[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 25.11.2010

KOM(2010) 692 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) kohaldamise kohta

{SEK(2010) 1434 lõplik}

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) kohaldamise kohta 1

I. Sissejuhatus 3

II. Müügiedenduspoliitika rakendamine 2006–2010 3

II.A Kaasrahastatavad müügiedendusprogrammid 3

II.A.1 Pärast 2006. aasta aruannet tehtud muudatused 3

II.A.2 Eelarveaspektid: ressursid ja kasutada olevate rahaliste vahendite kulutamine 4

II.A.3 Müügiedendusprogrammide analüüs 4

II.B Müügiedendusmeetmed, mida otseselt haldab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat 4

II.B.1 Kõrgetasemelised visiidid 4

II.B.2 Mahetoidu ja mahepõllumajanduse müügiedenduskampaania 4

II.B.3 Muud otsese halduse raames tehtud kulutused 4

III. Hindamine 4

III.A Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi siseaudit ja kontrollikoja aruanded 4

III.B Müügiedendussüsteemi positiivsed ja negatiivsed aspektid kontrollikoja aruande järgi 4

III.C Hindamine liikmesriikide ja piirkondade või tootesektorite tasandil 4

III.D Hindamine kaasrahastatavate programmide tasandil 4

III.D.1 Pärast 2006. aastat kasutusele võetud hindamiselemendid 4

III.D.2 Programmide esimene mõjuhindamine 4

III.E. Komisjoni otsese halduse alla kuuluva tegevuse hindamine 4

III.E.1 Kõrgetasemeliste visiitide mõju hindamine 4

III.E.2 Mahepõllumajanduse müügiedenduskampaania 2006–2009 hindamine 4

IV. Üldjäreldused 4

I. Sissejuhatus

21. sajandi esmakümnendi alguses loodud müügiedendussüsteemi on selle algusest peale regulaarselt jälgitud aruannete kaudu, mis komisjon on nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitanud. Kaks aruannet on juba esitatud, 2004. ja 2006. aastal. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008[1] artikli 18 kohaselt tuleb komisjonil 2010. aasta lõpuks esitada kolmas aruanne.

See aruanne käsitleb müügiedendussüsteemi tööd 2006. aastast alates[2] kuni 2010. aasta esimese pooleni. Aruandes käsitletakse peamiselt süsteemi haldamise paranemist ja hinnatakse selle mõju ning vaadeldakse ka lihtsustamisaspekte (kaks eraldi määrust, mis käsitlesid kolmandaid riike ja siseturge, liideti kokku üheks). Teravdatud tähelepanu pööratakse pärast viimast aruannet vastu võetud komisjoni otsustele ning analüüsitakse andmeid, mida põllumajandustoodete müügiedenduse kohta võib leida.

II. Müügiedenduspoliitika rakendamine 2006–2010

ELI MÜÜGIEDENDUSSÜSTEEM ON HORISONTAALNE POLIITIKA, MIS HÕLMAB PEAAEGU KÕIKI PÕLLUMAJANDUSSEKTOREID JA TOOB ESILE ÜPP ÜLDJOONED JA LISANDVÄÄRTUSE: KVALITEET, OHUTUS, TERVISLIKKUS, MÄRGISTUS, ERILISED TOOTMISMEETODID, KESKKONNASÄÄSTLIKKUS, LOOMADE HEAOLU JNE. SÜSTEEM TÄIENDAB LIIKMESRIIKIDE MEETMEID, MILLEGA TOETATAKSE VÕI STIMULEERITAKSE AVALIKU JA ERASEKTORI MÜÜGIEDENDUSVÕTTEID.

II.A Kaasrahastatavad müügiedendusprogrammid

II.A. 1 Pärast 2006. aasta aruannet tehtud muudatused

Müügiedendussüsteemi täiustati viimase aruande soovituste järgi: konsolideeriti õigusakte, nii et liideti kaks määrust kokku üheks (nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008) ja kaks komisjoni määrust kokku üheks (komisjoni määrus (EÜ) nr 501/2008)[3]. Täiustatud on ka korraldust, mille kohaselt liikmesriigid kulusid deklareerivad, ning nüüd on võimalik eelarve täitmist regulaarselt jälgida. On võetud arvesse soovitust rakendusorgani kohta ja koostatud ning vastu võetud selged ja lihtsad juhised müügiedendusprogrammide ettevalmistamise kohta. Aruandlusperioodi ajal algatasid komisjoni osakonnad mitmeid muid täiustusi vastavalt kontrollikoja soovitustele, mida vaadeldakse punktis III.B allpool. Kõiki neid muudatusi käsitletakse käesoleva dokumendiga kaasneva komisjoni talituste töödokumendi 1. lisas.

