[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.9.2006

KOM(2006) 502 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia

1. Meie tulevik sõltub innovatsioonist

Tähelepanuväärselt lühikese aja jooksul on majanduse üleilmastumine muutnud maailmamajanduse olukorda ning toonud endaga kaasa uusi võimalusi ja väljakutseid. Sellises uues majanduslikus olukorras peab Euroopa selleks, et olla konkurentsivõimeline, olema leidlikum, reageerima paremini tarbijate vajadustele ja eelistustele ning tegelema rohkem innovatsiooniga.

Euroopa kodanikud tunnevad muret mitmete oluliste küsimuste pärast, alates kliimamuutusest ja taastumatute loodusvarade ammendumisest kuni demograafiliste muutuste ja esilekerkivate julgeolekuvajadusteni. Kõik need küsimused nõuavad ühist tegutsemist, kaitsmaks euroopalikku eluviisi, milles on ühendatud majanduslik õitseng ja solidaarsus. Need õigustatud mured tuleb muuta võimaluseks parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet maailmas. Mida kiiremini suudab Euroopa reageerida, seda suurem võimalus on saavutada edu ja seda parem väljavaade on, et euroopalik lähenemisviis muutub ülemaailmseks. Komisjon on veendunud, et innovatsioon on laiemas tähenduses üks viis lahendada kodanike reaalseid muresid oma tuleviku suhtes alates keskkonna kaitsest keskkonnahoidlike uuenduste kaudu kuni inimeste heaolu parandamiseni intelligentsema infrastruktuuri pakkumise kaudu.

Euroopa Liidul on erakordne innovatsioonipotentsiaal. Euroopas on pikaajaline traditsioon teed rajavate leiutiste osas. Euroopa rikkus seisneb loovates inimestes ja võimaluses arendada oma kultuurilist mitmekülgsust. Siin on alus pandud ühele maailma suurimale ühisturule, kus uuenduslikke tooteid ja teenuseid turustatakse laiaulatuslikult. Euroopas on ka traditsiooniliselt tugev ja vastutustundlik avalik sektor, mida tuleks samuti kaasata.

Juba on kasutusele võetud mitmeid meetmeid ELi majanduse kaasajastamiseks. 2005. aastal algatatud Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegiaga [1] luuakse mitmeid erinevaid poliitikaid ja reforme, mille eesmärk on muuta Euroopa õiguslik ja majanduslik raamistik innovatsioonisõbralikumaks. See hõlmab ka olulist eesmärki suurendada teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 3%-le SKTst. Kokkulepetega uue finantsraamistiku üle, mis sisaldab ühtekuuluvuspoliitikat, seitsmendat teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, suunatakse innovatsioonile märkimisväärsed vahendid. Komisjoni 2005. aasta oktoobri teatises „Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni”[2] kehtestatakse 19 meetmevaldkonda hõlmav programm nii komisjonile kui ka liikmesriikidele, mida rakendatakse plaanipäraselt.

Liikmesriigid võtavad innovatsiooni toetuseks meetmeid riiklike reformiprogrammide raames, mis põhinevad uuendatud Lissaboni strateegia majanduskasvu ja täiendavate töökohtade loomist käsitlevatel ühtsetel eeskirjadel. Euroopa innovatsiooni trendikaart[3] on andnud selge pildi Euroopa uuendustegevusest, ELi liikmesriikide innovatsioonisüsteemidest ning nende tugevatest ja nõrkadest külgedest. Selle abil on võimalik edasiminekut teraselt jälgida.

Vaatamata sellele, et poliitiliselt pööratakse innovatsioonile juba väga suurt tähelepanu, ei ole veel piisavalt tegeletud ELi puudustega ja selle majandus ei ole veel muutunud selliseks kõikehõlmavalt uuenduslikuks majanduseks, mis ta peaks olema. Aruandes „Uuendusliku Euroopa loomine”[4] (edaspidi „Aho aruanne”) on tuvastatud peamised põhjused selgitamaks, miks kõnealust potentsiaali ei ole siiamaani täielikult suudetud ära kasutada, ja aruandes kutsutakse üles kiiresti tegutsema „enne, kui on liiga hilja“. Aruandes tuvastatakse peamise probleemina vajadus muuta majanduskeskkond innovatsioonisõbralikumaks .

