KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

USALDUSE SUURENDAMINE EUROOPA ÕIGUSEMÕISTMISE VASTU EUROOPA ÕIGUSKOOLITUSE UUS MÕÕDE

SISSEJUHATUS

Euroopa Liit põhineb õigusriigi põhimõttel, ühendades liidu õiguse ja liikmesriikide õigussüsteemid. Mõlemat kohaldavad kohtunikud liikmesriikides, mille õigussüsteemid ja -traditsioonid on üksteisest erinevad. Euroopa õigusruumi tõhus toimimine eeldab sellist Euroopa õiguskultuuri, milles arvestatakse täies ulatuses subsidiaarsuse põhimõtet ja kohtute sõltumatust. Õiguskoolitusel on selles protsessis äärmiselt oluline osa, sest sellega suurendatakse vastastikust usaldust liikmesriikide, õiguspraktikute ja kodanike vahel.

Euroopa Komisjoni eesmärk on võimaldada 2020. aastaks pooltel Euroopa Liidu õiguspraktikutel osaleda Euroopa õiguskoolitusmeetmetes, kasutades selleks kõiki kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil kättesaadavaid vahendeid kooskõlas Stockholmi programmiga [1].

Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kõik sidusrühmad osaleksid ja teeksid koostööd. On oluline, et liikmesriigid, kohtuasutused, õigusalast koolitust pakkuvad koolid ja õiguselukutsete esindajad tõhustaksid oma õiguskoolitust. Just nemad saavad tagada, et liidu õigust käsitletaks liikmesriigi tasandil korraldatavatel koolitustel. Liikmesriikide koolitusmeetmeid täiendatakse tegevusega liidu tasandil.

Liidu õigus riigi tasandil

Liidu õigus on põimunud riiklike meetmetega, mõjutades iga päev oluliselt nii kodanikke kui ka ettevõtjaid. Liidu õigusest tulenevad õigused ja kohustused, mida siseriiklikud kohtud peavad järgima. Liikmesriigi kohtunikel tuleb otsuseid langetada vahetult liidu õigusaktide alusel. Euroopa Liidu aluslepingute korduva muutmise tulemusel on laienenud liidu õiguse kohaldamisala ja suurenenud selle mõju ning paranenud õiguskaitse kättesaadavus. Lissaboni lepinguga suurendati liidu pädevust eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas.

Vastastik tunnustamine eeldab vastastikust usaldust

Tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi on vastastikune tunnustamine, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 67, 81 ja 82. Kohtuotsuste tunnustamine, kohtuasutuste vaheline koostöö ja kohtuotsuste kiire täitmine eeldab eri riikide õigussüsteemide head tundmist. See on eriti oluline ka vastastikuse usalduse loomiseks. Iga tasandi liikmesriigi kohtunik, kus iganes ta ka ei asuks – Sitsiilisast Lapimaani –, peaks piisavalt tundma liidu õigust ja liikmesriikide õigussüsteeme.

Liidu õiguse tõhus rakendamine

Liidu õiguse arendamine peab käima käsikäes selle tõhusa rakendamisega,[2] et tagada õiguskindlus ja ühtne tõlgendamine. Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid seista oma õiguste eest ja tagada ühtse turu tõhus toimimine, soovitatakse Mario Monti aruandes[3] eeskätt korraldada kodanikele ja õiguspraktikutele liidu õiguse alast koolitust. Stockholmi programmi tegevuskavas[4] ja ELi 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta[5] on see teema toodud välja prioriteetsena. Ka Euroopa Parlament rõhutab, et asjakohane õiguskoolitus aitab oluliselt kaasa siseturu toimimise parandamisele ja muudab kodanike jaoks nende õiguste kasutamise lihtsamaks.[6]

Euroopa Liit koolituse toetajana

Lissaboni lepinguga[7] anti Euroopa Liidule pädevus toetada kohtunike ja kohtutöötajate koolitust küsimustes, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava koostööga. Euroopa 2020. aasta strateegia[8] elluviimiseks on vaja tõhusaid investeeringuid koolitusse ja ühtset õiguslikku konteksti Euroopa tasandil. Komisjon toetub nendele uutele võimalustele, et luua liidu õigustikku käsitleva koolituse jaoks tugev legitiimne raamistik.

