ET

Brüssel 18.12.2006

KOM(2006) 822 lõplik

2006/0269 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Taust

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid: lihtsam õigusraamistik ühisele põllumajanduspoliitikale – üks horisontaalne ühine turukorraldus 21 asemel

Kavandatava määruse põhieesmärk on läbi vaadata konkreetsete sektorite turu ühist korraldust käsitlevad 21 olemasolevat määrust ja koondada need üheks kõikehõlmavaks määruseks, et ühtlustada ja lihtsustada õigusraamistikku ilma selle aluspõhimõtteid muutmata.

Ettepanekus kavatsetakse seega esitada ühtsustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliseid klassikalisi turupoliitika valdkondi nagu sekkumine, eraladustamine, impordi tariifikvoodid, eksporditoetused, kaitsemeetmed, riigiabi ja konkurentsieeskirjad ning andmete edastamine ja aruandlus. Neid küsimusi käsitlevad sektorite eeskirjad on vahendite või poliitikaküsimuste kaupa ümber korraldatud ning võimaluse korral ühendatud horisontaalseteks säteteks. Praeguste ühise turukorralduse sätete sünteesina nõukogu tasandil peaks kavandatav määrus kehtima kõikide põllumajandustoodete suhtes, mida praegu reguleerib ühine turukorraldus.

· Üldine taust

Käesolev ettepanek on oluline osa komisjoni kavast muuta ühine põllumajanduspoliitika ühtlasemaks ja lihtsamaks. Komisjoni lähenemisviisi põhiküsimused on esitatud komisjoni 2005. aasta teatises ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ja parema õigusloome kohta (edaspidi teatis) [1]. Selles dokumendis rõhutas komisjon: „Muutes bürokraatia vähendamisega põllumajandussektoris eeskirju läbipaistvamaks, kergesti mõistetavaks ja vähem tülikaks, vähendatakse ettevõtete kulusid ning tagatakse Euroopa kodanikele kulutustele vastav tulu”.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kehtiva ühise põllumajanduspoliitika õigusraamistiku oluline osa koosneb 21st ühisest turukorraldusest, mis on kehtestatud alates ühise põllumajanduspoliitika kasutuselevõtmisest (vt käesoleva dokumendi I lisa). Igat ühist turukorraldust reguleerib nõukogu eraldiseisev algmäärus, millele on sageli lisatud nõukogu täiendavad eeskirjad.

Enamik algmäärusi järgib sama struktuuri ja neil on arvukalt ühiseid sätteid. Eriti kehtib see kolmandate riikidega toimuva kaubanduse eeskirjade ja üldsätete kohta, kuid teataval määral ka siseturuga seotud eeskirjade kohta. Lisaks sisaldavad algmäärused sageli eri lahendusi samadele või sarnastele probleemidele. Seetõttu märgitakse teatises ära ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reform, mis „lihtsustas ühise põllumajanduspoliitika õiguskeskkonda, rajas kõikide otsetoetuste horisontaalse õigusliku raamistiku ning ühendas hulga toetussüsteeme ühtsesse otsemaksete kavasse”. Teatises väljendas komisjon kavatsust laiendada horisontaalset lähenemisviisi 21 ühise turukorralduse suhtes ning uurida sellega seoses, mil määral neid saab ühtlustada ja asendada valdkondlikud lähenemisviisid horisontaalsetega.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev põllumajandusvaldkonda käsitlev ettepanek on osa komisjoni lähenemisviisist paremale õiguslikule reguleerimisele ja lihtsustamisele, nagu see on väljendatud komisjoni 25. oktoobri 2005. aasta teatises „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia” [2] ja heaks kiidetud 16. detsembril 2003. aastal sõlmitud paremat seadusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes. [3]

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjoni kavatsusest koostada ühise turukorralduse kõikehõlmava määruse ettepanek teatati komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta teatises. Pärast arutelu tegi nõukogu 2005. aasta detsembris järeldused, mis ei käsitlenud konkreetselt seda küsimust. Ettepanekuga seotud ettevalmistava töö käigus anti liikmesriikidele ja sidusrühmadele võimalus väljendada oma seisukohti eelnõu kohta. Liikmesriikidega konsulteeriti komisjoni lihtsustamisekspertide rühma 27. juunil 2006. aastal peetud koosolekul ja sidusrühmadega põllumajanduse nõuandva komitee 30. juuni 2006. aasta erakorralisel koosolekul; mõlemal juhul lähtuti kavandatavat ettepanekut käsitlevast kokkuvõtlikust teatisest.

Liikmesriikide esindajad olid üldjoontes nõus, et selline lähenemisviis võib ühise põllumajanduspoliitika õigusraamistikku lihtsustada. Nad jätsid aga oma valitsustele võimaluse võtta seisukoht pärast üksikasjaliku seadusandliku ettepaneku esitamist.

Ka sidusrühmade esindajad ei olnud altimad lähenemisviisi üksikasjalikumalt kommenteerima. Mitmed neist väljendasid valmidust kaaluda kõikehõlmava ühise turukorralduse määruse ettepanekut tingimusel, et see piirdub tehnilise toiminguga ega muuda olemasolevat poliitikat. Väljendati muret kõiki turusektoreid hõlmava ühe korralduskomitee loomise üle.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Väliseksperte ei olnud vaja.

· Mõju hindamine

Ei kohaldata. Ettepaneku suhtes ei kohaldata mõju hindamise nõudeid, sest see ei kuulu komisjoni õigusloome- ja töökavasse.

3. Horisontaalse ühise turukorralduse õiguslik külg ja põhijooned

· Õiguslik alus

Asutamislepingu artiklid 36 ja 37.

· Ettepaneku sisu

Reguleeriva raamistiku lihtsustamine ilma poliitikat muutmata

Sellise suurusjärgu seadusandlik projekt, mis seisneb olulise arvu eraldiseisvate õigusaktide koondamises üheks kõikehõlmavaks määruseks, on selgelt midagi enamat kui lihtsalt olemasolevate õigusaktide konsolideerimine. See nõuab paratamatult paljude sätete ümberkorraldamist ja -sõnastamist. Seda ei tohiks aga mõista kui katset muuta nõukogu poolt aastate jooksul ühise põllumajanduspoliitika küsimustes võetud ning kehtivates ühistes turukorraldustes kajastatud poliitilisi otsuseid. Kuigi lihtsustamisalgatuste universaalset ja kokkulepitud viisi ei ole olemas, on kavandatav määrus sisuliselt tehnilise lihtsustamise akt: nagu teatises öeldakse, tähendab see „õigusliku raamistiku, haldusmenetluste ja juhtimismehhanismide läbivaatamist, et saavutada ühtlust ja suuremat kulutasuvust ning jõuda käesoleva poliitika seatud eesmärkideni, muutmata aluspoliitikat”. Seega ei tehta ettepanekut olemasolevaid vahendeid kehtetuks tunnistada ega muuta, kui need ei ole aegunud ega üleliigseks muutunud või kui neid ei tuleks nende olemuse tõttu lahendada nõukogu tasandil. See tähendab ka, et käesoleva ettepanekuga ei tohiks laiendada ühiste turukorralduste kehtivat ulatust ega kasutusele võtta uusi vahendeid ega meetmeid.

Kooskõlas nende kriteeriumidega kaldub kavandatav korraldus kehtivatest määrustest kõrvale vaid üksikutes punktides. See küsimus on eelkõige asjakohane mitmete sätete tõttu, mis annavad praegu nõukogule õiguse õigusakte vastu võtta ilma parlamendiga nõu pidamata (nn teise tasandi õigusaktid). Vastavalt asutamislepingu artikli 202 kolmandas taandes sätestatud institutsioonide tasakaalule tehakse ettepanek võtta sellised aktid vastu kas asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras, st pärast parlamendiga nõupidamist, või anda vastavad volitused komisjonile.

Kuna praegu ei ole vaja asjaomaseid teise tasandi määrusi muuta või kehtetuks tunnistada, jäetakse ettepanekuga need sisuliselt kehtima, sätestades samas sõnaselgelt komisjoni õiguse neid akte korralduskomitee menetluse abil muuta või kehtetuks tunnistada, kui see peaks vajalikuks osutuma. Lisaks tuleb märkida, et teatavates küsimustes, mida nende eriti tehnilise olemuse tõttu ei sobi nõukogu algmääruses käsitleda, kavandatakse asjaomased volitused üle anda komisjonile.

Ettepaneku reguleerimisala

Kavandatava määruse reguleerimisala kajastab järkjärgulist lähenemisviisi, mis on juba esitatud teatises. Vastavalt sellele kavandatakse uut algmäärust kohaldada algusest peale kõigi põllumajandustoodete suhtes, mida praegu reguleerib ühine turukorraldus. Lisaks peaks uus algmäärus terviklikkuse ja järjepidevuse huvides hõlmama ka teatavaid muid põllumajandustooteid, nagu siidiussid, põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol ja mesindustooted, mille kohta praegu ei ole täielikult väljatöötatud ühist turukorraldust, vaid mida reguleeritakse põllumajandust käsitlevate erieeskirjadega, mis aga ei anna neile täielikku ühise turukorralduse staatust. Samas tuleb märkida, et käesolev ettepanek ei hõlma asutamislepingu I lisaga [4] hõlmamata ja seega eristaatuses olevat puuvilla.

Sektorite puhul, mille poliitikat praegu või lähitulevikus läbi vaadatakse (värske ja töödeldud puu- ja köögivili, vein), näib olevat sobiv kaasata ettepanekusse vaid need sätted, mida läbivaatamine ei mõjuta. See hõlmab eelkõige horisontaalseid või ühiseid eeskirju, näiteks riigiabi ja konkurentsi käsitlevad sätted, komiteemenetlused ning liikmesriikide teatised komisjonile. Seega toimub iga läbivaatamine eraldi ettepaneku alusel. Kui läbivaatamise protsess lõpule viiakse, tuleb selle raames vastuvõetud õigusaktid teises etapis uude algmäärusesse kaasata. Selleks esitab komisjon nõukogule õigel ajal asjakohased ettepanekud. Kuni ettepanekute vastuvõtmiseni jätkatakse neid eeskirju reguleerivate olemasolevate määruste kohaldamist lisaks uuele algmäärusele.

Kaasatud õigusaktid

Lisaks punktis 1 osutatud nõukogu õigusaktidele tehakse ettepanek kaasata uude algmäärusesse veel täiendavaid nõukogu eeskirju, mis praegu ühist turukorraldust käsitlevate määruste hulka ei kuulu, ehkki neid kohaldatakse kehtivate ühiste turukorralduste ja nõukogu muude õigusaktidega hõlmatud põllumajandustoodete suhtes. Need on näiteks piimakvootide eeskirjad, eraladustamist ja riiklikku sekkumist käsitlevad erisätted [5] ning määruse nr 1184/2006 [6] sätted, mis käsitlevad põllumajandustoodete tootmisel ja nendega kauplemisel kohaldatavaid konkurentsi- ja riigiabi eeskirju. Käesoleva dokumendi II lisas on esitatud nende õigusaktide täielik loetelu.

Struktuur

Uue ühise turukorralduse struktuur peaks eelkõige järgima enamikus kehtivates algmäärustes kasutatud struktuuri. Konkurentsieeskirjade tähtsuse tõttu näib aga olevat sobiv sätestada need eraldi osas. Seega jaguneb kavandatava määruse tekst järgmiselt:

– sissejuhatavad sätted (nt reguleerimisala, mõisted, turustusaastad);

– siseturgu käsitlevad sätted (nt riiklik sekkumine, eraladustamine, sekkumise erimeetmed, kvoodid, abikavad);

– kolmandate riikidega kauplemist käsitlevad sätted (nt litsentsid, imporditollimaksud, tariifikvoodid, erikaitse, eksporditoetused, kaitseklausel, sees- ja välistöötlemine);

– konkurentsieeskirjad (monopolivastased eeskirjad, riigiabi);

– üldsätted (nt häireklausel, teatised, korralduskomitee);

– ülemineku- ja lõppsätted (nt muudatused, kehtetuks tunnistamised, üleminekuklausel, jõustumine).

Lisaks sisaldab kavandatav määrus mitmeid lisasid, mis kajastavad peamiselt kehtivate ühise turukorralduse määruste lisasid.

Komisjoni otsuste tegemine

Nagu on kehtivate ühiste turukorraldustega ette nähtud, nõuab ettepanek komisjonilt enamiku küsimuste puhul tema otsustamisõiguse elluviimist nn korralduskomitee menetluse järgi. Et vältida igal üksikjuhul viitamist asjakohasele komiteemenetluse klauslile, sätestab ettepanek selle nõude horisontaalsel tasandil.

Jõustumine ja kohaldamine

Uus määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kavandatava määruse sätete kohaldamise kuupäevad tuleks aga kindlaks määrata nii, et oleks tagatud sujuv üleminek uuele õigusraamistikule. See tähendab, et ühest küljest ei tohiks uusi sätteid kohaldama hakata turustamisaastate vältel, teisalt aga tuleks anda komisjonile piisav aeg vajalike rakendusaktide ettevalmistamiseks ja vastuvõtmiseks. Eeldusel et nõukogu võtab kavandatava määruse ametlikult vastu 2007. aasta sügisel, kohaldatakse selle sätteid:

– sektorites, mille puhul on ette nähtud turustusaastad, alates asjaomase turustusaasta algusest 2008. aastal;

– sektorites, mille puhul turustusaastat ei ole ette nähtud, alates 1. jaanuarist 2008.

Kehtiva korra kohaseid suhkru- ja piimakvoote käsitlevaid sätteid ei tohiks kohaldada kauem kui 2014/2015. suhkru turustusaasta / piima kvoodiaasta lõpuni.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ühise turukorralduse õigusraamistikku ilma nende aluspõhimõtete poliitilist suundumust muutmata.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusaktid: määrus.

Muudest vahenditest ei piisaks, sest ettepaneku eesmärk on kehtestada horisontaalne ühine turukorraldus, mida kohaldatakse otseselt kõikides liikmesriikides.

4. Mõju eelarvele

Arvestades, et ettepanek ei muuda olemasolevaid ühise põllumajanduspoliitika meetmeid, ei mõjuta see eelarvet.

5. Lihtsustamine

Ettepaneku tulemusena oodatakse olemasolevate õigusaktide olulist lihtsustamist. Ettepanek:

– vähendab oluliselt ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivate õigusaktide ja sätete arvu;

– ühtlustab ühise põllumajanduspoliitika vahendeid ja meetmeid;

– suurendab ühise põllumajanduspoliitika õigusraamistiku läbipaistvust ning parandab põllumajandustootjate, ettevõtjate ja riikide haldusasutuste juurdepääsu sellele;

– vähendab halduskulusid.

Lõpptulemusena reguleerib suuremat osa ühisest põllumajanduspoliitikast ainult neli nõukogu määrust:

– nõukogu määrus turgude ühise korralduse kohta;

– nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 otsetoetuste kohta;

– nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu kohta ning

– nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.

Seega annab ettepanek olulise panuse õigusaktide lihtsustamise protsessi.

Ettepaneku panust ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisse ei tohiks aga hinnata isoleeritult, vaid komisjoni selle valdkonna jõupingutuste üldises kontekstis. Teatisest nähtub selgelt, et komisjoni tegevus parema õigusloome ja ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise valdkonnas koosneb mitmest tehnilistest ning poliitikaga seotud meetmetest ja algatustest, millest ettepanek moodustab vaid ühe olulise osa.

Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnistatakse kehtetuks 35 nõukogu määrust.

I LISA

Kavandatava horistontaalse ühise turukorraldusega hõlmatud turgude ühised korraldused

| Määrus | Reguleerimisala |

1. | (EMÜ) nr 234/68 | Elustaimed ja lillekasvatustooted |

2. | (EMÜ) nr 827/68 | Ülejäänud tooted („solde“) (muude ühiste turukorraldustega hõlmamata toodete ühine turukorraldus) |

3. | (EMÜ) nr 2759/75 | Sealiha |

4. | (EMÜ) nr 2771/75 | Munad |

5. | (EMÜ) nr 2777/75 | Linnuliha |

6. | (EMÜ) nr 2075/92 | Toortubakas |

7. | (EÜ) nr 1254/1999 | Veise- ja vasikaliha |

8. | (EÜ) nr 1255/1999 | Piim ja piimatooted |

9. | (EÜ) nr 1673/2000 | Lina ja kanep |

10. | (EÜ) nr 2529/2001 | Lamba- ja kitseliha |

11. | (EÜ) nr 1784/2003 | Teravili |

12. | (EÜ) nr 1785/2003 | Riis |

13. | (EÜ) nr 1786/2003 | Kuivsööt |

14. | (EÜ) nr 865/2004 | Oliiviõli |

15. | (EÜ) nr 1947/2005 | Seemned |

16. | (EÜ) nr 1952/2005 | Humal |

17. | (EÜ) nr 318/2006 | Suhkur |

18. | (EMÜ) nr 404/93 | Banaanid |

19. | (EÜ) nr 2200/96 | Värske puu- ja köögivili |

20. | (EÜ) nr 2201/96 | Töödeldud puu- ja köögivili |

21. | (EÜ) nr 1493/1999 | Vein |

II LISA

Kavandatava horisontaalse ühise turukorraldusega hõlmatud muud õigusaktid kui ühise turukorralduse algmääruste

Ühise turukorraldusega hõlmamata tooted

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 845/72 | Siidiussid |

(EMÜ) nr 707/76 | Siidiusside tootjarühmad |

(EÜ) nr 670/2003 | Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol |

(EÜ) nr 797/2004 | Mesindustooted |

Horisontaalsed sätted

Määrus | Reguleerimisala |

(EÜ) nr 1184/2006 | Nõukogu määrus, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes (= endine määrus nr 26) |

(EMÜ) nr 1055/77 | Nõukogu määrus sekkumisametite poolt kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta |

(EMÜ) nr 2931/79 | Nõukogu määrus eksporditoetuse andmise kohta põllumajandustoodetele, mis võivad kolmandas riigis kasutada impordi erirežiimi |

(EMÜ) nr 386/90 | Nõukogu määrus toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta |

Suhkrusektor

Otsus | Reguleerimisala |

74/583/EMÜ | Nõukogu 20. novembri 1974. aasta otsus suhkru liikumise järelevalve kohta |

Puu- ja köögiviljasektor

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 2517/69 | Nõukogu määrus, milles sätestatakse teatavad meetmed ühenduse puuviljatootmise ümberkorraldamiseks |

Sealihasektor

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 2763/75 | Nõukogu määrus sealihasektoris eraladustusabi andmise üldeeskirja kohta |

Piimasektor

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 1898/87 | Nõukogu määrus piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta |

(EMÜ) nr 2204/90 | Nõukogu määrus, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas (eelneva loa ja halduskontrolli süsteemid) |

(EÜ) nr 2991/94 | Nõukogu määrus, millega kehtestatakse võiderasvade standardid |

(EÜ) nr 2597/97 | Nõukogu määrus, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas |

(EÜ) nr 2250/1999 | Nõukogu määrus Uus-Meremaalt pärit või tariifikvoodi kohta |

(EÜ) nr 1788/2003 | Nõukogu määrus, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris |

Munasektorid

Määrus | Reguleerimisala |

(EÜ) nr 1028/2006 | Nõukogu määrus munade turustusnormide kohta (= endine määrus nr 1907/90) |

Linnulihasektor

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 1906/90 | Nõukogu määrus kodulindude turustusnormide kohta |

Lillekasvatuse sektor

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 4088/87 | Nõukogu määrus, milles määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist ja Jordaaniast pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused |

Tubakasektor

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 2077/92 | Nõukogu määrus, mis käsitleb tubakasektori kutsealadevahelisi organisatsioone ja majandusharusiseseid kokkuleppeid |

Rümpade liigitus

Määrus | Reguleerimisala |

(EMÜ) nr 1358/80 | Nõukogu määrus, millega fikseeritakse täiskasvanud veiste soovitus- ja sekkumishind 1980/81. turustusaastaks ning kehtestatakse ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala |

(EÜ) nr 1183/2006 | Nõukogu määrus ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (= endine määrus nr 1208/81) |

(EMÜ) nr 3220/84 | Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala |

(EMÜ) nr 1186/90 | Nõukogu määrus, millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala |

(EMÜ) nr 2137/92 | Nõukogu määrus, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi ning laiendab määrust (EMÜ) nr 338/91 |

2006/0269 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [7]

SISUKORD

I OSA SISSEJUHTAVAD SÄTTED (...)33

II OSA SISETURG (...)36

I JAGU TURUSEKKUMINE (...)36

I peatükk Riiklik sekkumine ja eraladustus (...)36

I JAOTIS ÜLDSÄTTED (...)36

II JAOTIS RIIKLIK SEKKUMINE (...)38

I alajaotis Üldsätted (...)38

II alajaotis Kokkuostu väljakuulutamine ja peatamine (...)39

III alajaotis Sekkumishind (...)40

IV alajaotis Sekkumisvarude müük (...)41

III JAOTIS ERALADUSTUS (...)43

I alajaotis Kohustuslik abi (...)43

II alajaotis Valikuline abi (...)44

IV JAOTIS ÜHISSÄTTED (...)46

II peatükk Sekkumise erimeetmed (...)49

I JAOTIS ERANDLIKUD TURUTOETUSMEETMED (...)49

II JAOTIS TERAVILJA- JA RIISISEKTORI MEETMED (...)50

III JAOTIS SUHKRUSEKTORI MEETMED (...)50

IV JAOTIS PAKKUMISE KOHANDAMINE (...)53

III peatükk tootmise piiramise süsteemid (...)53

I JAOTIS ÜLDSÄTTED (...)53

II JAOTIS SUHKUR (...)54

I alajaotis Kvootide määramine ja haldamine (...)54

II alajaotis Kvootide ületamine (...)56

III JAOTIS PIIM (...)58

I alajaotis Üldsätted (...)58

II alajaotis Kvootide määramine ja haldamine (...)59

III alajaotis Kvootide ületamine (...)64

IV JAOTIS MENETLUSSÄTTED (...)66

IV peatükk toetuskavad (...)67

I JAOTIS TÖÖTLEMISTOETUS (...)67

I alajaotis kuivsööt (...)67

II alajaotis Kiu tootmiseks kasvatatud lina ja kanep (...)69

II JAOTIS TOOTMISTOETUS (...)71

III JAOTIS PIIMA- JA PIIMATOOTESEKTORI TOETUSED (...)71

IV JAOTIS OLIIVISEKTORI TOETUSED (...)73

V JAOTIS ÜHENDUSE TUBAKAALASE UURIMISTÖÖ JA TEABELEVI FOND (...)74

VI JAOTIS MESINDUSE ERISÄTTED (...)75

VII JAOTIS SIIDIUSSISEKTORI TOETUSED (...)76

II JAGU TURUSTAMIST JA TOOTMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD (...)77

I peatükk Turustusnormid ja tootmistingimused (...)77

I JAOTIS TURUSTUSNORMID (...)77

II JAOTIS TOOTMISTINGIMUSED (...)79

III JAOTIS MENETLUSEESKIRJAD (...)79

II peatükk Tootjate organisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid (...)80

I JAOTIS ÜLDPÕHIMÕTTED (...)80

II JAOTIS TUBAKASEKTORI TOOTMISHARUDEVAHELISI ORGANISATSIOONE KÄSITLEVAD EESKIRJAD (...)81

III JAOTIS MENETLUSEESKIRJAD (...)82

III OSA KOLMANDATE RIIKIDEGA KAUPLEMINE (...)83

I peatükk Üldsätted (...)83

II peatükk Import (...)83

I JAOTIS IMPORDILITSENTSID (...)83

II JAOTIS IMPORDITOLLIMAKSUD (...)85

III JAOTIS IMPORDIKVOOTIDE HALDAMINE (...)87

IV JAOTIS TEATAVAID TOOTEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED (...)89

I alajaotis Teravilja- ja riisisektori impordi erisätted (...)89

II alajaotis Suhkru impordi sooduskord (...)90

III alajaotis Kanepi impordi erisätted (...)91

IV alajaotis Humala impordi erisätted (...)92

V JAOTIS KAITSE JA SEESTÖÖTLEMINE (...)92

III peatükk Eksport (...)93

I JAOTIS EKSPORDILITSENTSID (...)93

II JAOTIS EKSPORDITOETUSED (...)94

III JAOTIS PIIMA- JA PIIMATOOTESEKTORI EKSPORDIKVOOTIDE HALDAMINE (...)98

IV JAOTIS KOLMANDA RIIGI IMPORDI ERIREŽIIM (...)99

V JAOTIS ELUSTAIMEDE ERISÄTTED (...)99

VI JAOTIS VÄLISTÖÖTLEMINE (...)99

IV OSA KONKURENTSIEESKIRJAD (...)100

I peatükk Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad (...)100

II peatükk Riigiabieeskirjad (...)102

V OSA SEKTORITE ERISÄTTED (...)104

VI OSA Üldsätted (...)107

VII OSA RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED (...)109

I peatükk Rakendussätted (...)109

II peatükk Ülemineku- ja lõppsätted (...)110

ning arvestades järgmist:

(1) Põllumajandustoodete ühisturu toimimise ja arenguga peab kaasnema sellise ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) väljatöötamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust (edaspidi „ÜTK”), mille vorm võib asutamislepingu artikli 34 kohaselt olla tooteti erinev.

(2) Alates ÜPP kasutuselevõtust on nõukogu vastu võtnud 21 ühist turukorraldust iga toote või tooterühma kohta, millest igaühte reguleeritakse eraldiseisva nõukogu algmäärusega:

– nõukogu 27. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 234/68 elustaimede ja lillekasvatustoodete turu ühise korralduse kehtestamise kohta [8];

– nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta [9];

– nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta [10];

– nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta [11];

– nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2777/75 linnulihaturu ühise korralduse kohta [12];

– nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta [13];

– nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta [14];

– nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta [15];

– nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta [16];

– nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta [17];

– nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta [18];

– nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta [19];

– nõukogu 27. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta [20];

– nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2529/2001 lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta [21];

– nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta [22];

– nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta [23];

– nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1786/2003 kuivsöödaturu ühise korralduse kohta [24];

– nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 865/2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 827/68 [25];

– nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1947/2005, mis käsitleb seemneturu ühist korraldust ning millega muudetakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2358/71 ja (EMÜ) nr 1674/72 [26];

– nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1952/2005, mis käsitleb humalaturu ühist korraldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1696/71, (EMÜ) nr 1037/72, (EMÜ) nr 879/73 ja (EMÜ) nr 1981/82 [27];

– nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta [28].

(3) Lisaks sellele on nõukogu vastu võtnud veel kolm määrust, mis sisaldavad teatavaid tooteid käsitlevaid erieeskirju, kehtestamata aga nende toodete turgude ühist korraldust:

– nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 670/2003, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed [29];

– nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 797/2004 mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta [30];

– nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1544/2006, milles sätestatakse erimeetmed siidiusside kasvatamise edendamiseks [31].

(4) Eespool nimetatud määrustega (edaspidi „algmäärused”) kaasnevad sageli täiendavad nõukogu määrused. Enamik algmäärusi on sama struktuuriga ja sisaldab arvukalt ühiseid sätteid. Eriti kehtib see kolmandate riikidega kauplemise eeskirjade ning üldsätete kohta, kuid teataval määral ka siseturuga seotud eeskirjade kohta. Algmäärused sisaldavad sageli erinevaid lahendusi samadele või sarnastele probleemidele.

(5) Ühendus on mõnda aega püüdnud ÜPP reguleerivat keskkonda lihtsustada. Seega kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) [32] kõikide otsetoetuste horisontaalne õigusraamistik, mis koondab rea toetussüsteeme ühtseks pindalatoetuseks. Seda lähenemisviisi tuleks laiendada algmäärustele. Antud kontekstis tuleks algmäärustes sisalduvad eeskirjad koondada ühtseks õiguslikuks raamistikuks ning sektoriviisiline lähenemine asendada võimaluse korral horisontaalsega.

(6) Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega, See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või kui neid ei saa nende eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.

(7) Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTK neid osi, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist. Antud juhul tähendab see puu- ja köögivilja-, banaani- ja veinisektori teatavaid osi. Määrustes (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad eeskirjad tuleb seetõttu kaasata käesolevasse määrusese üksnes ulatuses, mil nende suhtes ei toimu poliitilisi reforme.

(8) Eespool mainitud kaalutlusi arvesse võttes tuleks algmäärused kehtetuks tunnistada ja asendada ühe määrusega.

(9) Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, veini-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Puu- ja köögiviljaturu ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühises korralduses on komisjonil õigus turustusaastat kindlaks määrata asjaolu tõttu, et nende toodete tootmistsüklid on väga erinevad ning mõnel juhul ei ole turustusaasta kindlaksmääramine vajalik. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata kõnealustes sektorites kindlaks määratud turustusaastad ning komisjoni volitused määrata kindlaks turustusaastad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektoris.

(10) Turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on otsetoetuskavade kasutuselevõtmisega paralleelselt eri sektorites välja töötatud hinnatoetussüsteemide diferentseeritud süsteem, milles võetakse ühest küljest arvesse iga sektori vajadusi, teisalt aga eri sektorite omavahelist sõltuvust. Neid meetmeid rakendatakse riikliku sekkumise või teravilja-, riisi-, suhkru-, oliivi-, veiseliha- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori toodete eraladustuse toetamise vormis. Käesoleva määruse eesmärke arvestades on seega vaja säilitada varem väljatöötatud vahenditega ettenähtud hinnatoetusmeetmed, tegemata neisse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(11) Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks neid meetmeid reguleerivad sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on sobiv eristada võrdlus- ja sekkumishindu.

(12) Teravilja-, veiseliha- ja vasikalihaturu ning piimaturu ja piimatoodete turu ühine korraldus sisaldab sätteid, mille kohaselt nõukogu võib hinnatasemeid muuta, tegutsedes asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras. Arvestades hinnasüsteemide tundlikkust, tuleks sellele võimalusele osutamine säilitada. Et see võimalus ei kehti mitte ainult eespool mainitud sektorite kohta, tuleks seda laiendada kõikidele käesoleva määrusega hõlmatud sektoritele.

(13) Ühenduse turu suhkruhindade kohta usaldusväärse teabe saamiseks tuleks suhkruturu ühises korralduses sisaldunud hinnaaruandluse süsteem kaasata käesolevasse määrusesse lähtuvalt sellest, mille alusel valge suhkru turuhinnatasemed tuleks kindlaks määrata.

(14) Et vältida teravilja, riisi, või ja lõssipulbri sekkumissüsteemi muutumist omaette turustusvõimaluseks, tuleks säilitada võimalus näha riikliku sekkumise alustamine ette vaid aasta teatavatel perioodidel. Veise- ja vasikalihatoodete ning või puhul peaks riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine sõltuma teatava perioodi turuhinnatasemetest. Riisi- ja suhkrusektoris tuleks säilitada nende koguste piirang, mille ulatuses on kokkuost riikliku sekkumise raames lubatud. Või ja lõssipulbri puhul on vaja säilitada komisjoni õigus peatada tavapärane kokkuost teatava koguse saavutamisel või asendada see pakkumismenetluse alusel toimuva kokkuostuga.

(15) Minevikus vähendas teravilja- ja riisi- ning veise- ja vasikalihaturu ühine korraldus riiklikul sekkumisel rakendatavat hinnataset („sekkumishind”) ning määras selle kindlaks otsetoetuskavade kasutuselevõtuga nendes sektorites. Seega on nende toetuskavade raames antav abi ja sekkumishinnad omavahel tihedalt seotud. Piima- ja piimatoodete sektori toodete sekkumishind oli kindlaks määratud, et edendada selle sektori toodete tarbimist ja parandada nende konkurentsivõimet. Riisi- ja suhkrusektoris olid hinnad kindlaks määratud, et aidata kaasa turu stabiliseerimisele olukordades, kus turustusaasta turuhind langeb järgmiseks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast madalamale. Need nõukogu poliitilised otsused jäävad endiselt jõusse.

(16) Seni on riisi- ja suhkrusektori hinnatasemed kindlaks määratud komisjoni määratletud standardkvaliteediga toodete jaoks. Arvestades selle arusaama väga tehnilist iseloomu, on sobiv delegeerida standardkvaliteedi määratlemine komisjonile. Selle arusaama määratlemisel peaks komisjon eelkõige lähtuma asjaomaste toodete turust ja kauplemiskeskkonnast.

(17) Nagu ka varasemates ÜTKdes, tuleks käesolevas määruses sätestada riikliku sekkumise käigus ostetud toodete müümise võimaluse. Sellised meetmed tuleb võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise.

(18) Mitmete põllumajandustoodete sekkumisvarude tõttu on ühendusel potentsiaalne võimalus oluliselt kaasa aidata oma enim puudust kannatavate kodanike heaolule. Ühenduse huve silmas pidades tuleb seda võimalust asjakohaseid meetmeid rakendades ka edaspidi kasutada, kuni kõnealuseid varusid on vähendatud normaalkoguseni. Neid kaalutlusi arvesse võttes on toidu jaotamist heategevusorganisatsioonide poolt seni reguleeritud nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad [33]. See oluline sotsiaalne meede, mis võib kasusaajatele olla arvestatava väärtusega, tuleks säilitada ja kaasata käesoleva määruse raamistikku.

(19) Piimaturu tasakaalustamiseks ning turuhindade stabiliseerimiseks on piima- ja piimatoodete turu ühises korralduses ette nähtud teatavate või- ja juustutoodete eraladustuse toetamine. Lisaks sellele on komisjonile antud õigus otsustada teatavate muude juustutoodete, samuti valge suhkru, teatavate oliiviõliliikide ning teatavate veise- ja vasikalihatoodete, lõssipulbri, sealiha ning lamba- ja kitseliha eraladustuse toetamise üle. Käesoleva määruse eesmärki arvestades tuleks need meetmed säilitada ja määrusesse kaasata.

(20) Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on veise-, vasika- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks hädavajalikud. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Et need on oma iseloomult peamiselt tehnilised, näib olevat sobilik anda komisjonile vajalikud õigused asjaomaste eeskirjade vastuvõtmiseks, lähtudes olemasolevate kavade kriteeriumidest.

(21) Loomahaiguste leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete kohaldamisest tulenevad vaba ringluse piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi teatavate toodete turul põhjustada raskusi. Kogemused näitavad, et tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine, võivad olla seotud tarbijate usalduse kaotusega rahvatervise või loomade tervishoiu ohtude tõttu.

(22) Seetõttu tuleks veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatud erakorralised turutoetusmeetmed, mille eesmärk on selliseid olukordi heastada, kaasata käesolevasse määrusesse samadel tingimustel, nagu neid on siiani kohaldatud. Neid erakorralisi turutoetusmeetmeid peaks võtma komisjon ja need peaksid olema otseselt seotud haiguste leviku tõkestamiseks vastuvõetud tervishoiu- ja veterinaarmeetmetega või neile järgnema. Neid meetmeid tuleks võtta liikmesriikide palvel, et vältida tõsiseid häireid asjaomastel turgudel.

(23) Käesolev määrus peaks toetama komisjoni võimalust võtta vastu teravilja- ja riisituru ühises korralduses sätestatud erisekkumismeetmed, kui see on vajalik tõhusaks ja tulemuslikuks reageerimiseks teraviljasektori turuhäirete ohule ning ulatusliku riikliku sekkumise vältimiseks ühenduse teatavate piirkondade riisisektoris või koorimata riisi puudujääkide kompenseerimiseks pärast loodusõnnetusi.

(24) Selleks et tagada ühenduse suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet. Kvoodikohase suhkrupeedi standardkvaliteet on seni määratletud määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisas. Arvestades nende sätete väga tehnilist iseloomu, peetakse asjakohasemaks lahendada need küsimused komisjoni tasandil.

(25) Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse üle kanda suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suhteid. Üksikasjalikud tingimused on seni olnud suhkruturu ühise korralduse üheks osaks ja sätestatud määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisas. Arvestades nende tingimuste väga tehnilist iseloomu, peetakse asjakohasemaks lahendada need küsimused komisjoni tasandil.

(26) Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.

(27) Tuleks kohaldada tootmismaksu, et katta suhkrusektori turgude ühise korraldusega seotud kulusid.

(28) Et säilitada suhkruturgudel tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu otsus kõrvaldada suhkur turult ajavahemikuks, mil tasakaal turul taastub.

(29) Elustaimede, veise-, vasika-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatakse teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele. Niisugused meetmed võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele. Käesoleva määruse eesmärke arvestades tuleks see võimalus säilitada. Nende sätete kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu võtta selliseid meetmeid käsitlevad üldeeskirjad. Selliste meetmetega taotletavad eesmärgid on selgelt piiratud ning need omakorda piiritlevad vastuvõetavate meetmete laadi. Seepärast ei pea nõukogu täiendavaid üldeeskirju vastu võtma ja neid ei ole vaja sätestada.

(30) Suhkru- ning piima- ja piimatoodete sektoris on määruses (EÜ) nr 318/2006 ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1788/2003 (millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris) [34] sätestatud koguseline tootmispiirang olnud mitme aasta vältel oluline turupoliitika instrument. Põhjused, miks ühendus varem mõlemas sektoris tootmiskvootide süsteemi kasutusele võttis, kehtivad siiani. Kui suhkrukvoodisüsteem on otseselt kinnistatud määruses (EÜ) nr 318/2006 [35], siis piimasektori vastavat süsteemi on seni reguleeritud eraldiseisva õigusaktiga, milleks on määrus (EÜ) nr 1788/2003. Arvestades nende kavade otsustavat tähtsust ning käesoleva määruse eesmärke, on sobiv kaasata asjaomased sätted käesolevasse määrusesse, tegemata kavadesse ja nende toimimisviisidesse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(31) Käesolevas määruses sätestatav suhkrukvoodisüsteem peaks seega kajastama määruses (EÜ) nr 318/2006 sätestatud korda ning eelkõige säilitama kvootide õigusliku seisundi, kuna vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kvoodisüsteem suhkrusektori turu reguleerimise mehhanism, mille eesmärk on tagada üldistes huvides olevate eesmärkide saavutamine.

(32) Käesolev määrus peaks seetõttu võimaldama komisjonil kohandada kvoote püsivale tasemele pärast nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) [36] kehtestatud ümberkorraldusfondi tegevuse lõppemist aastal 2010.

(33) Arvestades vajadust võimaldada teatavat riiklikku paindlikkust töötleva tööstuse ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuse struktuurilise kohanduse tõttu kvootide kohaldamise perioodil, tuleks liikmesriikidel lubada ettevõtjate kvoote teatavates piirides muuta, piiramata seejuures ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

(34) Et vältida suhkru ülejääkidest tulenevaid suhkruturu moonutusi, peaks võimaldama komisjonil teatavatest kriteeriumidest lähtudes ette näha kvoodikohases tootmises töödeldava suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejääkide ülekandmise järgmisse turustusaastasse. Lisaks sellele, kui kehtivaid tingimusi teatavate koguste osas ei täideta, tuleks ülejäägile kehtestada tasu, et vältida nende turuolukorda ohustavate koguste kuhjumist.

(35) Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks piimakvoodistruktuur ühtlustada suhkrukvoodisätete struktuuriga. Seega ei peaks piimaeeskirjade lähtepunktiks enam olema kohustus maksta riikliku individuaalse kvoodi ületamisel lisatasu, vaid riiklike kvootide määramine, mille ületamisel nõutakse lisatasu.

(36) Sisuliselt tuleks piimakvoodisüsteem kujundada määruse (EÜ) nr 1788/2003 järgi. Eelkõige tuleks säilitada tarnete ja otseturustamise eristamine ning süsteemi tuleks kohaldada individuaalsete tegelike rasvasisalduste ja piima siseriikliku baasrasvasisalduse alusel. Põllumajandustootjatel peaks teatavatel tingimustel olema lubatud oma individuaalset kvooti ajutiselt üle kanda. Ehkki tuleks säilitada põhimõte, mille kohaselt põllumajandusettevõtte müümisel, rentimisel või pärandina ülekandmisel läheb vastav kvoot koos asjaomase maaga üle ostjale, rentnikule või pärijale, tuleks teha mõningad erandid individuaalsete kvootide põllumajandusettevõttega sidumise põhimõttele, et jätkata piimatootmise ümberkorraldamist ja parandada keskkonda. Kooskõlas individuaalsete kvootide mitut liiki ülekandmiste ja objektiivsete kriteeriumide kasutamisega tuleks liikmesriikidele anda õigus suunata osa ülekantavaid kvoote riigi varudesse.

(37) Ülejäägitasu tuleks kehtestada hoiataval tasemel ning liikmesriik peab seda maksma kohe, kui riiklikku kvooti on ületatud. Seejärel peaks asjaomane liikmesriik jagama maksekohustuse ületurustanud tootjate vahel. Kõnealused tootjad peaksid kohustuma maksma liikmesriigile oma osa tasust üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud neile eraldatud kvoote. Liikmesriigid maksavad Euroopa Põllumajanduse ja Tagatisfondi (EAGF) tagatisrahastule nende siseriiklikku võrdlussummat ületavale osale vastavat tasu, mida vähendatakse 1% suuruse summa võrra, et võtta arvesse pankrotijuhte või teatavate tootjate lõplikku suutmatust maksta oma osa kõnealusest tasust.

(38) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta [37] artikli 34 lõike 1 punktis b liigitatakse piimasektori lisatasu kohaldamisest saadavad summad sihtotstarbelisteks tuludeks, mis tuleb maksta ühenduse eelarvesse ja mida taaskasutamise korral võib kasutada ainult Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) või Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kulude rahastamiseks. Seetõttu on määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikkel 22, mille kohaselt tasu käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude stabiliseerimiseks ja seda tuleb kasutada piimasektori kulude katmiseks, vananenud ning seda ei ole käesolevasse määrusesse üle võetud.

(39) Mitmes ÜTKs on sätestatud erinevad toetuskavad.

(40) Kuivsööda- ning lina- ja kanepituru ühises korralduses võeti nende sektorite siseturu korraldamise vahendina kasutusele töötlemistoetused.

(41) Arvestades teravilja- ja kartulitärkliseturu erilist olukorda, sisaldas teraviljaturu ühine korraldus sätteid, mis võimaldasid anda tootmistoetust, kui see osutus vajalikuks. Tootmistoetus peab oma olemuselt olema selline, et asjaomases tööstuses kasutatavad põhitooted on sellele tööstusele kättesaadavad madalama hinnaga kui ühiste hindade kohaldamisest tulenev hind. Suhkruturu ühises korralduses kehtestati tootmistoetuse andmise võimalus juhtudeks, kui teatavate tööstus-, keemia- või farmaatsiatoodete tootmisel tekib vajadus meetmete järele, mille eesmärk on muuta kättesaadavaks teatavad suhkrutooted.

(42) Selleks et ergutada tunnustatud ettevõtjate organisatsioone koostama töökavasid oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks, on vaja ühenduse rahastamist, mis koosneb otsetoetuse sellest osast, mille liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 alusel kinni pidada. Selles kontekstis sätestati oliiviõli ja lauaoliivide ÜTKs ühenduse toetuse andmine vastavalt kõnealuste töökavade raames sooritatavatele tegevustele antud prioriteetidele.

(43) Piimaturu tasakaalustamiseks ning piima ja piimatoodete turuhindade stabiliseerimiseks on vaja meetmeid piimatoodete müügivõimaluste suurendamiseks. Piima ja piimatoodete ÜTKga nähti seetõttu ette toetus teatavate piimatoodete turustamisele konkreetseteks kasutusotstarveteks ja konkreetsetesse sihtkohtadesse. Lisaks sellele nähti ÜTKga ette, et noorte hulgas piima tarbimise ergutamiseks peaks ühendus katma osa kooliõpilaste piimaga varustamise toetuskuludest.

