[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel xxx

KOM(2007) yyy lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Humanitaarabi peadirektoraat – (ECHO) 2006. aasta aruanne [SEK(2007) 1227]

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. ÜLDPOLIITILISED ASPEKTID 4

3. ÜLEVAADE HUMANITAARABI PEADIREKTORAADI HUMANITAARMEETMETEST 2006. AASTAL 5

3.1. Peamised sündmused ja rahaliste vahendite eraldamine 5

3.2. 2006. aasta põhimeetmed piirkondade kaupa 7

3.3. Võrdlusanalüüs 8

3.4 Valdkonnapõhine finantseerimine 9

3.5. Tegevused suurõnnetusteks valmisoleku tugevdamiseks (sealhulgas DIPECHO) 9

3.6. Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD) 10

3.7. Peamised partnerid humanitaarmeetmete elluviimisel 10

4. SUHTED MUUDE ELI INSTITUTSIOONIDE JA LIIKMESRIIKIDEGA, PEAMISTE HUMANITAARPARTNERITE NING ELI-VÄLISTE RAHASTAJATEGA 11

5. MUUD TEGEVUSED 11

6. JÄRELDUS 12

Lisa:

Üksikasjalik ülevaade humanitaarmeetmetest, suhetest partneritega ja hindamistulemustest riikide lõikes ning finantstabelid ja statistika [SEK(2007) 1227].

SISSEJUHATUS

Humanitaarabi peadirektoraat on Euroopa Komisjoni talitus, mis vastutab humanitaarabi andmise eest kolmandates riikides toimunud konfliktide ning looduslike ja inimeste tekitatud suurõnnetuste ohvritele. Direktoraadi ülesanne on hoida ja kaitsta inimelusid, vähendada või ennetada kannatusi ja tagada humanitaarkriisis kannatada saanud elanike isikupuutumatus ja väärikus, nagu on kirjeldatud nõukogu määruses nr 1257/96. Humanitaarabi peadirektoraat toetab humanitaarmeetmeid kooskõlas rahvusvaheliselt heaks kiidetud humanitaarpõhimõtetega neutraalsel, erapooletul ja mittediskrimineerival viisil, järgides rahvusvahelist humanitaarõigust, ning kaitseb jätkuvalt ohustatud humanitaarruumi ja -põhimõtteid. Kõige paremini saab humanitaarabi peadirektoraat humanitaarruumi kaitsta, kui järgib jätkuvalt hea humanitaardoonorluse põhimõtteid, pühendub edaspidigi kvaliteetse abi andmisele ning jätkab läbipaistvat dialoogi teiste abiandjatega .

Talitus võtab vastu otsuseid ja rakendab meetmeid üksnes humanitaarabi vajaduste hindamisest lähtudes ning ei juhindu ega sõltu mingitest muudest poliitilistest kaalutlustest kui Euroopa Liidu solidaarsus abi vajavate inimestega. Abi peab minema otse abivajajateni, sõltumata nende rassist, usutunnistusest või poliitilistest veendumustest.

Humanitaarabi peadirektoraat ei vii ise abiprogramme ellu. Humanitaarabi peadirektoraat on rahastaja ning ta viib oma eesmärke ellu, rahastades ühenduse humanitaarmeetmeid partnerite kaudu, nagu valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid (Punase Risti allorganisatsioonid), kes on kirjutanud alla partnerluse raamlepingule, või ÜRO allasutused (peamiselt UNICEF, UNHCR ja WFP[1]), kes on alla kirjutanud finants- ja haldusalasele raamlepingule.

Humanitaarabi peadirektoraadi ülesanne on tagada, et kaubad ja teenused jõuaksid partnerite kaudu kiiresti kriisipiirkondadesse. Abi kiiret kohaletoimetamist hõlbustavad finantsmääruse erisätted ja nende rakendusmeetmed, mis põhinevad partnerluse kontseptsioonil, mis omakorda rõhutab pikemaajaliste suhete tähtsust. Selline struktuuriline ülesehitus võimaldab humanitaarabi peadirektoraadil kasutada ka kohapealseid tehnilisi abilisi (ECHO eksperte), tagades sel viisil abi vajavate ühiskonnaosade kindlakstegemise, vajaduste täpse hindamise ja vajaduste rahuldamiseks sobivate partnerite ja projektide kiire väljaselgitamise, millele järgneb partnerite ja projektide elluviimise jälgimine kohapeal, et usaldusväärne finantsjuhtimise abil tagada piisav kindlustunne.

