnud poliitilisest ummikust. Esitatud õigusaktide pakett toob kasu kõigile Euroopa ettevõtjatele, kuna sellega vähendatakse Euroopa patentimiskulusid kuni 80 % võrra. Kui tervet Euroopa Liitu hõlmava patendikaitse kulud (sh tõlkekulud) võivad praegu ulatuda 32 000 euroni, langeksid need pärast üleminekuperioodi 25 liikmesriiki hõlmava ühtse Euroopa patendi puhul 680 eurole. Poliitiline kokkulepe saavutatakse eeldatavalt 2012. aasta keskel.

Et hõlbustada patentide ja litsentside jaoks ehtsa Euroopa teadmiste turu tekkimist,[62] uuris komisjon vastuseks Euroopa Ülemkogu ettepanekule rida võimalusi intellektuaalomandi õiguse väärtustamise vahendi leidmiseks ELi tasandil. 2011. aastal tegeldi eksperdirühmas ja ühes uuringus Euroopa ebapiisavalt kasutatud patentide mahulise analüüsimisega, nende innovaatilise potentsiaaliga ning võimalike algatuste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguse jaoks finantsturu loomise tugevate ja nõrkade külgedega. Kõnealuse töö järeldused avaldatakse enne aasta lõppu[63]. Nende põhjal kavatseb komisjon pidada edasiste meetmete kujundamiseks liikmesriikidega 2012. aastal arutelu.

Innovaatilise liidu eesmärk on innovatsiooni üldine määratlus, sealhulgas uued majandusmudelid, disain ja loomingulisus ning teenustealane uuendustegevus. Selleks on tarvis uusi poliitikasuundi ja vahendeid, mille konkreetne eesmärk on võtta kasutusele Euroopa loominguline potentsiaal. 2011. aasta detsembris asutab Euroopa Komisjon Euroopa loovalade liidu[64] – valdkondadevahelise poliitilise algatuse, mis süvendab poliitilist dialoogi liikmesriikide ja piirkondade poliitikakujundajate vahel, milles katsetatakse uusi vahendeid ning millega pakutakse rohkem ja paremat tuge loomemajandusele ja muudele loomemajandusest kasu saavatele majandusharudele.

Lõpuks on suurenemas nõudlus toodete järele, mis tõusevad esile oma kasutajasõbralikkuse ja meeldiva kujundusega. Komisjon on moodustanud Euroopa disainiküsimusi käsitleva komitee,[65] kes esitab ettepanekuid, kuidas disaini Euroopa innovatsioonipoliitikas rohkem tähtsustada[66].

Standardite kehtestamise kiirendamine ja ajakohastamine

Ühtsete Euroopa ja rahvusvaheliste standardite kiire vastuvõtmine on oluline innovatsiooni ergutamiseks kiiresti muutuvatel turgudel. 2011. aasta juunis esitles komisjon standardimispaketti,[67] mille eesmärk on ajakohastada Euroopa standardimisalaseid õigusakte ja poliitikat praeguste ja tulevaste muutuste valguses.

Standardite kehtestamise toimingut kiirendatakse 50 % võrra, et reageerida paremini tehnoloogia kiire arenguga seotud vajadustele. Komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid arutavad praegu tulemuslikkuse näitajaid, et saavutada eesmärk 2020. aastaks. Standardimisvajadusi on lihtsam prognoosida prioriteetide seadmise kaudu iga-aastases tööprogrammis ning prognoosiuuringute kaudu. Lisaks hõlmab pakett lihtsat ja hõlpsat viisi üleilmselt kehtestatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite tunnustamiseks, mis on üha olulisem näiteks riigihanke korraldajate jaoks Euroopas. 2013. aastaks käivitab komisjon Euroopa standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamise. Komisjon jätkab ka tööd, et paremini integreerida standardimine teadusuuringute raamprogrammi[68].

Riigi raha kasutamine innovatsiooni hüvanguks

Hinnanguliselt 19,4 protsendiga Euroopa Liidu 2009. aasta SKPst[69] on riigihangetel tohutuid võimalusi ELi innovaatiliste lahenduste turuletoomiseks, olulise tarbija toetamiseks ja mõjude kiirendamiseks ning seega innovaatilistele ettevõtetele maailmaturgudel edumaa andmiseks. Neid võimalusi kasutatakse aga Euroopa Liidus liiga vähe. Vastavalt hiljutisele hindamisele[70] tunnistas ainult 22 % küsitletud hankijatest, et arvestasid oma hankestrateegias ja -menetluses innovatsiooni.