II.A. 2 Eelarveaspektid: ressursid ja kasutada olevate rahaliste vahendite kulutamine

Tabel 1. Eelarveeraldised põllumajandustoodete müügiedenduseks

eurodes |

Eelarverida | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |

Edendusmeetmed: |

05 02 10 01 koos haldamine | 42 000 000 | 38 000 000 | 45 000 000 | 56 000 000 | 56 000 000 |

Edendusmeetmed: |

05 02 10 02 otsene haldamine | 10 000 000 | 7 295 000 | 5 371 000 | 2 119 000 | 1 210 000 |

Edendus kokku | 52 000 000 | 45 295 000 | 50 371 000 | 58 119 000 | 57 210 000 |

Alates 2007. aastast on eelarveasutused andnud põllumajandustoodetega seotud teavitus- ja müügiedendusprogrammidele märgatavalt rohkem ja rohkem eraldisi. 2009. aastal tehti erakordselt suur eelarveeraldis, et suuremaid kogunenud kulutusi, mis tulid 2007. ja 2008. aastal heaks kiidetud mitmeaastastest müügiedendusprogrammidest (suurem osakaal minevikus, võttes arvesse heaks kiidetud programmide suuremat eelarvet nendel aastatel). Sama kehtib 2010. aasta kohta. Nimetatud kasv vastandub vähenemisele eelarvepunkti „otsene haldus” ressursside osas. Ressursside vähenemise peamised põhjused on Rahvusvahelisele Oliivinõukogule[4] tehtavate vabatahtlike sissemaksete lõpetamine, programmi „Euroopa ehedad maitsed” lõpp (programmiga edendati ELi kvaliteedimärgistust Põhja-Ameerikas ja Hiinas) ning mahepõllumajanduse müügiedenduskampaania lõpp.

Tabel 2. Eelarvekulud põllumajandustoodete müügiedenduseks

eurodes |

Eelarverida | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |

Edendusmeetmed: |

05 02 10 01 koos haldamine | 34 163 896 | 47 873 132 | 49 431 246 | 46 514 165 | Ei kohaldata |

Edendusmeetmed: |

05 02 10 02 otsene haldamine | 4 733 973 | 2 723 506 | 3 753 884 | 911 554 | Ei kohaldata |

Edendus kokku | 38 897 869 | 50 596 638 | 53 185 130 | 47 425 719 | Ei kohaldata |

Täitmismäär (kulud protsendina eraldistest)[5] | 75 % | 112 % | 106 % | 82 % | Ei kohaldata |

Tuleb rõhutada täitmismäära järgmist suundumust: edendussektori mõistlik majandamine aitas peatada alakasutamise, mis kuni 2006. aastani oli üks sektori peamisi eripärasid. Kuid 2009. eelarveaastat mõjutasid erakordsed ja ootamatud sündmused: kolmele edendusprogrammile, mis komisjon oli juba 2008. aastal heaks kiitnud, ei kirjutatud alla, ning oma riigi ülemkohtu otsuse tõttu pidi oma tegevuse 2009. aastal lõpetama üks sektoritevaheline ühendus, kes osales mitme käimasoleva edendusprogrammi kaasrahastamises. Need sündmused tõid kaasa kõnealuse aasta kulude ja ka täitmismäära ootamatu vähenemise.

II.A.3 Müügiedendusprogrammide analüüs

– Heakskiidetud ja tagasilükatud edendusprogrammid

Praeguses aruandes käsitletava ajavahemiku jooksul osalesid liikmesriigid müügiedenduses ja näitasid edendussüsteemi vastu üles suurt huvi. Komisjoni osakondadele esitati ühtekokku 430 programmiprojekti, mille liikmesriikide ametiasutused olid välja valinud, kogueelarvega 505,6 miljonit eurot ning komisjon kiitis neist kaasrahastamiseks heaks 183 programmi kogumaksumusega 248,6 miljonit eurot. Neist 134 sihiks oli siseturg ja 49 programmi sihiks olid kolmandate riikide turud.

Tabel 3. Juulist 2006 kuni juulini 2010 heakskiidetud või tagasilükatud programmid

[pic]

Heakskiidetud programmide kestuse kohta võib märkida, et 150 (82 %) neist kestavad kolm aastat (vt joonis 1). Nagu nähtub jooniselt 2, on 20 % programmide eelarve väiksem kui 1 miljonit eurot, 25 % programmidest on see 1–2 miljoni euro vahel, 36 % programmidest 2–4 miljonit eurot ja 19 % programmidest rohkem kui 4 miljonit eurot.

