[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.2.2007

KOM(2007)49 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta, 2007

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Peamised arengujooned 3

2.1 Poliitilised meetmed ja õigusaktid 3

2.2 Naiste ja meeste ebavõrdsus 5

3. Strateegilised väljakutsed ja suunised 6

3.1 Soolise ebavõrdsuse kaotamine tööturul 6

3.2 Pere- ja eraeluga seotud kohustuste tasakaalustatum jaotumine naiste ja meeste vahel 7

3.3 Ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika täielik toetus soolise võrdõiguslikkuse strateegiale 8

3.4 Õigusraamistiku tõhusam rakendamine 8

4. Järeldused 9

ANNEX 10

1. Sissejuhatus

Märtsis 2003 toimunud kevadine Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama iga-aastase aruande edusammude kohta, mis on tehtud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisel ja soolise võrdõiguslikkuse dimensiooni integreerimisel poliitikavaldkondadesse. Käesolev aruanne, mis on arvult juba neljas, on vastus sellele üleskutsele.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks tehti Euroopa Liidus 2006. aastal kaks suurt algatust: komisjon võttis vastu naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised aastateks 2006–2010 ning Euroopa Ülemkogu kiitis heaks soolise võrdõiguslikkuse pakti. Need kaks olulist sammu näitavad, kui suuri jõupingutusi ELis tehakse, et saavutada tõeline võrdõiguslikkus naiste ja meeste vahel.

Nüüdseks juba 27 liikmesriigini kasvanud Euroopa Liit valmistub tähistama soolise võrdõiguslikkuse 50. aastapäeva ja Euroopa aastat „Võrdsed võimalused kõigile”. Pealegi on võrdõiguslikkuse küsimus tihedalt seotud kahe murettegeva valdkonnaga, milleks on majanduskasv ja tööhõive ning demograafilised muutused. Võrdõiguslikkust peab tugevalt toetama ka ühtekuuluvuspoliitika, mille uus programmitöö periood algab 2007. aastal.

2. Peamised arengujooned

2.1 Poliitilised meetmed ja õigusaktid

1. märtsil 2006. aastal vastuvõetud „ Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes” [1] määratles komisjon oma prioriteedid ja tegevusraamistiku võrdõiguslikkuse edendamiseks aastani 2010, eesmärgiks jätkata soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemist ja tagada kõigi poliitikavaldkondade vastavus sellele põhimõttele. Need juhised tõendavad komisjoni tahet jätkata ja tugevdada jõupingutusi antud suunas. Igal aastal koostatakse ka üksikasjalik järelevalvearuanne.

23.-24. märtsil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogul kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti .[2] See pakt näitab liikmesriikide kindlat tahet rakendada meetmeid, mis tõstavad naiste tööhõivet ning aitavad paremini tasakaalustada tööd ja eraelu, vähendades seeläbi demograafiliste muutuste mõju. Uute lastehoiu võimaluste loomine on Barcelona eesmärkide[3] saavutamiseks seejuures eriti vajalik.

Rahvastiku vananemine ühes sündimuse langusega seab meie ühiskonna tõsiste väljakutsete ette, millele osutab ka komisjoni 12. oktoobril 2006 vastuvõetud teatis Euroopa demograafilise tuleviku kohta .[4] On selge, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poliitika aitab selle väljakutsega paremini tegeleda. Ühest küljest soodustab see naiste tööhõivet, mis aitab kompenseerida töötava elanikkonna prognoositavat kahanemist, teisest küljest toetab see naiste ja meeste eraelulisi valikuid, kaasa arvatud laste soovitud arvu osas.

Samaaegselt algatas komisjon ametliku konsulteerimise sotsiaalpartneritega [5] ühenduse edasise võimaliku tegevuse üle töö ning era- ja perekonnaelu sobitamise küsimuses, millega on seotud ka paindlike töötingimuste edendamise, hoiu- ja hooldusteenuste arendamise ning emadus- ja vanemapuhkuse vallas kehtivate õigusaktide võimaliku läbivaatamise teemad.[6]

Soolise võrdõiguslikkuse õigusraamistik paranes tunduvalt pärast seda, kui juunis 2006 võeti vastu direktiiv,[7] mis lihtsustab ja ajakohastab olemasolevaid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad meeste ja naiste võrdset kohtlemist tööturul. Õigusaktide parem loetavus võimaldab neid tõhusamalt rakendada, aidates nii saavutada parema õigusloome eesmärki. Liikmesriigid peavad võtma nimetatud direktiivi oma õigustikku üle hiljemalt augustiks 2008. Seoses 2002. aasta meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiivi[8] ülevõtmisega on algatatud rikkumismenetlused üheksa liikmesriigi vastu, millest neli olid 2006. aasta lõpuks veel sulgemata.

2006. aasta detsembris[9] võeti vastu määrus, millega nähakse ette Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomine. Instituudi ülesandeks on anda olulist tehnilist abi soolise võrdõiguslikkuse strateegiate väljatöötamisel.

2006. aastal võeti vastu uus struktuurifondide määrus[10] ja ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised[11] aastateks 2007–2013, millega nähakse ette erimeetmed ja võrdõiguslikkuse dimensiooni lisamine kõikidesse võetud meetmetesse.[12] Nende meetmete rakendamine jääb põhiliselt liikmesriikide ülesandeks ning toimub riikliku strateegilise raamistiku ja rakenduskavade kaudu. Euroopa Maaelu Arengu Fondi määruses on soolise võrdõiguslikkuse põhimõte[13] lisatud maaelu arengu toetuspoliitikasse. Ka ühenduse programmis PROGRESS[14] käsitletakse eraldi alajaotuses meeste ja naiste võrdsuse teemat, mis toetab ühenduse soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamist tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse alal.

Vaesuse all kannatavad tihti naised, eriti eakamad inimesed ja üksikvanemaga perekonnad. Tervishoiu ja sotsiaalkaitse süsteemid ei kajasta sugugi mitte alati naiste ja meeste erinevaid vajadusi. Sellepärast kuulubki soolise võrdõiguslikkuse edendamine sotsiaalse kaitse ja kaasatuse protsessi uue raamistiku üldeesmärkide hulka. See raamistik võeti vastu Euroopa Ülemkogul märtsis 2006[15] ning selle rakendamine peab aitama vähendada soolise ebavõrdsuse ilminguid kõnealustes valdkondades.

Komisjon tegeleb ka vägivalla ja inimkaubanduse teemadega, esitades oma 2006. aasta augusti teatises tegevuskava kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamiseks,[16] mis hõlmab inimkaubandust, naiste vastu suunatud vägivalda ja perevägivalda. See peaks aitama paremini tundma õppida neid negatiivseid nähtusi, mille põhiohvriteks on naised.

Sooline võrdõiguslikkus kui majandusliku arengu tegur mängib olulist rolli ka Euroopa Liidu välissuhetes. 2007. aasta algul peaks ilmuma komisjoni teatis soolise võrdõiguslikkuse rakendamisest arengukoostöös . Muu hulgas võeti novembris 2006 Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raames vastu viieaastane tegevuskava, mis näeb ette naiste rolli tugevdamist Vahemere riikide ühiskondlikus elus. See kava loob raamistiku Euroopa Liidu ja Vahemere riikide koostööle, mis peab suurendama naiste rolli sotsiaal-, poliitika-, majandus- ja kultuurivaldkonnas.

