52011DC0152

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 4.4.2011

KOM(2011) 152 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KODANIKE TEENISTUSES OLEVA EUROOPA LIIDU KOSMOSESTRATEEGIA VÄLJATÖÖTAMINE

SEK(2011) 381 lõplikSEK(2011) 380 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KODANIKE TEENISTUSES OLEVA EUROOPA LIIDU KOSMOSESTRATEEGIA VÄLJATÖÖTAMINE

KOSMOSEPOLIITIKA: VASTUS MEIE ÜHISKONDLIKELE, MAJANDUSLIKELE JA STRATEEGILISTELE VÄLJAKUTSETELE

Kosmosealased tegevused ja rakendused on meie ühiskonna kasvuks ja arenguks hädavajalikud ning mõjutavad sageli kodanike igapäevaelu. Kosmosepoliitika on Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika käsutuses olev vahend. See vastab kolme tüüpi vajadustele:

- ühiskondlikud: meie kodanike heaolu sõltub kosmosepoliitikast sellistes valdkondades nagu keskkond, võitlus kliimamuutuse vastu, riigi ja kodanike julgeolek, humanitaar- ja arenguabi, transport ja infoühiskond;

- majanduslikud: kosmosevaldkonnas luuakse teadmisi, uusi tooteid ja uusi tööstuskoostöö vorme. Seega soodustab see innovatsiooni, konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist;

- strateegilised: kosmosevaldkond aitab tugevdada ELi positsiooni maailmatasandil ja toetab tema majanduslikku ja poliitilist sõltumatust.

Seega aitab kosmosevaldkond saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia[1] eesmärke, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Kosmosepoliitika on seega lahutamatu osa tööstuspoliitika juhtalgatusest ja strateegias palutakse komisjonil „töötada välja tõhus kosmosepoliitika, et luua vahendid teatavate oluliste üleilmsete probleemide lahendamiseks ning eelkõige Galileo ja GMESi rakendamiseks”. 2010. aasta oktoobris võttis komisjon vastu teatise tööstuspoliitika kohta,[2] milles nähakse ette, et komisjon esitab „2011. aastal meetmed kosmosepoliitika prioriteetide rakendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 189 [ja jätkab] kosmosetööstuse poliitikat, mis on välja töötatud tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega”. 2010. aasta detsembri järeldustes kinnitas konkurentsivõime nõukogu seda lähenemisviisi ja rõhutas „eriti kosmosevaldkonna rolli ELi konkurentsivõimes ja uuendustegevuses”. Ta märgib ära „komisjoni kavatsuse teha ettepanek vajalike kosmosepoliitika alaste meetmete võtmiseks ning jätkata kosmosetööstuse poliitikat”.

Euroopal on kosmose valdkonnas väärtuslik pärand – liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA[3]) edusammud ja kogemused. Euroopa Liidu kosmosealase pädevuse järkjärguline suurenemine tugineb sellele pärandile.

Koostöö ESAga päädis 2004. aastal raamlepingu sõlmimisega, mille alusel loodi muu hulgas kosmosenõukogu, mille raames kohtuvad Euroopa Liidu Nõukogu (konkurentsivõime) ja ESA ministrite nõukogu. Satelliitnavigatsiooniprogrammid (EGNOS ja Galileo) ning ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) on ELi kosmosehuvi konkreetsed väljendused. Hiljem on kosmosenõukogu kohtunud seitse korda, esitades suuniseid Euroopa kosmosealgatuste kohta. 2007. aasta mais, oma neljandal istungil tervitas nõukogu Euroopa Komisjoni ja ESA ühiseid pingutusi suurte kasutajatele suunatud algatuste rakendamiseks ning kosmosega seotud integreeritud rakenduste ulatuslikumaks arendamiseks ja kasutamiseks[4].

Euroopa Parlament omalt poolt on alati toetanud Euroopa ambitsioonikat kosmosepoliitikat[5]. Seega näib, et kõik asjaosalised tunnustavad kosmosevaldkonda kõige kõrgemal poliitilisel tasandil kui olulist tegurit, mis võimaldab vastata kodanike vajadustele, nagu see on teistes suurtes kosmoseriikides.

Sellist tausta arvestades anti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 189 liidule jagatud kosmosealane pädevus, mida ta teostab paralleelselt liikmesriikidega. ELil on nüüdsest selged volitused töötada välja Euroopa kosmosepoliitika, edendades sel eesmärgil ühiseid algatusi, toetades teadusuuringuid ja tehnika arendamist ning koordineerides kosmose uurimiseks ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi. Selleks kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajalikud meetmed, näiteks Euroopa kosmoseprogrammi kujul.

Selles uues raamistikus on Euroopa kosmosepoliitikal järgmised eesmärgid: toetada tehnoloogia ja teaduse arengut, soodustada innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet, võimaldada Euroopa kodanikel kosmoserakendustest kasu saada ja anda Euroopale kosmosevaldkonnas rahvusvahelisel tasandil suurem kaal. Selle saavutamiseks peab Euroopa säilitama sõltumatu juurdepääsu kosmosele. Järgmises osas kirjeldatakse prioriteetseid meetmeid, mille abil peaks olema võimalik neid eesmärke saavutada.