Euroopa Parlament on alati toetanud tõelise Euroopa õiguskultuuri arendamist eeldusena Euroopa õigusruumi tekkeks.[9] Euroopa Ülemkogu[10] on kutsunud liitu tegutsema julgelt, et edendada tõelist Euroopa õigus- ja õiguskaitsekultuuri.

Vaadates kõiki neid elemente koos, on selge, et on aeg muuta Euroopa õiguse alase koolituse sisu ja ulatust, et see oleks süstemaatiliselt kättesaadav õiguspraktikutele, kes osalevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimisel.

2010. aastal algatas komisjon kõigi sidusrühmadega laiaulatusliku arutelu, mis hõlmas järgmisi osalisi: Euroopa Parlament, liikmesriigid, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ja selle liikmed ning õigusfoorumi[11] liikmed, eelkõige Euroopa Õigusakadeemia, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik, Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik, Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon. Nende panust[12] kasutati põhimeetmete ja prioriteetide kindlaksmääramisel.

POOLTE EUROOPA LIIDU ÕIGUSPRAKTIKUTE KOOLITAMINE AASTAKS 2020

Euroopa Liidus on väga palju õiguspraktikuid, nagu kohtunikud, kohtutöötajad ja muud õiguse valdkonna töötajad[13].

27 liikmesriigi õiguspraktikud

Elukutselised kohtunikud | 79 100 |

Prokurörid | 35 032 |

Advokaadid | 868 615 |

Kohtutöötajad | 351 220 |

Kohtutäiturid | 29 060 |

Notarid | 38 269 |

Kokku | 1 401 296[14] |

Euroopa õigusalast, liidu õigustikku käsitlevat koolitust on praegu nii riigi kui ka Euroopa tasandil vähe. 2011. aasta mais märkis 51 % kohtunikest ja prokuröridest, et nad ei ole kunagi osalenud liidu või mõne muu liikmesriigi õigust käsitlevas koolituses, samal ajal kui 74 % märkis, et liidu õigust hõlmavate juhtumite arv on aastatega suurenenud. 24 % kohtunikest ja prokuröridest märkis, et nad ei ole kunagi osalenud liidu õigust käsitlevas koolituses, sest sellist koolitust ei ole pakutud[15]. Koolitusmeetmed erinevad liikmesriigiti suuresti ja koolituses osalenute kohtunike arv aastas varieerub 240st 13 000ni. Komisjon on rahastanud või kaasrahastanud 162 projekti, milles ajavahemikus 2007 kuni 2010 osales kokku 26 000 inimest.

Kuigi peatähelepanu pööratakse kohtunike ja prokuröride koolitamisele, sest nemad vastutavad liidu õiguse jõustamise ja järgimise eest, on õiguskoolitus oluline ka muude õiguspraktikute jaoks. Kohtutöötajad peavad aitama ohvreid kooskõlas Euroopa raamistikuga. Vaba liikumise õigust kasutavad Euroopa kodanikud võivad sattuda olukordadesse, kus neil on vaja kasutada sellise advokaadi või notari teenuseid, kellel on põhjalikud teadmised liidu õigusaktidest. Kõigil õiguspraktikutel on oluline roll, et tagada laste optimaalne osalemine kohtumenetlustes[16].

Oluline on ka õiguskaitseametnike koolitamine. Komisjon esitabki 2012. aasta keskel teatise, mis käsitleb ELiga seonduvat koolituskava õiguskaitseametnike jaoks.

Eesmärk on koolitus suunata kõikidele õiguspraktikutele – kohtunikele, prokuröridele, kohtutöötajatele, advokaatidele ja teistele õigustöötajatele.

ERIALATÖÖTAJETELE SUUNATUD KOOLITUS

Euroopa õiguskoolituse praktiline käsitus

Euroopa õiguskoolitus peaks olema praktilise suunitlusega, et see pakuks huvi õiguspraktikutele, kellest sõltub õigussüsteemide ladus toimimine. See peaks olema seotud nende igapäevase tööga ning olema lühike ja põhinema tõhusatel õppemeetoditel. 2011. aasta mais ei olnud 19 % kohtunikest ja prokuröridest osalenud ühelgi liidu õigust käsitleval koolitusel ajapuuduse tõttu[17].