[pic] | [pic] |

Nagu allpool esitatud tabelist 4 näha võib, on müügiedenduspüüetest kasu olnud peaaegu kõikidel määruse (EÜ) nr 501/2008 1. lisas loetletud toodetel. Heakskiidetud programmide arvust lähtudes olid kõige suuremad kasusaajad piimatooted (36), neile järgnesid kvaliteettooted (KPN, KGT, mahepõllumajandus ja äärepoolseimad piirkonnad: 32), värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad (30), liha- ja linnulihatooted (23), veinid ja piiritusjoogid (20), oliiviõli (8) jne.

Tabel 4

Heakskiidetud programmid (siseturg ja kolmandad riigid) sektoriti ja eelarve järgi

Tooted | Eelarve kokku (miljonites eurodes) | ELi kaasrahastamine (miljonites eurodes) | % | Heakskiidetud programmide arv |

Veise- ja sealiha (töödeldud või töötlemata) | 9,3 | 4,6 | 1,86 % | 5 |

Kiulina | 3,3 | 1,7 | 0,67 % | 1 |

Värske puu- ja köögivili | 89,0 | 44,6 | 17,93 % | 24 |

Mesi ja mesindustooted | 4,3 | 2,1 | 0,86 % | 8 |

Munade märgistamine | 1,0 | 0,5 | 0,20 % | 1 |

Piim ja piimatooted | 116,4 | 56,6 | 22,76 % | 36 |

Multitooted | 34,3 | 17,2 | 6,90 % | 14 |

Oliiviõli ja lauaoliivid | 34,2 | 15,5 | 6,22 % | 8 |

Mahepõllumajandus ja mahetooted | 35,7 | 17,9 | 7,18 % | 15 |

Iluaiandus | 14,9 | 7,4 | 2,99 % | 9 |

Äärepoolseimad piirkonnad | 16,1 | 7,5 | 3,03 % | 2 |

KPN, KGT ja GTE | 39,4 | 19,7 | 7,93 % | 15 |

Kodulinnuliha | 13,3 | 6,6 | 2,67 % | 6 |

Töödeldud puu- ja köögivili | 16,9 | 8,4 | 3,39 % | 6 |

Kvaliteetliha | 30,2 | 15,1 | 6,08 % | 11 |

Kvaliteetne kodulinnuliha | 1,7 | 0,8 | 0,34 % | 1 |

Seemneõlid | 1,3 | 0,6 | 0,26 % | 1 |

Piiritusjoogid | 4,2 | 2,1 | 0,84 % | 2 |

Veinid | 39,1 | 19,6 | 7,87 % | 18 |

Kokku | 504,6 | 248,6 | 100,00 % | 183 |

Peamised põhjused projektide tagasilükkamiseks osutatud perioodil olid järgmised: tegevust ei olnud kirjeldatud piisavalt detailselt, et komisjoni osakonnad oleksid programmist saanud selge ülevaate; eelarve ei olnud piisavalt lahti kirjutatud, et oleks võinud hinnata programmi hinna ja kvaliteedi suhet, nagu nõutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 7 lõikes 2; ei olnud antud programmi esitamise põhjuseid; puudusid elemendid, mis oleksid tõestanud rakendusorgani valimise läbimõtlemist. Viimastel aastatel on programmide tagasilükkamisel olnud muu oluline põhjus, nimelt SMART[6] eesmärkide puudumine või selliste meetodite puudumine, mida saaks kasutada programmi hindamiseks ja mõjuhinnanguks.

- Kolmandate riikide programmid

Hoolimata komisjoni sõnaselgelt võetud kohustusest toetada müügiedendust kolmandates riikides moodustasid sellised programmid osutatud perioodil üksnes 27 % kõikidest esitatud programmidest (49/183). Need said 23 % ühenduse vahenditest, mis heakskiidetud müügiedendusprogrammidele eraldati (57,6 miljonit eurot / 250,5 miljonit eurot).

Kõige rohkem said sellest kasu järgmised sektorid: värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad, veinid, kvaliteettooted ja piimatooted. Põhja-Ameerika (21), Venemaa (20), Hiina (13) ja Jaapan (11) olid peamised sihtpiirkonnad, kui heakskiidetud programmide arvu põhjal otsustada.