2.2 Naiste ja meeste ebavõrdsus

Viimastel aastatel on naiste tööhõive tunduvalt tõusnud, ka eakate töötajate hulgas. Sellele vaatamata on olukord tööturul selgelt naiste kahjuks meestega võrreldes. Ebavõrdsus on endiselt silmatorkav ja nagu ikka on kannatajaks naised. Endiselt on probleemideks ebavõrdsed töötingimused ja sooline segregatsioon tööturul, mis omakorda peegelduvad tuntavas ja püsivas palgavahes.

Just naiste tööjõud on see, mis juhib Euroopas majanduskasvu. Neist kaheksast miljonist töökohast, mis loodi Euroopa Liidus pärast Lissaboni strateegia käivitamist 2000. aastal, hõivasid naised kuus miljonit. Naiste tööhõive määr on kasvanud viimased kaksteist aastat, tõustes 2005. aastal 56,3%-ni, mis on 2,7 protsendipunkti rohkem kui 2000. aastal, samas kui meeste tööhõive on tõusnud 0,1 protsendipunkti. Selle positiivse tendentsi jätkudes[17] on võimalik saavutada 2010. aastaks Lissaboni eesmärgile vastav naiste tööhõive 60%. Ka üle 55aastaste naiste tööhõive määr on kasvanud tunduvalt kiiremini kui meeste vastav näitaja, ulatudes 33,7%-ni, mis on 7 protsendipunkti rohkem kui 2000. aastal.

Selle tulemusena oli naiste ja meeste tööhõive määrade vahe vähenenud 2005. aastaks 15,0 protsendipunktini, olles viimase viie aastaga langenud 2,6 protsendipunkti. Tuleb siiski märkida, et see vahe sõltub suuresti vanusest ja on vaid 5,9 protsendipunkti noorte kategoorias (15–24 aastat), 16,7 protsendipunkti 25–54aastaste töötajate kategoorias ja koguni 18,1 protsendipunkti üle 55aastaste vanuseklassis. Naiste tööhõive paranemine peegeldub ka naiste töötuse määra proportsionaalselt kiiremas languses, mille erinevus meeste samast näitajast on kahanenud 2,8 punktilt (2000) 2,0 punktini (2005).

Vaatamata sellele positiivsele arengule on naistel üha raskem ühitada tööd ja eraelu , ka majapidamis- ja kodutööde jaotus on endiselt suuresti ebavõrdne. Eriti silmatorkav on tõsiasi, et lapse sünni korral langeb 20–49aastaste naiste tööhõive 15 protsendipunkti, samas kui meeste tööhõive tõuseb 6 punkti. Lisaks on paindliku töösuhte kasvava nõudluse taga enamasti just naised. Ligikaudu kolmandik naistest töötab osalise tööajaga (32,9% 2006. aastal), meestest aga vaid 7,7%; naistöötajatest 14,8% omab ajutist töölepingut, mis on üks protsendipunkt rohkem võrreldes meestöötajatega. Soov paindlike töötingimuste järele võib tuleneda isiklikest eelistustest, kuid selge sooline erinevus näitab siin pigem ebavõrdsusi ajakasutuses.

Pealegi on tööturg endiselt tugevalt killustatud. Soolise segregatsiooni näitajad hõivatuse ja sektori alusel ei ole oluliselt langenud. Seetõttu tundub, et naiste tööhõive kasv on toimunud põhiliselt nende tegevusalade ja ametite arvel, kus töötavad niigi peamiselt naised. Ligi neli naistöötajat kümnest on hõivatud avalikus halduses, hariduses või tervishoiu- ja sotsiaalsektoris; pooled naistöötajatest on haldustöötajad, müüjad või vähekvalifitseeritud või kvalifitseerimata tööjõud.

Lisaks on naisi poliitiliselt ja majanduslikult juhtivatel kohtadel endiselt tunduvalt vähem kui mehi. Alla kolmandiku juhtivtöötajatest on naised, Euroopa viiekümne suurima börsiettevõtte juhatuses oli 2005. aastal iga kümne mehe kohta vaid üks naine. Ka riikide parlamentide liikmetest on vaid 24% naised. Euroopa Parlamendis on naissaadikuid 33%.

Segregatsioon valitseb juba hariduses . Kuigi naised on kõrgkoolide lõpetajate seas ülekaalus (59%), on erialade valik tugevalt stereotüüpne. Pedagoogikale, humanitaarteadustele, kunstile ja tervishoiule spetsialiseeruvad ligi pooled naissoost kõrgkoolilõpetajatest, kuid alla veerandi meessoost diplomandidest. See-eest kütkestavad tehnilised erialad napilt üht kümnest naissoost kõrgkoolilõpetajast, samas kui meeste seas on sama näitaja neli kümnest.

Loetletud erinevuste ja naistele tööturul osakssaava ebavõrdse kohtlemise üks tagajärgi on meeste ja naiste palgaerinevus , mis on visa kaduma. Naistele makstakse töötunni eest keskmiselt 15% vähem kui meestele.[18]

Sotsiaalsest aspektist ähvardab jällegi naisi suurem tõrjutus- ja vaesusrisk, eriti eakaid inimesi ja üksikvanemaid. Üle 65aastaste naiste vaesusrisk on 20% ehk 5 protsendipunkti rohkem kui meestel, samas kui üksikvanemaga perekondade[19] puhul on see näitaja 34%. Lisaks on 4,5% naistest pikaajalised töötud, mis on 1 protsendipunkt meestest rohkem. Naised moodustavad ka suurema osa mitteaktiivsest elanikkonnast, olles seetõttu vaesusriskile eriti vastuvõtlikud.

3. Strateegilised väljakutsed ja suunised

2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul rõhutati, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika on peamine vahend, mis aitab suurendada majanduskasvu, jõukust ja konkurentsivõimet. ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia tunnistab samuti soolise võrdõiguslikkuse olulist rolli Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Selleks et kasutada täielikult ära Euroopa tööjõu tootlikkuspotentsiaali, on ülimalt oluline parandada naiste osalemist ja püsimist tööturul ning kaotada soolise ebavõrdsuse ilmingud kõikides valdkondades. Võrdõiguslikkuse strateegiad saavad neile väljakutsetele vastu astuda aga vaid siis, kui ühtekuuluvuspoliitika neid aktiivselt toetab ja võrdse kohtlemise alaseid õigusakte tõhusalt rakendatakse. Komisjon toetab kooskõlas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes seatud prioriteetidega liikmesriikide tegevust reas olulistes valdkondades, kus tuleb veel teha suuri jõupingutusi.

