52009DC0128


Pealkiri ja viide

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule - Lihtsustatud ühine põllumajanduspoliitika Euroopas toob kõigile edu

/* KOM/2009/0128 lõplik */

Tekst

BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
html html html html html html html html html   html html html html html html html html html html html html html
pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf   pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf pdf
doc doc doc doc doc doc doc doc doc   doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc doc

Kuupäevad

Liigitused

Muu teave

Dokumentide vaheline seos

Tekst

Kakskeelne kuva: BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 18.3.2009

KOM(2009) 128 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Lihtsustatud ühine põllumajanduspoliitika Euroopas toob kõigile edu

SISUKORD

1. Komisjoni siht lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat 3

2. Saavutused alates 2005. aastast 3

3. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise tegevuskava 7

4. Tähelepanu keskmes 9

5. Tulevikuväljavaade 11

6. Kokkuvõte 13

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Lihtsustatud ühine põllumajanduspoliitika Euroopas toob kõigile edu

KOMISJONI SIHT LIHTSUSTADA ÜHIST PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKAT

Komisjon on oma volituste saamisest alates teinud jõupingutusi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks[1]. Põllumajandustootjad ja põllumajandussektori muud ettevõtjad tuleks vabastada bürokraatiast ja nõuetest, mis ei ole vajalikud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja maksumaksjate raha nõuetekohase kasutamise tagamiseks. ÜPP lihtsustamine on vajalik põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks, töökohtade säilitamiseks ja loomiseks ning maapiirkondade tervikliku arengu soodustamiseks. Seetõttu toobki lihtsustatud ÜPP kõigile edu.

Komisjon avaldas 2005. aastal teatise ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ja parema õigusloome kohta. Selles esitati ambitsioonikas töökava ÜPP märkimisväärseks lihtsustamiseks. Kõnealune töökava ja selle rakendamine on täielikult integreeritud paremat õiguslikku reguleerimist käsitlevasse komisjoni üldisesse strateegiasse[2] ning eelkõige jätkuvasse lihtsustamisprogrammi ja halduskoormuse vähendamise tegevuskavasse.

Vahepeal on ellu viidud muljetavaldav arv ÜPPga seonduvaid lihtsustamise projekte. Praegu on õige aeg seni saavutatust kokkuvõtete tegemiseks. Käesolevas teatises tutvustatakse 2005. aastast alates elluviidut ning esitatakse prognoos sellest johtuva põllumajandustootjate ja ametiasutuste halduskoormuse[3] vähenemise kohta. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures jätkuva lihtsustamise tegevuskavale, ühtsele ühisele turukorraldusele, põllumajandusettevõtete halduskoormust käsitlevale 2007. aasta uuringule ja ÜPP läbivaatamisprotsessi tulemustele. Kokkuvõttes uuritakse käesolevas teatises tulevaste täiendavate lihtsustamiste võimalusi.

SAAVUTUSED ALATES 2005. AASTAST

2005. aastal pühendus Euroopa Komisjon mitmetele tegevustele, mida saab liigitada kas tehniliseks või poliitika lihtsustamiseks[4].

Tehniline lihtsustamine

Põllumajandusalaste eeskirjade korrastamine

Nõukogu ja komisjoni aegunud õigusaktide väljaselgitamise ja kõrvaldamisega tegeletakse pidevalt, nt piimasektoris[5]. Uute õigusaktide vastuvõtmisel tunnistatakse olemasolevad õigusaktid kehtetuks. Muud allesjäänud kasutud õigusaktid on 2006. aastal[6] ja käesoleva aasta alguses[7] kuulutatud kehtetuks aegunuks tunnistamise kaudu. Selliseid aegunud õigusakte on kokku peaaegu 300. Käesoleva aasta lõpupoole võetakse vastu ettepanek tunnistada kehtetuks mitmed nõukogu aegunud õigusaktid.

Ühise turukorralduse ühtne määrus

22. oktoobril 2007 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1234/2007,[8] mida tuntakse ka ühise turukorralduse ühtse määrusena. Kõnealune määrus koondab kõik eri põllumajandussektorite ühised turukorraldused ja sellega asendatakse 45 nõukogu õigusakti. Lisateavet ühtse ühise turukorralduse kohta võib leida punkti 4.1 alt.