LIIDU KOSMOSEPOLIITIKA PRIORITEETSED MEETMED

Neljanda kosmosenõukogu kehtestatud esimesed prioriteedid olid juhtprojektid Galileo ja GMES. Viies kosmosenõukogu kinnitas need projektid ja määratles edasised prioriteedid: kliimamuutus, julgeolek, konkurentsivõime ja kosmoseuuringud. Neis valdkondades tuleb võtta konkreetseid meetmeid.

Satelliitnavigatsioon : programmid Galileo ja EGNOS

Galileo on üks ELi juhtprojekte ja esimene tsiviilkasutuseks loodud satelliitnavigatsioonisüsteem maailmas. See võimaldab tagada liidu sõltumatuse selles strateegilises valdkonnas ajal, mil sõltuvus ülemaailmsetest satelliitnavigatsioonisüsteemidest üha kasvab. EGNOS on Euroopa Liidu esimene samm satelliitnavigatsiooni valdkonnas ja selle eesmärk on parandada ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide raames Euroopa territooriumil edastatavate signaalide kvaliteeti. Galileo ja EGNOSe programmidest alguse saanud süsteemid moodustavad esimese suure kosmoseinfrastruktuuri, mis kuulub ainult ELile ja mida EL haldab.

Mõlemad programmid on Euroopa 2020. aasta strateegia lahutamatu osa, kuna need peaksid võimaldama liidul saavutada maailmas edumaa innovaatiliste satelliitnavigatsiooniteenuste arendamise valdkonnas, edendades majandustegevust järelturul, luues uusi ärivõimalusi, lihtsustades humanitaarabi andmist ja parandades Euroopa kodanike heaolu (mõne näitena võib nimetada transpordiohutuse ja kodanikukaitse parandamist ning eakatele või puudega inimestele mõeldud sotsiaalteenuste arendamist). Nendest programmidest on kasu kõigis ELi majandussektorites, nagu transport, telekommunikatsioon, keskkond, julgeolek jne.

2011. aasta jaanuaris võttis komisjon vastu Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide vahearuande, milles märgiti, et geograafilise asukoha määramisel põhinevate rakenduste turg kasvab kiiresti ning et selle turu ülemaailmne aastakäive peaks aastal 2020 ulatuma 240 miljardi euroni. Lisaks peaksid Galileo ja EGNOS, tänu oma eelistele konkureerivate süsteemide ees, looma järgmise 20 aasta jooksul 60-90 miljardi euro väärtuses majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Aastal 2011 valmistab komisjon ette seadusandliku ettepaneku, et kohandada programmide Galileo ja EGNOS institutsionaalset raamistikku, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud suuniseid. On oluline tagada, et programmide jätkamiseks vajalikud satelliidid paigaldataks mõistliku tähtaja jooksul ning et rakendataks kõiki Galileo teenuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks vajalikke meetmeid.

Kosmos keskkonnakaitse ja kliimamuutuse vastase võitluse teenistuses: programm GMES

GMESi operatiivse toimimise tagamine

Programmi GMES eesmärk on tagada pidev juurdepääs keskkonna- ja julgeolekualase teabe teenustele, mis põhinevad kosmoses asuval või kohapealsel vaatlusinfrastruktuuril. GMESil on oluline roll mere-, maismaa- ja õhukeskkonna jälgimisel, eesmärgiga mõista paremini keskkonda nii Euroopa kui ka kogu maailma tasandil, et määrata kindlaks rakendatavad poliitikad. See võimaldab kasutada ressursse säästvalt ja pakub paremat teavet kliimamuutuse kohta.

Seega on seda võimalik kasutada kliimamuutusega kohanemise ja julgeolekupoliitika toetuseks ning kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks, eriti seoses humanitaarabi, arenguabi ja kodanikukaitsega.

Lisaks paremale teenusepakkumisele riiklikule sektorile ja kodanikele, võib GMES pakkuda ka erasektorile uusi võimalusi nende infoallikate kasutamiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2010. aastal vastu määruse programmi GMES esialgsete toimingute kohta 2011–2013[6]. GMESil on nüüdsest õiguslik alus ning see ei kuulu enam pelgalt teadusuuringute valdkonda. Nüüd on vaja tagada programmi kiire ja tõhus ellurakendamine koostöös liikmesriikidega ja muuta see täielikult toimivaks alates aastast 2014.

Kliimamuutuse probleemi arvessevõtt

GMES on ELi käsutuses olev võimas vahend kliimamuutusega võitlemiseks. Kosmoseuuringud koos muude uuringutega varustavad meid teabega, mis võimaldab paremini aru saada, kuidas kliima muutub, ja ette valmistada sellega kohanemise strateegiat.

Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele oleks kasulik pidevalt ja süstemaatiliselt laekuv lisateave, mis võimaldaks kohandada mitmeid riiklikke strateegiaid, eelkõige kliimamuutusele reageerimiseks ja selle ennetamiseks võetud meetmete tõhususe parandamiseks. Euroopa Liidu positsiooni tugevdaks ka see, kui liidul oleksid usaldusväärsed ja sõltumatud teabeallikad jälgimaks rahvusvaheliste kohustuste täitmist kliimamuutuse vastase võitluse valdkonnas. See liidu tasandi järelevalvesuutlikkus on ühtlasi lisaväärtus, sest see võib täiendada või asendada praeguseid riikliku või piirkondliku tasandi vahendeid.

Selleks on vaja täiendada olemasolevaid kosmoseuuringute infrastruktuure ja tagada selliste struktuuride säilimine, mis on vajalikud kliimamuutuse vastu võitlemise ja sellega kohanemise poliitika rakendamiseks ja jälgimiseks, tugevdades nii programmi GMES kliimamuutuse komponenti. Euroopa Liit kui GMESi haldaja ja kasutaja peab selle Euroopa teenuse määratlema ja soodustama nii teenuse kui ka vajalike infrastruktuuride arengut.

Turvaline kosmos julgeoleku ja kaitse eesmärkide saavutamiseks

Julgeoleku valdkonnas on kosmoseinfrastruktuurid nii vahend kui ka vara. Vahendina võib neid kasutada Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitse parandamiseks. Varana tuleb neid kaitsta.

GMES programmi julgeolekukomponent

2010. aasta novembris toimunud kosmosenõukogu seitsmendal kohtumisel soovitati „GMESi programmi raames täiendavalt analüüsida, kuidas täita konkreetseid vajadusi, mis on seotud julgeolekupoliitika ning mereseire, piirikontrolli ja ELi välistegevuse toetusmeetmetega”.

Seega tuleb tugevdada GMESi programmi julgeolekukomponenti. Alanud on arutelu analüüsimaks seda, kuidas uued kosmosetehnoloogilised arengud võiksid aidata leida tõhusaid lahendusi sellistes valdkondades nagu piirivalve, ELi välistegevuse toetamine, mereseire, keerulised hädaolukorrad, humanitaarabi, kodanikukaitse jms.

Kuigi GMES on ainult tsiviileesmärgiga programm, on oluline välja selgitada, kuidas olemasolev duaalne (nii tsiviil- kui ka militaarne) seirealane suutlikkus võib GMESi programmile kaasa aidata, eelkõige suurte geograafiliste alade süstemaatilisel järgimisel või väiksemate alade taktikalisel jälgimisel. Kasutada tuleb mitmesuguseid asjakohaste lahendustega kosmosetehnoloogiaid ja parandada reageerimisaega, et rahuldada paremini julgeolekuülesannetega kaasnevaid nõudmisi.

Kosmosepoliitika julgeolekumõõde

Kosmosenõukogu seitsmendal kohtumisel tunnistati, et „ELi osalemine julgeoleku- ja kaitseküsimustes on pärast Lissaboni lepingu jõustumist ja Euroopa välisteenistuse loomist muutunud intensiivsemaks”. Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu, keda abistab EDA (Euroopa Kaitseagentuur), kutsuti üles „uurima koos liikmesriikide ja ESAga võimalusi toetada praegust ja tulevast kriisiohjamissuutlikkust kulutõhusa juurdepääsu abil töökindlatele, turvalistele ja vajadusi arvestavatele kosmosesüsteemidele ja -teenustele, kasutades võimaluse korral täiel määral ära tsiviil- ja militaarkasutusest tulenevat sünergiat”. Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu kutsuti üles „pakkuma vajadusel välja poliitilisi lahendusi”.

Liikmesriikidel on väärtuslikke ressursse. Nad on samuti tunnustanud kosmose Euroopa mõõdet julgeoleku ja kaitse valdkonnas, käivitades projekti MUSIS (sõjalisele vaatlusele pühendatud rahvusvaheline satelliitkujutiste edastamise süsteem). Vastavalt ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale võib Euroopa Liidu julgeolekuvajadusi katta kas riiklike vahendite koordineeritud kasutamise või ühiste vahendite väljaarendamise kaudu.

Et tagada oma julgeolekumissioonide sõltumatus kolmandate riikide infrastruktuuridest ja teenustest ning liikmesriikide julgeolekumissioonide jätkuvus, peab EL algatama liikmesriikidega arutelu võimalike valikute analüüsimiseks. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames võiks EL koordineerida riiklikke infrastruktuure nende omanikest liikmesriikidega kokkulepitud tingimustel ja selgitada välja lisavajadused, et paremini rahuldada operatiivvajadusi kriisiohjamise ja välissekkumise korral. Nende vajaduste rahuldamiseks võiks EL osaleda uute infrastruktuuride väljatöötamises. Samuti tuleb arutada võimalust kasutada julgeolekumissioonideks ärilisi infrastruktuure.