(44) Määruse (EMÜ) nr 2075/92 alusel asutati ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond, mida rahastatakse selle sektori abikavade teatavatest mahaarvestustest, et viia selles sektoris ellu mitmeid meetmeid. Aasta 2007 on viimane aasta, mil ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi rahastatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud toetuskavast tehtavatest mahaarvestustest. Ehkki fondi rahastamine lõpeb enne käesoleva määruse jõustumist, tuleks määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 13 sätted siiski säilitada ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondist rahastatavate mitmeaastaste programmide õigusliku alusena.

(45) Mesinduse kui põllumajandussektori eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Lisaks sellele, arvestades varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on ühenduse abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult kaotada ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist ühenduses, tuleks iga kolme aasta järel koostada riiklik programm, mis hõlmab tehnilist abi, varroatoositõrjet, mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimist, ühenduse mesitarude arvukuse suurendamise juhtimist ning koostööd mesindust ja mesindustooteid käsitlevates uurimisprogrammides, et parandada mesindustoodete üldisi tootmis- ja turustustingimusi. Seda riiklikku programmi peaks osaliselt rahastama ühendus.

(46) Määrus (EÜ) nr 1544/2006 asendas kõik riiklikud siidiussitoetused ühenduse siidiusside kasvatamise toetuskavaga, mida antakse kindlaksmääratud summana kasutatud siidiussimunade kasti kohta.

(47) Kuna poliitilised kaalutlused, mis tõid kaasa eespool nimetatud kavade kehtestamise, endiselt püsivad, tuleks kõik need toetuskavad kaasata käesoleva määruse raamistikku.

(48) Põllumajandustoodete turustamisstandardite kohaldamine võib kaasa aidata nende toodete majanduslike tootmis- ja turustustingimuste, samuti nende kvaliteedi parandamisele. Seetõttu on niisuguste standardite kohaldamine tootjate, kauplejate ja tarbijate huvides. Seega kehtestati banaani-, oliivi-, elustaime-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses turustusstandardid, mis on eelkõige seotud kvaliteedi, sortimise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, turustamise ja tähistamisega. Seepärast on asjakohane see lähenemisviis käesolevas määruses säilitada.

(49) Oliiviõli ja lauaoliivide ning banaanide ÜTKde kohaselt on turustusstandardite sätete vastuvõtmine seni usaldatud komisjonile. Arvestades nende üksikasjalikku tehnilist eripära ning vajadust nende tõhusust pidevalt parandada ja neid arenevatele kaubandustavadele kohandada, näib olevat sobiv laiendada seda lähenemisviisi teistele asjaomastele sektoritele, sätestades kriteeriumid, mida komisjon peab asjaomaste eeskirjade koostamisel arvesse võtma. Lisaks sellele võib osutuda vajalikuks erimeetmete, eelkõige tänapäevaste analüüsimeetodite ja asjaomaste standardite tunnuste kindlaksmääramise muude meetmete vastuvõtmine, et vältida kuritarvitusi tarbijaile esitletud toodete kvaliteedi ja ehtsuse osas ning asjaomaste turgude olulisi häireid.

(50) Piima, piimatoodete ja muude rasvade turustamise ja nimetuste reguleerimiseks on kehtestatud mitmeid õigusakte. Nende eesmärk on ühest küljest parandada piima ja piimatoodete positsiooni turul ning teisest küljest tagada piimast ja muust kui piimast valmistatud võiderasvade vaheline aus konkurents, mis on kasuks nii tootjaile kui ka tarbijaile. Nõukogu 2. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta [38] sisalduvate eeskirjade eesmärk on tarbija kaitsmine ning piimatoodete ja konkureerivate toodete vahel tootenimetuste, märgistamise ja reklaami alal konkurentsitingimuste kehtestamine, et vältida igasuguseid moonutusi. Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2597/97 (millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas) [39] sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on tagada joogipiima kõrge kvaliteet ning tarbijate soovidele ja vajadustele vastavad tooted, stabiliseerides sel moel asjaomast turgu ja tagades tarbijale kvaliteetse joogipiima. Nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2991/94 (millega kehtestatakse võiderasvade standardid) [40] kehtestatakse piima ja teiste põllumajandustoodete turustamisstandardid koos selge ja ühemõttelise liigitusega ning eeskirjadega nimetuste kohta. Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad ilma muudatusteta säilitada.

(51) Nagu seni on sätestatud humalaturu ühises korralduses, tuleks kogu ühenduses järgida kvaliteedipoliitikat, rakendades sertifitseerimist käsitlevaid sätteid koos eeskirjadega, mis üldjuhul keelavad ilma sertifikaadita toodete või importtoodete korral samaväärsetele kvaliteeditunnustele mittevastavate toodete turustamise.

(52) Oliiviõli kirjeldused ja määratlused ning nimed on oluline osa turu korraldusest, sest nendega kehtestatakse kvaliteedistandardid ning antakse tarbijatele toote kohta piisavat teavet.

(53) Üks eespool nimetatud toetuskavasid, mis aitab kaasa piima- ja piimatooteturu tasakaalustamisele ning seega selle sektori turuhindade stabiliseerimisele, seisneb lõssipulbri kaseiiniks ja kaseinaatideks töötlemise toetamises, nagu see seni on sisaldunud määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 12. Nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2204/90 (millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas) [41] võeti kasutusele eeskirjad kaseiini ja kaseinaatide kasutamise kohta juustu tootmisel, et heastada selle toetuskava võimalikke ebasoodsaid mõjusid, võttes arvesse ohtu juustule, mis kaasneb kaseiini ja kaseinaatidega asendamisega, ja püüdes sel moel turgu stabiliseerida. Need eeskirjad tuleb kaasata käesolevasse määrusesse.

(54) Teatava põllumajandustoorme töötlemine etüülalkoholiks on tihedalt seotud selle toorme majandusliku tähtsusega. See võib suurel määral kaasa aidata kõnealuse toorme väärtuse suurenemisele ning olla olulise majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega ühenduse teatavate piirkondade majandusele või oluliseks sissetulekuallikaks asjaomase toorme tootjaile. Samuti võimaldab see kõrvaldada turult ebarahuldava kvaliteediga tooted ja lühiajalised ülejäägid, mis võiksid põhjustada ajutisi probleeme teatavates sektorites.

(55) Humala-, oliivi-, tubaka- ja siidiussisektoris viiakse ellu teatavaid poliitikavahendeid, koondades jõupingutused eri liiki organisatsioonidele, seda eelkõige asjaomaste toodete turgude stabiliseerimiseks ning nende kvaliteedi parandamiseks ja tagamiseks ühismeetmete kaudu. Seda organisatsioonide süsteemi seni reguleerinud sätted põhinevad liikmesriikide tunnustatud organisatsioonidel või teatavatel tingimustel komisjoni tunnustatud organisatsioonidel vastavalt komisjonis vastuvõetavatele sätetele. See süsteem tuleks säilitada ning seni kehtinud sätted ühtlustada.

(56) Et toetada tootmisharudevaheliste organisatsioonide teatavat tegevust, mis pakub erilist huvi, arvestades tubakaturu ühtse korralduse kehtivaid eeskirju, tuleks ette näha tootmisharudevahelise organisatsiooni poolt tema liikmete jaoks vastuvõetud eeskirjade laiendamine teatavatel tingimustel kõikidele ühe või mitme piirkonna tootjatele ja rühmadele, kes organisatsiooni ei kuulu. Sama tuleks kohaldada ka tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide muu tegevuse suhtes, mis pakuvad tubakasektori seisukohalt üldmajanduslikku või tehnilist huvi ja mis seega tulevad kasuks kõikidele kõnealustes tootmisharudes tegutsevatele isikutele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid omavahel tihedat koostööd tegema. Komisjonil peaksid olema püsivad järelevalvevolitused, eriti nende organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste tõttu.

(57) Ühenduse ühtse turu loomisega kaasneb kauplemissüsteemi kasutuselevõtt ühenduse välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt ühenduse turgu stabiliseerima. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(58) Kolmandate riikidega toimuva põllumajandustoodetega kauplemise mahu järelevalvet teravilja-, riisi-, suhkru-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha-, elustaime- ning etüülalkoholituru ühises korralduses on seni nii impordi kui ka ekspordi osas rakendatud kas kohutuslike litsentside süsteemi või süsteeme, milles komisjonil oli õigus kehtestada litsentsinõudeid.

(59) Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleb lahendada paindlikult. Sellel taustal ning arvestades nendest ÜTKdest saadud kogemusi, kus litsentside haldamine on juba komisjoni pädevusse antud, näib olevat sobiv laiendada nimetatud lähenemisviisi kõikidele sektoritele, kus kasutatakse impordi- ja ekspordilitsentse. Litsentsinõuete kehtestamise otsuse peaks tegema komisjon, võttes arvesse impordilitsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt.

(60) Põllumajandustoodetele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute kohaselt kehtivad tollimaksud on suures osas sätestatud ühises tollitariifistikus. Osa teravilja- ja riisisektori toodete kohta on aga lisamehhanismide kasutuselevõtu tõttu vaja ette näha erandite tegemise võimalus.

(61) Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud..

(62) Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest või mõnest muust nõukogu õigusaktist.

(63) Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse nr 2729/75 teravilja-, riisi- ja purustatud riisi segude impordimaksude kohta [42] eesmärk on tagada teravilja, riisi ja purustatud riisi segude importimisel kohaldatava maksusüsteemi ladus toimimine. Need eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(64) Ühendus on sõlminud mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja sellest lähtuvalt on neil riikidel võimalik roosuhkrut ühendusse eksportida soodsatel tingimustel. Seetõttu on vaja hinnata rafineerimistehaste suhkruvajadust ning teatavatel tingimustel reserveerida impordilitsentsid oluliste imporditud toor-roosuhkru koguste spetsialiseerunud kasutajatele, keda loetakse ühenduses täiskoormusega rafineerimistehasteks.

(65) Et keelatud kultuurid ei saaks häirida kiu tootmiseks kasvatatava kanepi turu ühist korraldust, tuleks ette näha imporditud kanepi ja kanepiseemnete kontroll, tagamaks et kõnealused saadused pakuvad tetrahüdrokannabinooli sisalduse suhtes teatavaid garantiisid. Lisaks tuleb muul otstarbel kui külvamiseks imporditud kanepiseemnete kohta kehtestada kontrollsüsteem, mis näeb ette asjaomaste importijate heakskiitmise süsteemi.

(66) Humalasektori toodete puhul järgitakse kogu ühenduses kvaliteedipoliitikat. Importtoodete puhul tuleb kehtestada sätted, millega tagatakse ainult samaväärsetele kvaliteedi miinimumtunnustele vastavate toodete importimine.

(67) Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(68) Turgude ühise korralduse nõuetekohase toimimise tagamiseks ja eelkõige turuhäirete vältimiseks nähakse paljude toodete ÜTKdega ette võimalus keelata sees- ja välistöötlemise korra kasutamine. See võimalus tuleks säilitada. Lisaks sellele näitavad kogemused, et seda turukorraldusvahendit tuleb tavaliselt kohaldada ilma suurema viivituseta, et see täidaks oma eesmärgid. Seepärast anti komisjonile teatavates sektorites vastavad õigused. On asjakohane laiendada seda lähenemisviisi ka teistele asjaomastele sektoritele.

(69) Kolmandatele riikidele selliste eksporditoetuste määramine, mis põhinevad ühenduse ja maailmaturu hinnavahel ning mille puhul piirdutakse ühenduse WTO kohustustega, peaks kaitsma ühenduse osalemist käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate teatavate toodete rahvusvahelises kaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid.

(70) Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada toetuste määramise ajal, kontrollides makseid EAGFi eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(71) Kogusepiirangute järgimise tagamine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses iga kõnealuse toote konkreetse olukorra põhjal. Sellest reeglist võib erandeid lubada üksnes asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes kogusepiirangud ei kehti. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest kõrvalekaldumise puhuks, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ette nähtud koguseid.

(72) Elusveiste ekspordi korral tuleks eksporditoetuste andmine ja väljamaksmine ette näha üksnes juhul, kui järgitakse loomade heaolu, eelkõige loomade kaitset transportimisel käsitlevate ühenduse õigusaktide sätteid.

(73) Kui põllumajandustooted vastavad teatavatele spetsifikatsioonidele ja/või hinnatingimustele, võivad need kolmandas riigis kuuluda impordi erirežiimi alla. Sellise süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik halduskoostöö importiva kolmanda riigi ja ühenduse asutuste vahel. Selleks peaks toodetele olema lisatud ühenduses väljaantud sertifikaat.

(74) Lillesibulate eksport kolmandatesse riikidesse on ühendusele märkimisväärse majandusliku tähtsusega. Sellise ekspordi jätkamist ja arendamist võib tagada hindade stabiliseerimisega kõnealuses kaubanduses. Selleks tuleks kõnealuste toodete jaoks sätestada ekspordi miinimumhinnad.

(75) Asutamislepingu artikli 36 kohaselt kohaldatakse asutamislepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu nõukogu artikli 37 lõigete 2 ja 3 põhjal ning nendes ettenähtud menetluse kohaselt määrab. Erinevates ÜTKdes kuulutati riigiabisätted suures osas kohaldatavaks. Ettevõtjatele kehtivate, asutamislepingust tulenevate eeskirjade konkreetne kohaldamine on lisaks määratletud nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes [43]. Kooskõlas eesmärgiga luua üks kõikehõlmav turupoliitika eeskirjade kogumik on asjakohane kaasata kõik asjaomased sätted käesolevasse määrusesse.

(76) Asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse kohta käivaid, samuti turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju tuleks põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldada sel määral, et nende kohaldamine ei takistaks põllumajandusturgude siseriikliku korralduse toimimist ega ohustaks ÜPP eesmärkide saavutamist.

(77) Erilist tähelepanu pälvivad sellised põllumajandustootjate ühendused, kelle esmane eesmärk on põllumajandussaaduste ja -toodete ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamist.

(78) ÜPP arengu ohustamise vältimiseks ning selleks, et tagada kõnealuste ettevõtete mittediskrimineeriv kohtlemine ja õiguskindlus, peaks ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, olema volitatud otsustama, kas asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkulepped, otsused ja tegevus on ÜPP eesmärkidega kooskõlas.

(79) Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks aga komisjon koostama olemasolevate, uute või kavatsetavate riiklike toetuste nimekirja, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid.

(80) Soome ja Rootsi võivad põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete tootmises ja turustamises valitseva erilise majandusliku olukorra tõttu neid tegevusi alates ühinemisest toetada. Lisaks sellele võib Soome oma eriliste kliimatingimuste tõttu anda komisjoni loal toetust teatavate koguste ainult Soomes toodetavate seemnete ja teraviljaseemnete tootmiseks. Need erandid tuleb säilitada.

(81) Liikmesriikides, kus suhkrukvoote on oluliselt vähendatud, esineb suhkrupeedikasvatajatel tõsiseid kohandamisprobleeme. Sellistel juhtudel ei ole suhkrupeedikasvatajatele antav ühenduse üleminekutoetus piisav suhkrupeedikasvatajate raskuste täielikuks lahendamiseks [sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10f]. Seetõttu tuleks liikmesriikidel, kes on oma kvoote vähendanud rohkem kui 50%, lubada anda suhkrupeedikasvatajatele ühenduse üleminekuabi kohaldamise perioodil riigiabi. Et liikmesriigid ei annaks riigiabi ulatuses, mis ületab nende suhkrupeedikasvatajate vajadusi, tuleks asjaomase riigiabi kogusumma määrata komisjoni heakskiitmisel, välja arvatud Itaalia puhul, kus toetuse maksimumvajadust kõige tootlikuma suhkrupeedi osas reformijärgsete turutingimustega kohanemiseks võib hinnata 11 eurole ühe tonni toodetud suhkrupeedi kohta. Lisaks sellele tuleks eeldatavate Itaalias tekkivate eriprobleemide tõttu sätestada kord, mis võimaldaks suhkrupeedikasvatajatel saada otsest või kaudset riigiabi.

(82) Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seetõttu tuleks ette näha sätted, mis lubaksid sellel liikmesriigil anda oma suhkrupeedikasvatajatele püsivat riigiabi piisavas summas.

(83) Arvestades Saksamaa eriolukorda, kus praegu antakse riiklikku abi suurele hulgale väiketootjaile, kes toodavad kõnealust alkoholi Saksamaa alkoholimonopoli eritingimuste alusel, on vaja piiratud ajavahemiku jooksul lubada kõnealuse abi andmist jätkata. Samuti tuleb ette näha aruande esitamine selle erisuse toimimise kohta nimetatud perioodi lõpus koos asjakohaste ettepanekutega.

(84) Kui liikmesriik soovib oma territooriumil toetada meetmeid piima ja piimatoodete tarbimise edendamiseks ühenduses, tuleks piimatootjatele ette näha selliste meetmete rahastamisvõimalus riigi tasandil kehtiva müügiedendustasu kaudu.

(85) Kuivsööda tootmise võimalikku arengut arvesse võttes peaks komisjon enne 30. septembrit 2008 esitama nõukogule seda sektorit käsitleva aruande, mille aluseks on kuivsöödaturu ühise korralduse hindamine. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased ettepanekud. Lisaks sellele peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru anda mesindussektori suhtes kohaldatava abikava kohta.

(86) Ühenduse turgude praeguse olukorra ja arenguväljavaadete kohta oleks vaja piisavalt teavet. Seetõttu tuleks ette näha kõikide ühenduses kasvatatud humala tarne lepingute registreerimine.

(87) On asjakohane näha teatavatel tingimustel ja teatavate toodete osas ette meetmed juhtudeks, kus siseturuhindade olulise muutumise või maailmaturu noteeringute või hindade tõttu on tekkinud või võivad tekkida häired.

(88) On vaja võtta kasutusele põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi käsitlevate erimeetmete raamistik, mis võimaldaks turujärelevalve eesmärgil koguda majandusandmeid ja analüüsida statistilist teavet. Kuivõrd põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turg on seotud üldise alkoholituruga, tuleb kättesaadavaks teha ka muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlev teave.

(89) Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele tekkinud kulutused peaks rahastama ühendus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

(90) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajalikud meetmed, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(91) Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.

(92) Selleks et vältida käesolevas määruses ettenähtud soodustuste kuritarvitamist, ei tohiks neid soodustusi anda või tuleks nende andmine lõpetada, kui leitakse, et soodustuste saamise tingimused on loodud kunstlikult ja on vastuolus käesoleva määruse eesmärkidega.

(93) Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ja karistusi, kui neid kohustusi rikutakse. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus koostada vastavad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad alusetute maksete tagasinõudmist ning liikmesriikide aruandluskohustusi.

(94) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks üldjuhul vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [44]. Teatavate käesolevast määrusest tulenevate õiguste puhul, mis käsitlevad komisjoni tõelist pädevust, nõuavad kiiret tegutsemist või on oma olemuselt puhtalt halduslikud, tuleks aga komisjoni volitada tegutsema omal vastutusel.

(95) Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada.

(96) Veinituru ning värskete ja töödeldud puu- ja köögiviljade turu ühise korralduse mitmete aspektide kaasamise tõttu tuleb neisse ÜTKdesse teha teatavad muudatused.

(97) Käesolev määrus sisaldab asutamislepingust tulenevate konkurentsieeskirjade kohaldamist käsitlevaid sätteid. Seni on neid sätteid käsitlenud nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006. Seda määrust on vaja muuta, selgitamaks, et selle sätted kehtivad asutamislepingu I lisas loetletud toodete suhtes, mida käesolev määrus ei hõlma.

(98) Käesolev määrus sisaldab põhjendustes 2 ja 3 loetletud määrustes sisalduvaid aspekte, välja arvatud need, mis sisalduvad määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999. Lisaks sellele sisaldab käesolev määrus järgmiste määruste aspekte:

– määrus (EMÜ) nr 2729/75;

– nõukogu 25. märtsi 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 707/76 siidiussikasvatajate tootjarühmade tunnustamise kohta [45];

– nõukogu 17. mai 1977. aasta määrus (EMÜ) nr 1055/77 sekkumisametite poolt kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta [46];

– nõukogu 20. detsembri 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 2931/79 eksporditoetuse andmise kohta põllumajandustoodetele, mis võivad kolmandas riigis kasutada impordi erirežiimi [47];

– määrus (EMÜ) nr 1898/87;

– määrus (EMÜ) nr 3730/87;

– nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 386/90 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta [48];

– nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1186/90 millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala [49];

– määrus (EMÜ) nr 2204/90;

– nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2077/92, mis käsitleb tubakasektori kutsealadevahelisi organisatsioone ja majandusharusiseseid kokkuleppeid [50];

– määrus (EÜ) nr 2991/94;

– määrus (EÜ) nr 2597/97;

– nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2250/1999 Uus-Meremaalt pärit või tariifikvoodi kohta [51];

– määrus (EÜ) nr 1788/2003;

– nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala kohta [52].

(99) Seetõttu tuleb need määrused kehtetuks tunnistada. Tuleb aga ette näha, et kõnealuste toodete üleminek olemasolevatelt ÜTKdelt käesolevale määrusele kehtib alles turustusaasta algusest. Seetõttu tuleks jätkata vastavate määruste kohaldamist kuni vastava turustusaasta 2007/2008 lõpuni. Kui turustusaastat ei ole kehtestatud, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2008 ning kuni selle ajani tuleks seega jätkata olemasolevate ÜTKde vastavate määruste kohaldamist. Seoses määrustega (EMÜ) nr 386/90, (EMÜ) nr 1186/90 ja (EÜ) nr 1183/2006 antakse nendes määrustes käsitletud teemade vastuvõtmise pädevus käesoleva määrusega üle komisjonile. Komisjonile tuleks asjakohaste eeskirjade kehtestamiseks anda lisaaega. Nende kohaldamist tuleks seetõttu jätkata 31. detsembrini 2008.

(100) Järgmised nõukogu õigusaktid on muutunud tarbetuks ja need tuleks kehtetuks tunnistada:

– nõukogu 9. detsembri 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 2517/69, millega sätestatakse teatavad meetmed ühenduse puuviljatoomise ümberkorraldamiseks [53];

– nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2728/75 tärklise valmistamiseks ettenähtud kartulite ja kartulitärklise tootmis- ja turustamistoetuste kohta [54];

– nõukogu 5. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1358/80, millega fikseeritakse täiskasvanud veiste soovitus- ja sekkumishind 1980/81. turustusaastaks ning kehtestatakse ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala [55];

– nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4088/87 milles määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist ja Jordaaniast pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused [56];

– nõukogu 20. novembri 1974. aasta otsus 74/583/EMÜ suhkru liikumise järelevalve kohta [57].

(101) Üleminek praeguselt korralduselt, mis on ette nähtud nendes sätetes ja määrustes, mille käesolev määrus asendab, võib põhjustada raskusi, mida käesoleva direktiiviga ei lahendata. Selliste raskuste lahendamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu üleminekumeetmeid.

(102) Käesolevat määrust tuleks üldjuhul kohaldada alates 1. jaanuarist 2008. Selleks et vältida uute sätete vastuolu sel ajal käimasolevate turustusaastatega, tuleks siiski ette näha mõned erandid käesoleva määruse teatavate toodete suhtes kohaldamise kuupäeva kohta;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

SISSEJUHTAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste sektorite, nagu täpsemalt sätestatud I lisas, toodete turgude ühine korraldus:

a) teravili, I lisa I osa (edaspidi „teraviljasektor”);

b) riis, I lisa II osa (edaspidi „riisisektor”);

c) suhkur, I lisa III osa (edaspidi „suhkrusektor”);

d) kuivsööt, I lisa IV osa (edaspidi „kuivsöödasektor”);

e) seemned, I lisa V osa (edaspidi „seemnesektor”);

f) humal, I lisa VI osa (edaspidi „humalasektor”);

g) oliiviõli ja lauaoliivid, I lisa VII osa (edaspidi „oliivisektor”);

h) lina ja kanep, I lisa VIII osa (edaspidi „lina- ja kanepisektor”);

i) puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa (edaspidi „puu- ja köögiviljasektor”);

j) töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa (edaspidi „töödeldud puu- ja köögiviljade sektor”);

k) banaanid, I lisa XI osa (edaspidi „banaanisektor”);

l) vein, I lisa XII osa (edaspidi „veinisektor”);

m) elustaimed, I lisa XIII osa (edaspidi „elustaimesektor”);

n) toortubakas, I lisa XIV osa (edaspidi „toortubakasektor”);

o) veise- ja vasikaliha, I lisa XV osa (edaspidi „veise- ja vasikalihasektor”);

p) piim ja piimatooted, I lisa XVI osa (edaspidi „piima- ja piimatoodete sektor”);

q) sealiha, I lisa XVII osa (edaspidi „sealihasektor”);

r) lamba- ja kitseliha, I lisa XVIII osa (edaspidi „lamba- ja kitselihasektor”);

s) munad, I lisa XIX osa (edaspidi „munasektor”);

t) linnuliha, I lisa XX osa (edaspidi „linnulihasektor”);

u) muud tooted, I lisa XXI osa.

2. Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögiviljade ning veinisektori suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva määruse järgmisi sätteid:

a) artiklid 3 ja 4;

b) IV osa;

c) artikkel 183;

d) artikkel 184;

e) artikkel 185;

f) artikkel 188 ja artikli 189 esimene lõik;

g) artikli 195 punkt a.

3. Käesoleva määrusega kehtestatakse erimeetmed järgmiste sektorite suhtes, mis on loetletud ja mõnel juhul täiendavalt määratletud II lisas:

a) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, II lisa I osa (edaspidi „etüülalkoholisektor”);

b) mesindustooted, II lisa II osa (edaspidi „mesindussektor”);

c) siidiussid, II lisa III osa (edaspidi „siidiussisektor”).

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse teatavate sektorite puhul III lisas sätestatud mõisteid.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) põllumajandustootja – põllumajandustootja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti a määratlusele;

b) makseasutus – liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1290/2005 alusel määratud asutus või asutused.

Artikkel 3

Turustusaastad

1. Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a) banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

b) järgmise aasta 1. aprillist 31. märtsini järgmiste sektorite puhul:

i) kuivsöödasektor;

ii) siidiussisektor;

c) järgmise aasta 1. juulist 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i) teraviljasektor;

ii) seemnesektor;

iii) oliivisektor;

iv) lina- ja kanepisektor;

v) piima- ja piimatoodete sektor;

d) veinisektori puhul järgmise aasta 1. augustist 31. juulini;

e) riisisektori puhul järgmise aasta 1. septembrist 31. augustini;

f) suhkrusektori puhul järgmise aasta 1. oktoobrist 30. septembrini.

2. Puu- ja köögivilja- ning töödeldud puu- ja köögiviljade sektori toodete turustusaastad määrab vajaduse korral kindlaks komisjon.

Artikkel 4

Rakenduseeskirjad

Komisjon võib artiklite 2 ja 3 kohaldamiseks võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige seoses töötlemise eri etappidel oleva riisi ümberarvestusmäära, töötluskulude ja kõrvalsaaduste väärtuse kindlaksmääramisega.

Komisjon võib muuta III lisa I osas sätestatud riisiga seotud mõisteid ja selle lisa II osa punktis 2 sätestatud mõistet „AKV/India suhkur“.

II OSA

SISETURG

I JAGU

TURUSEKKUMINE

I peatükk

Riiklik sekkumine ja eraladustus

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 5

Reguleerimisala

1. Käesolevas peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad vajaduse korral riikliku sekkumise korras toimuvat kokkuostu ning eraladustusele antavaid toetusi järgmistes sektorites:

a) teravili,

b) riis,

c) suhkur,

d) oliivid,

e) veise- ja vasikaliha,

f) piim ja piimatooted,

g) sealiha,

h) lamba- ja kitseliha.

2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) teravili – ühenduses koristatud teravili,

b) piim – ühenduses toodetud lehmapiim,

c) lõss – lõss, mis on saadud otseselt ja ainult ühenduses toodetud lehmapiimast,

d) koor – otseselt ja ainult piimast saadud koor.

Artikkel 6

Ühenduse päritolu

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 kohaldamist, ostetakse riikliku sekkumise korras kokku ainult ühenduse päritolu tooteid ning eraladustuse toetust antakse ainult ühenduse päritolu toodetele.

Artikkel 7

Võrdlushinnad

1. Toodetele, mille suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud sekkumismeetmeid, määratakse kindlaks järgmised võrdlushinnad:

a) teraviljasektor:

101,31 eurot tonni kohta, mida suurendatakse igal kuul järgmiselt:

– november: 0,46 euro võrra tonni kohta;

– detsember: 0,92 euro võrra tonni kohta;

– jaanuar: 1,38 euro võrra tonni kohta;

– veebruar: 1,84 euro võrra tonni kohta;

– märts: 2,30 euro võrra tonni kohta;

– aprill: 2,76 euro võrra tonni kohta;

– mai: 3,22 euro võrra tonni kohta;

– juuni: 3,22 euro võrra tonni kohta.

Maisi ja terasorgo juuni hind jääb kehtima ka sama aasta juulis, augustis ja septembris;

b) koorimata riis: 150 eurot tonni kohta standardkvaliteedi korral, mille komisjon on määratlenud, võttes arvesse turgu ja kaubanduskeskkonda ning selle asjakohaseid arenguid, eelkõige turustuskvaliteeti ja saagise näitajaid ning niiskusesisaldust;

c) suhkur:

i) valge suhkur:

– 541,5 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009,

– 404,4 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010;

ii) toorsuhkur:

– 448,8 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009,

– 335,2 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

Punktides i ja ii osutatud võrdlushinnad kehtivad tehasest hangitud, pakendamata ja standardkvaliteediga suhkru puhul, mille komisjon on määratlenud, võttes eelkõige arvesse turgu ja kaubanduskeskkonda ning selle asjakohaseid arenguid, eelkõige valge suhkru turustuskvaliteedi näitajaid ning toorsuhkru saagist valges suhkrus väljendatuna;

d) veise- ja vasikalihasektor: 2224 eurot isasveiste rümba tonni kohta standardkvaliteedi korral, mille komisjoni on määratlenud ühenduse rümpade liigitusskaalas artikli 39 lõike 1 punkti a alusel;

e) piimasektor ja piimatoodete sektor:

i) 246,39 eurot 100 kg või kohta,

ii) 174,69 eurot 100 kg lõssipulbri kohta;

f) sealihasektor: 1509,39 eurot searümba tonni kohta standardkvaliteedi korral, mille komisjon on määratlenud ühenduse rümpade liigutusskaalas artikli 39 lõike 1 punkti b alusel.

2. Nõukogu võib asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras muuta käesoleva artikli lõikes 1 kindlaksmääratud võrdlushindu, võttes arvesse tootmise ja turgude arengut.

Artikkel 8

Hinnaaruandlus suhkruturul

Komisjon loob suhkruturu hindade kohta teabesüsteemi, mis sisaldab suhkruturu hinnatasemete avaldamise süsteemi.

Süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena. Komisjon tagab, et avaldatud teave ei võimalda identifitseerida üksikute ettevõtjate või käitajate hindu.

II JAOTIS

RIIKLIK SEKKUMINE

I alajaotis

Üldsätted

Artikkel 9

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

Lähtudes käesolevas jaotises sätestatud tingimustest ning lisanõuetest ja -tingimustest, mille komisjon määrab kindlaks artikli 40 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmistele toodetele:

a) pehme nisu, kõva nisu, oder, mais ja sorgo;

b) koorimata riis;

c) valge või toorsuhkur tingimusel, et suhkur on toodetud kvoodi piires ja valmistatud ühenduses koristatud peedist või suhkruroost;

d) veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20 – 0201 20 50 alla;

e) või, mis on valmistatud ühenduse tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82% massist ja veesisaldus kõige enam 16% massist;

f) kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud pihustusmenetlusel ja saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otse üksnes lõssist, mille valgusisaldus on vähemalt 35,6% rasvata kuivekstrakti massist.

II alajaotis

Kokkuostu väljakuulutamine ja peatamine

Artikkel 10

Teravili

1. Teraviljatoodete osas toimub riiklik sekkumine:

a) Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis 1. augustist 30. aprillini;

b) Rootsis 1. detsembrist 30. juunini;

c) teistes liikmesriikides 1. novembrist 31. maini.

2. Kui Rootsi sekkumisperiood tingib nende teraviljatoodete viimise teistest liikmesriikidest Rootsi selle sekkumisperioodi eeliste kasutamiseks, võtab komisjon vastu meetmed olukorra heastamiseks.

Artikkel 11

Riis

Koorimata riisi puhul toimub riiklik sekkumine 1. aprillist 31. juulini. Riikliku sekkumise ajal ostetakse aga perioodi jooksul kokku ainult 75 000 tonni riisi.

Artikkel 12

Suhkur

1. Suhkru puhul toimub riiklik sekkumine turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010. Riiklik sekkumine piirdub siiski ainult 600 000 tonni valge suhkruga turustusaasta kohta.

2. Turustusaastal lõike 1 sätete kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kasutada muid artiklite 29, 49 või 60 kohaseid ladustamismeetmeid.

Artikkel 13

Veise- ja vasikaliha

1. Komisjon algatab veise- ja vasikaliha suhtes riikliku sekkumise, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 39 lõike 1 punkti a kohaselt vastuvõetud ühenduse skaala alusel, langeb kaheks järjestikuseks nädalaks alla 1560 euro tonni kohta.

2. Komisjon lõpetab riikliku sekkumise, kui lõikes 1 osutatud tingimus ei ole vähemalt ühe nädala jooksul enam täidetud.

Artikkel 14

Või

1. Kui või turuhind ühes või mitmes liikmesriigis on kahel järjestikusel nädalal madalam kui 92% võrdlushinnast, algatab komisjon asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides või suhtes riikliku sekkumise mis tahes aasta 1. märtsist 31. augustini.

2. Kui või turuhind asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides on kahe järjestikuse nädala jooksul vähemalt 92% võrdlushinnast, peatab komisjon riikliku sekkumise korras kokkuostu.

Lisaks sellele võib komisjon riikliku sekkumise korras kokkuostu peatada, kui sekkumise ajal pakutud kogused ületavad esimeses lõigus osutatud perioodil 30 000 tonni piiri. Sel juhul võidakse kokku osta pakkumismenetluse alusel komisjoni kindlaks määratud spetsifikatsioonide kohaselt.

3. Komisjon sätestab või turuhinna kehtestamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 15

Lõssipulber

Lõssipulbri puhul toimub riiklik sekkumine 1. märtsist 31. augustini.

Komisjon võib siiski riikliku sekkumise peatada kohe, kui sel perioodil sekkumiseks pakutavad kogused ületavad 109 000 tonni. Sel juhul võidakse kokku osta pakkumismenetluse alusel komisjoni kindlaksmääratud spetsifikatsioonide kohaselt.

III alajaotis

Sekkumishind

Artikkel 16

Teravili

Teravilja sekkumishind kokkuostul on võrdne võrdlushinnaga.

Kui aga makseasutusele pakutavate toodete kvaliteet erineb standardkvaliteedist, kohandatakse sekkumishinda seda suurendades või vähendades.

Artikkel 17

Riis

Riisi sekkumishind kokkuostul on võrdne võrdlushinnaga.

Kui aga makseasutusele pakutavate toodete kvaliteet erineb standardkvaliteedist, kohandatakse sekkumishinda seda suurendades või vähendades.

Lisaks sellele võib komisjon kindlaks määrata hinna suurendamisi ja vähendamisi, et tagada tootmise suunatus teatavatele sortidele.

Artikkel 18

Suhkur

Suhkrut ostetakse kokku hinnaga, mis on 80% pakkumise esitamise aastale järgnevaks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast.

Kui aga makseasutusele pakutava suhkru kvaliteet erineb artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud standardkvaliteedist, mille kohta on võrdlushind kindlaks määratud, siis sekkumishinda vastavalt kas tõstetakse või alandatakse.

Artikkel 19

Veise- ja vasikaliha

1. Komisjon määrab veise- ja vasikaliha sekkumishinnad ning sekkumise raames vastuvõetavad kogused kindlaks pakkumismenetluste teel. Eriolukordades võib need kindlaks määrata liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmiste turuhindade alusel.

2. Vastu võtta võib ainult pakkumisi, mis on võrdsed liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud keskmise turuhinnaga või sellest väiksemad ning mida on suurendatud summa võrra, mille komisjon määrab kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel.

Artikkel 20

Või

Ilma et see piiraks sekkumishinna kindlaksmääramist pakkumismenetluse teel artikli 14 lõike 2 teises lõigus osutatud juhul, ostetakse võid kokku hinnaga, mis on 90% võrdlushinnast.

Artikkel 21

Lõssipulber

Ilma et see piiraks sekkumishinna kindlaksmääramist pakkumismenetluse teel artikli 15 teises lõigus osutatud juhul, on lõssipulbri sekkumishind kokkuostul võrdne võrdlushinnaga.

Kui aga tegelik valgusisaldus on väiksem kui artikli 9 punktis f kindlaksmääratud valgu miinimumsisaldus 35,6%, kuid vähemalt 31,4% rasvata kuivekstraktist, on sekkumishind võrdne võrdlushinnaga, millest on lahutatud 1,75% protsendipunkti kohta, mille võrra valgusisaldus on väiksem kui 35,6%.

IV alajaotis

Sekkumisvarude müük

Artikkel 22

Üldpõhimõtted

Riiklikesse sekkumisladudesse ostetud toodete müük toimub viisil, millega välditakse turuhäireid ning tagatakse ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine.

Artikkel 23

Suhkru müük

Riikliku sekkumise korras kokkuostetud suhkrut võivad makseasutused müüa ainult hinnaga, mis on kõrgem selleks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast, mil müük toimub.

Komisjon võib siiski otsustada, järgides asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, et makseasutused:

a) võivad müüa suhkrut esimeses lõigus osutatud võrdlushinnaga võrdse või sellest madalama hinnaga, kui suhkrut kasutatakse:

i) loomasöödaks või

ii) ekspordiks kas lisatöötluseta või asutamislepingu I lisas loetletud toodeteks või käesoleva määruse XVII lisa III osas loetletud toodeteks töödelduna;

b) peavad andma nende käes hoitava töötlemata suhkru ühenduse siseturul inimestele tarbimiseks või heategevusorganisatsioonidele, keda liikmesriik või komisjon (juhul kui liikmesriik ei ole organisatsiooni tunnustanud) on tunnustanud, hinnaga, mis on kehtivast võrdlushinnast madalam või tasuta jagamiseks konkreetsete hädaabioperatsioonide raames.

Artikkel 24

Ühenduses enim puudust kannatavate isikutele jaotamine

1. Sekkumisvarudes hoitavad tooted tehakse kättesaadavaks teatavatele kindlaksmääratud organisatsioonidele, et võimaldada toidu jaotamist ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele kooskõlas iga-aastase kavaga.

Jaotatakse:

a) tasuta või

b) hinnaga, mis ei ole mitte ühelgi juhul kõrgem meedet rakendava määratud organisatsiooni kantud kuludega põhjendatud hinnast.

2. Toodet võib ühenduse turul mobiliseerida, kui:

a) seda lõikes 1 osutatud iga-aastase kava rakendamise ajal ühenduse sekkumisvarudes ei leidu ning seda võib mobiliseerida kava ühes või mitmes liikmesriigis rakendamiseks vajalikus ulatuses;

b) kava rakendamine tooks kaasa mõnes muus liikmesriigis kui toodet vajavas liikmesriigis sekkumises olevate toodete väikeste koguste ülekandmise liikmesriikide vahel.

3. Asjaomased liikmesriigid nimetavad lõikes 1 osutatud organisatsioonid ja teatavad komisjonile igal aastal õigel ajal, kas nad soovivad seda kava kohaldada.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tooted antakse määratud organisatsioonidele üle tasuta. Nende toodete arvestuslik väärtus on sekkumishind, mida kvaliteedierinevuste arvestamiseks kohandatakse vajaduse korral koefitsientidega.

5. Ilma et see piiraks artikli 183 kohaldamist, rahastatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel võimaldatavaid tooteid Euroopa ühenduste eelarve EAGFi asjakohase eelarverubriigi assigneeringutest. Samuti võib ette näha, et samal viisil võib rahastada nii toodete sekkumiskeskustest transportimise kulusid kui ka määratud organisatsioonide halduskulusid, mis kõnealuse kava rakendamisel tekivad välja arvatud lõigete 1 ja 2 rakendamisel abisaajatel tekkinud kulud.

III JAOTIS

ERALADUSTUS

I alajaotis

Kohustuslik abi

Artikkel 25

Abikõlblikud tooted

Lähtudes käesolevas jaotises sätestatud tingimustest ning lisanõuetest ja -tingimustest, mille komisjon võtab vastu vastavalt artiklile 40, antakse eraladustusabi järgmistele toodetele:

a) või:

i) koor;

ii) ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud mage või, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82% massist ja veesisaldus kõige enam 16% massist,;

iii) ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud soolavõi, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80% massist, veesisaldus kõige enam 16% massist ja soolasisaldus kõige enam 2% massist;

b) juust:

i) vähemalt üheksa kuud vana Grana Padano juust;

ii) vähemalt 15 kuud vana Parmigiano Reggiano juust;

iii) vähemalt kolm kuud vana Provolone juust.

Artikkel 26

Võile kohaldatavad tingimused ja abimäär

Või liigitatakse komisjoni poolt kindlaks määratavate siseriiklike kvaliteediklasside kohaselt ja märgistatakse vastavalt.

Komisjon määrab kindlaks abi suuruse, võttes arvesse ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või eeldatavaid hindu.

Kui hoidlast väljaviimise ajaks on turul toimunud etteaimamatu muutus halvenemise suunas, võrreldes hoidlasse paneku ajaga, võib abi suurendada.

Artikkel 27

Juustule kohaldatavad tingimused ja abimäär

Juustusektoris makstava abi tingimused ja suuruse kehtestab komisjon. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ladustamiskulusid ja arvatavat turuhindade dünaamikat.

Komisjoni poolt esimese lõigu järgi võetavad meetmed rakendab makseasutus, mille määrab liikmesriik, kelle territooriumil nimetatud juuste toodetakse ja kelle päritolumärgistust need kannavad.

II alajaotis

Valikuline abi

Artikkel 28

Abikõlblikud tooted

1. Lähtudes käesolevas jaotises sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt artikli 40 kohaselt vastuvõetavatest lisanõuetest ja -tingimustest, võib eraladustusabi anda järgmistele toodetele:

a) valge suhkur;

b) oliiviõli;

c) artikli 39 lõike 1 punkti a kohaselt vastuvõetud ühenduse skaala alusel liigitatud täiskasvanud veiste värske või jahutatud liha, mis on esitatud rümpade, poolrümpade, komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite, eesveerandite või tagaveerandite kujul;

(d) kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otse üksnes lõssist;

e) kaua säilivad juustud ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustud, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud;

f) sealiha;

g) lamba- ja kitseliha.

Komisjon võib muuta lõike 1 punktis c osutatud toodete nimekirja, kui turuolukord seda nõuab.

2. Komisjon määrab lõikes 1 osutatud eraladustusabi kindlaks eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

Artikkel 29

Valge suhkru jaoks abi andmise tingimused

1. Juhul kui ühenduse keskmine registreeritud valge suhkru hind on vaatlusperioodil võrdlushinnast madalam ning arvestades olukorda turul, on tõenäoline, et see jääb sellele tasemele, võib komisjon otsustada anda valge suhkru eraladustusabi ettevõtjatele, kellele on antud suhkrukvoot.

2. Turustusaastal lõike 1 kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kasutada muid artiklite 12, 49 või 60 kohaseid ladustamismeetmeid.