Riigiabi

2006. ja 2007. aastal muutis ja ühtlustas komisjon oma poliitikat põllumajandussektorile antava riigiabi kohta. Lisaks muudetud riigiabi suunistele[9] ja põllumajanduse grupierandi määrusele[10] võttis komisjon vastu uue vähese tähtsusega abi määruse,[11] millega suurendati liikmesriikide poolt põllumajandussektoris antava vähese tähtsusega abi piirmäära. Kui meede vastab vähese tähtsusega abi määruses sätestatud tingimustele, ei peeta seda riigiabiks ja seega ei ole sellest vaja teatada. Kõnealused muudatused tõid kaasa asjakohaste õigusaktide arvu vähendamise kuuelt kolmele.

Halduskulud

2006. aastal algatas komisjon uuringu, et mõõta ÜPP 2003. aasta reformist tulenevat põllumajandusettevõtete halduskoormust. Uuringu lõpptulemused avaldati 2007. aasta novembris. Lisateavet kõnealuse uuringu kohta võib leida punkti 4.2 alt.

Parimate tavade vahetamine

Arvamuste vahetamiseks ning ideede ja kogemuste vahetamiseks lihtsustamise kohta loodi mitmed platvormid. Esmalt loodi riiklike lihtsustamisekspertide eksperdirühm. Rühm kohtub keskmiselt kolm korda aastas. Mitmed liikmesriigid on kõnealust platvormi kasutanud riiklike lihtsustamisalgatuste tutvustamiseks ja arutamiseks.

Sidusrühmad, põllumajandussektori ja tööstuse esindajad on osalenud mitmetel lihtsustamise nõuanderühma koosolekutel.

2006. aasta oktoobris peetud ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise konverents ja ka 2007. aasta oktoobris korraldatud lihtsustamise seminar pakkusid laiapõhjalist platvormi kõigi ÜPP rakendamisega seotud osapoolte vaheliseks aruteluks ja kogemuste vahetuseks.

Poliitikaga seotud meetmed

Suhkruturu ühise korralduse reform

2006. aasta alguses ametlikult otsustatud suhkrureform tõi kaasa süsteemi märgatava lihtsustamise. Sellega liideti erinevad kvoodid üheks ühtseks kvoodisüsteemiks, lisati suhkrutoetuse eelarve ühtse otsemaksete kava vahenditele ja asendati sekkumine eraladustamisega.

Ühtne otsemaksete kava

Esimestel aastatel pärast kehtestamist on ühtset otsemaksete kava mitmel korral kohandatud, et lihtsustada selle toimimist ja muuta seda kasutajasõbralikumaks. Eesmärk saavutati näiteks sellega, et otsetoetuseks abikõlbliku pindala hulka lisati maastikuelemendid (nt hekid ja tarad) ja nõuetele vastavuse aruande[12] vastuvõtmise järel tehti mitmeid muudatusi.

Puu- ja köögivilja- ning veinisektor

Puu- ja köögivilja- ning veinisektori reformid on lihtsustanud eeskirju. Asjaolu, et nimetatud sektorid on nüüd hõlmatud ühtse otsemaksete kavaga, toob eelkõige kaasa otsese sissetulekutoetuse ühtsema süsteemi.

Puu- ja köögiviljasektori integreerimine ühtsesse otsemaksete kavasse võib tingida põllumajandusettevõtete halduskoormuse vähenemise 2,2 miljoni euro võrra.

Tootjaorganisatsioonide (puu- ja köögiviljasektoris) või liikmesriikide (veinisektoris) juhitavate programmide kasutamise kaudu suurendasid kõnealused reformid lisaks poliitika rakendamise paindlikkust.

Mõju analüüs ja hindamine

Viimastel aastatel on mõjuhinnang saanud asendamatuks vahendiks põllumajandussektori oluliste reformide ettevalmistusel. Mõjuhinnang tähendab sidusrühmade ulatuslikku kaasamist juba varases etapis. Mõju hindamise vahend võimaldab halduskulude eelhindamist, probleemide tuvastamist ja hindamist, lahenduste leidmist ning kõnealuste lahenduste mõju võrdlemist . See muudab õigusloomeprotsessi läbipaistvamaks. Mõjuhinnang parandab ka ettepaneku ja ettepaneku arutelu kvaliteeti.