Seda lähenemisviisi tuleb jätkata, võttes arvesse liidu ja liikmesriikide poliitikat seotud valdkondades, näiteks meresõiduohutus ja mereseire.

Kosmoseinfrastruktuuride turvaliseks muutmine

Kosmoseinfrastruktuurid on esmatähtsad infrastruktuurid. Nendest sõltuvad meie ühiskonna ja majanduse nõuetekohaseks toimimiseks ja kodanike julgeolekuks vajalikud teenused. Neid tuleb kaitsta ja nende kaitse on üks ELi peamiseid ülesandeid, ületades pelgalt satelliitide omanike huvid.

Kosmoseinfrastruktuure võivad kahjustada või hävitada loodusnähtused, näiteks päikesekiirgus ja asteroidid, ning teised kosmosesõidukid või nende jäätmed. Samuti ähvardavad neid tahtlikud või tahtmatud elektromagnetilised häired.

Mõnel liikmesriigil on osaliselt võimalusi neile ohtudele vastu astumiseks. Tehniliste piirangute ja asjakohaste koordineerimismehhanismide puudumise tõttu nendest võimalustest siiski ei piisa. Seetõttu sõltub Euroopa Liit oma kosmoseinfrastruktuuride kaitse tagamisel suuresti kolmandate riikide vahenditest ja heast tahtest.

Juba aastal 2008 kinnitati kosmosenõukogu viiendal kohtumisel, et Euroopa jaoks „on vajalik töötada välja Euroopa mehhanism kosmoseinfrastruktuuride ja kosmosejäätmete seireks ja järelevalveks”. Samuti kinnitati, et liit peab aktiivselt osalema kosmose olukorrast ülevaate saamise programmis (inglise keeles „Space Situational Awareness”) ja selle juhtimisstruktuuri rajamises.

Selle süsteemi rajamine eeldab olemasolevate ressursside koondamist, puuduvate omandamist ning süsteemi hooldamist ja käitamist. Tööstuspoliitika teatises meenutatakse, et „liit peaks määrama kindlaks sellise süsteemi ülesehituse ja juhtimise, võttes arvesse selle kahetist olemust ja vajadust tagada selle jätkusuutlik käitamine”. Kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteemi struktuur tuleb veel kindlaks määrata ja see peab võtma arvesse iga liikmesriigi ja muude üksuste osalemise taset ja ulatust, sõltuvalt täitmist vajavatest ülesannetest ja piirangutest, mida tuleb järgida.

Kosmoseuuringud

Juba aastal 2008 rõhutati kosmosenõukogu resolutsioonis „Euroopa vajadust töötada välja ühine visioon ja pikaajaline uurimisstrateegia, tagades Euroopale võtmepositsioonid valdkondades, milles Euroopa on tugev”. Euroopa Liidu sekkumine võimaldaks luua tihedama sideme kosmoseuuringute ning ühiskondlike ja majanduslike väljakutsete vahel, ühendades eri liikmesriikide huvid, et tagada ressursside tõhusam kasutamine liidu piires. Kosmoseuuringutel on poliitiline mõõde, mis ületab uurimis- ja arendustegevuse küsimused.

Euroopa on selles valdkonnas oma oskuste ja usaldusväärsuse poolest tunnustatud partner, kuid ta ei kasuta oma potentsiaali piisavalt ära, kuna ELi meetmed on liiga killustatud ja puudub piisav seos uurimistegevuse ning poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete vahel.

Euroopa Liitu, ESAt ning nende liikmesriike ja rahvusvahelisi partnereid kaasava konsultatsiooni käigus selgitati välja neli prioriteetset teemat: otsustava tähtsusega tehnoloogiad, rahvusvaheline kosmosejaam (ISS), juurdepääs kosmosele ja kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi loomine.

Konkreetsemalt peab EL välja selgitama ja toetama uurimiseks vajalike tehnoloogiate arendamist, eriti energia, tervishoiu ja ringlussevõtu valdkonnas (toetus eluks isoleeritud keskkonnas). Nende teemadega ei tegeleta tingimata kosmosesektori sees ja seega tuleb teha koostööd muude sektoritega, et kodanikud saaksid otsest kasu.

Liit võiks uurida ka võimalust teha koostööd ISSiga, et tagada kõigi liikmesriikide osalemine.

Euroopa Liidu autonoomne juurdepääs kosmosele eeldab Euroopa suuremat suutlikkust sõltumatute missioonide korraldamiseks Euroopa kosmodroomilt Kourous.

Lisaks tuleb luua kõrgetasemeline rahvusvaheline foorum, et selgitada välja rahvusvahelisele koostööle avatud kosmoseuuringute valdkonnad, tugevdada kosmoseuuringuid käsitlevate rahvusvaheliste arutelude poliitilist mõõdet ja soodustada koostööd kolmandate riikidega; Euroopa Liidu roll selles foorumis võiks olla Euroopa jõupingutuste koordineerimine.