Euroopa õiguskoolitus peaks hõlmama põhi- ja jätkukoolitust . Iga värskelt diplomeeritud jurist peaks algusest peale tundma liidu õigust. Enne ametisseastumist või töötamise ajal antavat põhikoolitust tuleb täiendada elukestva õppega, et õiguspraktikud käiksid ajaga kaasas ja teaksid, kust ja kuidas nad saavad omandada uusi oskusi ja teadmisi.

Liikmesriigid peaksid kohtunike ja prokuröride töökoormuse hindamisel arvestama kohtutest eemalviibitud aega kui investeeringut õigusemõistmise kvaliteeti .

Prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramine

Liidu õigustik tervikuna, sealhulgas materiaal- ja menetlusõigus, õigusalase koostöö vahendid ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohane kohtupraktika peaksid olema Euroopa õiguskoolituse keskmes.

Konsultatsiooni käigus osutasid sidusrühmad järgmistele poliitikavaldkondadele , kus koolitusvajadus on kõige suurem: keskkonnaõigus, tsiviil-, lepingu-, perekonna- ja kaubandusõigus, konkurentsiõigus, intellektuaalomandi õigused, kriminaalõigus (eelkõige Euroopa vahistamismääruse rakendamine), ELi finantshuve kahjustavad kuriteod, põhiõigused ja andmekaitse. Koolituse seisukohalt prioriteetseks võib tunnistada ka valdkonna, kus ELi on tuvastanud eeskirjade vähese järgimise või mille õigusraamistik on väga keeruline ja tehniline.

Euroopa Komisjon arvestab nimetatud prioriteetsete valdkondadega koolituse rahastamisprogrammide kujundamisel.

Töötajate lühiajaline vahetus

Usaldusel ja vastastikusel tunnustamisel põhineva Euroopa õigusruumi seisukohast on lisaks liidu õiguse tundmisele oluline ka see, et õiguspraktikud täiendaksid oma teadmisi Euroopa õigussüsteemidest.

Töötajate vahetus on üks parimaid viise , kuidas omandada teadmisi liidu vahenditest ja teiste riikide õigussüsteemidest , vahetada kogemusi ja suurendada seeläbi vastastikust usaldust ja mõistmist.

Komisjon soovib töötajate vahetust alustada äsja ametissenimetatud kohtunike ja prokuröridega . Vahetusi peaksid põhikoolituse käigus korraldama riiklikud õiguskoolituse asutused. See annaks kohtunikele ja prokuröridele algusest peale võimaluse hinnata oma rolliga seonduvat Euroopa mõõdet ja selles täiel määral osaleda.

Euroopa Komisjon kavatseb alates 2014. aastast korraldada kahenädalasi vahetusprogramme äsja tööleasunud kohtunikele ja prokuröridele . Eesmärk on, et liikmesriikide õiguskoolitusasutuste korraldatud vahetuses osaleksid kõik äsja ametissenimetatud kohtunikud ja prokurörid (ligikaudu 2 500 inimest aastas).

Tehnoloogia koolituse toetajana: Euroopa e-õiguskeskkonna portaal ja e-õpe

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal kujutab endast ühtset kodanikele, ettevõtjatele ja õiguspraktikutele suunatud keskkonda. Sealt võib leida rohkelt teavet 22 keeles , mida võib kasutada õppevahendina õiguskoolituse raames. Portaali arendatakse edasi, esitades teavet koolitajate ja koolitusürituste kohta ning tagades hõlpsa juurdepääsu juriidilistele andmebaasidele ja kvaliteetsetele koolitusmaterjalidele. Samuti saab sealt teavet komisjoni pakutavate kaasrahastamise võimaluste kohta.

Selleks et lahendada õiguspraktikute eelkõige ajanappusest tingitud piiranguid, tuleb investeerida ka e-õppesse .