2005. aastast alates on läbi viidud kaheksa mõju hindamist kõigi ÜPP oluliste reformide puhul, nt seoses veini- ning puu- ja köögiviljasektori reformidega ning ÜPP olukorra hindamisega[13].

Protsessid

Konsulteerimine sidusrühmadega, õigustiku sõelumine, tegevuskava

Liikmesriikide ametiasutustelt ja sidusrühmadelt saadud ettepanekud, mida saab liigitada tehniliseks lihtsustamiseks, kaasati äsjaloodud jätkuva lihtsustamise tegevuskavasse. Kõnealune tegevuskava võimaldab ÜPP lihtsustamismeetmete kavandamist ja järelevalvet ning hõlmab hetkel ligikaudu 50 projekti.

2005. aastast alates on saadud üle 200 ettepaneku ÜPP lihtsustamiseks.

Konverents

2006. aasta 3. ja 4. oktoobril korraldas komisjon ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamist käsitleva rahvusvahelise konverentsi.

Konverentsil ja lihtsustamist käsitlevas debatis osalesid erineva tausta ja eri huvidega esindajad, nii põllumajandustootjad, ettevõtjad, töötlev tööstus, teadlased kui ka liikmesriikide ametiasutised, näidates, et ÜPP lihtsustamiseks on olemas poliitiline tahe ning selle edu pandiks on kõigi osapoolte kaasamine.

Konverents andis tõuke ka konkreetsele ekspordisertifikaate käsitlevale projektile, millest komisjon ka kinni haaras. Lisateavet võib leida 3. peatükist.

Sisekoolitus

Põhimõte „ennetamine on parem kui ravi” kehtib ka õigusaktide puhul. Õigusaktide ettepanekute koostamisega seotud ametnikele on alati pakutud õigusaktide koostamise teemalist sisekoolitust ja seda tehakse ka edaspidi. Kursuse eesmärk on tagada, et tekstid oleksid juba õigusloomeprotsessi algusest saati selged ja lihtsad.

IT-süsteemid

Infotehnoloogia on halduskoormuse lihtsustamise ja vähendamise oluline osa. Selles osas on tehtud märkimisväärseid edusamme. Arenduse lõppjärgus süsteem on ISAMM (põllumajandusturu korralduse ja järelevalve infosüsteem), mille eesmärk on hõlbustada komisjoni talituste ja liikmesriikide vahelist elektroonilist teabevahetust. Hetkel on käimas katseprojekt ja süsteemi moodul üks peaks saavutama täieliku töövõime 2009. aasta suveks.

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA LIHTSUSTAMISE TEGEVUSKAVA

2006. aasta konverentsil esitleti jätkuva lihtsustamise tegevuskava esimest versiooni. Sellega nähti ette 20 ÜPP tehnilise lihtsustamise projekti. 2009. aasta jaanuariks[14] on kava laienenud 50 projektini, millest 43 on ellu rakendatud. Tegevuskavaga hõlmatud projektid põhinesid liikmesriikide, sidusrühmade, põllumajandustootjate organisatsioonide ja töötlejate ettepanekutel ning ka komisjoni talitustes tekkinud ideedel.

Järgmised projektid väärivad esiletõstmist, kuna need on head näited positiivsest mõjust, mida lihtsustamine võib avaldada ettevõtjatele ja/või põllumajandustootjatele.

Veiseliha ekspordilitsentsid

2007. aastal võttis komisjon vastu veise- ja vasikalihasektorile suunatud lihtsustamismeetme. Ekspordiga kaasnes kõnealuses sektoris varem ekspordilitsents, olenemata sellest, kas eksporditoetust anti või mitte. Kuigi toetusega eksporditud toodetega kauplemise järelevalve jätkamine on oluline, ei peetud enam vajalikuks teostada järelevalvet toetuseta kaupade ekspordi suhtes. Seetõttu tühistas komisjon kohustuse esitada ekspordilitsents kõnealuse ekspordi puhul.

Kõnealusest meetmest tõuseb tulu nii eksportivatele ettevõtetele kui ka riigiasutustele, sest see tähendab paberimajanduse ning haldus- ja kontrollitegevuse vähenemist.