[pic]

- Siseturu müügiedendusprogrammid

Aastatel 2006–2010 vähenesid siseturu jaoks mõeldud heakskiidetud programmide (v.a 2009. aastal heakskiidetud piimakriisiprogrammid) aastavood olulisel määral (vt tabel 3). Selle põhjuseks on rangemad hindamiskriteeriumid, mida komisjoni osakonnad programmide valimisel rakendasid. Samas toimus ühendusepoolse osaluse suurenemine, nagu on näidatud tabelis 3, nimelt 2006–2009 kasvas see 50,1 %ni, 30,4 miljardilt eurolt 45,8 miljardile eurole. Need numbrid hõlmavad programme, millega edendati konkreetselt linnuliha müüki (1 programm) ja piimatoodete müüki (13 programmi) ning mis võeti vastu komisjoni kahe ad hoc otsusega selleks, et vähendada kriisi mõju nendes sektorites. Selle suundumuse peamiseks põhjuseks on fakt, et kiideti heaks laiemad programmid, mis edendasid rohkem kui ühte tüüpi tooteid, või et mitu organisatsiooni ühest või mitmest liikmesriigist ühinesid selleks, et esitada ühine programm.

[pic]Heakskiidetud programmide arvu järgi otsustades olid peamised kasusaajad järgmistest riikidest: Itaalia (17), Prantsusmaa (11), Madalmaad (10), Saksamaa (9). Toodetest lähtudes olid peamised kasusaajad piimatooted (48,3 miljonit eurot), värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad (45 miljonit eurot), kvaliteettooted, sealhulgas mahepõllumajanduse ja äärepoolseimate piirkondade logod (35,8 miljonit eurot).

II.B Müügiedendusmeetmed, mida otseselt haldab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

II.B. 1 Kõrgetasemelised visiidid

Nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 2 lõikes 3 sätestatud raamistikus korraldati ajavahemikus 2007–2010 järgmised kõrgetasemelised visiidid või müügiedendusüritused:

- kõrgetasemeline kaubandusvisiit Indiasse (6.–10. märts 2007);

- müügiedendusüritus Hiinas (14.–16. mai 2008);

- müügiedendusüritus Kaplinnas Lõuna-Aafrikas (8.–10. september 2008);

- kõrgetasemeline kaubandusvisiit Hiinasse (18.–22. mai 2009);

- müügiedendusüritus Hongkongis (4.–6. mai 2009).

Need visiidid andsid võimaluse osaleda tihedas ajagraafikus mitmesugustel üritustel, sealhulgas seminarid, kohtumised ajakirjanikega, osalemine kaubandusmessidel, ettevõtjatevahelised kohtumised ja üritused kohalikes kaubanduskodades. Kõikidel visiitidel oli süstemaatiline avalike suhete alane toetus nii visiidi ajal kui pärast seda. Aruandlusperioodi jooksul oli kõrgetasemelistele visiitidele tehtud eelarveeraldis 1 miljon eurot aastas. 2010. aastal on Moskvas ülemaailmse toidumessi raames planeeritud kõrgetasemeline müügiedendusüritus (14.–17. september 2010).

II.B. 2 Mahetoidu ja mahepõllumajanduse müügiedenduskampaania

Töö selle kampaania kallal algas 2006. aastal nõukogu määruses (EÜ) nr 2826/2000 (hiljem asendati see määrusega (EÜ) nr 3/2008) sätestatud raamistikus, mille eesmärk oli järgida mahetoidu ja mahepõllumajanduse Euroopa tegevuskava meedet nr 1. Kampaania, mis loodi liikmesriikide müügiedendusmeetmete täienduseks, hõlmas kõiki 27 liikmesriiki ja selle eelarve kolmeks aastaks oli kuni 3 miljonit eurot. Kampaania algas 25. juulil 2008.

II.B. 3 Muud otsese halduse raames tehtud kulutused

- Müügiedendusprogrammide valimisse kaasatud väliseksperdid

- Hindamisuuringud

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi otsese halduse alla kuuluva tegevuse üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva aruandega kaasnevas komisjoni talituste töödokumendi 2. lisas.

III. Hindamine

III.A Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi siseaudit ja kontrollikoja aruanded

2009. aastal oli põllumajandustoodete müügiedenduse süsteem kahe auditiaruande teemaks, neist ühe tegi kontrollikoda ja teise tegi põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi siseauditi üksus.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi siseauditi 13. mai 2009. aasta aruandes märgiti muu hulgas, et olemasolevad süsteemid vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele piisaval määral ning et alates 2005. aastast on valikumenetluse kvaliteet järjepidevalt kasvanud.