Artikkel 30

Oliiviõli jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada lubada piisavaid tagatisi pakkuvatel ja liikmesriikide heakskiidetud asutustel sõlmida nende poolt turustatava oliiviõli kohta laolepinguid turu tõsise häirimise korral teatavates ühenduse piirkondades, muu hulgas juhul, kui vaatlusperioodil registreeritud keskmine turuhind on väiksem kui:

a) 1779 eurot tonni kohta ekstra-neitsioliiviõli puhul või

b) 1710 eurot tonni kohta neitsioliiviõli puhul või

c) 1524 eurot tonni kohta lambiõli puhul, mille vabade rasvhapete määr on kaks; seda summat vähendatakse 36,70 euro võrra tonnilt iga happesuse lisaühiku kohta.

Artikkel 31

Veise- ja vasikalihasektori toodete jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada eraladustusabi anda, kui ühenduse keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 39 lõike 1 punkti a kohaselt vastuvõetud ühenduse skaala alusel, on madalam kui 103% võrdlushinnast ja on tõenäoline, et see sellel tasemel ka püsib.

Artikkel 32

Lõssipulbri jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda lõssipulbri eraladustusabi eelkõige juhul, kui toodete turuhindade dünaamika ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalutusele, mida saaks hooajalise ladustamisega vältida või vähendada.

Artikkel 33

Juustu jaoks abi andmise tingimused

1. Komisjon võib otsustada anda eraladustusabi, kui artikli 28 lõike 1 punktis e osutatud juustutoodete hindade areng ja varude olukord viitavad turu tõsisele tasakaalutusele, mida võib hooajalise ladustamisega kõrvaldada või vähendada.

2. Kui ladustamislepingu tähtaja lõpul on ladustatud juustude turuhind kõrgem kui enne lepingu sõlmimist, võib komisjon otsustada vastavalt reguleerida antava abi suurust.

Artikkel 34

Sealiha jaoks abi andmise tingimused

1. Komisjon võib otsustada anda eraladustusabi, kui searümpade keskmine turuhind ühenduses, nagu see on kehtestatud igas liikmesriigis ühenduse tüüpilistel turgudel kindlaksmääratud hindu arvestades ja koefitsientide abil, mis kajastavad iga liikmesriigi suhtelist sigade arvu, on väiksem ja tõenäoliselt ka jääb väiksemaks kui 103% võrdlushinnast.

2. Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud tüüpiliste turgude nimekirja.

Artikkel 35

Lamba- ja kitseliha jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustusabi lamba- ja kitselihaturu eriti raske olukorra puhul ühes või mitmes järgmistest noteeringualadest:

a) Suurbritannia;

b) Põhja-Iirimaa;

c) kõik ülejäänud liikmesriigid eraldi, välja arvatud Ühendkuningriik.

IV JAOTIS

ÜHISSÄTTED

Artikkel 36

Ladustamiseeskirjad

1. Makseasutused ei või ladustada kokkuostetud tooteid väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kelle jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad, kui nad ei ole selleks saanud komisjoni eelnevat luba.

Käesoleva artikli tähenduses loetakse Belgia ja Luksemburgi territooriume üheks liikmesriigiks.

2. Luba antakse juhul, kui ladustamine on oluline, võttes arvesse järgmisi tegureid:

a) ladustusvõimalused ja -nõuded liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub, ning teistes liikmesriikides;

b) liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub, ladustamisest ja transpordist tulenevad lisakulud.

3. Kolmandas riigis ladustamiseks antakse luba üksnes juhul, kui lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel osutub ladustamine teises liikmesriigis märkimisväärselt raskeks.

4. Lõike 2 punktis a osutatud teave koostatakse pärast kõikide liikmesriikidega nõupidamist.

5. Tollimakse ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames makstavaid või sissenõutavaid summasid ei kohaldata:

a) pärast lõigete 1, 2 ja 3 alusel antud loa andmist transporditavatele toodetele ega

b) ühe makseasutuse poolt teisele üleantavatele toodetele.

6. Makseasutus, kes kasutab lõigete 1, 2 ja 3 alusel antud luba, vastutab toodete eest, mida ladustatakse väljaspool riiki, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub.

7. Kui tooteid, mida makseasutus ladustab väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub, ei tooda sellesse liikmesriiki tagasi, müüakse need ladustamiskohas kehtivate või kehtestatavate hindadega ja tingimustel.

Artikkel 37

Pakkumismenetluste eeskirjad

Pakkumismenetlused peavad tagama kõikidele asjaomastele isikutele võrdse ligipääsu.

Pakkumiste valikul eelistatakse ühendusele kõige soodsamaid pakkumisi. Pakkumismenetlusele ei pruugi järgneda lepingu sõlmimist.

Artikkel 38

Sekkumiskeskused

1. Komisjon määrab sekkumiskeskused, kus võib ladustada riikliku sekkumise korras kokkuostetud teravilja- ja riisisektori tooteid, ning nende ladustamise tingimused.

Teraviljasektori toodete osas võib komisjon määrata iga teravilja jaoks eraldi sekkumiskeskused.

2. Sekkumiskeskuste nimekirja koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi tegureid:

a) keskuste asukoht asjaomaste toodetega seotud ületootmise aladel;

b) piisavate ruumide ja tehnilise varustuse olemasolu;

c) soodne asukoht transpordi seisukohalt.

Artikkel 39

Rümpade liigitamine

1. Komisjon kehtestab ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:

a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;

b) sealiha;

c) lamba- ja kitseliha.

2. Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtub komisjon eelkõige järgmistest kriteeriumidest:

a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;

b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;

c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.

Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.

Artikkel 40

Rakenduseeskirjad

Ilma et see piiraks käeoleva peatüki sätetega komisjonile antud eripädevuste kohaldamist, võtab komisjon vastu käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige seonduda järgmisega:

a) nõuded ja tingimused, millele peavad vastama artiklis 9 osutatud riikliku sekkumise raames kokkuostetavad tooted või tooted, mille suhtes antakse artiklites 25 ja 28 osutatud eraladustusabi, eelkõige seoses kvaliteedi, kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendi, sh märgistuse, maksimumvanuse ja säilitamisega, toodete etapiga, millega sekkumishind on seotud, ning eraladustuse kestusega;

b) hinnasuurenduste ja -vähenduste ulatus, kui see on asjakohane;

c) makseasutusepoolse ülevõtmise ning eraladustusabi andmise kord ja tingimused, eelkõige:

i) seoses lepingute sõlmimise ja sisuga;

ii) eraladustusperioodi kestusega ning lepingus sätestatud ladustusperioodi lühendamise või pikendamise tingimustega;

iii) tingimustega, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustuslepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa;

iv) liikmesriigiga, kus eraladustuspalve võib esitada;

d) eeskirjad, mis käsitlevad riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügitingimusi, eelkõige müügihindu, laost väljaviimise tingimusi, kui see on asjakohane, väljaviidud toodete edasist kasutamist või sihtkohta, tehtavat kontrolli ning vajaduse korral kohaldatavat tagatissüsteemi;

(e) artikli 21 lõikes 1 osutatud iga-aastase kava koostamine;

f) artikli 24 lõikes 2 osutatud ühenduse turu mobiliseerimise tingimused;

g) artiklis 36 osutatud lube käsitlevad esekirjad, sealhulgas kaubanduseeskirjade erandid ulatuses, mil need on rangelt vajalikud;

h) pakkumismenetluste kasutamise korral järgitavat korda käsitlevad eeskirjad;

i) artiklis 38 osutatud sekkumiskeskuste kindlaksmääramist käsitlevad eeskirjad.

II peatükk

Sekkumise erimeetmed

I JAOTIS

ERANDLIKUD TURUTOETUSMEETMED

Artikkel 41

Loomahaigused

1. Komisjon võib rakendada mõjutatava turu suhtes erandlikke toetusmeetmeid, et võtta arvesse ühendusesisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest.

Esimeses lõigus sätestatud meetmeid kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes:

a) veise- ja vasikaliha;

b) piim ja piimasaadused;

c) sealiha;

d) lamba- ja kitseliha;

e) munad;

f) linnuliha.

2. Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel.

Selliseid meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud tervishoiu- ja veterinaarmeetmed, ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.

Artikkel 42

Tarbijate usalduse kaotus

Komisjon võib võtta erandlikke turutoetusmeetmeid linnuliha ja munade suhtes, et võtta arvesse tõsiseid turuhäireid, mis on seotud tarbijate usalduse kaotusega rahvatervise või loomade tervishoiu ohtude tõttu.

Need meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel.

Artikkel 43

Rahastamine

1. Komisjon rahastab artiklites 41 ja 42 osutatud erandlikke meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50% liikmesriigi kantud kuludest.

Veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorite osas rahastab ühendus siiski suu- ja sõrataudi tõrje korral 60% kuludest.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriigi kantud kuludest, ei kaasne sellega konkurentsi moonutamist eri liikmesriikide tootjate vahel.

3. Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata liikmesriikide rahalise toetuse suhtes artiklites 41 ja 42 osutatud erandlikele meetmetele.

II JAOTIS

TERAVILJA- JA RIISISEKTORI MEETMED

Artikkel 44

Turu-erimeetmed teraviljasektoris

1. Komisjon võib võtta teraviljasektori suhtes sekkumise erimeetmeid, kui turuolukord seda nõuab.

2. Sekkumise erimeetmete olemuse ja kohaldamise ning nende meetmetega hõlmatud toodete müügi või muu käsutamise tingimused ja korra võtab vastu komisjon.

Artikkel 45

Turu-erimeetmed riisisektoris

1. Komisjon võib võtta erimeetmeid, et:

a) vältida kooskõlas käesoleva osa I peatüki II jaotise sätetega ühenduse teatavates piirkondades ulatuslikku riiklikku sekkumist riisisektoris;

b) katta loodusõnnetustest põhjustatud koorimata riisi puudujääki.

2. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks.

III JAOTIS

SUHKRUSEKTORI MEETMED

Artikkel 46

Suhkrupeedi miinimumhind

1. Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind on järgmine:

a) 27,83 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

b) 26,29 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

2. Lõikes 1 osutatud miinimumhinda kohaldatakse komisjoni poolt määratletud hea kaubandusliku kvaliteediga suhkrupeedi suhtes, mille suhkrusisaldus vastuvõtupunktis on 16%.

Esimeses lõigus osutatud suhkrupeedi kvaliteedi kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse selle turgu ja kauplemiskeskkonda ning samuti kõiki arenguid, eelkõige selle turustuskvaliteedi näitajaid.

3. Suhkruettevõtjad, kes ostavad suhkruks töötlemiseks kõlblikku ja kvoodikohaseks suhkruks töötlemiseks mõeldud kvoodikohast suhkrupeeti, peavad maksma vähemalt miinimumhinna, mida on korrigeeritud hinnatõusude ja -langustega, võimaldamaks kõrvalekaldeid standardkvaliteedist.

Esimeses lõigus osutatud hinnatõuse ja -langusi kohaldatakse komisjoni kehtestatud rakenduseeskirjade alusel.

4. Suhkrupeedikoguste puhul, mis vastavad neile tööstusliku suhkru või suhkru ülejäägi kogustele, mille suhtes kehtib artiklis 61 sätestatud ülejäägimaks, korrigeerib asjaomane suhkruettevõtja müügihinda nii, et see on vähemalt võrdne kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga.

Artikkel 47

Mitme kutseala vahelised kokkulepped

1. Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning komisjoni kindlaksmääratavatele ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2. Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi reguleerivad ühenduse vastavate toormaterjalide kasvatajate ja ühenduse suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

3. Tarnelepingus eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest valmistatud suhkrukogused on:

a) kvoodikohane suhkur;

b) kvoodiväline suhkur.

4. Iga suhkruettevõtja esitab liikmesriigile, kus ta suhkrut toodab, järgmise teabe:

a) lõike 3 punktis a nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b) vastava tõenäolise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

5. Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6. Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped lõigetest 3 ja 4 kõrvale kalduda.

7. Juhul kui majandusharusiseseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, võtab asjaomane liikmesriik ette vajalikud käesoleva määruse kohased sammud, et kaitsta kõikide osapoolte huvisid.

Artikkel 48

Tootmismaks

1. Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevatele ettevõtetele antud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kvoot maksustatakse tootmismaksuga.

2. Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12,00 eurot tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50% suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.

3. Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase jooksva turustusaasta kvoodile.

Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks.

4. Ühenduse suhkru ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevad ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajad või siguritarnijad kannaksid kuni 50% kõnealusest tootmismaksust.

Artikkel 49

Suhkru kõrvaldamine

1. Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võidakse turult kuni järgmise turustusaasta alguseni kõrvaldada kõigi liikmesriikide jaoks ühine protsendimäär kvoodikohast suhkrut, kvoodikohast isoglükoosi ja kvoodikohast inuliinisiirupit, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

Sel juhul vähendatakse artiklis 147 osutatud imporditud toorsuhkru rafineerimiseks vajalikku tavapärast tarnevajadust asjaomasel turustusaastal sama protsendi võrra.

2. Lõikes 1 nimetatud kõrvaldamisprotsent määratakse hiljemalt asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks selle turustusaasta jooksul oodatavate turusuundumuste põhjal.

3. Iga ettevõtja, kellel on kvoot, ladustab kõrvaldamisperioodi vältel omaenda kulul suhkrukogused, mis vastavad lõikes 1 nimetatud protsendi kohaldamisele asjaomase turustusaasta kvoodi kohasele toodangule.

Turustusaasta jooksul kõrvaldatud suhkrukogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogusteks. Võttes aga arvesse eeldatavaid suhkruturu suundumusi, võib komisjon otsustada jooksval ja/või järgmisel turustusaastal lugeda kogu kõrvaldatud siirup, isoglükoos või inuliinisiirup või osa sellest:

a) suhkru ülejäägiks, isoglükoosi ülejäägiks või inuliinisiirupi ülejäägiks, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, tööstusliku isoglükoosi või tööstusliku inuliinisiirupina, või

b) ajutiseks kvoodikohaseks toodanguks, millest osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

4. Kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võib komisjon otsustada, et teatava koguse kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

5. Artiklite 12, 29 või 60 kohaselt ei tohi turustusaastal käesoleva artikli sätete alusel ladustatud suhkru suhtes kasutada muid ladustamismeetmeid.

Artikkel 50

Rakenduseeskirjad

Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige:

a) kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli47 lõikes 4 osutatud külvieelsed tarnelepingud;

b) artikli 49 lõikes 1 osutatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsendimäära;

c) miinimumhinna maksmistingimusi, juhul kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 49 lõike 4 kohaselt.

IV JAOTIS

PAKKUMISE KOHANDAMINE

Artikkel 51

Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:

a) parandada kvaliteeti;

b) edendada tootmis-, töötlemis- ja turustuskorraldust;

c) hõlbustada turuhinnadünaamika registreerimist;

d) kujundada kasutatud tootmisvahenditel põhinevaid lühi- ja pikaajalisi prognoose.

III peatükk

tootmise piiramise süsteemid

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 52

Kvoodisüsteemid

1. Kvoodisüsteemi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

a) piim ja muud artikli 62 punktides a ja b määratletud piimatooted;

b) suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup.

2. Kui tootja ületab asjaomast kvooti ning ei kasuta suhkru puhul ülemääraseid koguseid lubatud viisil, peavad nad sellistelt kogustelt maksma ülejäägimaksu.

II JAOTIS

SUHKUR

I alajaotis

Kvootide määramine ja haldamine

Artikkel 53

Kvootide määramine

1. Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid riiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks IV lisas.

2. Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõtjale, mis asub nende territooriumil ning on vastavalt artiklile 54 tunnustatud.

Igale ettevõtjale määratud kvoot on võrdne ettevõtjale turustusaastaks 2007/2008 määruse (EÜ) nr 318/2006 alusel määratud kvoodiga.

3. Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on rohkem kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huvidega.

Artikkel 54

Tunnustatud ettevõtjad

1. Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse ettevõtjale, kes tegeleb suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toomisega, või ettevõtjale, kes töötleb neid tooteid artikli 59 lõikes 2 esitatud nimekirja kuuluvateks toodeteks, tingimusel et ettevõtja:

a) tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b) nõustub edastama mis tahes teavet ning lubama käesolevas peatükis ettenähtud kontrolle;

c) ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2. Tunnustatud ettevõtjad esitavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi või suhkruroo koristus või rafineerimine toimub, järgmise teabe:

a) tarnelepinguga hõlmatud suhkrupeedi või suhkruroo kogused, samuti suhkrupeedi või suhkruroo vastavad eeldatavad saagised ning suhkru kogus hektari kohta;

b) andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete, suhkrutootmise ning suhkruvarude teatiste kohta;

c) müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 55

Isoglükoosi lisa- ja täiendav kvoot

1. Turustusaastal 2008/2009 lisatakse eelneva turustusaasta kvoodile täiendav isoglükoosikvoot 100 000 tonni.

Liikmesriigid määravad ettevõtjatele lisakvoodid proportsionaalselt isoglükoosikvootidega, mis on määratud kooskõlas artikli 53 lõikega 2.

2. Itaalia, Leedu ja Rootsi võivad nende territooriumil asutatud ettevõtja taotlusel määrata täiendava isoglükoosikvoodi, mida kohaldatakse kuni turustusaastani 2009/2010. Liikmesriikide maksimaalsed täiendavad kvoodid on kindlaks määratud V lisas.

3. Kooskõlas lõikega 2 ettevõtjatele määratud kvoodid maksustatakse ühekordse summaga, mille suurus on 730 eurot. Tasu makstakse määratud täiendava kvoodi tonni kohta.

Artikkel 56

Kvootide haldamine

1. Komisjon kohandab IV lisas määratud kvoodid turustusaastateks 2008/2009, 2009/2010 ja 2010/2011 hiljemalt eelneva turustusaasta veebruari lõpuks. Kohandused tulenevad käesoleva artikli lõike 2, käesoleva määruse artikli 55 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohaldamisest.

2. Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, määrab komisjon hiljemalt 28. veebruariks 2010 iga liikmesriigi või piirkonna kohta kindlaks ühise protsendi, mis on vajalik suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi olemasolevate kvootide vähendamiseks, et vältida turu tasakaalustamatust alates turustusaastast 2010/2011.

3. Vastavalt sellele kohandavad liikmesriigid iga ettevõtja kvoodi.

Artikkel 57

Kvootide riiklik ümberjaotus

1. Liikmesriik võib vähendada tema territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti kuni 10% igal turustusaastal.

2. Liikmesriigid võivad kvoote ettevõtjate vahel üle kanda kooskõlas VI lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte, eriti suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 vähendatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõtjale oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

II alajaotis

Kvootide ületamine

Artikkel 58

Reguleerimisala

Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 53 nimetatud kvoote, võib:

a) kasutada artiklis 59 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b) kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse kooskõlas artikliga 60;

c) kasutada tarnete erikorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 II jaotisega [58]

või

d) eksportida komisjoni kindlaksmääratud koguselise piirangu raames, järgides asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 61 osutatud ülejäägimaksu.

Artikkel 59

Tööstuslik suhkur

1. Tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit säilitatakse ühe lõikes 2 nimetatud toote tootmiseks, kui:

a) artikli 54 kohaselt volitatud tootja ja kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu

ja

b) kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgmise turustusaasta 30. novembriks.

2. Komisjon koostab nimekirja toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eelkõige järgmist:

a) bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks ettenähtud siirupite või Rinse Appelstroopiks töödeldavate siirupite kogused;

b) teatavad suhkrusisalduseta tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c) teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

Artikkel 60

Suhkru ülejäägi ülekandmine

1. Iga ettevõtja võib otsustada kanda kogu oma toodang või osa toodangust, mis ületab ettevõtjale määratud suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikvooti, üle järgmisesse turustusaastasse. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on kõnealune otsus lõplik.

2. Ettevõtjad, kes teevad lõikes 1 osutatud otsuse:

a) teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

– ülekantavatest roosuhkru kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 30. juunini;

– ülekantavatest suhkru või inuliinisiirupi muudest kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 15. aprillini;

b) korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

3. Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem, kui lõike 1 kohase otsuse tegemise ajal eeldati, võib ülekantavat kogust hiljemalt järgmise turustusaasta 31. oktoobriks tagasiulatuvalt muuta.

4. Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

5. Artiklite 12, 29 või 49 kohaselt ei tohi turustusaastal käesoleva artikli sätete alusel ladustatud suhkru suhtes kasutada muid ladustamismeetmeid.

Artikkel 61

Ülejäägimaks

1. Ülejäägimaksu kohaldatakse järgmisele:

a) ükskõik millise turustusaasta vältel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisse ning ladustatud kooskõlas artikliga 60, või artikli 58 punktides c ja d nimetatud kogused;

b) tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille puhul ei ole komisjoni määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid, et see on töödeldud üheks artikli 59 lõikes 2 nimetatud toodetest;

c) suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 49 ja mille puhul ei ole täidetud artikli 49 lõikes 3 sätestatud kohustusi.

2. Komisjon määrab ülejäägimaksu kindlaks piisavalt kõrgel tasemel, et vältida lõikes 1 osutatud koguste kuhjumist.

3. Lõike 1 kohaselt tasutava ülejäägimaksu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal nendele ettevõtjatele kehtestatud.

III JAOTIS

PIIM

I alajaotis

Üldsätted

Artikkel 62

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) piim – ühe või enama lehma lüpsisaadus;

b) muud piimatooted – kõik piimatooted peale piima, eelkõige lõss, koor, või, jogurt ja juust; asjakohasel juhul arvestatakse need komisjoni kindlaksmääratud koefitsienti kasutades ümber piimaekvivalentideks;

c) tootja – põllumajandustootja, kelle põllumajandusettevõte asub liikmesriigi geograafilisel territooriumil ning kes toodab ja turustab piima või kavatseb seda lähitulevikus teha;

d) põllumajandusettevõte – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis b määratletud põllumajandusettevõte;

e) ostja – ettevõtjad või nende rühmad, kes ostavad tootjatelt piima, et:

– seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada ja töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

– müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Ostjana käsitatakse ka iga samal geograafilisel alal asuvat ostjate rühma, kes sooritab oma liikmete lisamaksu tasumiseks vajalikke haldus- ja raamatupidamistoiminguid. Selle lõigu esimese lause kohaldamisel peetakse Kreekat üheks geograafiliseks alaks ja teda võib käsitada eespool osutatud kokkuostjate rühmana;

f) tarnimine – piima, kuid mitte muude piimasaaduste tarnimine tootjalt ostjale kas tootja, ostja, selliseid tooteid töötleva või ümbertöötava ettevõtja või kolmanda isiku veovahendiga;

g) otseturustamine – piima müük või üleandmine tootjalt otse tarbijaile, samuti muude piimatoodete müük või üleandmine tootjalt. Komisjon võib punktis f esitatud mõistet „tarnimine” järgides kohandada mõistet „otseturustamine”, tagamaks muu hulgas, et mitte ükski piima- ega muude turustatud piimatoodete kogus ei jääks kvoodisüsteemist välja;

h) turustamine – piima või muude piimatoodete tarnimine või otseturustamine;

i) individuaalne kvoot – tootja kvoot mis tahes kaheteistkuulise perioodi 1. aprillil;

j) riiklik kvoot – iga liikmesriigi jaoks kindlaksmääratud, artiklis 63 osutatud kvoot;

k) kasutada olev kvoot – tootjate niisuguse kaheteistkuulise perioodi 31. märtsil kasutatav kvoot, mille kohta kvoot kehtestati, võttes arvesse kõiki käesoleva määrusega ettenähtud ülekandmisi, müüke, ümberarvestusi ja ajutisi ümberjaotamisi, mis selle kaheteistkuulise perioodi jooksul on toimunud.

II alajaotis

Kvootide määramine ja haldamine

Artikkel 63

Riiklikud kvoodid

1. 1. aprillil 2008 algava seitsme järjestikuse kaheteistkuulise perioodi (edaspidi „kvoodiaastad”) jooksul turustatud piima ja muude piimatoodete tootmise riiklikud kvoodid on kindlaks määratud VII lisa punktis 1.

2. Lõikes 1 osutatud kvoodid jaotatakse tootjate vahel vastavalt artiklile 64, eristades tarnimist ja otseturustamist. Igas liikmesriigis määratakse käesoleva jaotise põhjal kindlaks riiklike kvootide ületamine, eristades tarnimist ja otseturustamist.

3. VII lisa punktis 1 sätestatud riiklikud kvoodid määratakse kindlaks ilma, et see piiraks kvootide võimalikku läbivaatamist, võttes arvesse üldist turuolukorda ning teatavates liikmesriikides valitsevaid konkreetseid tingimusi.

4. Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu sätestatud VII lisa punktis 2. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 ulatuses, mil piima ja piimatoodete tarbimine talukohas on igas nimetatud riigis alates 2002. aastast vähenenud.

Otsuse reservi vabastamise ja selle jaotamise kohta tarnimise ja otseturustamise kvoodiks teeb komisjon aruande alusel, mille Bulgaaria ja Rumeenia peavad komisjonile esitama 31. detsembriks 2008. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.

5. Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia riiklikud kvoodid sisaldavad kogu piima või piimaekvivalenti, mis on tarnitud ostjale või müüdud otse, olenemata sellest, kas see on toodetud või turustatud nendes riikides kohaldatava üleminekumeetme alusel.

Artikkel 64

Individuaalsed kvoodid

1. Liikmesriigid kehtestavad tootjate individuaalse kvoodi või individuaalsed kvoodid määruse (EÜ) nr 1788/2003 2. peatüki kohaselt 1. aprillil 2007 algava kvoodiaasta jooksul jaotatud individuaalse võrdluskoguse või individuaalsete võrdluskoguste alusel.

2. Tootjail võib olla üks või kaks individuaalset kvooti – üks tarnimiseks ja teine müügiks. Tootjate koguseid võib ühest kvoodist teise ümber arvestada üksnes liikmesriigi pädev asutus tootja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

3. Kui tootjal on kaks kvooti, arvutatakse tema osa makstavast tasust kummagi kvoodi kohta eraldi.

4. Komisjon võib suurendada artiklis 63 osutatud tarnetele jaotatud Soome riikliku kvoodi osa, et anda Soome SLOMi tootjatele kuni 200 000 tonni ulatuses hüvitust. Seda ühenduse õigusaktide alusel eraldatavat varu tohib kasutada ainult nende tootjate huvides, kelle tootmise taasalustamise õigust on ühinemine mõjutanud.

5. Vajadusel kohandatakse individuaalseid kvoote iga asjaomase kvoodiaasta puhul nii, et iga liikmesriigi tarnete ja otseturustamise jaoks ettenähtud individuaalsed kvoodid kokku ei ületaks riikliku kvoodi vastavat osa, mida on kohandatud artikli 66 kohaselt, võttes arvesse mis tahes riigi varude jaotamiseks tehtud vähendusi, nagu on ette nähtud artikliga 68.

Artikkel 65

Kvootide eraldamine riigi varudest

Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, millega lubatakse artikliga 68 ettenähtud riigi varude eraldada tootjatele kõik kvoodid või osa neist, võttes aluseks komisjonile edastatavad objektiivsed kriteeriumid.

Artikkel 66

Kvootide haldamine

1. Komisjon võtab iga liikmesriigi ja iga perioodi kohta enne vastava perioodi lõppu vastu riiklike kvootide jagunemise tarnimise ja otseturustamise vahel, võttes arvesse tootjate taotletud ümberarvestusi tarnimise ja müügi individuaalsete kvootide vahel.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal komisjoni poolt artikli 185 lõike 2 alusel kindlaksmääratud kuupäevadeks ja eeskirjade kohaselt teabe, mis on vajalik:

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohanduse tegemiseks;

b) nende poolt tasutava ülejäägimaksu arvutamiseks.

Artikkel 67

Rasvasisaldus

1. Igale tootjale määratakse piima baasrasvasisaldus, mida kohaldatakse temale eraldatavate individuaalsete kvootide suhtes.

2. Tootjatele artikli 64 lõike 1 kohaselt 31. märtsil 2008 eraldatud kvootide puhul on piima baasrasvasisaldus sama, mis sellele kvoodile sel kuupäeval kohaldatav piima baasrasvasisaldus.

3. Piima baasrasvasisaldust muudetakse artikli 64 lõikes 2 osutatud ümberarvestuse käigus ning kvootide omandamisel või ülekandmisel.

4. Uute tootjate jaoks, kellele individuaalne tarnimiskvoot on eraldatud kogu ulatuses riigi varudest, määrab rasvasisalduse kindlaks komisjon.

5. Lõikes 1 osutatud individuaalset piima baasrasvasisaldust kohandatakse vajadusel käesoleva määruse jõustumisel ja pärast seda iga kvoodiaasta alguses nii, et iga liikmesriigi puhul ei ületaks individuaalsete tegelike rasvasisalduste kaalutud 0,1 grammi kilogrammi kohta VIII lisas kehtestatud piima baasrasvasisalduse kohta.

Rumeenia puhul vaadatakse VIII lisas sätestatud piima baasrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning komisjon kohandab seda vajaduse korral.

Artikkel 68

Riigi varud

1. Iga liikmesriik kehtestab VII lisas kindlaksmääratud riiklike kvootide osana riigi varud, võttes eelkõige arvesse artikli 65 kohaseid eraldisi. Vajadusel täiendatakse riigi varusid, võttes tagasi artiklis 69 osutatud kvoodid, pidades artikli 73 kohaselt kinni teatava osa ülekantud kvootidest või vähendades kõiki individuaalseid kvoote. Kõnealused kvoodid säilitavad oma esialgse eesmärgi, s.t need jäävad kas tarnete või otseturustamise jaoks.

2. Kõik liikmesriigile eraldatud lisakvoodid suunatakse automaatselt riigi varudesse ning jagatakse prognoositavate vajaduste põhjal tarnete ja otseturustamise vahel.

3. Riigi varudesse suunatud kvootidel ei ole piima baasrasvasisaldust.

Artikkel 69

Tegevusetuse juhud

1. Kui füüsiline või juriidiline isik, kellel on individuaalsed kvoodid, ei vasta kvoodiaasta jooksul enam artikli 62 punkti c nõuetele, lähevad need kogused hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks tagasi riigi varudesse, välja arvatud juhul, kui ta alustab hiljemalt kõnealusel kuupäeval taas tootmistegevust, nagu on määratletud artikli 62 punktis c.

Kui isik või üksus alustab taas tootmistegevust hiljemalt kvootidest ilmajäämisele järgneva teise kvoodiaasta lõpus, tagastatakse sellele isikule või üksusele hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 1. aprilliks kogu individuaalne kvoot või selle osa, millest ta on ilma jäänud.

2. Kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt 70%-ga nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riigi varudesse ja millistel tingimustel seda teha.

Liikmesriigid võivad otsustada, mis tingimustel kvoot uuesti asjaomasele tootjale jagatakse, kui ta peaks turustamist uuesti alustama.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata siiski vääramatu jõu juhtude ning nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse tunnustatud juhtude korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.

Artikkel 70

Ajutised ülekanded

1. Liikmesriigid lubavad iga kvoodiaasta lõpus kanda asjaomase ajavahemiku jooksul ajutiselt üle individuaalsete kvootide osa, mida tootjad, kelle kasutuses need on, ei kavatse kasutada.

Liikmesriigid võivad korraldada ülekandetoiminguid asjaomaste tootjakategooriate või piimatootmise struktuuride kohaselt, piirata nende tegemise ainult kokkuostjatega või teatavate piirkondadega, lubada artikli 69 lõikes 3 osutatud juhtudel täielikke ülekandmisi ning määrata kindlaks, millises ulatuses võib üleandja teha uusi ülekandmistoiminguid.

2. Iga liikmesriik võib teha otsuse mitte kohaldada lõiget 1 ühel või mõlemal järgmisel põhjusel:

a) vajadus soodustada struktuurimuutusi ja -kohandusi;

b) peamiselt halduslikud vajadused.

Artikkel 71

Kvootide ülekandmine koos maaga

1. Individuaalsed kvoodid lähevad koos põllumajandusettevõttega üle selle üle võtnud tootjatele, kui ettevõte müüakse, liisitakse, antakse üle tegeliku või eeldatava pärandina või mis tahes muul viisil, millel on tootjatele samalaadsed õiguslikud tagajärjed, vastavalt liikmesriikide määratletavatele üksikasjalikele eeskirjadele, võttes arvesse piimatootmiseks kasutatavat maa-ala või muid objektiivseid kriteeriume ning vajaduse korral mis tahes kokkuleppeid poolte vahe. See osa kvoodist, mida ei ole koos põllumajandusettevõttega üle kantud, lisatakse riigi varudesse.

2. Kui kvoodid on lõike 1 kohaselt üle kantud või kantakse üle rendilepingu või muu samalaadsete õiguslike tagajärgedega vahendi abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, et individuaalset piimakvooti ei kanta üle koos ettevõttega.

3. Kui maa kantakse üle ametivõimudele ja/või üldsuse huvides kasutamiseks või kui valduse üleminek toimub eesmärkidel, mis ei ole põllumajanduslikud, tagavad liikmesriigid vajalike meetmete võtmise poolte seaduslike huvide kaitseks, eelkõige selleks, et anda valduse loovutanud tootjatele võimalus piimatootmist jätkata, kui nad kavatsevad seda teha.

4. Kui pooled ei saavuta maa rendilepingu aegumisel kokkulepet ja rendilepingut ei ole võimalik samadel tingimustel pikendada, samuti samalaadsete õiguslike tagajärgedega olukordades, kantakse kõnealused individuaalsed kvoodid täielikult või osaliselt üle tootjale, kelle valdusesse põllumajandusettevõte läheb, kooskõlas liikmesriikide kehtestatud või kehtestatavate sätetega, võttes arvesse poolte seaduslikke huvisid.

Artikkel 72

Ülekandmise erimeetmed

1. Piimatootmise edukaks ümberkorraldamiseks või keskkonna parandamiseks võivad liikmesriigid kooskõlas enda sätestatavate eeskirjadega, võttes arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huvisid:

a) maksta tootjatele, kes piimatootmisest lõplikult või osaliselt loobuvad, hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna ning suunata sel teel vabanevad individuaalsed kvoodid riigi varudesse;

b) määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks tingimused, mille korral pädev asutus või selle asutuse määratud organ võib kvoodiaasta alguses tootjatele tasu eest ümber jaotada individuaalseid kvoote, millest teised tootjad on eelmise kvoodiaasta lõpuks lõplikult loobunud, saades selle eest hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna, mis on võrdne eespool nimetatud tasuga;

c) koondada ja kontrollida individuaalsete piimakvootide ilma maata üleminekuid;

d) näha ette juhul, kui maa on kantud üle eesmärgiga parandada keskkonda, et asjaomane individuaalne kvoot eraldatakse tootjale, kes on maast loobunud, kuid kes soovib piimatootmist jätkata;

e) määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks piirkonnad või varumisalad, mille piires piimatootmise struktuuri parandamiseks lubatakse individuaalseid piimakvoote üle kanda, ilma et läheks üle vastav maavaldus;

f) lubada juhul, kui tootja esitab taotluse pädevale asutusele või selle asutuse määratud organile, kanda piimatootmise struktuuri põllumajandusettevõtte tasandil parandamiseks või tootmise ekstensiivistamise võimaldamiseks individuaalseid piimakvoote lõplikult üle, ilma et läheks üle vastav maavaldus, või vastupidi.

2. Lõike 1 sätteid võib rakendada siseriiklikul tasandil, asjakohasel piirkondlikul tasandil või määratletud varumisaladel.

Artikkel 73

Ülekandmiste osa kinnipidamine

1. Artiklites 71 ja 72 osutatud ülekandmiste puhul võivad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel suunata osa individuaalsest kvoodist riigi varudesse.

2. Kui individuaalsed piimakvoodid on artiklite 71 ja 72 kohaselt üle kantud või kantakse üle koos vastava maaga või ilma rendilepingu või muu samaväärsete õiguslike tagajärgedega vahendi abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, kas ja millistel tingimustel suunatakse kogu kvoot või osa sellest tagasi riigi varudesse.

Artikkel 74

Abi kvootide saamiseks

Ükski ametiasutus ei tohi anda kvootide omandamisega vahetult seotud rahalist abi käesoleva jaotise alusel kvootide ostmisel, ülekandmisel või jaotamisel.

III alajaotis

Kvootide ületamine

Artikkel 75

Ülejäägitasu

1. II alajaotise kohaselt kehtestatud riiklike kvootide ületamise korral tuleb turustatud piimalt ja muudelt piimatoodetelt tasuda ülejäägitasu.

Tasu suurus on 27,83 eurot 100 kg piima kohta.

2. Liikmesriik maksab ühendusele ülejäägitasu tarnete ja otseturustamise vahel eristatud kindlaksmääratud riiklike kvootide ületamise eest; tasu makstakse EAGFi 99% ulatuses nõutavast summast asjaomasele kvoodiaastale järgneva 16. oktoobri ja 30. novembri vahel.

3. Kui lõikes 1 ettenähtud ülejäägitasu ei ole enne maksetähtpäeva makstud, arvab komisjon pärast põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist maksmata jäänud ülejäägitasuga samaväärse summa maha määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 14 ja artikli 15 lõike 2 kohastest igakuistest maksetest. Enne otsuse tegemist hoiatab komisjon asjaomast liikmesriiki, kes teatab oma seisukoha ühe nädala jooksul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2040/2000 [59] artikli 14 sätteid ei kohaldata.

4. Komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli rakendamise korra.

Artikkel 76

Tootjate osa makstavas ülejäägitasus

Artiklite 77 ja 80 sätete kohaselt jaotatakse ülejäägitasu tervenisti nende tootjate vahel, kes on artikli 63 lõikes 2 osutatud riiklike kvootide ületamisele kaasa aidanud.

Ilma et see piiraks artikli 77 lõike 3 ja artikli 80 lõike 1 kohaldamist, on tootjad kohustatud maksma liikmesriigile oma osa ülejäägitasust, mis arvutatakse artiklite 66, 67 ja 77 sätete kohaselt, üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud kasutada olevaid kvoote.

Artikkel 77

Tarnetelt makstav ülejäägitasu

1. Lõpliku ülejäägitasuaruande koostamiseks suurendatakse või vähendatakse koefitsientide abil ja komisjoni sätestatud tingimustel iga tootja tarnitud koguseid, et need kajastaks kõiki erinevusi piima tegeliku rasvasisalduse ja baasrasvasisalduse vahel.

2. Kui riiklikul tasandil on lõike 1 kohaselt korrigeeritud tarnete summa väiksem tegelikult tehtud tarnetest, arvutatakse tasu tegelikult tehtud tarnete põhjal. Sellistel juhtudel vähendatakse iga vähendust proportsionaalselt nii, et korrigeeritud tarnete summa oleks vastavuses tegelikult tehtud tarnetega.

Kui riiklikul tasandil on lõike 1 kohaselt korrigeeritud tarnete summa suurem tegelikult tehtud tarnetest, arvutatakse tasu korrigeeritud tarnete põhjal.

3. Iga tootja osa makstavast ülejäägitasust kehtestatakse liikmesriigi otsusega pärast seda, kui kogu tarnete jaoks eraldatud riikliku kvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud proportsionaalselt iga tootja individuaalsete kvootidega või liikmesriikide kehtestatavate objektiivsete kriteeriumide järgi:

a) kas riiklikul tasandil selle summa põhjal, mille võrra iga tootja kvooti on ületatud,

b) või kõigepealt kokkuostja tasandil ja seejärel vajaduse korral riiklikul tasandil.

Artikkel 78

Kokkuostjate osa

1. Kokkuostjad vastutavad asjaomastelt tootjatelt nende osamaksu kogumise eest ning maksavad enne komisjoni kehtestatavat kuupäeva ning komisjoni sätestatavas korras liikmesriigile selliste osamaksude summa, mis arvatakse maha ületootmise eest vastutavatele tootjatele makstavast piimahinnast, või kui see ei õnnestu, siis muude asjakohaste vahendite abil kogutud summa.

2. Kui üks kokkuostja asendab osaliselt või täielikult mõnda teist kokkuostjat või -ostjaid, tuleb selle kvoodiaasta ülejäänud osa puhul arvesse võtta tootja individuaalseid kvoote, millest on lahutatud juba tarnitud kogused, kusjuures silmas tuleb pidada koguste rasvasisaldust.

Esimene lõik kehtib ka juhul, kui tootja vahetab ühe kokkuostja teise vastu.

3. Kui võrdlusperioodi jooksul ületavad tootja tarnitud kogused selle tootja kasutada olevat kvooti, võib asjaomane liikmesriik otsustada, et kokkuostja vähendab tootja osamaksu ettemaksena asjaomase tootja poolt üle kvoodi tarnitud piima hinda liikmesriigi poolt sätestatavate üksikasjalike eeskirjade kohaselt. Liikmesriik võib kehtestada konkreetse korra, et võimaldada kokkuostjatel arvata see ettemakse maha juhul, kui tootjad tarnivad mitmele kokkuostjale.

Artikkel 79

Heakskiitmine

Kokkuostja staatuse peab eelnevalt heaks kiitma liikmesriik kooskõlas komisjoni sätestatud kriteeriumidega.

Tingimused, mida tootjad peavad täitma otseturustamise korral, ja sellise müügiga seotud teabe määrab kindlaks komisjon.

Artikkel 80

Otseturustamiselt makstav ülejäägitasu

1. Otseturustamise korral kehtestatakse liikmesriigi otsusega iga tootja osa makstavast ülejäägitasust sobival territoriaalsel või riiklikul tasandil pärast seda, kui kogu otseturustamise jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud.

2. Liikmesriigid kehtestavad müüdud, üleantud või müüdud või üleantud piimatoodete valmistamiseks kasutatud piima üldkoguse ülejäägitasult nõutava tootja osamaksu arvutamise aluse, kohaldades komisjoni kehtestatud kriteeriume.

3. Lõpliku ülejäägitasuaruande koostamisel ei võeta arvesse rasvasisaldusega seotud parandusi.

4. Ülejäägitasu liikmesriigi pädevale asutusele maksmise viisi ja aja määrab kindlaks komisjon.

Artikkel 81

Üleliia makstud või maksmata summad

1. Kui tarnete või otseturustamise puhul leitakse, et ülejäägitasu tuleb maksta ja kui tootjatelt kogutud osamaks on sellest tasust suurem, võib liikmesriik:

a) kasutada ülejääki osaliselt või tervikuna artikli 72 lõike 1 punktis a osutatud meetmete rahastamiseks ja/või

b) jagada selle osaliselt või tervikuna tootjatele:

- kes kuuluvad mõnda sellisesse eelistatud tootjate rühma, mille liikmesriik on kehtestanud objektiivsete kriteeriumide alusel ning komisjoni sätestatavas korras kehtestatava ajavahemiku jooksul, või

- kes on erandlikus olukorras käesoleva peatükiga kehtestatud piima ja muude piimatoodete kvoodisüsteemiga mitteseotud riiklike eeskirjade tõttu.

2. Kui ülejäägitasu ei ole vaja maksta, tagastatakse kõik kokkuostjate või liikmesriigi kogutud ettemaksed hiljemalt järgmise kvoodiaasta lõpuks.

3. Kui kokkuostja ei täida kohustust koguda artikli 78 kohaselt tootjate osa makstavast ülejäägitasust, võivad liikmesriigid koguda tasumata summad otse tootjatelt, ilma et see piiraks karistusi, mida liikmesriik võib kohaldada kohustusi rikkunud kokkuostja suhtes.

4. Kui tootja või kokkuostja ei järgi maksmiseks ettenähtud tähtaega, tuleb liikmesriigile maksta komisjoni kehtestatavat viivist.

IV JAOTIS

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 82

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad käsitleda eelkõige järgmist:

a) artiklite 58, 59, 60 ja 61 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige tootmistoetuste andmise tingimused, nende suurus ja toetuskõlblikud kogused;

b) lisateave, mille peavad esitama artiklis 54 nimetatud tunnustatud ettevõtjad, ning kriteeriumid sanktsioonide ning ettevõtjate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

c) artiklites 55 ja 61 osutatud summade kehtestamine;

d) artiklis 60 sätestatud tähtaegade erandid.