Näiteks vähendab kõnealune meede veiseliha ekspordikulu keskmiselt 16 eurot tonni kohta. Lisaks väheneb sellega bürokraatia ja paraneb ettevõtluskeskkond.

Munade märgistamine

2007. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu rea uusi üksikasjalikke eeskirju munade turustusnormide ja eelkõige munade märgistamise kohta. Kõnealused eeskirjad loovad tänapäevase ja läbipaistva õiguskeskkonna, ilma et seejuures nõrgeneks tarbijate teavitamine ja kaitse.

Näiteks ei ole enam vaja liigitada otse tööstuses kasutatavaid mune. Uued eeskirjad võimaldavad mune koguda, liigitada, märgistada ja pakendada kümne päeva jooksul alates munemisest, selmet neid koguda igal kolmandal tööpäeval. See võimaldab tööstusel oma tööd paremini korraldada, mis on iseäranis kasulik kiiretel aegadel aastas.

Uus paindlikkus vähendab tootjate ja järgtööstuse kulusid ning ka liikmesriikide kontrollikulusid.

Kümne kuu reegel

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3 on sätestatud, et põllumajandustootja poolt otsetoetuste saamise eesmärgil deklareeritud maatükid peavad põllumajandustootja käsutuses olema vähemalt kümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

Kõnealune säte on tühistatud ja kümne kuu pikkune ajavahemik on asendatud ühe kuupäevaga, mille võivad määratleda liikmesriigid. See tähendab, et toetuse saamiseks ei pea põllumajandustootjad enam hoidma maad oma kasutuses kümme kuud. Seeläbi võivad nad juhtida oma põllumajandusettevõtet ja reageerida turuarengutele paindlikumalt.

Kümne kuu reegli tühistamine toob tõenäoliselt kaasa põllumajandusettevõtete halduskoormuse vähendamise ligikaudu 19 miljoni euro võrra.

Impordi- ja ekspordilitsentsid

2008. aasta juunis kaotas komisjon suure enamuse litsentsidega seonduvatest kohustustest põllumajandussektoris. Impordi puhul vähendati litsentsinõudeid 500-lt 65-le ja ekspordi puhul jäi kehtima üksnes 43 nõuet[15]. Lisaks on lihtsustatud allesjäänud litsentsinõuete õigusraamistikku ning see koosneb nüüd ühest määrusest (v. a eksporditoetuste ja tariifikvootide puhul). Kõnealuse määrusega reguleeritakse kõiki litsentsidega seonduvaid asjaolusid, selles määratletakse selgelt kõik tooted, mille puhul litsents on nõutav, ning sätestatakse litsentsi kehtivusajaga ja tagatise tasemega seonduvad eeskirjad.

Ettevõtjate (importijad ja eksportijad) eelised on järgmised:

- nad hoiavad kokku impordi või ekspordiga seonduva paberitöö halduskuludelt;

- nad ei pea enam kandma litsentsi tagatiste hoiustamise (ja tagasi saamise) kulusid.

Riigiasutuste kasu on ilmne, kuna on vähenenud haldus- ja kontrollitöö.

Tõenäoliselt vähendab kõnealune meede litsentsidega seonduvat ettevõtjate üldist koormust ligikaudu 7,4 miljoni euro võrra.

Puu- ja köögivilja turustusnormid

Puu- ja köögiviljasektori reformi osana vähendas komisjon mitmete liikmesriikide mõningasest vastuseisust hoolimata konkreetseid turustusnorme 36-lt 10-le (õunad, tsitrusviljad, kiivid, salat ja endiivia, virsikud ja nektariinid, pirnid, maasikad, paprika, lauaviinamarjad ning tomatid), ratsionaliseeris nendega seonduvaid kontrollitoiminguid ning kehtestas enamikku puu- ja köögivilju hõlmava üldise turustusnormi.

26 tühistatud standardit moodustavad 25 % värskete puu- ja köögiviljadega seonduvast kauplemisest. Kõnealuse meetme tulemusel ei pea ettevõtjad enam kandma nõuetele vastavusega seotud kulusid, v. a selle tagamiseks, et nende tooted oleksid veatu ja standardse turustuskvaliteediga, ning riigiametid ei pea kõnealuse 26 konkreetse normiga seoses enam teostama kontrolle.

