52011DC0294

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta

I. SISSEJUHATUS

KÄESOLEVAS ARUANDES KÄSITLETAKSE NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 814/2000 RAKENDAMIST AJAVAHEMIKUL 2009–2010.

Ühisest põllumajanduspoliitikast teavitamise meetmete eesmärgid on määruse (EÜ) nr 814/2000 kohaselt järgmised:

aidata selgitada ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ning seda rakendada ja arendada; |

edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata inimestel seda mõista; |

teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondade elanikke; |

tõsta üldist teadlikkust ühise põllumajanduspoliitika valdkondade ja eesmärkide kohta. |

- Meetmed jagunevad kahe põhikategooria vahel:

kolmandast isikust organisatsioonide esitatud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGF) poolt kaasrahastatavad meetmed (toetused), |

komisjoni algatatud meetmed, mida rahastatakse 100 % ulatuses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (edaspidi „otsesed meetmed”). |

- Nõukogu otsustas (määruse (EÜ) nr 814/2000 artikkel 8), et iga kahe aasta järel tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne kõnealuse määruse rakendamise kohta. Käesolev aruanne on neljas aruanne. Esimene aruanne, mis hõlmas ajavahemikku2000–2002, esitati 2003. aasta mais[1]. Ajavahemikku 2003–2006 käsitlev teine aruanne ilmus 2007. aasta juunis[2]. Ajavahemikku 2007–2008 käsitlev kolmas aruanne esitati 2009. aasta maikuus[3].

Käesolevas tekstis osutatud lisad on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.

II. EELARVE

EELARVEREA 05 08 06 KOHASTE TEAVITAMISMEETMETE JAOKS SAADAV EELARVE SUURENES SEITSMELT MILJONILT EUROLT 2008. AASTAL KAHEKSA MILJONI EURONI 2009. AASTAL JA KAHEKSA MILJONI EURONI 2010. AASTAL. JAOTUS KOMISJONI VÕETUD MEETMETE JA KAASRAHASTATAVATE MEETMETE (TOETUSED) VAHEL OLI JÄRGMINE:

2009: otsesed meetmed (4 750 000 EUR) (59 %) – toetused (3 250 000 EUR) (41 %).

2010: otsesed meetmed (4 750 000 EUR) (59 %) – toetused (3 250 000 EUR) (41 %).

Kulukohustustega seotud eelarve täitmine oli 2009. aastal 95 % ja 2010. aastal 88 %.

III. RAHASTATUD MEETMETE JAOTUS

KODANIKE ELIST ARUSAAMISE PARANDAMIST KÄSITLEVA EUROOPA KOMISJONI KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RAAMES JÄTKAS JA TÕHUSTAS PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU PEADIREKTORAAT ARUANDLUSPERIOODIL OMA PÜÜDLUSI, ET KAVANDADA JA RAKENDADA AVALIKKUSELE JA ASJAOMASTELE SIDUSRÜHMADELE SUUNATUD TEGEVUSI. KAASRAHASTATAVAID MEETMEID KÄSITLEVA IGA-AASTASE KONKURSIKUTSEGA SOODUSTATI TEAVITAMISMEETMEID, ET SAAVUTADA MAKSIMAALNE MÕJU VÕIMALIKULT ULATUSLIKU AVALIKKUSENI JÕUDMISEL [4]. Üldiselt pöörati erilist tähelepanu uute konkreetsete sihtrühmade vajaduste väljaselgitamisele, asjakohaste sõnumite paremale määratlemisele, teavitamismeetmetele ja levitamisstrateegiatele ning määruse eesmärkide saavutamise hindamisele ja tagasisidele.

1. Toetused (kolmandast isikust organisatsioonide algatusel võetud teavitamismeetmed)

Kõnealuses määruses on kavandatud kahte liiki meetmed: teavitamise erimeetmed ja iga-aastased tööprogrammid. Teavitamise erimeede on ajaliselt ja ruumiliselt piiratud teavitamismeede, mida rakendatakse ühe eelarve alusel. Iga-aastane tööprogramm hõlmab kahte kuni viit teavitamise erimeedet. Toetuskava lihtsustamiseks otsustati 2009. ja 2010. aasta jaoks (nagu 2008. aastal) kõnealuste aastate kaasrahastamise iga-aastases konkursikutses säilitada vaid teavitamise erimeetmed.