Ühtlasi on humanitaarabi peadirektoraadi eesmärk aidata koos teiste hädaabivahenditega kaasa sellele, et kriisikolde elanikud pöörduksid võimalikult kiiresti tagasi oma endise eluviisi juurde, ning vastavalt olukorra parandamisele järk-järguliselt vähendada humanitaarabi peadirektoraadi poolset rahastamist. Sellega seoses tegeleb humanitaarabi peadirektoraat aktiivselt hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise strateegia (LRRD) rakendamisega ning tihedama koostöö arendamisega komisjoni teiste talituste ja rahastajatega. Suurõnnetustega toimetuleku kogemustele toetudes tegeleb humanitaarabi peadirektoraat suurõnnetusteks valmisoleku tugevdamisega , et vähendada inimeste haavatavust ning kokkupuudet riskide ja suurõnnetustega ning vähendada suurõnnetuste tekitatud majanduslikke kahjusid. Kui see on asjakohane ja vajalik võib humanitaarabi peadirektoraat talle antud volituste tõhusaks täitmiseks toetada tegevusi elluviivate partnerite suutlikkuse tõstmise meetmeid.

Käesolevas aruandes võetakse kokku humanitaarabi peadirektoraadi olulisemad tegevused 2006. aastal. Üksikasjalikum teave, sealhulgas ülevaade humanitaarabi peadirektoraadi toetusel läbi viidud humanitaarmeetmetest riikide lõikes ning statistika, on esitatud käesoleva aruande lisas.

ÜLDPOLIITILISED ASPEKTID

Üldiselt on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud loodusõnnetuste intensiivsus ja arv, samuti nendest mõjutatud inimeste hulk, kusjuures kõige vaesemad inimesed on kannatanud ebaproportsionaalselt rohkem kui teised. Prognooside kohaselt kõnealune trend jätkub.

Samal ajal pole konfliktide arv märkimisväärselt muutunud, kuid tänapäeva konfliktid kestavad üldjuhul kauem ning nende mõju on üha laostavam, hoolimata sellest, et pagulaste arv on viimastel aastatel vähenenud. Riigisiseselt ümberasustatud inimeste arv on püsinud stabiilsena, kuid küündib ikkagi üle 25 miljoni.[2]

Poliitilisel tasandil on humanitaarabi peadirektoraat teinud mitu algatust, eesmärgiga võtta paremini arvesse asjaolu, et rahvusvaheline kontekst, milles humanitaarabi antakse, on märkimisväärselt muutumas, mitte ainult suurõnnetuste olemuse, sageduse ja intensiivsuse, vaid ka geopoliitilise konteksti poolest. Esile on kerkinud uued mittetraditsioonilised abiosutajad , sealhulgas abiosutajad ettevõtlussektorist ning riigid, kes seni pole humanitaarabi andmisega tegelenud. Teatud olukordades on mänginud olulist rolli ka liikmesriikide tsiviilkaitseüksused ja sõjavägi ning humanitaarabi osutamisel tuleb nendega arvestada. Olgugi et suurem osa selle valdkonna tegevusest toimub algatuse „Hea humanitaardoonorlus” raames, ei ole kõnealust algatust ELi tasandil kunagi heaks kiidetud. Selleks et keskkonnamuutusi ette näha ja nendega kohaneda, otsib humanitaarabi peadirektoraat viise, kuidas parandada koostööd tsiviilkaitsemehhanismidega ja tõhustada tsiviil-sõjalist koostööd. Humanitaarabi volinik tegi humanitaarabi peadirektoraadile ülesandeks valmistada ette oluline poliitiline algatus komisjoni teatise vormis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega sätestatakse ELi konsensus humanitaartegevuse põhimõtete ja hea tava küsimuses, pidades silmas ELi poliitika tõhususe, tulemuslikkuse ja koordineerimise tugevdamist selles valdkonnas.