Nõuetele vastavus

Kuigi põllumajandusettevõtete halduskoormust käsitleva uuringu tulemustest võis järeldada, et nõuetele vastavusest tulenev halduskoormus on suhteliselt madal, st 0,3–4,3 % üldisest koormusest, peavad põllumajandustootjad nõuetele vastavust siiski ärritavaks teguriks.

Tajutud ebamugavuse vähendamiseks ja süsteemi lihtsustamiseks otsustas komisjon lubada kohapealsetest kontrollidest etteteatamist. Lisaks ei pea põllumajandustootjad enam kartma oma maksete vähenemist, kui nende rikkumine on väheoluline või vähendus oleks vähese tähtsusega abi 100-eurosest piirmäärast väiksem.

Kõnealused parandused võimaldavad põllumajandustootjatel oma tegevust paremini planeerida, nõuavad vähem paberitööd väikeste rikkumiste heastamiseks ja kõrvaldavad karistuse ohu ebaoluliste rikkumiste korral. Kõnealune meede lihtsustab ka riigiametite tööd.

Kohapealsetest kontrollidest etteteatamine võib põllumajandusettevõtete halduskoormust vähendada kuni 5,7 miljoni euro võrra.

TÄHELEPANU KESKMES

Järgmises osas kirjeldatakse üksikasjalikumalt kolme olulise tähtsusega ÜPP lihtsustamismeedet. Järgmised projektid seonduvad õigusaktide lihtsustamise, halduskoormuse ja poliitika lihtsustamisega ning neil on sektoriülene mõju: ühtne ühine turukorraldus, halduskoormuse uuring ja ÜPP läbivaatamine.

Ühtne ühine turukorraldus

ÜPP õigusaktide lihtsustamisega seonduv oluline saavutus oli 2007. aastal vastuvõetud nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus,8 mida tavaliselt nimetatakse ühise turukorralduse ühtseks määruseks.

Ühtse ühise turukorralduse tehnilist iseloomu arvestades ei olnud selle mõte muuta aluspoliitikat, vaid ühtlustada sätteid, tehes ÜPP eeskirjad seega hõlpsamini leitavaks, lihtsamaks, kättesaadavamaks ja kergemini kohaldatavaks.

Uue määrusega asendatakse 21 eraldiseisvat ühist turukorraldust ja koondatakse need ühte ühtsesse määrusesse, vähendades seega artiklite arvu umbes 920-lt ligikaudu 230-le ning tühistades kokku 78 nõukogu õigusakti[16].

Makrotasandil on ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmine märkimisväärselt vähendanud ÜPPd reguleerivate õigusaktide arvu. Hetkel kohaldatakse ÜPP suhtes peamiselt üksnes nelja õigusakti, nimelt otsetoetusi, ühtset ühist turukorraldust, maaelu arengut ja ÜPP rahastamist käsitlevaid määruseid.

Lisaks soodustab ühtne ühine turukorraldus halduskoormuse täiendavat lihtsustamist ja vähendamist komisjoni rakendussätete tasandil.

Halduskoormuse uuring

Halduskoormuse vähendamise tegevuskava raames avaldati 2007. aasta lõpus ÜPPst tulenevat põllumajandusettevõtete halduskoormust hindav uuring[17]. Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Iirimaal ja Itaalias läbiviidud uuring annab hinnangu ühtse otsemaksete kavaga seonduvate halduskulude kohta 2006. aastal ja esitab tulevaste arengute prognoosi.

Uuringus määratletakse mitmed tegurid, mis avaldavad mõju põllumajandusettevõtete halduskoormusele.

Esimene tegur on see, kuidas liikmesriigid võtavad üle otsetoetusi käsitleva ÜPP määruse. See seondub näiteks liikmesriikide valikutega ühtse otsemaksete kava mudeli osas (ajalooline, piirkondlik, hübriid), aga ka sellega, kas nad otsustasid toetused tootmisest täielikult lahti siduda või jätta teatavad toetused toodanguga seotuks. Muud tegurid on taotluste esitamise korra sisseseadmise viis ja toetusõiguste üleandmise süsteem.