KONKURENTSIVÕIME: KOSMOS, EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA LAHUTAMATU OSA

Kosmosetööstuse alase strateegia panus konkurentsivõime arendamisse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 189 on sätestatud, et liit töötab välja kosmosepoliitika, et edendada muu hulgas tööstuse konkurentsivõimet. Kosmosetööstus – tootmine, orbiidilesaatmine ja käitamine, rakendused ja teenused – on üks majanduskasvu ja innovatsiooni tõukejõude. See loob töökohti kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele ning turuvõimalusi innovaatilistele toodetele ja teenustele ka kosmosesektorist väljaspool.

Kosmosetööstus on strateegiline sektor, kuna ühiskond sõltub üha enam nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks mõeldud kosmoseinfrastruktuuridest ja -rakendustest. Seda sektorit iseloomustab tugev kontsentreerumine ja VKEde piiratud osatähtsus. Nagu ka kõigis teistes kosmoseriikides, on Euroopa kosmosesektor väga sõltuv avalikest hangetest ja peab toime tulema üha suureneva konkurentsiga maailmaturul.

Selle turu oluline osa on satelliitside: nende seadmete tellimused tagavad regulaarse tegevuse kanderakettide tööstusele, toetades nii sõltumatut juurdepääsu kosmosele Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide jaoks, kes vajavad oma programmide tarbeks piisavat orbiidile saatmise võimekust.

Komisjon on seisukohal, et on hädavajalik määratleda kiiresti ning tihedas koostöös ESA ja liikmesriikidega kosmosevaldkonna diferentseeritud tööstuspoliitika, mis on kohandatud iga allsektori spetsiifilistele vajadustele. Selle peamised eesmärgid on kogu tööstusbaasi (sealhulgas VKEde) tugev ja tasakaalustatud arendamine, suurem konkurentsivõime maailmatasandil, erilist tähelepanu nõudvate strateegiliste allsektorite (näiteks kanderakettide) sõltumatus ning kosmosetoodete ja -teenuste turu arendamine.

Selleks peaksid Euroopa Liit, liikmesriigid ja ESA kasutama oma käsutuses olevaid vahendeid koordineeritult.

Liidu kosmoseprogrammide raames on vaja paremini ära kasutada Euroopa reguleerivat raamistikku eelkõige kaubavahetuse valdkonnas ja rahastamisvahendeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks ning määrata kindlaks kõige sobivam hankemenetluse liik ja kohaldatavad hankelepingu sõlmimise kriteeriumid juhul, kui Euroopa Liit osaleb rahastamises. Uurida võiks võimalust võtta konkreetsete õigusaktide raames vastu erisätteid.

Teadusuuringute ja innovatsiooni ergutamine

Euroopa vajab tugevat tehnoloogilist baasi, kui ta tahab tegutseda sõltumatult ja omada konkurentsivõimelist kosmosetööstust. Samuti peab Euroopa arendama vajalikke pädevusi pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks, säilitades kosmoseteemalised alusuuringud. Siinjuures on otsustava tähtsusega võtmetehnoloogiate, eelkõige nanotehnoloogia ja kõrgtehnoloogiliste materjalide arendamine.

Investeeringute eesmärk peab olema tõsta Euroopa teadusuuringute taset. Praeguste puudujääkide ületamiseks tuleb toetada teadusuuringuid otsustava tähtsusega tehnoloogiate (mis on olulised sektori strateegilise sõltumatuse jaoks) ja läbimurdetehnoloogiate valdkonnas (mis kujutavad endast olulist tehnoloogilist edasiminekut), sealhulgas kosmoseuuringuid. Liidu teadusuuringuid nende eesmärkide saavutamiseks käsitletakse ettepanekus ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku kohta.

Suur osa kosmoseinvesteeringutest oodatavast kasust sektorile endale ja muudele valdkondadele on seotud nende innovaatilise mõjuga. Kosmosepoliitika võib oluliselt kaasa aidata innovaatilise liidu saavutamisele. Juba kosmosenõukogu 2009. aasta mais toimunud kuuendal kohtumisel rõhutati „vajadust mobiliseerida olemasolevad innovatsiooni tugimehhanismid Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil ning kaaluda uute tugiinstrumentide loomist”. Nende mehhanismide mobiliseerimine võimaldab suurendada arendatavate infrastruktuuride väärtust, stimuleerides programmidest Galileo/EGNOS ja GMES tulenevate rakenduste ja teenuste turgu. Ambitsioonikate kosmosealaste eesmärkide seadmine omakorda ergutab innovatsiooni.

Telekommunikatsioonisatelliidid innovatsiooni teenistuses

Sidesatelliidid on kosmosevaldkonna jaoks esmatähtis sektor. Neil on valdav osakaal kosmosetööstuse tuludes nii Euroopas kui ka mujal maailmas[7].