Euroopa Komisjon loob võimaluse kasutada Euroopa õiguskoolituse raames Euroopa e-õiguskeskkonna portaali .

Lõppkasutajate arvu suurendamiseks edendab ta paindlikku e-õpet .

Komisjon koostab praktilised suunised, arvestades õigusvaldkonnale omast õpikäitumist ja parimaid õppemetoodikaid. Need hõlmavad ka kvaliteedi ja mõju hindamist ning ühtsete kvaliteedikriteeriumite ja -näitajate kasutamist.

Keeleoskuse arendamine

Kuna võõrkeelte ja nende õigusterminoloogia valdamine on oluline, tuleks neid õpetada õiguspraktikute jätkukoolituse raames. See on hädavajalik liikmesriikidevahelisteks tõhusateks kontaktideks, mis on omakorda õigusalase koostöö nurgakiviks.

On oluline, et kõik sidusrühmad pööraksid tähelepanu võõrkeelse õigusterminoloogia õppimisele.

OLEMASOLEVATE STRUKTUURIDE JA VÕRGUSTIKE KASUTAMINE

Peame ühiselt pingutama, kui tahame koolitada aastaks 2020 pooled õiguspraktikud Euroopa Liidus. Seda saab kõige paremini saavutada, kasutades olemasolevaid struktuure, osalejate ja võrgustike tugevaid külgi ja nende kogemust riigi või Euroopa tasandil . Et tagada kohtusüsteemi sõltumatus ning advokaate, notareid ja kohtutäitureid ühendavate kutseühingute organiseerumine, ei ole mõttekas luua ühte monopoolset Euroopa struktuuri.

Otstarbekaim oleks, kui kõik sidusrühmad korraldavad ise Euroopa õiguskoolituse edendamist , kindlustades, et selle raamistik vastab kõigi osalejate vajadustele, loob sünergiat ja aitab parandada koolitustulemusi.

Liikmesriikide tugevate külgede kasutamine

Liikmesriigid, kellel lasub põhivastutus õiguskoolituse kvaliteedi ja ulatuse eest, pakuvad juba praegu laialdasi koolitusvõimalusi. Õigusalast põhi- ja jätkuõpet pakkuvad koolid on olemas 17 liikmesriigis. Teistes liikmesriikides korraldavad koolitust justiitsministeerium, kohtute nõukogu või kohtuteenistused. Advokatuurid ja notarite organisatsioonid koostavad oma liikmete jätkuõppe riiklikud nõuded ning korraldavad koolitusi.

Olemasolevad struktuurid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil on äärmiselt olulised, kuna just neil tuleb tagada, et õiguskoolituses oleks kajastatud ka liidu õiguse ja menetlustega seonduv ning et koolitus toimuks tihedamini, oleks tõhusam ja haakuks rohkem igapäevatööga.

2001. aastal algatasid l'École nationale de la magistrature (Prantsusmaa), el Centro de Estudos Judiciários (Portugal) ja l'Escuela Judicial del Consejo General del Poder Judicial (Hispaania) tiheda koostöö, mille raames tulevased kohtunikud ja prokurörid osalevad kolmes riigis korraldatavatel koolitusüritustel, mis keskendusid liidu õigusega seonduvatele teemadele ja nende riikide oma õigussüsteemidele. See koostöö on jätkunud siiani ning on laienenud tänu teiste koolitusinstitutsioonide ühinemisele: 2010. aastal osales juba 13 riiki ning see on nüüd osa Euroopa õigusalase koolituse võrgustikust.

Perpignani ja Barcelona advokatuurid on juba mitmel korral korraldanud iga-aastase ühisseminari, et arutleda probleeme, millega puututakse kokku liidu õigusraamistiku rakendamisel piiriülestes juhtumites.

Kõik liikmesriigid põhikoolitust ei paku. 2011. aasta mais märkis 43 % kohtunikest ja prokuröridest, et liidu õigust, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ega mõne muu liikmesriigi õigust nende juuraõpingute käigus ei käsitletud. 63 %l puudus enne ametisse astumist igasugune liidu õigusega seonduv põhikoolitus.[18] Samas peab aga õiguspraktikutel olema piisavad teadmised liidu õigusalase koostöö vahenditest ja nad peaksid automaatselt toetuma Euroopa kohtupraktikale, kontrollima õigusakti ülevõtmist riigi õigusesse ja kasutama Euroopa Liidu Kohust eelotsuse saamiseks.