Halduskoormuse vähendamise tegevuskava raames tehtud ettepanekute kohaselt võiksid liikmesriigid näiteks infotehnoloogia kasutamisega kõikides liikmesriikides vähendada põllumajandusettevõtete halduskoormust täiendavalt 400 miljoni euro võrra.

Halduskoormuse taset mõjutavad muud asjaolud on riigi ettevõtluskultuur, nt väliskonsultantide kasutamine, ning struktuurilised erinevused, nt põllumajandusettevõtte suurus ja tootmise diferentseerimine.

Uuringu tulemused osutavad, et põllumajandusettevõtete halduskoormus väheneb märgatavalt. Üks tegur siinjuures on õppimiskõvera mõju ja ühtse otsemaksete kava käivitamisega seonduvate halduskulude kadumine[18]. ÜPP läbivaatamise raames otsustatud muudatused on veel üheks oluliseks põhjuseks.

ÜPP läbivaatamine

ÜPP läbivaatamist käsitlevate komisjoni ettepanekute üks peamine motivaator oli lihtsustamine[19]. ÜPP olukorra hindamine lihtsustab ühtse otsemaksete kava sätteid ja muudab ÜPP 2003. aasta reformi tõhusamaks.

ÜPP läbivaatamise üks peamisi lihtsustamise elemente hõlmab täiendavat tootmisest lahtisidumist ja mitmete kavade, nt energiakultuuride ja kõva nisu maksete ning koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimiskava kaotamist. Halduskoormuse uuring[20] näitab, et tootmisega seotud toetuskavad suurendavad täiendavalt põllumajandustootjate halduskoormust. Täiendav tootmisest lahtisidumine vähendab seega sellist koormust automaatselt.

ÜPP läbivaatamisega lihtsustati ka toetuste ümbersuunamise vabastusega seonduvaid eeskirju ja ka riikliku reservi toimimisega seonduvaid sätteid ning kõnealusest reservist pärinevaid toetusõiguseid.

Lisaks on tühistatud maa tootmisest kõrvalejätmise eeskirjad ja lihtsustatud toetusõiguste üleandmise suhtes kohaldatavaid tingimusi.

ÜPP läbivaatamine vähendab põllumajandusettevõtete halduskoormust suure tõenäosusega ligikaudu 135 miljoni euro võrra, kuna kaotatakse energiakultuuride, põllukultuuride pindalatoetuse, kõva nisu, pähklite ja tärklisekartulite eritoetuskavad. Lisaks peaks maa tootmisest kõrvalejätmise kaotamine vähendama põllumajandusettevõtete halduskoormust hinnanguliselt 146 miljoni euro võrra.

TULEVIKUVÄLJAVAADE

Viimastel aastatel tehtud edusammud ei tähenda seda, et põllumajandussektori lihtsustamiseks ei oleks veel palju teha. Põhjendamatu halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine on alalised ülesanded, mis ei lahene iseenesest. Selleks, et lihtsustamise hoog ei raugeks ning et luua ÜPP täiendavaks lihtsustamiseks sobilike tingimustega keskkonda, on järgnevateks aastateks kavandatud järgmised meetmed ja projektid.

Ühine kohaldamise alguskuupäev

ÜPP õigusaktide muudatuste kohaldamise algus langeb üldiselt kindlaksmääratud kuupäevadele, näiteks turustusaasta algusele. Selleks, et täiendavalt soodustada poliitika ja poliitiliste muudatuste hõlpsamat järelevalvet ning neid ka ette näha, uuritakse edaspidi võimalust kehtestada ÜPP õigusaktide muudatuste suhtes ühised kohaldamise alguskuupäevad[21].

Nõuetele vastavus

Praegusel hetkel on nõuetele vastavuse eeskirjad sätestatud erinevates õigusaktides. Edaspidi tuleb uurimisele idee töötada välja ettepanek ühe ühtse nõuetele vastavuse õigusakti kohta, ühtlustades kehtivaid eeskirju.