Selleks, et parandada komisjoni reageerimisvõimet suurõnnetustele, tegi humanitaarabi peadirektoraat ELi strateegia raames, mille eesmärk on muuta reageerimine õnnetustele ja kriisidele kolmandates riikides tõhusamaks (KOM (2005)153), ettepaneku suurendada kohapealsete ekspertide arvu , sealhulgas nende ekspertide arvu, kellel on kogemusi vajaduste kiireks hindamiseks ja kes on vastavalt koolitatud ning kelle teadmisi saab suurõnnetuse puhul kiiresti kasutada. Koos humanitaarabi peadirektoraadi tegevuskorra ja lepingute sõlmimise menetluste jätkuva täiustamisega on see suurendanud reageerimisvõimet ning tõhustanud peadirektoraadi tegevusi elluviivate partnerite, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid ja ÜRO allasutused, suutlikkust rakendada humanitaarmeetmeid. Tänu sellele on talitusel võimalik märkimisväärselt parandada ELi reageerimisvõimet suurõnnetustele ja kriisidele, mis pärast tsunami-järgsete teatiste, Barnier’ aruande ja nendega seotud dokumentide avaldamist on muutumas poliitiliseks prioriteediks.

2006. aastaga lõppes 2000–2006. aastat hõlmav finantsperspektiiv . Finantsperspektiivi raames oli humanitaarabi eelarve suhteliselt stabiilne ja väike, ulatudes 2000. aastal 471 miljonit euroni ning 2006. aastal 496 miljoni euroni. Sellistest väikestest summadest johtuvalt pidi humanitaarabi peadirektoraat leidma igal aastal täiendavaid summasid, kasutades peamiselt hädaabireservi, mis ongi ette nähtud eelkõige humanitaarmeetmete rakendamiseks.

Aastaid 2007–2013 hõlmava uue finantsperspektiivi raames koondatakse kõik humanitaartegevused ühe rahastamisvahendi alla. Toiduabi ja kodukohast lahkuma sunnitud inimestele mõeldud abi liitmise tõttu on humanitaarabi eelarve 2007. aastaks 732 miljonit eurot (2006. aastal oli võrreldav summa 710 miljonit eurot), mis teeb aastaseks juurdekasvuks 3%.

Ülevaade humanitaarabi peadirektoraadi humanitaarmeetmetest 2006. aastal

Peamised sündmused ja rahaliste vahendite eraldamine

Humanitaarabi valdkonnas kujunes 2006. aasta eriti keeruliseks jätkuvatele humanitaarkriisidele lisandunud Liibanoni kriisi ja mitmete loodusõnnetuste tõttu.

Aasta algas põudadega Somaali poolsaarel, Aafrika lõunaosas ja Afganistanis, jätkus 2005. aastal Nigeris alanud toidukriis ning 27. mail toimus Jaava saarel (Indoneesias) maavärin, mis jättis koduta rohkem kui miljon inimest. Samuti pidi komisjon toime tulema halvenenud humanitaarolukorraga Sudaanis, kriisi teravnemisega Läänekaldal ja Gazas ning pidevate humanitaarvajadustega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Tšetšeenias ja Kolumbias, mis on vaid mõned näited kõige dramaatilisematest humanitaarolukordadest. 2006. aasta juulis ja augustis aset leidnud lühike, kuid keeruline Liibanoni kriis nõudis Euroopa Komisjonilt mitmekülgset reageerimist, millest kõige olulisem oli humanitaarabi kiire kohaletoimetamine.

2006. aastal sundis halvenev humanitaarolukord humanitaarabi peadirektoraati kasutama hädaabireservi kolmel korral – Sudaani (Darfuri), Liibanoni ning Läänekalda ja Gaza kriisi puhul kogusummas 140 miljonit eurot.[3] Nimetatud sündmused mõjutasid märkimisväärselt humanitaarabi peadirektoraati, kellel tuli hallata esialgse 496 miljoni euro asemel 671 miljoni euro suurust eelarvet (arvud on ümardatud).