IV peatükk

toetuskavad

I JAOTIS

TÖÖTLEMISTOETUS

I alajaotis

kuivsööt

Artikkel 83

Toetuskõlblikud ettevõtjad

1. Kuivsöödasektori toodete puhul antakse töötlemistoetust ettevõtjatele, kes töötlevad kõnealuse sektori tooteid, mis kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

a) töötlemisettevõtjad, kes on sõlminud lepingud kuivatatava sööda tootjatega. Kui tegemist on tootja tarnitud sööda töötlemist käsitleva töötlemislepinguga, peab lepingus olema klausel, mis sisaldab töötlemisettevõtja kohustust maksta tootjale lepingu alusel töödeldud koguse eest saadud toetust;

b) ettevõtjad, kes töötlevad oma saaki või, kui tegemist on kontserniga, selle liikmete saaki;

c) ettevõtjad, kes on saanud oma tarned juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, kes on sõlminud lepingud kuivatatava sööda tootjatega.

2. Lõikes 1 sätestatud toetust antakse kuivsööda puhul, mis on töötlemisettevõttest välja viidud ja vastab järgmistele tingimustele:

a) sööda maksimaalne niiskusesisaldus on 11–14%; see võib varieeruda olenevalt toote esitusviisist;

b) kuivaine minimaalne toorvalgusisaldus peab olema vähemalt:

i) 15% I lisa IV osa punktis a ja punkti b teises taandes nimetatud toodete puhul;

ii) 45% I lisa IV osa punkti b esimeses taandes nimetatud toodete puhul;

c) toode on veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

Artikkel 84

Ettemakse

1. Töötlemisettevõtjatel on õigus saada ettemakset suuruses 19,80 eurot tonni kohta või 26,40 eurot tonni kohta juhul, kui ettevõtja on esitanud tagatise 6,60 eurot tonni kohta.

Liikmesriigid korraldavad vajaliku kontrolli toetuse saamise õiguse kindlakstegemiseks. Kui toetuse saamise õigus on kindlaks tehtud, makstakse ettemakse välja.

Ettemakse võidakse välja maksta ka enne, kui toetuse saamise õigus on kindlaks tehtud, kui töötleja esitab tagatise, mis on võrdne ettemakse summaga, millele on liidetud 10%. Nimetatud tagatist kasutatakse ka tagatisena esimese lõigu tähenduses. Niipea kui toetuse saamise õigus on kindlaks tehtud, vähendatakse tagatist esimeses lõigus märgitud tasemeni; tagatis vabastatakse täielikult toetuse jääksumma väljamaksmisel.

2. Ettemakse maksmiseks peab kuivsööt olema töötlemisettevõttest välja viidud.

3. Kui on tehtud ettemakse, makstakse lõppsumma, mis võrdub ettemaksu summa ja töötlemisettevõtjale makstava toetuse kogusumma vahelise erinevusega, kui artikli 85 lõikes 2 ei sätestata teisiti.

4. Kui tehtud ettemakse ületab kogusummat, millele töötlemisettevõtjal on artikli 85 lõike 2 kohaldamisel õigus, maksab töötleja liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmise korral tagasi toetuse summat ületava osa.

Artikkel 85

Toetuse suurus

1. Artiklis 83 ettenähtud toetuse suurus on 33 eurot tonni kohta.

2. Kui mõnel turustusaastal ületab kuivsöödakogus, mille puhul taotletakse toetust, artiklis 86 kehtestatud garanteeritud maksimumkoguse, vähendatakse toetust erandina lõikest 1 neis liikmesriikides, kus tootmine ületab garanteeritud riikliku koguse, vähendades kulusid võrdeliselt asjaomase liikmesriigi garanteeritud maksimumkoguse ületamise protsendiga ületamise kogusummast.

Komisjon kehtestab vähendamise tasemel, mille puhul eelarvekulud ei ületa kulusid, mis oleksid tekkinud, kui garanteeritud maksimumkogust ei oleks ületatud.

Artikkel 86

Garanteeritud kogus

Ühe turustusaasta garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda artiklis 83 osutatud toetust, kehtestatakse 4 960 723 tonni kunstlikult kuivatatud ja/või päikesekuiva sööta. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt IX lisa punktile B.

Artikkel 87

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige sisaldada järgmist käsitlevaid eeskirju:

a) toetust taotlevate ettevõtjate esitatavad deklaratsioonid;

b) toetuskõlblikkuse tingimused, eelkõige laoarvestuse pidamine ja lisadokumentatsioon;

c) käesolevas alajaotises ettenähtud toetuse andmine ja ettemakse tegemine, samuti artikli 84 lõikes 1 ettenähtud tagatiste vabastamine;

d) tingimused ja kriteeriumid, mida peavad täitma artiklis 83 osutatud ettevõtjad, ning kui ettevõtjad saavad oma tarned juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, siis nende isikute antavate garantiide eeskirjad;

e) liikmesriikide kohaldatavad kuivatatava sööda ostjate tunnustamise tingimused;

f) artikli 83 lõikes 2 osutatud kvaliteedistandardite kindlaksmääramise kriteeriumid;

g) lepingute sõlmimise kriteeriumid ja lepingutes sisalduvad andmed;

h) artiklis 86 osutatud garanteeritud maksimumkoguse kohaldamine;

i) lisanõuded lisaks artiklis 83 sätestatuile, eelkõige karoteeni- ja kiusisalduse kohta.

II alajaotis

Kiu tootmiseks kasvatatud lina ja kanep

Artikkel 88

Toetuskõlblikkus

1. Toetust kiu tootmiseks kasvatatud lina- ja kanepivarte töötlemiseks antakse heakskiidetud esmatöötlejatele selle kiukoguse põhjal, mis tegelikult saadakse vartest, mille suhtes on põllumajandustootjaga sõlmitud ostu-müügileping.

Kui põllumajandustootjad säilitavad nende varte omandiõiguse, mida nad on lasknud töödelda heakskiidetud esmatöötlejaga sõlmitud lepingu alusel, ja tõendavad, et nad on saadud kiu turule viinud, antakse toetus põllumajandustootjatele.

Kui heakskiidetud esmatöötleja ja põllumajandustootja on üks ja sama isik, asendatakse ostu-müügileping asjaomase poole kohustusega ise töötlemistoimingud teha.

2. Käesolevas alajaotises on „heakskiidetud esmatöötleja” füüsiline või juriidiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus (sõltumata ühenduse või selle liikmete õiguslikust seisundist vastavalt liikmesriigi õigusele), kelle on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil isiku või rühma linakiu tootmise seadmed paiknevad.

Artikkel 89

Toetuse määr

1. Artiklis 88 ettenähtud töötlemistoetuse suurus on 200 eurot pika linakiu tonni kohta.

2. Toetuskõlbliku kiu koguseid piiratakse nende alade alusel, mille kohta kehtib üks artiklis 88 nimetatud lepingutest või kohustustest.

Esimeses lõigus nimetatud piirangute määramisel peavad liikmesriigid järgima artiklis 91 nimetatud garanteeritud riiklikke koguseid.

Artikkel 90

Ettemakse

Heakskiidetud esmatöötleja taotluse korral tehakse saadud kiu koguse põhjal artiklis 88 osutatud toetuse ettemakse.

Artikkel 91

Garanteeritud kogus

1. Pika linakiu garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda toetust, kehtestatakse 80 878 tonni turustusaasta kohta. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt IX lisa punktile A.

2. Kui ühes liikmesriigis saadud kiud pärineb mõnes teises liikmesriigis toodetud vartest, arvatakse asjaomase kiu kogused maha selle liikmesriigi garanteeritud riiklikust kogusest, kus varred koristati. Toetust maksab see liikmesriik, kelle garanteeritud riikliku koguse suhtes tasaarvestus tehti.

Artikkel 92

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige sisaldada järgmist käsitlevaid eeskirju:

a) artiklis 88 osutatud esmatöötlejate heakskiitmise tingimused;

b) tingimused, mille peavad täitma heakskiidetud esmatöötlejad artikli 88 lõikes 1 osutatud ostu-müügi lepingute ja kohustuste puhul;

c) nõuded, mille põllumajandustootjad peavad täitma artikli 88 lõike 1 teises lõigus osutatud juhul;

d) kriteeriumid, millele peab vastama pikk linakiud;

e) toetuse andmise ja ettemakse tegemise tingimused, eelkõige tõendus varte töötlemise kohta;

f) artikli 89 lõikes 2 osutatud piirangu kindlaksmääramise tingimused.

II JAOTIS

TOOTMISTOETUS

Artikkel 93

Tärklise tootmistoetus

1. Tootmistoetust võib anda:

a) maisist, nisust või kartulist saadud tärklise ning teatavate kaupade valmistamiseks kasutatavate teisendtoodete puhul, mille nimekirja koostab komisjon;

b) tärklise tootmiseks kasutatava muu teravilja märkimisväärse kodumaise tootmise puudumisel järgmiste Soomes ja Rootsis igal turustusaastal odrast ja kaerast saadud tärklise koguste puhul, kui see ei põhjusta nimetatud kahest teraviljast toodetava tärklisetoodangu suurenemist:

i) 50 000 tonni Soomes;

ii) 10 000 tonni Rootsis.

2. Komisjon määrab lõikes 1 nimetatud toetuse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel.

Artikkel 94

Suhkrusektori tootmistoetus

1. I lisa III osa punktides b–e loetletud suhkrusektori toodetele võib anda tootmistoetust juhul, kui suhkru ülejääk või imporditud suhkur, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole kättesaadav hinnaga, mis vastab artikli 59 lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete tootmise maailmahinnale.

2. Lõikes 1 osutatud tootmistoetus määratakse kindlaks, võttes arvesse eriti imporditud suhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis ettevõtjatel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning ühenduse turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või võrdlushinda, juhul kui suhkru ülejääki ei ole.

Artikkel 95

Toetuse andmise tingimused

Komisjon kehtestab käesolevas jaotises osutatud tootmistoetuste andmise tingimused, toetuste suuruse ja toetuskõlblikud kogused.

III JAOTIS

PIIMA- JA PIIMATOOTESEKTORI TOETUSED

Artikkel 96

Loomasöödaks mõeldud lõssi ja lõssipulbri toetus

1. Toetust antakse loomasöödaks mõeldud lõssi ja lõssipulbri puhul komisjoni poolt kehtestatud tingimuste ja tootestandardite alusel.

Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse mõisteid “petipiim” ja “petipiimapulber” samas tähenduses kui mõisteid “lõss” ja “lõssipulber”.

2. Komisjon määrab toetuse suuruse kindlaks, arvestades järgmisi tegureid:

a) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushind;

b) lõssi ja lõssipulbri tarneolukorra ja nende loomasöödana kasutamise muutused;

c) vasikate hinna suundumused;

d) lõssipulbriga konkureerivate valgurikaste söötade turuhindade suundumused.

Artikkel 97

Kaseiiniks või kaseinaatideks töödeldud lõssi toetus

1. Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse toetust ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, kui kõnealune lõss ja sellest toodetud kaseiin või kaseinaadid vastavad komisjoni kindlaksmääratud tootestandarditele.

2. Komisjon määrab toetuse suuruse kindlaks, arvestades järgmisi tegureid:

a) lõssipulbri võrdlushind või esmaklassilise pihustusmenetlusel saadud lõssipulbri turuhind, kui see on võrdlushinnast kõrgem;

b) kaseiini ja kaseinaatide turuhinnad ühenduse turul ja maailmaturul.

Toetuse suurus võib erineda vastavalt sellele, kas lõss on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, ning vastavalt nimetatud toodete kvaliteedile.

Artikkel 98

Toetus koore, või ja kontsentreeritud või ostmiseks alandatud hindadega

Kui tekivad piimatoodete ülejäägid või on nende tekkimise oht, võib komisjon otsustada, et komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse toetust, et koort, võid ja kontsentreeritud võid saaksid alandatud hindadega osta järgmised tarbijad:

a) mittetulundusasutused ja -organisatsioonid;

b) sõjavägi ja sellega võrdsustatud üksused liikmesriikides;

c) kondiitritoodete ja jäätise tootjad;

d) muude komisjoni kindlaksmääratavate toiduainete tootjad;

e) kontsentreeritud või otsetarbijad.

Artikkel 99

Toetus õpilaste varustamiseks piimatoodetega

1. Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse ühenduse toetust selleks, et pakkuda haridusasutuste õpilastele teatavaid komisjoni kindlaksmääratud töödeldud piimatooteid, mis kuuluvad CN-koodide 0401, 0403, 0404 90 ja 0406 alla või CN-koodi 2202 90 alla.

2. Erandina artiklist 172 võivad liikmesriigid lisaks ühenduse toetusele anda riiklikku toetust haridusasutuste õpilaste varustamiseks lõikes 1 osutatud toodetega. Liikmesriigid võivad rahastada riiklikku toetust piimasektoris kehtestatava maksu abil või piimasektori mis tahes muu osalemise abil.

3. Täispiima puhul on ühenduse toetus 18,15 eurot 100 kg kohta.

Muude piimatoodete puhul määrab komisjon toetuse suuruse kindlaks asjaomaste toodete piimasisaldust arvestades.

4. Lõikes 1 osutatud toetust antakse kõige rohkem 0,25 liitri piimaekvivalendi jaoks õpilase kohta päevas.

IV JAOTIS

OLIIVISEKTORI TOETUSED

Artikkel 100

Ettevõtjate organisatsioonidele antavad toetused

1. Ühendus rahastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 kohaselt liikmesriikide poolt kinnipeetud summade abil artiklis 119 osutatud ettevõtjate organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas:

a) oliivisektori turu järelevalve ja haldamine;

b) oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine;

c) oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine;

d) oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eriti lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine, riiklike asutuste järelevalve all;

e) teabe levitamine ettevõtjate organisatsioonide tehtava töö kohta, mille eesmärk on parandada oliiviõli kvaliteeti.

2. Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ühendusepoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud osaga. Rahastatakse toetuskõlblikke kulusid, mille ülempiir on:

a) 100% tegevuste puhul lõike 1 punktides a ja b osutatud valdkondades;

b) 100% põhivarasse investeerimise puhul ja 75% muude tegevuste puhul lõike 1 punktis c osutatud valdkondades;

c) 75% tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktides d ja e osutatud valdkondades, ja 50% muu tegevuse puhul nendes valdkondades.

Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50% kuludest, mida ühendusepoolne rahastamine ei kata.

Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige liikmesriikide vastuvõetud programmide heakskiitmise korra ning programmide raames toetuskõlblike tegevuste liigid.

3. Ilma et see piiraks mistahes erisätteid, mida komisjon võib artikli 187 kohaselt vastu võtta, kontrollivad liikmesriigid ühenduse rahalise toetuse andmiseks sätestatud tingimuste täitmist. Selleks auditeerivad liikmesriigid tööprogramme ja täidavad kontrollikava, mis sisaldab riskianalüüsi alusel kindlaksmääratud proovi ning hõlmab vähemalt 30% oliivisektori tootjaorganisatsioonidest ja kõikidest käesoleva artikli alusel ühenduse rahalist toetust saavatest ettevõtjate organisatsioonidest iga aasta kohta.

V JAOTIS

ÜHENDUSE TUBAKAALASE UURIMISTÖÖ JA TEABELEVI FOND

Artikkel 101

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

1. Asutatakse ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevifond (edaspidi „fond”), millest rahastatakse järgmiste valdkondade meetmeid:

a) üldsuse teadlikkuse tõstmine tubaka mis tahes viisil tarbimise kahjulikest mõjudest, eelkõige teavitamise ja koolitamise abil; tubaka tarbimise suundumuste kindlaksmääramiseks andmete kogumine ja suitsetamise epidemioloogiliste uuringute tegemine kogu ühenduses ning nikotiinist sõltuvusse sattumise vältimist käsitlevad uurimused;

b) tubakakasvatajate muudele põllukultuuride kasvatamisele üleminekut või uusi töökohti loovat majandustegevust soodustavad erimeetmed ning sellekohaseid võimalusi käsitlevad uuringud.

2. Fondi rahastatakse:

a) lõikes 1 osutatud meetmete osas 2002. saagiaastal 2% ning 2003., 2004. ja 2005. saagiaastal 3% määruse (EMÜ) nr 2075/92 I jaotises ettenähtud lisatasust kuni 2005. saagiaastani (kaasa arvatud);

b) 2006. ja 2007. kalendriaastal vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110m.

3. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

VI JAOTIS

MESINDUSE ERISÄTTED

Artikkel 102

Reguleerimisala

1. Mesindustoodete tootmise ja turustamise üldiste tingimuste parandamiseks võib iga liikmesriik koostada kolmeaastase riikliku programmi (edaspidi „mesindusprogramm”).

2. Erandina artiklist 172 ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89:

a) rahaliste toetuste suhtes, mida liikmesriigid annavad meetmetele, mis saavad ühenduse toetust käesoleva jaotise sätete alusel;

b) riikliku eriabi suhtes, mida antakse struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi.

Punktis b nimetatud abist peavad liikmesriigid komisjonile teatama artiklis 106 sätestatud mesindusprogrammi esitamisel.

Artikkel 103

Toetuskõlblikud meetmed

Mesindusprogrammides võib ette näha järgmisi meetmeid:

a) tehniline abi mesinikele ja mesinike rühmitustele;

b) varroatoositõrje;

c) mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

d) meetmed mee füüsikalis-keemilisi analüüse tegevate laborite toetamiseks;

e) toetusmeetmed mesitarude hulga suurendamiseks ühenduses;

f) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005 [60] EAFRDst rahastatavate meetmete suhtes mesindusprogrammi ei kohaldata.

Artikkel 104)

Mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuring

Selleks et vastata artikli 105 lõikes 1 sätestatud osalise rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid.

Artikkel 105

Rahastamine

1. Ühendus rahastab mesindusprogramme osaliselt, hüvitades kuni 50% liikmesriikide tehtud kulutustest.

2. Mesindusprogrammi raames võetud meetmetega seotud kulutused peavad liikmesriikidel olema tehtud iga aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 106

Nõustamine

Mesindusprogramm tuleb koostada tihedas koostöös esindusorganisatsioonide ja mesindusühistutega. Programm esitatakse komisjonile kinnitamiseks.

VII JAOTIS

SIIDIUSSISEKTORI TOETUSED

Artikkel 107

Siidiussikasvatajaile antav toetus

1. Toetust antakse ühenduses kasvatatud ning CN-koodi 0106 00 90 alla kuuluvate siidiusside ja CN-koodi 0511 99 80 alla kuuluvate siidiussimunade puhul.

2. Toetust antakse siidiussikasvatajatele iga kasutatud siidiussimunade kasti kohta tingimusel, et kastid sisaldavad kindlaksmääratavat munade miinimumkogust ja usside kasvatamine on edukalt lõpetatud.

3. Ühe kasutatud siidiussimunade kasti kohta makstav toetus on 133,26 eurot.

Artikkel 108

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis hõlmavad eelkõige artikli 107 lõikes 2 osutatud miinimumkogust.

II JAGU

TURUSTAMIST JA TOOTMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

I peatükk

Turustusnormid ja tootmistingimused

I JAOTIS

TURUSTUSNORMID

Artikkel 109

Turustusnormid

1. Komisjon võib ette näha järgmiste sektorite ühe või mitme toote turustusnormid:

a) oliivid,

b) banaanid,

c) elustaimed,

d) munad,

e) linnuliha.

2. Lõikes 1 osutatud normid:

a) kehtestatakse, võttes arvesse eelkõige asjaomaste toodete eripära, vajadust tagada tingimused nende toodete sujuvaks müügiks turul ning tarbijate huvi saada piisavad ja läbipaistvad tootekirjeldused;

b) võivad eelkõige seonduda kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse ja tähistamisega.

3. Kui komisjon ei ole lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumide kohaselt ette näinud teisiti, võib tooteid, mille kohta on sätestatud turustusnormid, ühenduses turustada üksnes nende normide kohaselt.

Ilma et see piiraks erisätteid, mille komisjon võib vastu võtta käesoleva määruse artikli 187 alusel, kontrollivad liikmesriigid, kas need tooted vastavad neile normidele, ning kohaldavad asjakohaseid karistusi.

Artikkel 110

Piima ja piimatoodete turustusnormid

1. Toiduaineid tohib turustada piima ja piimatoodetena üksnes juhul, kui need vastavad X lisas sätestatud määratlustele ja nimetustele.

2. Ilma et see piiraks rahvatervise kaitse meetmeid, võib CN-koodi 0401 alla kuuluvat inimestele tarbimiseks mõeldud piima ühenduses turustada üksnes XI lisa tingimuste kohaselt.

Artikkel 111

Rasvade turustusnormid

Ilma et see piiraks artikli 110 lõike 1 ning nende veterinaaria ja toiduainete valdkonnas vastuvõetud sätete kohaldamist, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiustandarditele ning loomade ja inimeste tervise kaitse, kohaldatakse XII lisas sätestatud standardeid järgmiste inimestele tarbimiseks mõeldud toodete suhtes, mille rasvasisaldus on vähemalt 10%, kuid mitte rohkem kui 90% massist:

a) piimarasvad, mille CN-kood on 0405 ja ex 2106;

b) rasvad, mille CN-kood on ex 1517;

c) rasvad, mis koosnevad taimse ja/või loomse päritoluga toodetest, mille CN-kood on ex 1517 ja ex 2106.

Rasvad peavad lisatud soola arvestamata moodustama vähemalt kaks kolmandikku nende toodete kuivainest.

Neid norme kohaldatakse üksnes toodete suhtes, mis on 20 °C juures tahked ja sobivad kasutamiseks võidena.

Artikkel 112

Humala sertifitseerimine

1. Humalasektori toodete suhtes, mis on koristatud või valmistatud ühenduses, kohaldatakse sertifitseerimismenetlust.

2. Sertifikaadi võib välja anda üksnes toodete puhul, millel on teatavale turustusetapile vastavad minimaalsed kvaliteediomadused. Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

3. Sertifikaatidel peab olema näidatud vähemalt:

a) humala tootmise koht;

b) saagiaasta;

c) sordid.

4. Humalasektori tooteid võib turustada või eksportida üksnes juhul, kui on välja antud lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sertifikaat.

Humalasektori importtoodete puhul loetakse artikli 152 lõikes 2 ettenähtud tõendid sertifikaadiga samaväärseks.

5. Komisjon võib vastu võtta meetmed, millega kehtestatakse erandid lõikest 4:

a) teatavate kolmandate riikide kaubandusnõuete rahuldamiseks või

b) erikasutuseks ettenähtud toodete puhul.

Esimeses lõigus osutatud meetmed:

a) ei tohi takistada turustada tavapäraseid tooteid, millele on välja antud sertifikaat; ning

b) nendega peavad kaasnema tagatised, et vältida segiminekut nende toodetega.

Artikkel 113

Oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustusnormid

1. XIII lisas sätestatud oliiviõlide ja oliivijääkõlide kirjelduste ja määratluste kasutamine on kohustuslik asjaomaste toodete turustamisel ühenduses ja kui see on vastavuses kohustuslike rahvusvaheliste eeskirjadega, kauplemisel kolmandate riikidega.

2. Jaemüügi etapis võib turustada üksnes XIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b ning punktides 3 ja 6 nimetatud õli.

II JAOTIS

TOOTMISTINGIMUSED

Artikkel 114

Kaseiini ja kaseinaatide kasutamine juustu toomisel

XIII lisa V osa punktis 2 määratletud kaseiini ja kaseinaatide kasutamiseks juustu valmistamisel on vaja eelnevat luba, mis antakse ainult juhul, kui nende ainete kasutamine on selliste toodete valmistamisel hädavajalik.

Artikkel 115

Etüülalkoholi tootmismeetod

Komisjon võib kehtestada asutamislepingu I lisas loetletud konkreetsetest põllumajandustoodetest valmistatava etüülalkoholi tootmismeetodi ja omadused.

III JAOTIS

MENETLUSEESKIRJAD

Artikkel 116

Normide, üksikasjalike eeskirjade ja erandite vastuvõtmine

Komisjon võtab vastu käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige seonduda järgmisega:

a) artiklis 109 osutatud turustusnormid, sealhulgas normidest erandite tegemise eeskirjad, normides nõutud üksikasjade esitamise eeskirjad ning normide kohaldamise eeskirjad ühendusse imporditud ja ühendusest eksporditud toodete kohta;

b) eeskirjad, mis käsitlevad küsimust, kas tooteid, millele on kehtestatud normid, tohib ühenduses turustada üksnes nende normide kohaselt;

c) seoses määratluste ja nimetustega, mida võib kasutada piima ja piimatoodete turustamisel vastavalt artikli 110 lõikele 1:

i) X lisa III osa punkti 1 teises lõigus nimetatud toodete nimekirja koostamine ja vajaduse korral täiendamine liikmesriikide saadetud nimekirjade põhjal;

ii) vajaduse korral X lisa II osa punkti 2 teise lõigu punktis a esitatud nimetuste loendi täiendamine;

d) seoses artiklis 111 osutatud võiderasvade normidega:

i) XII lisa I osa punkti 2 kolmanda lõigu punktis a nimetatud toodete nimekiri, mis koostatakse liikmesriikide poolt komisjonile saadetud nimekirjade alusel;

ii) analüüsimeetodid artiklis 111 märgitud toodete koostise ja tootmisviisi kontrollimiseks;

iii) proovivõtmise üksikasjalikud eeskirjad;

iv) üksikasjalikud eeskirjad statistilise informatsiooni hankimiseks artiklis 111 märgitud toodete turgude kohta;

e) artiklis 112 nimetatud humalasektori toodete minimaalsed kvaliteediomadused;

f) kasutatavad analüüsimeetodid, kui neid kohaldatakse;

g) seoses artiklis 114 osutatud kaseiini ja kaseinaatide kasutamisega:

i) tingimused, millest lähtudes liikmesriigid lube välja annavad, samuti maksimaalsed lisatavad protsendimäärad objektiivsete kriteeriumide alusel ja tehnoloogilisi vajadusi arvesse võttes;

ii) alapunkti i kohaselt loa saanud ettevõtete kohustused.

II peatükk

Tootjate organisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 117

Tootjate organisatsioonid

Liikmesriigid tunnustavad tootjate organisatsioone, mis:

a) koosnevad tootjatest, kes kuuluvad ühte järgmistest sektoritest:

i) humalasektor;

ii) oliivisektor;

iii) siidiussisektor;

b) on asutatud tootjate algatusel;

c) järgivad konkreetset eesmärki, eelkõige:

i) koondada pakkumist ja turustada liikmete tooteid;

ii) kohandada tootmist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;

iii) edendada tootmise ratsionaliseerimist ja mehhaniseerimist.

Artikkel 118

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

Liikmesriik tunnustab tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a) koosnevad järgmiste sektorite toodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest:

i) oliivisektor;

ii) tubakasektor;

b) on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -ühenduste algatusel;

c) järgivad konkreetset eesmärki, eelkõige:

i) koondada ja koordineerida liikmete toodangu pakkumist ja turustamist;

ii) kohandada tootmist ja töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;

iii) edendada tootmise ratsionaliseerimist ja täiustamist;

iv) teha sobivate tootmismeetodite ja turuarengute uuringuid.

Kui tootmisharudevahelised organisatsioonid tegutsevad mitme liikmesriigi territooriumil, annab neile tunnustuse komisjon.

Artikkel 119

Ettevõtjate organisatsioonid

Käesoleva määruse tähenduses on ettevõtjate organisatsioonid oliive tootvate ja töötlevate ettevõtjate või nende ühenduste tunnustatud organisatsioonid, sealhulgas tootjate organisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid.

II JAOTIS

TUBAKASEKTORI TOOTMISHARUDEVAHELISI ORGANISATSIOONE KÄSITLEVAD EESKIRJAD

Artikkel 120

Organisatsioonivälistelt isikutelt kogutav tasu

1. Kui ühte või mitut lõikes 2 loetletud tegevust korraldab tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon ning tegevus vastab nende isikute üldistele majanduslikele huvidele, kelle tegevus on asjaomase toote või asjaomaste toodetega seotud, võib tunnustuse andnud liikmesriik või komisjon, kui tunnustuse andis komisjon, otsustada, et isikud või ühendused, kes organisatsiooni ei kuulu, kuid saavad nimetatud tegevusest kasu, peavad maksma organisatsioonile tema liikmete poolt makstuga võrdse või sellest väiksema summa, kuivõrd neid summasid kasutatakse kõnesoleva tegevuse otseste kulude, välja arvatud halduskulude katmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud tegevused peavad olema seotud vähemalt ühega järgmistest eesmärkidest:

a) toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervist mitteohustavate kasutusalade uuringud;

b) uuringud lehttubaka või pallpakendis tubaka kvaliteedi parandamiseks;

c) taimekaitsevahendite kasutamise vähenemist ning mulla ja keskkonna kaitset tagavate viljelusmeetodite uuringud.

3. Asjaomased liikmesriigid peavad komisjonile teatama otsustest, mille nad kavatsevad lõike 1 alusel teha. Otsuseid ei tohi kohaldada kolme kuu jooksul alates neist komisjonile teatamise kuupäevast. Komisjon võib selle aja jooksul nõuda otsuse projekti täielikku või osalist tagasilükkamist, kui kavandatav üldine majandushuvi ei ole piisavalt põhjendatud.

4. Kui komisjoni poolt käesoleva peatüki kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevus vastab üldistele majandushuvidele, teatab komisjon oma otsuse projektist asjaomastele liikmesriikidele, kes võivad seejärel kahe kuu jooksul oma märkused esitada.

III JAOTIS

MENETLUSEESKIRJAD

Artikkel 121

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige iga sektori tootjate, tootmisharudevaheliste ja ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise tingimused ja korra, sealhulgas:

a) organisatsioonide konkreetsed eesmärgid;

b) organisatsioonide asutamise eeskirjad;

c) organisatsioonide tegevuse;

d) erandid artiklites 117, 118 ja 119 kehtestatud nõuetest;

e) nende organisatsioonide tunnustamise korra;

f) vajaduse korral tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise toime.

III OSA

KOLMANDATE RIIKIDEGA KAUPLEMINE

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 122

Üldpõhimõtted

Kui käesolevas määruses või selle alusel vastuvõetud sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a) nõuda tasusid, mis on toimelt samaväärsed tollimaksuga;

b) kohaldada koguselisi piiranguid või nendega samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 123

Kombineeritud nomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle rakendamise erieeskirju. Käesoleva määruse, sealhulgas vajaduse korral III lisa määratluste kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühtsest tollitariifistikust.

II peatükk

Import

I JAOTIS

IMPORDILITSENTSID

Artikkel 124

Valikulised impordilitsentsisüsteemid

1. Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordilitsentsi, võib komisjon nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusse importimisel:

a) teravili,

b) riis,

c) suhkur,

d) seemned,

e) oliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39,

f) lina ja kanep: kanepi puhul,

g) banaanid,

h) elustaimed,

i) veise- ja vasikaliha,

j) piim ja piimatooted,

k) sealiha,

l) lamba- ja kitseliha,

m) munad,

n) linnuliha,

o) etüülalkohol.

2. Komisjon võtab lõike 1 kohaldamisel arvesse impordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete impordi üle järelevalve pidamisel.

Artikkel 125

Litsentside väljaandmine

Liikmesriigid annavad taotlejatele impordilitsentse välja, olenemata nende asutamise kohast ühenduses, kui nõukogu määruses või muus nõukogu õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti ning ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.

Artikkel 126

Kehtivus

Impordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Artikkel 127

Tagatis

1. Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, antakse litsentse välja tagatise alusel, millega garanteeritakse, et tooted imporditakse litsentsi kehtivusajal.

2. Kui litsentsi kehtivusajal importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Artikkel 128

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jaotise kohaldamist, sealhulgas litsentside kehtivustingimusi käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

II JAOTIS

IMPORDITOLLIMAKSUD

Artikkel 129

Imporditollimaksud

Kui käesolevas jaotises ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 osutatud toodete suhtes ühise tollitariifistiku impordimaksumäärasid.

Artikkel 130

Teravilja imporditollimaksu arvutamine

1. Olenemata artiklist 129 võrdub CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrge kvaliteediga pehme nisu), 1002, 1005 10 90 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete, välja arvatud hübriidkülviseemned, imporditollimaks nende toodete suhtes impordi korral kohaldatava sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55% võrra, miinus kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku kokkuleppelist tollimaksumäära.

2. Lõikes 1 viidatud imporditollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealuses lõikes viidatud toodetele regulaarselt tüüpilised CIF-impordihinnad.

Artikkel 131

Kooritud riisi imporditollimaksu arvutamine

1. Olenemata artiklist 129 määrab komisjon CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi imporditollimaksu kindlaks kümne päeva jooksul pärast asjaomase võrdlusperioodi lõppu vastavalt XIV lisa punktile 1.

Komisjon määrab kindlaks uue kohaldatava tollimaksu, kui nimetatud lisa kohaselt tehtud arvutused osutavad vajadusele seda muuta. Kuni uue maksumäära kindlaksmääramiseni kohaldatakse varem kindlaksmääratud maksumäära.

2. XIV lisa punktis 1 osutatud impordi arvutamisel võetakse arvesse koguseid, mille importimiseks CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi, välja arvatud artiklis 132 osutatud basmati riisi impordilitsentse asjaomasel võrdlusperioodil välja anti.

3. Aastakvoot on 449 678 tonni.

Iga turustusaasta osakvoot vastab poolele aastakvoodist.

Artikkel 132

Kooritud basmati riisi imporditollimaksu arvutamine

Olenemata artiklist 129 kohaldatakse XV lisas loetletud basmati riisi sortide suhtes, mille CN-kood on 1006 20 17 ja 1006 20 98, komisjoni kindlaksmääratud tingimustel nullmääraga imporditollimaksu.

Artikkel 133

Kroovitud riisi imporditollimaksu arvutamine

1. Olenemata artiklist 129 määrab komisjon CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi imporditollimaksu kindlaks kümne päeva jooksul pärast asjaomase võrdlusperioodi lõppu vastavalt lisa XIV punktile 2.

Komisjon määrab kindlaks uue kohaldatava tollimaksu, kui nimetatud lisa kohaselt tehtud arvutused osutavad vajadusele seda muuta. Kuni uue maksumäära kindlaksmääramiseni kohaldatakse varem kindlaksmääratud maksumäära.

2. XIV lisa punktis 2 osutatud impordi arvutamisel võetakse arvesse koguseid, mille importimiseks CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi impordilitsentse asjaomasel võrdlusperioodil välja anti.

Artikkel 134

Purustatud riisi imporditollimaksu arvutamine

Olenemata artiklist 129 on CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi imporditollimaks 65 eurot tonni kohta.

Artikkel 135

Täiendavad imporditollimaksud

1. Täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse artiklites 129–134 sätestatud maksumääraga teravilja-, riisi-, suhkru-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja banaanisektori ühe või mitme toote impordi puhul, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist ühenduse turule avalduvaid ebasoodsaid mõjusid, kui:

a) imporditakse hinnaga, mis on ühenduse poolt WTOle teatatud hinnast („käivitushinnast”) madalam, või

b) impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskoguse”).

Käivituskogus põhineb turulepääsu võimalustel, mida asjakohasel juhul määratletakse impordi protsendina kolme eelmise aasta vastavast sisetarbimisest.

2. Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

3. Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnesoleva kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

Artikkel 136

Imporditollimaksude peatamine suhkrusektoris

Komisjon võib täielikult või osaliselt peatada imporditollimaksud järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada artikli 59 lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajalik pakkumine:

a) CN-koodi 1701 alla kuuluv suhkur;

b) CN-koodide 17023010, 17024010, 17026010 ja 17029030 alla kuuluv isoglükoos.

Artikkel 137

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a) artikli 130 osas:

i) kõrge kvaliteediga pehmele nisule esitatavad miinimumnõuded;

ii) arvessevõetavad hinnanoteeringud;

iii) võimalus teavitada vajaduse korral ettevõtjaid kohaldatavast tollimaksust konkreetsetel juhtudel enne kõnealuste kaubasaadetiste saabumist.

b) artikli 135 osas tooted, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid imporditollimakse, ja muud nimetatud artikli lõike 1 kohaldamiseks vajalikud kriteeriumid.

III JAOTIS

IMPORDIKVOOTIDE HALDAMINE

Artikkel 138

Tariifikvoodid

1. Komisjon avab I lisas loetletud toodete impordi tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artiklist 300 või muudest nõukogu õigusaktidest, ja haldab neid tema poolt vastuvõetud üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

2. Tariifikvoote hallatakse viisil, mis väldib igasugust diskrimineerimist asjaomaste ettevõtjate vahel, kohaldades üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või muud sobivat meetodit:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b) meetod, millega kvoodid jaotatakse taotletud koguste alusel (üheaegse läbivaatamise meetod);

c) meetod, mis põhineb tavapäraste kaubavoogude arvessevõtmisel (vanad importijad/uued taotlejad).

3. Kasutatav haldusmeetod peab asjakohaselt arvestama ühenduse turu tarnevajadustega ja vajadusega kaitsta turu tasakaalu.

Artikkel 139

Tariifikvootide avamine

Komisjon sätestab aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral sobivalt järgustatud kogu aasta jooksul, ning määrab kindlaks nende haldamise meetodi.

Artikkel 140

Erieeskirjad

1. CN-koodide 0202 20 30, 0202 30 ja 0206 29 91 alla kuuluva töötlemiseks mõeldud külmutatud veise- ja vasikaliha 54 703 tonni impordikvoodi puhul võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras ette näha, et kogu kõnealune kvoot või osa sellest hõlmab samaväärseid kvaliteetliha koguseid, mis vastavad ümberarvestuskursile 4,375.

2. Hispaaniasse 2 000 000 tonni maisi ja 300 000 tonni sorgo importimise tariifikvoodi ning Portugali 500 000 tonni maisi importimise tariifikvoodi korral sisaldavad artiklis 142 osutatud üksikasjalikud eeskirjad ka sätteid, mida on vaja tariifikvoodiimpordiks, ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide makseasutuste imporditud koguste riiklikuks ladustamiseks ja realiseerimiseks nende liikmesriikide turul.

Artikkel 141

Banaanide tariifid

Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1964/2005 [61]kohaldamist.

Artikkel 142

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a) tagatised, mis kinnitavad toote laadi, lähtekohta ja päritolu;

b) punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamine;

c) impordilitsentside väljaandmise tingimused ja nende kehtivusaeg.

IV JAOTIS

TEATAVAID TOOTEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

I alajaotis

Teravilja- ja riisisektori impordi erisätted

Artikkel 143

Teraviljasegude import

I lisa I osa punktides a ja b loetletud teraviljadest koosnevate segude suhtes kohaldatav imporditollimaks kehtestatakse järgmiselt:

a) kahe teravilja segu korral kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib:

i) ülekaalus oleva teraviljakomponendi kohta, kui see teraviljakomponent moodustab vähemalt 90% segu kaalust;

ii) teraviljakomponendi kohta, millelt tuleb tasuda kõrgem imporditollimaks, kui kumbki teraviljakomponent ei moodusta vähemalt 90% segu kaalust;

b) kui segu koosneb rohkem kui kahest sellisest teraviljast ja kui rohkem kui üht teravilja on üle 10% segu kaalust, kohaldatakse segu suhtes imporditollimaksuna selliste teraviljade kohta kehtivatest impordimaksudest kõige kõrgemat, isegi kui mitmel neist on ühesuurune impordimaks.

Kui ainult üks teraviljakomponent moodustab üle 10% segu kaalust, kohaldatakse selle teravilja kohta kehtivat impordimaksu;

c) kõikidel muudel juhtudel peale punktides a ja b sätestatu kohaldatakse imporditollimaksuna segus sisalduvate teraviljade kohta kehtivatest imporditollimaksudest kõige kõrgemat, isegi kui mitmel neist on ühesuurune imporditollimaks.

Artikkel 144

Teravilja- ja riisisegude import

I lisa I osa punktides a ja b loetletud ühest või mitmest teraviljast ning I lisa II osa punktides a ja b loetletud ühest või mitmest tootest koosnevate segude suhtes kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib kõige kõrgema imporditollimaksuga teraviljakomponendi või toote kohta.

Artikkel 145

Riisisegude import

Eri rühmadesse või töötlemisetappidesse kuuluvast riisist või sellistest riisisortidest, mis kuuluvad ühte või mitmesse rühma või eri töötlemisetappidesse, ja purustatud riisist koosnevate segude suhtes kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib:

a) ülekaalus oleva komponendi kohta, kui see komponent moodustab vähemalt 90% segu kaalust;

b) komponendi kohta, millelt tuleb tasuda kõige kõrgemat impordimaksu, kui ükski komponent ei moodusta vähemalt 90% segu kaalust.

Artikkel 146

Tariifse klassifitseerimise kohaldatavus

Kui artiklites 143–145 sätestatud impordimaksu määramise meetodeid ei saa nendes artiklites osutatud segude suhtes kohaldada, tuleb kohaldada nende segude tariifsest klassifikatsioonist tulenevat imporditollimaksu.

II alajaotis

Suhkru impordi sooduskord

Artikkel 147

Traditsiooniline tarnevajadus rafineerimiseks

1. Olenemata artikli 49 lõikest 1, on ühenduse traditsiooniline suhkru tarnevajadus rafineerimiseks 1 961 351 tonni turustusaasta kohta, väljendatuna valge suhkruna.

Turustusaastal 2008/2009 jaotatakse traditsiooniline tarnevajadus järgmiselt:

– Prantsusmaale 296 627 tonni;

– Itaaliale 100 000 tonni;

– Portugalile 356 633 tonni, millest 65 000 tonni jäetakse Portugalis 2005. aastal tegutsevale ainsale suhkrupeeti töötlevale tehasele, mida loetakse täiskoormusega rafineerimistehaseks;

– Sloveeniale 19 585 tonni;

– Soomele 59 925 tonni;

– Ühendkuningriigile 1 128 581 tonni.

2. Rafineerimiseks ettenähtud suhkru impordilitsentse antakse välja ainult täiskoormusega rafineerimistehastele tingimusel, et asjaomased kogused ei ületa koguseid, mida tohib importida lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse raames. Litsentse võib üle kanda ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ning litsentside kehtivus aegub turustusaasta lõpul, milleks need on väljastatud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse turustusaasta 2008/2009 ning iga järgneva turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

3. Imporditollimaksude kohaldamine CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluva, XVI lisas osutatud riikidest pärit rafineerimiseks ettenähtud roosuhkru suhtes peatatakse lisakoguse puhul, mis on vajalik täiskoormusega rafineerimistehaste piisavaks varustamiseks turustusaastal 2008/2009.

Lisakoguse määrab kindlaks komisjon, lähtudes lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse ning asjaomasel turustusaastal rafineerimiseks ettenähtud suhkru prognoositava tarnekoguse vahelisest tasakaalust. Komisjon võib selle tasakaalu turustusaasta jooksul läbi vaadata ning see võib põhineda tarbimiseks ettenähtud toorsuhkru ajaloolistel kindla suurusega hinnangutel.

Artikkel 148

Garanteeritud hind

1. AKV/India suhkrule kindlaks määratud garanteeritud hinnad kehtivad standardkvaliteediga toor- ja valge suhkru importimisel:

a) vähem arenenud maadest nõukogu määruse (EÜ) nr 980/2005 [62]artiklites 12 ja 13 osutatud kokkulepete alusel;

b) XVI lisas loetletud riikidest artikli 147 lõikes 4 osutatud lisakoguse puhul.