Satelliidid pakuvad laiemat juurdepääsu hulgale majanduslikele ja ühiskondlikele teenustele, nagu kiire Interneti-ühendus, televisioon ja raadio, või transpordi parandamine ning kodanikele riigi julgeoleku valdkonnas pakutavate teenuste, hädaabiteenuste, tervishoiu- ja koduhooldusteenuste arendamine. Nii on sidesatelliitidel oluline roll, et saavutada „Euroopa digitaalse tegevuskava” eesmärki, milleks on lairibaühenduse baasteenuse tagamine kõikidele eurooplastele 2013. aastaks, ning need võivad aidata saavutada ka eesmärki anda kõikidele eurooplastele aastaks 2020 juurdepääs 30 Mbit/s internetiühendusele. Satelliitside võib olla eriti kasulik pakkmaks lairibaühendust Euroopa maapiirkondades ja kõige raskemini juurdepääsetavates piirkondades. Need arengud toimuvad paralleelselt GMESi ja Galileo programmide rakendamisega.

Sidesatelliitide jaoks välja arendatud kõrgtehnoloogia võib integreerida ka navigatsioonirakendustesse ja maa vaatlussüsteemidesse. Eelkõige on avaliku sektori teabe taaskasutamine osutunud oluliseks teguriks kodanikele uute teenuste pakkumise stimuleerimisel. Julgeoleku valdkonnas võib näiteks tuua üleeuroopalise sõidukisisese automaatse hädaabikõne (eCall) süsteemi, mis sõltub täpsest asukoha määramisest ja aitab seega vähendada hukkunute arvu ja leevendada liiklusõnnetusse sattunud kodanikele põhjustatud kahjusid. Selleks et säilitada Euroopa tehnoloogiline eelis satelliitsidetehnoloogiate valdkonnas, on vaja jätkata teadusuuringuid selles valdkonnas Euroopa tasandil, võttes arvesse selle mõju teistes rakendussektorites. Ning lõpuks on vajalik asjakohase raadiospektri kättesaadavus, et tagada kosmoseinfrastruktuuride operatiivsuutlikkus ja toetada „Euroopa digitaalse tegevuskava” ja Euroopa kosmosepoliitika eesmärke. Oluline on seda arvesse võtta olemasolevate programmide raames ning uute Euroopa kosmosealgatuste väljatöötamisel.

LIIDU KOSMOSEPOLIITIKA RAHVUSVAHELINE MÕÕDE

Kosmose valdkonnas on rahvusvaheline koostöö möödapääsmatu. Kosmosega seotud ettevõtmisi ei saa enam teostada üksikud riigid ja paljudel juhtudel on võimalik edu saavutada vaid tehnoloogiliste ja rahaliste vahendite ühendamise kaudu. Rahvusvahelist koostööd tuleks kasutada ka Euroopa kosmosetehnoloogia ja -teenuste edendamiseks, et niimoodi tugevdada seda strateegilist tööstussektorit. Rahvusvaheline koostöö kosmosevaldkonnas peaks ühtlasi võimaldama edendada euroopalikke väärtusi kosmosepõhiste projektide kaudu, mis on seotud keskkonnakaitse, kliimamuutuse, säästva arengu ja humanitaarmeetmetega. Seepärast jätkab ja tugevdab EL tihedas koostöös ESAga kosmosealast dialoogi strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, et saavutada tõhusam koostöö. Dialoogi eesmärk on selgitada välja valdkonnad, kus on mõlemapoolne huvi koostöö vastu; see hõlmab paljusid eri meetmeid, näiteks Maa jälgimine ja geoteadused, ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (GNSS), kosmoseteadused ja kosmoseuuringud. Samuti kavatseb EL alustada kosmosealast dialoogi (mille ulatus ja eesmärgid määratakse kindlaks asjakohaste kahepoolsete kokkulepetega) teiste olemasolevate ja esilekerkivate kosmoseriikidega, eelkõige Hiina Rahvavabariigiga, kellega püütakse konstruktiivselt lahendada ka koostöö ja sageduste jagamise küsimused, mis satelliitnavigatsiooni valdkonnas lahendamist ootavad.

Euroopa Liit peab hoolt kandma kosmosevaldkonna parema integreerimise eest liidu välispoliitikasse. Eelkõige soovib EL anda oma kogemused ja infrastruktuuri Aafrika käsutusse ja tugevdada olemasolevat koostööd. Maa vaatlusandmed ja muude satelliitsüsteemide kaudu saadud andmed on selle kontinendi jaoks esmatähtsad, eelkõige sellistes valdkondades nagu transpordiohutus, kartograafia, veemajandus ja siseveeteede haldamine, toit ja esmatarbekaubad, elurikkus, maakasutus, metsade hävitamine ja võitlus kõrbestumise vastu. Aktiivne koostöö kosmoserakenduste alal toimub juba EL-Aafrika teaduse, infoühiskonna ja kosmose valdkonna partnerluse raames. Kosmosenõukogu seitsmendal kohtumisel rõhutati, et „viivitamata tuleb teha otsused GMESi ja Aafrika tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise kohta”. Nõukogu kutsus „Euroopa Komisjoni üles tegema koostööd Aafrika Liidu komisjoniga, et suurendada suutlikkust selles valdkonnas[…] ja uurida seda, kuidas jätkata tööd EGNOSega sarnase infrastruktuuri rakendamiseks Aafrikas”. Viimatinimetatud programmi osas kinnitati 2010. aasta novembris Euroopa-Aafrika tippkohtumisel tegevuskava, mis näeb ette eelkõige Aafrika GNSS programmi haldusüksuse varustamise töötajatega, Aafrika ekspertide koolitamise ning esimeste infrastruktuuride ja esialgsete toimingute väljaarendamise.