Nõukogu ei ole veel tegelenud komisjoni ettepanekuga selle kohta, et liikmesriigid ja piirkonnad peavad eraldama sihtotstarbelised eelarverahad innovaatiliste toodete ja teenuste riigihangete tarbeks, kuigi kavandatud eesmärk, 10 miljardit eurot aastas,[71] moodustaks Euroopa kõikidest riigihangetest tagasihoidlikud 0,44 %. Sellest olenemata on võetud mõningad meetmed. Näiteks kehtestas Hispaania oma 8. juuli 2011. aasta riigihankeseaduses innovaatiliste toodete ja teenuste riigihangetele 3 % suuruse kvoodi.

Sellistele probleemidele tõhusamaks reageerimiseks esitab komisjon 2011. aasta detsembris ettepanekud ELi riigihankeõiguse läbivaatamiseks, mis peaks lihtsustama innovaatiliste toodete ja teenuste hankeid ning piiriüleseid ühishankeid.

Samal ajal on komisjon käivitanud katseprojektid riikidevaheliseks koostööks innovaatiliste toodete ja teenuste hangete valdkonnas. Kõnealused projektid koos teostatavusuuringuga valmistavad ette pinnase ELi tasandi toetuse suurendamiseks ja kujundamiseks (eriti Horisont 2020 raames), mis aitab liikmesriikidel ühendada oma rahalised vahendid ja inimressursid selleks, et hakata kasutama avaliku nõudluse võimalusi innovaatiliste lahenduste edendamiseks.

TEGEVUSPÕHIMÕTETE LAIENDAMINE VÄLJAPOOLE ELI

Konkurents tänapäeva maailmas on üha rohkem seotud teadmiste ja innovatsiooniga. Euroopa konkurendid on astunud selles suunas strateegilisi samme, kusjuures innovatsioon on nende riigi prioriteetide loetelus kõrgel kohal[72].

Üks innovaatilise liidu ambitsioonidest on, et EL ja liikmesriigid käsitaksid teaduskoostööd kolmandate riikidega kui ühist murepunkti ning töötaksid välja ühisstrateegia[73].

Kooskõlas kõnealuste kohustustega on EL ja liikmesriigid töötanud välja rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegilise foorumi (SFIC) raames kolm katsealgatust (India, Hiina ja USAga).

ELi/liikmesriikide ühisalgatuse eesmärk on suurendada Euroopa köitvust teadusuuringute tegemise kohana ning seda eriti võrdluses USAga. Tipptalentide meelitamine USAst Euroopasse parima taseme pakkumise ja võimalusega kasutada edumeelseid Euroopa tehnoloogiakeskusi peaks suurendama liikuvust üle Atlandi.

Koos Indiaga valmistatakse ette strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni arengukava, et võimendada olemasolevat kahepoolset teadus- ja tehnoloogiakoostööd. Keskne eesmärk on luua tugevad sidemed Euroopa ja India tippkeskuste vahel, et töötada välja toimivad ja innovaatilised lahendused sotsiaalsetele probleemidele sellistes valdkondades nagu vesi, biomass, energia ja tervis.

Hiina puhul püütakse ühiseid prioriteete ELi ja liikmesriikidega alles kindlaks teha, et teha Hiinaga rohkem kooskõlastatud mitmepoolset koostööd ning parandada kahepoolsete programmide, rahastamisskeemide ja eeskirjade (sh intellektuaalomandi õigustega seotud küsimuste) koostoimimist.

Kõnealused katsealgatused, mis rajanevad uuel strateegilisel partnerlusel ELi ja selle liikmesriikidega, parandavad meie strateegilist koostööd peamiste partnerriikidega ja võimendavad Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni alast suutlikkust väliselt.

JÄRELDUSED JA JÄRGMISED SAMMUD

2011. aastal on teadusuuringud ja innovatsioon olnud tähtsad teemad paljudes rahvusvaheliste huvirühmade aruteludes. Algatatud on konkreetseid meetmeid ning ettepanekud on esitatud või esitatakse varsti. Horisont 2020 ettepanek hõlmab innovaatilist liitu ning on peamine vahend innovaatilise liidu kohustuste rakendamiseks.