Eespool osutatud meetmeid rahastatakse kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest. Rakendusmääruses ja konkursikutses täpsustatud erandjuhtudel võib neid rahastada kuni 75 % ulatuses. Aruandeperioodil rahastati vaid kuut meedet (kokku 72 meetmest) rohkem kui 50 % ulatuses: kolme meedet 2009. ja kolme 2010. aastal. Neid peeti eriti huvipakkuvaks konkursikutsetes sätestatud kriteeriumide seisukohast, milles oli tingimuseks seatud, et projekt on vaja ellu viia ühes EL 12 liikmesriigist, et kõnealune projekt on kõrge tehnilise kvaliteediga ja kulutasuv ning levitamiskava tõhus (tagades teabe levitamise võimalikult suurele osale elanikkonnast) ja projekt on hindamiskomisjonilt saanud toetuste andmise kriteeriumide eest minimaalselt 75 hindepunkti 100 punktist.

2009. aasta konkursikutsete raames kaasrahastati 37 erimeedet. 2010. aastal kaasrahastati 35 erimeedet, mis teeb kahe aasta kohta kokku 72 meedet. Toetati 41 teavitamiskampaaniat, 17 konverentsi ja seminari, seitset audiovisuaalset toodet, kahte messikülastust, ühte õppelähetusprojekti ja nelja projekti koolides.

2009/2010. aastal kajastas teavitamiskampaaniate arvu suurenemine rõhuasetust suure lisandväärtusega kaasrahastatud meetmete konkursikutsetele, mille puhul oleks võimalikult suure mõju saavutamiseks võimalik kombineerida hulka teavitamismeetmeid.

Toetusesaajate liigid olid järgmised: põllumajanduslikud kutseorganisatsioonid (13), valitsusvälised organisatsioonid / ühingud (28), piirkondlikud ja kohalikud asutused (16) ning muud (15).

[pic]Toetusesaajate nimekirjades olid ka põllumajanduses ja maaelu arengu valdkonnas riikliku tasandi aktiivsed ühendused ja valitsusvälised organisatsioonid (kes on sageli ELi tasandi organisatsioonide liikmed). Muu hulgas osalesid ka piirkondlikud asutused ja meediaorganisatsioonid ning samuti ELi tasandi ühiskondlik-ametialased organisatsioonid. Kaasrahastatud meetmete puhul kasutasid toetusesaajad võimalust kaasata projektide teostamisse partnerina muid organisatsioone.

Järgmises tabelis on esitatud liikmesriikidele laekunud ja edukate taotluste arv.

Tabel 1

[pic]

I lisas on ülevaade aruandeperioodil antud toetustest. Täpsemad andmed üksiktoetuste kohta on kättesaadavad Europa portaali veebilehel: http://ec.europa.eu/agriculture/grants/capinfo/index_en.htm

Nagu ka varem, pöörati konkursikutsetes erilist tähelepanu sihtrühmade paremale määratlemisele ja teabe levitamisele. Samuti paluti taotlejatel esitada kavandatava projekti meediakava, milles tuli märkida projekti täideviimise, sõnumi edastamise ja projekti tõhususe mõõtmise üksikasjad. On oluline rõhutada, et nii aruandeperioodil kui ka varem jõudis märkimisväärne arv kaasrahastatud meetmeid vahetutest osalejatest laiema avalikkuseni tänu erialase ajakirjanduse ja massiteabevahendite võimendavale mõjule ning interneti kui levitamisvahendi laialdasemale kasutamisele.

Nii aruandeperioodil kui ka varem jätkus suur huvi ELi lõunaosa liikmesriikides. Tuleks märkida, et EL 12 riikide toetustaotluste arv suurenes jätkuvalt ka 2009/2010. aastal.

2. Komisjoni algatusel võetud teavitamismeetmed

Aastatel 2009–2010, samuti nagu eelmisel perioodil, rahastati komisjoni algatusel märkimisväärset hulka meetmeid. Neid teostati sageli välise tehnilise abiga. Aruandeperioodi eelarvest oli kõnealuste meetmete jaoks ette nähtud ligikaudu 59 %.

II lisas on esitatud üksikasjalikud andmed kõikide ajavahemikul 2009–2010 teavitamise valdkonnaga seotud komisjoni algatuste ja nende kulude kohta.

Konverentsid

Ajavahemikul 2009–2010 jätkus konverentside organiseerimisega seotud tihe koostöö liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni muude osakondade ning kodanikuühiskonna sektoriga.