Jätkukoolitust pakuvad küll kõik liikmesriigid, kuid see ei ole alati kohustuslik. Samuti ei hõlma need alati liidu õigustikku ega õigusalase koostöö vahendeid.

Õiguspraktikute põhikoolitusse peaks alati kuuluma liidu õigustik. See kajastaks siseriikliku ja liidu õiguse omavahelist seost ja mõju õiguspraktikute igapäevatööle.

Euroopa Komisjon julgustab liikmesriike ja õiguselukutsete esindajaid tagama, et õiguspraktikutel, eelkõige kohtunikel ja prokuröridel oleks oma karjääri jooksul võimalus osaleda vähemalt ühenädalasel liidu õigustikku ja vahendeid käsitleval koolitusel.

Euroopa Komisjon plaanib tugevdada koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel ja innustab liikmesriikide õiguskoolitust pakkuvaid koole looma partnerlusi ja piirkondlikke ühendusi ühiskoolituste väljatöötamiseks.

Euroopa tasandi tugevate külgede kasutamine

Olemasolevatele õiguskoolituse pakkujatele ja õiguspraktikute Euroopa võrgustikele toetudes saab oluliselt suurendada Euroopa õiguskoolituse pakkumist. Siiski on vaja kaotada lõhed, mis esinevad koolituse sisus, sageduses ja osavõtjate arvus.

Euroopa tasandi kutseorganisatsioonide roll

Koordineerimisel on oluline roll sellistel õiguselukutsete Euroopa ühendustel nagu Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Euroopa kohtunike nõukogude võrgustik, ülemkohtute presidentide võrgustik, Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes jne.

Just nemad on võtmepartnerid Euroopa õiguskoolituse edendamisel, koolituse sisu ja metoodika asjakohasuse hindamisel, võimalike koolitusressurssi kohta teabe levitamisel ja suurema osavõtu tagamisel.

Euroopa õiguselukutsete organisatsioonid peaksid jätkama ühiste koolitusmeetmete ja -kavade väljatöötamist ning jagama teistega oma liikmete häid tavasid. Nende pidev osalemine Euroopa õiguskoolituses on äärmiselt oluline.

Euroopa Õigusakadeemia ja muude Euroopa tasandi koolitajate meetmed

Euroopa tasandi õiguskoolituse pakkujad saavad pakkuda koolitust osalejatele mitmest riigist.

Euroopa Õigusakadeemia[19] pakub õiguspraktikutele jätkukoolitust (2010. aastal koolitati 1 303 inimest). Tal on laialdane kogemus liidu õigust käsitlevate seminaride edukas korraldamises mitmekultuurilisele kuulajaskonnale. Euroopa Õigusakadeemial on näiteks oluline osa õiguskoolituse väljatöötamisel ühinevatele ja kandidaatriikidele.

Euroopa Õigusakadeemia korraldab kõikide liikmesriikide kohtunikele, prokuröridele ja kaitseadvokaatidele Euroopa kriminaalõiguse valdkonda käsitlevaid suvekursusi, kasutades aktiivseid meetodeid, sealhulgas IT-vahendid, et koolitada osavõtjaid piiriülestes juhtumites kasutama kriminaalõiguse õigusalase koostöö vahendeid.

Euroopa koolitusasutuste hulgas, kes muu kõrval pakuvad koolitust ka õiguspraktikutele, võib nimetada Euroopa Avaliku Halduse Instituudi (EIPA) Euroopa kohtunike ja õigustöötajate keskust, Firenzes asuvat EUId, Euroopa Kolledžit jne.