Euroopa Liit toetab jätkuvalt rahvusvahelisi jõupingutusi avakosmosetegevuse julgeoleku, ohutuse ja jätkusuutlikkuse tugevdamiseks, eelkõige Euroopa Liidu avakosmosetegevuse tegevusjuhendi eelnõu kaudu.

ELi pädevused kosmosevaldkonnas tugevdavad ka tema positsiooni mitmepoolsetel foorumitel. Maa vaatlemise osas toetab Euroopa igati rahvusvahelise algatuse GEOSS (Global Earth Observation System of Systems, maapinna kaugseire ülemaailmne süsteem) arendamist. Komisjon jätkab tegevust algatuse GEOSS liikmete poolt heakskiidetud maa vaatlusandmete jagamise korra rakendamiseks Euroopas.

NÕUETEKOHASE JUHTIMISSTRUKTUURI SUUNAS

Euroopa Liidu üha suurem osalus Euroopa kosmosepoliitikas käib käsikäes selle valdkonna osaliste vaheliste suhete edendamisega. Liit peaks märkimisväärselt tugevdama oma koostööd liikmesriikidega, üle vaatama oma suhted ESAga ja tagama programmide optimaalse juhtimise.

Koostöö tugevdamine liikmesriikidega

ELi toimimise lepinguga Euroopa Liidule antud jagatud kosmosealane pädevus tähendab ühtlasi tugevdatud partnerlust liikmesriikidega, mis toimub poliitilise dialoogi ja koordineerimise kujul. Selle teeb veelgi vajalikumaks asjaolu, et Euroopa Liidu pädevus ei tähenda, et liikmesriigid ei võiks rakendada oma pädevusi.

Liikmesriikide osaluse tase, nende eelarved ja tehnilised võimalused on erinevad. Suuremas osas liikmesriikidest käsitatakse tegevust kosmosevaldkonnas eelkõige uurimistegevusena. Isegi kui on tehtud jõupingutusi täiendavuse ja sünergia tagamiseks, on nende mõju piiratud.

Euroopa Liit peab tugevdama kosmosevaldkonna poliitilist mõõdet. ELi toimimise lepingu artikli 189 kohaselt on liidul volitused ja võimalused koordineerida liikmesriikide tegevust ja tagada tõhusamalt vastastikune täiendavus. Selleks on vaja tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Samuti tuleb tagada, et kõik uued meetmed toetuksid olemasolevatele ressurssidele ja määrata ühiselt kindlaks uute ressursside vajadused.

Hiljutised institutsioonilised arengud on esimene konkreetne märk tugevdatud koostööst, mis peaks soodustama poliitiliste eesmärkide sidusust, järgides samas liidu ja liikmesriikide vastavaid pädevusi. See koostöö tugevdab ELi kosmosepoliitika sünergiat teiste poliitikavaldkondadega, mis kasutavad liidu või liikmesriikide kosmosevaldkonna ressursse (näiteks transport, keskkond, teadusuuringud ja innovatsioon).

Euroopa Liidu ja ESA suhete arendamine

ELi toimimise lepingu artiklis 189 on sätestatud, et „liit loob Euroopa Kosmoseagentuuriga vajalikud kontaktid”. Euroopa Liidu kasvav osalus kosmosevaldkonnas nõuab liidu ja ESA suhete ümberhindamist ning ESA tegevuse järkjärgulist kohandamist, et kasutada ära mõlema organisatsiooni eelised.

Kosmosevaldkonna poliitiline mõõde tähendab, et Euroopa tegevust ei tohi juhtida ainult või peamiselt tehnilised või teaduslikud kaalutlused. EL omalt poolt peaks välja selgitama ja koondama kasutajate vajadused, et kosmoseressursid vastaksid täielikult Euroopa kodanike vajadustele. Komisjon aitab sellele kaasa eelkõige oma talituste korrapäraste kohtumiste kaudu eri osapooltega.

Mitmes valdkonnas (näiteks operatiivne meteoroloogia) on loodud tegevusüksusi (ESA struktuuri kuuluv EUMETSAT), et vastata kasutajate vajadustele. Komisjon peab tugevdama suhtlust nende üksustega ja võib neile osaliselt toetuda programmide Galileo ja GMES rakendamisel.