Konverentsid pakkusid jätkuvalt võimalust ulatuslikeks aruteludeks ja ELi poliitikat käsitlevateks mõttevahetusteks. Nii näiteks toimus laienemist käsitlev oluline konverents 2009. aasta juunis Horvaatias. 2010. aasta märtsis Brüsselis toimunud konverentsist „Milline on piima tulevik?” võtsid osa kõik huvitatud isikud (sh põllumajandustootjad, tootjad, töötlejad, turustajad, akadeemilised eksperdid), kes toetasid piimasektorit käsitlevaid pooleliolevaid arutelusid ELi tasandil. Rahvusvaheline Põllumajandusajakirjanike Föderatsioon kutsus 2010. aasta aprillis ajakirjanikke kogu maailmast osalema Brüsselis toimunud konverentsil/arutelul, et vahetada mõtteid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) edasise suuna üle; sellega aidati nii ELis kui kolmandates riikides tõsta teadlikkust poliitikaküsimuste kohta.

2010. aasta juulis toimunud konverents „ÜPP tulevikusuunad pärast aastat 2013” tähistas olulist etappi ÜPP tuleviku üle peetavas arutelus.

Konverentsi otseülekanne veebitehnoloogia abil tagas selle ulatusliku jälgitavuse.

Messidel osalemine / stendid

2009–2010. aastal messide korraldamisel püsis tähelepanu keskmes põllumajandusest ja maaelu arengust ühiskonnale kui tervikule saadava kasu rõhutamine. Tõsteti esile ELi maapiirkondi käsitleva poliitika häid praktilisi näiteid, maapiirkondade kultuuripärandi kaitset, kvaliteedipoliitikat ning toimetulekut sellise uue ülesandega nagu kliimamuutus. Jätkuvalt pakuti messidel põllumajandustootjatele, muudele sidusrühmadele ja avalikkusele arutelufoorumit põllumajanduspoliitika üle. Nagu ka varem olid koolilaste jaoks kavandatud eritegevused, sh sellised, mis on seotud parema toitumise soodustamise ning koolidele piima, puu- ja köögiviljade jagamise abikavade edendamisega.

Väljaanded

Trükised kajastasid jätkuvalt nii õigusloomekava kui ka kommunikatsioonivajadusi käsitlevaid kõige värskemaid Eurobaromeetri ülevaateid. Trükistes tõsteti esile ÜPP selliseid olulisi teemasid nagu jätkusuutlikkus, biokütused ja kvaliteedipoliitika; toimusid ka arutelud avalikkusele mõeldud trükiste edasise arengu üle. 2009. ja 2010. aastal osales põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat Euroopa Komisjoni talituste korraldatud Euroopa päeviku projektis, mille eesmärk oli tõsta 15–18aastaste kooliõpilaste teadlikkust ELiga seotud teemade, sh põllumajanduse kohta. Aruandeperioodil keskenduti jätkuvalt elektrooniliste väljaannete edasisele arendamisele ning samuti suurenes elanikkonnale suunatud trükiste levitamisel Euroopa Komisjoni teavet vahendava võrgustiku kasutamine.

Veebisait

Põllumajanduse ja maaelu arengu veebisaiti arendati aruandeperioodil edasi eelkõige kui ühist põllumajanduspoliitikat ja maaelu arengut käsitlevat erialase teabe olulist allikat. Veebisaidi kaudu peeti ka sidusrühmade ja avalikkusega vajalikku nõu põllumajanduspoliitika tulevase suuna üle. Korraldati kaks veebipõhist mõttevahetust (avalik arutelu põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast 2013. aastat ning teine, konkreetsema suunitlusega arutelu teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” esile tõstetud arvamuste mõjuhinnangu kohta. Esitatud arvamusi on võetud arvesse käimasolevates aruteludes, milles käsitletakse ELi põllumajanduse ja maaelu arengu tulevikuga seotud seadusandlike ettepanekute väljatöötamist.

2009. ja 2010. aastal koostati põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi põhialgatusi käsitlevad temaatilised veebisaidid: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2013. aastat, ELi põllumajanduse kvaliteedipoliitika tõhustamine ning piimapaketti käsitlevad ettepanekud.

Põllumajanduskaubandust käsitleva „Monitoring Agri-trade Policy (MAP)” uudiskirjade ja lühikokkuvõtete tellijate arv suurenes 4 900ni, „Agricultural commodity and food prices” (põllumajandustoorme ja toiduainete hinnad) ajakohastatud väljaandeid tellib nüüd ligikaudu 1 000 ning „Agricultural Policy Perspectives” (põllumajanduspoliitika väljavaated) lühikokkuvõtteid peaaegu 900 lugejat.

Üleminek täiesti uuele veebilehe versioonile (uus kujundus, veebisisu korraldamise tehnoloogia ja ajakohastatud sisu) on jõudsalt käivitunud.

