[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 18.12.2009

KOM(2009)694 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010

{SEC(2009) 1706}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Peamised arengujooned 3

2.1. Naiste ja meeste ebavõrdsus 3

2.2. Areng poliitikas ja õigusloomes 5

3. Strateegilised väljakutsed ja suunised 7

3.1. Soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive vahelise sünergia tugevdamine majanduse elavdamise ja jätkusuutliku majanduskasvu stimuleerimiseks 7

3.2. Töö-, era- ja pereelu tõhusam sobitamine nii naiste kui ka meeste jaoks 8

3.3. Sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine 9

3.4. Soolise vägivalla vältimine ja soolise vägivalla vastane võitlus 9

3.5. Soolise võrdõiguslikkuse ideede elluviimine 10

4. Kokkuvõte 11

SISSEJUHATUS

Iga-aastasel Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel esitab Euroopa Komisjon aruande soolise võrdõiguslikkuse arengust ELi liikmesriikides ning tutvustab uusi väljakutseid ja prioriteete. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus kuulub Euroopa Liidus põhiõiguste hulka ning on ELi ühtne põhimõte. Euroopa Liit on palju ära teinud naiste olukorra edendamiseks ning naiste ja meeste elu parandamiseks. Vastu on võetud mahukas võrdse kohtlemise õigusaktide pake ja soolise võrdõiguslikkuse dimensioon on integreeritud selgesõnaliselt ELi poliitilistesse põhimõtetesse ja instrumentidesse. Liikumine sooliselt võrdse ühiskonna ja tööturu suunas on muutunud laialdasemaks, siiski kohtab veel soolist ebavõrdsust, eelkõige naiste suhtes. Praegune majanduskriis ohustab soolise võrdõiguslikkuse alal saavutatut ning majanduslanguse tagajärjed mõjutavad negatiivselt just naisi. Surutist võidakse kasutada soolise võrdõiguslikkuse meetmete kärpimise põhjusena ning riikide kriisivastaste meetmete analüüs kinnitab seda ohtu. Samas pakub kriisiaeg ainulaadset võimalust muutusteks, pidades silmas et sooline võrdõiguslikkus on jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eeltingimus. Poliitikakujundajatel on võimalus rakendada meetmeid, et muuta tööturg ja ühiskond tulevikus sugupoolte jaoks veelgi võrdsemaks.

Kuigi majanduslik ja sotsiaalne kontekst on muutunud, ei ole kriis muutnud peamisi väljakutseid, näiteks tööturgude paremat toimimist, sotsiaalkaitse jätkusuutlikkust ja adekvaatsust, ühiskonna vananemist. Soolise võrdõiguslikkuse meetmed on osa neile väljakutsetele vastamisest, samas peavad need poliitilised meetmed kriisi tõttu demonstreerima oma kulutasuvust.

Võttes 2010. aastal vastu soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis on praegu kehtivate naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste järelmeede, suurendab Euroopa Komisjon taaskord oma panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Samuti ajakohastatakse majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevat Lissaboni strateegiat ning oluline on, et soolise võrdõiguslikkuse teema on sisse viidud ELi 2020. aasta strateegiasse. 2010. aasta on nimetatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks, mis rõhutab vajadust tõhusate meetmete järele, et kaasata haavatavaid rühmi. Lisaks möödub 15 aastat Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest, see tähendab, et hindamisele tuleb erinevate valdkondlike meetmetega saavutatu. See kõik aitab luua suuremat sünergiat mitme 2010. aastal läbivaadatava strateegia vahel.

PEAMISED ARENGUJOONED

Naiste ja meeste ebavõrdsus

Ühiskonna kõigis sfäärides esinevate soolise ebavõrdsuse ilmingute vastu võitlemine on pikaajaline protsess, sest see hõlmab strukturaalseid ja käitumuslikke muutusi ning naiste ja meeste rollide ümbersõnastamist. Progress on aeglane: naiste ja meeste ebavõrdsus eksisteerib jätkuvalt tööhõive määrade, palkade, töötundide, vastutusastme, hooldus- ja majapidamiskohustuste jaotuse ning vaesusriski alal.

Naiste tööturul osalemise tõus on positiivne areng, mis kujutab endast olulist panust ELi majanduskasvu – kui arvestada aastase majanduskasvu näitajaid 1995. aastast alates, siis on naiste panus sellest olnud neljandik[1]. Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 protsendipunkti ning jõudnud 2008. aastal 59,1 %-ni, see on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks), kuigi see näitaja on liikmesriigiti erinev, ulatudes 40 %-st kuni 70 %-ni. Meeste ja naiste tööhõivemäärade keskmine erinevus on 2008. aastal langenud 13,7 protsendipunktile, 1998. aastal oli erinevus 18,2 protsendipunkti.

Majanduskriis katkestas kahjuks selle positiivse suundumuse, tuues endaga kaasa tõsiseid tagasilööke tööturul ja töötuse näitajate kasvu. Ajavahemikus 2008. aasta maist kuni 2009. aasta septembrini on töötuse määr ELi tasandil kasvanud kiiremini meeste puhul (6,4 %-lt 9,3 %-le), kui naiste puhul (7,4 %-lt 9 %-le). Tööstus ning ehitus, kus domineerib meessoost tööjõud, on saanud tugeva löögi. Samas on viimastel kuudel tõusnud meeste ja naiste töötuse määrad võrdselt, mis osutab tõenäoliselt sellele, et kriis on laienenud ka teistesse sektoritesse, mis on esimesena löögi alla sattunud sektoritega võrreldes sooliselt enam segunenud. Tosinas liikmesriigis on töötuse määr siiski endiselt kõrgem just naiste hulgas. Lisaks tuleb märkida, et kuna naiste töökohad on kontsentreerunud avalikku sektorisse, võivad eelarvekärbetest tingitud töökohakaotused mõjutada just eelkõige naisi.

Eelmiste kriiside kogemused on näidanud, et meeste tööhõive taastub naiste omast kiiremini[2].Töö kaotanute hulgas on oht uut tööd mitte leida suurem just naiste puhul . Majanduslangusega seoses on oluline keskenduda töötuse määrade arengule, kuid selline lähenemine võib varjata muid, vähem nähtavaid suundumusi, mille hulka kuuluvad naiste ülekaalukas esindatus mitteaktiivsete isikute hulgas (63 miljonist 25–64 aastastest, kes kuuluvad mitteaktiivsesse elanikkonnarühma, moodustavad naised üle kahe kolmandiku) või siis osalise tööajaga töötamine isikute puhul, kes sooviksid küll rohkem töötada, kuid kes ei ole tingimata töötuna registreeritud.

Tööturul satuvad ebasoodsasse olukorda pigem naised, nt sõlmivad naised enam ebakindlaid töölepinguid või on sunnitud töötama osalise tööajaga. Palkade erinevus on jätkuvalt naiste kahjuks (2007. aastal oli see erinevus ELis keskmiselt 17,6 %); see kõik mõjutab omakorda naiste elu jooksul kogutud sääste, sotsiaalkindlustusega kaetust ja pensione, mille tulemusena on vaesusriski määr naiste, eelkõige pensionieas naiste, hulgas suurem. 2007. aastal oli vaesusriski määr kõrgem naiste puhul (17 %), meestel oli see 15 %. Erinevus oli eriti suur vanemaealiste (22 % naistel, võrreldes 17 %-ga meestel) ja üksikvanemate puhul (34 %). Nende olukord, kes puutuvad kokku ebasoodsa olukorraga mitmes valdkonnas, on eriti raske. Lõpetuseks võib öelda, et neis riikides, kus siiani domineerib meessoost leivateenija mudel, mõjutab sissetuleku kaotus (töö kaotamise tagajärjel) leibkondi laiemalt, mis veelgi rõhutab vajadust toetada mudelit, kus rahateenijaid on kaks.

Vaadates kaugemale praegusest majanduskriisist ning selle mõjust naistele ja meestele, on vaja arutleda pikemaajaliste ülesannete üle, mis mõjutavad sugudevahelist võrdõiguslikkust tööturul. Kuigi naiste haridustase on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja kõrgharidusega naiste arv ületab meeste oma (2006. aastal moodustasid ELis kõigil erialadel kokku naised 59 % kõrgkooli lõpetanutest), on naised jätkuvalt kontsentreerunud traditsiooniliselt naiselikesse ja sageli madalapalgalistesse sektoritesse (tervishoiu- ja hooldusteenused, haridus jne) ning töötavad harva ühiskonna mistahes valdkonna vastutusrikastel ametikohtadel. Teistest sõltuvate isikute (laste, puudega isikute, vanurite) hooldusteenuste kättesaadavuse, asjakohaste puhkuseskeemide ja mõlema vanema jaoks paindliku tööajakorralduse puudumine takistab sageli naiste osalemist tööturul või nende täistööajaga töötamist. 2008. aastal töötas osaajaga 31,1 % naistest, osaajaga töötavaid mehi oli 7,9 %. Võttes aluseks tööhõive määra täistööaja ekvivalendi, on tööhõive määra erinevus meeste ja naiste puhul 2003. aastast saadik vaid veidi vähenenud ning üheksas liikmesriigis on see näitaja koguni suurenenud.

Lastega naised töötavad lasteta naistest vähem (esimeste tööhõive määr on 11,5 % võrra madalam), samas töötavad lastega mehed lasteta meestest rohkem (+6,8 protsendipunkti). Vanemaks olemise tugev mõju tööhõivele on seotud traditsiooniliste soorollidega ja ka lastehoiuasutuste vähesusega paljudes liikmesriikides. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on lastehoiuvõimalusi juurde tulnud, jäävad Euroopa sihttasemega[3] kooskõlas olevad katvuse määrad kehtestatud sihttasemetest allapoole paljudes riikides, eelkõige just alla kolme aastaste laste osas. Ka muude sõltuvate isikute eest hoolitsemine mõjutab tugevasti naiste ja meeste võimalusi tööl edasi käia. See on probleem, mis süveneb elanikkonna vananedes. 2005. aastal lasus rohkem kui 20 miljonil Euroopa elanikul vanuses 15–64 (12,8 miljonil naisel ja 7,6 miljonil mehel) kohustus hoolitseda sõltuva täiskasvanu eest. See kohustus on tihti 55-64 aastaste naiste madala tööhõive põhjuseks (36,8 % 2008. aastal, 18,2 protsendipunkti madalam kui meeste tööhõive määr). Töö- ja pereelu tasakaalustamise meetmete puudumine võib mõjutada ka naiste ja meeste otsust lapsi mitte saada või neid vähem saada, see omakorda on probleemiks rahvastiku vananemise ja tööturu tulevikuvajaduste seisukohast, mis kokkuvõttes kahjustab majanduskasvu. Riikides, kus lastehoid on paremini korraldatud, kus võimaldatakse vanemapuhkust ja paindlikku tööajakorraldust, on nii naiste tööhõive kui ka laste sündimuse määrad kõrgemad.

Kuigi nende naiste arv, kes osalevad otsuste tegemisel või kes on nimetatud ELis juhtivale ametikohale, on viimastel aastatel kasvanud, on võim poliitika- ja majandussfääris siiani tugevalt meeste kätes. Keskmiselt iga neljas liikmesriigi parlamendi liige ja oluline valitsuse minister ELis on naine, kuid olukord liikmesriigiti on erinev. Olukord on veidi paranenud pärast 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, mil naiste osakaal suurenes 31 %-lt 35 %-le. Majandussektoris ei ole näitajad nii positiivsed, näiteks Euroopa suurettevõtete nõukogude liikmetest on vaid iga kümnes naine, nõukogu juhtidest on vaid 3 % naised.

Areng poliitikas ja õigusloomes

2009. aastat iseloomustas ülemaailmne majandus- ja finantskriisi mõju majanduse toimimisele ja tööturgudele. 2008. aasta lõpus võttis EL vastu Euroopa majanduse elavdamise kava,[4] mis sisaldas meetmeid naiste ja meeste tööhõive säilitamiseks. 2009. aasta mais toimunud tööhõive tippkohtumisel oli arutluse all kriisi mõju ja kriisi leevendamise võimalused. Komisjon esitas teatise „Ühine kohustus tööhõive tagamisel”,[5] mille eesmärk oli piirata kriisi mõju sotsiaalsfäärile. Teatises tõdeti, et majanduslangusele reageerimiseks on vaja suurendada soolist võrdõiguslikkust. Liikmesriikide kriisivastaste meetmete hiljutine analüüs kinnitab ohtu, et võrdõiguslikkuse poliitika olukord halveneb ja selle poliitika elluviimiseks eraldatud eelarve väheneb[6]. Mõned soolise võrdõiguslikkuse meetmed on tühistatud või edasi lükatud ning võimalikud tulevikus tehtavad kärped riikide eelarvetes võivad omada negatiivset mõju naiste tööhõivele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Mõnes liikmesriigis on siiski rakendatud häid tavu, näiteks on algatatud programme hooldussektori toetuseks[7].

Naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee võttis vastu arvamuse,[8] milles käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi majandus- ja finantskriisi kõrvaldamise abinõuna. Seal esitati soovitusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks majanduse elavdamine meetmetes ja ELi 2020. aasta strateegias.

Rootsi eesistujariigiks olemise ajal võttis nõukogu vastu järeldused,[9] milles käsitletakse panust, mida soolise võrdõiguslikkuse meetmed võivad osutada jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse tagamisel, ning vajadust tugevdada soolist mõõdet ELi 2020. aasta strateegias. Nõukogu võttis vastu ka järeldused,[10] milles käsitletakse Pekingi tegevusprogrammi rakendamist Euroopa Liidu eesistuja ettevalmistatud aruande põhjal.

Nõukogu saavutas poliitilise kokkuleppe direktiivi ettepaneku osas, millega rakendatakse Euroopa sotsiaalpartneritega lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet[11]. Selle direktiiviga pikendatakse lapsehoolduspuhkust ja muudetakse see osaliselt mitteülekantavaks, et innustada isasid lapsehoolduspuhkuse eeliseid kasutama, ning võimaldatakse lapsehoolduspuhkuselt naasvatel töötajatel taotleda kindla perioodi jooksul paindlikku töökorraldust. Samuti saavutas nõukogu poliitilise kokkuleppe ühise seisukoha osas, mis käsitleb direktiivi[12] (füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende abikaasade kohta) kavandatud läbivaatamist. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad veel kokku leppima selle täpse teksti suhtes. Sünnituspuhkust käsitleva direktiivi[13] läbivaatamise ettepanek on arutlusel ELi seadusandjate seas. Komisjon võttis vastu aruande direktiivi 2002/73/EÜ rakendamise kohta[14]., milles käsitletakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega. Selle direktiivi rakendamisel on küll saavutatud edu, kuid siiski tuleb paljudes riikides veel direktiivi korrektse ülevõtmise nimel pingutada.

Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu nõukogu raamotsus inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite kaitse kohta[15]. 2009. aasta oli ka esimene aasta, mil rakendati ELi suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu. Neis suunistes antakse ideid strateegiate väljatöötamiseks, mida liimesriigid ja EL peavad väliste meetmete raames rakendama, et vägivalda ära hoida, ohvreid kaitsta ja vägivallatsejaid vastutusele võtta.

STRATEEGILISED VÄLJAKUTSED JA SUUNISED

Soolise võrdõiguslikkuse puhul ei ole küsimus üksnes erinev olemises ja sotsiaalses õigluses, sooline võrdõiguslikkus on ka jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eeltingimus. Soolise võrdõiguslikkuse meetmetesse investeerimine tasub end ära naiste tööhõivemäärade kõrgemate näitajate näol, naiste panusena SKP-sse, maksutuludena ja jätkusuutlike sündimusmääradena[16]. On väga oluline, et sooline võrdõiguslikkus jääks ELi 2020. aasta strateegia keskseks elemendiks, sest naiste ja meeste võrdõiguslikkus on end näidanud nii vanade kui ka uute probleemide jätkusuutliku lahendusena. Soolise võrdõiguslikkuse meetmeid tuleks käsitada seega pikaajalise investeeringuna ja mitte lühiajalise kuluallikana.

Majanduslanguse leevendamiseks võetud meetmed kujutavad endast naiste tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse seisukohast nii võimalust kui ka potentsiaalset ohtu. Võib juhtuda nii, et praegune majandussurutis lükkab võrdõiguslikkuse meetmetest tulenevad eelised kaugesse tulevikku või isegi annab kogu protsessile tagasikäigu; pikaajalised tagajärjed võivad avalduda majanduse jätkusuutlikkuse ja sotsiaalkaitsesüsteemide, sotsiaalse kaasatuse ja demograafia vallas.

Tõhusaid soolise võrdõiguslikkuse meetmeid tuleb vaadelda osana lahendusest, kuidas kriisist väljuda, toetada majanduse elavdamist ja tugevdada majandust tulevikus. Majanduse jätkusuutliku taastamise ja riigi rahanduse usaldusväärsuse aluseks on strukturaalsed reformid, mille eesmärk on tööjõu suurema osalemise tagamine[17]. Naiste tööhõivesse ja majanduslikku sõltumatusse ning töö- ja eraelu tasakaalumeetmetesse investeerimine nii naiste kui ka meeste osas on näidanud, et need investeeringud tasuvad end majanduse ja sotsiaalse arengu seisukohast ära[18].

Soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive vahelise sünergia tugevdamine majanduse elavdamise ja jätkusuutliku majanduskasvu stimuleerimiseks

Siiani esineva naiste ja meeste vaheliste ebavõrdsuse likvideerimist soolise võrdõiguslikkuse meetmete abil võib võtta kui majanduskasvu soodustavat faktorit, mitte kui ühiskonna kuluallikat. Sooline võrdõiguslikkus tööturul võib aidata liikmesriikidel tööjõu pakkumise täit potentsiaali ära kasutada, seda eelkõige silmas pidades oskustega inimeste vähesust tulevikus. See aitab kaasa ka tööhõivepoliitika struktuurireformide, sealhulgas paindliku turvalisuse strateegiate edule.

- 2010. aastal vastuvõetava majanduskasvu ja töökohtade uuendatud strateegia osana tuleb intensiivselt jätkata pingutusi soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööturul, eesmärgiga vähendada erinevusi tööhõives, palgas ja otsustamisprotsessis osalemises ning paremate töökohtade pakkumises, vähendades samuti tööturu killustatust ja vaesusriski.

- Naiste ja meeste palgaerinevuste vähendamine ja nende põhjustega võitlemine[19] peab säilitama prioriteetse koha. Selle valdkonna meetmed peaksid kaasama kõiki huvitatud isikuid ja ühendama kõik olemasolevaid vahendeid, sealhulgas olemasolevate õigusaktide tõhusat rakendamist, palgasüsteemide läbipaistvat hindamist, teadlikkuse tõstmist, stereotüüpidega võitlemist ning töökohtade klassifikatsiooni läbivaatamist.

- Maksude ja hüvitiste süsteemid peaksid pakkuma finantssoodustusi nii naistele kui ka meestele tööle asumise, tööle jäämise ja tööle tagasipöördumise korral. Kui vaja, tuleks neid süsteeme reformida, et kõrvaldada olukord, kus teiseste palgasaajate ja peamiste majapidamise eest hoolitsejate jaoks on tööturul osalemine finantsiliselt ebasoodne, ja tagada võrdne majanduslik sõltumatus naistele ja meestele, seda ka seoses kogutud pensioniõigustega, ning samas säilitada jätkuvalt kaitse neile, kelle tööalane karjäär on ebatüüpiline.

- Et piirata majanduskriisist tingitud tagasilööke seoses naiste ja meeste võrdsusega tööturul osalemisel, peavad poliitikakujundajad oma poliitiliste vastumeetmete kavandamisel tuginema sugusid arvestavatele tööturu analüüsidele ja süstemaatilistele soolise mõju hindamistele. Investeeringud sotsiaalsesse infrastruktuuri võivad osutuda produktiivseks teguriks ja tuua majandusse elavnemist.

Töö-, era- ja pereelu tõhusam sobitamine nii naiste kui ka meeste jaoks

Töö ja eraelu tasakaal nii naiste kui ka meeste puhul sõltub moodsast töökorraldusest, kvaliteetsete ja taskukohaste hooldusteenuste kättesaadavusest ning sellest, kas perekondlikud kohustused ja majapidamistööd on jagatud võrdselt. Töö- ja pereelu kokkusobitamise võimalused mõjutavad otseselt naiste tööhõivet ja nende positsiooni tööturul, samuti nende teenistust ja majanduslikku sõltumatust kogu elu jooksul. Suureks väljakutseks on keskendumine poliitilistele meetmetele ja soodustustele, millega julgustada mehi hooldus- ja perekondlikke kohustusi rohkem täitma, ning millega luua neile selleks võimalusi. Need meetmed peaksid arvesse võtma ka üksikvanemaga leibkondi, kus enamasti on perekonnapea naine.

- Kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete lastehooldusteenuste (ning muude sõltuvate isikute eest hoolitsemise teenuste) arendamise jõupingutusi kooskõlas üleeuroopaliste eesmärkidega tuleb jätkata ja intensiivistada. Täielikult tuleks ära kasutada struktuurifondide ja EAFRD[20] võimalusi kvaliteetsete teenuste rahastamiseks.

- Euroopa sotsiaalpartnerite vahel lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud kokkulepe[21] näitab, et selles valdkonnas on saavutatud edu. Mehi tuleks julgustada, et nad jagaksid lapsevanemaks olemist võrdselt naistega, ning nii naiste kui ka meeste vajadusi töö- ja pereelu tasakaalustamisel tuleb tulevikus töökohtadel rohkem tunnustada.

- Majanduslangust ei tohiks ära kasutada töö- ja pereelu sobitamise poliitikas saavutatud progressi aeglustamiseks ega hooldusteenuste ja puhkusekorralduse tarvis eraldatud eelarve kärpimiseks. Need tegurid mõjutavad just eelkõige naiste tööturule jõudmist.

- ELi seadusandjad peaksid kiiresti vastu võtma ettepanekud vaadata läbi kaks direktiivi,[22] mis käsitlevad rasedus- ja sünnituspuhkust ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naiste õigusi.

Sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Naistel on suurem oht vaesusesse sattuda kui meestel, seda osaliselt naiste madalamate sissetulekute tõttu ning seetõttu, et naised teevad sagedamini vähem väärtustatud tööd ja on tööturul ebakindlamas olukorras, ning et naised täidavad hoolduskohustusi, mille eest ei maksta. Vaesus ähvardab eelkõige haavatavates olukordades naisi, näiteks üksikemasid, vanemaid üksikuid naisi, puudega naisi ning ka sisserändaja ja rahvusvähemusse kuulumise taustaga naisi. Romi naisi ähvardab marginaliseerumine ja tõrjutus eriti.

- Kvaliteetne täisajaga töökoht on parim kaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Et tõhusalt tagada stabiilne side tööturuga, on väga oluline välja kujundada ja rakendada poliitikad, sealhulgas tööhõivele juurdepääsu võimaldavad teenused, mis vastaksid naiste ja meeste vastavatele vajadustele.

- Just majanduslanguse ajal, mil vaesed võivad veelgi suuremasse vaesusesse langeda, tuleks pöörata erilist tähelepanu mitmes suhtes ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaitsele ning tagada neile ühiskonda kaasatus.

- Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 kontekstis on oluline suunata kavandatud tegevusse soolise võrdõiguslikkuse meetmed.

Soolise vägivalla vältimine ja soolise vägivalla vastane võitlus

Soolise vägivalla ohvrid on põhiliselt naised. Hinnanguliselt on iga viies naine üle kogu Euroopa Liidu kogenud oma täiskasvanuea jooksul vähemalt ühe korra füüsilist vägivalda ning umbes iga kümnes naine on kannatanud seksuaalse vägivalla all[23]. Enamik neist vägivallaaktidest on toime pandud lähimast suhtlusringkonnast pärit meeste poolt, kõige sagedamini elukaaslaste või endiste elukaaslaste poolt. Lisaks vägivalla põhjustatud inimlikele kannatustele on neil vägivallaaktidel ka tõsised sotsiaalsed ja finantsilised tagajärjed, mis lähevad kalliks maksma tervishoiusektori, sotsiaalteenuste, politsei ja kohtupidamise ning tööturu seisukohast.

- Soolise vägivalla, sealhulgas inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse raames ennetavate meetodite väljatöötamise meetmeid tuleb tõhustada[24]. Igasuguse soolise vägivalla ärahoidmine on väga oluline ja selleks on vaja tõsta haridustaset ja teadlikkust ning koolitada inimesi, samuti peavad koostööd tegema sotsiaalteenuste osutajad, tervishoiutöötajad, politsei ja kohtusüsteem.

- On vaja vastu võtta suunatud meetmeid, sealhulgas õigusakte, et kõrvaldada harjumuspäraseid või traditsioonilisi kahjulikke hoiakuid ja käitumisi, sealhulgas naiste suguelundite moonutamist, varajasi ja sunniviisilisi abielusid ning aukuritegusid.

- Kuigi andmeid on vähe, näitavad uuringute tulemused, et stressi ja töökohakaotuse tagajärjel kasvab majanduskriisi ajal sooline vägivald[25]. Et ära hoida olukord, kus kriisi varjatud tagajärg on vägivalla suurenemine, tuleb asetada esikohale võitlus vägivalla vastu ja investeeringud naiste õiguste kaitsesse.

Soolise võrdõiguslikkuse ideede elluviimine

Soolist võrdõiguslikkust on võimalik ellu viia üksnes siis, kui selleks on tungiv soov kõrgeimal poliitikakujundamise tasandil, olgu selleks Euroopa institutsioonid, valitsused või sotsiaalpartnerid. Edu saavutamiseks on vaja viia see soov tegevuse tasandile, kasutades selleks tõhusaid mehhanisme ja rakendamise struktuure. On väga tähtis, et sooline võrdõiguslikkus muutuks nähtavaks ja oluliseks teemaks poliitikas ja selle kavandamises ning et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine muutuks poliitikakujundamise tõhusaks vahendiks.

- Edasise edu saavutamiseks soolise võrdõiguslikkuse alal on vaja jätkata pühendunud tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Selleks tuleb rakendada jätkustrateegiaid järgmiste dokumentide suhtes: Euroopa Komisjoni „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised”,[26] Euroopa Ülemkogu vastuvõetud „Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt”[27] ja „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik”,[28] milles leppisid kokku Euroopa sotsiaalpartnerid.

- On vaja parandada koolitust ja suurendada suutlikkust, et veenda poliitikakujundamisega seotud isikuid ja aidata neil lülitada soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv oma poliitilisse pädevusvaldkonda, ning selleks et hinnata sellise poliitika konkreetset mõju naistele ja meestele. Seega on vaja välja töötada sugusid arvestav statistika, näitajad, vahendid ja käsiraamatud ning vahetada omavahel parimaid tavu.

- Nii naised kui ka mehed peavad soolise võrdõiguslikkuse teema omaks võtma ning veenduma selles, et soolise võrdõiguslikkuse poliitikast on kasu ühiskonnale tervikuna. Edasise edu saavutamiseks on vaja suurendada sünergiat poliitikate ja instrumentide vahel.

KOKKUVÕTE

Komisjon leiab, et soolise võrdõiguslikkuse kaudu jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tõhustamisele kaasa aitamiseks tuleks suurendada soolise võrdõiguslikkuse dimensiooni Lissaboni strateegia järelmeetmete kõigis valdkondades.

Komisjon kutsub Euroopa Nõukogu üles innustama liikmesriike viivitamatult reageerima käesolevas aruandes kirjeldatud probleemidele, eelkõige järgmistele tegevuste kaudu:

- soolise võrdõiguslikkuse dimensiooni suurendamine ELi 2020. aasta strateegia kõigis valdkondades, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tõhusam elluviimine ning soolise võrdõiguslikkuse konkreetsed meetmed ja eesmärgid Euroopa Tööhõive Strateegias;

- naiste ja meeste palgaerinevuste vähendamine konkreetsete strateegiate abil, kombineerides kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas vajadusel eesmärke;

- tagamine, et börsil noteeritud äriühingute nõukogude mitmekesine koosseis suurendaks tasakaalustatud ja pikaajalise suunitlusega otsustamiskeskkonna loomist ning et naisi julgustataks osalema börsil noteeritud äriühingute nõukogude töös;

- töö- ja pereelu ühitamise meetmete parandamine nii naiste kui ka meeste seisukohast, sealhulgas perekondlikel põhjustel võetavad puhkused, hooldusteenused, paindlik tööajakorraldus, ning isiklike ja perekondlike kohustuste võrdse jagamise tunnustamine, et lihtsustada nii naistel kui ka meestel täiskohaga tööl käimist;

- soolise vägivalla ilmingute ennetamise ja soolise vägivalla vastase võitluse tõhustamine;

- tagamine, et poliitika kujundamisel pöörataks tähelepanu eriti haavatavas olukorras olevatele naistele, näiteks ebakindlaid töökohti omavatele naistele, vanemaealistele naistöötajatele, üksikemadele, puudega naistele, sisserändjatele/rahvusvähemustele ja Romi naistele;

- tagamine, et soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi süvalaiendataks majanduslangusele reageerimise meetmetes nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil ning arvestataks seejuures kriisi diferentseeritud mõju naistele ja meestele;

- Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga liikmesriikide poolt võetud kohustuste uuendamine ning Euroopa institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahelise partnerluse ja sünergia tugevdamine.

[1] OECD (2008) Naised ja mehed ning jätkusuutlik areng. Naiste rolli maksimaalne rakendamine majanduses, sotsiaalsfääris ja keskkonna küsimustes.

[2] Smith, M. (2009) „Analysis Note: Gender equality and recession”, EGGE.

[3] 2002. aastal kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike üles „kõrvaldama tegurid, mis hoiavad naisi tagasi tööturul osalemast, ja püüdma lastekasvatusasutuste järele valitsevat nõudlust arvesse võttes ja kooskõlas siseriiklike lastekasvatustavadega pakkuda 2010. aastaks lastekasvatust vähemalt 90 protsendile vähemalt kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33 protsendile kuni kolmeaastastest lastest.”

[4] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/104692.pdf.

[5] KOM(2009) 257 (lõplik).

[6] Smith M. ja Villa P. (2009) Gender equality, employment policies and the crisis in EU Member States, EGGE.

[7] Idem.

[8] http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=2878&langId=en.

[9] Nõukogu dokument 15488/09.

[10] Nõukogu dokument 15992/09.

[11] KOM (2009) 410.

[12] KOM (2008) 636.

[13] KOM (2008) 600/4.

[14] KOM (2009) 409.

[15] KOM(2009) 136 (lõplik).

[16] Smith, M. ja Bettio, F. (2008) „Analysis Note: The economic case for gender equality”, EGGE.

[17] Nõukogu dokument 16214/09.

[18] Löfgren, A. (2009).

[19] KOM (2007) 424.

[20] Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.

[21] KOM (2009) 410.

[22] KOM(2008) 636 ja KOM(2008) 637.

[23] Euroopa Nõukogu (2006) Võitlus naiste vastu suunatud vägivallaga.

[24] Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu nõukogu raamotsus inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite kaitse kohta (COM(2009) 136).

[25] Lubrani, O. (2009) „The world economic and financial crisis: What will it mean for gender equality”, UNIFEM.

[26] KOM (2006) 92.

[27] http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/89013.pdf.

[28] http://www.etuc.org/r/704.