Innovaatilise liidu 34 kohustusest kahega ei ole veel tegeldud: liikmesriigi tasandil hanke-eelarvete eraldamine innovaatilistele toodetele ja teenustele ning ELi tasandil konsultatsioonid sotsiaalpartneritega viiside üle, kuidas oleks võimalik laiendada teadmusmajandust kõigile ametitasanditele. Edasi on lükatud veel kaks meedet: regulatiivne sõelumine ja ökoinnovatsiooni tegevuskava. Komisjon suurendab oma jõupingutusi edasilükatud meetmete kiireks käivitamiseks ning kutsub liikmesriike üles rohkem pingutama, et suurendada nõudlust innovaatiliste lahenduste järele riigihangete kaudu.

Innovaatiline liit põhineb kolmel eri dünaamikal. Esiteks õigusliku reformi dünaamika, mis hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks uue Euroopa raamistiku kehtestamist. Olulisi jõupingutusi on tehtud ELi tasandil innovatsiooni võimaldavate reformide ettepoole toomise nimel. Laiaulatuslike konsultatsioonide põhjal sidusrühmadega esitab komisjon kõik kuus innovaatilise liidu juhtalgatuses avaldatud seadusandlikku ettepanekut[74]. Euroopa Parlamendil ja liikmesriikidel on palutud resoluutselt tegelda praeguste ja eelseisvate seadusandlike ettepanekutega, mille eesmärk on innovatsiooni hoogustamine.

Teiseks tuleb tegelda osalejate mobiliseerimise dünaamikaga ELi tasandil, mille abil katsetatakse ja rakendatakse innovatsiooni uusi vahendeid ja põhimõtteid. Need täiendavad õigusloome dünaamikat ning keskenduvad innovatsiooni uutele vormidele (nt sotsiaalne innovatsioon) või uutele koostööviisidele (nt Euroopa innovatsioonipartnerlus). Sel viisil on võimalik püsida innovatsiooni esirinnas ning jälgida innovatsiooni arengut. 2011. aastal käivitati jällegi palju katseprojekte ja teostatavusuuringuid ning see tegevus jätkub 2012. aastal.

Lõpuks sõltub innovaatilise liidu edukus sellest, millises ulatuses suudetakse mobiliseerida tegevust liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil. Riikide reformikavade ülevaade on tugevale innovatsioonidünaamikale hea lähtepunkt, kuid tulemusi võib näha ainult siis, kui meetmeid rakendatakse järjekindlalt. ELi liikmesriikidel on palutud rohkem pingutada, et muuta investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni esmatähtsaks ning viia ellu 2011. aastal võetud poliitilised kohustused, eriti need, mis käsitlevad reformide edendamist eesmärgiga suurendada oma teadus- ja innovatsioonisüsteemide tõhusust ja parandada struktuurifondide kasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni vallas[75].

Aastal 2012 jätkab komisjon tööd innovaatilise liiduga, eelkõige tutvustades innovaatilise liidu kahte ülejäänud, 2012. aastaks kavandatud algatust, s.o ettepanekut Euroopa teadusruumi raamistiku ja uue põhinäitaja[76] kohta. Samuti esitleb komisjon vastloodud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni nõuandekogu poolt tehtud välishindamist.

Samaaegselt innovatsioonipoliitika meetmete rakendamisega vaatab komisjon üle kehtivad innovatsioonikäsitlused ELi muudes poliitikavaldkondades ning pakub välja strateegia innovatsiooni laiendamiseks kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse.

Lisa. Innovaatilise liidu edusammud 2011. aastal võetud kohustuste alal

Vt lisateave iga kohustuse kohta aadressil http://i3s.ec.europa.eu/home.html

Innovaatilise liidu kohustus | Tähtaeg | Areng |

1 | Riikliku strateegia väljatöötamine piisava hulga teadlaste koolitamiseks | 2011 | Graafikus |

2 | Ülikoolide sõltumatu pingereastamise teostatavuse uurimine | 2011 | Graafikus |

Teadmusühenduste loomine majanduse ja teaduse ühendamise teel |

3 | Ettepaneku tegemine e-oskuste integreeritud raamistiku kohta | 2011 | Graafikus |

4 | Ettepaneku tegemine Euroopa teadusruumi raamistiku ja tugimeetmete kohta | 2012 | Graafikus |

5 | Prioriteetsete Euroopa teadustöö infrastruktuuride kavandamine | 2015 – 60 % | Graafikus |

6 | Tulevaste ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide lihtsustamine ja innovaatilisele liidule koondamine | 2011 | Graafikus |