3.1 Soolise ebavõrdsuse kaotamine tööturul

Nii naise kui mehe majandusliku iseseisvuse tagatiseks on juurdepääs tasustatud ja kvaliteetsele tööle. Ometigi püsivad väga tugevad soolised erinevused nii töötingimuste (osaajatöö, ajutised lepingud) kui ka erialade ja sektorite osas. Seetõttu tuleks ebavõrdsust põhjustavaid tegureid analüüsida ning neile otsustavalt vastu astuda.

- Aktiivselt tuleb võidelda tööturu segregatsiooni põhjustega, mille aluseks on stereotüüpsed valikud hariduse, kutsesuunitluse ja -koolituse vallas;

- tuleb suurendada jõupingutusi kaotamaks tõkked, mis takistavad naiste juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele;

- naiste ja meeste palgaerinevuste vähendamist tuleb jätkata koostöös kõigi huvirühmadega; erilist tähelepanu tuleb pöörata nende erialade ja sektorite madalale palgatasemele, kus töötavad peamiselt naised, ja leida põhjused, miks "naiselikel" erialadel ja sektorites on palk väiksem;

- paindlikkust ja turvalisust ühendatavate meetmete[20] väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalvel tuleb arvestada, et need mõjuvad meestele ja naistele erinevalt; vältima peaks „paindlikkuse” liigset rõhutamist naiste ja „turvalisuse” liigset rõhutamist meeste puhul;

- strateegiad ja meetmed tööhõive parandamiseks konkreetsetes sihtrühmades (noored, eakad töötajad, pikaajalised töötud, rahvusvähemused, võõrtöötajad või puuetega isikud) peavad võtma arvesse neisse rühmadesse kuuluvate meeste ja naiste konkreetset olukorda ja probleeme.

3.2 Pere- ja eraeluga seotud kohustuste tasakaalustatum jaotumine naiste ja meeste vahel

Töö ja eraelu soovikohast ühitamist takistavad mitmed tegurid nagu näiteks lastehoiuteenuste nappus, finantsaspektid, karjääriprobleemid, hirm kaotada kutseoskused, tööturule naasmise keerukus või stereotüüpide surve. Läbivaatamist vajavad puhkuseküsimused, et tagada era- ja pereeluga seotud kohustuste õiglasem jaotumine meeste ja naiste vahel ning laste parem elukvaliteet ja heaolu.

- Tuleb tagada, et vanemapuhkust saaksid taotleda nii mehed kui naised, et see puhkusevorm oleks individuaalne (mitteülekantav), rahaliselt atraktiivne, osadeks jagatav ega oleks tööle naasmisel takistuseks;

- ELi rahvastiku vananemise kontekstis on ülioluline arendada ülalpeetavate isikute hoolekandeteenuseid, mis oleksid kõigile kättesaadavad ja soodsate hindadega; kaaluda võiks ka „tütre-pojapuhkuste” loomist, et julgustada nii mehi kui ka naisi eakate vanemate eest hoolt kandma;

- edendada tuleks isaduspuhkust, et kaasata isa kodu- ja pereelusse alates lapse sünnist;

- huvirühmad peavad tugevdama stereotüüpide vastast võitlust kõigil tasandeil, kaasates eeskätt mehi ja ettevõtteid;

- oluline on säilitada vanemapuhkusel viibivate töötajate tööalast konkurentsivõimet toetusmeetmete abil puhkuse ajal ja tööle naasmisel; siia kuuluvad ka meetmed, mis tagavad töötaja kutseoskuste säilimise, tema juurdepääsu koolitusvõimalustele ja tema karjääri edasise arendamise;

- ettevõtteid, eriti VKEsid, tuleb abistada, et nende töötajad saaksid ühitada võimalikult edukalt tööd, era- ja pereelu.

3.3 Ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika täielik toetus soolise võrdõiguslikkuse strateegiale

2007. aasta on ühtekuuluvus- ja maaelu arendamise poliitika uue programmitöö perioodi esimene aasta. Ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika kujundati ümber, et järgida senisest enam Lissaboni eesmärke, mis tähendab eeskätt majanduskasvu, tootlikkuse edendamist ja uute töökohtade loomist. Fondide potentsiaali tuleb kasutada täielikult, sest see toimib soolise võrdõiguslikkuse poliitika katalüsaatorina.

- Liikmesriigid peavad tagama meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondide rakendamise kõikides etappides, eeskätt tehes koostööd soolise võrdõiguslikkuse eest seisvate organisatsioonidega;[21]

- fondide programmdokumendid peavad edendama ja rakendama võrdõiguslikkuse poliitika kaht paralleelset lähenemist, kasutades selleks võrdõiguslikkust soodustavaid erimeetmeid ja võttes hoolikalt arvesse seda, kuidas teised projektid ning fondide haldamine võivad mõjutada mehi ja naisi;[22]

- fondide vahenditest tuleb parandada juurdepääsu tööturule, suurendada naiste osalust tööhõives ja karjäärivõimalusi, toetada lastehoiuteenuste ning muude hoolekandeteenuste arendamise eesmärke ja ligipääsu neile teenustele;[23] fondidest tuleb toetada ka naisettevõtlust, sealhulgas ettevõtjatele pakutavate teenuste ja rahastamisvõimaluste kaudu;[24]

- edendada tuleb üldsuse teadlikkust tõstvaid kampaaniaid ning heade tavade levitamist ja vahetamist soolise võrdõiguslikkuse teemal, samuti vajab tugevdamist huvirühmade dialoog.[25]

3.4 Õigusraamistiku tõhusam rakendamine

Poole sajandi jooksul tehtud edusammudele on suuresti kaasa aidanud soolise võrdõiguslikkuse alane ühenduse õigustik, mida muudetakse ja ajakohastatakse selguse ja tõhususe nimel jätkuvalt. Äärmiselt oluline on ent tagada õigusaktide tõhus rakendamine, mis ei piirduks nende pelga ülevõtmisega. Liikmesriikide kohus on aktiivselt toetada kõnealuse õigustiku rakendamist, et saavutada parimad tulemused.

- Tuleb võtta meetmeid, et tõsta kohtusüsteemiga seotud isikute, eeskätt kohtunike ja advokaatide kvalifikatsiooni soolise võrdõiguslikkuse alal, et nad saaksid piisavalt koolitust ja tehnilist abi soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste lahendamisel oma igapäevatöös;

- liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peavad aktiivselt toetama soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide tõhusat rakendamist ning looma tingimused, et tagada nende täitmine;

- direktiivis 2002/73 ettenähtud asutused, kelle kohuseks on edendada kõikide isikute võrdsust,[26] võiksid aktiivselt osaleda õigusaktide rakendamises; nende asutuste tegevust tuleb toetada, andes nende käsutusse vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, ning kontrollida, et nende pädevus vastab direktiivis nõutavale.