Arvamusküsitlused

2009. aastal kasutas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat jätkuvalt Eurobaromeetri kvantitatiivseid uuringuid, et saada teada ELi kodanike arvamust põllumajanduse, ÜPP ja maaelu arengu kohta. Lisaks tehti 2010. aastal kvalitatiivne uuring, milles käsitleti avalikkuse suhtumist ja teadmiste taset põllumajanduse ja ÜPP kohta; uuring hõlmas ka põllumajandusega tegelevat kogukonda.

Külaskäigud

Aruandeperioodil jätkas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat selliste külastusrühmade vastuvõtmist, mille liikmed olid peamiselt põllumajandustootjad, nende esindajad, üliõpilased, piirkondlike, kohalike ning akadeemiliste ringkondade esindajad. Külaskäikude eesmärk oli kodanikele selgitusi jagada ja süvendada nende arusaamist ÜPPst, sh maaelu arengust. Jätkus liikmesriikide ülikoolidega mõttevahetuse algatus.

Audiovisuaalvaldkond

Aruandeperioodil töötati välja vajalikud audiovisuaalsed ja meedia-alased tegevused, et jõuda ulatuslikuma avalikkuseni. Kõnealused tegevused hõlmasid EL 27 liikmesriikide kinodes 2009. ja 2010. aasta talvel kolmel järjestikusel nädalal põllumajandust käsitleva 40'-lühifilmi „Missugune on homne päev?” näitamist. Filmi eesmärk oli ühiskonna kui terviku jaoks põllumajanduse olulisuse rõhutamine. Mõlemal ajavahemikul vaatas seda filmi EL 27 liikmesriikide kinodes kokku hinnanguliselt rohkem kui 30 miljonit külastajat.

IV PÕHIKÜSIMUSI KÄSITLEVAD TEABEKAMPAANIAD

2010. AASTA APRILLIST JUUNINI TEHTI JUBA JÄRELDUSI ELI PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA TULEVIKKU KÄSITLEVA ULATUSLIKU AVALIKU ARUTELU KOHTA. SELLE ÜRITUSE EESMÄRK OLI SAAVUTADA VÕIMALIKULT SUUR OSAVÕTT ÜPP ARUTELUPROTSESSI ALGETAPIST. AVALIKKUSELE, SIDUSRÜHMADELE, EKSPERTRÜHMADELE JA AKADEEMILISE RINGKONNA ESINDAJATELE PAKUTI VÕIMALUST AVALIKUKS MÕTTEVAHETUSEKS ÜPP KOHTA. KÕNEALUSEL FOORUMIL OLI KOGU ELIS LIGIKAUDU 5 600 OSALEJAT.

Seejärel korraldas põllumajanduse ja maaelu arengu volinik 19. ja 20. juulil Brüsselis kõnealust avalikku mõttevahetust käsitleva konverentsi. See oli oluline etapp komisjoni 2010. aasta novembri teatise „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”[5] ettevalmistamisel. Samal ajal korraldas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat Brüsseli Place St Catherine’il avalikkusele suunatud ürituse, kus ELi liikmesriikide esindajad pakkusid oma rahvusroogi ja -jooke, et esile tõsta Euroopa põllumajandustoodangu rikkust ja mitmekesisust. Üritust kasutati ka uuest mahepõllumajanduse logost teatamiseks ning sellele toetuse eraldamiseks.

Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee toetasid avalikku mõttevahetust omaalgatuslike arvamuste avaldamisega.

Seejärel korraldas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat EL 27 liikmesriigis komisjoni teatise vastuvõtmise puhul ulatuslikke teabeüritusi. Need hõlmasid sidusrühmadele suunatud ettekandeid kõigis liikmesriikides. Nendel teabetundidel osales rohkem kui 1 300 sidusrühma, kes esindasid paljusid ühiskondlik-ametialaseid organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone, piirkondlikke omavalitsusi ja keskvalitsusi ning institutsioone. Kõnealust algatust kajastati kõigis ELi ametlikes keeltes nii eriväljaannetes ja ajakirjanduses kui ka veebipõhistes materjalides ning seda toetati ka audiovisuaalse materjali tootmise ja levitamisega. Üritust jälgis ligikaudu 40 miljonit televaatajat kogu ELis ning ka trükimeedial oli suur mõju. Nagu põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi varasemadki üritused, oli ka see ettevõtmine olulise tähtsusega kohaliku tasandi kommunikatsioonialgatus, mis kaasas kõiki huvitatud isikuid ning oma olemuselt ka laiemat avalikkust.