Seevastu ESA-l, kes rakendab programme oma liikmesriikide ja ELi jaoks, on suured tehnilised ja haldusalased oskused ja ta võiks toetada uute kosmoseinfrastruktuuride arendamist nii valitsusvaheliste programmide kui ka liidu rahastatavate programmide raames.

ESA sees on praegu käimas arutelu organisatsiooni tuleviku üle. Juba enne selle protsessi tulemuste selgumist on Euroopa Komisjon seisukohal, et Euroopa kosmosevaldkonna eri osapoolte rolli areng peaks tähendama ka ESA praktilist arengut, võttes arvesse agentuuri ja liidu rolli teadusuuringute, rahastamise ja operatiivsuutlikkuse alal.

Komisjoni hinnangul peaks ESA jätkama arengut sellise organisatsioonimudeli suunas, kus samas struktuuris oleksid ühendatud ühelt poolt sõjalised ja tsiviilprogrammid ning teiselt poolt valitsustevaheline ja ELi mõõde. Programmide Galileo ja GMES rakendamisel peab ESA juba praegu järgima Euroopa Liidu õigusnorme. ESA jätkab lähenemist ELile ja säilitab vajaduse korral haldusstruktuurid, mis on mõeldud spetsiaalselt liidu programmide jaoks.

Mudel peaks olema paindlik, et seda saaks kohandada rahalistele vahenditele, mida eri osapooled tulevikus eri programmidele eraldavad. Samuti peaks mudel olema „muutuva geomeetriaga”, et teatavates programmides saaksid osaleda ka Šveits ja Norra, kuid oleks ka võimalus piirata osalust vaid mõne liikmesriigiga.

See areng eeldab tulevikus ELi ja ESA vahelise raamlepingu läbivaatamist. Igal juhul tuleb arvestada ka selle mõju kohaldatavale õigusraamistikule, võttes eelkõige arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi.

Kosmoseprogrammide tõhusam koordineerimine ja juhtimine

Kosmoseprogrammide juhtimine on endiselt killustatud ja institutsioonilised investeeringud eraldatud. Osapoolte paljusus – liikmesriigid kosmoseagentuuride kaudu, ESA, EUMETSAT, Euroopa Liit – ei lihtsusta otsustusprotsessi optimeerimist ega rakendamise tõhusust.

Komisjon soovib pakkuda välja parema programmitöö kosmosevaldkonnas, suurendades programmikomiteede (näiteks Galileo ja GMES) töö koordineerimist ning üldisemalt parandades eri osapoolte tegevuse koordineerimist, et vastata kooskõlastatud moel kasutajate ja kodanike vajadustele ning tagada avalike ressursside kindel ja tõhus haldamine.

EUROOPA KOSMOSEPROGRAMMI SUUNAS

Lissaboni lepingu artikliga 189 anti liidule laiendatud õigusraamistik, mis võimaldab tal määratleda eraldiseisev Euroopa kosmoseprogramm, mis täiendab asutamislepingu teistel artiklitel või muudel õigusaktidel põhinevaid valdkondlikke meetmeid.

Komisjon uurib võimalust esitada ettepanek sellise programmi kohta aastal 2011. Võttes arvesse käesolevale teatisele saadud vastuseid, määrab ta kindlaks oma strateegia, mis esitatakse juunis komisjoni ettepanekus uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 189 avati uued perspektiivid ELi kosmosestrateegia väljatöötamiseks. Selleks esitas komisjon käesolevas teatises konkreetsed võimalused. Komisjon esitab teatise nõukogule, Euroopa Parlamendile ja liidu nõuandeorganitele arvamuse avaldamiseks, kuna see on vajalik etapp kõnealuse strateegia koostamiseks ja selle rakendamiseks võetavate meetmete määratlemisel.

[1] „EUROOPA 2020. AASTAL – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” KOM(2010) 2020.

[2] „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika - jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” KOM(2010) 614.

[3] Tekstis kasutatakse ingliskeelset lühendit ESA. ESAsse kuuluvad 18 liikmesriiki, kellest kaks – Norra ja Šveits – ei kuulu Euroopa Liitu. Kanada, Ungari, Poola ja Rumeenia osalevad teatavates ESA koostööprojektides.

[4] Nõukogu (konkurentsivõime) 21. ja 22. mai 2007. aasta töö tulemus oli resolutsioon Euroopa kosmosepoliitika kohta, DS 417/07.

[5] Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon, milles parlament kiidab heaks Euroopa kosmosepoliitika ja kutsub üles võtma neljas kindlaksmääratud prioriteetses valdkonnas – kliimamuutus, julgeolek, innovatsioon ja kosmoseuuringud – konkreetseid meetmeid.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 911/2010, 22. 9. 2010, ELT L 276/1, 20.10.2010.

[7] Telekommunikatsioonisatelliidid moodustavad enam kui 60 % kosmosetööstuse käibest. 90 % Ariane 4 ja 5 satelliitidest on sidesatelliidid.