Komisjon on veendunud, et vaja on veelgi rohkem – Euroopa peab tõesti muutuma teadmistel põhinevaks ja innovatsioonisõbralikuks ühiskonnaks , kus üldsus ei karda innovatsiooni, vaid tervitab seda, kus innovatsiooni ei takistata, vaid soodustatakse, ja kus innovatsioon on üks põhilistest sotsiaalsetest väärtustest, mida peetakse kasutoovaks kõikidele kodanikele. Seetõttu kutsuski kevadine Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni üles esitama „ Euroopa laiapõhjalise innovatsioonistrateegia , millega muudetakse teadmistesse investeerimine toodeteks ja teenusteks”.

Käesolevas raamteatises tutvustatakse kõnealust strateegiat, võttes eelkõige arvesse Aho aruandes sisalduvaid soovitusi. Teatis sisaldab raamistikku, mille abi edendada innovatsiooni, ühendades erinevaid poliitikavaldkondi, mis innovatsiooni mõjutavad. Selle eesmärk on juhtida poliitilisi arutelusid innovatsiooni üle riiklikul ja Euroopa tasandil. Teatises visandatakse üldjoontes kõige olulisemad kavandatud või juba käimasolevad algatused, tuvastatakse uusi meetmevaldkondi ja sellega võetakse kasutusele eesmärgipärasem strateegia uute uuenduslike toodete ja teenuste tootmise ja turustamise hõlbustamiseks paljulubavates valdkondades, nn juhtivatel turgudel. Selle laiaulatusliku tegevuskava rakendamiseks ei pakuta teatises välja uue struktuuri loomist, vaid tehakse hoopis ettepanek arendada edasi olemasolevat uuendatud Lissaboni strateegia majanduskasvu ja täiendavate töökohtade loomist käsitleva õigus- ja institutsioonilist raamistikku, millega on juba loodud poliitiline platvorm liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks partnerluseks.

Euroopal ei ole praegu vaja uusi kohustusi, selle asemel hoopis poliitilist juhtimist ja otsustavat tegutsemist . Selle asemel et säilitada olemasolev struktuur, mis ilmselt ei tule toime 21. sajandi väljakutsetega, peavad liikmesriigid hoopis valmis olema investeerima struktuurimuutustesse ja nendega kaasaskäimisse. See nõuab eelkõige vahendite ümberjaotamist haridusse, info- ja sidetehnoloogiasse, teadustegevusse ning kõrge väärtusega töökohtade ja kasvu loomisse. Uus ELi finantsraamistik aastateks 2007–2013 on esimene samm selles suunas. Sarnaseid muutusi prioriteetides on vaja teha ka riiklikul tasandil.

EL muutub kõikehõlmavalt uuenduslikuks ainult siis, kui kõik osapooled osalevad ja eriti siis, kui uuenduslike toodete järele on turu nõudlus. See laiaulatuslik strateegia peab haarama kõiki osapooli – ärisektorit, avalikku sektorit ja tarbijaid. Seda seetõttu, et innovatsioon ei hõlma ainult ärisektorit, vaid ka riiklike ametiasutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kodanikuühiskonna organisatsioone, ametiühinguid ja tarbijaid. Selline laiaulatuslik partnerlus innovatsiooni alal loob mõjusa tsükli, kus uute ideede pakkumine ja nõudlus uute lahenduste järele mõjutavad innovatsiooni. Innovatsioon sõltub tugevast tarbijate ja kodanike nõudlusest uute ja uuenduslike toodete ja teenuste järele. Seetõttu peab lisaks optimaalse raamistiku ja innovatsiooni võimaluste loomisele ka turg olema innovatsioonisõbralik ja esinema vajadus innovatsiooni tulemuste järele. See eeldab eelkõige tarbijate usaldust nende toodete ja teenuste suhtes ja eriti nende (tõestatava) ohutuse suhtes. Tarbijate usaldus tundmatute toodete ja teenuste suhtes oleneb osaliselt teadmisest, et on olemas usaldusväärne tarbijakaitsesüsteem. Turgudele, kus tarbijate usaldus on kõrge, on ka uutel osapoolte koos uuenduslike toodetega lihtsam siseneda.