Euroopa Komisjon teeb koostööd Euroopa Õigusakadeemia ja õiguskoolitust pakkuvate Euroopa koolitajatega ning võtab arvesse avaliku ja erasektori panust, et tagada kõrge kvaliteediga koolitus suurema hulga õiguspraktikute jaoks.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik [20] koosneb Euroopa õiguskoolituse süsteemidest ja Euroopa Õigusakadeemiast. Võrgustik koordineerib nende tegevust, jagab head tava, töötab jaoks välja ühist õppekava liikmesriikides kohtunike ja prokuröride koolitamiseks ja korraldab seminare, kasutades aktiivseid koolitusmeetmeid. Selle pakutavas koolituses osaleb igal aastal ligikaudu 2 000 kohtunikku, prokuröri ja koolitajat. Ajavahemikus 2005 kuni 2010 korraldas võrgustik 2 175 kohtuniku ja prokuröri vahetuse kohtute vahel , võimaldades kogenud töötajatel jagada üksteisega head tava ja lahendusi.

Võrgustik peaks seadma ülesandeks oma struktuuride jätkusuutlikkuse tugevdamise ja töötama välja strateegia, kuidas suurendada kaasatud õiguspraktikute ja liikmesriikide arvu. Võrgustik peaks kindlustama saavutatut ja laiendama oma tegevust, toetades riiklikke ja kohalikke koolitajaid, korraldades koolitust koostöös õigusalast koolitust pakkuvate koolidega, töötades välja koolitusmooduleid, sealhulgas e-õppe moodulid, ja püüeldes tipptaseme koolitusmetoodika poole. Võrgustik saab arengut toetada ka tagades, et koolitusprojektid, mida liikmesriikide koolitusasutused esitavad ühiselt Euroopapoolse kaasrahastamise taotlemiseks, vastaksid nõuetele ja oleksid kvaliteetsed.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik seab eesmärgiks vahetada kohtute vahel 1 200 töötajat aastas .

Kõik liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks suurendada oma rahalist panust ja oma riigi õigusalaste koolitusstruktuuride osalemist nimetatud võrgustikus , et see saaks anda oma panuse.

Euroopa Komisjon kaalub toetuse suurendamist , tingimusel et võrgustik suudab parandada oma suutlikkust korraldada ja koordineerida õiguskoolituse meetmeid.

EUROOPA KOMISJON KUI AKTIIVNE PARTNER

Komisjon aitab aktiivse partnerina liikmesriikidel saavutada õiguspraktikute koolitusele seatud kaugeleulatuvad eesmärgid. Ta loob konkreetsete meetmetega lisaväärtust meetmetele, millega liikmesriikide koolitusstruktuurid suurendavad Euroopa õigusalase koolituskava kohase koolituse mahtu, kvaliteeti, mõju ja ulatust. Koolituskava hõlmab koolitusi, piiriüleseid vahetusprogramme ja täiendavaid meetmeid.

Uute laienemisstrateegiate kujundamine

Avaliku ja erasektori partnerlused

Koolitus ei ole avaliku sektori eesõigus, nagu seda on kinnitanud advokatuuride tegevus selles valdkonnas. Avaliku ja erasektori partnerluse teel saab luua lisavahendeid, et lahendada kiirestimuutuva Euroopa õigusruumi probleeme. Headel tavadel põhineva uut laadi ühistegevusega saaks laiendada koolitustegevust, tagades samal ajal sihtrühma sõltumatuse. Selline koolitus võiks hõlmata keeleõpet ja e-õpet.

Näiteks Soome advokatuur korraldab advokaatide, kohtunike ja prokuröride õiguskoolitust koostöös Turu, Helsingi ja Lapimaa Ülikooli ning justiitsministeeriumiga.

Sellised asutused nagu Euroopa Õigusakadeemia saaksid avaliku ja erasektori partnerluse edendamisel mängida keskset rolli.

Euroopa Parlament on kootööd ülikoolidega alati toetanud. Komisjon saaks tulevikus edendada ülikoolide-, õigusalast koolitust pakkuvate koolide ja advokatuuride vahelist nn teadmuspartnerlust, nagu soovitatud Euroopa 2020. aasta strateegias[21]. Õpitakse ka pooleliolevatest katseprojektidest,[22] mis ühendavad ettevõtjaid ja koolitusasutusi, et koostada ja pakkuda uusi õppekavu ja kursuseid, arendada innovatiivseid meetodeid ja hõlbustada teadmiste liikumist kõrgharidus- ja erasektori vahel.