2006. aastal reageeris humanitaarabi peadirektoraat humanitaarkriisidele 90 rahastamisotsuse kaudu. Kulukohustused täideti sajaprotsendiliselt. Suurima abi saajad olid AKV riigid (322 miljonit eurot ehk 48%), millele järgnesid Ida-Euroopa riigid, uued iseseisvad riigid, Lähis-Ida ja Vahemere piirkond (177,9 miljonit eurot ehk 27%) ning Aasia ja Ladina-Ameerika riigid (105,5 miljonit eurot ehk 16%).

Järgnev tabel annab ülevaate 2006. aasta finantseerimisotsuste piirkondlikust jaotusest (summad on miljonites eurodes):

Üksus/piirkond | Summa | % |

A/1: Aafrika, Kariibi mere piirkond ja Vaikse ookeani piirkond (AKV) | 322 060 000 | 48% |

Somaali poolsaar | 161 050 000 |

Aafrika suurte järvede piirkond | 84 050 000 |

Lääne-Aafrika | 56 150 000 |

Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond | 1 610 000 |

Lõuna-Aafrika | 19 200000 |

A/2: Ida-Euroopa, uued iseseisvad riigid (NIS), Lähis-Ida, Vahemere piirkond | 177 900 000 | 27% |

Uued iseseisvad riigid (Tšetšeenia, Kaukaasia, Tadžikistan…) | 33 000 000 |

Lähis-Ida | 134 000 000 |

Vahemere piirkond | 10 900 000 |

A/3: Aasia, Ladina-Ameerika riigid | 105 491 305 | 16% |

Aasia | 86 891 305 |

Ladina-Ameerika | 18 600 000 |

0/1: Valdkonnapõhine finantseerimine + toetused | 20 500 000 | 3% |

Tehniline abi (eksperdid ja avansikontod) | 19 000 000 | 3% |

Dipecho – suurõnnetusteks valmisolek | 19 050 000 | 3% |

Tugifunktsioonide kulud ja ümbersuunatud vahendite kasutamine | 7 005 627 | 1% |

KOKKU 2006 | 671 006 932 | 100% |

[pic]

2006. aastal kujunesid humanitaarabi peadirektoraadi humanitaarmeetmed välja vastavalt ülemaailmselt muutuvatele humanitaarabivajadustele – see peegeldub ka humanitaarabi peadirektoraadi abi piirkondlikus jaotumises, kus erilise tähelepanu all on „unustatud kriisid“. Humanitaarabi peadirektoraadi tööprogramm põhineb ülemaailmsel abivajaduste hindamise (GNA) metoodikal, mis peab tagama üksnes vajadusest lähtuvate meetmete võtmise. Kõnealuse metoodika põhjal saab läbi viia üldise riikidevahelise analüüsi, milles võrreldakse teatud indikaatorite põhjal (inimareng, vaesus, loodusõnnestuste oht, konfliktid, pagulased, riigisiseselt ümberasustatud isikud, nooremate kui viieaastaste alatoitumus ja suremus ning muude rahastajate abi) rohkem kui 140 arenguriigi olukorda. 2006. aastal muudeti metoodika täpsemaks, väljendades ülemaailmse abivajaduste hindamist kahe indeksiga – abivajaduse ja kriisiindeksiga.

Humanitaarabi peadirektoraadi abistrateegia suunati jätkuvalt unustatud kriisidele . Selle all peetakse silmas olukordi, millele meedia ega rahastajad (viimase väljenduseks on saadud abi suurus) ei pööra piisavalt tähelepanu. Humanitaarabi peadirektoraadi analüüs ja meetodid unustatud kriiside väljaselgitamiseks põhinevad nii kvantitatiivsetel andmetel (meedia vähene huvi või rahastajate abi tagasihoidlikkus koos suure abivajadusega) kui ka kvalitatiivsetel teguritel (humanitaarabi peadirektoraadi ekspertide ja pädevate ametnike kohapeal läbi viidud hindamine). 2006. aasta unustatud kriisipiirkonnad olid: Tšetšeenia, Myanmar, Sahrawi pagulased (Alžeeria), Nepal ning vähemal määral Kašmiir Indias. Aasta jooksul toetati neid piirkondi 65,7 miljoni euroga, mis moodustab 14% 489,5 miljonist eurost, mis eraldati eelarve peatüki 23 02 alusel ja Euroopa Arengufondi vahenditest.