4. JÄRELDUSED

Lähtudes käesolevast aruandest ning pidades silmas võrdõiguslikkuse juhiseid ja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, kutsub Euroopa Ülemkogu liikmesriike koostöös kõigi huvirühmadega koheselt tegelema allpool loetletud väljakutsetega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele aspektidele:

- võtta kõik vajalikud meetmed, et kaotada naiste ja meeste palgaerinevused;

- tõhustada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist tööhõivepoliitika rakendamisel;

- jätkata jõupingutusi, et mehed ja naised saaksid ühitada tööd, era- ja pereelu, ning toetada sotsiaalpartnereid vastavate meetmete rakendamisel;

- demograafiliste muutustega seotud probleemidele tuleb läheneda viisil, mis arvestaks ja toetaks soolist võrdõiguslikkust;

- kasutada täies ulatuses ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika pakutavat potentsiaali, toetades soolist võrdõiguslikkust struktuurifondidest kaasrahastatavate programmide kaudu;

- tagada, et kiiresti võetaks üle direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise kohta (uuestisõnastamine) ning direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.

ANNEX

This statistical annex provides an overview of the situation of women and men in the EU, its evolution over time and remaining gender gaps in different fields such as the labour market, education, presence in decision making positions and social inclusion. Indicators have been chosen according to their relevance in covering aspects of the lives of women and men and the availability of comparable and reliable data. These indicators were already presented in the previous reports in order to facilitate the follow-up from one year to another.

Employment rates

Over the last few years, progress has been achieved towards the Lisbon target of reaching an employment rate for women of 60% by 2010. Female employment rate has risen from 53.6% in 2000 to 56.3% in 2005 whereas over the same period male employment rate has remained stable (from 71.2% to 71.3%). As a result, the gap between women's and men's employment rates decreased from 17.6 percentage points (p.p.) in 2000 to 15 p.p. in 2005. At national level, significant differences exist across the EU, with an employment rate gap below 10 p.p. in Finland, Sweden, Denmark, the Baltic countries, Bulgaria and Slovenia but exceeding 20 p.p. in Cyprus, Spain, Italy, Greece and Malta. The gap between female and male employment rates remains much higher amongst older workers (55 to 64 years) at 18.1 p.p. in 2005, down from 20 p.p. in 2000. This reduction was due to a strong rise in the employment rate of older female workers, from 26.9% in 2000 to 33.7% in 2005.

Unemployment rates

The positive evolution of female employment was reflected in unemployment figures, as the gap between women's and men's unemployment rates narrowed from 2.8 p.p. in 2000 to 2.0 p.p. in 2005. This decrease occurred notably in countries where the gap was the highest in 2000 (Spain, Italy, Cyprus, Germany, France and Poland). Nevertheless women were still more likely to be unemployed than men as the unemployment rate was 9.9% among women in 2005 whereas it was 7.9% among men.

Part-time work

Women's participation in the labour market is still largely characterised by a high share of part-time work. In 2006, the share of women employees working part-time was 32.9% in the EU while the corresponding figure for men was 7.7%. The share of female part-timers exceeded 30% in France, Denmark and Luxembourg, 40% in Sweden, Austria, Belgium, United Kingdom and Germany and even reached 75% in the Netherlands. Conversely, the share of part-timers among female workers was very low in Bulgaria, Slovakia, Hungary, the Czech Republic and Latvia.

Reconciliation of professional , private and family life

Women's participation to employment is affected by their predominant role in the care of children and other dependant persons, such as elderly or disabled persons. The difficulties faced by women in reconciling their professional and private life are evidenced by the strong impact of parenthood on employment rates. Participation in employment and the amount of time worked by women between 20 and 49 years are closely linked to the number and age of their children, which is less the case for men. In 2005, the employment rate for women aged 20-49 was 61.1% when they had children under 12, compared with 76% when they did not. For men with children under 12, however, the employment rate was higher (91.5%) than for those without children (85.6%).

Education and research

In most Member States, more women than men reach a high level of education. However, once graduated, the presence of women clearly decreases at each step of the typical academic career. Indeed, women are more numerous and more successful than men at first degree level (59% of ISCED5a graduates), but their share decreases amongst PhDs (43% of ISCED6 graduates), and reaches a minimum amongst full professors (15% of Grade A full professors). Moreover, study fields continue to be greatly segmented with a low presence of women in engineering or science and technology and a high one in health, education or the humanities.

Segregation

The choice of study fields certainly impacts on the gender segregation of the labour markets evidenced both for occupations and economic sectors. Estonia, Cyprus, Slovakia, Finland and Hungary face high segregation in occupations whilst sectoral segregation is the highest in Estonia, Slovakia, Lithuania, Ireland, Finland and Sweden. In consequence of segregated labour markets there is an under-representation of women in sectors crucial for economic development and usually well remunerated. For example, only 29% of scientists and engineers in the EU are women.

Decision-making

The average number of female members of national parliaments (single/lower houses) was 24% in 2006, just 1 p.p. above the 2004 level. This share exceeds 30% in Germany, Austria, Spain and Belgium and 40% in Finland, the Netherlands, Denmark and Sweden. However, it was below 15% in Greece, France, Slovenia, Ireland and Romania and did not exceed 10% in Malta and Hungary. Regarding decision-making in the economic sphere, women's share among managers in enterprises and administrations was 32% in 2005, just 1 p.p. above the 2000 level. This share exceeded 35% in Baltic countries and France while it was lower than 15% in Malta and Cyprus.

At risk of poverty rate for older people

The consequence of the disadvantaged position of women on the labour market was visible in the gender gap in poverty risk, especially among older persons (aged 65 and over). The share of people being at risk of poverty (having an income below the threshold set at 60% of the national median income) is significantly higher for women than for men in the EU (20% vs. 15%) in almost all Member States. The gap exceeds 10 p.p. in five countries: Romania, Bulgaria, Ireland, Slovenia and Estonia.

Average age of women at first child

The average age of women at child bearing is still increasing, reaching 28.3 years in 2004. It is under 25 years for Bulgaria, Romania and the Baltic countries but was the highest in Germany, the Netherlands, Spain and the United Kingdom.