Edendada tuleb igat liiki innovatsiooni , sest innovatsioon ei ole vaid tehnoloogiline innovatsioon, vaid ka organisatsiooniline innovatsioon ja teenuste innovatsioon. Selles kontekstis võib ka poliitilistel meetmetel ja innovatsiooni tugimehhanismidel olla oluline roll lisaks suurenenud konkurentsile, mis on kõige tõhusam viis innovatsiooni stimuleerimiseks.

Ulatuslikuma strateegia olulisus avaldub ELi eesmärgis investeerida 3% teadus- ja arendustegevusse. Liikmesriigid ja komisjon on juba astunud olulisi samme selles suunas, et viia 2010. aastaks riiklik rahastamine 1%-le SKTst. Erasektori panus ei sõltu ainult sellest, vaid ka soodsast väljavaatest, et Euroopas on investeeringud teadus- ja arendustegevusse tasuvad. See omakorda sõltub nõudlusest uuenduslike toodete ja teenuste järele, vajalike oskustega inimeste olemasolust ja püüdlusest pakkuda kõnealuseid tooteid ja teenuseid turul ning õiguslikust raamistikust, mis võimaldab neid kiiresti siseturule viia.

2. ELi innovatsioonisõbralikumaks muutmine

Üks põhjus, miks ELi innovatsioonipotentsiaal on veel täielikult kasutamata, on raamtingimustes ikka veel esinevad vajakajäämised ja pidev innovatsiooni kui olulise ühiskondliku väärtuse alahindamine. See on valdkond, kus kõikide tasandite riiklikud ametiasutused saavad ja peaksid kiiresti tegutsema. Nende raskuste ületamisega oleks meil võimalik astuda otsustav samm selle suunas, et Euroopast saaks tõeliselt uuenduslik ühiskond.

2.1. Haridus on eeltingimus

Haridus on põhiline poliitikavaldkond, milleta innovatsioon jääks toetuseta. Haridus peab soodustama andekust ja loovust maast madalast. Oma 10. novembri 2005. aasta teatises[5] on komisjon juba tuvastanud neid põhipädevusi, mis on vajalikud moodsas innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas elamiseks ja töötamiseks. Need sisaldavad ettevõtlusoskust laiemas mõttes, kirjaoskust, teaduslikku ja matemaatikapädevust, keelteoskust, õppimisoskust ning sotsiaalset ja kultuurilist pädevust. See tähendab ka digitaalset kirjaoskust, mis on vältimatu tingimus info- ja sidetehnoloogia ja selle innovatsioonipotentsiaali laiemaks levitamiseks. Avatud koordineerimismeetodi kaudu aitab komisjon hõlbustada haridussüsteemide kaasaajastamist ja ümberkorraldamist nii, et need arendaksid kõnealuseid põhipädevusi.

Sobilike oskuste puudumist , eriti teaduse, inseneriteaduse ning info- ja sidetehnoloogia vallas, on peetud oluliseks väljakutseks. Eurostati andmete kohaselt inimressursside kohta teaduse ja inseneriteaduse vallas on ELis hiljuti jõutud absoluutnumbrite kasvuni matemaatika, teaduse ja tehnoloogia erialade lõpetanute hulgas,[6] kuid üleüldine teaduse ja inseneriteaduse erialade lõpetanute osakaal langeb jätkuvalt, mis mõnedes riikides halvendab veelgi olukorda nendel erialadel, kus spetsialistide keskmine vanus on juba liiga kõrge, ja ohustab tulevikus Euroopa innovatsioonivõimet. See ei ole vaid enamike uute liikmesriikide probleem, vaid esineb ka sellistes vanades liikmesriikides nagu Austria, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad ja Portugal (vaatamata teatavale paranemisele tehnilise erialade lõpetanute absoluutarvudes viimaste aastate jooksul).

Liikmesriikide haridussüsteemid peaksid tagama, et piisavalt oleks põhioskusi, mis toetavad innovatsiooni. Haridus peab ajaga kaasas käima. Majanduskasvu ja tööhõive ühtsetest suunistes on juba kokku lepitud, et liikmesriike kutsutakse üles oma riiklikes reformiprogrammides seadma prioriteetidena ambitsioonikaid eesmärke, mis käsitlevad puudusi selles vallas.