Ülemaailmse abivajaduste hindamise (GNA) ja unustatud kriiside hindamise (FCA) tulemused leiab Europa veebisaidilt aadressil: http://ec.europa.eu/comm/echo/information/strategy/index_en.htm .

2006. aasta põhimeetmed piirkondade kaupa [4]

Üksikasjalikku teavet kõnealuste meetmete kohta leiab käesoleva aruande lisa I osas.

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond (AKV riigid)

2006. aastal eraldas humanitaarabi peadirektoraat AKV riikidele 322 miljonit eurot. Kõige olulisem tegevus toimus järgmistes piirkondades:

- Sudaanis Darfuris halvenenud olukorra tõttu eraldati eelarvest 40 miljoni euro asemel 97 miljonit ja lisaks veel 17 miljonit Tšaadis asuvate Sudaani pagulaste abistamiseks;

- Uganda põhjaosa kannatab juba kakskümmend aastat relvastatud konflikti all. Valitsusväed võitlevad põhjapiirkondades tegutseva Issanda Vastupanu Armeega (LRA). 2006. aastal eraldati eelarvest 19 miljonit eurot, et tagada vesi ja heitvee käitlemine, tervishoid, toidu jagamine, elatusvahendite ja toiduainetega kindlustamine, kaitse ning toiduks mittekasutatavate esemetega varustamine;

- Burundi s kasutati 17 miljonit eurot abivajavate inimeste abistamiseks, varustades tervisekeskusi ja riiklikke haiglaid hädavajalike ravimitega. Võitluses koolera epideemiaga varustati inimesi joogiveega, rajati spetsiaalseid ravikeskusi ning viidi läbi hügieenialast koolitust. Lisaks sellele tegeleti inimeste kaitsmisega;

- Kongo Demokraatlikus Vabariigis kasutati abi kogumahus 50 miljonit eurot enim puudustkannatavates piirkondades (idapiirkonnas) enim abivajavate elanike tervishoiu, toidu ja peavarjuga seotud peamiste vajaduste rahuldamiseks ning humanitaarlennuteenuse tagamiseks;

- Libeerias toetati 19,8 miljoni euroga pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud inimeste kodukohta tagasipöördumist ja uuesti sisseseadmist, rahastades hädaabipakkide saatmist, inimeste transporti ja inimeste kaitset hõlmavat üldist abi.

Vahemere piirkond ja Lähis-Ida

Pingete teravnemise tõttu okupeeritud Palestiina aladel suurendati alade kõige rohkem abivajavate elanike ning Süürias, Jordaanias ja Liibanonis asuvate Palestiina põgenike humanitaarvajaduste rahuldamiseks esialgset, 34 miljoni euro suurust eelarvet 84 miljoni euroni, et rahuldada inimeste suurenenud vajadusi toidu, tervishoiu, vee ja heitvee käitluse, erakorralise tööhõive ja inimeste kaitse järele.

Lisaks sellele tähendas kuu aega kestnud sõda Iisraeli ja Hezbollah’ vahel inimkaotusi, vigastatuid ja inimeste ümberasumist Liibanonis , millele reageerides mobiliseeris humanitaarabi peadirektoraat 50 miljonit eurot, millega rahastati erakorralist meditsiini- ja toiduabi ning toiduks mittekasutatavate esemetega varustamist, tagati vesi ja heitvee käitlus ning organiseeriti inimestele ajutine peavari. Vaenutegevuse lakkamisel keskendus humanitaarabi peadirektoraat veel viimaste hädaabivajaduste rahuldamisele ning väikesema mahuga taastustegevusele.

Aasia

2006. aastal mobiliseeris humanitaarabi peadirektoraat 15,7 miljonit eurot, et jätkata Myanmari pagulaste abistamist Tai–Myanmari piiril ning toetada pikaleveninud Myanmari kriisist kõige enam mõjutatud elanikegruppe. Raha eraldati kodakondsuseta moslemi elanikkonna kaitse suurendamiseks Põhja-Myanmaris.

