[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 5.12.2007 SEK(2007) 1597 KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Saatedokument KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE TUGEVAMA JA KONKURENTSIVÕIMELISEMA EUROOPA KAITSETÖÖSTUSE STRATEEGIA MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE {KOM(2007) 764 lõplik}{SEK(2007) 1596} 1. Poliitiline taust Komisjon on varem korduvalt rõhutanud Euroopa kaitsetööstuse ees seisvad sõlmküsimusi ja selgitanud, et on vaja luua Euroopa kaitsevarustuse turg[1]. Euroopa Kaitseagentuuri ja komisjoni juba 2004. aastast alates tehtud algatuste ja komisjoni kahe konkreetse eelnõu põhjal on vaja välja töötada Euroopa Liidu strateegia poliitiline raamistik, milles on esitatud Euroopa kaitsetööstuse ees seisvad sõlmküsimused koos tähtsamate institutsiooniliste teguritega. 2007. aasta sügisel esitatakse kolm ettepanekut kaitsepoliitika teemal: - teatis „Tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsetööstuse strateegia” - kaitsealaste hangete direktiivi ettepanek - kaitsevarustuse ühendusesiseste vedude direktiivi ettepanek. Mõju hinnang lisatakse teatisele, kus esitatakse kaitsetööstuse alaste algatuste laiahaardelisem taust. Selles määratletakse komisjoni poliitilised võimalused saavutada püstitatud probleemide lahendamisel edu (vt. punkti 3 allpool). See on proportsionaalne vaadeldava poliitikadokumendi olemusega, sest edaspidistele seadusandlikele algatustele, mis tehakse selle teatise alusel, koostatakse eraldi mõju hinnang. See kehtib ka kahe seadusandliku ettepaneku kohta, mis on ette nähtud viivitamata vastu võtta ja millele on lisatud eraldi mõju hinnangud. 2. Konsulteerimine sidusrühmadega Arvestades valdkonna eripära ja kaitsesektori tööstuspoliitiliste meetmete piiratud mõju üldsusele, korraldas konsultant, kellele komisjon oli selle ülesandeks teinud, 2006. aastal sidusrühmadega vastavateemalise nõupidamise . Kuna teatis on strateegiline raamdokument, mis keskendub teatavatele probleemidele ja võimalikele lahendustele, paluti sidusrühmadel määratleda probleemid ja koguti arvamusi nende teemade kohta, mida peaks edaspidi täiendava vaatluse alla võtma. Komisjon koostas küsimustiku, millele paluti vastata rohkem kui 140 organisatsioonil (27 Euroopa Liidu liikmesriigi ja kandidaatriigi kaitseministeeriumil, 20 riiklikul tööstusühendusel, 3 riigil väljastpoolt Euroopa Liitu[2], Euroopa Kaitseagentuuril, 15 üleriigilisel kaitsesektoriga seotud ametiühingul, suurtel, keskmise suurusega ja väikestel kaitsesektoris tegutsevatel äriühingutel ning kaitse- ja julgeolekualaste uuringutega seotud teadusasutustel ). Vastajad võisid jääda anonüümseks, kuid soovi korral võisid sidusrühmad saata oma oarganisatsiooni kohta lisateavet. Euroopa Liidu 18 riigist saadi 40 vastust. Vastuseid saadi järgmiselt: - 12 vastust Euroopa Liidu liikmesriikidelt; - 14 vastust suurettevõtetelt või tööstusühendustelt; - 6 vastust väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt (VKEd) ning - 8 vastust muudelt organisatsioonidelt (ametiühingud, uurimisasutused ja määratlemata jäänud vastajad). Küsitlusele ei reageerinud kõik liikmesriigid. Siiski arutati enamik küsimusi liikmesriikide esindajatega läbi kaitseagentuuri ministritaseme nõupidamistel 13.11.2006 ja 14.5.2007. Väljastpoolt Euroopa Liitu ei saadud vastuseid ühestki riigist. Koostöös kaitseagentuuriga korraldati mitu nõupidamist eriküsimuste arutamiseks tootmisharu esindajate ning Euroopa kosmose- ja kaitsetööstuse ühendusega (Aerospace and Defence Association). Suurem osa sidusrühmadest, kellega nõu peeti, oli seisukohal, et tingimused, mille raames nad praegu tegutsevad, ei ole piisavad, et tagada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime jätkuvust pikema aja jooksul. Mitmed sidusrühmad pidasid näiteks takistavaks seda, et Euroopa kaitsevarustuse turul ei ole ühiseid eeskirju, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaitsesektori kaubandus ei ole tasakaalus ja et liikmesriikide kaitseuuringute ja -tehnoloogiate valdkonnas valitseb koordineerimatus. 