7 | Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate parem kaasamine tulevastesse ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidesse | Graafikus |

8 | Poliitikakujundamise teadmusbaasi tugevdamine Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu; tulevikku suunatud tegevust käsitleva Euroopa foorumi loomine. | Graafikus |

9 | EIT strateegilise innovatsioonikava loomine | 2011. aasta keskpaik | Graafikus |

10 | ELi tasandi rahastamisvahendite kehtestamine erasektori investeeringute ligimeelitamiseks | 2014 | Graafikus |

11 | Riskikapitalifondide piiriülese toimimise tagamine | 2012 | Graafikus |

12 | Innovaatilisele ettevõttele piiriülese investori leidmise abistamine | Graafikus |

13 | Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigiabi raamistiku ülevaatamine | 2011 | Graafikus |

14 | ELi patendi andmine | 2014 | Graafikus |

15 | Põhivaldkondade regulatiivse raamistiku sõelumine | Algab 2011. aastal | Edasi lükatud |

16 | Standardite kehtestamise kiirendamine ja ajakohastamine | 2011. aasta algus | Graafikus |

17 | Riigihanke eelarvete eraldamine innovatsiooni tarbeks | Algab 2011. aastal | Ei ole tegeldud |

Ühishanke hõlbustamiseks ELi tasandil toetusmehhanismi loomine | Graafikus |

18 | Ökoinnovatsiooni tegevuskava esitlemine | 2011. aasta algus | Edasi lükatud |

19 | Euroopa disainiküsimusi käsitleva komitee moodustamine | 2011 | Graafikus |

Euroopa loovalade liidu asutamine | Graafikus |

20 | Avatud juurdepääsu edendamine; arukate teadusteabe teenuste arendamise toetamine | Graafikus |

21 | Teaduskoostöö ja teadmussiirde hõlbustamine | Graafikus |

22 | Patentide ja litsentside jaoks Euroopa teadmiste turu loomine | 2011 | Graafikus |

23 | Kaitse intellektuaalomandi õiguste kasutamise vastu konkurentsi kahjustavatel eesmärkidel | Graafikus |

24/ 25 | Teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks struktuurifondide kasutamise parandamine | Algab 2010. aastal Platvorm 2012. aastaks | Graafikus |

26 | Sotsiaalse innovatsiooni katseprojekti käivitamine; sotsiaalse innovatsiooni edendamine Euroopa Sotsiaalfondis | Graafikus |

27 | Avalikku sektorit ja sotsiaalset innovatsiooni käsitleva teadusprogrammi toetamine | Algab 2011. aastal | Graafikus |

Euroopa avaliku sektori innovatsioonitegevuse tulemustabeli katsetamine |

28 | Sotsiaalpartneritega teadmusmajanduse ja tööturu koostoime küsimuses konsulteerimine | Ei ole tegeldud |

29 | Euroopa innovatsioonipartnerluse jaoks ettepanekute katsetamine ja esitlemine | 2011 | Graafikus |

30 | Integreeritud poliitika väljatöötamine võimekate inimeste kohalemeelitamiseks kogu maailmast | 2012 | Graafikus |

31 | Ettepanekute tegemine ELi/liikmesriikide ühiste prioriteetide ning kolmandate riikidega teaduskoostöö kohta | 2012 | Graafikus |

32 | Ülemaailmsete teadusuuringute infrastruktuuride rakendamine | 2012 | Graafikus |

33 | Riikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide enesehindamine ning probleemide ja reformivajaduse kindlakstegemine | Graafikus |

34 | Innovatsiooni põhinäitaja väljatöötamine | Graafikus |

Edusammude jälgimine innovaatilise liidu tulemustabeli abil |

[1] Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit, SEK(2010) 1161.

[2] Kolmanda sektori all mõeldakse paljusid riigi ja turu vahele jäävaid organisatsioone.

[3] Innovaatilise liidu tulemustabel 2010, www.proinno-europe.eu ja innovaatilise liidu konkurentsivõime aruanne 2011 http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm?section=competitiveness-report&year=2011; samuti konkurentsivõime analüüs, mis on liigendatud liikmesriikide tasemeni, näitasid, et paljud riigid peaksid innovatsiooni nimel rohkem pingutama: SEK(2011) 1187.

[4] Euroopa Parlamendi resolutsioon 2010/2245 INI, 27.4.2011.

[5] 4.2.2011 järeldused.

[6] Konkurentsivõime nõukogu järeldused, 26.11.2010.