22,5 miljonit eurot eraldati Afganistani konfliktis ja põuas kannatanud tagasipöördujate, riigisiseselt ümberasustatud elanike ja abivajavate inimeste reintegratsiooniprotsessi toetamiseks ning Afganistani pagulaste kaitsmiseks ja abistamiseks Pakistanis ja Iraanis .

Ladina- Ameerika

Humanitaarabi peadirektoraat viis humanitaarmeetmeid ellu peamiselt Kolumbias , eraldades pikaleveninud konflikti ohvriks langenud inimeste toetuseks 12 miljonit eurot. Humanitaarabi peadirektoraadi esmane eesmärk oli tagada vesi ja heitvee käitlus, peavari, toiduabi ja haridus, pöörates tähelepanu ka Kolumbia kergesti haavatava keskkonna kaitsele.

Võrdlusanalüüs

Võrdlusanalüüs aastatel 2001–2006 tehtud rahastamisotsuste piirkondliku jaotumise diagrammi põhjal näitab, et kui eelmistel aastatel AKV riikide rahastamine pidevalt suurenes, siis 2005. aastal see hoopis vähenes ning lõviosa rahast suunati kahe tõsise kriisi, tsunami ja Kašmiiri maavärina tõttu Aasiasse. 2006. aastal olid AKV riikidele suunatud vahendid taas esikohal, moodustades peaaegu poole kogu eelarvest. Viie aasta prognoosi vaadates tuleb rõhutada, et erinevatele piirkondadele ja maailmajagudele eraldatavad summad on väga erinevad, mis kinnitab asjaolu, et humanitaarabi peadirektoraadi põhimeetmed on lühiajalised. Lisaks tuleb märkida, et humanitaarabi eelarvest eraldatakse üle 96% humanitaarmeetmete rakendamiseks ja alla 4% tugifunktsioonide kulude katteks (teave, auditid, hindamine jne).

[pic]

Valdkonnapõhine finantseerimine

Võttes arvesse, et humanitaarmeetmete tõhusal elluviimisel täidavad kõige olulisemat rolli rahvusvahelised humanitaarabiorganisatsioonid (ÜRO vastavad organisatsioonid, ICRC, IFRC jne), jätkas humanitaarabi peadirektoraat nende institutsionaalse suutlikkuse tugevdamise toetamist valdkonnapõhiste programmide abil.

2006. aastal toetas humanitaarabi peadirektoraat ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo (UNOCHA) (teabehaldus), ÜRO Pagulaste Ülemkomissari (UNHCR) (pagulaste registreerimine), ÜRO Lastefondi (UNICEF) (lastekaitse ja eriolukorras reageerimine) ja maailma toiduabi programmi (WFP) abivajaduse hindamise programme. Jätkusid programmid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) (tervisekaitse kriisiolukordades) ja Punase Poolkuu Föderatsiooniga IFRC (katastroofijuhtimine ja eriolukorras reageerimine). Lisaks sellele rahastati ICRC programmilisi kaitsetegevusi.

Tegevused suurõnnetusteks valmisoleku tugevdamiseks (sealhulgas DIPECHO)

Vastavalt nõukogu määrusele nr 1257/96 edendab humanitaarabi peadirektoraat lisaks humanitaarabi andmisele ka propageerimise, koordineerimise ja konkreetsete DIPECHO programmide abil suurõnnetusteks valmisolekut. Suurõnnetuste tagajärjed ja globaalsete kliimamuutuste ja nende mõjude laiem tunnistamine näitavad, et selline tegevus on asjakohane ja vajalik.

Strateegilisel tasandil tugevdas humanitaarabi peadirektoraat 2006. aastal suurõnnetusteks valmisoleku institutsionaalseid ressursse, mis peaksid aitama kaasa ühtsema ja terviklikuma lähenemise tekkimisele suurõnnetusteks üldise valmisoleku tagamisele humanitaarabi ja taastusabi programmides. See on täielikus kooskõlas ülemaailmse tähelepanuga, mida pööravad suurõnnetuste ohu vähendamise meetmetele humanitaar- ja arenguabi rahastajad, samuti Hyogo tegevusraamistikuga aastatel 2005–2015 .