8. juulil 2009 avaldatud eriaruandes nr 10/09 hindas kontrollikoda mitmete programmide mõju ja leidis, et „enamikul juhtudel oli tehtud töö kokkuvõte piisavalt üksikasjalik, et mõista, kuidas raha oli kulutatud ja millised meetmed olid ellu viidud, ning tagada, et need olid kooskõlas müügiedenduse eesmärgiga”. Mis puudutab kulutuste järelevalvet, siis leidis kontrollikoda, et komisjon on viimase kahe aasta jooksul võtnud kasutusele või tugevdanud menetlusi ja vahendeid, et teostada järelevalvet liikmesriikide programmide ja maksenõuete üle.

Mõlemas aruandes oli siiski ära märgitud, et tõhusust, tulemuslikkust ja keskkonnamõju võiks veel paremaks muuta. Samuti rõhutati, et komisjonil tuleb mitmeid müügiedendussüsteemi aspekte edaspidi täiustada.

Kontrollikoda esitas ka liikmesriikidele üleskutse aidata valikumenetlust paremaks muuta – kontrollida esitatud programmiprojektide asjakohasust ja teha nõudlikum valik. Samuti soovitas ta liikmesriikidel tungivalt edastada komisjonile teavet olemasolevate riiklike ja piirkondlike müügiedendusmeetmete kohta. Lisaks sellele soovitati liikmesriikidel täiustada oma riigihankemenetlusi, mida rakendusorganite valimisel kasutatakse, ja vältida eelkõige liiga lühikesi tähtaegu ning kohaldada vormilisi protseduure süstemaatilisemalt, ja tagada ka, et programme esitavad organisatsioonid vastavad valikukriteeriumidele.

III.B Müügiedendussüsteemi positiivsed ja negatiivsed aspektid kontrollikoja aruande järgi

Aruandes esitab kontrollikoda järgmised järeldused ja soovitused, mis toovad välja müügiedendussüsteemi töö, nagu see vähemalt aruandega hõlmatud ajal on olnud, suurimad tugevused ja nõrkused.

- Komisjon on juba mõned aastad täiustanud põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega seotud kulutuste haldus- ja kontrollikorraldust. Sellist täiustamist tuleks veel täiendavalt konsolideerida ja laiendada.

- Kasutatav süsteem ei võimalda mõõta selle poliitikavaldkonna mõjusust. Kuigi poliitika mõju on arvatavasti positiivne, on seda praegu keeruline mõõta. Poliitika eesmärke tuleb täpsustada ja kehtestada sobivad tulemusnäitajad, ning samaaegselt tagada, et seatud ambitsioonid ja kulukohustustega seotud eelarved oleksid teineteisega kooskõlas.

- Kõikide sidusrühmadega konsulteerimiseks tuleks võtta kasutusele ametlik menetlus, et tagada erinevate olemasolevate müügiedendusmeetmete vaheline täiendavus ja saada abi strateegia määratlemisel. Selle soovituse järgimiseks loodi 28. septembril 2009 põllumajandustoodete edendamise nõuanderühma juurde spetsiaalne rühm.

- Komisjon on kaasfinantseeritavate programmide heakskiitmisel muutunud valivamaks. Pooleliolevate täiustuste tegemist tuleks jätkata, eriti seoses nõudega esitada teavet programmi eeldatava mõju ja selle mõõtmisviisi kohta. Liikmesriigid peaksid samuti jätkama selektiivsuse suurendamist.

- Programmide rakendamisel ja kulutuste korrektsemaks muutmisel on keskne roll rakendusorganitel, kelle valiku suhtes tehtud kontrollidele tuleks esmajärjekorras tähelepanu pöörata, sest need on ikka veel liiga piiratud. Komisjoni tehtav kulutuste järelevalve on märgatavalt paranenud, kuid teatavate liikmesriikide kontrollides esineb olulisi puudusi. Kõnealuste puuduste suhtes tuleb teha järelkontrolli, et tagada nende puuduste kiire parandamine.

III.C Hindamine liikmesriikide ja piirkondade või tootesektorite tasandil

ELi kaasfinantseeritavate teabe- ja müügiedendusprogrammide hindamise, millele on osutatud punktis II.B.3, viisid ajavahemikus 2006–2008 raamlepingute alusel läbi väliskonsultandid.

Neli hindamist käsitlesid siseturgu :

- mahepõllumajandussektor (november 2006);

- veinisektor (aprill 2007);

- puu- ja köögivili (november 2007);

- piimatooted (september 2008).

Teised neli hindamist käsitlesid erinevaid tootesektoreid kolmandates riikides või piirkondades :

- Ameerika Ühendriigid ja Kanada (november 2006);

- Šveits ja Norra (mai 2007);

- Venemaa ja Jaapan (november 2007);

- India, Hiina ja Kagu-Aasia (detsember 2008).