[7] Nt avalikud konsultatsioonid ELi tulevase uurimis- ja innovatsioonitegevuse rahastamise, Euroopa teadusruumi, ELi riigihankepoliitika ajakohastamise jm kohta.

[8] Teatis: „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks”, KOM(2011) 206 (lõplik).

[9] José Manuel Barroso, Euroopa Liidu olukord, 28. september 2011.

[10] Eelarve arukas konsolideerimine tähendab tulevastesse kasvuvaldkondadesse tehtavate investeeringute kaitsmist ja suurendamist ning uurimistegevuse, innovatsiooni ja hariduse kui majanduskasvu soodustavate kulutuste esiletõstmist.

[11] Lineaarne interpolatsioon näitab joonisel olevate muutujate vahelist korrelatsiooni. Statistiliselt olulised korrelatsioonikordajad on 0,66 teadus- ja arendustegevuse SKP ja 0,39 majanduskeskkonna SKP korral. Ringi suurus peegeldab majanduse suurust (osakaaluna ELi SKPst). Eurostati andmed on võetud teaduslike ja tehnoloogiliste näitajate aruandest ( Science and Technology Indicators ). Raamtingimusi mõõdetakse Maailmapanga ettevõtlusaruandes esitatud pingerea abil. Varasemate perioodide investeeringute asemel kasutatakse viie aasta keskmisi investeeringuid, arvestades, et teadus- ja arendustegevuse ning SKP suhe on võrdlemisi stabiilne. Joonisel 1 ja 2 esitatud tõendid põhinevad korrelatsiooni olemasolul, samas kui põhjuslike seoste usaldusväärseks hindamiseks oleks vaja põhjalikumat ökonomeetrilist analüüsi, milles võetakse täiendavalt arvesse veel paljusid majanduslikke ja institutsioonilisi tegureid (nt konvergentsi).

[12] Innovaatilise liidu kohustus nr 33.

[13] Teatis: „Majanduspoliitika koordineerimiseks kavandatud esimese Euroopa poolaasta lõpetamine”, KOM(2011) 400 (lõplik).

[14] Lisateavet nõudlust arvestavate innovatsioonipoliitika trendide kohta Euroopas on hiljuti avaldatud aruandes http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/_getdocument.cfm?doc_id=7011

[15] Euroopa teadusruumi komitee 2011. aasta küsimustik ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning poliitikameetmete kohta.

[16] Austria, Eesti, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Sloveenia, Ühendkuningriik.

[17] Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania.

[18] KOM(2011) 500 ning SEK(2011) 867 ja 868, 29.6.2011.

[19] Innovaatilise liidu kohustused nr 6 ja 7.

[20] Eriti innovaatilise liidu kohustused nr 6 ja 7, kuid ka nr 10, 16, 17, 20, 27.

[21] 2011. aasta veebruaris palus Euroopa Ülemkogu komisjonil uurida väikeettevõtjate innovaatilise teadustegevuse programmi sarnase skeemi teostatavust.

[22] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, KOM(2011) 615.

[23] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta, KOM(2011) 614.

[24] Innovaatilise liidu kohustus nr 29.

[25] Euroopa Ülemkogu, 4.2.2011; konkurentsivõime nõukogu järeldused 26.10.2010 ja 9.3.2011 kohta.

[26] Euroopa Parlamendi 11.11.2010 resolutsioon ja 11.5.2011 aruanne.

[27] Komisjoni töödokument aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) katseprojekti ning tegutsemistavade ja toimingute esmakordsete kogemuste kohta, SEK(2011) 1028.

[28] Innovaatilise liidu kohustused nr 24, 25, 26 ja 27.

[29] http://ipts.jrc.ec.europa.eu/activities/research-and-innovation/s3platform.cfm

[30] Näited hõlmavad piirkondlikku innovatsioonimonitori (http://www.rim-europa.eu/) ja Euroopa klastrite vaatluskeskust (http://www.clusterobservatory.eu/index.html).

[31] www.socialinnovationeurope.eu

[32] Komisjoni teatis, milles käsitletakse sotsiaalse ettevõtluse algatust, SEK(2011) 1278.

[33] Innovaatilise liidu kohustus nr 28.

[34] Komisjoni töödokument, mis käsitleb hiljutisi arenguid Euroopa kõrgharidussüsteemides, SEK(2011) 1063, lk 30.

[35] Komisjoni teatis, milles käsitletakse Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava, KOM(2011) 567.