2006. aastal jätkas humanitaarabi peadirektoraat selliste tegevuste propageerimist, mille eesmärk on tagada, et arenguabi rahastajad arvestaksid oma töös ka suurõnnetuste ohu vähendamisega piirkondades, kus on loodusõnnetuste, näiteks maavärina, üleujutuste, keeristormide jne, esinemise oht. Samas propageerib humanitaarabi peadirektoraat jõuliselt ka kogukonnapõhist lähenemist suurõnnetuste ohu vähendamisele, mis suurendab abivajavate kogukondade suutlikkust ise toime tulla.

Suurõnnetuste puhul on eriti ohustatud arenguriigid, sest nende reageerimisvõime riiklikul tasandil ning kohalike kogukondade võime tulla toime suurõnnetuste tagajärgedega on madal. DIPECHO projektid on kogukondi suurõnnetustega toimetulekuks ettevalmistavad projektid, mis on suunatud loodusõnnetustest kõige enam ohustatud ja väikese toimetulekuvõimega kogukondadele. Projektid on näitlikud ja jäljendavad, et neid oleks võimalik integreerida pikaajalistesse arengu- ja riiklikesse strateegiatesse. Nagu riigipõhised meetmedki, sisaldavad DIPECHO tegevuskavad piirkondlikke projekte, sest loodusõnnetused ei tunne riigipiire. 2006. aastal eraldas humanitaarabi peadirektoraat DIPECHO tegevuskavadele Kesk-Ameerikas, Kesk-Aasias ja Kagu-Aasias kokku 19,05 miljonit eurot.

Uue arenguna võttis humanitaarabi peadirektoraat 2006. aastal vastu olulise piirkondliku otsuse (10 miljonit eurot) suurõnnetusteks valmisoleku kohta Somaali poolsaarel (Sudaan, Djibouti, Somaalia, Etioopia, Keenia, Uganda ja Eritrea), et valmistada karjakasvatajatest elanikke paremini ette põuaks, mis on aeglaselt arenev loodusõnnetus. Programm töötati välja tihedas koostöös arengu peadirektoraadi ja koostöötalitusega EuropeAid.

Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD)

Humanitaarabi peadirektoraat on võtnud eesmärgiks töötada humanitaarabi jaoks välja nõuetekohased lahkumis- ja üleminekustrateegiad ( hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD) ). Humanitaarabi peadirektoraat on aktiivselt osalenud hiljuti uuesti tööd alustanud talitustevahelise LRRD rühma töös, kuhu kuuluvad ka välissuhete peadirektoraat, arengu peadirektoraat ja koostöötalitus EuropeAid. Uute väliste rahastamisvahendite (arengukoostöö rahastamisvahend, eelkõige stabiilsuse rahastamisvahend) jõustumisega 2007. aastal tekivad LRRD elluviimiseks uued võimalused, mida humanitaarabi peadirektoraat hakkas koostöös teiste asjaomaste talitustega ette valmistama 2006. aastal. Erilist tähelepanu pööratakse toiduabi ja toideainetega kindlustamisega seotud üleminekutele, kusjuures kogu erakorralise toiduabi eelarve läks humanitaarabi peadirektoraadi haldusalasse. Humanitaarabi peadirektoraat otsustas määrata juba rakendatavate või eelseisvate LRRD poliitikate edendamiseks viis riiki, milleks on Keenia, Libeeria, Mauritaania, Sudaan ja Uganda. Aasta lõpuks saavutati märkimisväärsed tulemused enamikes asjaomastes riikides, kuid mitte kõigis. Edusammudele aitas kaasa kümnenda Euroopa Arengufondi planeerimine ja selle täiustamiseks võetakse meetmeid ka edaspidi.

Peamised partnerid humanitaarmeetmete elluviimisel

Humanitaarabi peadirektoraat annab humanitaarabi oma partnerite kaudu, tehes koostööd ligikaudu 200 valitsusvälise organisatsiooni, ÜRO allaasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga, näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon (IFRC).