3. Probleemi määratlemine Euroopa kaitsevõime ja kaitsevajaduste esialgne pikaajaline tulevikunägemus (Initial long-term Vision for European Defence Capability and Capacity Needs), mis võeti vastu 2006. aastal Euroopa Kaitseagentuuri ministritaseme nõupidamisel, nendib, et on vaja tööstuspoliitikat, mis „ hoiaks ära Euroopa kaitsetööstuse edasise kokkutõmbumise ja allakäigu, tuues juurde investeeringuid, ühendades Euroopa tehnilist ja tööstuslikku baasi ja rakendades Euroopa kõiki võimalusi ”[3]. Määratletud probleemid võib jagada kolme suurde valdkonda. Tootmisharu raamtingimused Uute ja eesrindlike tehnoloogiate väljatöötamine kaitsesektoris muutub üha kallimaks, mistõttu üks riik ei suuda oma eelarvest enam tippkvaliteediga tooteid rahastada. Uusi kaitseprogramme ei koordineerita Euroopa tasandil piisavalt, mistõttu esineb dubleerimist , mis vähendab koostoimet ja eri programmidesse kaasatud äriühingute mastaabisäästu. Kaitsealaseid uuringuid ja tootearendusi tehakse põhiliselt riigi tasandil , mis põhjustab programmide dubleerimist ja vähendab tõhusust võrreldes paremini koordineeritud lähenemisega. Kaitsevarustuse turg Liikmesriigid püüavad teha hankeid kodumaistelt tarnijatelt. Seetõttu on turg killustunud, kujunenud on üht riiki hõlmavad tarnevõrgud ning üleeuroopaline koostöö on takistatud. Riikide välispoliitilised eelistused võivad tekitada olukorra, kus peatatakse kaitsevarustuse veod ühest Euroopa Liidu riigist teise. See vähendab tarbijate jaoks kaitsevarustuse tarnete kindlust . Kuna ühenduses ei ole välja töötatud tundliku tööstusteabe kaitse korda , võidakse diskrimineerida teistest Euroopa Liidu riikidest pärinevaid tarnijaid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tegutsevad põhiliselt kodumaiste tarnevõrkude piires. Kui rahvusvahelisi hankeid hakkab Euroopa tasandil rohkem toimuma, nagu on oodata sesoses sellega, et Euroopa Kaitseagentuur võttis 2006. aastal vastu kaitsehangete korraldamise juhendi, tuleb hoolitseda selle eest, et ka VKEdel oleks rohkem võimalusi Euroopa tasandi hangetes osaleda. Praegused korvamisnõuded , mis sageli kuuluvad hankelepingutesse, võivad moonutada siseturu toimimist. Kuna tarnevõrgud hõlmavad peamiselt vaid ühte riiki, ei ole kaitsevarustuse standardiseerimine Euroopas piisavalt välja arendatud. Euroopa kaitsevarustuse turg vajab ühist standardite süsteemi, et rahvusvahelisi hankeid oleks lihtsam korraldada. Samal ajal võib Euroopa kaitsevarustuse turu loomine tekitada turumoonutusi, kui selles valdkonnas ei kohaldata tõhusalt Euroopa Liidu konkurentsialaseid õigusakte . Muud valdkonnad Kaitsevarustuse alal on kaubandussuhted Ameerika Ühendriikidega väga tasakaalust väljas . Kui enamiku Euroopa Liidu kaitsevaldkonna äriühingute pääs Ameerika Ühendriikide turule on väga piiratud, siis USA äriühingutel on peaaegu kitsendusteta juurdepääs Euroopa Liidu turule. Turu reformimine toob kaasa vältimatud muutused ja kohanemisvajaduse . Samal ajal kui kogu Euroopa majandusele ja kodanikele on see kasuks, võib mõnes piirkonnas ja osade töötajate jaoks olla tegemist lühiajaliste tagasilöökidega. Kõik eespool nimetatud probleemid on üleeuroopalise tähendusega ja nõuavad tegutsemist Euroopa Liidu tasandil. Enamikus valdkondades ei too üksiku riigi tegutsemine progressi. Seetõttu eeldatakse komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri panusest lisaväärtuse teket. 4. Eesmärgid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika toetuseks on vaja konkurentsivõimelist tehnilist ja tööstuslikku baasi. Kui Euroopas ei suudeta luua kaitsetööstusele konkurentsivõimelist baasi, kui kaob iseseisva projekteerimise ja uuenduste suutlikkus, jäävad valikud väheseks ja tekib üha suurem sõltuvus kaitsealastest tarnetest, mis pärinevad väljaspoolt Euroopat. Et kaitsesektori tehniline ja tööstuslik baas muutuks konkurentsivõimeliseks, on vaja tõhusat kaitsevarustuse turgu. Selleks, et Euroopa turg hästi toimima hakkaks, tuleks praegust Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktidest kujunenud killustatud iseloomuga õigusraamistikku hakata parandama, et see ei koormaks äriühinguid ega takistaks nende tegevust. Tootmisharu raamtingimused 1. Euroopa Liidu riigid peaksid kaitsevarustuse hankeid tõhusamalt ühendama , sest see vähendaks turu killustumist ja kõrvaldaks takistused riikidevahelise tööstusalase koostöö teelt. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid ise samme astuma, Euroopa Kaitseagentuur võib sellele kaasa aidata. 2. Liikmesriigid peaksid tegema rohkem koostööd uute kaitsealaste tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuse vallas. Uurimisprogrammides esineb sageli dubleerimist, kuna liikmesriigid korraldavad neid omavahel koordineerimata, mis Euroopa seisukohast lähtudes tähendab vahendite ebatõhusat kasutamist. Eesmärgini jõudmiseks on vaja liikmesriikide aktiivset tegutsemist, komisjon saab aidata kaasa ühendusesiseste julgeolekualaste programmide ja Euroopa Kaitseagentuuri algatusel toimuvate uurimisprogrammide koordineerimisega. Kaitsevarustuse turg (3) Eriti tähtis liikmesriikide vahelise usalduse tekkeks ja kaitsevarustuse turu tõhusaks toimimiseks on õigusraamistik tarnekindluse ja teabeturbe tagamiseks. Arvestades seda, et tegemist on liikmesriikide riikliku julgeoleku huvidega, tuleb iga ettepaneku puhul kõigepealt analüüsida üleeuroopalise korra väljatöötamise võimalust. (4) Tuleb edendada uuendusemeelsete väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalusi osaleda Euroopa kaitsetööstuse tarnevõrgus. Euroopa Kaitseagentuur tegeleb VKEde küsimusega tarnevõrgu heade tavade koodeksi raames. Kuna VKEd on tähtsal kohal Euroopa Liidu tööstuspoliitikas, peab komisjon oluliseks jälgida VKEde osa kaitsetarnete võrgus ja pakub lahendusi, kui tekib takistusi VKEde osalemisele. (5) Töö korvamisnõuete vältimiseks. Korvamisnõuded kaitsehangete lepingutes võivad moonutada konkurentsi siseturul ja varjatud korvamisnõuded võivad tekitada juriidilisi probleeme. Samas kasutatakse korvamisnõudeid laialdaselt nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, sageli on sellised nõuded sätestatud riikide õigusaktides. Komisjonil ja kaitseagentuuril tuleks tegeleda korvamisnõuete küsimusega ja leida meetmed, kuidas korvamisnõetest edaspidi järk-järgult loobuda. (6) Kaitsevarustuse standardite kasutamine annab säästu ja tagab koostalitlusvõime. Euroopa kaitsehangete käsiraamat on liikmesriikidele kättesaadav, kuid kaitsehangetes ei ole standardite järgmine kohustuslik . Nii komisjon kui ka kaitseagentuur peaksid rohkem juhtima tähelepanu käsiraamatus esitatud standardite kasutamisele. (7) Tagada aus konkurents Euroopa turul. Et samm-sammult luua tõeliselt toimiv Euroopa kaitsevarustuse turg, on vaja tagada, et kontrollitaks meetmeid, mis seavad mõne äriühingu teiste suhtes eelistatud seisundisse (näiteks riigi toetuse tõttu). Liikmesriigid peavad suutma põhjendada kõiki asutamislepingu artikli 296 kasutamise juhtumeid, kui nad annavad riigiabi või võtavad muid asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvaid meetmeid oma oluliste julgeolekuhuvidega seotud valdkondades. Muud valdkonnad (8) Töö tasakaalustatumate transatlantiliste suhete kujundamiseks. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tasakaalustamata kaitsealaseid kaubandussuhteid tuleb analüüsida ja komisjon võtab selle küsimuse asjakohasel foorumil arutusele. (9) Määratleda takistused kolmandate riikide turgudele pääsemisel ja võtta probleem arutusele. Komisjon võiks takistused kolmandate riikide turgudele juurdepääsul loetleda turulepääsu andmebaasis, et luua ülevaade võimalikest takistustest. (10) Tuleb ennetada muutusi ja kohanemisega seotud kulutusi ning võtta kasutusele vajalikud abinõud. Komisjon peaks pidama nõu sidusrühmadega ja uurima kaitsetööstuse kohanemisega seotud majandusprotsesse, et õigeaegselt välja töötada ja rakendada kohanemiseks vajalikke abinõusid. 5. Alternatiivsete tegutsemisviiside väljatöötamine Järgmise sammuna määratleti kolm võimalikku valikut eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. 