Teavitamine

Komisjon püüab lihtsustada ning ühtlustada õigusraamistikku ÜPP jagatud juhtimise raames teabe ja dokumentide edastamiseks ja säilitamiseks. Uut raamistikku võiks kunagi kohaldada kõigi ÜPPga seonduvate teavituste suhtes, v.a finantsteavet käsitlevad teavitused, ning infotehnoloogia abil kõigi seonduvate olemasolevate süsteemide suhtes. Kõnealuseid süsteeme võiks hallata kas Euroopa Komisjon või liikmesriikide pädevad ametiasutused. Lisaks võiks uus õigusraamistik hõlmata ka kogutud teabele ligipääsu võimaldamist asjaomastele ametiasutustele ja avalikkusele.

Kogemuste omandamine

2010. aastast luuakse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ametnikele suunatud koolitusprogramm, mis hõlmab ka põllumajandusettevõttes viibimist. Kõnealuse programmi eesmärk on süvendada arusaama sektori probleemidest. See võib tuua kaasa poliitikameetmed, mis haakuvad veelgi paremini Euroopa põllumajandustootjate olukorraga. Programmi täpsemad üksikasjad on kaalumisel.

Kvaliteedipoliitika

15. oktoobril 2008 avaldati põllumajandustoodete kvaliteeti käsitlev roheline raamat. Rohelise raamatuga algatatakse laiaulatuslik avalik arutelu kvaliteedipoliitika teemal ning selles käsitletakse halduskoormuse lihtsustamise ja vähendamise küsimust, eelkõige selliseid aspekte nagu turustusnormid, sertifitseerimissüsteemid ja geograafiliste tähiste süsteemid.

Avaliku arutelu järel avaldab komisjon 2009. aasta mais teemakohase teatise. Mõned teatises sisalduvad valikuvõimalused võiksid oluliselt mõjutada lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist.

Tegevuskavaga jätkamine

Tegevuskava rakendamist jätkatakse ning sellele liidetakse ja viiakse ellu uusi projekte. Üks uutest projektidest seondub humalasektoriga.

Hetkel on humalakasvatajad kohustatud tootmislepinguid registreerima. Registreerimine võimaldab saada olulist teavet turu kohta ja loob turul teatava läbipaistvuse. Samas kujutab see kasvatajatele ja ametiasutustele tülikat tegevust. Kõnealuse halduskoormuse vähendamiseks hinnatakse alternatiive humalasektori turuandmete kogumiseks. Hinnangu tulemustest lähtuvalt esitatakse asjakohased ettepanekud.

Korrapärane läbivaatamine

Komisjon uurib võimalust õigusaktide korrapärasema läbivaatuse korraldamiseks, et teatava vanusega õigusakte saaks läbi vaadata. See võiks hõlmata hinnangu andmist selle kohta, kas kehtivad sätted tuleks säilitada ning kui, siis millises vormis. Tulemus oleks see, et uus õigusakt oleks ajakohane ja vastaks õigusloome uusimatele põhimõtetele.

Keelekasutus ja õigusaktide kättesaadavus

Õigusaktide sõnastus võib piirata nende kättesaadavust tavakasutajatele. Komisjon jätkab õigusaktide hõlpsamini loetavamaks muutmist, hinnates nende keelekasutust ja kaaludes kirjutamisoskust käsitleva koolituse korraldamise võimalikkust.

Parimate tavade vahetuse jätkamine

Komisjon jätkab liikmesriikidega ja sidusrühmadega peetavate kohtumiste korraldamist, et ÜPP lihtsustamismeetmeid arutada ja edasi arendada. Selle raames võib kaaluda ka nõuetele vastavuse täiendava lihtsustamise võimalusi.

KOKKUVÕTE

Lihtsustamisprotsessi tulemused näitavad, et komisjoni püüdlused liikuda lihtsama ÜPP suunas on kandnud vilja. Selle protsessi aktiivne jätkamine tulevikus on selge märk komisjoni pühendumusest edasisele lihtsustamisele. Mõõtmise[22] esialgsete tulemuste põhjal võib tõesti eeldada, et 2012. aastaks saavutatakse eesmärk vähendada halduskoormust 25 %. See on enam kui muljetavaldav, kui arvestada seda, et ÜPP rakendamine toimub erinevate ja sageli vastuoluliste rahanduslike ja poliitiliste huvidega dünaamilises poliitilises keskkonnas, kus eksisteerivad vägagi erinevad põllumajanduskultuurid ja -struktuurid. Veel enam, kuna ÜPP seondub rahaliste vahendite jaotamisega, kohaldatakse selle suhtes vältimatult karme haldus- ja kontrollieeskirju, et kaitsta ELi eelarve terviklikkust, st maksumaksjate raha.