2. Garanteeritud hinnaga suhkru impordilitsentside taotlustele tuleb lisada eksportiva riigi ametiasutuste väljastatud ekspordilitsents, mis tõendab suhkru vastavust asjaomastes kokkulepetes sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 149

Suhkruprotokollist tulenevad kohustused

Komisjon võib võtta meetmeid, tagamaks, et AKV/India suhkur imporditakse ühendusse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa 3. protokollis ning Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelises roosuhkrut käsitlevas kokkuleppes sätestatud tingimustel. Need meetmed võivad vajaduse korral kalduda kõrvale käesoleva määruse artiklist 147.

Artikkel 150

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad eelkõige selleks, et täita rahvusvahelisi lepinguid. Need võivad hõlmata XVI lisa muudatusi.

III alajaotis

Kanepi impordi erisätted

Artikkel 151

Kanepi import

1. Järgmisi tooteid võib ühendusse importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep peab vastama määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 52 ettenähtud tingimustele;

b) CN-koodi 1207 99 15 alla kuuluvate külvamiseks ettenähtud kanepisortide seemnega peab kaasas olema tõend selle kohta, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 kohaselt kindlaks määratud piirnormi;

c) CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid võivad importida üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, tagamaks, et neid seemneid ei kasutata külvamiseks.

2. Ilma et see piiraks komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 187 kohaselt vastuvõetavaid võimalikke erisätteid, tuleb käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete ühendusse importimisel kontrollida, kas käesoleva artikli lõike 1 tingimused on täidetud.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende piiravamate sätete kohaldamist, mille liikmesriigid on vastu võtnud kooskõlas asutamislepinguga ja WTO põllumajanduslepingust („põllumajandusleping“) tulenevate kohustustega.

IV alajaotis

Humala impordi erisätted

Artikkel 152

Humala import

1. Humalasektori tooteid võib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui nende kvaliteedistandardid on vähemalt samaväärsed ühenduses koristatud sarnaste toodete või nendest toodetest valmistatud toodete kvaliteedistandarditega.

2. Tooteid käsitletakse lõikes 1 osutatud standardile vastavatena, kui nendega on kaasas päritoluriigi ametiasutuse väljaantud tõend, mis on tunnistatud samaväärseks artiklis 112 osutatud sertifikaadiga.

Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib tõendi samaväärseks tunnistada üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

Nende tõendite samaväärsust kontrollitakse komisjoni vastuvõetud üksikasjalike eeskirjade järgi.

V JAOTIS

KAITSE JA SEESTÖÖTLEMINE

Artikkel 153

Kaitsemeetmed

1. Komisjon võtab kaitsemeetmed ühendusse impordi vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 519/94 [63] ja (EÜ) nr 3285/94 [64]. Määruse (EÜ) nr 519/94 artikleid 3 ja 18 ning määruse (EÜ) nr 3285/94 artikleid 3 ja 21 ei kohaldata.

2. Kui nõukogu muude õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, võtab komisjon asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud kaitsemeetmed ühendusse impordi vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3. Komisjon võib võtta lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotlusel või omal algatusel. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Lõigete 1 ja 2 kohase komisjoni otsuse meetmete kohta võib iga liikmesriik suunata nõukogule kolme tööpäeva jooksul pärast teavitamist. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule suunamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.

4. Kui komisjon leiab, et lõike 1 või 2 kohaselt võetud kaitsemeedet tuleks muuta või see tuleks tühistada, toimib ta järgmiselt:

a) kui meetme kehtestas nõukogu, teeb komisjon nõukogule ettepaneku meedet muuta või see tühistada. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

b) muudel juhtudel muudab ühenduse kaitsemeedet või tühistab selle komisjon.

Artikkel 154

Seestöötlemise korra peatamine

Põllumajandusturgude ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses ning eelkõige juhtudel, kus seestöötlemise kord häirib ühenduse turgu või võib seda häirida, võib komisjon sellise korra teravilja-, riisi-, suhkru-, oliivi-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja etüülalkoholisektori toodete osas täielikult või osaliselt keelata.

III peatükk

Eksport

I JAOTIS

EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 155

Valikulised ekspordilitsentsisüsteemid

1. Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse ekspordilitsentsi, võib komisjon nõuda ekspordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusest eksportimisel:

a) teravili;

b) riis;

c) suhkur;

d) oliivid: I lisa VII osa punktis a osutatud oliiviõli osas;

e) veise- ja vasikaliha;

f) piim ja piimatooted;

g) sealiha;

h) lamba- ja kitseliha;

i) munad;

j) linnuliha;

k) etüülalkohol.

Komisjon võtab lõike 1 kohaldamisel arvesse ekspordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete ekspordi üle järelevalve pidamisel.

2. Artikleid 125–127 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Komisjon võtab vastu lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sealhulgas litsentside kehtivustingimusi käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

II JAOTIS

EKSPORDITOETUSED

Artikkel 156

Eksporditoetuste ulatus

1. Määral, mis on vajalik nende ekspordi võimaldamiseks maailmaturunoteeringute või -hindade alusel ning asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste piirides võib järgmiste toodete maailmaturunoteeringute või -hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega:

a) järgmiste sektorite tooted, mida eksporditakse töötlemata kujul:

i) teravili;

ii) riis;

iii) suhkur: I lisa III osa punktides b, c, d ja g loetletud toodete osas;

iv) veise- ja vasikaliha;

v) piim ja piimatooted;

vi) sealiha;

vii) munad;

viii) linnuliha;

b) punktis a loetletud tooted, mida eksporditakse XVII lisas loetletud kaupadena.

Piima ja piimatoodete puhul, mida eksporditakse XVII lisa IV osas loetletud toodetena, võib eksporditoetust anda üksnes I lisa XVI osa punktides a–e ja g loetletud toodete puhul.

2. XVII lisas loetletud töödeldud kaupade kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samade toodete puhul, mida eksporditakse töötlemata kujul.

3. Kui on vaja arvesse võtta teatavate teraviljast saadud alkohoolsete jookide tootmise eripärasid, võib komisjon lõigetes 1 ja 2 osutatud eksporditoetuste andmise kriteeriume ning järelevalve korda kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale.

Artikkel 157

Eksporditoetuse jaotamine

Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportida, määratakse meetodiga, mis:

a) on kõige sobivam toote omaduste ja asjaomase turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja korraldust, põhjustamata sealjuures asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste ettevõtjate vahel;

b) on ettevõtjate jaoks halduslikult kõige vähem koormav, võttes arvesse haldusnõudeid.

Artikkel 158

Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

2. Toetused määrab kindlaks komisjon.

Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumismenetluse kaudu toodete jaoks, mille puhul selline kord on varem ette nähtud.

Nende toodete loetelu, mille puhul antakse eksporditoetust, ning toetuse suurus määratakse kindlaks vähemalt kord kolme kuu jooksul, kui seda ei määrata pakkumismenetluse kaudu. Toetuse suurus võib jääda muutumatuks rohkem kui kolmeks kuuks ja vajaduse korral võib komisjon seda liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vahepeal muuta.

3. Teatava toote jaoks toetuse määramisel võetakse arvesse üht või mitut järgmist asjaolu:

a) senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

– selle toote hindu ja kättesaadavust ühenduse turul;

– selle toote hindu maailmaturul;

b) turu ühise korralduse eesmärke, s.o tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu tagamist turul;

c) vajadust vältida häireid, mis võivad põhjustada pikaajalise tasakaalutuse nõudmise ja pakkumise vahel ühenduse turul;

d) kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti;

e) asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid;

f) vajadust tasakaalustada ühenduse põhiliste põllumajandustoodete kasutamine kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade tootmisel ning nendest riikidest töötlemiseks sissetoodud põhiliste põllumajandustoodete kasutamine;

g) kõige soodsamaid turustuskulusid ning transpordikulusid ühenduse turgudelt ühenduse sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse, samuti kõnealuse kauba sihtriikidesse saatmise kulusid;

h) nõudlust ühenduse turul;

i) sealiha-, muna- ja linnulihasektori osas nende sektorite toodete ühenduses tootmiseks vajaliku söödateravilja koguse ühenduse hindade ja maailmaturu hindade erinevust.

4. Komisjon võib kindlaks määrata eksporditoetuste suhtes kohaldatava korrigeeriva summa. Vajaduse korral võib komisjon korrigeerivaid summasid muuta.

Esimest lõiku võib kohaldada ka toodete suhtes, mis eksporditakse XVII lisas loetletud kaupade kujul.

Artikkel 159

Teravilja eksporditoetuse kohandamine

Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, kohandab ta I lisa I osa punktides a ja b loetletud toodete jaoks vastavalt artikli 160 lõikele 2 kehtestatud toetust kooskõlas sekkumishinna igakuise kasvutasemega ja asjakohastel juhtudel kooskõlas kõnealuse hinna muutustega.

Esimest lõiku võib täielikult või osaliselt kohaldada I lisa I osa punktides c ja d loetletud toodete ning XVII lisa I osas osutatud kauba kujul eksporditavate I lisa I osas osutatud toodete suhtes. Sel juhul korrigeeritakse esimeses lõigus nimetatud kohandust, rakendades igakuisele sekkumishinna kasvule koefitsienti, mis väljendab suhet põhitoote koguse ning eksporditavas töödeldud tootes sisalduva või eksporditavas kaubas kasutatud põhitoote koguse vahel.

Artikkel 160

Eksporditoetuse andmine

1. Artikli 156 lõike 1 punktis a loetletud ja edasise töötluseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes ekspordilitsentsi esitamisel.

2. Lõikes 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval või tulenes asjaomasest pakkumismenetlusest, ning diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib nimetatud päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul või

b) kui see on asjakohane, tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast; sel juhul ei või kohaldatav summa ületada litsentsil osutatud sihtkoha puhul kehtivat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid.

3. Erandina lõikest 1 võib komisjon otsustada, et haudemunade ja ühepäevaste tibude korral võib litsentse anda tagantjärele.

4. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 [65] artikli 16 lõikes 2 osutatud korras võidakse otsustada kohaldada lõikeid 1 ja 2 artikli 156 lõike 1 punktis b osutatud kaupade suhtes.

5. Komisjon võib teha lõigetest 1 ja 2 erandeid toodete puhul, mille eest makstakse eksporditoetust toiduabiprogrammide raames.

6. Toetust makstakse järgmiste asjaolude tõendamisel:

a) tooted on ühendusest eksporditud;

b) diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille puhul oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 2 punkti b kohaldamist.

Komisjon võib teha erandeid, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

7. Komisjon võib ühe või mitme toote puhul kehtestada eksporditoetuse andmise lisatingimusi. Need tingimused võivad muu hulgas olla järgmised:

a) toetusi makstakse üksnes ühenduse päritolu toodete puhul;

b) importtoodete toetuse summa piirdub impordil kogutud maksudega, kui need maksud on kehtivast toetusest väiksemad.

Artikkel 161

Elusloomade eksporditoetused veiseliha- ja vasikalihasektoris

Veiseliha- ja vasikalihasektori toodete osas peavad elusloomade eksporditoetuse andmisel ja maksmisel olema täidetud tingimused, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktide sätetega, mis käsitlevad loomade heaolu ja eelkõige loomade kaitset transportimisel.

Artikkel 162

Ekspordipiirangud

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste kohustuste järgimine tagatakse ekspordilitsentsidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks, mis kehtivad kõnealuste toodete suhtes. Põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega seoses ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

Artikkel 163

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige:

a) ekspordikoguste ümberjaotamist käsitlevad sätted;

b) eksporditoetuse saamiseks nõutavat toodete kvaliteeti ning muid nõudeid ja tingimusi käsitlevad sätted;

c) sätted, mis käsitlevad kontrolli selle üle, kas toimingud, mis annavad õiguse toetuste ja muude eksporditehingutega seotud summade saamiseks, tegelikult toimuvad ja kas need tehakse õigesti, sealhulgas füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll.

Komisjon teeb XVII lisasse kõik vajalikud muudatused.

Üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad artikli 160 kohaldamist artikli 156 lõike 1 punktis b osutatud toodete suhtes, võetakse vastu määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras.

III JAOTIS

PIIMA- JA PIIMATOOTESEKTORI EKSPORDIKVOOTIDE HALDAMINE

Artikkel 164

Kolmandate riikide avatud tariifikvootide haldamine

1. Kui kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud leping näeb ette piima ja piimatoodete jaoks kolmandas riigis avatud tariifikvoodi täielikku või osalist haldamist, võtab komisjon vastu kohaldatava haldusmeetodi ja selle meetodiga seotud üksikasjalikud eeskirjad.

2. Lõikes 1 osutatud tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugust diskrimineerimist ning tagatakse asjaomaste kvootide alusel kättesaadavate võimaluste täielik ärakasutamine, kohaldades üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või muud sobivat meetodit:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b) meetod, millega kvoodid jaotatakse taotletud koguste alusel (üheaegse läbivaatamise meetod);

c) meetod, mis põhineb tavapäraste kaubavoogude arvessevõtmisel (vanad importijad/uued taotlejad).

IV JAOTIS

KOLMANDA RIIGI IMPORDI ERIREŽIIM

Artikkel 165

Kolmandas riigis impordi erirežiimi alla kuuluvate toodete sertifikaadid

1. Kui eksporditakse tooteid, mis ühenduse poolt asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingute kohaselt võivad kolmandasse riiki importimisel kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, annavad liikmesriikide pädevad asutused taotluse korral ja pärast asjakohast kontrolli välja tingimuste täitmist tõendava dokumendi.

2. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

V JAOTIS

ELUSTAIMEDE ERISÄTTED

Artikkel 166

Ekspordi miinimumhinnad

1. Iga CN-koodi 0601 10 alla kuuluva elustaimesektori toote kohta võib komisjon aegsasti enne turustusaasta algust määrata kindlaks ühe või mitu miinimumhinda ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

Selliseid tooteid lubatakse eksportida üksnes kõnealuse toote jaoks kindlaksmääratud miinimumhinnaga võrdse või sellest kõrgema hinnaga.

2. Komisjon võtab vastu lõike 1 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

VI JAOTIS

VÄLISTÖÖTLEMINE

Artikkel 167

Välistöötlemise korra peatamine

Ulatuses, mis on vajalik põllumajandusturgude ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks, ning eelkõige juhtudel, kus välistöötlemise kord häirib ühenduse turgu või võib seda häirida, võib komisjon sellise korra teravilja-, riisi-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha- ning linnulihasektori toodete osas täielikult või osaliselt keelata.

IV OSA

KONKURENTSIEESKIRJAD

I peatükk

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 168

Asutamislepingu artiklite 81–86 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 81–86 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklile 169 kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud käesoleva määruse artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.

Artikkel 169

Erandid

1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 168 osutatud lepingute, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on riigi turukorralduse oluline osa või mis on vajalikud asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelkõige ei kohaldata asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ühe liikmesriigi põllumajandustootjate, põllumajandustootjate ühenduste või sellistest ühendustest moodustatud liitude kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandussaaduste ja -toodete ladustamiseks või töötlemiseks, ning kui need ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu, välja arvatud siis, kui komisjon leiab, et seejuures välistatakse konkurents või ohustatakse asutamislepingu artikli 33 eesmärke.

2. Pärast nõupidamist liikmesriikidega ning asjaomaste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ja kõikide muude vajalikuks peetavate füüsiliste või juriidiliste isikute ärakuulamist on ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, volitatud avaldamisele kuuluva otsusega kindlaks määrama, millised kokkulepped, otsused ja tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Komisjon langetab sellise otsuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi pädeva ametiasutuse või asjast huvitatud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse palvel.

3. Lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuses avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 170

Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus tubakasektoris

1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on rakendada käesoleva määruse artikli 117 punktis c osutatud meetmeid, tingimusel et:

a) kokkulepetest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud;

b) komisjon ei ole kolme kuu jooksul pärast kõikide vajalike andmete saamist tuvastanud, et need kokkulepped või kooskõlastatud tegevus oleksid vastuolus ühenduse konkurentsieeskirjadega.

Selle kolme kuu jooksul ei tohi nimetatud kokkuleppeid ega kooskõlastatud tegevust rakendada.

2. Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus loetakse ühenduse konkurentsieeskirjadega vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

a) need võivad põhjustada ühenduse turgude mis tahes vormis jaotamist;

b) need võivad mõjutada turukorralduse nõuetekohast toimimist;

c) need võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni meetmega järgitava ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

d) need kätkevad hindade või kvootide kindlaksmääramist, ilma et see piiraks meetmeid, mida võtavad tootmisharudevahelised organisatsioonid ühenduse eeskirjade erisätete kohaldamisel;

e) need võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul.

3. Kui komisjon leiab pärast lõike 1 punktis b osutatud kolme kuud, et käesoleva peatüki kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta otsuse, milles teatatakse, et kõnealuse kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõiget 1.

Otsus ei jõustu varem kui sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonidele teatamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 ettenähtud erandit.

Artikkel 171

Kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse siduvus tubakasektori organisatsiooniväliste isikute suhtes

1. Tubakasektori tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad taotleda, et nende kokkulepped või kooskõlastatud tegevus muudetaks piiratud ajaks siduvaks asjaomase majandussektori neile isikutele ja rühmadele, kes ei kuulu organisatsiooni poolt esindatavatesse tootmisharudesse piirkondades, kus need tootmisharud tegutsevad.

Eeskirjade laiendamiseks peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid esindama vähemalt kaht kolmandikku asjaomasest tootmisest ja/või kaubandusest. Kui eeskirjade kavandatava laiendamise ulatus on piirkondadevaheline, peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid tõendama, et nad esindavad igas hõlmatavas piirkonnas iga tootmisharu piisavat osa.

2. Eeskirjad, mille reguleerimisala laiendamist taotletakse, peavad olema kehtinud vähemalt ühe aasta ja seonduma ühega järgmistest eesmärkidest:

a) tootmise ja turu tundmine;

b) miinimumomaduste määratlemine;

c) keskkonnakaitse seisukohalt sobivate viljelusmeetodite kasutamine;

d) pakendamise ja esitluse miinimumstandardite kindlaksmääramine;

e) sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve.

3. Eeskirjade reguleerimisala laiendamise peab heaks kiitma komisjon.

II peatükk

Riigiabieeskirjad

Artikkel 172

Asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning eelkõige arvates välja artiklis 175 käsitletud riigiabi, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 käesoleva määruse artiklis 1 osutatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes. Asutamislepingu artikli 88 lõiget 1 ning artikli 88 lõike 3 esimest lauset kohaldatakse ilma eranditeta.

Artikkel 173

Piima- ja piimatootesektori erisätted

Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt on keelatud abi, mille suurus määratakse kindlaks piimatoodete hinna või koguse põhjal.

Riigisisesed meetmed, mis võimaldavad piimatoodete hindu võrdsustada, on samuti keelatud.

Artikkel 174

Veinisektori erisätted

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise II peatükk ei takista riikliku abi andmist, mille eesmärgid on samad kui käesolevas peatükis. Sellise abi suhtes kohaldatakse siiski käesoleva määruse artiklit 172.

Artikkel 175

Riiklikud erisätted

1. Rootsi ja Soome võivad anda komisjoni loal abi põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete (CN ex 0208 ja ex 0210) tootmiseks ja turustamiseks, kui see ei tingi tavapärase tootmismahu kasvu.

2. Soome võib oma eriliste kliimatingimuste tõttu anda komisjoni loal abi teatavate koguste ainult Soomes toodetavate seemnete ja teraviljaseemnete tootmiseks.

3. Liikmesriigid, kes vähendavad oma suhkrukvooti rohkem kui 50%, võivad anda ajutist riigiabi perioodil, mil peedikasvatajatele antakse üleminekutoetust määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10f alusel. Komisjon otsustab selle meetme raames antava riigiabi summa asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.

Itaalia puhul ei ületa suhkrupeedikasvatajatele ja suhkrupeedi transpordile antav esimeses lõigus osutatud ajutine abi 11 eurot suhkrupeedi tonni kohta turustusaastal.

Soome võib anda suhkrupeedikasvatajatele abi kuni 350 eurot hektari kohta turustusaastal.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile 30 päeva jooksul enne iga turustusaasta lõppu sel turustusaastal tegelikult antud riigiabi summa.

4. Kuni 31. detsembrini 2010 võib Saksamaa anda Saksamaa alkoholimonopoli raames abi toodete puhul, mida monopol pärast täiendavat ümbertöötlemist turustab asutamislepingu I lisas nimetatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholina. Kõnealuse abi kogusumma ei tohi ületada 110 miljonit eurot aastas.

Saksamaa esitab igal aastal enne 30. juunit komisjonile aruande süsteemi toimimise kohta. Enne 31. detsembrit 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealuse erandi kohaldamise aruande, mis sisaldab hinnangut Saksamaa alkoholimonopoli raames antud abi kohta ning asjakohaseid ettepanekuid.

V OSA

SEKTORITE ERISÄTTED

Artikkel 176

Müügiedendusmaks piima- ja piimatootesektoris

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamist, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 172, võib liikmesriik kehtestada piimatootjatele turustatud piima või piimaekvivalendi eest müügiedendusmaksu, et rahastada meetmeid, mida võetakse, et edendada ühenduses tarbimist, laiendada piimaturgu ja piimatooteturgu ning parandada kvaliteeti.

Artikkel 177

Teatavate sektorite aruanded

Komisjon esitab:

1) nõukogule enne 30. septembrit 2008 kuivsöödasektorit käsitleva aruande, lähtudes käesoleva määruse sätete hinnangust, keskendudes eelkõige arengule sellistes valdkondades nagu liblikõielised taimed ja muu haljassööt, kuivsööda tootmine ja fossiilkütuse kokkuhoid. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud;

2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel ja esimest korda enne 31. detsembrit 2010 aruande II osa I jao IV peatüki VI jaotises sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 178

Lepingute registreerimine humalasektoris

1. Tootja või tootjate ühenduse ja ostja vahel sõlmitud ühenduses toodetud humala tarnelepingud registreerivad tootjaliikmesriigi poolt selleks määratud asutused.

2. Lepinguid, mis on seotud teatavate koguste tarnimisega kokkulepitud hindade alusel ajavahemikul, mis hõlmab ühe või mitu saagikoristust, ning mis on sõlmitud enne esimese saagikoristuse aasta 1. augustit, nimetatakse “ette sõlmitud lepinguteks”. Need lepingud registreeritakse eraldi.

3. Andmeid, mis registreeritakse, võib kasutada ainult käesoleva määruse kohaldamisel.

4. Komisjon kehtestab humala tarne lepingute registreerimise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 179

Siseturuhindadega seotud häired

Komisjon võib võtta vajalikud meetmed järgmistes olukordades, kui need olukorrad on tõenäoliselt püsivad ja põhjustavad turuhäireid või ähvardavad neid esile kutsuda:

a) teravilja-, suhkru-, humala-, veise- ja vasikaliha, kitse- ja lambalihasektori toodete osas, kui nende toodete hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad või langevad;

b) oliivi-, sealiha-, muna- ja linnulihasektori toodete osas, kui nende toodete hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad.

Artikkel 180

Maailmaturu hinnanoteeringute või hindadega seotud häired

Kui teravilja-, riisi-, suhkru-, piima- ja piimatootesektori toodete noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustamist ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib komisjon võtta asjaomases sektoris vajalikud meetmed. Eelkõige võib komisjon peatada imporditollimaksud kas täielikult või teatavate koguste osas.

Artikkel 181

Häirete korral kohaldatavate meetmete tingimused

Artiklites 179 ja 180 ettenähtud meetmeid võib vastu võtta:

a) tingimusel, et muud käesolevas määruses ettenähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks;

b) asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi arvesse võttes.

Artikkel 182

Teabevahetus etüülalkoholisektoris

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile etüülalkoholisektori toodete osas järgmised andmed:

a) põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi toodangumaht väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites alkoholi valmistamiseks kasutatud toodete kaupa;

b) põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi müügimaht väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites kasutusvaldkondade kaupa;

c) asjaomases liikmesriigis eelmise aasta lõpus saadaval olnud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi varude suurus;

d) käesoleva aasta toodangumahu prognoos.

Kõnealuse teabe edastamise eeskirjad, eelkõige teabeedastuse sageduse ja kasutusvaldkondade määratluse kohta, võtab vastu komisjon.

2. Komisjon koostab lõikes 1 osutatud teabe ja muu kättesaadava teabe põhjal põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turu eelmise aasta ühenduse bilansi ning jooksva aasta hinnangulise bilansi.

Ühenduse bilanss hõlmab ka teavet muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kohta. Sellise teabe täpne sisu ja selle kogumise viisid kehtestab komisjon.

Käesolevas lõikes hõlmab mõiste „muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol” CN-koodide 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla kuuluvaid tooteid, mis ei ole saadud asutamislepingu I lisas loetletud konkreetsetest põllumajandustoodetest.

3. Komisjon edastab liikmesriikidele lõikes 2 nimetatud bilansid.

VI OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 183

Finantssätted

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulutuste suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakendussätteid.

Artikkel 184

Eriolukord

Komisjon võtab eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed praktiliste konkreetsete probleemide lahendamiseks.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest osadest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 185

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus

1. Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks või turu järelevalveks ja analüüsiks ning artiklis 1 osutatud toodetega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad, et otsustada, milline teave on lõike 1 kohaldamiseks vajalik, ning sellise teabe vormi, sisu, ajastust ja tähtaegu ning teabe ja dokumentide edastamise või esitamise korda käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 186

Kõrvalehoidmisklausel

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta käesolevas määruses ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastuolus oma eesmärkidega.

Artikkel 187

Kontroll ja karistused ning nendest teatamine

Komisjon määrab kindlaks:

a) liikmesriikide korraldatava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste kohta;

b) karistuste kohaldamise süsteemi juhtudeks, mil käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid kohustusi rikutakse;

c) alusetult makstud summade tagasimaksmise eeskirjad;

d) tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad.

Punktis b osutatud karistused jagatakse tuvastatud rikkumise tõsiduse, ulatuse, püsivuse ja korduvuse järgi.

VII OSA

RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA

LÕPPSÄTTED

I peatükk

Rakendussätted

Artikkel 188

Komitee

1. Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi „komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 189

Rakenduseeskirjad ja komisjoni pädevus

Kui komisjonile on käesoleva määrusega antud meetmete võtmise pädevus, tegutseb komisjon artikli 188 lõikes 2 sätestatud korras.

Järgmistes küsimustes tegutseb komisjon iseseisvalt, ilma et ta võtaks arvesse artikli 188 lõikes 2 sätestatud korda:

a) veiseliha- ja vasikalihatoodete osas artiklis 13 ning või osas artikli 14 lõikes 1 ja artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus osutatud riikliku sekkumise avamise või lõpetamise otsused;

b) otsused, mis käsitlevad asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldatavust käesoleva määruse artiklis 170 osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes;

c) artikli 118 teises lõigus osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine;

d) otsused, mis käsitlevad artiklis 120 osutatud tootmisharudevahelistesse organisatsioonidesse mittekuuluvate isikute tasu maksmise kohustust;

e) kaitsemeetmete kohaldamine artikli 153 kohaselt;

f) eksporditoetuste suuruse kohandamine artikli 158 lõike 2 teises lõigus osutatud vaheperioodil;

g) artikli 158 lõike 4 teises lauses osutatud eksporditoetuste suhtes kohaldatava korrigeeriva summa muutmine;

h) artikli 182 lõikes 2 osutatud ühenduse bilansside koostamine.

Artikkel 190

Teatavate nõukogu määruste kehtetuks tunnistamine komisjoni poolt

Komisjon võib talle käesoleva määrusega antud volitusi kasutades kehtetuks tunnistada või muuta määruseid, mille nõukogu on vastu võtnud määruste või sätete alusel, mis on kehtetuks tunnistatud või välja jäetud artiklitega 191, 192, 193 ja 195.

II peatükk

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 191

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklid 71 ja 73–77 jäetakse välja.

Artikkel 192

Määruse (EÜ) nr 2200/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklid 43, 44, 46, 47, 48 ja 52 jäetakse välja.

Artikkel 193

Määruse (EÜ) nr 2201/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklid 23, 26, 27, 29 ja 30 jäetakse välja.

Artikkel 194

Määruse (EÜ) nr 1184/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1184/2006 muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006, 24. juuli 2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju teatavate põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes”.

2) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse asutamislepingu artiklite 81 kuni 86 ja artikli 88 teatavate sätete kohaldatavuse suhtes asutamislepingu I lisas loetletud toodete, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr [XXX]* reguleerimisalasse kuuluvate kõnealuse määruse artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemise puhul.

Artikkel 1a

Asutamislepingu artikleid 81 kuni 86 ja nende rakendussätteid kohaldatakse kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega, kui käesoleva määruse artiklist 2 ei tulene teisiti.

* ELT L xxxxx, lk xxx.”

3) Artikli 2 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata selliste käesoleva määruse artiklis 1a osutatud kokkulepete ja tegevuste suhtes, mis moodustavad riigisisese turukorralduse lahutamatu osa või mida on vaja asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.“

4) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutamislepingu artikli 88 lõike 1 ja lõike 3 esimese lause sätteid kohaldatakse toetuste suhtes, mida antakse seoses artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.”

Artikkel 195

Kehtetuks tunnistamised

1. Järgmised määrused tunnistatakse kehtetuks:

a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2517/69, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;

b) määrused (EMÜ) nr 707/76, (EÜ) nr 1786/2003, (EÜ) nr 1788/2003 ja (EÜ) nr 1544/2006 alates 1. aprillist 2008;

c) määrused (EMÜ) nr 1898/87, (EMÜ) nr 2204/90, (EMÜ) nr 2991/94, (EÜ) nr 2597/97 (EÜ) nr 1255/1999, (EÜ) nr 2250/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EÜ) nr 1784/2003, (EÜ) nr 865/2004 ja (EÜ) nr 1947/2005 alates 1. juulist 2008;

d) määrus (EÜ) nr 1785/2003 alates 1. septembrist 2008;

e) määrus (EÜ) nr 318/2006 alates 1. oktoobrist 2008;

f) määrused (EMÜ) nr 386/90, (EMÜ) nr 1186/90 ja (EÜ) nr 1183/2006 alates 1. jaanuarist 2009.

2. Otsus 74/583/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 196

Viidete tõlgendamine

Viiteid sätetele ja määrustele, mida muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks artiklitega 191–195, loetakse viideteks käesolevale määrusele ning neid loetakse XVIII lisas sätestatud vastavustabelite kohaselt.

Artikkel 197

Üleminekueeskirjad

Komisjon võib võtta meetmeid, mis on vajalikud, et hõlbustada üleminekut korralt, mis on sätestatud määrustes, mida muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks artiklitega 191–195, käesoleva määrusega kehtestatud korrale.

Artikkel 198

Jõustumine

1. Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Seda kohaldatakse siiski:

a) teravilja-, seemne-, oliivi- ning lina- ja kanepisektori suhtes alates 1. juulist 2008;

b) riisisektori suhtes alates 1. septembreist 2008;

c) suhkrusektori suhtes alates 1. oktoobrist 2008, välja arvatud artikkel 56, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008;

d) kuivsööda- ja siidiussisektori suhtes alates 1. aprillist 2008;

e) veinisektori suhtes ning artiklit 191 alates 1. augustist 2008;

f) piimasektori ja piimatootesektori, välja arvatud II osa I jao III peatüki sätete suhtes alates 1. juulist 2008;

g) II osa I jao III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemi suhtes alates 1. aprillist 2008.

3. Suhkrusektori suhtes kohaldatakse II osa I jao sätteid kuni suhkru turustusaasta 2014/2015 lõpuni.

4. II osa I jao III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemiga seotud sätteid kohaldatakse artikli 63 alusel kuni 31. märtsini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD TOODETE LOEND

I osa: Teravili

Teravilja valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | 0709 90 60 | Suhkrumais, värske või jahutatud |

| 0712 90 19 | Kuivatatud suhkrumais (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata (v.a hübriidid seemneks) |

| 1001 90 91 | Harilik nisu ja meslin seemneks |

| 1001 90 99 | Speltanisu, harilik nisu ja meslin (v.a seemneks) |

| 1002 00 00 | Rukis |

| 1003 00 | Oder |

| 1004 00 | Kaer |

| 1005 10 90 | Maisiterad, seemneks, v.a hübriidid seemneks |

| 1005 90 00 | Mais, v.a seemneks |

| 1007 00 90 | Terasorgo, välja arvatud hübriidid seemneks |

| 1008 | Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili |

b) | 1001 10 | Kõva nisu |

c) | 1101 00 00 | Püülijahu nisust või meslinist |

| 1102 10 00 | Rukkipüülijahu |

| 1103 11 | Nisutangud ja -jahu |

| 1107 | Linnased, röstitud või röstimata |

d) | 0714 | Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, viilutatud või viilutamata või graanulitena); saagopalmisäsi |

| ex 1102 | Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist: |

| 1102 20 | – maisijahu |

| 1102 90 | – muud: |

| 1102 90 10 | – – odrajahu |

| 1102 90 30 | – – kaerajahu |

| 1102 90 90 | – – muud |

| ex 1103 | Teraviljatangud, -lihtjahu ja -graanulid, v.a nisutangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 11), riisitangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 19 50) ja riisigraanulid (alamrubriik 1103 20 50) |

| ex 1104 | Muul viisil töödeldud teravili (nt kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruubiks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis ja, alamrubriiki 1104 19 91 kuuluv helvestatud riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud |

| 1106 20 | Püülijahu, lihtjahu ja pulber rubriiki 0714 kuuluvast saagost, juurtest või mugulatest |

| ex 1108 | Tärklis; inuliin: |

| | – tärklis: |

| 1108 11 00 | – – nisutärklis |

| 1108 12 00 | – – maisitärklis |

| 1108 13 00 | – – kartulitärklis |

| 1108 14 00 | – – maniokitärklis (kassaavatärklis) |

| ex 1108 19 | – – muu tärklis: |

| 1108 19 90 | – – – muu |

| 1109 00 00 | Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata |

| 1702 | Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |

| ex 1702 30 | – glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20% massist: |

| | – – muud: |

| | – – – muud: |

| 1702 30 91 | – – – – valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber |

| 1702 30 99 | – – – – muud |

| ex 1702 40 | – glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20% massist, kuid alla 50% massist, v.a invertsuhkur: |

| 1702 40 90 | – – muud |

| ex 1702 90 | – muud, sh invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50% massist: |

| 1702 90 50 | – – maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup |

| | – – karamell: |

| | – – – muud: |

| 1702 90 75 | – – – – aglomeeritud või aglomeerimata pulber |

| 1702 90 79 | – – – – muud |

| 2106 | Mujal nimetamata toiduvalmistised: |

| ex 2106 90 | – muud |

| | – – lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid: |

| | – – – muud |

| 2106 90 55 | – – – – glükoosisiirupid ja maltodekstriinisiirupid |

| ex 2302 | Kliid, pebred jm teraviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleeritud või granuleerimata |

| ex 2303 | Tärklisetööstuse jms jäägid, suhkrupeedi pressimisjäägid, suhkruroo jm suhkrutootmisjäätmed, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata: |

| 2303 10 | – tärklise tootmisjäägid jms jäätmed |

| 2303 30 00 | – õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed |

| ex 2306 | Õlikoogid ja muud taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata: |

| 2306 90 05 | – maisiidudest |

| ex 2308 | Mujal nimetamata, loomasöödaks kasutatavad taimse päritoluga tooted, jäätmed ja kõrvalsaadused, granuleeritud või granuleerimata: |

| 2308 00 40 | - tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid |

| 2309 | Loomasöödana kasutatavad tooted: |

| ex 2309 10 | – kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud: |

| 2309 10 11 2309 10 13 2309 10 31 2309 10 33 2309 10 51 2309 10 53 | – – tooted, mis sisaldavad alamrubriikidesse 1702 30 51–1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid(¹), v.a valmistised ja söödad, mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50% massist |

| ex 2309 90 | – muud: |

| 2309 90 20 | – – kombineeritud nomenklatuuri grupi 23 lisamärkuses 5 osutatud tooted |

| | – – muud, sh eelsegud: |

| 2309 90 31 2309 90 33 2309 90 41 2309 90 43 2309 90 51 2309 90 53 | – – – mis sisaldavad alamrubriikidesse 1702 30 51–1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid(¹), v.a valmistised ja söödad, mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50% massist |

(1) Käesolevas alamrubriigis tähendab mõiste „piimatooted“ tooteid, mis kuuluvad rubriikidesse 0401–0406, samuti alamrubriikidesse 1702 11, 1702 19 ja 2106 90 51 kuuluvaid tooteid. |

II osa: Riis

Riisi valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | 1006 10 21 kuni 1006 10 98 | Koorimata riis (riz paddy) |

| 1006 20 | Kooritud (pruun) riis |

| 1006 30 | Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata |

b) | 1006 40 00 | Purustatud riis |

c) | 1102 90 50 | Riisijahu |

| 1103 19 50 | Riisitangud ja -lihtjahu |

| 1103 20 50 | Riisigraanulid |

| 1104 19 91 | Helvestatud riisiterad |

| ex 1104 19 99 | Valtsitud riisiterad |

| 1108 19 10 | Riisitärklis |

III osa: Suhkur

Suhkru valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | 1212 91 | Suhkrupeet |

| 1212 99 20 | Suhkruroog |

b) | 1701 | Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |

c) | 1702 20 | Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup |

| 1702 60 95 ning 1702 90 99 | Muud suhkrud kui laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos, tahkel kujul ja suhkrusiirupid, lõhna- ja maitseaineteta ja värvilisanditeta |

| 1702 90 60 | Tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte |

| 1702 90 71 | Karamell kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50% massist |

| 2106 90 59 | Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi-, glükoosi- ja maltodekstriinisiirupid |

d) | 1702 30 10 1702 40 10 1702 60 10 1702 90 30 | Isoglükoos |

e) | 1702 60 80 1702 90 80 | Inuliinisiirup |

f) | 1703 | Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel |

g) | 2106 90 30 | Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid |

h) | 2303 20 | Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed |

IV osa: Kuivsööt

Kuivsööda valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | ex 1214 10 00 | – lutsernijahu ja -graanulid, kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud |

| | –- muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsernijahu ja -graanulid |

| ex 1214 90 90 | – lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted |

| | – muul viisil kuivatatud ja peenestatud lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, põld-seahernes ja harilik nõiahammas |

b) | ex 2309 90 99 | – lutsernimahlast ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid |

| | – veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eespool nimetatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast |

V osa: Seemned

Seemnete valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

0712 90 11 | Suhkrumaisi hübriidid: – seemneks |

0713 10 10 | Hernes (Pisum sativum) – seemneks |

ex 0713 20 00 | Kikerherned (nuudid): – seemneks |

ex 0713 31 00 | Aedoad liigist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek: – seemneks |

ex 0713 32 00 | Kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis): – seemneks |

0713 33 10 | Harilikud aedoad, sh türgi oad (Phaseolus vulgaris): – seemneks |

ex 0713 39 00 | Muud oad: – seemneks |

ex 0713 40 00 | Läätsed: – seemneks |

ex 0713 50 00 | Põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. Equina, Vicia faba var. minor): – seemneks |

ex 0713 90 00 | Muud kuivatatud kaunviljad: – seemneks |

1001 90 10 | Speltanisu: – seemneks |

ex 1005 10 | Maisi hübriidsordid seemneks |

1006 10 10 | Koorimata riis (riz paddy): – seemneks |

1007 00 10 | Terasorgo hübriidid: – seemneks |

1201 00 10 | Sojaoad, purustatud või purustamata: – seemneks |

1202 10 10 | Lüdimata maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata: – seemneks |

1204 00 10 | Linaseemned, purustatud või purustamata: – seemneks |

1205 10 10 | Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata: – seemneks |

1206 00 10 | Päevalilleseemned, purustatud või purustamata: – seemneks |

ex 1207 | Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata: – seemneks |

1209 | Seemned, viljad ja eosed: – seemneks |

VI osa: Humal

1. Humala valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

1210 | Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin |

2. Käesoleva määruse eeskirju, mis käsitlevad turustamist ja kaubavahetust kolmandate riikidega, kohaldatakse ka järgmiste toodete suhtes:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

1302 13 00 | Humalamahlad ja -ekstraktid |

VII osa: Oliiviõli ja lauaoliivid

Oliivõli ja lauaoliivide valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | 1509 | Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

| 1510 00 | Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega |

b) | 0709 90 31 | Oliivid, värsked või jahutatud, v.a õli tootmiseks |

| 0709 90 39 | Muud oliivid, värsked või jahutatud |

| 0710 80 10 | Oliivid (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud |

| 0711 20 | Oliivid, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud |

| ex 0712 90 90 | Oliivid, kuivatatud, terved, tükeldatud, viilutatud, purustatud või pulbristatud, kuid muul viisil töötlemata |

| 2001 90 65 | Oliivid, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |

| ex 2004 90 30 | Oliivid, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud |

| 2005 70 | Oliivid, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata |

c) | 1522 00 31 1522 00 39 | Muud loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid |

| 2306 90 11 – 2306 90 19 | Õlikoogid jm oliivõli ekstraheerimisel saadud tahked jäägid |

VIII osa: Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep

Kiu tootmiseks kasvatava lina ja kanepi valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

5301 | Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

5302 | Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

IX osa: Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljade valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

0702 00 00 | Tomatid, värsked või jahutatud |

0703 | Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud |

0704 | Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas, värske või jahutatud |

0705 | Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud |

0706 | Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud |

0707 00 | Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud: |

0708 | Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud |

ex 0709 | Muud köögiviljad, värsked või jahutatud, v.a alamrubriikidesse 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 kuuluvad köögiviljad |

ex 0802 | Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriiki 0802 90 20 kuuluvad beetli- ja koolapähklid |

0803 00 11 | Värsked jahubanaanid |

ex 0803 00 90 | Kuivatatud jahubanaanid |

0804 20 10 | Värsked viigimarjad |

0804 30 00 | Ananassid |

0804 40 00 | Avokaadod |

0804 50 00 | Guajaavid, mangod ja mangostanid |

0805 | Värsked või kuivatatud tsitrusviljad |

0806 10 10 | Värsked lauaviinamarjad |

0807 | Värsked melonid (sh arbuusid) ja papaiad |

0808 | Värsked õunad, pirnid ja küdooniad |

0809 | Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (sh nektariinid), ploomid ja laukaploomid |

0810 | Muud puuviljad ja marjad, värsked |

0813 50 31 0813 50 39 | Üksnes rubriikide 0801 ja 0802 kuivatatud pähklitest koosnevad segud |

1212 99 30 | Jaanikaunad |

X osa: Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | ex 0710 | Külmutatud köögivili (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta |

| ex 0711 | Köögivili, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais |

| ex 0712 | Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata, v.a alamrubriiki ex 0712 90 05 kuuluvad inimtoiduks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikidesse ex 0712 90 11 ja 0712 90 19 kuuluv suhkrumais ning alamrubriiki ex 0712 90 90 kuuluvad oliivid |

| 0804 20 90 | Kuivatatud viigimarjad |

| 0806 20 | Rosinad |

| ex 0811 | Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid |

| ex 0812 | Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi ex 0812 90 98 banaanid |

| ex 0813 | Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; üksnes rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest pähklitest koosnevad pähkli- ja kuivatatud pähklite segud, mis kuulvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39 |

| 0814 00 00 | Tsitruseliste või meloni (sh arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud soolvees, väävlivees või muus konserveerivas lahuses |

| 0904 20 10 | Kuivatatud paprika, purustamata ja peenestamata |

b) | ex 0811 | Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga |

| ex 1302 20 | Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |

| ex 2001 | Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taime söödavad osad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, v.a:– perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a alamrubriiki 2001 90 20 kuuluvad paprikad või pimendid– alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata)– alamrubriiki 2001 90 40 kuuluvad jamss, bataat jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5% massist– alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad– alamrubriigi 2001 90 65 oliivid– viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 99 |

| 2002 | Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |

| 2003 | Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |

| ex 2004 | Muud külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki ex 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena |

| ex 2005 | Muud külmutata köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad , v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad paprika ja pimendid ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena |

| ex 2006 00 | Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriiki ex 2006 00 38 ja ex 2006 00 99 kuuluvad suhkrus konserveeritud banaanid |

| ex 2007 | Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a:– alamrubriiki ex 2007 10 kuuluvad homogeenitud tooted banaanidest– alamrubriikidesse ex 2007 99 39, ex 2007 99 57 ja ex 2007 99 98 kuuluvad banaanikeedised, -želeed, -püreed või –pastad |

| ex 2008 | Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a:– alamrubriiki 2008 11 10 kuuluv maapähklivõi– alamrubriiki 2008 91 00 kuuluvad palmipungad– alamrubriiki 2008 99 85 kuuluv mais– alamrubriiki 2008 99 91 kuuluvad jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5% massist– alamrubriiki ex 2008 99 99 kuuluvad viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad– alamrubriikidesse ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 kuuluvad segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud– alamrubriikidesse ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 kuuluvad muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid |

| ex 2009 | Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki 2009 80 kuuluv banaanimahl), puu- ja köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |

XI osa: Banaanid

Banaanide valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

0803 00 19 | Värsked banaanid, v.a jahubanaanid |

ex 0803 00 90 | Kuivatatud banaanid, v.a jahubanaanid |

ex 0812 90 98 90 | Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid |

ex 0813 50 99 | Kuivatatud banaane sisaldavad segud |

1106 30 10 | Banaanijahu ja –pulber |

ex 2006 00 99 | Suhkrus konserveeritud banaanid |

ex 2007 10 99 | Homogeenitud tooted banaanidest |

ex 2007 99 39 ex 2007 99 57 ex 2007 99 98 | Banaanikeedised, -želeed, -marmelaadid, -püreed ja -pastad |

ex 2008 92 59 ex 2008 92 78 ex 2008 92 93 ex 2008 92 98 | Muul viisil valmistatud või konserveeritud segud, mis sisaldavad banaane |

ex 2008 99 49 ex 2008 99 67 ex 2008 99 99 | Muul viisil valmistatud või konserveeritud banaanid |

ex 2009 80 35 ex 2009 80 38 ex 2009 80 79 ex 2009 80 86 ex 2009 80 89 ex 2009 80 99 | Banaanimahl |

XII osa: Vein

Veini valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | 2009 61 2009 69 | Viinamarjamahl (sealhulgas viinamarjavirre) |

| 2204 30 92 2204 30 94 2204 30 96 2204 30 98 | Muud viinamarjavirded, välja arvatud need, mille käärimine kestab või mille käärimisprotsess on peatatud muul viisil kui alkoholi lisamisega |

b) | ex 2204 | Värsketest viinamarjadest valmistatud vein, sealhulgas kangendatud vein; muu kui rubriigis 2009 nimetatud viinamarjavirre, välja arvatud alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad viinamarjavirded |

c) | 0806 10 90 | Värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad |

| 2209 00 11 2209 00 19 | Veiniäädikas |

d) | 2206 00 10 | Piquette (viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein) |

| 2307 00 11 2307 00 19 | Veinisete |

| 2308 00 11 2308 00 19 | Viinamarjade pressimisjäägid |

XIII osa: Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms;

lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Eluspuude ja muude taimede ja lillekasvatustoodete (sibulad, juured jm), lõikelillede ja dekoratiivse taimmaterjali valdkonnas reguleerib käesolev määrus kombineeritud nomenklatuuri gruppi 6 kuuluvaid tooteid.