Tuleb edendada t eadlaste liikuvust nii geograafiliselt kui ka erinevate sektorit vahel. Uute teadmiste ja oskuste omandamise ja uute rakenduste avastamise vaatepunktist on nii riikidevaheline kui ka struktuuriline liikumine akadeemilise ja tööstussektori vahel väga oluline. Selles valguses on väga oluline Euroopa strateegia rakendamine, mille on välja töötanud liikmesriigid ja komisjon koos, mis on mõeldud teadlastele ja mille eesmärk on luua ahvatlevaid karjäärivõimalusi pakkuv avatud, ühtne ja konkurentsivõimeline tööturg. Mõlemad osapooled peavad selle rakendamisel osalema ja muu hulgas tagama, et teadlased, kes lahkuvad ajutiselt ühest sektorist või riigist teise ahvatlevama karjääri pärast, tuleks kunagi tagasi.

2.2. Siseturu potentsiaali kasutamine

Siseturul on jätkuvalt tõkkeid. Need tõkestavad jätkuvalt liikuvust, jättes ettevõtted ilma vajalikust võimalusest lõigata kasu investeeringutest teadustegevusse ja innovatsiooni, ning tõkestavad seega ELi innovatsioonipotentsiaali. Need tõkked ei mõjuta ainult tooteid ja teenuseid ning tarbijaid, kes otsivad nendele juurdepääsu, vaid ka töötajate liikuvust ja riskikapitali kättesaadavust. Euroopa kui uuendusliku ühiskonna loomiseks tuleb kõrvaldada kõnealused tõkked. See suurendaks ka konkurentsi, mis on peamine innovatsiooni stiimul.

Komisjon vaatab praegu läbi siseturu süsteemi , eesmärgiga seada tulevasele poliitikale konkreetsed prioriteedid. Läbivaatamine aitab kaasa siseturu innovatsioonisõbralikumaks muutmisele.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata teenuste sektorile . Teenuste sektor on oluline, kuid siiani kasutamata innovatsioonivõimalus.[7] Teenuste sektor ei vastuta ainult ühe kolmandiku SKTst ja tööhõive eest, vaid pakub ka mitmeid võimalusi sünergia loomiseks koos tööstusinnovatsiooniga. Et teenuste innovatsioon on eelkõige seotud ärimudeliga ja mitte uute tehnoloogiate väljaarendamisega, on sellele suhteliselt lihtne juurde pääseda ka tehnoloogiliselt vähemarenenud piirkondadel. Teenuste direktiivi jõustumine on oluline samm tõelise teenuste siseturu loomise poole ja loob tugeva stiimuli innovatsiooniks. Selleks et täielikult ära kasutada teenuste sektori innovatsioonipotentsiaali, tuleb erilist tähelepanu pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) võimalusele osaleda rahastamisel ja innovatsiooni juhtimisel. Euroopa INNOVA-algatuse raames kavatseb komisjon välja töötada ennetavama lähenemisviisi loovusele ja toetada noori uuenduslikke VKEsid teenuste sektoris. Eriti kavatseb komisjon toetada tõhusamat suhtlust ülikoolide, ettevõtluse ja rahanduse vahel, mille tulemusel luuakse kõnealuses sektoris üleeuroopaline platvorm ettevõtjate inkubaatoriks.

Väga oluline on luua ka sellised tingimused, mis tooksid kasu ELi ettevõtjatele üle kogu maailma kõikidel nendel turgudel, kus Euroopa eksport ja investeeringud toovad oodatust vähem kasu, näiteks Aasia. Avatud turud kogu maailmas on seega olulised innovatsiooni edendamiseks ELis. Lisaks sellele võib ülemaailmne ELi normide, standardite ja uuenduslike algatuste edendamine anda Euroopa ettevõtjatele olulise edumaa allpool kirjeldatud juhtivate turgude algatuse raames.