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

Employment rates (women and men aged 15-64) in EU Member States – 2000 and 2005

Women | Men | Gender gap |

2000 | 2005 | 2000 | 2005 | 2000 | 2005 |

EU (25 countries) | 53.6 | 56.3 | 71.2 | 71.3 | 17.6 | 15 |

Belgium | 51.5 | 53.8 | 69.5 | 68.3 | 18 | 14.5 |

Czech Republic | 56.9 | 56.3 | 73.2 | 73.3 | 16.3 | 17 |

Denmark | 71.6 | 71.9 | 80.8 | 79.8 | 9.2 | 7.9 |

Germany | 58.1 | 59.6 | 72.9 | 71.2 | 14.8 | 11.6 |

Estonia | 56.9 | 62.1 | 64.3 | 67 | 7.4 | 4.9 |

Greece | 41.7 | 46.1 | 71.5 | 74.2 | 29.8 | 28.1 |

Spain | 41.3 | 51.2 | 71.2 | 75.2 | 29.9 | 24 |

France | 55.2 | 57.6 | 69.2 | 68.8 | 14 | 11.2 |

Ireland | 53.9 | 58.3 | 76.3 | 76.9 | 22.4 | 18.6 |

Italy | 39.6 | 45.3 | 68 | 69.9 | 28.4 | 24.6 |

Cyprus | 53.5 | 58.4 | 78.7 | 79.2 | 25.2 | 20.8 |

Latvia | 53.8 | 59.3 | 61.5 | 67.6 | 7.7 | 8.3 |

Lithuania | 57.7 | 59.4 | 60.5 | 66.1 | 2.8 | 6.7 |

Luxembourg | 50.1 | 53.7 | 75 | 73.3 | 24.9 | 19.6 |

Hungary | 49.7 | 51 | 63.1 | 63.1 | 13.4 | 12.1 |

Malta | 33.1 | 33.7 | 75 | 73.8 | 41.9 | 40.1 |

Netherlands | 63.5 | 66.4 | 82.1 | 79.9 | 18.6 | 13.5 |

Austria | 59.6 | 62 | 77.3 | 75.4 | 17.7 | 13.4 |

Poland | 48.9 | 46.8 | 61.2 | 58.9 | 12.3 | 12.1 |

Portugal | 60.5 | 61.7 | 76.5 | 73.4 | 16 | 11.7 |

Slovenia | 58.4 | 61.3 | 67.2 | 70.4 | 8.8 | 9.1 |

Slovakia | 51.5 | 50.9 | 62.2 | 64.6 | 10.7 | 13.7 |

Finland | 64.2 | 66.5 | 70.1 | 70.3 | 5.9 | 3.8 |

Sweden | 70.9 | 70.4 | 75.1 | 74.4 | 4.2 | 4 |

United Kingdom | 64.7 | 65.9 | 77.8 | 77.6 | 13.1 | 11.7 |

Bulgaria | 46.3 | 51.7 | 54.7 | 60 | 8.4 | 8.3 |

Romania | 57.5 | 51.5 | 68.6 | 63.7 | 11.1 | 12.2 |

Eurostat, Labour Force Survey (LFS), annual averages

Employment rates of older workers (women and men aged 55-64) in EU Member States – 2000 and 2005

Women | Men | Gender gap |

2000 | 2005 | 2000 | 2005 | 2000 | 2005 |

EU (25 countries) | 26.9 | 33.7 | 46.9 | 51.8 | 20 | 18.1 |

Belgium | 16.6 | 22.1 | 36.4 | 41.7 | 19.8 | 19.6 |

Czech Republic | 22.4 | 30.9 | 51.7 | 59.3 | 29.3 | 28.4 |

Denmark | 46.6 | 53.5 | 64.1 | 65.6 | 17.5 | 12.1 |

Germany | 29 | 37.5 | 46.4 | 53.5 | 17.4 | 16 |

Estonia | 39 | 53.7 | 55.9 | 59.3 | 16.9 | 5.6 |

Greece | 24.3 | 25.8 | 55.2 | 58.8 | 30.9 | 33 |

Spain | 20.2 | 27.4 | 54.9 | 59.7 | 34.7 | 32.3 |

France | 26.3 | 35.2 | 33.6 | 40.7 | 7.3 | 5.5 |

Ireland | 27.2 | 37.3 | 63.2 | 65.7 | 36 | 28.4 |

Italy | 15.3 | 20.8 | 40.9 | 42.7 | 25.6 | 21.9 |

Cyprus | 32.1 | 31.5 | 67.3 | 70.8 | 35.2 | 39.3 |

Latvia | 26.7 | 45.3 | 48.4 | 55.2 | 21.7 | 9.9 |

Lithuania | 32.6 | 41.7 | 50.6 | 59.1 | 18 | 17.4 |

Luxembourg | 16.4 | 24.9 | 37.2 | 38.3 | 20.8 | 13.4 |

Hungary | 13.3 | 26.7 | 33.2 | 40.6 | 19.9 | 13.9 |

Malta | 8.4 | 12.4 | 50.8 | 50.8 | 42.4 | 38.4 |

Netherlands | 26.1 | 35.2 | 50.2 | 56.9 | 24.1 | 21.7 |

Austria | 17.2 | 22.9 | 41.2 | 41.3 | 24 | 18.4 |

Poland | 21.4 | 19.7 | 36.7 | 35.9 | 15.3 | 16.2 |

Portugal | 40.6 | 43.7 | 62.1 | 58.1 | 21.5 | 14.4 |

Slovenia | 13.8 | 18.5 | 32.3 | 43.1 | 18.5 | 24.6 |

Slovakia | 9.8 | 15.6 | 35.4 | 47.8 | 25.6 | 32.2 |

Finland | 40.4 | 52.7 | 42.9 | 52.8 | 2.5 | 0.1 |

Sweden | 62.1 | 66.7 | 67.8 | 72 | 5.7 | 5.3 |

United Kingdom | 41.7 | 48.1 | 60.1 | 66 | 18.4 | 17.9 |

Bulgaria | 10.3 | 25.5 | 33.2 | 45.5 | 22.9 | 20 |

Romania | 43.8 | 33.1 | 56 | 46.7 | 12.2 | 13.6 |

Eurostat, Labour Force Survey (LFS), annual averages

Unemployment rates (women and men aged 15 and over) in EU Member States – 2000 and 2005

In this table, the gender gap is calculated as women's unemployment rate minus men's unemployment rate