XIV osa: Toortubakas

Toortubaka valdkonnas reguleerib käesolev määrus kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2401 kuuluvat toor- või töötlemata tubakat ja tubakajäätmeid.

XV osa. Veise- ja vasikaliha

Veise- ja vasikaliha valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

a) | 0102 90 05 kuni 0102 90 79 | Elus koduveised, v.a tõupuhtad aretusloomad |

| 0201 | Veiseliha, värske või jahutatud |

| 0202 | Veiseliha, külmutatud |

| 0206 10 95 | Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud |

| 0206 29 91 | Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud |

| 0210 20 | Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |

| 0210 99 51 | Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |

| 0210 99 90 | Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist |

| 1602 50 10 | Muud veiselihast või veiseliharupsist valmistatud tooted ja konservid, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |

| 1602 90 61 | Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |

b) | 0102 10 | Elus tõupuhtad aretusveised |

| 0206 10 91 | Toidukõlblik veiseliharups, välja arvatud paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks |

| 0206 10 99 | |

| 0206 21 00 | Toidukõlblik veiseliharups, välja arvatud paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks |

| 0206 22 00 | |

| 0206 29 99 | |

| 0210 99 59 | Toidukõlblik veiseliharups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, välja arvatud paks vaheliha ja õhuke vaheliha |

| ex 1502 00 90 | Veiserasv ja -rasvkude, toores või sulatatud, pressitud või pressimata, lahustiga ekstraheeritud või mitte |

| 1602 50 31 kuni 1602 50 80 | Muud veiselihast või veiseliharupsist valmistatud tooted ja konservid, välja arvatud kuumtöötlemata liha või liharups ning segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |

| 1602 90 69 | Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, välja arvatud kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |

XVI osa: Piim ja piimatooted

Piima ja piimatoodete valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

a) | 0401 | Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita |

b) | 0402 | Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga |

c) | 0403 10 11 kuni 39 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitselisanditeta, puuvilja-, pähkli-, kakaolisandita |

| 0403 90 11 kuni 69 | |

d) | 0404 | Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |

e) | ex 0405 | Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75%, kuid alla 80% massist |

f) | 0406 | Juust ja kohupiim |

g) | 1702 19 00 | Maitse-, lõhna- ja värvainelisanditeta laktoos ja laktoosisiirup, kuivaine laktoosisisaldusega vähem kui 99% massist, väljendatud veevaba laktoosina kuivaines |

h) | 2106 90 51 | Maitse-, lõhna- ja värvainelisandiga laktoosisiirup |

i) | ex 2309 | Loomasöödana kasutatavad tooted:– valmistoidud ja sööt, mis sisaldab tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust kas otseselt või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2730/75 alusel, v.a valmistoidud ja sööt, mille suhtes kehtib käesoleva lisa I osa. |

XVII osa. Sealiha

Sealiha valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

a) | ex 0103 | Elus kodusead, v.a tõupuhtad aretusloomad |

b) | ex 0203 | Kodusealiha, värske, jahutatud või külmutatud |

| ex 0206 | Toidukõlblik kodusearups, v.a farmaatsiatoodete tooraineks kasutatav, värske, jahutatud või külmutatud |

| ex 0209 00 | Tailihata pekk, sulatamata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |

| ex 0210 | Kodusealiha ja toidukõlblik kodusearups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |

| 1501 00 11 1501 00 19 | Seapekk (sh rasv) |

c) | 1601 00 | Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nendel toodetel põhinevad toiduained |

| 1602 10 00 | Homogeenitud tooted lihast, rupsist või verest |

| 1602 20 90 | Loomamaksast, v.a hane- või pardimaksast tooted või konservid |

| 1602 41 10 1602 42 10 1602 49 11 kuni 1602 49 50 | Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid |

| 1602 90 10 | Loomaverest tooted |

| 1602 90 51 | Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid |

| 1902 20 30 | Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, mis sisaldavad üle 20% massist vorsti ja vorstitooteid, liha ja mis tahes liiki rupsi, sh mis tahes liiki või päritolu rasva |

XVIII osa: Lamba- ja kitseliha

Lamba- ja kitseliha valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

a) | 0104 10 30 0104 10 80 0104 20 90 0204 0210 99 21 0210 99 29 | Lambatalled (kuni aasta vanused)Eluslambad, v.a. tõupuhtad aretusloomad ja lambatalledEluskitsed, välja arvatud tõupuhtad aretusloomadVärske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitselihaLamba- ja kitseliha, kondiga, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatudLamba- ja kitseliha, kondita, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |

b) | 0104 10 10 0104 20 10 0206 80 99 0206 90 99 0210 99 60 ex 1502 00 90 | Eluslambad – tõupuhtad aretusloomadEluskitsed – tõupuhtad aretusloomadToidukõlblik lamba- ja kitserups, värske või jahutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineksToidukõlblik lamba- ja kitserups, külmutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineksToidukõlblik lamba- ja kitserups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatudLamba- ja kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv |

c) | 1602 90 72 1602 90 74 | Muud lamba- ja kitselihast või lamba- ja kitserupsist valmistatud tooted või konservid, kuumtöötlemata;Segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |

d) | 1602 90 76 1602 90 78 | Muud lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, välja arvatud kuumtöötlemata või segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |

XIX osa: Munad

Munade valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

a) | 0407 00 11 0407 00 19 0407 00 30 | Koorega kodulinnumunad, värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud |

b) | 0408 11 80 0408 19 81 0408 19 89 0408 91 80 0408 99 80 | Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, keedetud aurutades või vees, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a inimtoiduks kõlbmatud munad |

XX osa: Kodulinnuliha

Kodulinnliha valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

a) | 0105 | Elus kodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad |

b) | ex 0207 | Rubriigis 0105 nimetatud kodulinnuliha ja toidukõlblik rups, värske, jahutatud või külmutatud, v.a punkti c alla kuuluv maks |

c) | 0207 13 91 | Kodulinnumaks, värske, jahutatud või külmutatud |

| 0207 14 91 | |

| 0207 26 91 | |

| 0207 27 91 | |

| 0207 34 | |

| 0207 35 91 | |

| 0207 36 81 | |

| 0207 36 85 | |

| 0207 36 89 | |

| 0210 99 71 | Kodulinnumaks, soolatud, märgsoolatud, kuivatatud või suitsutatud |

| 0210 99 79 | |

d) | 0209 00 90 | Kodulinnurasv, sulatamata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, märgsoolatud, kuivatatud või suitsutatud |

e) | 1501 00 90 | Kodulinnurasv |

f) | 1602 20 11 | Muul viisil valmistatud või konserveeritud hane- või pardimaks |

| 1602 20 19 | |

| 1602 31 | Rubriigis 0105 nimetatud kodulinnuliha või toidukõlblik rups, muul viisil valmistatud või konserveeritud |

| 1602 32 | |

| 1602 39 | |

XXI osa: Muud tooted

CN-kood | Kirjeldus |

ex 0101 | Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid: |

0101 10 | – tõupuhtad aretusloomad: |

0101 10 10 | – – hobused(ª) |

0101 10 90 | – – muud |

0101 90 | – muud: |

| – – hobused: |

0101 90 19 | – – – muud kui tapaloomad |

0101 90 30 | – – eeslid |

0101 90 90 | – – muulad ja hobueeslid |

ex 0102 | Elusveised: |

ex 0102 90 | – muud kui tõupuhtad aretusloomad: |

0102 90 90 | – – muud kui koduveised |

ex 0103 | Elussead: |

0103 10 00 | – tõupuhtad aretusloomad(b) |

| – muud: |

ex 0103 91 | – – massiga alla 50 kg: |

0103 91 90 | – – – muud kui kodusead |

ex 0103 92 | – – massiga 50 kg ja rohkem |

0103 92 90 | – – muud kui kodusead |

0106 00 | Muud elusloomad |

ex 0203 | Värske, jahutatud või külmutatud sealiha: |

| – värske või jahutatud: |

ex 0203 11 | – – rümbad ja poolrümbad: |

0203 11 90 | – – – muu kui kodusea |

ex 0203 12 | – – tagaosad, abaosad ja nende jaotustükid, kondiga: |

0203 12 90 | – – – muu kui kodusea |

ex 0203 19 | – – muud: |

0203 19 90 | – – – muu kui kodusea |

| – – Külmutatud: |

ex 0203 21 | – – rümbad ja poolrümbad: |

0203 21 90 | – – – muu kui kodusea |

ex 0203 22 | – – tagaosad, abaosad ja nende jaotustükid, kondiga: |

0203 22 90 | – – – muu kui kodusea |

ex 0203 29 | – – muud: |

0203 29 90 | – – – muu kui kodusea |

ex 0205 00 | Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud |

ex 0205 00 20 ex 0205 00 80 | – eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud – eesli-, muula- või hobueesliliha, külmutatud |

ex 0206 | Söödav veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse-, eesli-, muula- või hobueeslirups, värske, jahutatud või külmutatud: |

ex 0206 10 | – veiserups, värske või jahutatud |

0206 10 10 | – – farmaatsiatoodete tooraineks (c) |

| – veiserups, külmutatud: |

ex 0206 22 00 | – – maks: |

| – – – farmaatsiatoodete tooraineks |

ex 0206 29 | – – muud: |

0206 29 10 | – – – farmaatsiatoodete tooraineks (c) |

ex 0206 30 00 | – searups, värske või jahutatud: |

| – – kodusearups: |

| – – – farmaatsiatoodete tooraineks |

| – – muud |

| – searups, külmutatud: |

ex 0206 41 00 | – – maks: |

| – – – koduseamaks: |

| – – – – farmaatsiatoodete tooraineks |

| – – – muud |

ex 0206 49 | – – muud: |

ex 0206 49 20 | – – – kodusearups: |

| – – – – farmaatsiatoodete tooraineks (c) |

0206 49 80 | – – – muud |

ex 0206 80 | – muu rups, värske või jahutatud: |

0206 80 10 | – – farmaatsiatoodete tooraineks |

| – – muud: |

0206 80 91 | – – – hobuse-, eesli-, muula- ja hobueeslirups |

ex 0206 90 | – muu rups, külmutatud: |

0206 90 10 | – – farmaatsiatoodete tooraineks (c) |

| – – muud: |

0206 90 91 | – – – hobuse-, eesli-, muula- ja hobueeslirups |

0208 | Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud |

0210 | Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber: |

| – sealiha: |

ex 0210 11 | – – kondiga tagaosad, abaosad ja nende jaotustükid: |

0210 11 90 | – – – muu kui kodusealiha |

ex 0210 12 | – – kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid: |

0210 12 90 | – – – muu kui kodusea |

ex 0210 19 | – – muud: |

0210 19 90 | – – – muu kui kodusea |

| – muu, sealhulgas toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber: |

0210 91 00 | – – esikloomaliste lihast või rupsist |

0210 92 00 | – – vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia) lihast või rupsist |

0210 93 00 | – – roomajate (k.a maod ja kilpkonnad) lihast või rupsist |

ex 0210 99 | – – muud: |

| – – – liha: |

0210 99 31 | – – – – põhjapõdraliha |

0210 99 39 | – – – – muud |

| – – – rups: |

| – – – – muu kui kodusea-, veise-, lamba- ja kitserups |

0210 99 80 | – – – – – muu kui kodulinnumaks |

ex 0407 00 | Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud: |

0407 00 90 | – muud kui kodulinnumunad |

ex 0408 | Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma): |

| – munakollased: |

ex 0408 11 | – – kuivatatud: |

0408 11 20 | – – – inimtoiduks kõlbmatud(d) |

ex 0408 19 | – – muud: |

0408 19 20 | – – – inimtoiduks kõlbmatud(d) |

| – muud: |

ex 0408 91 | – – kuivatatud: |

0408 91 20 | – – – inimtoiduks kõlbmatud(d) |

ex 0408 99 | – – muud: |

0408 99 20 | – – – inimtoiduks kõlbmatud(d) |

0410 00 00 | Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |

0504 00 00 | Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |

ex 0511 | Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3: |

0511 10 00 | – veisesperma |

| – muud: |

0511 91 | – – tooted kaladest, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; surnud loomad grupist 3 |

ex 0511 99 | – – muud: |

0511 99 31 ja 0511 99 39 0511 99 85 | – – –looduslikud loomsed käsnad – – –muud |

ex 0709 | Muu köögivili, värske või jahutatud: |

ex 0709 60 | – perekonna Capsicum või Pimenta viljad |

| – – muud: |

0709 60 91 | – – – perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks |

0709 60 95 | – – – eeterlike õlide või resinoidide tööstuslikuks tootmiseks(c) |

0709 60 99 | – – – muud |

ex 0710 | Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud: |

ex 0710 80 | – muu köögivili: |

| – – perekonna Capsicum või Pimenta viljad |

0710 80 59 | – – – muu kui paprika |

ex 0711 | Lühikeseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid koheseks tarvitamiseks kõlbmatu: |

ex 0711 90 | – muu köögivili; köögiviljasegud: |

| – – köögiviljad: |

0711 90 10 | – – – Perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika |

0713 | Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata): |

ex 0713 10 | – herned (Pisum sativum) |

0713 10 90 | – – v.a seemneks |

ex 0713 20 00 | – kikerherned (nuudid): |

| – – v.a seemneks |

| – aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.): |

ex 0713 31 00 | – – aedoad sortidest Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek: |

| – – – v.a seemneks |

ex 0713 32 00 | – – kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis): |

| – – – v.a seemneks |

ex 0713 33 | – – harilikud aedoad, sh türgi oad (Phaseolus vulgaris): |

0713 33 90 | – – – v.a seemneks |

ex 0713 39 00 | – – muud: |

| – – – v.a seemneks |

ex 0713 40 00 | – läätsed |

| – – – v.a seemneks |

ex 0713 50 00 | – põldoad (Vicia faba var. major, Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor): |

| – – v.a seemneks |

ex 0713 90 00 | – muud: |

| – – v.a seemneks |

0801 | Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata: |

0802 | Muud pähklid, värsked, kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata: |

ex 0802 90 | – muud: |

ex 0802 90 20 | – – beetli- ja koolapähklid |

ex 0804 | Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid: |

0804 10 00 | – datlid |

0902 | Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma |

ex 0904 | Piprad perekonnast Piper; perekonna Capsicum või Pimenta kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad, v.a alamrubriiki 0904 20 10 kuuluv paprika |

0905 00 00 | Vanill |

0906 | Kaneel ja kaneelipuu õied |

0907 00 00 | Nelk (kogu vili, pungad ja varred) |

0908 | Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon |

0909 | Aniisi-, tähtaniisi-, apteegitilli-, koriandri-, ristiköömne- või köömneseemned; kadakamarjad |

0910 | Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid |

ex 1106 | Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest ning grupi 8 toodetest valmistatud püüli- ja lihtjahu ning pulber: |

1106 10 00 | – rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest |

ex 1106 30 | – grupi 8 toodetest: |

1106 30 90 | – – muud kui banaanid |

ex 1108 | Tärklis; inuliin: |

1108 20 00 | – inuliin |

1202 10 90 | Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata, v.a seemneks |

1202 20 00 | Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüditud, purustatud või purustamata |

1203 00 00 | Kopra |

1206 00 91 | Päevalilleseemned, purustatud või purustamata, v.a külvamiseks |

1206 00 99 | |

| |

1207 20 90 | Puuvillaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks |

| |

1207 40 90 | Seesamiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks |

1207 50 90 | Sinepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks |

1207 91 90 | Unimagunaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks |

1207 99 91 | Kanepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks |

ex 1207 99 97 | Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata, v.a seemneks |

1208 | Peen- ja jämejahu õliseemnetest või -viljadest, v.a sinepipulber |

1211 | Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias või farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud: |

ex 1212 | Mujal nimetamata jaanikaunad, meretaimed ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või mitte; puuviljade luuseemned ja südamikud ning peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (sh sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured): |

ex 1212 20 00 | – merevetikad või muud vetikad, mida kasutatakse peamiselt farmaatsiatööstuses või inimtoiduks |

| – muud: |

ex 1212 99 | – – muud kui suhkruroog, jaanikaunad ja jaanikaunaseemned: |

ex 1212 99 70 | – – – muud, v.a sigurijuur |

1213 00 00 | Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud |

ex 1214 | Kaalikas, söödapeet (mangold) jm söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jm söödad, ka graanulitena: |

ex 1214 10 | Jahu ja graanulid kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud lutsernist, v.a: jahu ja graanulid muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsernist |

ex 1214 90 | – muud: |

1214 90 10 | – – söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad |

ex 1214 90 90 | – – muud, v.a: |

| – lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted |

| – lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, kikerhernes ja harilik nõiahammas, muul viisil kuivatatud ja jahvatatud |

ex 1502 00 | Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv: |

ex 1502 00 10 | – muuks tööstuslikuks kasutuseks kui inimtoiduks ettenähtud toodete valmistamiseks, v.a luudest ja jäätmetest saadud rasv(c) |

1503 00 | Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata): |

1504 | Kalade ja mereimetajate rasvad, õlid ning nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata) |

1507 | Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

1508 | Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

1511 | Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

1512 | Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

1513 | Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

1514 | Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

ex 1515 | Muud taimsed rasvad ja õlid (v.a alamrubriiki ex 1515 90 11 kuuluv jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |

ex 1516 | Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata (v.a alamrubriiki 1516 20 10 kuuluv hüdrogeenitud kastoorõli ehk nn opaalvaha) |

ex 1517 | Margariin; söödavad segud ja valmistised taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest ja –õlidest ning nende fraktsioonidest, v.a alamrubriigid 1517 10 10, 1517 90 10 ja 1517 90 93 |

1518 00 31 | Vedelad taimeõlid kasutamiseks tehniliseks otstarbeks või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks(c) |

1518 00 39 | |

1522 00 91 | Õlijätted ja -setted, seebirasv, mis on saadud loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemisel, v.a need, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid |

1522 00 99 | Muud loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemisjäägid, v.a need, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid |

ex 1602 | Muud lihast, rupsist või verest valmistatud tooted või konservid: |

| – sea: |

ex 1602 41 | – – tagaosad ja nende jaotustükid |

1602 41 90 | – – – muud kui koduseast |

ex 1602 42 | – – abatükid ja nende jaotustükid |

1602 42 90 | – – – muud kui koduseast |

ex 1602 49 | – – muud, sh segud: |

1602 49 90 | – – – muud kui koduseast |

ex 1602 90 | – muu, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest: |

| – – muud kui tooted mis tahes loomade verest: |

1602 90 31 | – – – ulukist või küülikust |

1602 90 41 | – – – põhjapõdrast |

| – – – muud: |

| – – – – muud kui kodusea liha või rupsi sisaldav: |

| – – – – – muud kui veiseliha või -rupsi sisaldav: |

1602 90 98 | – – – – – – muust kui lambast või kitsest |

1603 00 | Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest |

1801 00 00 | Kakaooad, terved või purustatud, toored või röstitud |

1802 00 00 | Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |

ex 2001 | Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |

ex 2001 90 | – muud: |

2001 90 20 | – – perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a paprika ning piment |

ex 2005 | Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

ex 2005 90 | – muu köögivili ja köögiviljasegud: |

2005 99 10 | – – perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment |

ex 2206 | Muud kääritatud joogid (nt õuna- ja pirnisiider, mõdu); mujal nimetamata segud kääritatud jookidest või kääritatud jookide segud mittealkohoolsete jookidega: |

2206 00 31 kuni 2206 00 89 | – muu kui piquette (viinamarja pressimisjääkidest valmistatud vein) |

ex 2301 | Inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned: |

2301 10 00 | – pulber, jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned |

ex 2302 | Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud: |

2302 50 00 | – kaunviljadest |

2304 00 00 | Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |

2305 00 00 | Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |

ex 2307 00 | Veinisete; viinakivi: |

2307 00 90 | – viinakivi |

ex 2308 00 | Mujal nimetamata loomasöödaks kasutatavad taimse päritoluga tooted, jäätmed ja kõrvalsaadused, granuleeritud või granuleerimata: |

2308 00 90 | – – muud kui viinamarjade pressimisjäägid, tammetõrud, hobukastanid või muude puuviljade kui viinamarjade pressimisjäägid |

ex 2309 | Loomasöödana kasutatavad tooted: |

ex 2309 10 | – Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud: |

2309 10 90 | – – need, mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, mis kuuluvad alamrubriikidesse 1702 30 51 – 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55, või piimatooteid |

ex 2309 90 | – muud: |

2309 90 10 | – – lahustatud tooted kalast või mereimetajatest |

| – – muud, sh eelsegud: |

ex 2309 90 91 kuni 2309 90 99 | – – – need, mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, mis kuuluvad alamrubriikidesse 1702 30 51 – 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55, või piimatooteid, v.a: |

| – lutserni- ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid |

| – veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eelmises taandes osutatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast |

(a) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ühenduse õigusaktides (vt nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66); komisjoni otsus 93/623/EMÜ (EÜT L 298, 3.12.1993, lk 45)) sätestatud tingimusi.(b) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ühenduse õigusaktides (vt nõukogu direktiiv 88/661/EÜ (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36); nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66) komisjoni otsus 96/510/EMÜ (EÜT L 210, 20.8.1996, lk 53)) sätestatud tingimusi.(c) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ühenduse õigusaktides (vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artikleid 291–300 ja hilisemaid muudatusi) sätestatud tingimusi.(d) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse kaupade kombineeritud nomenklatuuri eelsätete paragrahvis IIF (määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) sätestatud tingimusi. |

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD TOODETE LOEND

I osa: Etüülalkohol

1. Etüülalkoholi valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

ex 2207 10 00 | EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80% mahust |

ex 2207 20 00 | EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |

ex 2208 90 91 ning ex 2208 90 99 | EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust |

2. Impordilubasid käsitleva III osa II peatüki I jagu ning kõnealuse osa III peatüki I jagu kohaldatakse ka toodete suhtes, mis põhinevad CN-koodi 2208 alla kuuluvatest põllumajandussaadustest saadud etüülalkoholil ning mida hoitakse üle 2-liitristes mahutites ja millel on kõik punktis 1 kirjeldatud etüülalkoholi omadused.

II osa: Mesindustooted

1. Käesolev määrus reguleerib järgnevas tabelis loetletud mesindustooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

0409 | Naturaalne mesi |

ex 0410 00 00 | Mesilaspiim, toidukõlblik taruvaik |

ex 0511 99 90 | Mesilaspiim, inimtoiduks kõlbmatu taruvaik |

ex 1212 99 80 | Õietolm |

ex 1521 90 | Mesilasvaha |

III osa: Siidiussid

Siidiusside valdkonnas reguleerib käesolev määruse CN alamrubriiki 0106 90 00 kuuluvaid siidiusse ja alamrubriiki 0511 99 85 kuuluvaid siidiussimune.

III LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD MÄÄRATLUSED

I osa: Riisisektorit käsitlevad määratlused

I. Mõisted „koorimata riis“, „kooritud riis“, „poolkroovitud riis“, „kroovitud riis“, „ümarateraline riis“, „keskmiseteraline riis“, „pikateraline riis A või B“ ja „purustatud riis“ on määratletud järgmiselt:

1. a) Koorimata riis – riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud tera väliskest;

b) kooritud riis – riis, mille teradelt on ainult tera väliskest eemaldatud. Selle määratluse alla kuuluvad näiteks niisugused kaubaartiklid nagu pruun riis, cargo-riis, loonzain ja riso sbramato;

c) poolkroovitud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, osa idust ja kogu viljakesta välimine kiht või osa sellest, kuid mitte sisemised kihid;

d) kroovitud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, viljakesta nii välimine kui ka sisemine kiht ja kogu idu pika- või keskmiseteralise riisi puhul või vähemalt osa sellest ümarateralise riisi puhul, aga pikisuunalised valged vöödid on säilinud kuni 10% teradel.

2. a) Ümarateraline riis – riis, mille terade pikkus ei ületa 5,2 mm ja tera pikkuse ning laiuse suhe on väiksem kui 2;

b) keskmiseteraline riis – riis, mille terade pikkus on üle 5,2 mm, ent mitte üle 6,0 mm ning tera pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui 3;

c) pikateraline riis:

i) pikateraline riis A – riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ja mille tera pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 2, kuid väiksem kui 3;

ii) pikateraline riis B – riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ja mille tera pikkuse ja laiuse suhe on vähemalt 3;

d) terade mõõtmine – täielikult kroovitud riisi terade mõõtmine järgmisel viisil:

i) võetakse partiist tüüpiline proov;

ii) proovi sõelutakse nii, et sõelale jäävad ainult terved terad, sealhulgas valmimata terad;

iii) 100 tera mõõdetakse kaks korda ja arvutatakse välja keskmine;

iv) tulemused esitatakse millimeetrites, ümardatuna kümnendkohani.

3. Purustatud riis – riis, mille terade kildude pikkus ei ületa 3/4 kogu tera keskmisest pikkusest.

II. Terade ja katkiste terade puhul, mis ei ole laitmatu kvaliteediga, kohaldatakse järgmisi määratlusi:

A. Terved terad

Terad, mille tipust on eemaldatud ainult osa, sõltumata eri jahvatusetappide omadustest.

B. Kärbitud terad

Terad, mille kogu tipp on eemaldatud.

C. Katkised terad või terade killud

Terad, millel on eemaldatud suurem osa kui tipp; katkiste terade hulka kuuluvad:

– suured katkised terad (teratükid, mis on pikemad kui pool tera, kuid ei moodusta tervet tera),

– keskmised katkised terad (teratükid, mis on vähemalt veerandi tera pikkused, kuid väiksemad suurte katkiste terade miinimumsuurusest),

– väikesed katkised terad (teratükid, mis on väiksemad kui veerand tera, kuid liiga suured, et läbida 1,4 mm avadega sõela),

– killud (väikesed teratükid või -osakesed, mis läbivad 1,4 mm suuruste avadega sõela); lõhestunud terad (tükid, mis on tekkinud tera lõhenemisel pikisuunas).

D. Rohelised terad

Terad, mis ei ole täiesti küpsed.

E. Loomulike väärarengutega terad

Loomulik väärareng tähendab pärilikku või mittepärilikku väärarengut, võrreldes sordi tüüpiliste morfoloogiliste tunnustega.

F. Kriitjad terad

Terad, mille pinnast on vähemalt kolm neljandikku tuhm ja jahune.

G. Punasetriibulised terad

Terad, millel on pikisuunas terakestast jäänud erineva intensiivsuse ja varjundiga punaseid vööte.

H. Tähnilised terad

Terad, millel on väike selgelt piiritletud ja enam-vähem korrapärase kujuga tume sõõr; tähniliste terade hulka kuuluvad ka sellised terad, mille pinnal on õrnad mustad vöödid; vöötidel ja tähnidel ei tohi olla kollast või tumedat ranti.

I. Värvunud terad

Terad, mille loomulik värv on väikesel osal pinnast selgelt muutunud; laigud võivad olla eri värvi (mustjad, punakad, pruunid); sügavaid musti vööte käsitatakse samuti laikudena. Kui laikude värv (must, roosa, punakaspruun) on sellise tugevusega, et seda on võimalik kohe näha ja kui laigud katavad vähemalt poole tera pinnast, tuleb teri käsitada kollaste teradena.

J. Kollased terad

Terad, mille loomulik värv on muu kui kuivamise tõttu täielikult või osaliselt muutunud; selle muutuse tõttu on terad värvunud sidruni- või oranžkollaseks.

K. Klaasjad terad

Terad, mille värv on muu viisil kui kuivamise tõttu kogu pinnal ühtlaselt veidi muutunud; selle muutuse tõttu on terad värvunud hele-kollakaspruuniks.

II osa: Suhkrusektorit käsitlevad määratlused

1. Valge suhkur – suhkur, mis ei sisalda maitse-, lõhna-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille kuivaine sahharoosisisaldus polarimeetri näidu järgi on vähemalt 99,5%.

2. Toorsuhkur – suhkur, mis ei sisalda maitse-, lõhna-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille kuivaine sahharoosisisaldus polarimeetri näidu järgi on alla 99,5%.

3. Isoglükoos – toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 10%.

4. Inuliinisiirup – esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi teel ja mille kuivaine fruktoosisisaldus vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10% ning mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina. Selleks et vältida turustamispiiranguid nendele toodetele, millel on kiudainest inuliinist tulenev madal magustamisvõime ja millele ei ole määratud insuliinisiirupi kvooti, võib komisjon seda määratlust muuta.

5. Kvoodikohane suhkur, kvoodikohane isoglükoos ja kvoodikohane inuliinisiirup –suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires.

6. Tööstuslik suhkur – suhkrukogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal punktis 5 osutatud koguse ulatuses või sellest rohkem ning mis on ette nähtud artikli 59 lõikes 2 osutatud mis tahes toote tööstuslikuks tootmiseks.

7. Tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup – isoglükoosi- või inuliinisiirupikogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal ning mis on ette nähtud artikli 59 lõikes 2 osutatud mis tahes toote tööstuslikuks tootmiseks.

8. Suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk – suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus, mida konkreetsel turustusaastal on toodetud punktides 5 ja 6 ja 7 osutatud vastavatest kogustest rohkem.

9. Kvoodikohane suhkrupeet – kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet.

10. Tarneleping – müüja ja ettevõtja vahel sõlmitud leping suhkrupeedi tarnimise kohta suhkru tootmiseks.

11. Majandusharusisene kokkulepe – üks järgnevatest lepetest:

a) ühenduse tasandil enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt riigi ettevõtjate organisatsioonide rühma ja teiselt poolt riigi müüjaorganisatsioonide rühma vahel või;

b) enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt asjaomase liikmesriigi tunnustatud ettevõtjate või ettevõtjate organisatsiooni ja teiselt poolt asjaomase liikmesriigi tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel;

c) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete suhkrupeeditarnet;

d) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist, tingimusel et müüjad, kes korda aktsepteerivad, tarnivad vähemalt 60% kogu tootjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases;

12. AKV/India suhkur – CN-koodi 1701 alla kuuluv ja lisas XVI loetletud riikidest pärit suhkur, mida imporditakse ühendusse:

– AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokolli nr 3 või

– Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe [66] alusel.

13. Täiskoormusega rafineerimistehas – tootmisüksus:

– mille ainsaks tegevuseks on imporditud toor-roosuhkru rafineerimine,

– mis rafineeris turustusaastal 2004/2005 vähemalt 15 000 tonni imporditud toor-roosuhkrut.

III osa: Humalasektorit käsitlevad määratlused

1. Humal – hariliku humala (humulus lupulus) (emas)taime kuivatatud õisikud, nimetatakse ka humalakäbideks; õisikud on rohekaskollased ning munaja kujuga, neil on õieraag ja nende mõõtmed on tavaliselt 2–5 cm.

2. Humalapulber – toode, mis on saadud humala jahvatamisel ning sisaldab kõiki humala looduslikke osi.

3. Suurema lupuliinisisaldusega humalapulber – toode, mis on saadud humala jahvatamisel pärast osade lehtede, varte, kandelehtede ja õisikutelgede mehaanilist eemaldamist.

4. Humalaekstrakt – kontsentreeritud tooted, mis on saadud humala või humalapulbri töötlemisel lahustiga.

5. Segatud humalatooted – kahe või enama punktides 1–4 nimetatud toote segu.

IV osa: Veise- ja vasikalihasektorit käsitlevad määratlused

1. Veised – CN-koodide ex 0102 10 ning 0102 90 05 – 0102 90 79 alla kuuluvad elus koduveised.

2. Täiskasvanud veised – veised, kelle eluskaal on üle 300 kilogrammi.

V osa: Piimasektorit käsitlevad määratlused

1. Seoses tariifikvootide rakendamisega Uus-Meremaalt pärit või suhtes kuulub määratluse „toodetud vahetult piimast või koorest“ alla või, mis on valmistatud vahetult piimast või koorest ilma säilitusaineid kasutamata ühtsel, iseseisval ja katkematul menetlusel, mille puhul koor võib läbida piimarasva kontsentreerimise ja/või fraktsioneerimise etapi.

2. Artikli 114 kohaldamisel seoses kaseiini ja kaseinaatide kasutamisega juustu tootmisel:

a) juust – ühenduse territooriumil valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodi 0406 alla;

b) kaseiin ja kaseinaadid – tooted, mis kuuluvad CN-koodide 3501 10 90 ja 3501 90 90 alla ning mida kasutatakse töötlemata kujul või seguna.

VI osa: Munasektorit käsitlevad määratlused

1. Koorega munad – koorega kodulinnumunad, värsked, konserveeritud või keedetud, välja arvatud punktis 2 nimetatud haudemunad.

2. Haudemunad – inkubeerimisel kasutatavad kodulinnumunad.

3. Terviktooted – kooreta linnumunad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, toidukõlblikud.

4. Eraldatud tooted – linnumunade rebu, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, toidukõlblikud.

VII osa: Kodulinnusektorit käsitlevad määratlused

1. Eluskodulinnud – eluskanad, -pardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad kaaluga üle 185 grammi.

2. Tibud – eluskanad, -pardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad kaaluga alla 185 grammi.

3. Tapetud linnud – kanad, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad, tervelt, rupsiga või ilma:

4. Muude toodete põhjal valmistatud tooted –

a) I lisa XX osa punktis a loetletud tooted;

b) I lisa XX osa punktis b loetletud tooted, v.a tapetud kodulinnud ja toidukõlblik rups; mida tuntakse nime all „kodulinnulõiked“;

c) I lisa XX osa punktis b täpsustatud toidukõlblik rups;

d) I lisa XX osa punktis c loetletud tooted;

i) I lisa XX osa punktides d ja e loetletud tooted;

ii) I lisa XX osa punktis f nimetatud tooted, v.a CN-koodi 1602 20 11 ja 1602 20 19 alla kuuluvad tooted.

VIII osa: Mesindussektorit käsitlevad määratlused

1. Mesi – looduslik magus aine, mida valmistavad Apis mellifera mesilased taimede nektarist, elusate taimeosade eritistest või elusatest taimeosadest toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, muundavad teatavate endast pärit olevate ainetega ühendamise teel, sadestavad, veetustavad ja ladustavad ning jätavad meekärgedesse küpsema ja valmima.

Mee peamised liigid on järgmised:

a) päritolu järgi:

i) õiemesi, taimede nektarist saadud mesi;

ii) lehemesi: mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest;

b) tootmis- ja/või esitusviisi järgi:

iii) kärjemesi: mesi, mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja õhukestes kärjepõhjades ning mida müüakse kinniste tervete meekärgede või nende osadena;

iv) kärjetükkidega mesi: üht või mitut kärjemeetükki sisaldav mesi;

v) nõrgunud mesi: lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest nõrutamise teel saadud mesi;

vi) vurrimesi: lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi;

vii) pressitud mesi: haudmeta meekärgede pressimisel kuumutamata või mõõdukat kuumust (kuni 45 ˚C) kasutades saadud mesi;

viii) filtreeritud mesi: mesi, mis on saadud mee koostisele võõraste orgaaniliste või anorgaaniliste ainete eemaldamise teel, mille tulemusel on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu.

Tööstusmesi on mesi:

a) mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ning;

b) millel võivad olla järgmised omadused:

– võõras lõhn ja maitse,

– mesi on hakanud käärima või on käärinud või

– mesi on ülekuumutatud.

2. Mesindustooted – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või mesinduses kasutatav õietolm.

IV LISA

Artiklites 53 ja 56 osutatud

RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID

(tonnides)

Liikmesriik või piirkond (1) | Suhkur (2) | Isoglükoos (3) | Inuliinisiirup (4) |

Belgia | 819 812 | 85 694 | 0 |

Tšehhi Vabariik | 454 862 | – | – |

Taani | 420 746 | – | – |

Saksamaa | 3 655 456 | 42 360 | – |

Kreeka | 317 502 | 15 433 | – |

Hispaania | 903 843 | 98 845 | – |

Prantsusmaa (emamaa) | 3 552 221 | 23 755 | 0 |

Prantsusmaa ülemeredepartemangud | 480 245 | – | – |

Iirimaa | 0 | – | – |

Itaalia | 778 706 | 24 301 | – |

Läti | 66 505 | – | – |

Leedu | 103 010 | – | |

Ungari | 401 684 | 164 736 | – |

Madalmaad | 864 560 | 10 891 | 0 |

Austria | 387 326 | – | – |

Poola | 1 671 926 | 32 056 | – |

Portugal (mandriosa) | 34 500 | 11 870 | – |

Assooride autonoomne piirkond | 9953 | – | – |

Slovakkia | 207 432 | 50 928 | – |

Sloveenia | 52 973 | – | – |

Soome | 146 087 | 14 210 | – |

Rootsi | 325 700 | – | – |

Ühendkuningriik | 1 138 627 | 32 602 | – |

KOKKU | 16 793 675 | 607 681 | 0 |

V LISA

Artikli 55 lõikes 2 osutatud isoglükoosi lisakvoodid

(tonnides)

Liikmesriik | Lisakvoot |

Itaalia | 60 000 |

Leedu | 8000 |

Rootsi | 35 000 |

VI LISA

SUHKRU- VÕI ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD VASTAVALT ARTIKLILE 57

I osa

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ettevõtjate ühinemine – kahe või enama ettevõtte ühendamine üheks ettevõtteks;

b) ettevõtja üleminek – kvoote omava ettevõtte varade omandi üleandmine või üleminek ühele või mitmele ettevõtjale;

c) vabriku üleminek – ühele või mitmele ettevõtjale sellise tehnilise üksuse omandiõiguse üleandmine, milles on kõnealuse toote valmistamiseks vajalik sisseseade, ja mille tulemuseks on üleantava ettevõtja tootmise osaline või täielik üleminek;

d) vabriku rentimine – sellise tehnilise üksuse rendileping, mille juurde kuulub suhkrutootmiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping, mida lepinguosalised kohustuvad enne kolmanda turustusaasta lõppu mitte lõpetama, sõlmitakse vabriku tegevust arvestades vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes asub kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabriku rendile võtnud ettevõtjat võib pärast rendisuhte tekkimist kogu toodangu alusel käsitada üksnes suhkrutootmisettevõtjana.

II osa

1. Suhkrutootmisettevõtjate ühinemise või ülemineku või suhkruvabrikute ülemineku korral kohandatakse kvoote järgmiselt, ilma et see piiraks punkti 2 kohaldamist:

a) suhkrutootmisettevõtjate ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale kvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele suhkrutootmisettevõtjate eraldatud kvootide summaga;

b) suhkrutootmisettevõtja ülemineku korral määrab liikmesriik üleantava ettevõtja kvoodi suhkru tootmiseks omandavale ettevõtjale või kui omandavaid ettevõtjaid on mitu, määratakse kvoodid võrdeliselt üleantava ettevõtja suhkrutoodangu mahuga;

c) suhkruvabriku ülemineku korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja kvooti, kes vabriku omandi üle annab, ja suurendab kõnealuse vabriku ostnud suhkrutootmisettevõtja või -ettevõtjate kvooti, lisades mahaarvatud koguse võrdeliselt üleantud vabriku tootmismahuga.

2. Kui osa suhkrupeedi- või suhkrurookasvatajaid, keda otseselt mõjutab mõni punktis 1 osutatud toiming, avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu suhkrutootmisettevõtjatele, kes ei osale kõnealustes toimingutes, võib liikmesriik määrata kvoodi vastavalt selle ettevõtja tootmismahule, kellele tootjad kavatsevad oma suhkrupeedi või -roo tarnida.

3. Kui muudel kui punktis 1 osutatud asjaoludel lõpetatakse:

a) suhkrutootmisettevõtja tegevus,

b) suhkrutootmisettevõtja ühe või mitme vabriku tegevus,

võib liikmesriik määrata kõnealuse tegevuse lõpetamisega seotud kvoodid ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale.

Kui osa tootjaid avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu asjaomasele suhkrutootmisettevõtjale, võib liikmesriik (ka eelmise lõigu alapunktis b osutatud juhul) määrata kõnealusele suhkrupeedi või -roo kogusele vastava osa kvoote ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad need tooted tarnida.