Iga hindamine keskendus alates 2002. aastast rakendatud ELi kaasfinantseeritavate teavitus- ja müügiedendusprogrammide seostatuse, tõhususe, tulemuslikkuse, mõju ja täiendavuse hindamisele.

Lisaks sellele põhines iga hindamine programminäidetel, mis olid valitud ELi eri liikmesriikidest ja mis kõik kasutasid ära üle poole sektorile eraldatud vahenditest. Teavet saadi mitmesugustest allikatest, peamiselt kättesaadavatest dokumentidest ja statistikast, sidusrühmadega läbiviidud õpikodadest ja küsitlustest, ning uurijate meeskonna poolt läbi viidud põhjalikest uuringutest.

Peamised soovitused siseturu kohta olid järgmised.

- Programmid peaksid põhinema nii üldisel turuanalüüsil kui ka sihtturgude analüüsil, võtma arvesse nende suurust ning sisaldama kavandatava teabe- ja/või müügiedenduskampaania kvantifitseeritud eesmärkide hierarhia selget määratlust.

- Tuleks kindlaks määrata soovitud mõju nõudlusele nii üldiselt kui ka tarbijagrupiti, vastavalt spetsiifilistele turuomadustele ja olemasolevatele ressurssidele, samuti metoodika selle hindamiseks rakendamise ajal ja pärast läbiviimist, kooskõlas tehnika tasemele vastavate juhistega.

- Komisjoni ja liikmesriikide sellekohased ülesanded tuleb selgemalt kavandada. Programmide lõpliku heakskiitmise või tagasilükkamise menetlust, mida komisjon kasutab, tuleks nii liikmesriikide pädevatele asutustele kui ka võimalikele programme esitavatele organisatsioonidele paremini selgitada.

- Tuleks jätkata enampakkumiste (projektikonkursside) korraldamist, et saavutada optimaalne kulude ja tulude suhe, mis põhineb riigi turustandarditel.

- Suurte programmide ja kampaaniate puhul peaks olema kohustuslik teha järelhindamine ja vahe- või püsihindamine, ning hindamise tingimus peaks sisalduma selliste programmide eelarves.

- Tuleks leida rohkem stiimuleid sünergia ja vastastikuse täiendavuse loomiseks eri liikmesriikide kaasrahastatavate programmide vahel ning ELi kaasrahastatavate ja erasektori programmide vahel.

Peamised soovitused kolmandate riikide kohta olid järgmised:

- ELi edendusmeetmete üleilmsed eesmärgid peaksid keskenduma sellele, et Euroopa tootjatel ja kaubandusorganisatsioonidel oleks võimalik eksportida kolmandatesse riikidesse.

- ELi meetmed peaksid enam panema rõhku tootjate ja programmide vahelisele sünergiale.

- Uute turuletulijate toetuseks tuleks kehtestada teatavad konkreetsed sätted.

- Programmide koostamine ja müügiedendusmeetmed peaksid rohkem arvestama tärkavate ja/või kaugete turgude erijoontega.

- ELi meetmete üldraamistikku tuleks täiustada, et lahendada mitmetimõistetavused geograafilise piirkonna ja kaubamärgi nimetamises.

- Haldusnõudeid tuleks kohandada programmi piirangutega.

III.D Hindamine kaasrahastatavate programmide tasandil

III.D. 1 Pärast 2006. aastat kasutusele võetud hindamiselemendid

Süsteemi rakendamise esimestel aastatel loeti kaasfinantseeritud müügiedendusprogramme edukateks juba siis, kui nad olid rakendatud nii, nagu esialgne projekt ette nägi, mingit ametlikku hindamist ei nõutud ja seetõttu ei kaetud ka hindamiskulusid (kui mingi hindamine tehti).

Selle olukorra muutmiseks on tehtud mitmeid samme.

- Oktoobris 2007 jagati liikmesriikide asutustele laiali dokument programmide hindamise juhistega, et nad seda programmiprojekte esitavatele organisatsioonidele tutvustaksid. Selles dokumendis oli arvesse võetud sektoriauditi ja konsultantide kõiki soovitusi. Dokumenti muudeti hiljem ja hindamistingimusi käsitlev osa lisati ELi kaasrahastatavaid müügiedendusprogramme käsitlevasse seletuskirja, mis moodustab taotlusvormi lisa. Teine osa, mis käsitleb hindamist ennast, on lisatud dokumendile „Menetluste käsiraamat põllumajandustoodete müügiedenduseks esitatud programmide hindamiseks ja vastuvõtmiseks”.