Women | Men | Gender gap |

2000 | 2005 | 2000 | 2005 | 2000 | 2005 |

EU (25 countries) | 10.2 | 9.9 | 7.4 | 7.9 | 2.8 | 2 |

Belgium | 8.5 | 9.5 | 5.6 | 7.6 | 2.9 | 1.9 |

Czech Republic | 10.3 | 9.8 | 7.3 | 6.5 | 3 | 3.3 |

Denmark | 4.8 | 5.3 | 3.9 | 4.4 | 0.9 | 0.9 |

Germany | 8.7 | 10.3 | 6 | 8.9 | 2.7 | 1.4 |

Estonia | 11.8 | 7.1 | 13.8 | 8.8 | -2 | -1.7 |

Greece | 17.2 | 15.3 | 7.5 | 6.1 | 9.7 | 9.2 |

Spain | 16 | 12.2 | 7.9 | 7 | 8.1 | 5.2 |

France | 10.9 | 10.9 | 7.6 | 9 | 3.3 | 1.9 |

Ireland | 4.2 | 4 | 4.3 | 4.6 | -0.1 | -0.6 |

Italy | 13.6 | 10.1 | 7.8 | 6.2 | 5.8 | 3.9 |

Cyprus | 7.2 | 6.5 | 3.2 | 4.3 | 4 | 2.2 |

Latvia | 12.9 | 8.7 | 14.4 | 9.1 | -1.5 | -0.4 |

Lithuania | 14.1 | 8.3 | 18.6 | 8.2 | -4.5 | 0.1 |

Luxembourg | 3.1 | 5.9 | 1.8 | 3.5 | 1.3 | 2.4 |

Hungary | 5.6 | 7.4 | 7 | 7 | -1.4 | 0.4 |

Malta | 7.4 | 9 | 6.4 | 6.5 | 1 | 2.5 |

Netherlands | 3.6 | 5.1 | 2.2 | 4.4 | 1.4 | 0.7 |

Austria | 4.3 | 5.5 | 3.1 | 4.9 | 1.2 | 0.6 |

Poland | 18.1 | 19.1 | 14.4 | 16.6 | 3.7 | 2.5 |

Portugal | 4.9 | 8.7 | 3.2 | 6.7 | 1.7 | 2 |

Slovenia | 7 | 7 | 6.5 | 6.1 | 0.5 | 0.9 |

Slovakia | 18.6 | 17.2 | 18.9 | 15.5 | -0.3 | 1.7 |

Finland | 10.6 | 8.6 | 9.1 | 8.2 | 1.5 | 0.4 |

Sweden | 5.3 | 7.7 | 5.9 | 7.9 | -0.6 | -0.2 |

United Kingdom | 4.8 | 4.3 | 5.8 | 5.1 | -1 | -0.8 |

Bulgaria | 16.2 | 9.8 | 16.7 | 10.3 | -0.5 | -0.5 |

Romania | 6.3 | 7.6 | 7.2 | 8.3 | -0.9 | -0.7 |

Eurostat, Labour Force Survey (LFS), annual averages

Share of part-time workers in total employment, in EU Member States - 2001 and 2006

Women | Men |

2001 | 2006 | 2001 | 2006 |

EU (25 countries) | 29.8 | 32.9 | 6.2 | 7.7 |

Belgium | 36.8 | 42.6 | 5.2 | 7.9 |

Czech Republic | 8.6 | 8.7 | 2.2 | 2.3 |

Denmark | 31.6 | 35.9 | 10.2 | 12.8 |

Germany | 39.3 | 45.8 | 5.3 | 9.3 |

Estonia | 10.4 | 11.6 | 4.7 | 4.6 |

Greece | 7.2 | 10.4 | 2.3 | 3 |

Spain | 17.3 | 23.5 | 2.8 | 4.5 |

France | 30.4 | 30.7 | 5.0 | 5.8 |

Ireland | 31.3 | : | 6.5 | : |

Italy | 17.8 | 26.7 | 3.8 | 4.7 |

Cyprus | 12.9 | 12 | 5 | 4.6 |

Latvia | 12.1 | 8.7 | 7.9 | 4.6 |

Lithuania | 10 | 11.8 | 7.6 | 6.5 |

Luxembourg | 25.6 | 38.2 | 1.8 | 2.5 |

Hungary | 5.1 | 5.7 | 2 | 2.8 |

Malta | 17.1 | 21.8 | 3.7 | 4.5 |

Netherlands | 71.3 | 74.7 | 20 | 23.2 |

Austria | 33.6 | 40.7 | 4.3 | 6.5 |

Poland | 12.6 | 13.5 | 8.2 | 7.1 |

Portugal | 16.7 | 15.9 | 6.9 | 7.5 |

Slovenia | 7.4 | 11.8 | 5 | 7.8 |

Slovakia | 3.8 | 4.8 | 1.2 | 1.2 |

Finland | 16.7 | 18.2 | 7.6 | 9.2 |

Sweden | 32.7 | 40.3 | 10.8 | 11.7 |

United Kingdom | 44.3 | 42.6 | 9 | 10.6 |

Bulgaria | 3.9 | 2.7 | 3.1 | 1.6 |

Romania | 19.1 | 10.2 | 14.7 | 9.3 |

Eurostat, Labour Force Survey (LFS) - Spring results

Pay gap between women and men in unadjusted form in EU Member States - 2005 (Difference between men’s and women’s average gross hourly earnings as a percentage of men’s average gross hourly earnings)

2005 (1) |

EU (25 countries) | 15 |

Belgium | 6 |

Czech Republic | 19 |

Denmark | 17 |

Germany | 22 |

Estonia | 24 |

Greece | 9 |

Spain | 13 |

France | 12 |

Ireland | 11 |

Italy | 7 |

Cyprus | 25 |

Latvia | 17 |

Lithuania | 15 |

Luxembourg | 14 |

Hungary | 11 |

Malta | 4 |

Netherlands | 18 |

Austria | 18 |

Poland | 10 |

Portugal | 5 |

Slovenia | 8 |

Slovakia | 24 |

Finland | 19 |

Sweden | 16 |

United Kingdom | 20 |

Bulgaria | 16 |

Romania | 13 |

Source: Eurostat. Administrative data are used for LU, Labour Force Survey for FR and MT. Provisional results of EU-SILC (Statistics on Income and Living Conditions) are used for BE, EL, ES, IE, IT, AT, PT, and UK. All other sources are national surveys. SI: Provisional results.

Exception to the reference year: (1) 2004: BE, DK, EE, FI, IE, IT, PT

NB: EU25 estimates are population weighted-averages of the latest available values.

Educational attainment (at least upper secondary school) of women and men aged 20 - 24, in EU Member States – 2005

Women | Men |

EU (25 countries) | 80.3 | 74.7 |

Belgium | 85.3 | 78.4 |

Czech Republic | 91.1 | 91.3 |

Denmark | 80.5 | 73.8 |

Germany | 72.5 | 70.4 |

Estonia | 87.6 | 77.6 |

Greece | 88.5 | 79.7 |

Spain | 68.5 | 55.4 |

France | 85 | 80.1 |

Ireland | 88.9 | 82.6 |

Italy | 78.1 | 69.2 |

Cyprus | 89.1 | 71.1 |

Latvia | 85.2 | 74.7 |

Lithuania | 91.8 | 83.9 |

Luxembourg | 75.8 | 66.6 |

Hungary | 84.9 | 81.9 |

Malta | 57 | 50.5 |

Netherlands | 79.9 | 71.4 |

Austria | 87.3 | 84.6 |

Poland | 93.3 | 88.9 |

Portugal | 57.5 | 40.8 |

Slovenia | 93.2 | 88 |

Slovakia | 92.6 | 91 |

Finland | 85.7 | 81 |

Sweden | 88.7 | 86.4 |

United Kingdom | 78.9 | 77.4 |

Bulgaria | 77.1 | 75.9 |

Romania | 76.8 | 75.2 |

Source: Eurostat, Labour Force Survey (LFS), annual averages.

NB: IE: Provisional value. Students living abroad for one year or more and conscripts on compulsory military service are not covered by the EU Labour Force Survey, which may imply lower rates than those available at national level. This is especially relevant for CY.