4. Artikli 47 lõikes 6 osutatud erandi puhul võib kõnealune liikmesriik nõuda, et asjaomased suhkrupeedikasvatajad ja suhkrutootjad lisaksid oma majandusharusisestesse kokkulepetesse eritingimused, et kõnealune liikmesriik saaks kohaldada käesoleva osa punkte 2 ja 3.

5. Suhkrutootmisettevõtja vabriku rentimise korral võib liikmesriik vähendada rendile andva ettevõtja kvoote ning määrata kvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile suhkru tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse I osa punktis d osutatud kolme turustusaasta jooksul, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt käesoleva punkti esimesele lõigule kehtestatud kvootide kohandamise alates rendisuhte jõustumise kuupäevast. Kui rendisuhe lõpeb vääramatu jõu tõttu, ei ole liikmesriik kohustatud kohandamist tühistama.

6. Kui suhkrutootmisettevõtja ei suuda enam tagada ühenduse eeskirjadega ettenähtud kohustuste täitmist asjaomaste suhkrupeedi- või suhkrurootootjate suhtes ning kui selle olukorra on kindlaks teinud kõnealuse liikmesriigi asjaomased asutused, võib liikmesriik määrata osa asjaomastest kvootidest üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale võrdeliselt üleantava ettevõtja tootmismahuga.

7. Kui liikmesriik on andnud suhkrutootmisettevõtjale hinna- ja turustustagatisi seoses suhkrupeedi töötlemisega etüülalkoholiks, võib liikmesriik kokkuleppel kõnealuse ettevõtja ja asjaomaste suhkrupeeditootjatega määrata kõik suhkrutootmiskvoodid või osa neist üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele teisele ettevõtjale.

III osa

Isoglükoositootmisettevõtjate ühinemise või ülemineku või isoglükoosivabriku üleandmise korral võib liikmesriik määrata asjaomased kvoodid isoglükoosi tootmiseks ühele või mitmele ettevõtjale, sõltumata sellest, kas neil on tootmiskvoot.

IV osa

Vastavalt II ja III osale võetud meetmed võib jõustada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) kõigi asjaomaste isikute huvisid on arvesse võetud;

b) asjaomase liikmesriigi arvates parandavad need tõenäoliselt suhkrupeedi, suhkruroo ja suhkru tootmissektori struktuuri;

c) need on seotud ettevõtjatega, kes asuvad samal territooriumil, millele on määratud kvoot IV lisas.

V osa

Kui ühinemine või üleminek toimub 1. oktoobri ja sellele järgneva aasta 30. aprilli vahel, jõustuvad II ja III osas nimetatud meetmed jooksval turustusaastal.

Kui ühinemine või üleminek toimub 1. mai ja sama aasta 30. septembri vahel, jõustuvad II ja III osas nimetatud meetmed järgmisel turustusaastal.

VI osa

Kui kohaldatakse artikli 56 lõiget 3, määravad liikmesriigid kohandatud kvoodid hiljemalt veebruari lõpuks, et neid kohaldada järgmisel turustusaastal.

VII osa

Kui kohaldatakse II ja III osa, teavitavad liikmesriigid komisjoni kohandatud kvootidest hiljemalt 15 päeva jooksul pärast V osas nimetatud ajavahemike lõppu.

VII LISA

RIIKIDE KVOODID JA RESTRUKTUREERIMISRESERVI KVOODID,

millele on osutatud artiklis 63

1. Riikide kvoodid

Liikmesriik | Kogused tonnides |

Belgia | 3 360 087,000 |

Bulgaaria | 979 000,000 |

Tšehhi Vabariik | 2 737 931,000 |

Taani | 4 522 176,000 |

Saksamaa | 28 282 788,000 |

Eesti | 646 368,000 |

Kreeka | 820 513,000 |

Hispaania | 6 116 950,000 |

Prantsusmaa | 24 599 335,000 |

Iirimaa | 5 395 764,000 |

Itaalia | 10 530 060,000 |

Küpros | 145 200,000 |

Läti | 728 648,000 |

Leedu | 1 704 839,000 |

Luksemburg | 273 084,000 |

Ungari | 1 990 060,000 |

Malta | 48 698,000 |

Madalmaad | 11 240 814,000 |

Austria | 2 790 642,000 |

Poola | 8 980 143,000 |

Portugal | 1 948 550,000 |

Rumeenia | 3 057 000,000 |

Sloveenia | 576 638,000 |

Slovakkia | 1 040 788,000 |

Soome | 2 443 069,324 |

Rootsi | 3 352 545,000 |

Ühendkuningriik | 14 828 597,000 |

2. Spetsiaalse restruktureerimisreservi kvoodid

Liikmesriik | Spetsiaalse restruktureerimisreservi kvoodid tonnides |

Bulgaaria | 39 180 |

Rumeenia | 188 400 |

VIII LISA

BAASRASVASISALDUS,

millele on osutatud artiklis 67

Liikmesriik | Baasrasvasisaldus (g/kg) |

Belgia | 36,91 |

Bulgaaria | 39,10 |

Tšehhi Vabariik | 42,10 |

Taani | 43,68 |

Saksamaa | 40,11 |

Eesti | 43,10 |

Kreeka | 36,10 |

Hispaania | 36,37 |

Prantsusmaa | 39,48 |

Iirimaa | 35,81 |

Itaalia | 36,88 |

Küpros | 34,60 |

Läti | 40,70 |

Leedu | 39,90 |

Luksemburg | 39,17 |

Ungari | 38,50 |

Madalmaad | 42,36 |

Austria | 40,30 |

Poola | 39,00 |

Portugal | 37,30 |

Rumeenia | 35,93 |

Sloveenia | 41,30 |

Slovakkia | 37,10 |

Soome | 43,40 |

Rootsi | 43,40 |

Ühendkuningriik | 39,70 |

IX LISA

A. Artikli 91 lõikes 1 nimetatud garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel:

Belgia | 13 800 |

Bulgaaria | 13 |

Tšehhi Vabariik | 1 923 |

Saksamaa | 300 |

Eesti | 30 |

Hispaania | 50 |

Prantsusmaa | 55 800 |

Läti | 360 |

Leedu | 2263 |

Madalmaad | 4800 |

Austria | 150 |

Poola | 924 |

Portugal | 50 |

Rumeenia | 42 |

Slovakkia | 73 |

Soome | 200 |

Rootsi | 50 |

Ühendkuningriik | 50 |

B. Artiklis 86 nimetatud garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel

Belgia-Luksemburgi majandusliit | 8000 |

Tšehhi Vabariik | 27 942 |

Taani | 334 000 |

Saksamaa | 421 000 |

Kreeka | 37 500 |

Hispaania | 1 325 000 |

Prantsusmaa | 1 605 000 |

Iirimaa | 5000 |

Itaalia | 685 000 |

Leedu | 650 |

Ungari | 49 593 |

Madalmaad | 285 000 |

Austria | 4400 |

Poola | 13 538 |

Portugal | 30 000 |

Slovakkia | 13 100 |

Soome | 3000 |

Rootsi | 11 000 |

Ühendkuningriik | 102 000 |

X LISA

PIIMA JA PIIMATOODETAGA SEOTUD MÕISTED JA NIMETUSED,

millele on osutatud artikli 110 lõikes 1

I Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) turustamine – omamine või väljapanek eesmärgiga müüa, müügiks pakkumine, müük, tarnimine või igasugune muu turule viimise viis;

b) nimetus – kõigil turustusetappidel kasutatav nimi.

II Mõiste „piim“ kasutamine

1. Mõiste „piim“ tähendab ainult ühe või mitme lüpsiga saadud harilikku rinnanäärme eritist, millele pole midagi lisatud ega millest midagi eraldatud.

Mõistet „piim“ võib siiski kasutada:

a) piima kohta, mida on töödeldud selle koostist muutmata, ning piima kohta, mille rasvasisaldus on standarditud artikli 110 lõike 2 alusel koostoimes XI lisaga;

b) koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad sellise piima tüüpi, kvaliteediklassi, päritolu ja/või kavatsetavat kasutamist või kirjeldavad selle füüsilist töötlemist või koostise muutmist juhul, kui muutmine piirdub piima loomulike koostisainete lisamise ja/või eemaldamisega.

2. Käesolevas määruses tähendavad „piimatooted“ tooteid, mis on saadud ainult piimast, arvestades, et nende valmistamiseks vajalikke aineid võib lisada juhul, kui neid aineid ei kasutata mõne piima koostisaine täielikuks või osaliseks asendamiseks.

Ainult piimatoodetele reserveeritakse:

a) järgmised nimetused:

i) vadak,

ii) koor,

iii) või,

iv) petipiim,

v) võiõli,

vi) kaseiinid,

vii) veevaba piimarasv,

viii) juust,,

ix) jogurt

x) kefiir,

xi) kumõss,

xii) viili/fil,

xiii) smetana,

xiv) fil;

b) nimetused ja nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [67] artiklis 5 määratletud tähenduses, mida tegelikult piimatoodete kohta kasutatakse.

3. Mõistet „piim“ ja piimatoodete kohta kasutatavaid nimetusi võib samuti tarvitada koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad liittooteid, mille ükski osa ei asenda või ei ole mõeldud asendama ühtki piima koostisainet ja milles piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline.

4. Märkida tuleb komisjoni poolt määratletud piima ja piimatoodete päritolu, v.a juhul, kui tegemist on lehmapiimaga.

III Nimetuste kasutamine seoses konkureerivate toodetega

1. Käesoleva lisa II punktis osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.

2. Toodete puhul, mida ei ole kirjeldatud käesoleva lisa II punktis, ei tohi kasutada nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi nr 84/450/EMÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta [68] artikli 2 lõikes 1 määratletud märgiseid, äridokumente, reklaammaterjale ega muid esitusviise, mis väidavad, vihjavad või viitavad sellele, et kõnealune toode on piimatoode.

Piima või piimatooteid sisaldava toote puhul võib nimetust „piim“ või käesoleva lisa II punkti alapunktis 2 osutatud nimetusi kasutada ainult põhiliste toorainete kirjeldamiseks ja koostisainete loetlemiseks vastavalt direktiivile 2000/12/EÜ.

IV Toodete loend; sidevahendid

1. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks esialgse nimekirja toodetest, mida nad peavad oma territooriumil vastavaks käesoleva lisa III punkti alapunkti 1 teises lõigus nimetatud toodetele.

Vajaduse korral teevad liikmesriigid kõnealuses nimekirjas hiljem täiendusi ja teavitavad sellest komisjoni.

2. Käesoleva lisa rakendamisel teatavad liikmesriigid igal aastal enne 1. oktoobrit komisjonile arengutest piimatoodete ja konkureerivate toodete turul, et komisjon saaks enne järgmise aasta 1. märtsi nõukogule aruande esitada.

XI LISA

INIMTOIDUKS KASUTATAVA PIIMA TURUSTAMINE,

millele on osutatud artikli 110 lõikes 2

I Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) piim – ühe või mitme lehma lüpsmise saadus;

b) joogipiim – käesoleva lisa III punktis nimetatud tooted, mis on mõeldud ilma edasise töötlemiseta tarbijale tarnimiseks;

c) rasvasisaldus – piimarasva massiosade arv sajas massiosas piimas;

d) valgusisaldus – valgu massiosade arv sajas massiosas piimas (arvutatakse, korrutades piima üldlämmastiku massiprotsendi teguriga 6,38).

II Tarnimine või müümine lõpptarbijale

1. Ilma edasise töötlemiseta võib tarnida või müüa lõpptarbijale kas otse või restoranide, haiglate, sööklate või muude toitlustusettevõtete kaudu ainult niisugust piima, mis vastab joogipiimale sätestatud nõuetele.

2. Toodete müüginimetused on esitatud käesoleva lisa III punktis. Neid nimetusi tuleb kasutada ainult selles punktis nimetatud toodete kohta, küll aga ei ole piiratud nende kasutamine liitnimetustes.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tutvustada tarbijatele asjakohaste toodete iseloomu ja koostist, kui sellise teabe puudumine võiks põhjustada segadust.

III Joogipiim

1. Joogipiimaks loetakse järgmisi tooteid:

a) toorpiim: piim, mida pole kuumutatud üle 40 °C ega töödeldud mingil samaväärse mõjuga viisil;

b) täispiim: kuumtöödeldud piim, mis rasvasisalduse osas vastab ühele järgmistest nõuetest:

i) standardne täispiim: piim rasvasisaldusega vähemalt 3,50% (m/m). Liikmesriigid võivad ette näha täiendava täispiima liigi, mille rasvasisaldus on 4,00% (m/m) või rohkem,

ii) mittestandardne täispiim: piim, mille rasvasisaldust pole pärast lüpsmist muudetud piimarasvade lisamise või eemaldamisega ega segatud seda piimaga, mille loomulikku rasvasisaldust on muudetud. Rasvasisaldus ei tohi siiski olla alla 3,50% (m/m);

c) madala rasvasisaldusega piim: kuumtöödeldud piim, mille vähendatud rasvasisaldus on vähemalt 1,50% (m/m) ja kõige rohkem 1,80% (m/m);

d) kooritud piim: kuumtöödeldud piim, mille vähendatud rasvasisaldus on kõige rohkem 0,50% (m/m).

2. Piiramata punkti 1 alapunkti b alapunkti ii, on lubatud ainult järgmised muudatused:

a) joogipiimale ettenähtud rasvasisalduse saamiseks võib muuta loomulikku rasvasisaldust, eemaldades või lisades koort või lisades täispiima, madala rasvasisaldusega piima või kooritud piima;

b) piima võib rikastada piimavalkude, mineraalsoolade või vitamiinidega;

c) laktoosisisaldust võib vähendada laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks muutmise teel.

Alapunktides b ja c nimetatud piima koostise muutmised on lubatud ainult juhul, kui toote pakendil on vastav kustumiskindel märge, mis on hästi nähtav ja loetav. Selline märge ei asenda nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiiviga 90/496/EMÜ (toidu toitumisalase teabega märgistamise kohta) [69] ettenähtud toitumisalase teabega märgistamise kohustust. Valkudega rikastatud piima valgusisaldus peab olema 3,8% (m/m) või rohkem.

Liikmesriigid võivad alapunktides b ja c nimetatud piima koostise muutmist piirata või selle keelata.

3. Joogipiim:

a) külmumistemperatuur peab olema ligilähedane päritolupiirkonna toorpiima keskmisele külmumistemperatuurile;

b) 3,5 massiprotsenti rasva sisaldava 1 liitri piima mass temperatuuril 20° C peab olema vähemalt 1028 grammi, teistsuguse rasvasisaldusega piima liitri mass peab olema ekvivalentne;

c) 3,5 massiprotsenti rasva sisaldavas piimas peab olema vähemalt 2,9 massiprotsenti valku, teistsuguse rasvasisaldusega piima korral peab valgu sisaldus olema ekvivalentne;

IV Importtooted

Joogipiimana müümiseks ühendusse imporditud tooted peavad vastama käesolevale määrusele.

V Kohaldatakse direktiivi 2000/13/EÜ, eriti joogipiima märgistamist käsitlevate siseriiklike sätete osas.

VI Kontrollimine ja karistamine ning neist teavitamine

Piiramata seejuures ühtegi erisätet, mille komisjon võib vastavalt käesoleva määruse artiklile 187 vastu võtta, peavad liikmesriigid vastu võtma asjakohased meetmed käesoleva määruse kohaldamise jälgimiseks, rikkumiste karistamiseks ja petmiste takistamiseks.

Kõnealustest meetmetest ja kõigist muudatustest tuleb komisjonile teatada nende vastuvõtmisele järgneva kuu jooksul.

XII LISA

VÕIDERASVADE SUHTES KOHALDATAVAD STANDARDID,

millele on osutatud artiklis 111

I Müüginimetused

1. Artiklis 111 nimetatud tooteid tohib töötlemata kujul tarnida või edastada lõpptarbijale otse või restoranide, haiglate, sööklate ja muude sarnaste asutuste kaudu üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

2. Kõnealuste toodete müüginimetused on käesolevas lisas täpsustatud nimetused, piiramata seejuures käesoleva lisa II punkti alapunkti 2 või IV punkti.

Käesolevas lisas esitatud nimetusi kasutatakse üksnes siin määratletud toodete kohta.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski:

a) selliste toodete nimetuse suhtes, mille eripära on traditsioonilisest kasutusest teada, ja/või kui nimetus iseloomustab selgelt toote eripära;

b) kontsentreeritud toodete suhtes (või, margariin, rasvasegu), mille rasvasisaldus on vähemalt 90%.

II Märgistamine ja esitlemine

1. Lisaks direktiivis 2000/13/EÜ kehtestatud eeskirjadele tuleb käesoleva lisa I punkti alapunktis 1 märgitud toodete märgistamisel ja esitlemisel esitada järgmine teave:

a) lisas määratletud müüginimetus;

b) kõigi lisas märgitud toodete kohta üldine rasvaprotsent kogumassist toote valmistamise ajal;

c) lisa C-osas märgitud rasvasegude puhul taimse ja piima- või muude loomsete rasvade protsendid nende kahanevas tähtsusjärjekorras toote kogumassist valmistamise ajal;

d) kõigi lisas märgitud toodete puhul tuleb koostise nimekirjas hästi loetavana märkida ka soola sisaldus protsentides.

2. Olenemata punkti 1 alapunktist a võib liite B osa punktis 3 märgitud toodete puhul kasutada müüginimetusi „minariin“ või „halvariin“.

3. Selleks, et osutada taime- ja/või loomaliigile, millest toode on saadud, või viidata toote ettenähtud kasutusele, võib punkti 1 alapunktis a märgitud müüginimetust kasutada koos ühe või mitme lisamõistega, samuti võib kasutada ka toote valmistamismeetodeid iseloomustavaid mõisteid, juhul kui need mõisted ei ole vastuolus muude ühenduse sätetega, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EMÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) . [70]

Vastavalt põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuse kaitset käsitlevale nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EMÜ) nr 510/2006 [71] võib kasutada ka geograafilise päritolu tähist.

4. Mõistet „köögivili“ võib kasutada koos liite B osas esitatud müüginimetustega eeldusel, et asjaomane toode sisaldab üksnes taimse päritoluga rasva, kusjuures loomse päritoluga rasva sisalduse hälve on 2%. Nimetatud hälve kehtib ka juhul, kui viidatakse köögiviljasordile.

5. Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud teave peab olema kergesti mõistetav ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumiskindlalt.

6. Teatud reklaamimisviiside puhul võib komisjon seoses punkti 1 alapunktides a ja b märgitud teabega võtta kasutusele erimeetmed.

III Terminid

1. Kui toode on saadud vahetult piimast või koorest, võib koos liite A osa punktis 1 sätestatud mõistega „või“ kasutada mõistet „traditsiooniline“.

Käesoleva punktis tähendab mõiste „koor“ piimast saadud toodet, mis kujutab endast vähemalt 10% piimarasvasisaldusega õli-vees-tüüpi emulsiooni.

2. Liites märgitud toodete iseloomustamisel ei tohi kasutada mõisteid, millega märgitakse liites ettenähtust erinevat rasvasisaldust või osutatakse sellele.

3. Erandina punktist 2 :

a) võib mõistet „vähendatud rasvasisaldusega“ kasutada liites märgitud toodete puhul, mille rasvasisaldus on suurem kui 41%, kuid mitte suurem kui 62%;

b) võib mõistet „väherasvane„ või „madala rasvasusega“ kasutada liites märgitud toodete puhul, mille rasvasisaldus on kuni 41%.

Mõisteid „vähendatud rasvasisaldusega“ ja „väherasvane“ võib kasutada ka liites kasutatud vastavate mõistete „kolmveerandrasvane“ ja „poolrasvane“ asemel.

IV Siseriiklikud eeskirjad

1. Vastavalt käesoleva lisa sätetele võivad liikmesriigid vastu võtta või jõusse jätta oma siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette erinevad kvaliteeditasemed. Need õigusaktid peavad võimaldama kvaliteeditaseme hindamist, lähtudes eeskätt kasutatud toorainega seotud kriteeriumidest, toote organoleptilistest omadustest ning selle füüsikalisest ja mikrobioloogilisest stabiilsusest.

Juhul, kui liikmesriik kasutab seda võimalust, peab ta tagama, et ei diskrimineeritaks nende mõistete kasutamist, mis on ka teiste liikmesriikide õigusaktides sätestatud kriteeriumidele vastavatel toodetel, mis nende õigusaktide alusel kinnitavad, et tooted vastavad nendele kriteeriumidele.

2. II punkti alapunkti 1 alapunktis a märgitud müüginimetustele võib lisada viite kõnesoleva toote kvaliteeditaseme kohta.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et kontrollitaks kõigi punkti 1 teises lõigus märgitud kvaliteeditaseme määramise kriteeriumide rakendamist. Korrapärane ja sage kontroll peab kestma kuni lõpptoote valmimiseni; selleks on üks või mitu avalik-õiguslikku asutust, kelle määrab liikmesriik, või selle poolt määratav ja kontrollitav asutus. Liikmesriigid esitavad komisjonile nende määratud asutuste nimekirja.

V Importtooted

Käesoleva lisa I punkti alapunktis 1 märgitud juhtumitel peavad ühendusse imporditavad tooted vastama käesoleva lisa nõuetele.

VI Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks mõjusad karistused artikli 111 ja käesoleva lisa sätete rikkumise juhtumiteks ning vajaduse korral ka nende jõustamisega seotud siseriiklikud meetmed ning teatavad komisjonile nendest karistustest, piiramata seejuures ühtegi erisätet, mille komisjon võib vastu võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 187.

XII lisa liide

Rasva grupp | Müüginimetus | Tooteliigid |

Mõisted | | Tooteliigi lisakirjeldus, milles märgitakse ära rasva massiprotsent |

A. PiimarasvadTooted, mis kujutavad endast tahkeid plastseid õli-vees-tüüpi emulsioone; saadakse üksnes piimast ja/või teatavatest piimatoodetest, mille olulise väärtusega koostisosa on rasv. Nendele toodetele võib siiski olla lisatud ka teisi valmistamiseks vajalikke aineid tingimusel, et neid aineid ei kasutata ühegi piima koostisosa täielikuks või osaliseks asendamiseks. | 1. Või | Toode, mille piimarasvasisaldus on üle 80% ja alla 90%, maksimaalne veesisaldus on 16% ja maksimaalne rasvata piima kuivainesisaldus 2%. |

| 2. Kolmveerandrasvane või (*) | Toode, mis sisaldab vähemalt 60%, aga mitte rohkem kui 62% piimarasva. |

| 3. Poolrasvane või (**) | Toode, mis sisaldab vähemalt 39%, aga mitte rohkem kui 41% piimarasva. |

| 4. Piimarasvavõi, X% | Toode, mis võib sisaldada piimarasva järgmistes kontsentratsioonides:– alla 39%– rohkem kui 41%, kuid alla 60%;– rohkem kui 62%, kuid alla 80%. |

(*) Taani keeles „smør 60“.(**) Taani keeles „smør 40“. |

|

Rasva grupp | Müüginimetus | Tooteliigid |

Mõisted | | Tooteliigi lisakirjeldus, milles märgitakse ära rasva massiprotsent |

B. Rasvad:Tooted, mis kujutavad endast tahkeid plastseid õli-vees-tüüpi emulsioone; saadakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest inimtoiduks sobivatest rasvadest; rasvasisaldusest võib piimarasv moodustada kuni 3%. | 1. Margariin | Toode, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest; sisaldab vähemalt 80%, kuid alla 90% rasva. |

| 2. Kolmveerandrasvane margariin (*) | Toode, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest; sisaldab vähemalt 60%, aga mitte rohkem kui 62% rasva. |

| 3. Poolrasvane margariin (**) | Toode, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest; sisaldab vähemalt 39%, aga mitte rohkem kui 41% rasva. |

| 4. Rasvavõided, X% | Toode, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest; võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides:– alla 39%– rohkem kui 41%, kuid alla 60%;– rohkem kui 62%, kuid alla 80%. |

(*) Taani keeles „margarine 60“.(**) Taani keeles „margarine 40“. |

|

Rasva grupp | Müüginimetus | Tooteliigid |

Mõisted | | Tooteliigi lisakirjeldus, milles märgitakse ära rasva massiprotsent |

C. Rasvad, mis on kokku segatud taimsetest ja loomsetest toodetest | 1. Rasvasegu | Toode, mis saadakse taimsete ja/või loomsete rasvade segust; sisaldab vähemalt 80%, kuid alla 90% rasva. |

| 2. Kolmveerandrasvane rasvasegu (*) | Toode, mis saadakse taimsete ja/või loomsete rasvade segust; sisaldab vähemalt 60%, aga mitte rohkem kui 62% rasva. |

| 3. Poolrasvane rasvasegu (**) | Toode, mis saadakse taimsete ja/või loomsete rasvade segust; sisaldab vähemalt 39%, aga mitte rohkem kui 41% rasva. |

| 4. Rasvasegu võie, X% | Toode, mis saadakse taimsete ja/või loomsete rasvade segust; võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides:– alla 39%– rohkem kui 41%, kuid alla 60%;– rohkem kui 62%, kuid alla 80%. |

(*) Taani keeles „blandingsprodukt 60“.(**) Taani keeles „blandingsprodukt 40“. |

Märkus: Liites loetletud toodete piimarasvade sisaldust võib muuta üksnes füüsilise töötlemisega.

XIII LISA

Artiklis 113 osutatud

OLIIVIÕLI JA OLIIVIJÄÄKÕLI KIRJELDUSED JA MÄÄRATLUSED

1. NEITSIOLIIVIÕLID

Õlid, mis on saadud oliivipuu viljadest üksnes mehaaniliste või muude füüsiliste vahendite abil tingimustel, mis ei põhjusta õli muutumist, ja mida ei ole töödeldud muul viisil kui pesemine, dekanteerimine, tsentrifuugimine ja filtreerimine, välja arvatud õlid, mis on saadud lahustite või keemilise või bioloogilise toimega abiainete või ümberesterdamise abil ja muude õlidega segamisel.

Neitsioliiviõlisid liigitatakse ja kirjeldatakse järgmiselt:

a) ekstra-neitsioliiviõli:

neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 0,8 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

b) neitsioliiviõli

neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 2 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

c) lambiõli

neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus on üle 2 g 100 g kohta ja/või mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

2. RAFINEERITUD OLIIVIÕLI

Neitsioliiviõli rafineerimisel saadud oliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole üle 0,3 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

3. OLIIVIÕLI, MIS KOOSNEB RAFINEERITUD OLIIVIÕLIST JA NEITSIOLIIVIÕLIST

Rafineeritud oliiviõli ja neitsioliiviõli (v.a lambiõli) segamisel saadud oliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole üle 1 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

4. TÖÖTLEMATA OLIIVIJÄÄKÕLI

Õli, mis on saadud oliivijääkõli töötlemisel lahustitega või füüsiliste vahendite abil või lambiõlile vastava õliga, v.a ümberesterdamise abil ja muude õlidega segamisel, ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

5. RAFINEERITUD OLIIVIJÄÄKÕLI

Töötlemata oliivijääkõli rafineerimisel saadud õli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole üle 0,3 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

6. OLIIVIJÄÄKÕLI

(...PICT...)

Rafineeritud oliivijääkõli ja neitsioliiviõli (v.a lambiõli) segamisel saadud õli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole üle 1 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

XIV LISA

RIISITOODETE IMPORDITOLLIMAKSUD,

millele on osutatud artiklites 131 ja 133

1. Kooritud riisi imporditollimaks

a) 30 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

aa) kui täheldatakse, et lõppenud turustusaasta jooksul imporditud kooritud riisi kogus on väiksem kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastane individuaalne kvoot, mida on vähendatud 15% võrra,

bb) kui täheldatakse, et turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kooritud riisi kogus on väiksem kui lõike 3 teises lõigus osutatud osaline individuaalne kvoot, mida on vähendatud 15% võrra,

b) 42,5 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

aa) kui täheldatakse, et lõppenud turustusaasta jooksul imporditud kooritud riisi kogus ületab lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastast individuaalset kvooti, mida on vähendatud 15% võrra, kuid ei ületa aastast individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15% võrra,

bb) kui täheldatakse, et turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kooritud riisi kogus ületab lõike 3 teises lõigus osutatud osalist individuaalset kvooti, mida on vähendatud 15% võrra, kuid ei ületa osalist individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15% võrra,

c) 65 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

aa) kui täheldatakse, et lõppenud turustusaasta jooksul imporditud kooritud riisi kogus ületab lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastast individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15% võrra,

bb) kui täheldatakse, et turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kooritud riisi kogus ületab lõike 3 teises lõigus osutatud osalist individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15% võrra.

2. Kroovitud riisi imporditollimaksud

a) 175 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

aa) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import kogu lõppenud turustusaasta kestel ületab 387 743 tonni;

bb) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import turustusaasta esimese kuue kuu jooksul ületab 182 239 tonni;

b) 145 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

aa) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import kogu lõppenud turustusaasta kestel ei ületa 387 743 tonni;

bb) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import turustusaasta esimese kuue kuu jooksul ei ületa 182 239 tonni.

XV LISA

BASMATI RIISI SORDID,

millele on osutatud artiklis 132

Basmati 217

Basmati 370

Basmati 386

Kernel (Basmati)

Pusa Basmati

Ranbir Basmati

Super Basmati

Taraori Basmati (HBC-19)

Type-3 (Dehradun)

XVI LISA

RIIGID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 147 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 148 LÕIKE 1 PUNKTIS B NING III LISA II OSA PUNKTIS 12

Barbados

Belize

Côte d’Ivoire

Kongo Vabariik

Fidži

Guyana

India

Jamaica

Kenya

Madagaskar

Malawi

Mauritius

Mosambiik

Saint Kitts ja Nevis – Anguilla

Suriname

Svaasimaa

Tansaania

Trinidad ja Tobago

Uganda

Sambia

Zimbabwe

XVII LISA

KAUPADE LOETELU,

millele on osutatud artikli 23 punkti a alapunktis ii ja III osa III peatüki II jaos

I osa: Teravili

CN-kood | Kirjeldus |

ex 0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- või maitseaine-, kakao- või puuviljalisandiga, või ilma): |

0403 10 | - jogurt: |

0403 10 51 kuni 0403 10 99 | - - lõhna- või maitseaine-, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

0403 90 | - muud: |

0403 90 71 kuni 0403 90 99 | - - lõhna- või maitseaine-, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex 0710 | Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud: |

0710 40 00 | - suhkrumais |

ex 0711 | Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu: |

0711 90 30 | - - - suhkrumais |

ex 1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki nr 1704 90 10 kuuluv lagritsaekstrakt |

1806 | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduvalmistised |

ex 1901 | Linnaseekstrakt; peen- ja jämejahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |

1901 10 00 | - jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

1901 20 00 | - segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks |

1901 90 | - muud: |

1901 90 11 kuni 1901 90 19 | - - linnaseekstrakt |

| - - muud: |

1901 90 99 | - - - muud |

ex 1902 | Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

| - täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |

1902 11 00 | - - muna sisaldavad |

1902 19 | - - muud |

ex 1902 20 | - täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |

| - - muud: |

1902 20 91 | - - - kuumtöödeldud |

1902 20 99 | - - - muud |

1902 30 | - muud pastatooted |

1902 40 | - kuskuss |

1903 00 00 | Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud): |

1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber jms |

ex 2001 | Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |

| - muud: |

2001 90 30 | - - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

2001 90 40 | - - jamss, maguskartul jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5% massist tärklist |

ex 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

| - kartul: |

| - - muud: |

2004 10 91 | - - - jahu või helvestena |

| - muu köögivili ja köögiviljasegud: |

2004 90 10 | - - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex 2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

| - kartul: |

2005 20 10 | - - jahu või helvestena |

2005 80 00 | - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex 2008 | Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma: |

| - muud, sh muud segud kui alamrubriiki 2008 19 kuuluvad |

| - - muud: |

| - - - piirituselisandita: |

| - - - - suhkrulisandita: |

2008 99 85 | - - - - - teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

2008 99 91 | - - - - - jamss, maguskartul jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5% massist |

ex 2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |

| - - tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |

2101 12 98 | - - - muud |

2101 20 | - tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted: |

2101 20 98 | - - - muud |

2101 30 | Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

| - - röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad: |

2101 30 19 | - - - muud |

| - - ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest: |

2101 30 99 | - - - muud |

ex 2102 | Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |

| - aktiivpärmid |

2102 10 31 ning 2102 10 39 | - - pagaripärmid |

2105 00 | Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või kakaota |

ex 2106 | Mujal nimetamata toiduvalmistised: |

| - muud: |

| - - muud: |

2106 90 92 | - - - tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5% massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5% massist, glükoosi või tärklist alla 5% massist |

2106 90 98 | - - - muud |

2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu– ja juurviljamahlad: |

2205 | Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |

ex 2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

| - viski: |

2208 30 32 kuni 2208 30 88 | - - muu kui Bourboni viski |

2208 50 | - džinn jm genever |

2208 60 | - viin |

2208 70 | - liköörid ja kordialid |

| - muud: |

| - - muud kanged alkohoolsed joogid ja muud alkohoolsed joogid, anumates mahuga: |

| - - - kuni 2 liitrit: |

2208 90 41 | - - - - ouzo |

| - - - - muud: |

| - - - - - kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid): |

| - - - - - - muud: |

2208 90 52 | - - - - - - -Korn |

2208 90 54 | - - - - - - - tequila |

2208 90 56 | - - - - - - - muud |

2208 90 69 | - - - - - muud alkohoolsed joogid |

| - - - üle 2 liitri: |

| - - - - kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid): |

2208 90 75 | - - - - - tequila |

2208 90 77 | - - - - - muud |

2208 90 78 | - - - - muud alkohoolsed joogid |

2905 43 00 | - - mannitool |

2905 44 | - - D-glütsitool (sorbitool) |

ex 3302 | Lõhnaainete segud ja ühel või mitmel sellisel ainel põhinevad segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |

| - kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel: |

| - - kasutamiseks jookide tootmisel: |

| - - - kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: |

| - - - - muud: |

3302 10 29 | - - - - - muud |

3505 | Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid |

ex 3809 | Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid): |

3809 10 | - tärklisainete alusel |

3824 60 | - sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv) |

II osa: Riis

CN-kood | Kirjeldus |

ex 0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma: |

0403 10 | - jogurt: |

0403 10 51 kuni 0403 10 99 | - - lõhna- või maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

0403 90 | - muud: |

0403 90 71 kuni 0403 90 99 | - - lõhna- või maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex 1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |

1704 90 51 kuni 1704 90 99 | - - muud |

ex 1806 | Šokolaad ja muud kaokaod sisaldavad toiduvalmistised, v.a alamrubriikidesse 1806 10, 1806 20 70, 1806 90 60, 1806 90 70 ja 1806 90 90 kuuluvad kaubad |

ex 1901 | Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |

1901 10 00 | - jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

1901 20 00 | - segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks |

1901 90 | - muud: |

1901 90 11 kuni 1901 90 19 | - - linnaseekstrakt |

| - - muud: |

1901 90 99 | - - - muud |

ex 1902 | Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

1902 20 91 | - - - kuumtöödeldud |

1902 20 99 | - - - muud |

1902 30 | - muud pastatooted |

1902 40 90 | - - muud |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) |

ex 1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber jms: |

1905 90 20 | - - armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber jms |

ex 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

| - kartul: |

| - - muud: |

2004 10 91 | - - - jahu või helvestena |

ex 2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilmaäädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

| - kartul: |

2005 20 10 | - - jahu või helvestena |

ex 2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |

2101 12 | - - tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |

2101 12 98 | - - - muud |

2101 20 | - tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted: |

2101 20 98 | - - - muud |

2105 00 | Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või kakaota |

ex2106 | Mujal nimetamata toiduvalmistised: |

| - muud: |

| - - muud: |

2106 90 92 | - - - tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5% massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5% massist, glükoosi või tärklist alla 5% massist |

2106 90 98 | - - - muud |

ex 3505 | Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, välja arvatud rubriiki 3505 10 50 kuuluvad tärklised |

ex 3809 | Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid): |

3809 10 | - tärklisainete alusel |

III osa: Suhkur

CN-kood | Kirjeldus |

ex 0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- või maitseaine-, kakao- või puuviljalisandiga, või ilma): |

0403 10 | – jogurt: |

0403 10 51 kuni 0403 10 99 | – – lõhna- või maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

0403 90 | – muud: |

0403 90 71 kuni 0403 90 99 | – – lõhna- või maitseainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex 0710 | Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud: |

0710 40 00 | – Suhkrumais |

ex 0711 | Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu: |

0711 90 | – muu köögivili; köögiviljasegud: |

| – – köögiviljad: |

0711 90 30 | – – – suhkrumais |

1702 50 00 | – keemiliselt puhas fruktoos |

ex 1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki nr 1704 90 10 kuuluv lagritsaekstrakt |

1806 | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |

ex 1901 | Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |

1901 10 00 | – jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

1901 20 00 | – –segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks |

1901 90 | – muud: |

| – – muud: |

1901 90 99 | – – – muud |

ex 1902 | Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

1902 20 | – täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |

| – – muud: |

1902 20 91 | – – – kuumtöödeldud |

1902 20 99 | – – – muud |

1902 30 | – muud pastatooted |

1902 40 | – kuskuss: |

1902 40 90 | - - muud |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud): |

ex 1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaoga või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber jms: |

1905 10 00 | - kuivikleivad |

1905 20 | - piparkoogid jms |

1905 31 | - - magusad küpsised |

1905 32 | - - vahvlid |

1905 40 | - kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted |

1905 90 | - muud: |

| - - muud: |

1905 90 45 | - - - küpsised |

1905 90 55 | - - - pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased |

| - - - muud: |

1905 90 60 | - - - - magusainelisanditega |

1905 90 90 | - - - - muud |

ex 2001 | Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |

2001 90 | - muud: |

2001 90 30 | - - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

2001 90 40 | - - jamss, maguskartul jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt5% massist tärklist |

ex 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

2004 10 | - kartul |

| - - muud |

2004 10 91 | - - - jahu või helvestena |

2004 90 | - muud köögiviljad ja köögiviljasegud: |

2004 90 10 | - - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex 2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

2005 20 | - kartul: |

2005 20 10 | - - jahu või helvestena |

2005 80 00 | - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex 2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |

| - kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |

| - - tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |

2101 12 98 | - - - muud: |

| - tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted: |

| - - valmistised |

2101 20 98 | - - - muud |

| - röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

| - - röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad: |

2101 30 19 | - - - muud |

| - - ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest: |

2101 30 99 | - - - muud |

2105 00 | Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või kakaota |

ex 2106 | Mujal nimetamata toiduvalmistised: |

2106 90 | - muud: |

2106 90 92 | - - - - - tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5% massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5% massist, glükoosi või tärklist alla 5% massist |

2106 90 98 | - - - - - muud |

2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu– ja juurviljamahlad |

2205 | Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |

ex 2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

2208 20 | - piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest |

2208 50 91 kuni 2208 50 99 | genever |

2208 70 | - liköörid ja kordialid: |

2208 90 41 kuni 2208 90 78 | - - muud kanged alkohoolsed joogid ja muud alkohoolsed joogid: |

2905 43 00 | - - mannitool |

2905 44 | - D-glütsitool (sorbitool) |

ex 3302 | Lõhnaainete segud ja ühel või mitmel sellisel ainel põhinevad segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormes; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |

3302 10 | - kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel : |

| - - kasutamiseks jookide tootmisel: |

| - - - kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: |

| - - - - - muud (tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5% mahust): |

3302 10 29 | - - - - - muud |

ex grupp 38 | Mitmesugused keemiatooted: |

3824 60 | - sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv) |

IV osa: Piim

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

ex 0405 | Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |

0405 20 | – piimarasvavõided: |

0405 20 10 | – – rasvasisaldusega vähemalt 39% massist, kuid alla 60% massist |

0405 20 30 | – – rasvasisaldusega 60% massist ja rohkem, kuid mitte üle 75% massist |

ex 1517 | Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |

1517 10 | – margariin, v.a vedel margariin: |

1517 10 10 | – – –piimarasvasisaldusega üle 10% massist, kuid mitte üle 15% massist |

1517 90 | – muud: |

1517 90 10 | – – piimarasvasisaldusega üle 10% massist, kuid mitte üle 15% massist |

ex 1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |

ex 1704 90 | – muud, v.a lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10% sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid |

ex 1806 | Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised, välja arvatud CN-koodi 1806 10 alla kuuluv üksnes sahharoosiga magustatud kakaopulber |

ex 1901 | Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |

1901 10 00 | – jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

1901 20 00 | – segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks |

1901 90 | – muud: |

| – – muud: |

1901 90 99 | – – – muud |

ex 1902 | Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

| – täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |

1902 19 | – – muud |

1902 20 | – täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |

| – – muud: |

1902 20 91 | – – – kuumtöödeldud |

1902 20 99 | – – – muud |

1902 30 | – muud pastatooted |

1902 40 | – kuskuss: |

1902 40 90 | – – muud |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud): |

ex1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber jms: |

1905 10 00 | kuivikleivad |

1905 20 | – piparkoogid jms; |

| – magusad küpsised; vahvlid: |

1905 31 | – – magusad küpsised |

1905 32 | – – vahvlid |

1905 40 | – kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted: |

1905 90 | – muud: |

| – – muud: |

(…) | (…) |

1905 90 45 | – – – küpsised |

1905 90 55 | – – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased |

| – muud |

1905 90 60 | – – – – magusainelisanditega |

1905 90 90 | – – – – muud |

ex 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

2004 10 | – kartul: |

| – – muud: |

2004 10 91 | – – – jahu või helvestena |

ex 2005 | Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

2005 20 | – kartul: |

2005 20 10 | – jahu või helvestena |

2105 00 | Jäätis ja muu toidujää, kakaoga või kakaota |

ex 2106 | Mujal nimetamata toiduvalmistised: |

2106 90 | – muud: |

| – – muud: |

2106 90 92 | – – – tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5% massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5% massist, glükoosi või tärklist alla 5% massist |

2106 90 98 | – – – muud |

ex 2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad: |

2202 90 | – muud: |

| – – muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu: |

2202 90 91 | – – – alla 0,2%. |

2202 90 95 | – – – 0,2% või rohkem, kuid alla 2% |

2202 90 99 | – – – 2% või rohkem |

ex 2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

2208 70 | – liköörid ja kordialid: |

2208 90 | – muud: |

| – – muud alkohoolsed joogid anumates mahuga: |

| – – – kuni 2 liitrit: |

| – – – – muud: |

2208 90 69 | – – – – – muud alkohoolsed joogid |

| – – – üle 2 liitri |

2208 90 78 | – – – – muud alkohoolsed joogid |

ex 3302 | Lõhnaainete segud ja ühel või mitmel sellisel ainel põhinevad segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |

3302 10 | – kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel: |

| – – kasutamiseks jookide tootmisel: |

3302 10 29 | – – – – – muud |

3501 | Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid |

ex 3502 | Albumiinid (s.h kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80% kuivaine massist), albuminaadid ja muud albumiini derivaadid: |

3502 20 | – piimaalbumiin, sh kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid: |

| – – muud: |

3502 20 91 | – – – kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulbrid) |

3502 20 99 | – – – muud |

V osa: Munad

CN-kood | Kirjeldus |

ex 0403 10 51 kuni ex 0403 10 99 ex 0403 90 71 kuni ex 0403 90 99 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- või maitseaine-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma: |

1806 | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |

ex 1901 | Mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5% massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt |

| – täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |

1902 11 00 | – – muna sisaldavad |

ex 1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püülijahu, lihtjahu ja tangud), kakaod sisaldav |

ex 1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber jms: |

1905 20 | -– piparkoogid jms |

1905 31 | -– magusad küpsised |

1905 32 | -– vahvlid |

1905 40 | -– kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted: |

1905 90 | -– muud, v.a CN-koodi 1905 90 10–1905 90 30 alla kuuluvad tooted |

ex 2105 00 | Kakaod sisaldav jäätis ja muu toidujää |

2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

2208 70 | -– liköörid |

3502 | Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80% kuivaine massist), albuminaadid ja muud albumiini derivaadid: |