1. võimalus: midagi ette ei võeta ja tegevus jätkub endistviisi. Sellisel juhul ei võta komisjon Euroopa Liidu tasandil midagi ette, et tugevdada kaitsesektori tehnilist ja tööstuslikku baasi või kujundada Euroopa kaitsevarustuse turgu, nagu konkreetsete eesmärkide täitmiseks oleks vaja. See ei pea tähendama seda, et mitte midagi ette ei võeta, sest liikmesriigid võivad teha otsuseid tegutsemiseks kahepoolsete lepingute alusel või vabatahtlike meetmete korras. 2. võimalus: viivitamatult astuda samme kõikides valdkondades, kus kaitsetööstust käsitatakse teisiti kui muid tööstusharusid. Sellisel juhul asutakse viivitamatult tegutsema, et integreerida kaitsevarustus täies mahus ühtsele turule, milleks tuleks näiteks kõrvaldada kõik takistused, mis segavad kaupade vaba liikumist Euroopa Liidus, sellega seoses tuleks kohe keelata korvamisnõuded, reguleerida Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist kauplemist, kõrvaldada takistused, mis segavad vaba investeerimist ja kohaldada konkurentsireegleid täies mahus, korraldades kaitsetööstuses korrapäraselt ex officio uurimisi. Laiaulatuslikumad abinõud, nagu Euroopa kaitsevarustuse nõudluse avamine ja kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamine eeldavad vastavat eelarvet Euroopa Liidu tasandil. 3. võimalus: mitmeastmeline tee, mille läbimise tõhustamiseks astutakse vajaduse korral viivitamatult samme ja tehakse sidusrühmadega koostööd edasiste töövaldkondade määratlemiseks ja ettevalmistamiseks. Tähelepanu keskendatakse sellistele algatustele, millega liikmesriigid tõenäoliselt kiiremini kaasa tulevad, ning määratakse valdkonnad tegutsemiseks lähemas ja kaugemas perspektiivis või täiendavat uurimist nõudvad valdkonnad. Sellisel juhul ei käsitleta viivitamatult kõiki väljatoodud probleeme, kuid tõhustatakse dialoogi sidusrühmadega ja tehakse koostööd teiste tähtsamate osapooltega. 6. Mõjude hindamine Iga valikuvõimaluse kohta koostati hinnang arvestades majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju. Et teatis on poliitiline dokument, mis valmistab ette edaspidiseid konkreetseid algatusi, koostati kvalitatiivne hinnang, mis võttis arvesse majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju. Hinnangu põhjal järjestati meetmed nende arvatava mõju järgi eesmärgi saavutamisele. Võrdlus näitas, et kolmas valikuvõimalus ei avaldaks mitte ainult kõige tugevamat mõju eesmärkide saavutamisele, vaid hoiaks ühtlasi ära 1. ja 2. võimalusega seonduvad negatiivsed tagajärjed vastavalt kaugemas ja lähemas tulevikus. Kaitsesektori temaatika tundlikkus ja sidusrühmade vajadus tõhusate tulemuste saavutamiseks koos tegutseda nõuab ettevaatlikku lähenemist, mille abil saavutada lai konsensus. Siit võib teha järelduse, et kõige parem lahendus praegusel hetkel on valida välja ja kokku leppida, millised on valdkonnad, kus asutakse viivitamatult tegutsema, ning rõhutada vajadust edasiste sammude järele teistel aladel. See valik ei nõua uusi kuluprogramme ega eraldi õigusakte. 7. Järelevalve ja hindamine Komisjon hindab kirjeldatud probleemide ja eesmärkide osas saavutatud edu 3–4 aasta pärast. Hinnang hõlmab komisjoni, Euroopa Kaitseagentuuri ja liikmesriikide panust Euroopa kaitsesektori tehnilise ja tööstusliku baasi tugevdamisel ja kaitsevarustuse turu kujundamisel vastavalt käesolevale mõju hinnangule ja teatisele. Kuna edaspidiste õigusmeetmete kohta koostatakse eraldi mõju hinnangud, ei tundu kohane olevat praegu määratleda näitajaid nende rakendamise kohta. Komisjon jätkab kaitsesektoris toimuva arengu jälgimist oma igapäevases töös koos Euroopa Kaitseagentuuriga. Komisjon hakkab ka tegema korrapäraseid uuringuid sektori konkurentsivõime kohta. Komisjoni 2003. aasta teatise alusel koostatav Euroopa kaitsetööstuse ülevaade annab valmis saades Euroopa kaitsetööstuse kohta täpsemaid andmeid ja lisateavet. [1] KOM(97) 583, 12. november 2007, KOM(2003) 113, 11. märts 2003. [2] Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Iisrael [3] Long-Term Vision, EDA, vastu võetud Euroopa Kaitseagentuuri ministritaseme nõupidamisel 3. oktoobril 2007, lk 3.