Aruandeperioodil korraldati ka koolipiima abikavaga ning koolidele puu- ja köögivilja jagamise abikavaga seotud teadlikkuse tõstmise meetmetena kaks teabekampaaniat: „Joo piima!” ja „Maitsev punt”, mis on osa komisjoni sellistest püüdlustest tervise ja toitumise parandamise valdkonnas, mis on sätestatud valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia”[6].

V. KOLMANDATE ISIKUTE ALGATUSTELE ANTUD TOETUSTE JA KOMISJONI ALGATUSEL VÕETUD TEAVITAMISMEETMETE KULUDE OSATÄHTSUS (KULUKOHUSTUSED JA MAKSED)

2008 | 2009 | 2010 |

Toetused | Otsesed meetmed | Toetused | Otsesed meetmed | Toetused | Otsesed meetmed |

Ettenähtud eelarve | 3 000 000 | 4 000 000 | 3 250 000 | 4 750 000 | 3 250 000 | 4 750 000 |

Kulukohustused euro | 2 532 768 | 3 860 889 | 2 833 990 | 4 745 654 | 2 740 497 | 4 280 963 |

Tarbimise protsendimäär | 84 % | 97 % | 87 % | 99,9 % | 84 % | 90 % |

Maksed | 1 499 066 | 3069402 | 1 848 458 | 4320404 | * | * |

(EUR)** |

* Andmed ei ole veel kättesaadavad – enamik meetmetest on veel töös.

** Tabelis esitatud maksed ei esinda N aasta eelarve täitmist, kuid need on tehtud maksed, mis on seotud N aasta kohustustega. Kõnealused maksed koondavad N aastal ja N+1 aastal tehtud makseid.

Tuleb märkida, et maksed on alati väiksemad kui algselt võetud kulukohustused. Toetuste puhul võib seda selgitada asjaoluga, et esiteks on toetatavate tegevuste lõplik maksumus paljudel juhtudel toetusesaaja poolt algselt kavandatust väiksem ning teiseks ei saa kõiki toetusesaajate deklareeritud kulutusi käsitada abikõlblikena. Komisjoni algatusel võetud meetmete puhul on erinevused väiksemad, kuna kulukohustustes on arvesse võetud kõiki võimalikke ettenähtud kulutusi, mis on mõnikord lõpuks algselt ettenähtud kulutustest väiksemad.

VI JÄRELDUS

AJAVAHEMIKUL 2009–2010 JÄTKATI PÜÜDLUSI, ET TÕSTA ELANIKKONNA HULGAS TEADLIKKUST ÜPPST NING ET SÄILITADA JA SUURENDADA SIDUSRÜHMADE TOETUST PÕLLUMAJANDUSES JA MAAPIIRKONDADES. SEOSES ELI PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKAGA PÄRAST 2013. AASTAT NING HUVITATUD ISIKUTEGA ARVAMUSTEVAHETUSE SOODUSTAMISEGA ON ERILIST TÄHELEPANU PÖÖRATUD AVALIKKUSEGA TEGELEMISELE.

Tõhustati algatusi, mis on suunatud avalikkusele ning Internetti ja audiovisuaalseid vahendeid kasutavatele noortele. Jätkati püüdlusi nii kaasrahastatud meetmete kui komisjoni algatusel võetud meetmetega seotud teabetegevuste maksimaalse mõju tagamiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 814/2000 eesmärkidele toetati sellega üldiselt avalikkuse teadlikkuse tõstmist ÜPP küsimuste ja eesmärkide kohta ning jagati teavet põllumajandustootjatele ja maapiirkondade teistele elanikele.

2010. aasta jooksul teostas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat üksikasjaliku analüüsi oma viimastel aastatel korraldatud teabetegevuste kohta. Seega vaadati teabevahetusstrateegia uuesti läbi ja seda ajakohastati, et toime tulla ajavahemikuks 2010–2015 seatud teabevahetusstrateegia ülesannete ja poliitiliste prioriteetidega. Jätkuvalt keskendutakse ÜPP tulevikule, meie teabetegevuste edasisele tõhustamisele ning sünergiale nii partneritega valitsuses kui väljaspool valitsust, võttes arvesse uue meedia tehnoloogilisi muudatusi ja nende kasutuselevõttu.

[1] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta (KOM(2003)235 (lõplik), 8.5.2003).

[2] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta (KOM(2007)324 (lõplik), 13.6.2007).

[3] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta) rakendamise kohta (KOM(2009)237 (lõplik), 20.5.2009).

[4] ELT C 248, 30.9.2008, lk 8; ELT C 215, 9.9.2009, lk 3.

[5] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”, KOM(2010) 672, 18.11.2010, (lõplik).

[6] KOM(2007) 279 (lõplik), 30.5.2007.