Euroopa Õigusinstituut[23] ühendab teadlasi ja õiguspraktikuid praktiliste rakendustega uurimisprojektides. Tema arvamused koolitusasutuste käsitletavate teemade võivad aidata täita koolitusprogrammide vahelisi tühikuid.

Euroopa Komisjonil on kavas julgustada avaliku ja erasektori partnerlusi , et jõuda innovaatiliste koolituslahedusteni.

Koolitusmeetmete vastastikune tunnustamine

Kavad tuleks planeerida nii, et teises liikmesriigis läbitud koolitust tunnustataks ka koolitatu koduriigis. Näitena võib tuua partnerluse Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia advokatuuride vahel: nende liikmed võivad osaleda ühismeetmetes, mida võetakse arvesse osalejate aastases koolituskohustustes.

Saadud kogemuse kasutamine

Muus kutsekoolituse valdkonnas omandatud teadmisi ja oskusi tuleks kasutada õiguskoolituses. See võimaldaks vältida topelttöö tegemist ja aitaks ära kasutada kvaliteetse koolituse tulemusi.

Euroopa Komisjon võiks korraldada kõikide õiguselukutsete esindajate iga- aastasi kokkusaamisi , et avardada koolitusväljavaateid ja hõlbustada hea tava vahetamist.

Rahalise toe andmine

Ajavahemikus 2007 kuni 2010 rahastati või kaasrahastati Euroopa õigusalase koolituse projekte kokku 35,5 miljoni euroga. See tugi on aidanud igal aastal pakkuda koolitust 4 000 kuni 9 000 õiguspraktikule. Kuid sellest ei piisa, arvestades sihtkuulajaskonna suurust ja vajadust olla kursis liidu areneva õigustikuga.

Täiendavate rahaliste vahenditega oleks võimalik toetada rohkem meetmeid, laiendades samal ajal nende ulatust, et jõuda suurema hulga õiguspraktikuteni ja kasutada ära kõigi sidusrühmade tugevaid külgi.

Kehtiva finantsraamistiku raames edendab komisjon Euroopa õiguskoolitust, prioriseerides seda oma tööprogrammides, kasutades kõiki võimalusi sellele täiendavate vahendite eraldamiseks . Komisjon innustab aktiivselt, eelkõige oma toetuste kaudu sellise koolituse väljatöötamist, mis käsitleb liidu õigustikku ja riikide õigussüsteeme ja mille sihtrühmaks on mitu liikmesriiki.[24] Toetuse andmise kriteeriumide kohaselt eelistatakse projekte, mis on praktilise suunitlusega, laiaulatuslikud ja pikaajalised ning milles kasutatakse aktiivset koolitamismetoodikat, mis annavad jätkusuutlikke tulemusi ja mille sihtkuulajaskond on lai. Komisjon teeb ka kättesaadavaks liidu õigustikku käsitlevad koolitusmoodulid, nagu näiteks edukaks kujunenud moodulid ELi keskkonnaõiguse kohta.

Komisjon töötab ka selle nimel, et suurendada oma projektikonkursside ühtsust ja stabiilsust ning lihtsustada projekti korraldajate jaoks juurdepääsu Euroopa rahalistele vahenditele . Komisjon uurib, kuidas edendada Horvaatia,[25] kandidaatriikide, võimalike kandidaatriikide ja naaberriikide osalemist Euroopa õigusalastes projektides.

Euroopa Komisjon keskendab oma programmide kohased koolituse rahastamise võimalused selliste kvaliteetsete Euroopa õigusalaste koolitusprojektide toetamisele , millel on suur mõju Euroopa tasandil.

Uues mitmeaastases finantsraamistikus tuleks Euroopa õiguskoolitus seada oluliseks prioriteediks, et aastaks 2020 saaks koolitada enam kui 20 000 õiguspraktikut aastas .

KOKKUVÕTE

Õiguskoolituse parandamine on oluline, et kodanike ja ettevõtjate huvides toetada Euroopa õigusruumi arendamist. Euroopa Komisjon tahab viia Euroopa õiguskoolituse uuele tasemele, toetudes olemasolevatele ja end õigustanud meetmetele ning Lissaboni lepingus pakutavatele võimalustele.