ÜPP lihtsustamine loob ettevõtlustingimused, kus põllumajandustootjad ja muud ettevõtjad on vähem koormatud halduskulude ja nõuetele vastavusega seotud kuludega, ning muudab Euroopa põllumajandustootjad konkurentsivõimelisemaks. Põllumajandustootjatel on seega võimalik paremini toime tulla probleemide lahendamise ja tarbijate nõudmiste täitmisega. Kokkuvõttes toob see kasu kõigile ELi kodanikele.

Samas ei pea põllumajandustootjad ja põllumajandussektori ettevõtjad ettevõtluskeskkonda keeruliseks üksnes ÜPP eeskirjade tõttu, vaid ka tingituna kõikidest kohaldatavatest õiguslikest mõõdetest. Komisjon peab seega põhjendamatu halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ulatuslikeks eesmärkideks, mille poole tuleb püüelda kõigis põllumajandussektoriga seotud poliitikavaldkondades ning kõigil tasanditel, sh liikmesriikides ja nende piirkondades. Kõik lihtsustamisprotsessi osapooled peaksid tulevikus pöörama sellele asjaolule erilist tähelepanu.

[1] KOM(2005) 509, 19.10.2005.

[2] Euroopa Liidu parema õigusloome kolmas strateegiline ülevaade, KOM(2009) 15, 28.1.2009.

[3] Käesolevas teatises kasutatud arvnäitajad pärinevad halduskoormuse vähendamise tegevuskava raames läbiviidud mõõtmise esialgsetest tulemustest ja tegevuskavaga seoses esitatud soovitustest. Kõnealuses mõõtmises kasutatud standardkulude mudeli kohaselt võetakse halduskoormuse määramisel aluseks ELi õigusaktidest ning ka seonduvatest riiklikest ülevõtmis- ja rakendusmeetmetest tulenevate teabekohustuste täitmise maksumus.

[4] Tehniline lihtsustamine (s.t muutumatu poliitilise raamistiku piires) tähendab õigusliku raamistiku, haldusmenetluste ja juhtimismehhanismide läbivaatamist, et saavutada ühtlust ja suuremat kulutasuvust ning jõuda käesoleva poliitika seatud eesmärkideni, muutmata aluspoliitikat; „poliitika lihtsustamine” vähendab keerukust põllumajandustoetuste ja maaelu arengu poliitika vahendite parandamise kaudu. Seda võib kirjeldada kui „poliitika arendamist lihtsustamise põhimõttel”.

[5] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1081/2008 (ELT L 296, 5.11.2008, lk 4).

[6] ELT C 148, 24.6.2006.

[7] ELT C 30, 6.2.2009.

[8] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

[9] ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.

[10] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1857/2006, 15. detsember 2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3).

[11] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1535/2007, 20. detsember 2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35).

[12] KOM(2007) 147, 29.3.2007.

[13] Lisateavet mõjuhinnangu kohta: http://ec.europa.eu/governance/impact/index_en.htm.

[14] Lisateave: http://ec.europa.eu/agriculture/index_en.htm.

[15] Komisjoni määrus (EÜ) nr 514/2008, 9. juuni 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 150, 10.6.2008, lk 7).

[16] Pärast puu- ja köögiviljasektori sätete lisamist nõukogu määrusega (EÜ) nr 361/2008 (ELT L 121, 7.5.2008, lk 1).

[17] http://ec.europa.eu/agriculture/analysis/external/burden/index_en.htm.

[18] Positiivne õppimiskõver ja käivituskulude kadumine vähendavad põllumajandusettevõtete halduskoormust üle 900 miljoni euro võrra.

[19] KOM(2008) 306, 20.5.2008.

[20] Vt punkt 4.2.

[21] Vt ka KOM(2009) 15.

[22] Olemasolevate hinnangute kohaselt vähendatakse otsetoetustega seonduvat koormust vähemalt 1 400 miljoni euro võrra.

Üles

Haldaja: väljaannete talitus