Members of single/lower houses of national parliaments in EU Member States - Distribution by sex 2004 and 2006

2004 | 2006 |

Women | Men | Women | Men |

EU (25 countries) | 23 | 77 | 24 | 76 |

Belgium | 33 | 67 | 36 | 64 |

Czech Republic | 15 | 85 | 16 | 84 |

Denmark | 38 | 62 | 39 | 61 |

Germany | 32 | 68 | 33 | 67 |

Estonia | 15 | 85 | 20 | 80 |

Greece | 13 | 87 | 13 | 87 |

Spain | 35 | 65 | 36 | 64 |

France | 13 | 87 | 13 | 87 |

Ireland | 12 | 88 | 12 | 88 |

Italy | 12 | 88 | 17 | 83 |

Cyprus | 9 | 91 | 16 | 84 |

Latvia | 17 | 83 | 21 | 79 |

Lithuania | 22 | 78 | 23 | 77 |

Luxembourg | 24 | 76 | 24 | 76 |

Hungary | 9 | 91 | 10 | 90 |

Malta | 9 | 91 | 9 | 91 |

Netherlands | 38 | 62 | 39 | 61 |

Austria | 36 | 64 | 33 | 67 |

Poland | 21 | 79 | 19 | 81 |

Portugal | 20 | 80 | 25 | 75 |

Slovenia | 13 | 87 | 13 | 87 |

Slovakia | 17 | 83 | 21 | 79 |

Finland | 40 | 60 | 38 | 62 |

Sweden | 48 | 52 | 48 | 52 |

United Kingdom | 18 | 82 | 20 | 80 |

Bulgaria | : | : | 21 | 79 |

Romania | : | : | 11 | 89 |

Source: European Commission, Employment, Social affairs and Equal opportunities DG, Database on Women and Men in Decision making. NB: The indicator has been developed within the framework of the follow-up of the Beijing Platform for Action in the EU Council of Ministers.

Data for 2004 are not available for BG and RO.

Distribution of managers by sex in EU Member States – 2000 and 2005

2000 | 2005 |

Women | Men | Women | Men |

EU (25 countries) | 30.6 | 69.4 | 32.2 | 67.8 |

Belgium | 32.2 | 67.8 | 32.9 | 67.1 |

Czech Republic | 24.1 | 75.9 | 30.3 | 69.7 |

Denmark | 24.0 | 76.0 | 23.0 | 77.0 |

Germany | 27.1 | 72.9 | 26.3 | 73.7 |

Estonia | 39.8 | 60.2 | 37.5 | 62.5 |

Greece | 25.1 | 74.9 | 25.8 | 74.2 |

Spain | 31.7 | 68.3 | 32.3 | 67.7 |

France | 35.0 | 65.0 | 38.0 | 62.0 |

Ireland | 26.1 | 73.9 | 30.2 | 69.8 |

Italy | 17.3 | 82.7 | 31.9 | 68.1 |

Cyprus | 15.0 | 85.0 | 13.6 | 86.4 |

Latvia | 37.3 | 62.7 | 44.3 | 55.7 |

Lithuania | 43.1 | 56.9 | 42.7 | 57.3 |

Luxembourg | 27.1 | 72.9 | 23.8 | 76.2 |

Hungary | 33.1 | 66.9 | 34.3 | 65.7 |

Malta | 17.7 | 82.3 | 14.5 | 85.5 |

Netherlands | 25.3 | 74.7 | 25.6 | 74.4 |

Austria | 30.3 | 69.7 | 27.0 | 73.0 |

Poland | 32.7 | 67.3 | 32.5 | 67.5 |

Portugal | 31.3 | 68.7 | 34.2 | 65.8 |

Slovenia | 29.1 | 70.9 | 32.8 | 67.2 |

Slovakia | 30.8 | 69.2 | 31.2 | 68.8 |

Finland | 25.9 | 74.1 | 29.7 | 70.3 |

Sweden | 30.1 | 69.9 | 29.8 | 70.2 |

United Kingdom | 34.1 | 65.9 | 34.5 | 65.5 |

Bulgaria | 30.0 | 70.0 | 34.3 | 65.7 |

Romania | : | : | 30.7 | 69.3 |

Eurostat, Labour Force Survey (LFS), spring data

NB: Managers are persons classified in ISCO 12 and 13.

CY, MT: data lack reliability due to the small sample size. IT: change in data collection method.

Gender segregation in occupations and in economic sectors in EU Member States, in 2001 and 2005

Gender segregation in occupations | Gender segregation in economic sectors |

2001 | 2005 | 2001 | 2005 |

Belgium | 26.1 | 26.2 | 18.1 | 18.1 |

Czech Republic | 29.2 | 28.4 | 18.9 | 19.1 |

Denmark | 28.1 | 26.9 | 19 | 18.7 |

Germany | 27 | 26.5 | 18.2 | 18.2 |

Estonia | 32.4 | 30.8 | 24.4 | 23.7 |

Greece | 21.5 | 22.5 | 15.4 | 15.9 |

Spain | 24.9 | 26.6 | 19.3 | 20.4 |

France | 26.6 | 26.3 | 17.4 | 17.6 |

Ireland | 26.7 | 27.2 | 20.7 | 22.4 |

Italy | 21.9 | 23.9 | 15.2 | 17.9 |

Cyprus | 29.5 | 30.6 | 17.5 | 20.9 |

Latvia | 29.7 | 27.1 | 21 | 21 |

Lithuania | 28.4 | 27.4 | 20.8 | 22.4 |

Luxembourg | 26.8 | 26.4 | 19.6 | 17.4 |

Hungary | 28.3 | 28.4 | 19.3 | 19.8 |

Malta | 17.2 | 24.3 | 15.2 | 15.2 |

Netherlands | 25 | 26.2 | 18.1 | 17.5 |

Austria | 27.2 | 26 | 20.3 | 18.3 |

Poland | 25.6 | 25.5 | 13.9 | 19 |

Portugal | 26.3 | 25.9 | 21.2 | 20.5 |

Slovenia | 26.8 | 27.6 | 17.4 | 18.3 |

Slovakia | 31.2 | 29.5 | 22.8 | 22.4 |

Finland | 29.6 | 28.9 | 21.9 | 22.2 |

Sweden | 28 | 27.4 | 21.2 | 21.6 |

United Kingdom | 26.8 | 25.9 | 18.8 | 18.5 |

Bulgaria | 27.0 | 27.8 | 17.5 | 19.2 |

Romania | : | 22.3 | 13.8 | 15.0 |

Eurostat, Labour Force Survey (LFS) – Spring data

Gender segregation in sectors is calculated as the average national share of employment for women and men applied to each sector; differences are added up to produce the total amount of gender imbalance expressed as a proportion of total employment (NACE classification).

Gender segregation in occupations is calculated as the average national share of employment for women and men applied to each occupation; differences are added up to produce the total amount of gender imbalance expressed as a proportion of total employment (ISCO classification).