- Täiendatud on liikmesriikide asutuste käsutuses olevat näidislepingut, et programmide tulemusi saaks hinnata välisasutuse abiga. Peale selle on programmide hindamiseks eraldatud eelarvet suurendatud kolmelt viiele protsendile (lõpphindamiseks) ja samuti võib hindamiseks lisaraha saada kasutamata üldkulude eelarvest.

III.D. 2 Programmide esimene mõjuhindamine

Alates 2008. aastast on tehtud programmide mõjuhindamist programmi lõppemisel ja see on lisatud lõpparuandesse, mille vaatab üle programmijuht. Sellisel hindamisel kasutatakse niisuguseid indikaatoreid nagu eelarve täitmismäär või rakendatud programmi vastavus esitatud programmiprojektile. Programmides sisalduvad meetmed on üha edukamad. Kuni tänaseni koostasid aruandeid programme esitavad organisatsioonid ise. Alates 2010. aastast viivad hindamisi läbi sõltumatud hindamisasutused.

Müügiedendusprogrammide rakendamise ajal väljatöötatud müügiedendusvahendite kvaliteedi ja positiivse mõju hea näitaja on asjaolu, et pärast mitmete programmide lõpuleviimist on programmi esitanud organisatsioon taotlenud luba selleks, et toota omal kulul juurde nende vahendite lisakoguseid edaspidiseks kasutamiseks.

III.E. Komisjoni otsese halduse alla kuuluva tegevuse hindamine

III.E. 1 Kõrgetasemeliste visiitide mõju hindamine

Kõrgetasemeline kaubandusvisiit Indiasse (märts 2007)

Visiit täitis „esmaavastaja” rolli ja avas India suhteliselt uue turu uksed Euroopa eksportijatele, edastades sõnumi Euroopa toodete kvaliteedi ja rikkaliku valiku kohta. India meedia võttis külaskäigu väga hästi vastu (meediakajastuse väärtus ulatus hinnanguliselt 1,25 miljoni euroni). Visiidi Euroopa-mõõdet pandi eriti tähele. Visiidil oli otsustav roll selles, et India vähendas alkoholi imporditollimakse, mis olid väga suured.

Müügiedenduskampaania Hiinas (mai 2008)

Visiidiga saadud meediakajastus oli hinnanguliselt 450 000 eurot väärt ja hõlmas 25 000 000 inimest. Mitu tuhat külastajat käis ELi väljapaneku juures, mis asus muude Euroopa paviljonide keskel, neist 967 jätsid oma visiitkaardi, lisaks täideti 1 127 küsimustikku.

Müügiedendusüritus Kaplinnas Lõuna-Aafrikas (september 2008)

Üritus seisnes peaasjalikult avalike suhete alases töös, mis oli suunatud nii Lõuna-Aafrika ametnikele kui ka Euroopa eksportijatele, et näidata ELi toetust nende pingutustele vallutada uusi maailmaturge.

Kõrgetasemeline kaubandusvisiit Hiinasse (mai 2009)

Euroopa delegatsiooni visiit võeti meedia poolt hästi vastu ja tekitas meediakajastuse, mis oli hinnanguliselt 1 500 000 eurot väärt ja hõlmas 49 600 000 inimest. Mitu tuhat külastajat käis ELi väljapaneku juures, mis nagu eelmisel aastalgi asus muude Euroopa paviljonide keskel.

Müügiedendusüritus Hongkongis (mai 2009)

Seminaril osales 50 inimest ja festivalil 200 inimest. Umbes 8 000 inimest külastas väljapanekut. Sündmust kajastati seitsmes pressiartiklis, mis oli hinnanguliselt 6 656 eurot väärt ja mille levik ulatus 260 000 inimeseni.

III.E. 2 Mahepõllumajanduse müügiedenduskampaania 2006–2009 hindamine

Mahetoidu ja mahepõllumajanduse müügiedenduskampaania tulemused on olnud väga positiivsed. Piiratud eelarve raames – eelkõige võrreldes mõne suurema riikliku või erasektori kampaaniaga – pakuti arvukatele erinevatele sihtgruppidele lihtsaid ja tõhusaid turundus- ja infovahendeid. Loodi ja tõlgiti rohkem kui 150 lehekülge teksti, milles anti teavet selle sektori kohta ja propageeriti seda mitmesugustele sihtgruppidele.

Hindamine näitas, et sihtgrupid on need vahendid heaks kiitnud ja kasutusele võtnud, eriti sellistes riikides, kus see sektor on vähem arenenud ja riigi tasandil on vähem algatusi. Kaasrahastatud programmid mahetoodete müügiedenduseks kasutavad neid kampaania käigus väljatöötatud uusi materjale. Seetõttu on uusi programme võimalik käivitada väiksema eelarvega kui muidu, sest ei ole vaja rahastada uute müügiedendusmaterjalide väljatöötamist, mis on samaväärsena juba olemas.

Statistilised andmed veebilehe külastatavuse kohta on samuti paljutõotavad. Veebileht on juba põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kõige külastatavam alamleht, kuu aja jooksul külastatakse seda keskmiselt 70–80 000 korral ja materjale laaditakse alla 15 000-30 000 korral kuus. 2008. aasta esimese viie kuu jooksul pärast kampaania algust oli leheküljel käinud 186 991 külastajat ja seda loeti suureks eduks. Terve 2009. aasta jooksul külastati veebilehte 1 070 000 korral (see arv moodustab 63 % kogu põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidi kõikidest külastustest). Kuna see lehekülg on kõikides suuremates otsingumootorites esimeste otsingutulemuste seas, on temast saanud oluline infokoht nendele, kes otsivad teavet mahetoidu ja mahepõllumajanduse kohta.

IV. Üldjäreldused

Ajavahemikul 2006–2010 tehti ELi kaasfinantseeritavatesse põllumajandustoodete müügiedendusprogrammide süsteemi mitmeid muudatusi.

- Lihtsustamine. Kaks nõukogu määrust liideti kokku üheks ja kaks komisjoni määrust liideti kokku üheks.

- Uute programmide valikumenetlust komisjoni tasandil täiustati sellega, et võeti vastu juhised ja hakati kasutama kvantitatiivseid hindamismeetodeid (hindamistabel) ja mitmesuguse programmides sisalduva tegevuse võrdluskulusid.

- Täiustati programmide mõjuhindamist programmide rakendamise ajal ja selle lõppemisel.

- Mõistlik majandamine – jätkuvalt täiustati programmide haldamist. Sektori eelarve täitmismäär (kulutused/eraldised) kasvas märkimisväärselt, peaaegu 100 %ni.

- Lisaks kõigele kasutati müügiedendussüsteemi aruandlusperioodil ka selleks, et võidelda kriisi tagajärgedega kahel juhul: linnugripp (2007) ja kriis piimandussektoris (2008).

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi siseauditi üksuse ja kontrollikoja poolt hiljuti tehtud auditid kinnitavad neid täiustusi. Siiski tuleb veel teha järgmisi täiustusi.

- Komisjoni osakondadele saadetud programmide kvaliteeti tuleb veel parandada. Juba vastu võetud ja ajakohastatud juhised on selles kindlasti abiks.

- Tuleb veelgi täiustada programmide valimist, järelevalvet nende üle ja programmide auditeerimist, mida viivad läbi liikmesriikide pädevad asutused. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata enampakkumismenetlustele, mida kohaldatakse rakendusorganite valimise suhtes. Seejuures rõhutatakse nii artikli 9 lõike 2 punktis e ja artikli 12 lõikes 2 tehnilist ja finantssuutlikkust, mis nendel organitel peab olema selleks, et tagada müügiedendusmeetmete võimalikult tõhus rakendamine.

- Praegune kaasrahastatavate programmide heakskiitmise menetlus on küllaltki ebaselge. Programme hinnatakse kaks korda, liikmesriigis ja seejärel ELi tasandil. Kogu valikumenetlus kestab seitse kuud. Siiski, nagu nähtub käesoleva aruande leheküljel 6 olevast tabelist 3, lükatakse tagasi enam kui 50 % esitatud programmidest.

Praegune teavitamis- ja müügiedenduspoliitika vaadatakse läbi paralleelselt käimasoleva aruteluga ÜPP reformi üle pärast 2013. aastat. Müügiedendusvahendid peaksid olema tõhusaks tööriistaks ELi tootjatele ja olema samas suunatud halduskoormuse vähendamisele.

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.

[2] Käesoleva aruanne hõlmab kogu 2006. aastat.

[3] Komisjoni määrus (EÜ) nr 501/2008, 5. juuni 2008, ELT L 147, 6.6.2008, lk 3.

[4] Rahvusvaheline Oliivinõukogu, IOC

[5] Eelarve ülekasutamine 2007. ja 2008. aastal kaeti vahendite ülekandega.

[6] SMART: Specific (konkreetne), Measurable (mõõdetav), Appropriate (asjakohane), Realistic (saavutatav), Time scheduled (ajastatud).