Erinevate partnerite olemasolu on humanitaarabi peadirektoraadile oluline. See võimaldab tõhusalt reageerida kasvavatele vajadustele kõikjal maailmas. Humanitaarabi peadirektoraat on tihendanud koostööd partneritega nii poliitilistes küsimusest kui ka humanitaarmeetmete juhtimise valdkonnas.

2006. aastal viis humanitaarabi peadirektoraat meetmeid ellu peamiselt valitsusväliste organisatsioonide (52%), ÜRO allasutuste (37%) ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (11%). Üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas jagunes koostöö partnerite lõikes, saab käesoleva aruande lisa jagudest V.6 ja V.7.

Suhted muude ELi institutsioonide ja liikmesriikidega, peamiste humanitaarpartnerite ja ELi-väliste rahastajatega

Nagu eelmistel aastatel, arendas humanitaarabi peadirektoraat humanitaarabi andmise põhimõtete ja väärtuste edendamiseks suhteid muude institutsioonide, liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjaomaste abiosutajatega, sealhulgas peamiste ELi-väliste rahastajatega.

2006. aasta lõpus alustas humanitaarabi peadirektoraat EÜ humanitaarpartnerite ja liikmesriikidega ulatuslikke konsultatsioone peamistes humanitaarabiga seotud küsimustes, näiteks humanitaarabi eesmärk, põhimõtted ja väärtused, humanitaarabi andjate ees seisvad probleemid ja humanitaarabi andmine.

Konsultatsioonide tulemused aitavad ette valmistada komisjoni teatist, mille eesmärk on jõuda ELi sisesele konsensusele humanitaartegevuse põhimõtetes ja heas tavas ning sätestada tegevuskava paremini koordineeritud lähenemise elluviimiseks, nii et Euroopa Liidu panus kollektiivsesse rahvusvahelisse humanitaarabi andmisesse oleks maksimaalne. Euroopa konsensus peaks taotlema ühtsemat, järjepidevamat ja terviklikumat lähenemist humanitaarabi andmisele.

Üksikasjad partnerite kohta on esitatud lisa II jaotises.

Muud tegevused

Humanitaarmeetmete elluviimise ja kvaliteedi tagamiseks peab humanitaarabi peadirektoraat oma tegevuse raames täitma ka järgmisi ülesandeid:

1. humanitaarabi peadirektoraadi julgeoleku- ja ohutuspoliitika väljatöötamine humanitaarabi kohaletoimetamisega tegeleva personali jaoks;

2. kiire reageerimisvõime suurendamine kohapeal, moodustades mitmes valdkonnas pädevaid meeskondi;

3. teabevahetusstrateegia ja informatsioon ;

4. koolitusalgatuse raames toetas humanitaarabi peadirektoraat humanitaarabi võrgustikku (NOHA), mis korraldab interdistsiplinaarset kraadiõpet.

Üksikasjad kõnealuste tegevuste kohta on esitatud lisa III jaotises.

Humanitaarabi peadirektoraadi rahastatud meetmete nõuetekohane elluviimine tagatakse humanitaarmeetmete projektitsüklite erinevates etappides mitmetasandiliste kontrollidega. Humanitaarabi peadirektoraadi koostatud kontrollistrateegia tahke, järelevalve- ja seiremenetlusi on kirjeldatud lisa IV jaotises.

Järeldus

2006. aasta oli humanitaarabi peadirektoraadile Liibanoni kriisi ning mitmete loodusõnnetuste ja jätkuvate humanitaarkriiside tõttu keeruline, kuid sellest hoolimata suutis ta oma mandaadile vastavalt tegutseda. Peamine poliitiline eesmärk, milleks on humanitaarabi tõhus andmine, täideti ja ületati oluliselt.

[1] ÜRO Lastefond, ÜRO Pagulaste Ülemkomissar , maailma toiduabi programm

[2] www.reliefweb.int

[3] Lisaks ülekannetele hädaabireservist (140 miljonit eurot) saadi eelarvele lisa Euroopa Arengufondist (28 miljonit eurot) ning ümbersuunatud vahenditest (7 miljonit eurot).

[4] Põhimeetmed põhinevad iga piirkonna jaoks eraldatud suurimatel summadel.