Employment rates of women and men (aged 25-49), depending on whether they have children (under 12) – 2005

Without children | With children | Difference |

Women | Men | Women | Men | Women | Men |

EU (25 countries) | 76 | 85.6 | 61.1 | 91.5 | -14.9 | 5.9 |

Belgium | 76.2 | 87.2 | 70.1 | 92.4 | -6.1 | 5.2 |

Czech Republic | 86.5 | 90.5 | 54.4 | 94 | -32.1 | 3.5 |

Germany | 78.9 | 82.3 | 55.7 | 89.2 | -23.2 | 6.9 |

Estonia | 87.8 | 82.8 | 59.4 | 91.4 | -28.4 | 8.6 |

Greece | 58.7 | 85.4 | 55.9 | 96.1 | -2.8 | 10.7 |

Spain | 66.5 | 89.7 | 56.5 | 93 | -10 | 3.3 |

France | 77.3 | 84.7 | 66.9 | 91.4 | -10.4 | 6.7 |

Italy | 64.7 | 90.6 | 53.4 | 93.8 | -11.3 | 3.2 |

Cyprus | 73.9 | 90.4 | 67.6 | 96.1 | -6.3 | 5.7 |

Latvia | 80.9 | 83 | 65.1 | 90.2 | -15.8 | 7.2 |

Lithuania | 83.9 | 87 | 77.3 | 90.4 | -6.6 | 3.4 |

Luxembourg | 76.6 | 93.7 | 63.7 | 97.2 | -12.9 | 3.5 |

Hungary | 78.9 | 82.7 | 48.5 | 86.2 | -30.4 | 3.5 |

Malta | 36.9 | 88.9 | 28 | 93.1 | -8.9 | 4.2 |

Netherlands | 81.5 | 88.1 | 71.3 | 94.1 | -10.2 | 6 |

Austria | 83.2 | 88.8 | 68.4 | 93.7 | -14.8 | 4.9 |

Poland | 71.5 | 80.4 | 60.5 | 87.2 | -11 | 6.8 |

Portugal | 77.3 | 90.6 | 76.6 | 94.5 | -0.7 | 3.9 |

Slovenia | 82.7 | 87.1 | 84.5 | 94.3 | 1.8 | 7.2 |

Slovakia | 79.6 | 85.4 | 55.7 | 87.7 | -23.9 | 2.3 |

Finland | 79.4 | 78.8 | 70 | 91.8 | -9.4 | 13 |

United Kingdom | 83.2 | 87.2 | 63.3 | 91.2 | -19.9 | 4 |

Bulgaria | 75.1 | 77.1 | 61.4 | 81.5 | -13.7 | 4.4 |

Romania | 70.4 | 83.1 | 64.6 | 86.2 | -5.8 | 3.1 |

Source : Eurostat, European Labour Force Survey, annual averages.

Notes: No data for DK, IE and SE.

At-risk-of-poverty rate after social transfers for older people (women and men aged 65 years and over) in EU Member States – 2003

Women | Men |

EU (25 countries) | 20 | 15 |

Belgium | 21 | 20 |

Denmark | 18 | 16 |

Germany | 18 | 10 |

Estonia | 22 | 7 |

Greece | 30 | 26 |

Spain | 32 | 27 |

France | 17 | 14 |

Ireland | 45 | 34 |

Italy | 18 | 13 |

Cyprus | 55 | 48 |

Latvia | 17 | 7 |

Lithuania | 15 | 5 |

Luxembourg | 6 | 6 |

Hungary | 12 | 6 |

Netherlands | 7 | 6 |

Austria | 20 | 13 |

Poland | 7 | 4 |

Portugal | 30 | 29 |

Slovenia | 23 | 11 |

Slovakia | 11 | 11 |

Finland | 20 | 11 |

Sweden | 18 | 9 |

United Kingdom | 27 | 21 |

Source: Eurostat. SILC and national sources.

NB: 1) At risk of poverty rate for elderly persons: The share of persons aged 65+ with an income below the risk-of-poverty threshold, which is set at 60% of the national median income. Income must be understood as equivalised disposable income (sum from all sources, adjusted for household size and composition). Gender breakdown is based on assumption of equal sharing of resources within household. It should be noted that the data is drawn from the reference European source (EU-SILC) where available, but that during the transition to data collection under the EU-SILC regulations, ex post harmonised national sources are still used for around half of the countries. In consequence, whilst every effort has been made, for this reason indicators cannot be considered to be fully comparable

EU aggregates are computed as population weighted averages of available national values. Data is presented for income reference year 2003. No data is available for CZ or MT for this reference year. NL and SK : provisional values.

Average age of women at birth of first child - 2000 and 2004

2000 | 2004 |

EU (25 countries) | 27.7 | 28.3 |

Czech Republic | 25.0 | 26.3 |

Denmark | 27.7 | 28.4 |

Germany | 28.2 | 28.8 |

Estonia | 24.0 | 24.8 |

Greece | 28.0 | 28.0 |

Spain | 29.1 | 29.2 |

France | 27.9 | 28.4 |

Ireland | 27.6 | 28.0 |

Cyprus | 26.2 | 27.2 |

Latvia | 24.4 | 24.7 |

Lithuania | 23.9 | 24.8 |

Luxembourg | 28.4 | 28.7 |

Hungary | 25.1 | 26.3 |

Netherlands | 28.6 | 28.9 |

Austria | 26.4 | 27.0 |

Poland | 24.5 | 25.5 |

Portugal | 26.5 | 27.1 |

Slovenia | 26.5 | 27.5 |

Slovakia | 24.2 | 25.3 |

Finland | 27.4 | 27.8 |

Sweden | 27.9 | 28.6 |

United Kingdom | 29.1 | 29.7 |

Bulgaria | 23.5 | 24.4 |

Romania | 23.6 | 24.5 |

Source: Eurostat, Demography statistics.

NB: No data available for BE, IT and MT for both years. UK: Scotland and Northern Ireland not included

For DE, LU, UK and BG: birth order of current marriage: the comparability with other countries is limited.

Exceptions to the reference years:

(1) DE, EE, EL and ES: 2003.

[1] KOM(2006) 92 lõplik.

[2] Eesistujariigi järeldused, 7775/1/06/ REV 1.

[3] Lastehoiu võimaluste loomine 33% kuni 3-aastastele lastele ja 90% 3-aastastele kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud lastele aastaks 2010.

[4] KOM(2006) 571 lõplik.

[5] (SEK(2006) 1245.

[6] Direktiivid 92/85/EMÜ ja 96/34/EÜ.

[7] Direktiiv 2006/54/EÜ.

[8] Direktiiv 2002/73/EÜ.

[9] Määrus (EÜ) 1922/2006.

[10] Määrused (EÜ) 1081/2006 ja 1083/2006.

[11] Nõukogu otsus 2006/702/EÜ.

[12] Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikkel 16.

[13] Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 8.

[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1672/2006/EÜ.

[15] Nõukogu 27. veebruari 2006. aasta dokumendi 6801/06 alusel.

[16] KOM(2006) 437 lõplik.

[17] Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt jätkab naiste tööhõive tõusu, saavutades 2025. aastaks 65%, ja stabiliseerub siis selle taseme lähedal.Vt http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2006/eesp106en.pdf.

[18] Meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga suhteline vahe.

[19] Kellest enamik on naised.

[20] Meetmed, mille eesmärgiks on muuta tööturg ühtaegu paindlikuks ja turvaliseks.

[21] Nõukogu määruse (EÜ) 1083/2006 artiklid 11 ja 16 ning nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklid 6 ja 8.

[22] Ühenduse strateegiliste suuniste punkt 1.

[23] Ühenduse strateegiliste suuniste punkt 1.3.1.

[24] Ühenduse strateegiliste suuniste punkt 1.2.4.

[25] Ühenduse strateegiliste suuniste punkt 1.3.1.

[26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73/EÜ artikkel 8a.