[36] Innovaatilise liidu kohustus nr 1.

[37] Innovaatilise liidu kohustus nr 30.

[38] Innovaatilise liidu kohustus nr 2.

[39] Idem.

[40] Innovaatilise liidu kohustus nr 4.

[41] http://ec.europa.eu/research/era/consultation/era_consultation_en.htm

[42] Vt dokument, mis on lisatud Euroopa teadusruumi raamistikku käsitlevale avalikule arutelule http://ec.europa.eu/research/consultations/era/consultation_era.pdf.

[43] Vt: KOM(2011) 567.

[44] Need põhimõtted kajastavad EUA Salzburgi põhimõtteid, liikmesriikide head tava ja Marie Curie meetmeid.

[45] R1) esimese astme teadur, R2) tunnustatud teadur, R3) väljakujunenud teadur ja R4) juhtivteadur.

[46] Tööalase strateegia kiitis heaks Euroopa teadusruumi inimressursside ja liikuvuse juhtrühm 2010. aasta novembris.

[47] http://ec.europa.eu/euraxess/index.cfm/jobs/index

[48] Innovaatilise liidu kohustus nr 5.

[49] Innovaatilise liidu kohustus nr 9.

[50] Vt ka juhtivate turgude algatus http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/policy/lead-market-initiative/final-eval_en.htm

[51] Innovaatilise liidu kohustused nr 15 ja 18.

[52] Kelly R. (2011): The performance and prospects of European Venture capital, European Investment Fund (Euroopa riskikapitali, Euroopa investeerimisfondi tootlus ja väljavaated); töödokument 2011/9, Euroopa investeerimisfondi teadus- ja turuanalüüs.

[53] Innovaatilise liidu kohustus nr 11.

[54] Innovaatilise liidu kohustus nr 12.

[55] Riskijagamisrahastu asutati 2007. a keskel seitsmenda raamprogrammi uudse võlarahastamisinstrumendina.

[56] Innovaatilise liidu kohustus nr 10.

[57] Innovaatilise liidu kohustus nr 13; komisjoni töödokument, millest käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku vahekokkuvõtet, 10.8.2011.

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/rdi_mid_term_review_en.pdf

[58] Innovaatilise liidu kohustus nr 14.

[59] Vt ka Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldused, milles paluti komisjonil uurida võimalusi töötada välja intellektuaalomandi õiguse väärtuse tõstmiseks intellektuaalomandi õiguse teostamisvahend.

[60] Komisjoni teatis „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks”, KOM(2011) 287 (lõplik).

[61] Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ning ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kohaldatava tõlkekorralduse osas, KOM(2011) 215 ja 216 (lõplik).

[62] Innovaatilise liidu kohustus nr 22.

[63] Tulevased eksperdirühma ja uuringu aruanded aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/index_en.htm

[64] Innovaatilise liidu kohustus nr 19.

[65] Vt liikmed: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/policy/design-creativity/edii_en.htm

[66] Innovaatilise liidu kohustus nr 19.

[67] Komisjoni teatis, milles käsitletakse Euroopa standardite strateegilist visiooni, ja ettepanek võtta vastu määrus Euroopa standardimise kohta, KOM(2011) 311 ja 315 (lõplik).

[68] Innovaatilise liidu kohustus nr 16.

[69] Euroopa Komisjon (2010): Riigihangete näitajad 2009.http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/docs/indicators2009_en.pdf

[70] Hindamisaruanne, SEK(2011) 853, juuni 2011.

[71] Innovaatilise liidu kohustus nr 17.

[72] USA: http://www.compete.org/about-us/initiatives/ http://www.nsf.gov/about/performance/strategic_plan.jsp

Hiina: http://www.most.gov.cn/eng/index.htm

India: http://www.dst.gov.in/whats_new/press-release10/pib_10-3-2010.htm

[73] Innovaatilise liidu kohustus nr 31.

[74] Horisont 2020, uus ühtekuuluvuspoliitika, riigihankealaste õigusaktide reform, riskikapitali uus kord, standardimispakett ja seadusloomeettepanekud ühtseks patendikaitseks.

[75] Euroopa Ülemkogu järeldused, 4.2.2011.

[76] Kiiresti kasvavate innovaatiliste ettevõtete osakaal majanduses; andmete kogumise esialgseid tulemusi arutatakse praegu liikmesriikidega. Teine andmekogumiskampaania toimub 2012. aastal.