3502 11 90 | -– -– -– muu kuivatatud ovoalbumiin |

3502 19 90 | -– -– -– muu ovoalbumiin |

XVIII LISA

Artiklis 196 osutatud

VASTAVUSTABELID

1. Määrus (EMÜ) nr 234/68

Määrus (EMÜ) nr 234/68 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt m |

Artikkel 2 | Artikkel 51 |

Artiklid 3 – 5 | Artikkel 109 |

Artikkel 6 | – |

Artikkel 7 | Artikkel 166 |

Artikkel 8 | III osa II peatüki I jaotis |

Artikkel 9 | Artikkel 129 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 10a | Artikkel 153 |

Artikkel 11 | Artikkel 172 |

Artikkel 12 | – |

Artikkel 13 | Artikkel 188 |

Artikkel 14 | Artikkel 188 |

Artikkel 15 | – |

Artikkel 16 | – |

Artikkel 17 | – |

Artikkel 18 | – |

2. Määrus (EMÜ) nr 827/68

Määrus (EMÜ) nr 827/68 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt u |

Artikli 2 lõige 1 | Artikkel 129 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikkel 123 |

Artikli 2 lõige 3 | Artikkel 122 |

Artikkel 3 | Artikkel 153 |

Artikkel 4 | – |

Artikli 5 esimene lõik | Artikkel 172 |

Artikli 5 teine lõik | Artikli 175 lõige 1 |

Artikkel 6 | Artikkel 188 |

Artikkel 7 | – |

Artikkel 8 | – |

Artikkel 9 | – |

3. Määrus (EMÜ) nr 2729/75

Määrus (EMÜ) nr 2729/75 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 143 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikkel 144 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikkel 145 |

Artikkel 3 | Artikkel 146 |

4. Määrus (EMÜ) nr 2759/75

Määrus (EMÜ) nr 2759/75 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt q |

Artikkel 2 | Artikkel 51 |

Artikli 3 esimese lõigu esimene taane | Artikli 28 lõike 1 punkt f |

Artikli 3 esimese lõigu teine taane, teine ja kolmas lõik | – |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 7 lõike 1 punkt f |

Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 34 |

Artikli 4 lõige 5 | Artikkel 39 |

Artikli 4 lõike 6 esimene taane | Artikli 34 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 6 teine taane | Artikli 34 lõige 2 |

Artikli 4 lõike 6 kolmas taane | Artikkel 40 |

Artikkel 5 | – |

Artikkel 6 | – |

Artikli 7 lõige 1 | – |

Artikli 7 lõige 2 | Artikkel 40 |

Artikli 8 lõike 1 esimene lõik | Artikkel 124 ja artikli 155 lõige 1 |

Artikli 8 lõike 1 teine lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 9 | Artikkel 129 |

Artikli 10 lõiked 1–3 | Artikkel 135 |

Artikli 10 lõige 4 | Artikkel 137 |

Artikli 11 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 11 lõige 4 | Artikkel 142 |

Artikkel 12 | Artikli 179 punkt b |

Artikli 13 lõige 1 | Artikli 156 lõige 1 |

Artikli 13 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 13 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 158 |

Artikli 13 lõige 5 | Artikkel 163 |

Artikli 13 lõiked 6–10 | Artikkel 160 |

Artikli 13 lõige 11 | Artikkel 162 |

Artikli 13 lõige 12 | Artikkel 163 |

Artikkel 14 | Artiklid 154 ja 167 |

Artikli 15 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 15 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 16 | Artikkel 153 |

Artikkel 19 | – |

Artikli 20 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 20 lõiked 2–4 | Artikkel 43 |

Artikkel 21 | Artikkel 172 |

Artikkel 22 | Artikkel 185 |

Artikkel 24 | Artikkel 188 |

Artikkel 25 | – |

Artikkel 26 | – |

Artikkel 27 | – |

5. Määrus (EMÜ) nr 2771/75

Määrus (EMÜ) nr 2771/75 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt s |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikkel 51 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikkel 109 |

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 3 lõike 1 teine lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 129 |

Artikli 5 lõiked 1–3 | Artikkel 135 |

Artikli 5 lõige 4 | Artikkel 137 |

Artikli 6 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 6 lõige 4 | Artiklid 139 ja 142 |

Artikkel 7 | Artikli 179 punkt b |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 156 lõige 1 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 8 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 158 |

Artikli 8 lõige 5 | Artikkel 163 |

Artikli 8 lõiked 6–11 | Artikkel 160 |

Artikli 8 lõige 12 | Artikkel 162 |

Artikli 8 lõige 13 | Artikkel 163 |

Artikkel 9 | Artikkel 154 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 11 | Artikkel 153 |

Artikkel 13 | – |

Artikli 14 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 14 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 43 |

Artikkel 15 | Artikkel 185 |

Artiklid 16 ja 17. | Artikkel 188 |

Artikkel 18 | – |

Artikkel 19 | Artikkel 172 |

Artikkel 20 | – |

Artikkel 21 | – |

6. Määrus (EMÜ) nr 2777/75

Määrus (EMÜ) nr 2777/75 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt t |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikkel 51 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikkel 109 |

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 3 lõike 1 teine lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 129 |

Artikli 5 lõiked 1–3 | Artikkel 135 |

Artikli 5 lõige 4 | Artikkel 137 |

Artikli 6 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 6 lõige 4 | Artiklid 139 ja 142 |

Artikkel 7 | Artikli 179 punkt b |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 156 lõige 1 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 8 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 158 |

Artikli 8 lõige 5 | Artikkel 163 |

Artikli 8 lõiked 6–10 | Artikkel 160 |

Artikli 8 lõige 11 | Artikkel 162 |

Artikli 8 lõige 12 | Artikkel 163 |

Artikkel 9 | Artiklid 154 ja 167 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 11 | Artikkel 153 |

Artikkel 13 | – |

Artikli 14 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 14 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 43 |

Artikkel 15 | Artikkel 185 |

Artiklid 16 ja 17. | Artikkel 188 |

Artikkel 18 | – |

Artikkel 19 | Artikkel 172 |

Artikkel 20 | – |

Artikkel 21 | – |

7. Määrus (EMÜ) nr 707/76

Määrus (EMÜ) nr 707/76 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 117 |

Artiklid 2 ja 3. | Artikkel 121 |

8. Määrus (EMÜ) nr 1055/77

Määrus (EMÜ) nr 1055/77 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 36 lõiked 1–4 |

Artikkel 2 | Artikli 36 lõige 5 |

Artikkel 3 | Artikli 36 lõiked 6 ja 7 |

Artikkel 4 | Artikkel 40 |

Artikkel 5 | Artikli 36 lõike 1 teine lõik |

9. Määrus (EMÜ) nr 2931/79

Määrus (EMÜ) nr 2931/79 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 165 |

10. Määrus (EMÜ) nr 1898/87

Määrus (EMÜ) nr 1898/87 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 110 lõige 1 koostoimes X lisa I punktiga |

Artikkel 2 | Artikli 110 lõige 1 koostoimes X lisa II punktiga |

Artikkel 3 | Artikli 110 lõige 1 koostoimes X lisa III punktiga |

Artikli 4 lõiked 1 ja 3 | Artikli 110 lõige 1 koostoimes X lisa IV punktiga |

Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 116 |

11. Määrus (EMÜ) nr 3730/87

Määrus (EMÜ) nr 3730/87 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 24 lõige 1 |

Artikkel 2 | Artikli 24 lõige 2 |

Artikkel 3 | Artikli 24 lõige 3 |

Artikkel 4 | Artikli 24 lõige 4 |

Artikkel 5 | – |

Artikkel 6 | Artikkel 40 |

12. Määrus (EMÜ) nr 2204/90

Määrus (EMÜ) nr 2204/90 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 114 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 116 punkt g |

Artikkel 2 | Artikkel 114 koostoimes III lisa V osa punktiga 2 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 116 punkt g ja artikkel 187 |

Artikli 3 lõige 2 | Artiklid 185 ja 187 |

Artikkel 4 | – |

Artikkel 5 | Artikkel 116 |

13. Määrus (EMÜ) nr 2075/92

Määrus (EMÜ) nr 2075/92 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt n |

Artikkel 13 | Artikli 101 lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 14a | Artikli 101 lõige 3 |

Artikkel 15 | Artikkel 129 |

Artikli 16 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 16 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 16a | Artikkel 153 |

Artikkel 17 | Artikkel 187 |

Artikkel 18 | Artikkel 172 |

Artikkel 20 | – |

Artikkel 21 | Artikkel 185 |

Artiklid 22 ja 23. | Artikkel 188 |

Artikkel 24 | – |

14. Määrus (EMÜ) nr 2077/92

Määrus (EMÜ) nr 2077/92 | Käesolev määrus |

Artiklid 1 ja 2. | Artikkel 118 |

Artiklid 3 – 6 | Artikkel 121 |

Artikkel 7 | Artikkel 170 |

Artikkel 8 | Artikkel 171 |

Artikkel 9 | Artikkel 121 |

Artikkel 10 | Artikkel 120 |

Artiklid 11 ja 12. | Artikkel 121 |

15. Määrus (EMÜ) nr 404/93

Määrus (EMÜ) nr 404/93 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõiked 1 ja 2 | Artikli 1 lõike 1 punkt k |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 3 lõike 1 punkt a |

Artikkel 2 | Artikli 109 lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 3 | Artikli 109 lõige 3 |

Artikkel 4 | Artiklid 116 ja 187 |

Artikli 15 lõige 1 | Artikkel 129 |

Artikli 15 lõiked 2–4 | Artikkel 135 |

Artikli 15 lõige 5 | Artikkel 137 |

Artikkel 21 | Artikkel 122 |

Artikkel 22 | Artikkel 123 |

Artikkel 23 | Artikkel 153 |

Artikkel 24 | Artikkel 172 |

Artikkel 27 | Artikkel 188 |

Artikkel 28 | – |

Artikkel 29 | Artikkel 185 |

16. Määrus (EÜ) 2991/94.

Määrus (EÜ) nr 2991/94 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 111 |

Artikkel 2 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa I punktiga |

Artikkel 3 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa II punktiga |

Artikkel 4 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa III punkti alapunktiga 1 |

Artikkel 5 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa III punkti alapunktidega 2 ja 3 |

Artikkel 6 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa IV punktiga |

Artikkel 7 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa V punktiga |

Artikkel 8 | Artikkel 116 |

Artikkel 9 | – |

Artikkel 10 | Artikkel 111 koostoimes XII lisa VI punktiga |

17. Määrus (EÜ) nr 2200/96

Määrus (EÜ) nr 2200/96 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõiked 1 ja 2 | Artikli 1 lõike 1 punkt i |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikkel 43 | Artikkel 172 |

Artikkel 44 | Artikkel 185 |

Artikkel 46 | Artikkel 188 |

Artikkel 47 | – |

Artikkel 48 | – |

Artikkel 52 | Artikkel 183 |

18. Määrus (EÜ) nr 2201/96

Määrus (EÜ) nr 2201/96 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõiked 1 ja 2 | Artikli 1 lõike 1 punkt j |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikkel 23 | Artikkel 172 |

Artikkel 26 | – |

Artikkel 27 | Artikkel 185 |

Artikkel 29 | Artikkel 188 |

Artikkel 30 | – |

19. Määrus (EÜ) nr 2597/97

Määrus (EÜ) nr 2597/97 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 110 lõige 2 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa I punktiga |

Artikkel 2 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa II punktiga |

Artikkel 3 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa III punkti alapunktidega 1 ja 2 |

Artikkel 4 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa III punkti alapunktiga 3 |

Artikkel 5 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa IV punktiga |

Artikkel 6 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa V punktiga |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 110 lõige 2 koostoimes XI lisa VI punktiga |

Artikli 7 lõige 2 | Artikkel 116 |

20. Määrus (EÜ) nr 1254/1999

Määrus (EÜ) nr 1254/1999 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt o |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 51 |

Artikli 26 lõige 1 | Artikkel 31 |

Artikli 26 lõige 2 | Artikli 7 lõike 1 punkt d |

Artikli 26 lõige 3 | Artikli 28 lõike 1 punkt c |

Artikli 26 lõige 4 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 26 lõige 5 | Artikkel 40 |

Artikli 27 lõige 1 | Artikkel 6, artikli 9 punkt d, artikkel 13 ja artikli 40 punkt a |

Artikli 27 lõige 2 | Artikli 19 lõige 2 |

Artikli 27 lõige 3 | Artikli 19 lõige 1, artikkel 37 ja artikli 40 punkt d |

Artikli 27 lõige 4 | Artikkel 40 |

Artikli 27 lõige 5 | Artikli 189 teise lõigu punkt a |

Artikkel 28 | Artikkel 22 ja artikli 40 punkt d |

Artikli 29 lõike 1 esimene lõik | Artikkel 124 |

Artikli 29 lõike 1 teine lõik | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 29 lõike 1 kolmas lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 29 lõike 1 neljas lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 29 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 30 | Artikkel 129 |

Artikkel 31 | Artikkel 135 |

Artikli 32 lõike 1 esimene lõik, lõiked 2 ja 3 | Artikkel 138 |

Artikli 32 lõike 1 teine lõik | Artikli 140 lõige 1 |

Artikli 32 lõige 4 | Artikkel 142 |

Artikli 33 lõige 1 | Artikli 156 lõige 1 |

Artikli 33 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 33 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 158 |

Artikli 33 lõige 5 | Artikkel 163 |

Artikli 33 lõigete 6–9 esimene lõik | Artikkel 160 |

Artikli 33 lõike 9 teine lõik | Artikkel 161 |

Artikli 33 lõige 10 | Artikli 160 lõige 7 |

Artikli 33 lõige 11 | Artikkel 162 |

Artikli 33 lõige 12 | Artikkel 163 |

Artikkel 34 | Artiklid 154 ja 167 |

Artikli 35 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 35 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 36 | Artikkel 153 |

Artikkel 37 | Artikkel 39 |

Artikkel 38 | Artikli 179 punkt a |

Artikli 39 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 39 lõiked 2–4 | Artikkel 43 |

Artikkel 40 | Artikkel 172 |

Artikkel 41 | Artikkel 185 |

Artiklid 42 ja 43. | Artikkel 188 |

Artikkel 44 | – |

Artikkel 45 | Artikkel 183 |

Artiklid 46 – 49 | – |

Artikli 50 esimene taane | – |

Artikli 50 teine taane | Artikkel 184 |

21. Määrus (EÜ) nr 1255/1999

Määrus (EÜ) nr 1255/1999 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt p |

Artikkel 2 | Artikli 3 lõike 1 punktid c ja v |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 7 lõike 1 punkt e |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikkel 5 | – |

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik | Artikli 14 lõige 1 |

Artikli 6 lõike 1 teine ja kolmas lõik | Artikli 14 lõike 2 teine lõik |

Artikli 6 lõike 1 neljas lõik | Artikli 14 lõike 2 esimene lõik |

Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punkti a esimene taane | Artikli 9 punkt e |

Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punkti a teine ja kolmas taane ja punkt b | Artikkel 9 koostoimes artikli 40 punktiga a |

Artikli 6 lõike 2 teine ja kolmas lõik | Artikkel 9 koostoimes artikli 40 punktiga a |

Artikli 6 lõike 3 esimene lõik | Artikli 25 punkt a |

Artikli 6 lõike 3 teine ja kolmas lõik | Artikkel 26 |

Artikli 6 lõike 3 neljas lõik | Artikli 40 punkti c alapunkt i |

Artikli 6 lõike 3 viies lõik | Artikli 40 punkti c alapunkt iii |

Artikli 6 lõike 4 esimene lõik ja teise lõigu esimene lause | Artikkel 22 ja artikli 40 punkt d |

Artikli 6 lõike 4 teise lõigu teine lause | Artikli 40 punkti c alapunkt iii |

Artikli 6 lõige 5 | – |

Artikli 6 lõige 6 | Artikli 5 lõike 2 punktid b ja d |

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik | Artikli 9 punkt f, artikli 15 esimene lõik ja artikli 40 punkt a |

Artikli 7 lõike 1 teine lõik | Artikli 21 teine lõik |

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 21 esimene lõik ja artikli 40 punkt a |

Artikli 7 lõike 1 neljas lõik | Artikkel 38 ja artikli 40 punkt i |

Artikli 7 lõige 2 | Artikli 15 teine lõik |

Artikli 7 lõike 3 esimene lõik | Artikli 28 lõike 1 punkt d, artikkel 32 ja artikli 40 punkt a |

Artikli 7 lõike 3 teine lõik | Artikli 28 lõige 2 |

Artikli 7 lõike 3 kolmas lõik | Artikli 40 punkti c alapunktid i ja iii |

Artikli 7 lõige 4 | Artikkel 22 ja artikli 40 punkt d |

Artikli 7 lõige 5 | Artikli 5 lõike 2 punkt c |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 25 punkt b |

Artikli 8 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 27 ja artikli 40 punkti c alapunktid i ja iii |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 28 lõike 1 punkt e ja artikli 33 lõige 1 |

Artikli 9 lõige 2 | Artikli 28 lõige 2 |

Artikli 9 lõige 3 | Artikli 40 punkti c alapunkt iii |

Artikli 9 lõige 4 | Artikli 33 lõige 2 |

Artikli 10 punkt a | Artikli 14 lõige 3 ja artikkel 40 |

Artikli 10 punkt b | Artikli 26 teine lõik, artikli 27 esimene lõik ja artikli 28 lõige 2 |

Artikli 10 punkt c | Artikkel 40 |

Artikkel 11 | Artikkel 96 |

Artikkel 12 | Artikkel 97 |

Artikkel 13 | Artikkel 98 |

Artikkel 14 | Artikkel 99 |

Artikkel 15 | Artiklid 96 – 99: |

Artikli 26 lõige 1 | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 26 lõike 2 esimene lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 26 lõike 2 teine lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 26 lõige 3 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 27 | Artikkel 129 |

Artikkel 28 | Artikkel 135 |

Artikli 29 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 29 lõige 4 | Artiklid 139 ja 142 |

Artikkel 30 | Artikkel 164 |

Artikli 31 lõige 1 | Artikli 156 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 31 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 31 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 158 |

Artikli 31 lõige 5 | Artikkel 163 |

Artikli 31 lõiked 6–12 | Artikkel 160 |

Artikli 31 lõige 13 | Artikkel 162 |

Artikli 31 lõige 14 | Artikkel 163 |

Artikkel 32 | Artikkel 154 |

Artikli 33 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 33 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 34 | Artikkel 180 |

Artikkel 35 | Artikkel 153 |

Artikli 36 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 36 lõiked 2–4 | Artikkel 43 |

Artikkel 37 | Artikkel 172 |

Artikkel 38 | Artikkel 173 |

Artikkel 39 | Artikkel 176 |

Artikkel 40 | Artikkel 185 |

Artiklid 41 ja 42 | Artikkel 188 |

Artikkel 43 | – |

Artikkel 44 | – |

Artikkel 45 | Artikkel 183 |

Artikkel 46 | – |

Artikli 47 esimene taane | – |

Artikli 47 teine taane | Artikkel 184 |

22. Määrus (EÜ) nr 2250/1999

Määrus (EÜ) nr 2250/1999 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 2 lõige 1 koostoimes III lisa V osa I punkti alapunktiga 1 |

23. Määrus (EÜ) nr 1493/1999

Määrus (EÜ) nr 1493/1999 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõiked 1 ja 2 | Artikli 1 lõike 1 punkt l |

Artikli 1 lõige 4 | Artikli 3 lõike 1 punkt d |

Artikli 71 lõige 1 | Artikkel 172 |

Artikli 71 lõige 2 | Artikkel 174 |

Artikkel 73 | Artikkel 185 |

Artiklid 74 ja 75 | Artikkel 188 |

Artikkel 76 | – |

Artikkel 77 | – |

24. Määrus (EÜ) nr 1673/2000

Määrus (EÜ) nr 1673/2000 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt h |

Artikli 1 lõike 2 punkt a | Artikli 2 lõike 2 punkt a |

Artikli 1 lõike 2 punkt b | Artikli 88 lõige 2 |

Artikli 1 lõige 3 | – |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 88 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikkel 186 |

Artikli 2 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 89 |

Artikli 2 lõige 5 | Artikkel 90 |

Artikli 3 lõiked 1 ja 3 | Artikkel 91 |

Artikli 3 lõiked 2, 4 ja 5 | – |

Artikkel 4 | – |

Artikkel 5 | Artikkel 151 |

Artikkel 6 | Artikkel 122 |

Artikkel 7 | Artikkel 153 |

Artikkel 8 | Artikkel 172 |

Artikli 9 esimene lõik | Artikkel 92 |

Artikli 9 teine lõik | Artikkel 187 |

Artikkel 10 | Artikkel 188 |

Artikkel 11 | Artikkel 183 |

Artikkel 12 | – |

Artikkel 13 | – |

Artikli 14 esimene taane | – |

Artikli 14 teine taane | Artikkel 184 |

Artikkel 15 | – |

25. Määrus (EÜ) nr 2529/2001

Määrus (EÜ) nr 2529/2001 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt r |

Artikkel 2 | Artikkel 51 |

Artikkel 12 | Artikli 28 lõike 1 punkt g ja artikkel 35 |

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 13 lõike 1 teine lõik | Artikkel 126 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 13 lõike 1 kolmas lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 13 lõike 1 neljas lõik | Artikkel 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 13 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 14 | Artikkel 129 |

Artikkel 15 | Artikkel 135 |

Artikli 16 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 16 lõike 4 punktid a ja b | Artikkel 139 |

Artikli 16 lõike 4 punktid c–e | Artikkel 142 |

Artikkel 17 | Artiklid 154 ja 167 |

Artikli 18 lõige 1 | Artikkel 122 |

Artikli 18 lõige 2 | Artikkel 121 |

Artikkel 19 | Artikkel 153 |

Artikkel 20 | Artikkel 39 |

Artikkel 21 | Artikli 179 punkt a |

Artikli 22 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikli 22 lõiked 2–4 | Artikkel 43 |

Artikkel 23 | Artikkel 172 |

Artikkel 24 | Artikkel 185 |

Artikkel 25 | Artikkel 188 |

Artikkel 26 | Artikkel 184 |

Artikkel 27 | Artikkel 183 |

Artikkel 28 | – |

Artikkel 29 | – |

Artikkel 30 | – |

26. Määrus (EÜ) nr 670/2003

Määrus (EÜ) nr 670/2003 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 3 punkt a |

Artikkel 2 | Artikkel 115 |

Artikkel 3 | Artikkel 182 |

Artikli 4 lõige 1 | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 4 lõige 2 | Artiklid 125, 126 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 4 lõige 3 | Artikkel 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 4 lõige 4 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 5 | Artikkel 129 |

Artikli 6 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 6 lõige 4 | Artiklid 139 ja 142 |

Artikkel 7 | Artikkel 154 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 9 | Artikkel 153 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 172 |

Artikli 10 lõiked 2 ja 3 | Artikli 175 lõige 4 |

Artikkel 11 | Artikkel 185 |

Artikkel 12 | Artikkel 188 |

Artikkel 13 | – |

Artikkel 14 | – |

Artikli 15 punkt a | – |

Artikli 15 punkt b | Artikkel 184 |

27. Määrus (EÜ) nr 1784/2003

Määrus (EÜ) nr 1784/2003 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt a |

Artikkel 2 | Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt i |

Artikkel 3 | – |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 7 lõike 1 punkt a |

Artikli 4 lõige 2 | Artikli 40 punkt a |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 7 lõike 1 punkt a |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõike 2 punkt a, artikli 9 punkt a ja artikli 40 punkt a |

Artikli 5 lõige 2 | Artikkel 10 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikkel 16 |

Artikli 6 punkt a | Artikkel 38 ja artikli 40 punkt i |

Artikli 6 punkt b | Artikli 40 punkt a |

Artikli 6 punkt c | Artikli 40 punkt b |

Artikli 6 punkt d | Artikli 40 punkt c |

Artikli 6 punkt e | Artikli 40 punkt d |

Artikkel 7 | Artikkel 44 |

Artikli 8 lõiked 1 ja 2 | Artikkel 93 |

Artikli 8 lõige 3 | Artikkel 95 |

Artikli 9 lõike 1 esimene lõik | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 9 lõike 1 teine lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 9 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 129 |

Artikli 10 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 130 |

Artikli 10 lõige 4 | Artikkel 137 |

Artikkel 11 | Artikkel 135 |

Artikli 12 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 12 lõike 4 esimene lõik | Artiklid 139 ja 142 |

Artikli 12 lõike 4 teine lõik | Artikli 140 lõige 2 |

Artikli 13 lõige 1 | Artikli 156 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 13 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 13 lõige 3 | Artikkel 158 |

Artikkel 14 | Artikkel 160 |

Artikli 15 lõiked 1 ja 3 | Artikkel 159 |

Artikli 15 lõige 2 | Artikli 158 lõige 4 |

Artikli 15 lõige 4 | Artikli 158 lõige 2 ja artikkel 163 |

Artikkel 16 | Artikli 156 lõige 3 |

Artikkel 17 | Artikkel 162 |

Artikkel 18 | Artikkel 163 |

Artikkel 19 | Artiklid 154 ja 167 |

Artikli 20 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 20 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 21 | Artikkel 180 |

Artikkel 22 | Artikkel 153 |

Artikkel 23 | Artikkel 172 |

Artikkel 24 | Artikkel 185 |

Artikkel 25 | Artikkel 188 |

Artikkel 26 | – |

Artikkel 27 | Artikkel 184 |

Artikkel 28 | Artikkel 183 |

Artikkel 29 | – |

Artikkel 30 | – |

28. Määrus (EÜ) nr 1785/2003

Määrus (EÜ) nr 1785/2003 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt b |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikkel 4 |

Artikkel 3 | Artikli 3 lõike 1 punkt e |

Artikkel 4 | – |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 7 lõike 1 punkt b |

Artikli 6 lõike 2 esimene lause | Artikli 40 punkt a |

Artikli 6 lõike 2 teine ja kolmas lause | Artikkel 38 ja artikli 40 punkt i |

Artikli 6 lõige 3 | Artikli 40 punktid a ja i |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 9 punkt b ja artikkel 11 |

Artikli 7 lõige 2 | Artikkel 17 ja artikli 40 punkt b |

Artikli 7 lõige 3 | Artikkel 22 ja artikli 40 punkt d |

Artikli 7 lõiked 4 ja 5 | Artikkel 40 |

Artikkel 8 | Artikkel 45 |

Artikkel 9 | Artikkel 185 |

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 10 lõike 1 teine lõik | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 10 lõike 1 kolmas lõik | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 10 lõige 1a | Artikkel 124 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikkel 129 |

Artikli 11 lõige 4 | Artikkel 137 |

Artikkel 11a | Artikkel 131 |

Artikkel 11b | Artikkel 132 |

Artikkel 11c | Artikkel 133 |

Artikkel 11d | Artikkel 134 |

Artikkel 12 | Artikkel 135 |

Artikli 13 lõiked 1–3 | Artikkel 138 |

Artikli 13 lõige 4 | Artikkel 142 |

Artikli 14 lõige 1 | Artikli 156 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 14 lõige 2 | Artikkel 157 |

Artikli 14 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 158 |

Artikkel 15 | Artikkel 160 |

Artikkel 16 | Artikli 158 lõige 4 |

Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punkt a | Artikli 160 lõige 7 |

Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punktid b ja c | Artikli 160 lõige 6 |

Artikli 17 lõike 1 teine lõik | Artikkel 163 |

Artikli 17 lõige 2 | Artikli 160 lõige 7 |

Artikkel 18 | Artikkel 162 |

Artikkel 19 | Artikkel 163 |

Artikkel 20 | Artiklid 154 ja 167 |

Artikli 21 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 21 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 22 | Artikkel 180 |

Artikkel 23 | Artikkel 153 |

Artikkel 24 | Artikkel 172 |

Artikkel 25 | Artikkel 185 |

Artikkel 26 | Artikkel 188 |

Artikkel 27 | – |

Artikkel 28 | Artikkel 184 |

Artikkel 29 | Artikkel 183 |

Artikkel 30 | – |

Artikkel 31 | – |

Artikkel 32 | – |

29. Määrus (EÜ) nr 1786/2003

Määrus (EÜ) nr 1786/2003 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt d |

Artikkel 2 | Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkt i |

Artikkel 3 | – |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 83 lõige 1 |

Artikli 4 lõige 2 | Artikli 85 lõige 1 |

Artikkel 5 | Artikkel 86 |

Artikkel 6 | Artikli 85 lõige 2 |

Artikkel 7 | Artikkel 84 |

Artikkel 8 | Artikkel 185 |

Artikli 9 esimene lõik | Artikli 83 lõige 2 |

Artikli 9 teine lõik | Artikli 87 punkt i |

Artikli 10 punktid a ja b | Artikli 87 punkt b |

Artikli 10 punkt c | Artikli 83 lõike 1 punkt a ja artikli 87 punkt e |

Artikkel 11 | Artikli 87 punkt a |

Artikkel 12 | Artikli 87 punkt g |

Artikkel 13 | Artikkel 187 |

Artikkel 14 | Artikkel 129 |

Artikli 15 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 15 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 16 | Artikkel 153 |

Artikkel 17 | Artikkel 172 |

Artikkel 18 | Artikkel 188 |

Artikkel 19 | – |

Artikli 20 punkt a | Artikkel 87 |

Artikli 20 punkt b | Artikkel 187 |

Artikli 20 punkt c | Artikli 87 punkt c |

Artikli 20 punkt d | Artikli 87 punkt f |

Artikli 20 punkt e | Artikli 87 punkt d |

Artikli 20 punkt f | Artikkel 187 |

Artikli 20 punkt g | Artikli 87 punkt g |

Artikli 20 punkt h | Artikli 87 punkt h |

Artikkel 21 | – |

Artikkel 22 | Artikkel 185 |

Artikkel 23 | Artikli 177 lõige 1 |

Artikkel 24 | Artikkel 183 |

Artikkel 25 | – |

30. Määrus (EÜ) nr 1788/2003

Määrus (EÜ) nr 1788/2003 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 63 ja artikli 75 lõike 1 esimene lõik |

Artikkel 2 | Artikli 75 lõike 1 teine lõik |

Artikkel 3 | Artikli 75 lõiked 2–4 |

Artikkel 4 | Artikkel 76 |

Artikkel 5 | Artikkel 62 |

Artikkel 6 | Artikkel 64 |

Artikkel 7 | Artikkel 65 |

Artikkel 8 | Artikkel 66 |

Artikkel 9 | Artikkel 67 |

Artikkel 10 | Artikkel 77 |

Artikkel 11 | Artikkel 78 |

Artikkel 12 | Artikkel 80 |

Artikkel 13 | Artikkel 81 |

Artikkel 14 | Artikkel 68 |

Artikkel 15 | Artikkel 69 |

Artikkel 16 | Artikkel 70 |

Artikkel 17 | Artikkel 71 |

Artikkel 18 | Artikkel 72 |

Artikkel 19 | Artikkel 73 |

Artikkel 20 | Artikkel 74 |

Artikkel 21 | Artikkel 79 |

Artikkel 22 | – |

Artikkel 23 | Artikkel 188 |

Artikkel 24 | Artikkel 82 |

Artikkel 25 | – |

Artikkel 26 | – |

31. Määrus (EÜ) nr 797/2004

Määrus (EÜ) nr 797/2004 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 102 lõige 1 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 1 lõike 3 punkt b |

Artikli 1 lõike 3 esimese lõigu esimene lause | Artikkel 172 |

Artikli 1 lõike 3 esimese lõigu teine lause ja teine lõik | Artikli 102 lõige 2 |

Artikkel 2 | Artikkel 103 |

Artikkel 3 | Artikkel 104 |

Artikli 4 lõige 1 | Artikkel 183 |

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 105 |

Artikkel 5 | Artikkel 106 |

Artikkel 6 | Artikkel 188 |

Artikkel 7 | Artikli 177 lõige 2 |

Artikkel 8 | – |

32. Määrus (EÜ) nr 865/2004

Määrus (EÜ) nr 865/2004 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt g |

Artikkel 2 | Artikli 3 lõike 1 punkt c |

Artikkel 3 | – |

Artikkel 4 | Artikkel 113 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikkel 109 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikkel 187 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 116 punkt f |

Artikkel 6 | Artiklid 28 ja 30 |

Artikli 7 lõige 1 | Artikkel 119 |

Artikli 7 lõige 2 | Artikkel 118 |

Artikkel 8 | Artikkel 100 |

Artikli 9 punkt a | Artikkel 121 |

Artikli 9 punktid b ja c | Artikli 100 lõike 2 kolmas lõik |

Artikli 9 punkt d | Artikkel 187 |

Artikli 9 punkt e | Artikkel 121 |

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik | Artikkel 124 |

Artikli 10 lõike 1 teine lõik | Artikkel 125 |

Artikli 10 lõige 2 | Artiklid 126 ja 127 |

Artikli 10 lõige 3 | Artikkel 155 |

Artikli 10 lõige 4 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikkel 129 |

Artikli 11 lõige 2 | Artikli 179 punkt b |

Artikli 12 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 12 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 13 | Artikkel 154 |

Artikkel 14 | Artikkel 153 |

Artikkel 15 | Artikkel 172 |

Artikkel 16 | – |

Artikkel 17 | Artikkel 185 |

Artikkel 18 | Artikkel 188 |

Artikkel 19 | Artikkel 184 |

Artikkel 20 | Artikkel 183 |

Artikkel 24 | – |

Artikkel 25 | – |

33. Määrus (EÜ) nr 1947/2005

Määrus (EÜ) nr 1947/2005 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt e |

Artikkel 2 | Artikli 3 lõike 1 punkt c |

Artikkel 3 | – |

Artikli 4 lõige 1 | Artikkel 124 |

Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 125 |

Artikli 4 lõige 3 | Artiklid 126 ja 127 |

Artikkel 5 | Artikkel 129 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 6 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 7 | Artikkel 153 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikkel 172 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 175 lõige 2 |

Artikkel 9 | Artikkel 185 |

Artikkel 10 | Artikkel 188 |

Artikkel 11 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 12 | – |

34. Määrus (EÜ) nr 1952/2005

Määrus (EÜ) nr 1952/2005 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt f |

Artikkel 2 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikkel 3 | – |

Artikkel 4 | Artikli 112 lõiked 1–3 |

Artikkel 5 | Artikli 112 lõiked 4 ja 5 |

Artikkel 6 | Artikkel 117 |

Artikkel 7 | Artikkel 121 |

Artikkel 8 | Artikkel 129 |

Artikkel 9 | Artikkel 152 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 123 |

Artikli 10 lõige 2 | Artikkel 122 |

Artikkel 11 | Artikkel 153 |

Artikkel 12 | Artikkel 172 |

Artikkel 13 | – |

Artikkel 14 | Artikli 178 lõiked 1–3 |

Artikkel 15 | Artikkel 185 |

Artikkel 16 | Artikkel 188 |

Artikli 17 esimene taane | Artikli 116 punkt e |

Artikli 17 teine taane | Artikkel 121 |

Artikli 17 kolmas taane | Artikkel 121 |

Artikli 17 neljas taane | Artikli 178 lõige 4 |

Artikli 17 viies taane | Artikkel 185 |

Artikkel 18 | – |

Artikkel 19 | – |

35. Määrus (EÜ) nr 318/2006

Määrus (EÜ) nr 318/2006 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt c |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 3 lõike 1 punkt f |

Artikkel 2 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikkel 3 | Artikli 7 lõike 1 punkt c |

Artikkel 4 | Artikkel 8 |

Artikkel 5 | Artikkel 46 |

Artikkel 6 | Artikkel 47 |

Artikkel 7 | Artikkel 53 |

Artikkel 8 | – |

Artikkel 9 | Artikkel 55 |

Artikkel 10 | Artikkel 56 |

Artikkel 11 | Artikkel 57 |

Artikkel 12 | Artikkel 58 |

Artikkel 13 | Artikkel 59 |

Artikkel 14 | Artikkel 60 |

Artikkel 15 | Artikkel 61 |

Artikkel 16 | Artikkel 48 |

Artikkel 17 | Artikkel 54 |

Artikli 18 lõige 1 | Artikli 28 punkt a ja artikli 29 lõige 1 |

Artikli 18 lõike 2 esimene lõik ja esimene taane | Artikli 9 punkt c ja artikli 12 lõige 1 |

Artikli 18 lõike 2 esimese lõigu teine taane | Artikli 40 punkti c alapunkt i |

Artikli 18 lõike 2 teine lõik | Artikkel 18 |

Artikli 18 lõige 3 | Artikkel 23 |

Artikkel 19 | Artikkel 49 |

Artikkel 20 | Artikli 12 lõige 2, artikli 29 lõige 2, artikli 49 lõige 5 ja artikli 60 lõige 5 |

Artikkel 21 | Artikkel 123 |

Artikkel 22 | Artikkel 122 |

Artikli 23 lõige 1 | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 23 lõige 2 | Artikkel 125 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 23 lõige 3 | Artiklid 126, 127 ja artikli 155 lõige 2 |

Artikli 23 lõige 4 | Artikkel 128 ja artikli 155 lõige 3 |

Artikkel 24 | Artikkel 154 |

Artikkel 25 | Artikkel 153 |

Artikli 26 lõige 1 | Artikkel 129 |

Artikli 26 lõige 2 | Artikli 179 punkt a ja artikkel 180 |

Artikli 26 lõige 3 | Artikkel 136 |

Artikkel 27 | Artikkel 135 |

Artikkel 28 | Artikkel 138 |

Artikkel 29 | Artikkel 147 |

Artikkel 30 | Artikkel 148 |

Artikkel 31 | Artikkel 149 |

Artikkel 32 | Artikli 156 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 33 lõige 1 | Artikkel 157 |

Artikli 33 lõige 2 | Artikkel 158 |

Artikli 33 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 160 |

Artikkel 34 | Artikkel 162 |

Artikkel 35 | Artiklid 180 ja 181 |

Artikli 36 lõige 1 | Artikkel 172 |

Artikli 36 lõiked 2–4 | Artikli 175 lõige 3 |

Artikkel 37 | Artikli 179 punkt a ja artikkel 181 |

Artikkel 38 | Artikkel 185 |

Artikkel 39 | Artikkel 188 |

Artikli 40 lõike 1 punkt a | Artikli 40 punkt b ja artikli 46 lõike 3 teine lõik |

Artikli 40 lõike 1 punktid b ja c | Artikkel 82 |

Artikli 40 lõike 1 punkt d | Artiklid 50, 82 ja 185 |

Artikli 40 lõike 1 punkt e | Artikkel 137, artikli 138 lõige 1, artiklid 139 ja 142 |

Artikli 40 lõike 1 punkt f | Artikli 185 lõige 2 |

Artikli 40 lõike 1 punkt g | Artiklid 163 ja 180 |

Artikli 40 lõike 2 punkt a | Artikli 50 punkt a |

Artikli 40 lõike 2 punkt b | Artikli 7 lõike 1 punkti c teine lõik, artikli 46 lõige 2 ja artikli 47 lõige 1 |

Artikli 40 lõike 2 punkt c | Artikli 82 punkt d |

Artikli 40 lõike 2 punkt d | Artikkel 40, artikli 50 punktid b ja c ning artikli 82 punkt b |

Artikli 40 lõike 2 punkt e | Artiklid 124 ja 155 |

Artikli 40 lõike 2 punkt f | Artikli 4 teine lõik ja artikkel 150 |

Artikli 40 lõike 2 punkt g | Artikli 179 punkt a ja artikkel 181 |

Artikkel 41 | – |

Artikkel 42 | Artikkel 184 |

Artikkel 43 | Artikkel 183 |

Artikkel 44 | – |

Artikkel 45 | – |

36. Määrus (EÜ) nr 1184/2006

Määrus (EÜ) nr 1184/2006 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 168 |

Artikkel 2 | Artikkel 169 |

Artikkel 3 | – |

37. Määrus (EÜ) nr 1544/2006

Määrus (EÜ) nr 1544/2006 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 107 |

Artikkel 2 | Artiklid 108, 185 ja 187 |

Artikkel 3 | Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkt ii |

Artikkel 4 | Artikkel 188 |

Artikkel 5 | Artikkel 183 |

Artikkel 6 | – |

[1] KOM(2005) 509 (lõplik).

[2] KOM(2005) 535 (lõplik).

[3] ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

[4] Puuvilla toetuskava põhineb Kreeka Euroopa Majandusühendusega ühinemise lepingu 4. protokollil.

[5] Nt määrus (EMÜ) nr 2763/75 eraladustamiseeskirjade kohta sealihasektoris; määrus (EMÜ) nr 1055/77 toodete ladustamise ja liikumise horisontaalsete eeskirjade kohta riikliku sekkumise korral.

[6] Kodifitseerib ja asendab nõukogu 4. aprilli 1962. aasta määruse nr 26.

[7] ELT C …, ..., lk ….

[8] EÜT L 55, 2.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[9] EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

[10] EÜT L 282, 01.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

[11] EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

[12] EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.

[13] EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

[14] EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[15] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

[16] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 386/2004 (ELT L 64, 2.3.2004, lk 25).

[17] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

[18] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

[19] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

[20] EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2006 (ELT L 175, 29.6.2006, lk 1).

[21] EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

[22] ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

[23] ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

[24] ELT L 270, 21.10.2003, lk 114. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 456/2006 (ELT L 82, 21.3.2006, lk 1).

[25] ELT L 161, 30.4.2004, lk 97. Parandatud versioon ELT L 206, 9.6.2004, lk 37.

[26] ELT L 312, 29.11.2005, lk 3.

[27] ELT L 314, 30.11.2005, lk 1.

[28] ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 24.10.2006, lk 19).

[29] ELT L 97, 15.4.2003, lk 6.

[30] ELT L 125, 28.4.2004, lk 1.

[31] ELT L 286, 17.10.2006, lk 1.

[32] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1156/2006 (ELT L 208, 29.7.2006, lk 3).

[33] EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1–2. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177, 5.7.1997, lk 1–2).

[34] ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1406/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

[35] Määruse (EÜ) nr 318/2006 II jaotise II peatükk.

[36] ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

[37] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

[38] EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 222/88 (EÜT L 28, 1.2.1988, lk 1).

[39] EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[40] EÜT L 316, 9.12.1994, lk 2.

[41] EÜT L 201, 31.7.1990, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2583/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 6).

[42] EÜT L 281, 1.11.1975, lk 18. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3290/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105).

[43] ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.

[44] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[45] EÜT L 84, 31.3.1976, lk 1.

[46] EÜT L 128, 24.5.1977, lk 1.

[47] EÜT L 334, 28.12.1979, lk 8.

[48] EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 163/94 (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 2).

[49] EÜT L 119, 11.5.1990, lk 32. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[50] EÜT L 215, 30.7.1992, lk 80.

[51] EÜT L 275, 26.10.1999, lk 4.

[52] ELT L 214, 4.8.2006, lk 1.

[53] EÜT L 318, 18.12.1969, lk 15. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1153/78 (EÜT L 144, 31.5.1978, lk 4).

[54] EÜT L 281, 1.11.1975, lk 17.

[55] EÜT L 140, 5/6/1980 lk 4.

[56] EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177 5.7.1997 lk 1).

[57] EÜT L 317, 27.11.1974, lk 21.

[58] ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

[59] EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

[60] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[61] ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

[62] ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

[63] EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89.

[64] EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53.

[65] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

[66] EÜT L 190, 23.7.1975, lk 36.

[67] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

[68] EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

[69] EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[70] ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

[71] ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

--------------------------------------------------