Tulevane Euroopa koolituskava põhineb meetmetele, mida võtavad:

1. liikmesriigid: kasutades ära olemasolevaid tugevaid külgi, stimuleeritakse õigusalast koolitust pakkuvate koolide või õiguselukutsete esindajate väljatöötatud liidu õigustikku käsitlevaid koolitusmeetmeid;

2. Euroopa tasandi partnerid: parandatakse nende koostööd, suurendades meetmete ja töötajate vahetamist Euroopa tasandi kutseorganisatsioonide, koolitajate ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu;

3. Euroopa Komisjon : suurendatakse tema rahalist toetust kvaliteetsetele koolitusprojektidele, edendatakse õigusalast koolitust pakkuvate koolide partnerlust, seatakse eesmärgiks pakkuda aastaks 2020 Euroopa tasandil koolitust 20 000 õiguspraktikule aastas, toetatakse uue tehnoloogia, eriti aga Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kasutuselevõttu.

Tõelise Euroopa õigusruumi loomiseks on vaja õiguskoolitus viia tipptasemele. Selleks peavad oma panuse andma kõik osalejad. Euroopa Komisjon kutsub kõiki osalejaid võtma asjakohaseid meetmeid: eraldama koolitusele rahalised vahendid, jätma koolituseks aega, töötama välja stiimulid ja võtma selged kohustused.

Euroopa Komisjon kavatseb võtta need kaugeleulatuvad meetmed, et aastaks 2020 saaksid üle 700 000 õiguspraktiku osaleda vähemalt ühel Euroopa õiguskoolitusel või vahetusprogrammis.

[1] ELT C 115, 2010, lk 1.

[2] „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine”, KOM(2007) 502 (lõplik).

[3] Mario Monti, „Uus ühtse turu strateegia”, 9. mai 2010.

[4] KOM(2010) 171.

[5] KOM(2010) 603 .

[6] Resolutsioon õigusalase koolituse kohta – Stockholmi programm, 17. juuni 2010.

[7] ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkt h ja artikli 82 lõike 1 punkt c.

[8] KOM(2010) 2020 (lõplik).

[9] Aruanne 2010/2080 (INI) .

[10] Vt joonealune märkus 1, lk 2.

[11] Õigusfoorum.

[12] Konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte leiab siit.

[13] ELi toimimise lepingus on sõnaselgelt nimetatud „kohtunikke ja kohtutöötajaid”. Advokaadid, kes küll moodustavad omaetteseisva kutseala, on õigusalase tegevuse lahutamatu ja vajaliku osa ning neil on keskne roll liidu õiguse rakendamisel. Notarid osalevad kohtutegevuses veidi vähem, kuid mitmes liikmesriigis on neil teatav pädevus kohtuvaldkonnas, mille tulemusena nad aitavad kaasa liidu õiguse rakendamisele. Võttes arvesse aluslepingu sätete sisu ja eesmärki, on võimalik neid sätteid laiendada neile kahele kutsealale.

[14] European judicial systems 2010, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjon, Euroopa Nõukogu (Saksamaa: 2006. aasta andmed).

[15] Esialgne statistika; Euroopa Parlamendi uuring „Õigusalane koolitus ELi liikmesriikides”, avaldatakse 2011. aasta oktoobris.

[16] KOM(2011) 60.

[17] Vt joonealune märkus 15, lk 4.

[18] Vt joonealune märkus 15, lk 4.

[19] Euroopa Õigusakadeemia.

[20] Euroopa õigusalase koostöö võrgustik.

[21] „Teadmusühendusi või -partnerlusi” edendatakse 2010. aasta teatises innovaatilise liidu kohta, mis on üks Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi.

[22] Katseprojektid teadmuspartnerluste väljatöötamiseks .

[23] Euroopa Õigusinstituut.

[24] Notarite esitatatud taotlused vaadatakse läbi, kui need on seotud liidu õigustikuga valdkondades, mis on seotud notarite tööga.

[25] 24. juuni 2011. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumine .