[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.6.2009

KOM(2009) 262 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses

KOMISJONI TEATISEUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses

Suuremad kodanikuvabadused ja turvalisem ühiskond

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu kodanikud soovivad elada õitsvas ja rahumeelses ühiskonnas, kus on tagatud nende õigused ja turvalisus. Samuti soovivad kodanikud, et nad saaksid vabalt reisida ja asuda soovi korral ajutiselt või püsivalt elama mõnda teise Euroopa riiki, et seal õppida, töötada, peret luua, ettevõtlusega tegeleda või pensionipõlve veeta. Siiski muudab kodanikke rahutuks see, et ülemaailmsed kriisid ja suundumused võivad ohtu seada viimastel aastatel Euroopas valitsenud stabiilsuse ja turvalisuse.

Majanduslikud ja poliitilised raskused ning edasise arenguga seotud keerukad probleemid, millega maailmal tervikuna ja eeskätt Euroopa Liidul tuleb rinda pista, nõuavad globaalseid ja jätkusuutlikke lahendusi. Olukorras, kus inimeste liikuvus ulatub juba üle terve planeedi, on Euroopa Liidu kodanikel õigus oodata liidult tõhusate ja vastutustundlike sammude astumist nende jaoks nii olulistes valdkondades.

Kodanikukeskse Euroopa Liidu ülesehitamine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal

Vabadus, turvalisus ja õigus on euroopaliku ühiskonnamudeli alusväärtused. Samuti on need Euroopa Liidu integratsiooni nurgakiviks. Euroopa Liit on loonud oma kodanike jaoks ühtse turu ning majandus- ja rahaliidu ning arendanud oma võimet tegeleda ülemaailmse tasandi poliitiliste ja majanduslike küsimustega. Samuti on liit teinud suuri edusamme vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel. Edaspidi tuleb aga keskenduda kodanike rolli suurendamisele selle eesmärgi saavutamisel.

Senised edusammud

Maastrichti lepinguga toodi Euroopa Liidu pädevusse õigus- ja siseasjad, millega seni oli tegeldud vaid valitsustevahelise koostöö raames. Sellest ajast peale on liikmesriikide integratsioon nendes küsimustes ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu roll järjest suurenenud. Olulise poliitilise tõuke ühispoliitika kindlustamiseks selles kodanike jaoks üliolulises valdkonnas andsid ka Tampere ja Haagi programm.

Viimase kümne aasta edusammud on olnud arvukad ning nende hulgas võib esile tuua järgmist:

- Kontrolli kaotamine Schengeni ala sisepiiridelt on teinud kahekümne viie riigi enam kui 400 miljoni kodaniku jaoks võimalikuks reisimise ilma piirkontrollita Pürenee poolsaarelt Baltimaadeni ja Kreekast Soomeni. Samuti on eelkõige tänu Frontexi loomisele ja selle tegevusele õnnestunud ühtlustada Euroopa Liidu välispiiride haldamist.

- Kokku on lepitud ühise sisserändepoliitika lähtekohtades. Eelkõige hõlmab see õigusnorme, mis aitavad muuta seaduslikku sisserännet õiglasemaks ja prognoositavamaks, ühist tegevuskava sisserännanute integreerimiseks vastuvõtvas liikmesriigis ning meetmete tõhustamist ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Samuti on sõlmitud konkreetsete rändeprobleemidega tegelemiseks partnerlussuhteid kolmandate riikidega.

- Loodud on alus ühtse üleeuroopalise varjupaigasüsteemi rajamiseks isikute jaoks, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, ning eraldi märkimist väärib varjupaigaküsimuste tugiameti loomine. Samamoodi suurendab edukas ühine viisapoliitika läbipaistvust ja õiguskindlust kõigi asjaosaliste jaoks.

- Meetmeid on võetud eri liikmesriikide ametiasutuste omavahelise usalduse suurendamiseks. Eriti on paranenud teabevahetus kriminaalasjade valdkonnas. Näiteks on politseiasutustel võimalik ilma suuremate takistusteta saada teavet teistest liikmesriikidest.

- Euroopa vahistamismääruse kasutuselevõtt on märgatavalt lihtsustanud kurjategijate väljaandmist, lühendades menetlust ühelt aastalt 11 päeva kuni 6 nädalani.

- Tehtud on jõupingutusi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas küberkuritegevuse vastu võitlemiseks ning elutähtsate infrastruktuuride kaitsmiseks.

- Samuti on tehtud edusamme tsiviil- ja kaubandusasjade valdkonnas. ELi kodanikel on edaspidi võimalik piiriülestes kohtuasjades hõlpsamalt ja kiiremini nõudeid esitada. Kehtestatud on ühised eeskirjad tsiviilvastutuse ja lepinguõiguse kohta. Parandatud on ka lastekaitset, mille puhul on eelkõige püütud tagada lastele võimalus jätkata vanemate lahutuse korral läbikäimist mõlema vanemaga. Võetud on meetmeid lapseröövide ärahoidmiseks ELis.

Valdkonnad, kus edusammud on olnud aeglasemad ja ebaselgemad

Kõigis valdkondades pole edusammud siiski nii kiired olnud, eelkõige tuleb nimetada kriminaalõigust ja perekonnaõigust. Suhteliselt aeglast edasiminekut võib seletada sellega, et asjaomaste valdkondade meetmed nõuavad nõukogus ühehäälsust, mis toob sageli kaasa pikki vähekonstruktiivseid vaidlusi ja mille tulemusel valmivad õigusaktid ei vasta nende koostamisel seatud eesmärkidele.

Oluline on tagada vastu võetud õigusaktide tegelik rakendamine. Eriti tähtis on see kriminaalõiguse vallas, kus Euroopa Kohtu pädevus on piiratud ning komisjon rikkumismenetlusi algatada ei saa. See põhjustab pikki viivitusi ELi õigusnormide ülevõtmisel siseriiklikku õigusse, mistõttu kokku lepitud sätted kipuvad jääma loomult teoreetilisteks.

Menetluslike ja institutsiooniliste takistuste kõrval on veel teisigi kitsaskohti. Tsiviil- ja kaubandusasjades on ikka veel probleemiks vahemenetlused, mis takistavad kohtuotsuste jõustamist teistes ELi liikmesriikides, näiteks seoses nõuete vaidlustamisega. Puudulik on ka kodanike ja ettevõtjate kaitse konflikti korral kolmandas riigis elava või asuva osapoolega. Endiselt on takistatud perekonnaseisuaktide tunnustamine väljaspool riigipiire. Isikute vaba liikumist käsitlevat direktiivi ei ole kõik liikmesriigid veel täielikult rakendanud. Kriminaalõiguse valdkonnas esineb endiselt erinevusi kohtumenetluses osalevatele isikutele pakutava kaitse tasemes. Sätteid kriminaalõigusalaste minimaalsete menetluslike tagatiste kohta ei ole ikka veel vastu võetud. Samuti ei saa tõhusaks pidada süüdimõistetuid käsitlevate andmete vahetust liikmesriikide kohtuasutuste vahel. Lisaks sellele põrkub politseiasutuste operatiivtegevus väljaspool riigipiire mitmete takistustega.

Eesseisvad ülesanded

Peamiseks eesmärgiks on olla igakülgselt Euroopa Liidu kodanike teenistuses. Üha süvenev mitmekesisus, mis iseloomustab 27 või tulevikus ka enamast liikmesriigist koosnevat Euroopa Liitu, peab kajastuma ka õiguse, vabaduse ja turvalisuse vallas tehtus. 500 miljonil inimesel on tänaseks õigus Euroopa Liidus vabalt ringi liikuda ja teistes liikmesriikides viibida. Sellest tulenevalt on suurenenud ka piiriülese iseloomuga isikutevaheliste ja kaubandusvaidluste arv. Peale selle on rändesurve, eriti liidu lõunapiiril, selgelt kasvanud.

Eesseisvaid ülesandeid iseloomustavad järgmised näited.

- Üle 8 miljoni eurooplase kasutab täna õigust elada teises liikmesriigis ning võib ette näha selle arvu suurenemist. Siiski esineb paljude inimeste jaoks mitmeid takistusi selle Euroopa kodaniku ühe põhilise õiguse kasutamisel.

- Tsiviilasjade osatähtsus kasvab. Juba kümnendik Euroopa Liidu pärimisasjadest on rahvusvahelise iseloomuga.

- Üha kasvav küberkuritegevus ei tunne riigipiire. 2008. aastal tuvastati 1500 tasulist või tasuta veebisaiti, mis pakkusid lapspornot.

- Terrorismioht on Euroopa Liidus endiselt aktuaalne. 2007. aastal pandi 11 Euroopa Liidu liikmesriigis toime ligi 600 terrorirünnakut (läbi kukkunud, ära hoitud ja täide viidud rünnakud kokku).

- Euroopa Liidus on 1636 piiripunkti, mille kaudu on võimalik selle territooriumile siseneda, ning 2006. aastal registreeriti neis ligikaudu 900 miljonit piiriületust. Maailmas, kus inimeste liikumisvabadus pidevalt kasvab, on äärmiselt oluline tõhusalt hallata liidu välispiire.

- 2006. aastal registreeriti Euroopa Liidus 18,5 miljonit kolmanda riigi kodanikku, mis moodustab peaaegu 3,8 protsenti kogu rahvastikust. Arvata on, et rändesurve tulevikus suureneb. Eelkõige on selle põhjuseks kõrge iive ja vaesus paljudes päritoluriikides ning Euroopa rahvastiku vananemine. Aastatel 2008–2060 väheneb tööealiste elanike arv tõenäoliselt 15 protsenti ehk peaaegu 50 miljoni inimese võrra.

- Hinnangute kohaselt elab Euroopa Liidus ligikaudu 8 miljonit ebaseaduslikku sisserännanut, kellest paljud töötavad ebaseaduslikult. Eelseisvatel aastatel on üheks oluliseks ülesandeks tulla toime teguritega, mis meelitavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu tulema, ning tõhustada võitlust ebaseadusliku sisserände vastu.

- Hoolimata sellest, et loodud on ühtne varjupaigasüsteem, oleks vaja veelgi ühtlustada varjupaigataotluste käsitlemist liikmesriikides, sest täna on taotluste rahuldamise määr liikmesriigiti väga erinev. 2007. aastal oli esimese astme kohtu otsus kaitse (pagulas- või täiendava kaitse staatuse) andmise kohta positiivne 25 % juhtudest. See keskmine näitaja varjab endas väga suuri erinevusi: mõned liikmesriigid pakkusid kaitset vaid väga üksikutel juhtudel, samas kui teised tegid seda peaaegu 50 % juhtudest.

Uus mitmeaastane tegevuskava

Euroopa Liidul tuleb senistest kordaminekutest ja puudustest õppides võtta vastu uus, tulevikku suunatud mitmeaastane tegevuskava. Selles tuleb kindlaks määrata järgmise viie aasta prioriteedid, et tulla toime eesseisvate ülesannetega ja muuta kodanike jaoks käegakatsutavamaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga kaasnevad võimalused.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomist on raske ette kujutada ilma jõulise välistegevuseta, mis oleks täielikult kooskõlas Euroopa Liidu välispoliitikaga ja aitaks levitada meie jaoks olulisi väärtusi, edendades neid inimõigustega seotud rahvusvahelisi kohustusi järgides. Ühtegi selle raames püstitatavatest eesmärkidest pole võimalik saavutada, rakendamata asjakohaseid välispoliitikavahendeid. Ja vastupidi, tehes kolmandate riikide partnerlussuhete ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames tihedat koostööd õigus- ja siseküsimustes, saab Euroopa Liit tugevdada oma välispoliitikat.

Esmatähtsad poliitilised eesmärgid

Uue tegevuskava keskseks teljeks peaks olema Euroopa Liidu muutmine kodanikukesksemaks . Kõikide tulevaste meetmete puhul tuleb keskenduda kodanike vajadustele ja võtta arvesse järgmisi prioriteete:

1. Kodanikuõiguste edendamine – õigustepõhine Euroopa : vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala peab eelkõige moodustama ühtse põhiõiguste kaitse ruumi, kus alusväärtusena austatakse isikute õigusi ja inimväärikust ning muid põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. See tähendab kodanike eraelu kaitsmist ka väljaspool riigipiire, eelkõige isikuandmete kaitse tagamise kaudu, kaitsetus olukorras olevate inimeste erivajaduste arvestamist ning nimetatud eriõiguste igakülgse teostamise võimaldamist nii ELis kui ka kolmandates riikides.

2. Kodanike elu lihtsustamine – õiglusepõhine Euroopa : Euroopa õigusruumi loomisel tuleb liikuda sügavuti, et ületada praegune killustatus. Eriti oluline on kehtestada kord, mille alusel inimesed saaksid vabalt kasutada õigusteenuseid, et kaitsta oma õigusi kõikides liikmesriikides. Lepingu- ja kaubandusõiguse kontekstis annaks see ettevõtjatele vajalikud vahendid, mille abil täielikult ära kasutada siseturu kõiki võimalusi. Samuti tuleb parandada õigusalatöötajate vahelist koostööd ning töötada selle nimel, et liikmesriikide ametlikke juriidilisi dokumente tunnustataks võrdselt kogu ELis.

3. Kodanike kaitse – kaitsevalmis Euroopa: välja tuleks töötada sisejulgeoleku strateegia, et veelgi parandada ELi julgeolekut ning seeläbi kaitsta Euroopa kodanike elu ja puutumatust. Tegevusstrateegia peaks käsitlema politsei- ja kriminaalõiguskoostöö tihendamist ning ELi territooriumile sisenemise turvalisemaks muutmist.

4. Ühiskondliku integratsiooni edendamine – solidaarne Euroopa: üks lähiaastate olulisemaid ülesandeid on sisserände- ja varjupaigapoliitika tugevdamine ja tegelik rakendamine, et tagada solidaarsus liikmesriikide vahel ning partnerlussuhted kolmandate riikidega. Selline poliitika peab andma seaduslikele sisserändajatele selge ja ühiselt tunnustatud staatuse. Sisserände reguleerimisel tuleb paremini arvestada ELi tööturu vajadustega ning välja tuleb töötada sihipärane integratsiooni- ja hariduspoliitika. Paremini tuleb rakendada ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks ette nähtud vahendeid. Kõnealuse poliitika juhtimisel on võtmetähtsusega selle kooskõla ELi välistegevusega. EL peab kinnitama ka oma tugevat humanitaartraditsiooni ning pakkuma lahkesti kaitset neile, kes seda vajavad.

Vahendid

Järgmise mitmeaastase kava edukaks rakendamiseks tuleb töötada kindla meetodi alusel. Selleks tuleb järgida viit põhimõtet:

i) Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas välja töötatud poliitika eri tahud toetavad üksteist oma arengu käigus vastastikku ning tugevneb nendevaheline sidusus. Eelolevate aastate jooksul tuleb need harmooniliselt lõimida ELi muude poliitikavaldkondadega.

ii) Selleks et vähendada suurt mahajäämust ELi tasandi õigusaktide ja poliitika rakendamisel siseriiklikus õiguses , tuleks viimasele rohkem tähelepanu pöörata. Lisaks juriidilisele ülevõtmisele peaks rakendamisega kaasas käima konkreetsed toetusmeetmed (nt kutsealade vaheliste võrgustike tugevdamine).

iii) ELi õigusaktide kvaliteedi parandamine peab jääma esmatähtsaks ülesandeks. ELi tegevus peab keskenduma valdkondadele, kus selle abil saab leida konkreetseid lahendusi kodanike probleemidele. Juba õigusloomeettepaneku kavandamise algusjärgus tuleb mõelda, millist mõju see võib avaldada kodanikele ning nende põhiõigustele, majandusele ja keskkonnale. Kuigi ühenduse õigustik ei ole väga vana, on ta suuremahuline ning järjestikused institutsioonilised muutused selles valdkonnas on seda järjest keerukamaks muutnud. See on kindlasti üheks põhjuseks, miks õigusaktide kohaldamisel tuleb ette nii palju raskusi.

iv) Kodanikud soovivad näha ELi tegevuse tulemusi. Siin on olulisim paremini kasutada vastuvõetud õigusaktide ja loodud asutuste tegevuse hindamise tulemusi .

v) Tuleb tagada, et poliitiliste prioriteetide elluviimiseks oleksid olemas piisavad rahalised vahendid , mis võimaldaksid nende rakendamist ning mida kasutataks rangelt selleks ettenähtud eesmärgil. Tulevasi eelarvevahendeid peab olema piisavalt, et oleks võimalik saavutada uue mitmeaastase tegevuskava suured poliitilised eesmärgid ning need peavad põhinema kehtivate õigusaktide ja meetmete tõhususe hindamisel.

2. KODANIKUÕIGUSTE EDENDAMINE: ÕIGUSTEPÕHINE EUROOPA

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks alusväärtuseid on põhiõiguste hartas väljendatud isiku õiguste ja inimväärikuse austamine. Sellel sisepiirideta alal võivad kodanikud vabalt liikuda ja täielikult teostada oma õigusi.

Põhiõiguste kaitse süsteem on ELi õiguskorras eriti hästi välja töötatud. Näiteks saavad nii EL kui ka liikmesriigid kasutada põhiõiguste ameti erialateadmisi. Tähendusrikka poliitilise sümbolina muudab selle kaitsesüsteemi täielikuks ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga. See soodustab Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika harmoonilist arengut.

Euroopa Liit põhineb ühistel ja jagatud väärtustel. Need väärtused ei sobi kokku totalitaarsete režiimide kuritegudega. Suhtumine inimsusevastastesse kuritegudesse peab olema ühene kõikides liikmesriikides, olles samal ajal avatud leppimisele. EL peab selles küsimuses liikmesriikidele abiks olema, kuid arvestama ka sammudega, mida teevad liikmesriigid eraldi.

Nimetatud väärtused on ELi kodanikuks olemise nurgakiviks ning nende austamine on Euroopa Liiduga ühinemise põhilisi eeltingimusi. Euroopa kodakondsus lisandub liikmesriigi kodakondsusele ja täiendab seda. ELi kodakondsus annab selle omanikele erilised õigused ja kohustused, millel peab oleme konkreetne ja tõhus väljund.

2.1. Vaba liikumise õiguse täielik teostamine

ELi kodakondsus annab kodanikele õiguse vabalt liikuda Euroopa Liidus. Siiski puutuvad kodanikud teise liikmesriiki elama asudes või seal reisides ikka veel kokku paljude takistustega. Isikute vaba liikumist käsitleva direktiivi tulemuslik kohaldamine on üks olulisemaid ülesandeid ning komisjon kavatseb tugevdada selle rakendamist toetavaid poliitilisi meetmeid, kontrollides kehtivate eeskirjade nõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist liikmesriikides. Liikumisvabadusega kaasnevad selle kasutajate jaoks ka teatavad kohustused. Komisjon uurib võimalusi, kuidas aidata liikmesriikide ametiasutustel tulemuslikult võidelda selle ELi ühe aluspõhimõtte kuritarvitamise vastu. Selleks antakse välja suunised, kus selgitatakse komisjoni poliitikat selles valdkonnas.

Lisaks sellele tuleb aidata kodanikke, kes soovivad teostada oma õigust liikumisvabadusele ning kellel tuleb seetõttu kokku puutuda teatavate haldus- või juriidiliste menetlustega. Seepärast tuleb luua süsteem, mis võimaldaks kodanikel kasutada põhilisi perekonnaseisuakte hõlpsasti ja ilma lisakuludeta. Selline süsteem peab aitama ületada võimalikke keelelisi takistusi ning tagama nimetatud dokumentide tõendusjõu. Pikemas perspektiivis tuleks põhjalikult kaaluda perekonnaseisuaktide õigusjõu vastastikust tunnustamist.

2.2. Elamine üheskoos alal, kus austatakse mitmekesisust ja kaitstakse kõige nõrgemaid

Mitmekesisus on Euroopa Liidu rikkus, mis peab looma turvalise keskkonna, kus austatakse inimeste erinevusi ning kaitstakse kõige nõrgemaid.

Diskrimineerimise, rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja homofoobia vastu tuleb otsustavalt võidelda. Selleks kasutab EL kõiki olemasolevaid vahendeid, eriti aga rahastamiskavasid. Tugevdada tuleb järelevalvet õigusaktide, sealhulgas uue rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse kohaldamise üle.

Lapse õigused – lapse huvide esikohale seadmise põhimõte, lapse õigus elule, ellu jäämisele ja arengule, diskrimineerimiskeeld ja lapse arvamuse austamine –, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, avaldavad mõju kõikidele ELi poliitikavaldkondadele. Neid tuleb süstemaatiliselt arvesse võtta. Selleks tuleb kindlaks määrata, millise tegevuse kaudu saab EL teha rohkem kui liikmesriigid eraldi. Erilist tähelepanu kavatsetakse pöörata eriti kaitsetus olukorras olevatele lastele, seda eelkõige sissrändepoliitika kontekstis (saatjata alaealised, inimkaubanduse ohvrid).

EL ja liikmesriigid peavad ühendama oma jõud, et kaitsetus olukorras olevad isikuterühmad ja eriti romid igakülgselt ühiskonda kaasata, soodustades nende osalemist koolisüsteemis ja tööturul ning võideldes vägivallaga, mis võib neile osaks saada. Selleks kasutab EL sihipäraselt tõukefonde ning seisab hea selle eest, et nõuetekohaselt kohaldataks õigusakte, mis reguleerivad võitlust diskrimineerimisega, mille ohvriks romid võivad langeda. Oluline roll on siin kodanikuühiskonnal.

Üldisemas plaanis tuleb tõhustada kõige kaitsetumas olukorras olevate inimeste, vägivalla ohvriks langenud naiste ning teiste abist sõltuvate isikute kaitset, sealhulgas nende õiguskaitset . Selleks vajalikku rahalist toetust antakse eelkõige Daphne programmi kaudu. Selles suunas tegutseb EL ka oma välispoliitika raames.

2.3. Isikuandmete ja eraelu kaitse

EL peab toime tulema järjest aktiivsemast isikuandmete kasutamisest tulenevate probleemidega, kaitstes igati inimeste eraelu puutumatust. Õigus eraelule ja isikuandmete kaitsele on tagatud põhiõiguste hartaga.

Selleks tuleks kehtestada kõikehõlmav kaitsesüsteem. EL peab kodanike andmete kaitsmisel tegutsema igakülgselt ja uutel alustel nii Euroopa Liidu sees kui suhetes kolmandate riikidega. Samuti tuleb kindlaks määrata ja reguleerida olukorrad, kus ametiasutused võivad oma seadusega ettenähtud ülesannete raames vajaduse korral piirata kõnealuste eeskirjade kohaldamist.

Tehnoloogia areng on praegu väga kiire. See mõjutab inimeste ning avalike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelise suhtlemise viise. Selles kontekstis tuleks üle korrata mõned põhimõtted: andmete kasutamise eesmärgipärasus, töötlemise seaduslikkus, piiratud säilitamisaeg, turvalisus ja konfidentsiaalsus, isikute õiguste austamine ning sõltumatu asutuse järelevalve.

Kehtiva õigusraamistikuga on ette nähtud andmekaitse kõrge tase. Silmas pidades tehnoloogia kiiret arengut, võib vaja minna täiendavaid õiguslikke või muid meetmeid nimetatud põhimõtete tõhusa kohaldamise tagamiseks.

Andmekaitsepõhimõtete järgimist peaks toetama uute tehnoloogiate väljatöötamine, parandades avaliku ja erasektori koostööd eelkõige teadusuuringute valdkonnas. Tuleks kaaluda Euroopa sertifikaadi kehtestamist inimeste eraelu austavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste jaoks.

Tõhus andmekaitse eeldab ka oma õiguste ja võimalike ohtude head tundmist (eelkõige seoses Internetiga). Selleks tuleb korraldada teabeüritusi ja teavituskampaaniaid , eriti kõige kaitsetumas olukorras olevate isikute jaoks.

Üldisemas plaanis peab Euroopa Liit mängima juhtrolli rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standardite väljatöötamises ja nende laialdase kasutamise edendamises ning vajalike rahvusvaheliste kahe- või mitmepoolsete aktide sõlmimises. Ameerika Ühendriikidega andmekaitse valdkonnas tehtav koostöö võiks olla eeskujuks ka tulevastele kokkulepetele.

2.4. Osalemine ELi demokraatias

Õigus valida ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel muus kui päritoluliikmesriigis on ELi kodakondsuse poliitiline väljund. Selle õiguse tegelik kasutamise määr ei anna aga põhjust rahuloluks ning seepärast tuleks korraldada teabeüritusi ja teavituskampaaniaid ELi kodakondsusega seotud õiguste kohta.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades tuleks mõelda meetmetele, millega ergutada kodanikke valimistel osalema. Soodustada tuleks suurte eesmärkidega algatusi, millega kaasnevad tõeliselt sisukad valimiskampaaniad ning ELi-teemalised arutelud. Selleks tuleks lihtsustada kodanike jaoks kõiki valimistoiminguid ja valimisnimekirjadesse kandmist ning kaaluda võimalust korraldada valimised 9. mai nädalal).

Üldisema eesmärgina tuleks asutamislepingus sätestatud korrapäraste aruannete[1] alusel uurida, kuidas täiendada teises liikmesriigis elavate kodanike õigusi, et suurendada nende osalust elukohaliikmesriigi demokraatias.

2.5. Kodanike kaitse kolmandates riikides

166st kolmandast riigist ainult kolmes on esindused kõigil 27 liikmesriigil. 8,7 % ELi kodanikest ehk seitse miljonit inimest reisib riikides, kus nende kodumaa ei ole esindatud.

Kõikidel ELi kodanikel, kes viibivad kolmandas riigis, kus nende koduliikmesriigil esindust ei ole, on õigus kaitsele kõikide teiste liikmesriikide diplomaatilistes ja konsulaarasutustes samadel tingimustel kui asjaomase liikmesriigi kodanikel. Seda asutamislepingutes sätestatud põhiõigust tuntakse ja kasutatakse aga väga vähe. Seega tuleb võtta sihipäraseid meetmeid kodanike teavitamiseks sellest õigusest.

Konsulaarkaitse tõhustamiseks tuleb tugevdada praegust kooskõlastus- ja koostööraamistikku . Selle reformi kolm peamist ülesannet on selgitada kriisiolukorras tegutseva juhtriigi rolli, kehtestada ühised kriteeriumid esindamata liikmesriigi määratlemiseks ning tagada repatrieerimisega seotud kulude katmine kehtivate ühenduse õigusaktide alusel. Lisaks sellele korraldatakse õppuseid kriisiolukordades tegutsemise kohta.

2.6. Kodanikukaitse tugevdamine

Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi tuleb tõhustada, et toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust kodanikukaitse valdkonnas. Arendada tuleb riskianalüüsialast koostööd, sealhulgas selle piirkondlikes aspektides, et oleks võimalik kindlaks määrata ühised eesmärgid ja meetmed. Samal ajal peab Euroopa Liit tõhustama oma reageerimisvõimet, korraldades paremini abimehhanisme ja kasutada olevate vahendite koostalitusvõimet. Seire- ja teabekeskusest (MIC) peab kujunema välja tõeline analüüsisuutlikkuse ja planeerimisvõimega operatiivkeskus.

3. KODANIKE ELU LIHTSUSTAMINE: ÕIGUSE- JA ÕIGLUSEPÕHINE EUROOPA

Alal, mida iseloomustab inimeste järjest suurenev liikuvus, peaks esmatähtsaks ülesandeks olema kodanikukeskse Euroopa õigusruumi rajamine ja edendamine, kõrvaldades takistused, mis ei võimalda kodanikel praegu kasutada kõiki oma õigusi. Ühe liikmesriigi kohtuotsuseid peab saama takistusteta tunnustada ja täita kõikides liikmesriikides. 27 liikmesriigi kohtusüsteemid peaksid saama sidusalt ja tõhusalt koos toimida, austades üksteise riiklikke õigustraditsioone.

Vastastikuse tunnustamise põhimõte on õiglusepõhise Euroopa rajamise nurgakivi. Möödunud aastate jooksul saavutatud olulisi õigusalaseid kokkuleppeid tuleb otsustavalt kindlustada ja ellu rakendada. See pole aga võimalik ilma õigusspetsialistide vastastikuse usalduse suurendamiseta.

Euroopa õigusruumi väljakujundamine eeldab ka ELi ühiste standardite väljatöötamist. See on vajalik eelkõige teatavate eriti raskete piiriüleste kuritegudega võitlemiseks ning ELi poliitika tõhusaks rakendamiseks.

Euroopa õigusruum peab võimaldama kodanikel teostada oma õigusi kogu ELis, hõlbustades õiguskaitse kättesaadavust. Samuti peab see andma ettevõtjatele vahendid ühisturu kõikide võimaluste edukaks kasutamiseks, seda eelkõige majanduskriisi tingimustes.

3.1. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine

Tsiviilasjades tehtud kohtuotsuseid tuleb täita vahetult ja ilma vahemenetlusteta. Seega tuleb tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate otsuste puhul täielikult tühistada nõue viia läbi välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus , mis praegu on paljudel juhtudel ikka veel vajalik teises liikmesriigis tehtud otsuste täitmiseks. Selle eeltingimuseks on kõnealuste valdkondade kollisiooninormide ühtlustamine.

Lisaks sellele võiks vastastikust tunnustamist laiendada valdkondadele, mida see veel ei hõlma , kuid mis on igapäevaelus äärmiselt olulised, nagu näiteks pärimisküsimused ja testamendid, abieluvararežiimid ja lahutuse varalised tagajärjed.

Üldisema eesmärgina tuleb vastuvõetud õigusaktid koondada kokku tsiviilõigusalase koostöö seadustikku, et hõlbustada nende rakendamist.

Kriminaalõiguses tuleb vastastikuse tunnustamise põhimõtet järgida menetluse kõikides etappides. Suuri edusamme on tehtud määratud karistuste vastastikuse tunnustamise edendamisel.

Vastastikust tunnustamist tuleks laiendada ka muud liiki otsustele , mis võivad olenevalt liikmesriigist olla kas kriminaal- või haldusotsused. See võimaldaks võtta erimeetmeid tunnistajate ja süüteoohvrite kaitseks. Neid peab saama kohaldada kõikides liikmesriikides. Samuti peab saama kõikides liikmesriikides võrdsetel alustel sisse nõuda teatavaid trahve, mis olenevalt liikmesriigist kuuluvad kriminaal- või haldusõiguse valdkonda. Eelkõige on see vajalik liiklusohutuse suurendamiseks ning ELi poliitika järgimise tagamiseks üldisemas plaanis.

EL peab saavutama õiguste äravõtmist käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise, soodustades selleks korrapärast teabevahetust liikmesriikide vahel. Esmajärjekorras tuleb tegelda selliste õiguste äravõtmist käsitlevate otsustega, mis mõjutavad kõige otsesemalt inimeste turvalisust ja majanduselu: teatavatel kutsealadel töötamise keeld, juhiloa äravõtmine, äriühingu juhtimise või riigihankes osalemise õiguse äravõtmine jne. Praeguses majanduskriisi olukorras peab EL olema eriti valvas, et ära hoida kuritarvituste ja turgu kahjustava tegevuse karistamatut levikut ühest liikmesriigist teise.

3.2. Vastastikuse usalduse suurendamine

Vastastikuse tunnustamise tulemusel mõjutavad ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused ka teisi liikmesriike, eelkõige nende kohtusüsteeme. Tehtud edusammude edukaks ellurakendamiseks on vaja suurendada vastastikust usaldust.

Õigusaktide rakendamiseks tuleb anda paremaid juhiseid eelkõige asjaomaste valdkondade töötajatele. Eurojusti ja Euroopa tsiviil- ja kriminaalõigusalase koostöö võrgustike tegevust tuleb tõhustada, et võimaldada erialatöötajatel konkreetsemalt ja tulemuslikumalt kohaldada ELi õigusakte. Samuti tuleb kohtuasutuste käsutusse anda eelkõige elektroonilisi abivahendeid (tõlkeprogrammid, turvatud teabevahetussüsteem, videokonverentsivahendid jne).

Õiglusepõhise Euroopa aluseks on riiklike kohtusüsteemide mitmekesisuse austamine, kuid mitmekesisus ei tohi saada vastastikuse mõistmatuse põhjuseks. Seepärast on oluline anda õigusalatöötajatele võimalikult palju võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks. Mitmesuguste erialatöötajate võrgustike tegevust tuleb ELi abiga tõhustada ning paremini kooskõlastada ja korraldada. Parandada tuleb ka õigusfoorumi toimimist.

Äärmiselt oluline on pakkuda rohkem ja süstemaatilisemat koolitust kõikidele õigusalatöötajatele, kaasa arvatud halduskohtutele. Enne mitmeaastase kava lõppu tuleks saavutada eesmärk, mille kohaselt peaks Euroopa Liidu õigus süstemaatiliselt kuuluma kõikide uute kohtunike ja prokuröride õppekavasse. Vähemalt pooled ELi kohtunikest ja prokuröridest peaksid olema läbinud ELi-teemalise koolituse või osalenud vahetusprogrammis teise liikmesriigiga. Selle eest vastutavad esmajärjekorras liikmesriigid ning EL peab nende pingutusi rahaliselt toetama. Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku tuleks tugevdada ning varustada see struktuuri ja vahenditega, mis vastavad selle eesmärkidele. Lisaks sellele tuleb välja töötada ühiseid kaugõppeprogramme (e-learning) ja koolitusvahendeid, mille abil õigusalatöötajad saaksid tutvuda ELi õigussüsteemiga (suhted Euroopa Kohtuga, vastastikust tunnustamist käsitlevad aktid, õiguskoostöö, võrdlev õigus jne). Euroopa Liidu õigus peab süstemaatiliselt kuuluma kõikide uute kohtunike ja prokuröride õppekavasse.

Nagu teisteski valdkondades peab ka õigusalal suureneva vastastikuse tunnustamisega kaasas käima parem hindamine . Eelkõige tuleb hinnata ELi tasandil vastu võetud õigusaktide ja poliitika tõhusust. Samuti tuleb hindamise abil välja selgitada Euroopa õigusruumi toimimist takistada võivad tegurid. Hindamine peaks toimuma korrapäraselt ja aitama kaasa riiklike süsteemide paremale tundmaõppimisele, et soodustada heade tavade vahetamist.

EL peaks edaspidi toetama liikmesriike nende kohtusüsteemide kvaliteedi parandamisel, soodustades heade tavade vahetamist ning kohtusüsteemi ajakohastamist käsitlevaid uuendusprojekte[2]. Lähitulevikus võib teoks saada selleteemaline katseprojekt.

Kolmandates riikides ning eelkõige kandidaatriikides kasutab EL selliseid vahendeid nagu mestimine ja vastastikused eksperdihinnangud, et toetada kohtureforme ja tugevdada õigusriiki. Neid meetmeid tuleb jätkata.

3.3. Ühiste standardite väljatöötamine

Euroopa õigusruumi loomine eeldab ka teatavat liikmesriikide õigusnormide ja eeskirjade lähendamist.

Kriminaalõiguse valdkonnas , eelkõige terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning ELi finantshuvide kahjustamise puhul, saab ainult ELi tasandi tegevus rahuldavaid tulemusi anda. Seepärast tuleb jätkata materiaalõigusnormide lähendamist seoses teatavate raskete, üldjuhul piiriüleste õiguserikkumistega , mille kohta tuleb sätestada ühised määratlused ja karistused. Lähendamine võimaldaks süvendada vastastikust tunnustamist ning teatavatel juhtudel peaaegu täielikult kaotada põhjused teise liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamisest keeldumiseks.

Arvestades Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikat, võib ELi teatavate tegevuspõhimõtete tõhusaks rakendamiseks vaja olla õiguserikkumiste ühiste määratluste ja karistuste kehtestamist, nagu seda osaliselt tehti näiteks keskkonna- ja transpordivaldkonnas.

Tsiviilõiguse valdkonnas tuleb kehtestada ELi tasandi miinimumnõuded teatavate tsiviilmenetluslike küsimuste kohta seoses vastastikuse tunnustamise vajadusega. Muu hulgas tuleb sellised nõuded kehtestada vanemlikku vastutust (sh eestkosteõigust) käsitlevate otsuste tunnustamiseks. Euroopa õigusruumi ladusa toimimise huvides on mõnikord vaja, et ühe liikmesriigi kohus kohaldaks teise liikmesriigi õigust. EL peaks kaaluma võimalusi, kuidas kaotada praegused erinevused selle valdkonna kohtupraktikas.

3.4. Kodanikele Euroopa õigusruumiga kaasnevad võimalused

3.4.1. Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine

Õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamine on ülimalt oluline selleks, et täielikult ära kasutada Euroopa õigusruumiga kaasnevaid võimalusi, seda eelkõige rahvusvaheliste menetluste puhul. Seepärast tuleb tõhustada vastuvõetud õigusabimeetmeid . Samal ajal tuleb veelgi täiustada alternatiivset vaidluste lahendamise korda, eelkõige tarbijaõiguse küsimustes.

Kodanikel tuleb aidata ületada keelebarjäär , mis võib nende jaoks takistada õiguskaitse kättesaadavust. Selleks tuleb rohkem kasutada masintõlget olukordades, kus see on võimalik, uurida võimalusi õigusalase suulise ja kirjaliku tõlke kvaliteedi parandamiseks, võimaldada liikmesriikide vahendite ühiskasutust eelkõige tõlkide ja tõlkijate andmebaaside sidumise teel või kasutades videokonverentsi vormis kaugtõlget.

Suurepäraseid võimalusi pakub siin e-õiguskeskkond . Selle ELi portaali kaudu saab inimestele paremini tutvustada nende õigusi ning anda neile teavet eri õigussüsteemide kohta. Rohkem tuleb kasutada videokonverentsi võimalusi, näiteks selleks, et ohvrid ei peaks tarbetult ühest kohast teise reisima. Teatavaid ELi menetlusi (nt Euroopa maksekäsumenetlus või väiksemate kohtuvaidluste menetlus) on üsna varsti võimalik korraldada Interneti teel. Kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega ühendatakse omavahel järk-järgult teatavad riiklikud registrid (nt isikute ja ettevõtete maksejõuetuse registrid).

Tülikad ja ebavajalikud on ka teatavad aktide ja dokumentide legaliseerimisega seotud formaalsused. Arvestades uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaalallkirja kasutamisega avanevaid võimalusi, peab EL ette nägema ametlike dokumentide legaliseerimisega seotud formaalsuste täieliku kaotamise liikmesriikide vahel. Vajaduse korral tuleb kehtestada ELi ametlike dokumentide vormid.

EL täiustab ka õiguserikkumiste ohvrite kaitset käsitlevaid õigusakte ning pakub suuremat tuge meetmetele, millega anda ohvritele konkreetset abi, eelkõige Euroopa võrgustike kaudu.

3.4.2. Majandustegevuse toetamine

Euroopa õigusruum peab eriti kriisiajal toetama aktiivset majandustegevust siseturul.

Menetlusi tuleb kiirendada ja kohtuotsuste täitmist tõhustada ajutiste ja kaitsemeetmete abil (nt luues ELi menetluse pangakonto arestimiseks ning suurendades hoiuste läbipaistvust).

Samuti tuleb luua kindlam alus lepingulistele suhetele . Erinevused liikmesriikide lepinguõigust käsitlevates õigusaktides võivad praktikas takistada ettevõtjatel täielikult ära kasutada ühisturu võimalusi.

Juba tehtud tööd edasi arendades tuleks koostada vabatahtlikkuse alusel kasutatavad mitmekeelsed eraisikute või VKE-de vahelised tüüplepingud , mida saaks ärisuhetes aluseks võtta.

Lisaks sellele võiks luua vabatahtliku, konkreetselt ELi ettevõtetele mõeldud tegevuskorra (nn 28. tegevuskord). Sarnanedes tegevuskordadele muudes siseturu valdkondades, nagu Euroopa äriühing, Euroopa majandushuviühing või ühenduse kaubamärk, soodustaks see ühendusesisest kaubavahetust. Sellega loodaks vahetult kohaldatav ühtne õiguskord.

Äriõiguse reguleerimine aitab kaasa siseturu ladusale toimimisele. Selles valdkonnas võib vaja olla järgmiseid meetmeid: kehtestada ühised eeskirjad, mille alusel määratakse kindlaks õigus, mida kohaldatakse äriühinguõiguse, kindlustuslepingute ja nõudeõiguse loovutamisega seotud küsimuste suhtes, ning lähendada pankade maksejõuetusmenetlust käsitlevaid riiklikke õigusnorme.

Praegune finantskriis on esile toonud vajaduse reguleerida finantsturgusid ning tõkestada kuritarvitusi. Parajasti on käimas turu kuritarvitamist käsitleva direktiiviga seotud uuring, mille tulemused peaksid varsti selguma. EL võib vajaduse korral ette näha kriminaalõiguslikud meetmed, mille abil karistada pettuste eest, mis võivad ohtu seada Euroopa Liidu finantssüsteemi ja majanduse.

3.5. ELi rahvusvahelise mõjujõu suurendamine õigusalal

Väliskaubanduse edendamiseks ja inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks peab EL oma põhiliste majanduspartneritega välja töötama kahepoolsete lepingute võrgustiku tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks. Üks võimalus oleks avada neile osalemiseks uus Lugano konventsioon (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades). Samuti saab edasi liikuda dokumentide kättetoimetamise ning tõendite kogumisega seotud küsimustes.

Kriminaalõiguse valdkonnas tuleb kindlaks määrata peamised eesmärgid läbirääkimisteks õigusabi ja väljaandmist käsitlevate kokkulepete üle. Lisaks sellele soodustab EL rahvusvahelise õiguskoostöö vahendite kasutamist, vahetades häid tavasid ja kogemusi kolmandate riikidega.

Üldisemas plaanis peab EL jätkama õigusvaldkonna toetamist partnerriikides, et soodustada õigusriigi arengut kogu maailmas. Euroopa Liit jätkab tegevust surmanuhtluse, piinamise ning muu ebainimliku ja alandava kohtlemise kaotamiseks.

4. KAITSEVALMIS EUROOPA

EL pakub hädavajalikku raamistikku oma elanike kaitsmiseks ohtude eest, mis ei tunne riigipiire. Euroopa Liit peab välja töötama sisejulgeoleku strateegia , mis arvestab põhiõigusi ja kajastab ühist arusaamist probleemidest. Strateegia peab väljendama tõelist solidaarsust liikmesriikide vahel. Selles saaks paika panna, millised ülesanded peaksid kuuluma riiklike ametiasutuste pädevusse ning milliseid saaks tõhusamalt täita ELi tasandil. Strateegia peaks põhinema otsustusmehhanismidel, mis võimaldavad kindlaks määrata esmatähtsad operatiiveesmärgid. See võimaldab koondada vahendeid, mis on vajalikud kooskõlastatud tegevuseks, mille abil ära hoida ja kontrolli alla võtta põhilisi ohtusid, mis võivad ähvardada üksikisikuid ja inimrühmi.

Nimetatud strateegia on vajalik täiendus ELi välisjulgeoleku strateegiale, tugevdades seega sidet liidu sise- ja välispoliitika vahel.

4.1. Tõhusamad meetmed

ELi julgeolek eeldab kooskõlastatud seisukohti, mille raames julgeolekuasjatundjad jagavad ühist tegevuskultuuri, vahetavad teavet võimalikult tõhusalt ning kasutavad heatasemelist tehnoloogilist infrastruktuuri.

4.1.1. Ühise tegevuskultuuri kujundamine

Et liikmesriikide erialainimesed hakkaksid ELi õigusruumi järk-järgult pidama oma loomulikuks töökeskkonnaks, tuleb tunduvalt suurendada nende vastastikust usaldust. Selleks tuleb mitmekordistada nendevahelist kogemuste ja heade tavade vahetust eelkõige eetikaküsimustes ning korraldada ühiseid koolitusi ja õppusi. Selles valdkonnas tuleb seada suuri eesmärke, näiteks pakkudes järgmise viie aasta jooksul kolmandikule ELi politseinikest ja piirivalvuritest ELi-teemalist koolitust.

Kasutada tuleb ka spetsiaalseid (nt Erasmus -tüüpi) vahetusprogramme. Igal konkreetsel juhul eraldi võib kaaluda ka kolmandate riikide, näiteks kandidaatriikide ja naaberriikide osalemist.

4.1.2. Teabe haldamine

ELi julgeolek tugineb töökindlatele teabevahetusmehhanismidele liikmesriikide ametiasutuste ning ELi institutsioonide ja asutuste vahel. Seepärast peab EL välja töötama Euroopa teabemudeli , mis põhineks korraga strateegilise analüüsivõime tugevdamisel ning operatiivinfo kogumise ja töötlemise parandamisel. Nimetatud mudel peab arvestama kehtivaid raamistikke, sh tollivaldkonnas, ning võimaldama lahendada probleeme, mis tekivad teabevahetuses kolmandate riikidega.

Ühest küljest tuleks kindlaks määrata:

- julgeolekueesmärkidel andmete kogumise, vahetamise ja töötlemise kriteeriumid andmekaitsepõhimõtteid arvestades;

- järelevalvekord, mis võimaldab hinnata teabevahetuse toimimist;

- tulevaste vajaduste kindlaksmääramise meetodid;

- julgeolekukaalutlustest lähtuva rahvusvahelise andmeedastuse põhimõtted kõrgendatud andmekaitsenõudeid arvestades.

Teisest küljest peab EL tunduvalt parandama oma võimet analüüsida enda käsutuses olevat strateegilist teavet ja teha sellest kokkuvõtteid. Selleks tuleb suurendada Europoli ja Frontexi vahelist sünergiat. Liikmesriikides või kolmandates riikides tegutsevate kontaktametnike võrgustike tegevust tuleb sel eesmärgil samuti paremini kooskõlastada ning kasutada. Need meetmed võimaldavad teha kiiremaid otsuseid operatiivmeetmete võtmise kohta.

4.1.3. Vajalike tehnoloogiavahendite kasutamine

Liikuvuse tänapäevase arenguga peab kaasas käima ja seda soodustama uute tehnoloogiate kasutamine viisil, mis tagaks samal ajal inimeste turvalisuse ja vabaduse.

Selleks tuleb välja töötada poliitika, mille abil saavutada võrgustike ja teabe kõrge turvalisus kogu Euroopa Liidus. Suurendada tuleb elutähtsate infrastruktuuride, sh info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiaga seotud infrastruktuuride ja teenuste julgeolekualast valmisolekut ja vastupidavust.

Euroopa teabemudeli väljatöötamisel peaks EL mõtlema kõikehõlmava infosüsteemide struktuuri loomisele, kasutades selles valdkonnas eelnevalt saadud kogemusi. See tagaks riiklikul tasandil kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja praeguste või tulevaste ELi süsteemide koostalitusvõime ning nende kooskõlastatud ja tegelikest vajadustest lähtuva arendamise. Lisaks võimaldaks selline struktuur saavutada mastaabisäästu nende süsteemide kasutamisel. Samuti saaks sellest lähtuvalt planeerida riiklikul tasandil tehtavaid sisejulgeoleku strateegia eesmärkidega seotud investeeringuid.

Julgeolekualane teadus- ja arendustegevus peab olema kooskõlas sisejulgeoleku strateegia esmatähtsate eesmärkidega ning keskenduma koostalitusvõime parandamisele, aktuaalsete tehnoloogiliste vajaduste kindlaksmääramisele, teadustöö tulemuste kinnitamisele ning vajalike standardite väljatöötamisele. Kooskõlas Euroopa julgeolekualase teadustöö ja innovaatika foorumi[3] seisukohtadega peab teadustegevuses arvestama kasutajate tegelikke vajadusi ning toetama seda avaliku ja erasektori partnerluse arendamisega. Tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse jaoks ette nähtud olemasolevaid vahendeid tuleb kasutada eesmärgiga täielikult vastata kasutajate ootustele. Pikemas perspektiivis võib arutlusele tulla sisejulgeoleku fondi loomine.

4.2. Tõhus poliitika

Sisejulgeoleku strateegia peab põhinema kolmel tegevusvaldkonnal, mis täiendavad üksteist ja on omavahel lahutamatult seotud: politseikoostöö tugevdamine, kriminaalõigussüsteemi kohandamine ja ELi sisenemise tõhusam haldamine.

4.2.1. Euroopa politseikoostöö tõhustamine

Politseikoostöö peamine eesmärk on võidelda selliste kuritegevuse liikidega, mis üldjuhul on piiriülese iseloomuga . Just sellel tasandil saab Euroopa Liit tõestada, et tema tegevus annab lisaväärtust. Euroopa teabemudeli abil on võimalik hõlbustada operatiivtalituste tööd, täpsustades andmevahetuskanaleid, mis on juba kasutusel.

Europoli võimalusi tuleks paremini kasutada: ametit tuleb korrapäraselt teavitada loodavatest ühistest uurimisrühmadest ja kaasata olulistesse piiriülestesse operatsioonidesse. Pärast vahetamist vajavate andmete liikide kindlaks määramist tuleb luua automaatsed mehhanismid, millega andmeid Europolile edastada. Europol peab samuti tegema tihedamat koostööd Eurojustiga, et tema tööle järgneksid ka õiguslikud meetmed. Samuti võiks Europol üle võtta Euroopa politseikolledži koolitusülesanded.

Europolil tuleb laiendada oma rahvusvahelist haaret, süvendades muu hulgas suhteid Euroopa Liidu naaberpiirkondade ja -riikidega. Amet peaks tegema tihedamat koostööd Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna politseimissioonidega ning aitama kaasa Euroopa politseikoostöö standardite ja hea tava edendamisele kolmandates riikides.

Üldisemalt eeldab tõhus politseikoostöö tihedate suhete arendamist kolmandate riikidega. Euroopa Liit peab vastavalt vajadusele sõlmima politseikoostöö kokkuleppeid. Selliste kokkulepete sõlmimisel tuleb jälgida, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus täiendaksid üksteist.

Teine prioriteet on takistada kurjategijatel kasutamast sisepiirideta ala selliselt, et nad saaksid hoida kõrvale uurimisest ja neile süüdistuse esitamisest . Tegevuse tõhusus peab olema kriteerium, mille alusel määrata kindlaks koostöö tase, olgu siis tegemist koostööga piirkondlikul, riigisisesel, Euroopa Liidu või rahvusvahelisel tasandil. Erinevate riikide, ELi ja rahvusvaheliste osapoolte (Europol ning OLAF, juhul kui tegemist on Euroopa Liidu finantshuvidega, Interpol) vahelises koostöös tuleks püüelda koostoime suunas. Piiriülese piirkondliku koostöö raames saadud kogemusi tuleb edasi arendada ja kasutada neid võrgustike loomisel: selleks tuleks välja arendada politsei- ja tollikoostöö keskuse mudel, mida saaks kasutada selliste sündmuste puhul nagu spordivõistlused (nt 2012. aasta olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused jalgpallis) või suured rahvakogunemised, ning luua võimalused kuritegevusega seotud ohtude piiriüleseks hindamiseks.

Äärmiselt oluline on, et Euroopa Liit suudaks võrrelda andmeid ja tõkestada paremini nii organiseeritud kui ka kohaliku tasandi kuritegevust. Oma tegevuse mõju hindamiseks peab Euroopa Liit looma kuritegevuse mõõtmiseks statistilised vahendid . Lisaks tuleks välja töötada ühine lähenemisviis, mille alusel saaks tegutseda nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil (nii õiguskaitseorganid kui ka kodanikuühiskond). Nimetatud raamistik tuleb luua heade tavade ning ühiselt väljatöötatud tegevusnormide ja hindamismeetodite alusel. Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku võimalusi tuleks paremini kasutada, võttes aluseks selle tegevuse hindamisel saadud tulemusi. Võimaluste piires kavandatakse kandidaatriikide osalemist konkreetsetes meetmetes.

4.2.2. Kriminaalõigussüsteem, mille eesmärk on kaitsta kodanikke

Erinevused liikmesriikide kohtusüsteemides ei tohi takistada õigusasutuste tegevust piiriülese kuritegevusega võitlemisel.

Euroopa Liidul peab olema piiriüleste kohtuasjadega seotud tõendite kogumiseks kõikehõlmav süsteem. Selle üheks osaks peab olema Euroopa tõendikogumismäärus , mis asendaks kõik praegu kehtivad õigusvahendid. Määrus oleks automaatselt tunnustatav ja kohaldatav kõikjal Euroopa Liidus, hõlbustades sel viisil ladusat ja kiiret koostööd liikmesriikide vahel. Selles määratakse kindlaks täitmise tähtajad ning piiratakse nii palju kui võimalik tagasilükkamise põhjusi. Samuti tuleb käsitleda järgmisi teemasid:

- elektroonilist tõendamist käsitlev ELi õigusraamistik;

- Euroopa määruse süsteem, mis käsitleb kohtu ette toomist, võttes arvesse võimalusi, mida pakub videokonverents;

- miinimumnõuded, mis hõlbustaksid tõendite, kaasa arvatud teaduslike tõendite lubatavust riikide vahel.

Kuna Eurojusti õigusraamistikku on hiljuti muudetud, siis tuleb jätkata ka selle tegevuse tõhustamist , eriti piiriülest organiseeritud kuritegevust käsitlevate uurimiste puhul.

Tuleb jätkata karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) käsitlevat tööd, hinnates samal ajal teabevahetuse tõhusust. Karistusregistrite omavaheline ühendamine peab võimaldama ära hoida õigusrikkumisi (nt taustakontroll enne teatavatele ametikohtadele värbamist, eriti kui need on seotud lastega). Lisaks tuleb ECRIS-t täiendada, et see hõlmaks ka kolmandate riikide kodanikke, kes on Euroopa Liidus süüdi mõistetud.

Samal ajal tuleb parandada õigust kaitsele. Edusammud on hädavajalikud mitte ainult üksikisikute õiguste säilitamiseks, vaid ka selleks, et tagada liikmesriikide vastastikune usaldus ja kodanike usaldus Euroopa Liidu vastu. Temaatilisel käsitlusel põhineva tegevuskava alusel, võib ühiseid miinimumtagatisi käsitlevat tööd laiendada süütuse presumptsiooni kaitsele ja eelvangistusele (kestus ja kinnipidamise põhjuste läbivaatamine).

Kuna vanglas viibimine viib liigagi sageli kriminaliseerumise ja radikaliseerumiseni, tuleks kaaluda võimalust luua ühenduse programm, millega rahastada liikmesriikides elluviidavaid katseprojekte, mis käsitlevad alternatiivseid vabaduskaotuse võimalusi.

4.2.3. Turvalisem juurdepääs territooriumile

Euroopa Liit peab globaliseeruvas maailmas hõlbustama liikuvust, kuid samal ajal tagama isikute turvalisuse, kasutades selleks ühtset lähenemisviisi oma territooriumile sisenemise kontrollimisel .

4.2.3.1. Piirikontroll ning patrull- ja vaatlustegevus

Integreeritud piirihaldus eeldab Schengeni acquis ’ ajakohastamist ja koostöö parandamist, et tagada eri voogude (kaubad ja inimesed) kontrollimise eesmärkide parem kooskõlastamine. Kõrge sisejulgeoleku taseme säilitamine peab käima ilma, et tehtaks mingitki mööndust inimõiguste ega rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu osas.

Parandada tuleb liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd FRONTEXi raames . Agentuur peab mängima keskset rolli uues välispiiride patrull- ja vaatlustegevuse integreeritud süsteemis. Tõhustada tuleb selle operatiivsuutlikkust, eelkõige tulevaste piirkondlike ja/või eribüroode kaudu: siinkohal peavad olema prioriteetideks juhtimispädevus vabatahtlikkusel põhinevates ühisoperatsioonides, omavahendite kasutamine ja suutlikkus kergemini koondada operatsioonide korraldamiseks vajalikke inimressursse.

Piiripunktides tuleb ratsionaliseerida eri liiki kontrollid (turva-, sisserände-, tollikontroll), eelkõige hoides piiripunktides lahus era- ja äriliikluse. Teatavatel juhtudel eeldab selline kohandamine olemasolevate infrastruktuuride täiustamist ja sagedasemat uute tehnoloogiate (biomeetriliste tunnuste jne) kasutamist. Riigiasutustevaheline tihedam koostöö võimaldaks lihtsustada menetlusi, nii et piiride ületamine muutub lihtsamaks. Samuti aitaks see kasutada vahendeid optimaalsemalt.

Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata kaitsetus olukorras olevate isikutele ja rühmadele . Prioriteetideks peavad olema rahvusvahelise kaitse vajadused ja saatjata alaealiste vastuvõtmine. FRONTEXi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevuse kooskõlastamine on keskse tähtsusega välispiiri ületamisel kinni peetud isikute vastuvõtmisel. Siinkohal peab Euroopa Liit kaaluma ka merepiiride kontrolli- ning patrull- ja vaatlustegevuse nõudeid käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjade selgitamist, säilitades põhikohustused seoses päästetöödega merel.

Jätkub Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) väljatöötamine. 2013. aastaks peaks toimima liikmesriikidevaheline koostöö FRONTEXiga, et saaks jagada ida- ja lõunapiire käsitlevaid patrull- ja vaatlusandmeid.

Euroopa Liit otsib võimalusi koostööks kolmandate riikidega integreeritud piirihalduse küsimustes.

4.2.3.2. Infosüsteemid

Lõpule viiakse SIS II ja VISi[4] edasiarendamine , nii et need peaksid peatselt toimima täies ulatuses. Nende juhtimise stabiliseerimiseks võidakse luua uus amet.

Luuakse ka Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile sisenemise ja sealt lahkumise elektroonilise registreerimise süsteem ning registreeritud reisijate programmid. Nende väljatöötamise võiks usaldada nimetatud uuele ametile eesmärgiga tagada nende töövalmidus alates 2015. aastast. Euroopa Liit võtab ka seisukoha, kas tal oleks mõistlik arendada välja elektroonilise reisiloa süsteem.

4.2.3.3. Viisapoliitika

Euroopa Liit peab kõigepealt tõhusalt rakendama juba tema käsutuses olevaid vahendeid. Uue viisaeeskirja jõustumine ja VISi järkjärguline kasutuselevõtt võimaldavad saavutada suuremat ühtsust ja tõhusust. Lisaks kujutab viisapoliitika endast Euroopa Liidu välispoliitika olulist osa. Seepärast tuleb seda vaadelda laiemalt, võttes arvesse sise- ja välispoliitika prioriteete.

Piirkondlikud konsulaarkoostöö programmid aitavad kaasa VISi järgjärgulisele rakendamisele. Need hõlmavad järgmist: ELi-teemaline koolitus liikmesriikide konsulaartöötajatele, ühiste viisataotluskeskuste loomise ja liikmesriikidevaheliste esindamiskokkulepete sõlmimise korrapärane kavandamine, teabeüritused ja teavituskampaaniad asjaomastes riikides ning korrapärase dialoogi alustamine nende riikidega.

Kõnealuse strateegilise kavandamise raames tuleb hinnata võimalust hõlbustada uute viisalihtsustuslepingute sõlmimist. Selleteemaliste läbirääkimiste alustamise eeltingimuseks on biomeetriliste andmetega passide kättesaadavus. Läbirääkimised peavad hõlmama ka ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmist.

Asjaomaste kolmandate riikide olukorra süstemaatilise hindamise alusel vaadatakse korrapäraselt läbi loetelud riikidest, kelle kodanike suhtes kehtib ja kelle suhtes ei kehti viisanõue ( nn positiivsed ja negatiivsed loetelud ). Hindamiskriteeriumid on järgmised: reisidokumentide turvalisus, piirikontrolli kvaliteet, varjupaiga- ja sisserändepoliitika haldamine, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhusus, inimõiguste järgimine ja kooskõla ELi välispoliitikaga asjaomase riigi suhtes. Selleks tuleb kasutada kõiki poliitilise dialoogi võimalusi.

Kuid Euroopa Liit peab tegema enamgi ja kavandama Euroopa ühise Schengeni viisa loomist. Viisa peab võimaluse korral välja andma ühine konsulaarasutus selliste kriteeriumide alusel, mis tagavad kõikide taotlejate võrdse kohtlemise. Samal ajal peaks viisa väljaandmine hakkama põhinema järk-järgult mitte enam kodakondsusega seotud eeldataval riskil, vaid konkreetse isikuga seotud riskitegurite hindamisel . Selline areng on võimalik, kui võtta kasutusele süsteemid, mille abil saab koguda eelteavet isikute kohta, kes soovivad siseneda mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.

4.3. Ühised eesmärgid

Euroopa Liit võib luua konkreetset lisaväärtust võitluses teatavate ohuliikidega, mis nõuavad äärmiselt kooskõlastatud tegevust. Sisejulgeoleku strateegia peab keskenduma neile valdkondadele.

4.3.1. Võitlus rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu

EL peab välja töötama kriminaalpoliitika prioriteedid, määrates kindlaks teatavad kuritegevuse liigid, mille vastu ta koondab eelisjärjekorras selleks juba loodud vahendid. Nende valdkondade katseprojektide abil kontrollitakse eri ideede ja meetodite töökindlust. Nende kriminaalnähtuste vastu võitlemine eeldab teabevahetuse süstematiseerimist, Euroopa uurimisvahendite kasutamist täies ulatuses ja vajaduse korral ühiste uurimis- ja ennetamismeetodite väljatöötamist. Selliselt katsetatud meetodeid saab edaspidi kasutada ka muude eriti raskete piiriüleste kuriteovormide suhtes, milleks on näiteks ebaseaduslik relvakaubandus või piraatlus.

Inimkaubandus

Inimkaubandus on raske isikuõiguste vastane kuritegu. Võitluses sellega tuleb koondada kõik vahendid, ühendades ennetustöö, sanktsioonid ja ohvrikaitse.

Ennetustöös tuleb suurendada kodanikuühiskonna kaasatust ja kooskõlastamist asjaomaste asutuste, talituste, võrkude ja ametite vahel. Kolmandaid riike tuleb innustada ratifitseerima ja rakendama asjaomaseid rahvusvahelisi akte.

Konsulaarteenistuste jõud päritoluriikides tuleb koondada, et hoida ära viisade ebaseaduslikku väljaandmist. Koostöös kohalike ametiasutustega tuleks nendes riikides korraldada teavituskampaaniad võimalikele ohvritele, eriti naistele ja lastele.

Inimkaubandusega tegelevate võrgustike vastu võitlemine eeldab ka andmete kogumist ja strateegilist analüüsi koostöös päritolu- ja transiidiriikidega. Inimkaubanduse, eriti alaealistega seotud inimkaubanduse ära hoidmiseks tuleb tugevdada ka piirikontrolli.

Ohvreid tuleb kaitsta ja toetada erinevate meetmete kaudu: kriminaalvastutusest vabastamine, riigis viibimise seadustamine, hüvitismehhanismide väljatöötamine, vabatahtliku tagasipöördumise korral abi taasintegreerumiseks päritoluühiskonda. Samuti tuleks ohvreid julgustada koostööle asjaomaste kuritegude uurimises.

Laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno

10–20% Euroopa lastest võivad langeda seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Laste kaitsmine selliste ohtude eest on lapse õiguste strateegia oluline osa. Euroopa Liit peab välja töötama ennetusmeetmed. Ta peab näiteks hõlbustama liikmesriikidevahelist andmevahetust pedofiilias süüdi mõistetud isikute kohta, et hoida ära selle kuriteo kordumist.

Võitlus lapsporno vastu Internetis eeldab tihedat koostööd erasektoriga, et teha kindlaks ja sulgeda pedofiiliat sisaldavad veebisaidid või blokeerida neile juurdepääs, kasutades selleks ette nähtud asjakohaseid menetlusi. Keskne roll peab selles olemas Europolil, kes peaks looma veebikeskkonna, mille kaudu saab teada anda pedofiiliateemalistest veebisaitidest, hõlbustades liikmesriikidevahelist tõhusat koostööd. Täiendavalt saab seda suunda toetada meetmete kaudu, mis on ette nähtud „Turvalisema Interneti programmis” (2009–2013).

Vaja on aktiivset rahvusvahelise koostöö poliitikat, et luua mehhanisme, millega tühistada kriminaalse taustaga teenusepakkujate IP-aadress ja sulgeda kiiresti väljaspool Euroopat asuvad veebisaidid.

Küberkuritegevus

Digitaalmajandus on oluline arengut soodustav tegur. Euroopa Liit peab edendama poliitikat, mis aitab tagada võrkude väga kõrge turvalisuse.

Euroopa Liit peab selgitama kohtualluvussätteid ja küberruumi suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, et hõlbustada piiriüleseid uurimisi. Välja tuleb töötada õigusraamistik, mis võimaldaks sõlmida koostöölepinguid õiguskaitseorganite ja ettevõtjate vahel. Sellisel viisil on võimalik küberrünnaku korral kiiremini reageerida. Samal ajal tuleb liikmesriikidevahelist koostööd paremini kooskõlastada erivõrgustiku kaudu, mis koondab küberkuritegude vastu võitlemise eest vastutavaid isikuid eri riikidest. Ka siin on Europolil kui Euroopa ressursikeskusel keskne roll, luues Euroopa ühise veebikeskkonna õigusrikkumistest teadaandmiseks.

Majanduskuriteod

Euroopa Liit peab eriti praeguses finantssüsteemi haavatavust suurendavas kriisiolukorras takistama kuritegelikel organisatsioonidel kasutamast majanduse üleilmastumisega kaasnevaid võimalusi ja leidma asjakohased vahendid, millega tekkinud probleeme tõhusalt lahendada. Selle saavutamiseks tuleb suurendada majanduskuritegude uurimise ja analüüsimise suutlikkust , soodustades vahendite ühiskasutust, eriti koolitusvaldkonnas.

Võitluses rahapesuga peavad rahapesu andmebürood oma tööd paremini kooskõlastama. Nende analüüside tulemused võiks Euroopa teabemudeli raames koguda kahtlaste tehingute andmebaasi, mida peetaks näiteks Europolis. Samal ajal tuleb kahtlaste sularahatehingute kindlaks tegemiseks koondada ja kooskõlastada kõik kättesaadavad andmeallikad.

Maksupettuste ja erasektori korruptsiooni eest vastutusele võtmist tuleb tõhustada. Finantsturgude puhul tuleb parandada turu kuritarvitamisega seotud pettuste (siseringitehingud ja turuga manipuleerimine) ja finantspettuste varajast avastamist. Vajaduse korral tuleb näha ette kriminaalkaristusi, eriti asjasse segatud juriidiliste isikute puhul.

Kuna kriminaaltulu konfiskeerimist ja arestimist võimaldav õigusraamistik on nüüd olemas, tuleks võimalikult kiiresti luua kriminaaltulu jälitamise talituste Euroopa võrk.

Euroopa Liit peab kindlaks määrama ka läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitluse eesmärgid. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tehtud jõupingutuste perioodilise hindamise alusel tuleb hõlbustada ennetustöö ja sanktsioonide kasutamise heade tavade vahetamist, eelkõige korruptsioonvastase võrgu kaudu, ja töötada olemasolevate süsteemide põhjal välja näitajad[5], mille alusel oleks võimalik mõõta korruptsioonivastases võitluses tehtud jõupingutusi. Kõrgendatud tähelepanu pööratakse korruptsioonivastastele meetmetele teatavates acquis ’ valdkondades (riigihanked, finantskontroll jne).

Võltsimine kujutab endast suurt ohtu tarbijatele ja majandusele. Euroopa Liit peab ühelt poolt suutma seda nähtust paremini hinnata ja paremini arvestama sanktsioonidega seotud aspekte tulevases Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse töös, ning teiselt poolt innustama liikmesriike ühtlustama (komisjoni juba esitatud ettepanekute alusel) oma õigusakte, mis käsitlevad kriminaalkaristusi kaubanduseesmärkidel toime pandud kuritegude eest.

Euroopa Liit aitab kaasa ka rahvusvahelise õigusraamistiku tõhustamisele, et paremini võidelda nimetatud majanduskuritegude vastu, ja partnerriikide suutlikkuse toetamisele selles valdkonnas.

Uimastistrateegia

ELi uimastistrateegia (2005–2012) toetab terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust, mis põhineb pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel. Selle strateegia kehtivusaeg saab Stockholmi programmi ajal läbi. Strateegiat tuleb pikendada vastavalt uimastivastase tegevuskava (2009–2012) põhjalikule hindamisele, mille teeb komisjon Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ning Europoli toetusel.

Euroopa Liit peab oma tegevuses juhinduma neljast põhimõttest:

- parandada liikmesriigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil kooskõlastamist ja koostööd, eriti maailma teatavate piirkondadega,

- edendada uimastiprobleemi tasakaalustatud käsitluse järjepidevat levitamist rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöö raames kolmandate riikidega,

- kaasata kodanikuühiskond, tõhustades eelkõige selliseid algatusi nagu Euroopa uimastialane algatus,

- tõhustada teadusuuringuid ja teabetööd, et tagada juurdepääs usaldusväärsetele andmetele.

4.3.2. Terrorismiohu vähendamine

Euroopa Liit peab terrorismivastases võitluses kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid. Riiklikud ametiasutused peavad aga välja töötama ennetusmehhanismid, mis aitaksid eelkõige avastada ohte varajases staadiumis.

Siinkohal joonistub välja kolm prioriteetset valdkonda.

Liikmesriikide poliitika tõhususe hindamise alusel tuleb radikaliseerumisvastaseid algatusi tõhustada kõikjal, kus sellisteks ilminguteks on soodne pinnas (eriti vanglates ja haridusasutustes). Tuleb parandada koostööd kodanikuühiskonnaga, et paremini mõista kõiki tegureid, mis on selle nähtuse põhjustajaks, ja toetada strateegiaid, mis hõlbustavad terrorismi väljajuurimist. Samal ajal tuleb edasi arendada kultuuride ja religioonide vahelist dialoogi, et hõlbustada eri kogukondade vahelist mõistmist ja üksteise tundmaõppimist. Ka ksenofoobiavastase võitluse tõhustamine aitab kaasa selliste radikaliseerumisnähtuste kaotamisele.

Interneti kasutamist terroristlikel eesmärkidel tuleb jälgida erilise tähelepanuga, eelkõige suurendades kontrolli eest vastutavate ametiasutuste tegutsemisvõimet. Tuleb luua asjakohased tehnilised vahendid ja teha tihedamat koostööd riikliku ja erasektori vahel. Eesmärk on vähendada terroristliku propaganda levitamist ja praktilist toetust terroritegevusele. See koostöö peab hõlbustama ka terroristlikes võrgustikes osalejate kindlakstegemist.

Terrorismi rahastamise vastase võitluse vahendeid tuleb kohandada, võttes arvesse finantssüsteemi uusi võimalikke nõrku külgi ja uusi makseviise, mida terroristid kasutavad. ELil peab olema mehhanism, mis võimaldab asjakohaselt jälgida finantsvooge ning teha tõhusalt ja selgelt kindlaks isikud või rühmitused, kes on potentsiaalsed terrorismi rahastajad. Heategevusorganisatsioonidele tuleb töötada välja soovitused, et suurendada nende läbipaistvust ja vastutust.

Euroopa Liit tagab oma poliitika kooskõla rahvusvaheliste standarditega ja osaleb aktiivselt mitmepoolsetel terrorismivastase võitlusega tegelevatel foorumitel, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.

Terrorismiohu ohjeldamine nõuab muu hulgas spetsiaalseid ennetusmeetmeid. Selleks et analüüsida ohtu Euroopa tasandil, tuleb koostöös Europoliga välja töötada ühtsetel parameetritel põhinev metodoloogia. Tuleb hakata ellu viima ühenduse elutähtsate infrastruktuuride kaitse programmi. Lisaks transpordi- ja energiasektorile peab see programm hõlmama muid elanikkonna ja majandustegevuse (arvutisüsteemid) jaoks elutähtsaid infrastruktuure. Kuna keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale on võimalik kasutada laiaulatuslike terrorirünnakute toimepanemiseks, tuleb need arvele võtta ja tagada nende kasutamise turvalisus ja jälgitavus. See eeldab eelkõige koostööd erasektoriga ja kahtlaste toimingute hoiatussüsteemi loomist. Ellu tuleb viia ka lõhkeaineid käsitlev Euroopa Liidu tegevuskava ja teavitamist nende turvalisuse kohta tuleb parandada. Välja tuleb töötada lähteainetega seotud ohtusid hõlmav õigusraamistik .

5. ÜHISKONDLIKU INTEGRATSIOONI EDENDAMINE: ELI VASTUTUS NING SOLIDAARSUS SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAKÜSIMUSTES

Rändevoogude tõhus juhtimine on Euroopa Liidu jaoks lähiaastatel üks olulisemaid ülesandeid, arvestades eelkõige, et tema enda rahvastik vananeb. Sisseränne mängib Euroopa Liidu rahvaarvu kasvus olulist rolli ja pikemas perspektiivis on selle osa majandustulemustes otsustava tähtsusega.

Ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamine on lähiaastatel Euroopa Liidu üks peamine prioriteet. Komisjon on esitanud sellekohase ettepaneku oma 2008. aasta juuni teatises. Solidaarsus peab jääma ühise poliitika keskseks osaks ja Euroopa Liit peab pakkuma lisatuge liikmesriikidele, kus rändesurve on kõige tugevam. Euroopa Liit võtab lähiaastatel oma tegevuse aluseks Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti põhimõtete ja eesmärkide rakendamise. Rakendamist arutatakse korrapäraselt Euroopa Ülemkogus.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata rände juhtimise rahastamisele : tuleb hinnata, kas olemasolevate sisevahendite struktuur ja jaotusalused vastavad endiselt liikmesriikide vajadustele ja uutele rändesuundumustele.

5.1. Paindlik sisserändepoliitika

Rändepoliitikat tuleb vaadelda pikemas perspektiivis, asetades rõhu põhiõiguste ja inimväärikuse austamisele. Selle abil peab olema võimalik hallata globaliseeruva maailmaga kaasnevat suurenenud liikuvust, väärtustades sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist arengut.

5.1.1. Tervikliku käsitluse tugevdamine

Rändeküsimused peavad olema Euroopa Liidu välispoliitika lahutamatu osa. Rändevoogude kooskõlastatud juhtimine nõuab tihedat koostööd kolmandate riikidega. Terviklik käsitlus on ühtne ja uuenduslik raamistik, mis väärib põhjalikumat edasiarendamist: Selleks peavad EL ja liikmesriigid tegema järgmist:

- töötama aktiivselt kolmandate riikide, piirkondade ja maailmajagudega dialoogi ja koostöö süvendamise nimel, kaasates korrapäraselt päritolu-, siht- ja transiitriike. Aafrika ning Ida- ja Kagu-Euroopa on endiselt prioriteedid, kuid see ei tähenda, et kõrvale jäetaks dialoog ja tihe koostöö Ladina-Ameerika, Kariibi mere ja Aasia riikidega;

- kavandama uute erilepingute sõlmimist, hõlmates tervikliku käsitluse kolme mõõdet, milleks on ebaseadusliku rände ohjamine (kaasa arvatud tagasivõtmine ning vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamine), liikuvuse ja seadusliku rände edendamine ning arengu toetamine liikuvuspartnerluse mudelit järgides;

- looma ebaseadusliku rände tõkestamise, seadusliku rände juhtimise ning kaitset ja varjupaika vajavate rändajate abistamise süsteemi, mis oleks tõhus ja solidaarne. Seda on eriti vaja Vahemere piirkonnas;

- kasutama järjepidevalt kõiki rändepoliitika vahendeid , nagu rändeprofiile, korduvrände programme ja koostööplatvorme, ja tugevdama liikuvuspartnerluste rolli;

- ohjama tõhusamalt ebaseaduslikku sisserännet ja inimkaubandust , kogudes rändeteid käsitlevat teavet ning edendades piiride patrull- ja vaatlustegevuse ning kontrolli alast koostööd ja hõlbustades tagasivõtmist, toetades tagasipöördumist soodustavaid kaasnevaid meetmeid;

- töötama välja täiendavaid rände- ja arenguteemalisi algatusi, nagu rahaülekannete hõlbustamine, finantskriisist tuleneva ülekannete vähenemise arvesse võtmine, rändajate kogukondade kaasamine oma riigi või päritolupiirkonna arendamisse, ajude äravoolu mõju leevendamine;

- koondama Euroopa Liidu koostöövahendeid, et suurendada kolmandate riikide kesk-, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkust tegelda rändeküsimustega, kaasa arvatud asjakohase kaitse pakkumise eesmärgil.

Euroopa Liit peab võtma arvesse ka seoseid, mis valitsevad rändepoliitika ja selliste poliitikavaldkondade vahel nagu sotsiaalpoliitika, majanduspoliitika ja kaubanduspoliitika.

5.1.2. Kooskõlastatud poliitika, milles võetakse arvesse tööturu vajadusi

Majanduslikel eesmärkidel toimuv sisseränne peab olema paremini kooskõlas liikmesriikide tööturu vajadustega. Sellisel viisil saab paremini arvesse võtta sisserännanute oskusi ja hõlbustada nende integreerumist. Euroopa Liit peab looma paindliku vastuvõtukorra vormis ühtse raamistiku , mis võimaldab tegutseda vastavalt suurenenud liikuvusele ja riikide tööturu vajadustele. Ühtne raamistik jätaks liikmesriikidele täieliku pädevuse otsustada, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kelle eesmärk on seal tööle hakata. Siinkohal tuleb pöörata erilist tähelepanu kahele järgmisele seigale: Euroopasiseste sisserändajate liikuvuse osakaal ja töökoha kaotamise mõju elamisloa kehtivusele.

Rändesuundumuste paremaks analüüsimiseks ja mõistmiseks võiks kaaluda võimalust luua vaatluskeskus[6]. Selle abil saaks korrapäraselt levitada ja kasutada kättesaadavaid uuringuid ja allikaid ning koguda võrreldavaid andmeid rände kohta. Tagada tuleb kooskõlastatud tegevus vaatluskeskuse ja rändeküsimustega tegelevate võrgustike vahel.

Lisaks on äärmiselt oluline, et sisserändajate oskused vastaksid liikmesriikide tööturu vajadustele. Seepärast peab sisserände korraldamisel lisaks majanduse olukorrale arvesse võtma ka üldist hinnangut sellele, milliseid teadmisi ja oskusi Euroopa vajab kuni aastani 2020.

Vajaduste kindlaksmääramisest üksi ei piisa. Lisaks selle peab pakkumine vastama nõudlusele. Selleks peaks mõtlema Euroopa dialoogifoorumi loomisele. Selle abil on võimalik teha kindlaks, kuidas paremini juhtida töörännet ning milliseid kohandusi tuleks teha õigusraamistikus ja institutsioonides. Foorumisse oleksid kaasatud tööandjad, ametiühingud, liikmesriikide tööhõiveametid, tööturuametid ja muud sidusrühmad. Kutsekvalifikatsiooni ning teadmiste ja oskuste vastastikune tunnustamine Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel on selle saavutamiseks oluline.

5.1.3. Ettevaatav poliitika, mis põhineb ühtse üleeuroopalise staatuse andmisel seaduslikele sisserändajatele

Selleks et seaduslikust sisserändest tulenevast positiivsest mõjust saaksid kasu kõik – päritolu- ja sihtriigid, vastuvõtvad ühiskonnad ja sisserändajad – peab käsitlus sellest olema selge, läbipaistev, õiglane ja inimlik. Selleks tuleks võtta vastu sisserände-eeskiri , et tagada seaduslikele sisserändajatele võrdsed õigused samadel alustel nagu ühenduse kodanikele. Olemasolevate õigusaktide kodifitseerimine hõlmab vajaduse korral muudatusi, mida tuleks teha kehtivate sätete lihtsustamiseks või täiendamiseks ning nende tõhusamaks kohaldamiseks.

Üheks peamiseks sisserände põhjuseks on perekondade taasühinemine, moodustades suure osa seaduslikust sisserändest. Euroopa Liit peab koostama ühised eeskirjad, mille alusel tõhusalt juhtida perekondade taasühinemise eesmärgil rändajate sissevoolu. Võttes arvesse suuri erinevusi liikmesriikide õigusaktides, võidakse asjaomane direktiiv pärast laiaulatuslikku nõupidamist läbi vaadata.

Sisseränne võib olla rikastav nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt, kuid ainult juhul, kui vastuvõtvas riigis suudetakse sisserändajaid paremini integreerida . Selleks on vaja mitte ainult riigi, piirkondlike ja kohalike ametisustuste suuremaid jõupingutusi, vaid ka nii vastuvõtva ühiskonna kui ka sisserändajate endi suuremat kaasatust. Välja võiks töötada ühise kooskõlastamismehhanismi, mis võimaldaks toetada liikmesriikide meetmeid järgmise tegevuse kaudu:

- teha kindlaks ühised tavad ja Euroopa mallid, et lihtsustada integratsiooniprotsessi, eriti hiljuti sisserännanute puhul, hõlmates selliseid põhiküsimusi nagu tutvustus- ja keelekursused, vastuvõtva ühiskonna igakülgne kaasamine ning sisserändajate aktiivne osalus elu kõikides aspektides tervikuna;

- töötada välja ühised näitajad integratsioonipoliitika hindamiseks;

- siduda need küsimused muude poliitikavaldkondadega nagu haridus, koolitus, kultuur, tööhõive, mitmekeelsus ja töö noortega. Rõhutada tuleb koolide äärmiselt olulist rolli, eriti selliste, mis pakuvad Euroopa väärtusi kandvaid haridusmudeleid;

- pidada paremini nõu kodanikuühiskonnaga ja teda rohkem kaasata, kasutades selleks integratsiooni käsitlevat portaali ja Euroopa foorumit.

5.1.4. Ebaseadusliku sisserände parem haldamine

Ebaseadusliku sisserände ning sellega seotud kuritegevuse tõkestamine ja vähendamine, pidades samal ajal kinni inimõigustest, on ühise poliitika väljatöötamise lahutamatu osa seadusliku sisserände valdkonnas. Rõhuasetus peab olema võitlusel kuritegelike võrgustikega.

Ebaseadusliku töötamise vastu tuleb võidelda ennetusmeetmete ja sanktsioonide kaudu, tagades samal ajal nende sisserändajate kaitse, kes on langenud selle ohvriks. Tööandjatele määratavaid karistusi käsitleva direktiivi rakendamist tuleb toetada ja kontrollida.

Inimkaubanduse suhtes peab kehtima nulltolerants. On vaja tagada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid, et tugevdada kontrolle, eriti töökohtadel, ja lihtsustada ohvritele elamislubade väljastamise tingimusi.

Jätkata tuleb tõhusa väljasaatmis- ja tagasisaatmispoliitika väljatöötamist, pidades kinni õigusaktidest ja inimväärikusest. 2010. aasta detsembris jõustub tagasisaatmist käsitlev direktiiv. Selle rakendamist jälgitakse hoolega, eriti tagasisaatmismeetmete tegelikku täitmist, kinnipidamist, edasikaebamisvõimalusi ja kaitsetus olukorras olevate isikute kohtlemist. Lisaks peab tugevdama operatiivkoostööd liikmesriikide vahel. Pikemas perspektiivis tuleb nimetatud õigusakti hindamise põhjal hakata rakendama väljasaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Selle kohaselt tuleb sisenemiskeelud registreerida Schengeni infosüsteemis (SIS).

Ühe peamise eesmärgina tuleb edendada ja aktiivselt toetada vabatahtlikku tagasipöördumist , eriti olemasolevate rahaliste vahendite raames. Ometi ei ole liigagi sageli võimalik tagasisaatmismeetmeid ellu viia õiguslike või praktiliste takistuste tõttu. Kuna selged reeglid puuduvad, tuleks pärast liikmesriikide vajaduste ja tavade uurimist kaaluda võimalust võtta kasutusele ühised põhimõtted selliste ebaseaduslike sisserändajate vastuvõtmise kohta, keda ei ole võimalik välja saata . Seadustamist käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel tuleb parandada. Nende rakendamiseks võiks töötada välja suunised.

Euroopa Liidu territooriumile ebaseaduslikult sisenevad saatjata alaealised kujutavad endast eraldi probleemi, mida tuleb põhjalikult uurida. Seejärel koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on koondada ja täiendada asjaomaseid õiguslikke ja rahalisi vahendeid ning tugevdada päritoluriikidega tehtava koostöö vorme, kaasa arvatud selliseid, mis hõlbustavad alaealiste tagasipöördumist oma päritoluriiki.

5.2. Varjupaigaküsimused: solidaarsusel põhinev ühise kaitse ala

2008. aastal esitati Euroopa Liidus ligikaudu 240 000 varjupaigataotlust. Teatavaid liikmesriike koormab see rohkem kui teisi, kas siis saadud taotluste arvu tõttu või taotluste suhtarvu tõttu võrreldes nende rahvaarvuga.

Euroopa Liit peab jätkama alustatud tööd, et moodustada tõeline solidaarsusel põhinev ühise kaitse ala , mille aluseks on põhiõigused, kõrged kaitsestandardid ja liikmesriikide süsteemide kvaliteedi üldine parandamine, tugevdades samal ajal võitlust kuritarvituste vastu.

5.2.1. Ühtsetel alustel põhinev kaitse

Euroopa Liit on teinud olulisi edusamme Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise suunas. See süsteem põhineb täies ulatuses Genfi konventsioonil ja muudel rahvusvahelistel aktidel. Viimase kümne aasta jooksul on loodud ühine õiguslik alus. Ühtlustamise teise etapi õigusaktide ettepanekud tuleb kiiresti vastu võtta. Eesmärk on kehtestada hiljemalt 2012. aastaks ühtne varjupaigamenetlus ja ühtne rahvusvahelise kaitse staatus.

Operatiivtasandil tuleb Euroopa Liidul tagada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile vajalikud vahendid selle ülesannete täitmiseks. Kõik töötajad, kes tegelevad liikmesriikides varjupaigataotluste menetlemisega peavad läbima ühise koolituse. Samuti tuleb neile võimaldada juurdepääs kvaliteetsetele andmetele päritoluriikide kohta. Selles protsessis peavad osalema ka liikmesriikide kohtud. Hiljem tehtava hindamise põhjal võib 2013. aastal tugiameti ülesandeid laiendada, võttes arvesse solidaarsuse ja vastutuse jagamisel tehtud edusamme.

Range kontroll ja ELi õigustiku nõuetekohane kohaldamine peavad tagama selle süsteemi usaldusväärsuse ning liikmesriikide vastastikuse usalduse üksteise varjupaigasüsteemide heade haldustavade suhtes. Liikmesriikide varjupaigasüsteemide paremaks lähendamiseks võib võtta kasutusele korrapärase hindamise mehhanismid.

Samuti tuleb parandada rahvusvahelist kaitset omavate isikute integratsiooni, võttes arvesse nende Euroopa Liitu saabumise tingimusi. Lahendused tuleb leida varjupaigataotlejatele, kellele ei anta pagulase või täiendava kaitse staatust, kuid keda ei ole teatavatel põhjustel võimalik ka tagasi saata.

Teise etapi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise ning tavade ja kaasnevate meetmete ühtlustamisel tehtud edusammude kohta koostatakse põhjalik hinnang. Selle põhjal sõnastab Euroopa Liit enne 2014. aasta lõppu vastastikuse tunnustamise põhimõtte , mida kohaldatakse kõikide üksikotsuste suhtes, millega varjupaigataotlusi menetlev ametiasutus on andnud isikule kaitsestaatuse. See võimaldab kaitsestaatuse ülekandmist ühest liikmesriigist teise, ilma et ELi seaduseandja peaks selleks võtma vastu erimehhanismi.

5.2.2. Liikmesriikide jagatud vastutus ja solidaarsus

Pagulaste vastuvõtmise ja nende integratsiooniga seotud vastutust tuleb jagada. Euroopa Liit on küll otsustanud säilitada Dublini süsteemi kõrged põhimõtted, kuid samal ajal tuleb uurida ka uusi võimalusi.

Tuleb kaaluda võimalust hakata kasutama rahvusvahelise kaitse staatusega isikute liikmesriikidevahelise ümberasustamise mehhanismi, mis toimiks vabatahtlikusse alusel ja kooskõlastatult. Esimene etapp võiks seisneda Euroopa Pagulasfondi jaoks ette nähtud assigneeringute korrapärases kavandamises selliste ELi-sisese solidaarsusega seotud meetmete rahastamiseks. Kavandamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumitest. Mehhanismi abil on võimalik toetada alaliste vastuvõtu- ja transiidikeskuste loomist teatavates liikmesriikides ning erikokkuleppeid partnerluse loomiseks ÜRO pagulaste ülemvolinikuga. Samal ajal tuleb jätkata nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool esitatud varjupaigataotluste ühise läbivaatamise teostatavuse ning selle õigusliku ja praktilise mõju analüüsimist. Analüüs täiendab ühist varjupaigasüsteemi ja toimub kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste õigusnormidega. Analüüside ja algse solidaarsusmehhanismi hindamise alusel on võimalik kavandada alalise solidaarsussüsteemi loomist alates 2013. aastast. Selle süsteemi tegevust hakkaks kooskõlastama tugiamet.

Tuleb vaadata läbi EL-sisene solidaarne vastutus rahastamise eest. 10 aastat on see toiminud Euroopa Pagulasfondi kaudu, millest on toetatud järjestikuseid õigusaktide ühtlustamise meetmeid. Kindlaks tuleb määrata uued jaotuspõhimõtted või tegutsemisvaldkonnad, võttes arvesse ühise poliitika suundumusi.

5.2.3. Solidaarsus kolmandate riikidega

Väga oluline on solidaarsus kolmandate riikidega , kes peavad seisma silmitsi suurte pagulasvoogudega või kes pakuvad peavarju suurele hulgale pagulastele või ümberasustatud isikutele. Tagada tuleb juurdepääs kaitsele ja kinnipidamine tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest. Lisaks toetab Euroopa Liit kolmandaid riike nende suutlikkuse suurendamisel, et nad saaksid välja töötada oma varjupaiga- ja kaitsesüsteemid.

Tuleks kaaluda uute kaitsega seotud vastutusalade kindlaksmääramist. Hõlbustada tuleb kaitstud sisenemise menetlusi ja viisade väljastamist humanitaarkaalutlustel, kaasa arvatud diplomaatiliste esinduste või mis tahes muu struktuuri kaasabil, mis on kolmandas riigis loodud liikuvuse juhtimist käsitleva üldstrateegia raames.

Selleks et veelgi tõhustada pagulaspoliitika välismõõdet, võib Euroopa Liit laiendada piirkondliku kaitse programme koostöös ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ja asjaomaste kolmandate riikidega, kasutades tugiameti abi ja ühenduse välisrahastamisvahendeid.

Euroopa Liit tõhustab oma jõupingutusi ümberasustamise valdkonnas, et leida pagulaste jaoks püsivaid lahendusi.

6. KOKKUVÕTE:

Komisjon loodab, et pärast käesoleva teatise põhjalikku arutelu Euroopa Parlamendiga saab Euroopa Ülemkogu selle alusel juba enne käesoleva aasta lõppu vastu võtta kaugeleulatuva programmi. Sellest lähtuvalt teeb komisjon ettepaneku Stockholmi programmi rakendamist käsitleva tegevuskava kohta, et määrata täpselt kindlaks võetavad meetmed ja tegevuskava ajavahemikuks 2010–2014.

LISA: Prioriteetsed tegevussuunad

Kodanikuõiguste edendamine: õigustepõhine Euroopa

Põhiõigused

Selleks et ELi põhiõiguste kaitse süsteem oleks täielik, peab liit ühinema Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Komisjoni aruande põhjal otsustab EL, kuidas saavutada üksmeel suhtumises totalitaarsete režiimide kuritegudesse.

Vaba liikumine

Äärmiselt oluline on vaba liikumist käsitleva direktiivi 2004/38 tegelik rakendamine. Komisjon annab selleks välja suunised ning kontrollib direktiivi kohaldamist.

Sel eesmärgil luuakse süsteem, mis võimaldab kodanikel kasutada oma perekonnaseisuakte hõlpsasti ja tasuta. Pikemas perspektiivis peab EL liikuma perekonnaseisuaktide mõjujõu vastastikuse tunnustamise suunas.

Mitmekesisuse austamine

EL peab jõudma ühisele seisukohale, kuidas paremini kasutada olemasolevaid rahalisi ja õiguslikke vahendeid võitluseks diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja homofoobia vastu.

Kaitsetus olukorras olevate isikute kaitse

Välja tuleb töötada suurte eesmärkidega ELi strateegia lapse õiguste kaitse kohta. Tõhustada tuleb ELi tegevust kaitsetus olukorras olevate isikute, vägivalla ohvriks langenud naiste ning teiste abist sõltuvate isikute kaitsmisel.

Andmekaitse

ELil peab looma tervikliku isikuandmete kaitse süsteemi, mis hõlmaks kõiki liidu pädevuses olevaid valdkondi. Kaaluda tuleb Euroopa sertifikaadi kehtestamist inimeste eraelu austavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste jaoks. Andmekaitse eeldab ka tihedat rahvusvahelist koostööd. EL peab kaasa aitama selle valdkonna rahvusvaheliste standardite välja töötamisele ja laialdasele kasutamisele.

Osalemine ELi demokraatias

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades võtab EL uuenduslikke meetmeid, mille abil innustada kodanikke valima minema.

Konsulaarkaitse

Konsulaarkaitsealast kooskõlastus- ja koostööraamistikku tuleb tõhustada.

Kodanike elu lihtsustamine: õiguse- ja õiglusepõhine Euroopa

Vastastikune tunnustamine on Euroopa õigusruumi nurgakivi.

Tuleb tühistada nõue viia tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate otsuste puhul läbi välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus. Vastastikuse tunnustamise põhimõtet tuleb laiendada küsimustele, mis on praegu veel katmata.

Kriminaalõiguses tuleb vastastikuse tunnustamise põhimõtet jätkuvalt rakendada menetluse kõikides etappides.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtet tuleb laiendada ohvrite ja tunnistajate kaitse meetmetele ning õiguste äravõtmisele.

Eri liikmesriikide kohtusüsteemide vastastikuse usalduse suurendamiseks tuleb tõhustada õigusalatöötajate koolitust ja toetada seda ühiste vahendite väljatöötamisega. Õigusalatöötajad peavad omavahel rohkem suhtlema, kasutades selleks eelkõige õigusfoorumit ja eri võrgustikke, mille tegevust tuleks paremini kooskõlastada.

Vastastikusele tunnustamisele peab järgnema Euroopa Liidu õigusalase poliitika elluviimise põhjalik hindamine. Euroopa Liit peab toetama ka liikmesriikide jõupingutusi nende kohtusüsteemide parandamisel.

Euroopa Liit peab looma ühised standardid, et lähendada liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad eriti raskeid ja tüüpiliselt piiriüleseid kuritegusid. Lisaks peab Euroopa Liit vajaduse korral ette nägema karistusõiguslikke meetmeid, et tagada oma poliitika tõhus rakendamine kooskõlas Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikaga.

Tsiviilasjades tuleb õigusakte lähendada seoses miinimumnõuetega teatavate tsiviilõiguslike küsimuste ja eestkosteõiguse kohta.

Juurdepääsu hõlbustamine õiguskaitsele peab olema prioriteet. Euroopa Liit peab töötama olemasolevate õigusabimeetmete tõhustamise nimel, kasutama võimalikult palju elektroonilisi vahendeid (e-õiguskeskkond) ja pöörama erilist tähelepanu sellele, et hõlbustuks kodanike juurdepääs kirjalikule ja suulise õigustõlkele. Lihtsustada tuleb ka aktide ja dokumentide legaliseerimisega seotud formaalsusi. Parandada tuleb õigusrikkumise ohvrite toetamist, eriti piiriülestes küsimustes.

Majandustegevuse toetamiseks tuleb kasutada kõiki õigusvahendeid. Kohtuotsuste täitmist tuleb parandada, eriti ELi menetluse loomise kaudu pangakonto arestimiseks. Lepinguõigust käsitleva ühise tugiraamistiku loomisega seotud töö tulemusi saab kasutada tulevastes õigusloomeettepanekutes ning võimalik on välja töötada näidislepingud. Jätkata tuleb äriühinguõiguse ja kindlustuslepingute suhtes kohaldatava õiguse ühtlustamist. Lisaks võib Euroopa Liit otsustada vajaduse korral kasutada karistusõiguslikke meetmeid, et karistada kuritarvituste eest finantsvaldkonnas.

Kaitsevalmis Euroopa

Euroopa Liit ja liikmesriigid tõhustavad julgeoleku- ja turvatöötajate koolitust, eelkõige selleks kohandatud (Erasmus-tüüpi) vahetusprogrammide loomise kaudu.

Euroopa Liit peab looma Euroopa teabemudeli, mille eesmärk on parandada strateegilise analüüsi võimet ja operatiivkoostööd.

Euroopa Liit peab töötama välja infosüsteemide struktuuri, tagades selle koostalitusvõime, ühtsuse ja kohandamise vastavalt vajadustele.

Sisejulgeoleku strateegia prioriteete peab toetama teadus- ja arendustegevus, et edendada uusima tehnoloogia optimaalset kasutamist.

Nende jõupingutuste toetamiseks võib kaaluda sisejulgeolekufondi loomist.

Koondada tuleb kõik õiguslikud ja operatiivvahendid, et kurjategijad ei saaks sisepiirideta ala võimalusi enda huvides ära kasutada. Parandada tuleb politseiasutuste operatiivkoostööd, hõlbustades politsei tegevust väljaspool riigipiire ja luues politsei- ja tollikoostöö keskuse mudeli.

Europolil peab olema kooskõlastamisel, teabe vahetamisel ja asjatundjate koolitamisel keskne roll.

Euroopa Liidu julgeoleku tagamine nõuab politseikoostöö tihendamist kolmandate riikidega, eriti riikidega, mis asuvad lähinaabruses.

Euroopa Liit peab tõendite kogumiseks looma tervikliku Euroopa õigusraamistiku.

Loodud karistusregistrite infosüsteemi võimalusi tuleb kasutada täies ulatuses ja süsteemi tuleb täiendada (laiem kasutus ja kolmandate riikide kodanike lisamine).

Euroopa Liit peab looma minimaalseid menetluslikke tagatisi käsitleva õigusraamistiku ja edendama katseprojekte, mis hõlmavad vanglakaristuse kõrval alternatiivseid võimalusi.

Euroopa Liit peab looma integreeritud piirihaldussüsteemi, mis võimaldab isikutel tõrgeteta siseneda Euroopa Liitu ning tagab samal ajal julgeoleku ELi territooriumil ja võitluse ebaseadusliku sisserände vastu. Piiripunktides tuleb luua ühtne kontrollisüsteem, mis hõlmab kõiki piirikontrolli liike. Frontexi kooskõlastavat rolli tuleb tõhustada, tema operatiivsuutlikkust ja tema tegevuse ühtsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevusega edasi arendada. Eurosur peab järk-järgult toimima hakkama.

Infosüsteemid (SIS II, VIS) peavad hakkama toimima täies ulatuses. Tuleb luua ELi sisenemise ja sealt lahkumise elektroonilise registreerimise süsteem ning registreeritud reisijate programm. Kaaluda tuleb vajadust võtta kasutusele elektrooniline reisiluba.

Euroopa Liidus tuleb võtta kasutusele ühine Schengeni viisa. Kolmandatesse riikidesse luuakse ühised viisa väljastamise keskused kui ühise konsulaarteenistuse eelkäijad. Jätkatakse viisalihtsustuslepingute sõlmimist kolmandate riikidega, vaadates samal ajal korrapäraselt läbi viisakohustuse alla kuuluvate riikide loetelu. Euroopa viisasüsteem peab järg-järgult liikuma selles suunas, et viisasid antakse välja üksikisikuga seotud riskide hindamise ja mitte tema kodakondsuse alusel.

Euroopa Liit peab välja töötama organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ühise poliitika, mis põhineb kõikide vahendite optimaalsel kasutamisel. Prioriteetsena käsitletakse viit peamist kuriteoliiki.

Euroopa Liit peab võitlema inimkaubandusega, astudes tõhusamalt vastu isikute üle piiri toimetamisega tegelevatele võrgustikele, parandades andmete kogumist ja strateegilist analüüsi, luues asjakohased tõendite kogumise mehhanismid ja parandades ohvriabi.

Euroopa Liit peab võitlema laste seksuaalse ärakasutamise ja lapspornoga, hõlbustades eelkõige teabevahetust süüdimõistetud isikute kohta. Tihedat koostööd tuleb teha ka erasektoriga, et teha kindlaks pedofiilse sisuga veebisaidid, need sulgeda või neile juurdepääs blokeerida. Euroopa Liit peab täpsustama küberkuritegude suhtes kohaldatavaid õigusnorme ja looma Europoli juurde ELi ühise veebikeskkonna kuritegudest teadaandmiseks, et selle nähtusega tõhusamalt võidelda.

Euroopa Liit peab takistama organiseeritud kuritegevusel kasutamast võimalusi, mida pakub ülemaailmne majandus, eriti kriisiolukorras, mis suurendab finantssüsteemi haavatust, parandades oma tegevust majanduskuritegude vastases võitluses. Ta peab parandama oma suutlikkust uurida ja analüüsida majanduskuritegusid, paremini kindlaks tegema turu kuritarvitamisega seotud pettusi, parandama kriminaalsel teel saadud vara konfiskeerimist ja arestimist hõlmavat tegevusraamistikku, võitlema korruptsiooni vastu ja looma hoiatavad meetmed võitluseks võltsimisega.

Euroopa Liit peab jätkama oma uimastistrateegiat ja muutma selle põhjalikumaks. Strateegia toetab terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust, mis põhineb nii pakkumise kui ka nõudluse samaaegsel vähendamisel. Teatavate maailma piirkondadega tuleb koostööd parandada, kaasata täies ulatuses kodanikuühiskond ja tõhustada selle valdkonnaga seotud uurimistööd.

Euroopa Liit peab ohjama terrorismiohtu, võideldes tõhusalt radikaliseerumise vastu ning takistades Interneti järjest kasvavat kasutamist terroristide poolt ja terrorismi rahastamist.

Euroopa Liit peab tõhustama kodanikukaitsemehhanismi, et abistada liikmesriike ja täiendada nende meetmeid, kaasa arvatud riskianalüüsi ja reageerimisvalmiduse valdkonnas.

Euroopa Liit peab parandama terrorismiohu ohjamise vahendeid. Tuleb laiendada ja rakendada elutähtsate infrastruktuuride kaitse programmi, koostada Euroopa strateegia, mille eesmärk on tulla toime keemilise, bioloogilise, radioloogilise või tuumamaterjaliga seotud ohtudega ja viia ellu lõhkeaineid käsitlev tegevuskava.

Ühiskondliku integratsiooni edendamine: ELi vastutus ja solidaarsus sisserände- ja varjupaigaküsimustes

Euroopa Liit peab edendama paindlikku ja õiglast sisserändepoliitikat.

Ta peab kasutama täies ulatuses terviklikku käsitlust ja muutma seda põhjalikumaks. Sellisel viisil on võimalik rändevooge juhtida kooskõlastatult koostöös kolmandate riikidega. Rändeküsimused on Euroopa Liidu välispoliitika lahutamatu osa.

Euroopa Liit peab edendama positiivset mõju, mida ränne avaldab päritoluriigi arengule.

Euroopa Liit peab koostama ühtse raamistiku, millega luuakse rändajate vastuvõtuks paindlik kord, mis võimaldaks kohaneda suurenenud liikuvuse ja liikmesriikide tööturu vajadustega.

Selleks et seaduslikust rändest tulenevast positiivsest mõjust saaksid kasu kõik, peab Euroopa Liit looma ühise sisserände-eeskirja, ühised eeskirjad perekondade taasühinemise tõhusamaks juhtimiseks ja toetama ühise kooskõlastamismehhanismi abil liikmesriikide jõupingutusi integratsioonivaldkonnas.

Ebaseadusliku sisserände paremal haldamisel on keskne roll ühise poliitika väljatöötamisel seadusliku sisserände valdkonnas. Euroopa Liit peab võitlema ebaseadusliku tööhõive vastu ja jätkama tõhusat väljasaatmis- ja tagasipöördumispoliitikat, kasutades loodud vahendeid täies ulatuses. Euroopa Liit peab toetama vabatahtlikku tagasipöördumist ja pöörama erilist tähelepanu saatjata alaealistele. Euroopa Liidust peab saama tõeline solidaarsusel põhinev ühise kaitse ala, kus toimib ühtne varjupaigamenetlus ja ühtne rahvusvahelise kaitse staatus.

Pagulaste vastuvõtmise ja nende integratsiooniga seotud vastutust tuleb jagada, kasutades selleks muu hulgas ka vabatahtliku ümberjaotamise mehhanismi liikmesriikide vahel ja varjupaigataotluste ühist läbivaatamist. Tagada tuleb range kontroll ja ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis omakorda tagavad ühise varjupaigasüsteemi usaldusväärsuse ja liikmesriikide vastastikuse usalduse. Pikemas perspektiivis hõlbustab vastastikuse tunnustamise põhimõte kaitsestaatuse andmise otsuste puhul kaitse ülekandmist.

Euroopa Liit peab tõhustama operatiivkoostööd, luues Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile vajalikud vahendid selle ülesannete täitmiseks.

Jätkata tuleb solidaarsusel põhinevat varjupaigapoliitikat selliste kolmandate riikidega, kes peavad seisma silmitsi suurte pagulasvoogudega. Euroopa Liit peab laiendama piirkondliku kaitse programme ja suurendama oma jõupingutusi ümberasustamise küsimustes.

[1] EÜ asutamislepingu artikkel 22

[2] EL peab eelkõige arvesse võtma Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) töö tulemusi.

[3] European Security Research and Innovation Forum (ESRIF).

[4] SIS II: Schengeni infosüsteem ja VIS: viisainfosüsteem.

[5] Aluseks võiks võtta näiteks Transparency International 'i koostatud korruptsiooni tajumise klassifitseerimise süsteemi.

[6] Tegemist ei oleks ühenduse ametiga.