2.3. Õigusruumi täiustamine ja tõhusa intellektuaalomandi õiguste raamistiku tagamine

Innovatsiooniks on vaja õigusruumi, mis on etteaimatav, toimiv ja julgustab uusi arenguid nii toodete kui ka teenuste vallas, kaitseb intellektuaalomandit ja tagab avatud koostoimivad standardid. Edu on juba saavutatud parema õigusloome[8] vallas nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Ettevõtlusealaste õigusaktidega seotud halduskulude vähendamine panustab oluliselt innovatsioonitegevusse. Samal ajal peaks õigusruum kindlustama ka t arbijate usalduse, tagades, et olemasolevaid kaitsemeetmeid rakendatakse tõhusalt sama moodi uuenduslike toodete suhtes kui juba olemasolevate toodete suhtes.

Täiustada tuleb õigusaktide mõju hindamist innovatsioonile. Õigusaktid peaksid olema etteaimtavad, paindlikud, lihtsad ja tõhusad. Õigusaktid, milles keskendutakse poliitilistele eesmärkidele, mitte tehnilistele lahendustele nende saavutamiseks, jätavad mänguruumi uuenduslikele lahendustele. Komisjon kavatseb jätkata sellist tüüpi õigusloome soodustamist, nagu ta on seda juba teinud „uue lähenemisviisi“ kaudu toodete reguleerimiseks. Lisaks sellele soodustatakse seda, et ambitsioonikad standardid, mis keskenduvad tehnoloogia asemel teostusele, võetakse vastu kiiresti.

Komisjon kavatseb tegutseda Euroopa standardimise institutsioonilise raamistiku parandamise nimel. Eriti otsitakse võimalusi kiirendada avatud, koostoimivate standardite vastuvõtmist ja parandada VKEde ja tarbijate kaasamist standardite kehtestamise protsessi. Kiiresti areneva tehnoloogia valdkonnas, näiteks info- ja sidetehnoloogia, võib eraettevõtja tehnilised nõuded muutuda tegelikuks tööstuse standardiks. Kui see juhtub, on oluline, et need ei hakkaks takistama turule juurdepääsu. Lisaks sellele, nagu juhtus mobiilside vallas, on kiiresti kehtestatud avatud ja koostoimivad standardid peamised põhjused, miks Euroopa ettevõtjad võiksid maailmas edu saavutada. Komisjon kavatseb selle tulemuse saavutamiseks jätkata koostööd Euroopa standardiorganisatsioonide ja ühiskondlike huvirühmadega. Tagatakse, et Euroopa õigusaktid hõlbustavad selliste standardite kasutamist.

Intellektuaalomandi kaitse on teine innovatsiooni eeltingimus. Ilma piisava kaitseta leiutiste ja loomingu puhul puudub motivatsioon nendesse investeerida. Lisaks sellele võib olla takistatud see, et nende autorid saaksid neid kui väärtusliku vara kasutada. Prioriteet peab olema luua patendi registreerimise taskukohane menetlus, milles on tasakaalustatud kvaliteet ja õiguskindlus, ning sellele lisaks kiire, tasuv ja ennustatav vaidluste lahendamise süsteem, mida on eriti vaja VKEdel. Komisjon on jätkuvalt veendunud, et tasuva ühenduse patendi vastuvõtmine on oluline samm. Vahepeal peaksid aga liikmesriigid ja komisjon olulise innovatsiooni tõkke eemaldamiseks muutma olemasolevat patendisüsteemi tõhusamaks, ratifitseerides Londoni protokolli ja arendades Euroopa kokkulepet patendivaidluste kohta, kuid tagades samal ajal nende kooskõla ühenduse õigusega.

Nõukogu järeldustest[9] ja komisjoni teostatud tulevast patendistrateegiat käsitlevast avalikust konsultatsioonist tulenevalt kavatseb komisjon enne 2006. aasta lõppu esitada uue patendistrateegia. Lisaks sellele kavatseb komisjon töötada välja laiahaardelise intellektuaalomandi kaitse strateegia, et edendada uuenduslike ideede vahetamist. Selline strateegia peab olema kõikehõlmav ja taskukohane. Eriti tuleb pingutada selleks, et suurendada innovatsiooni valdkonnas teadlikkust intellektuaalomandi kaitse praktiliste külgede kohta. Selliste pingutuste sihtrühm peaks eelkõige olema VKEd ja riiklikud teadusasutused.

Eraldi on vaja tähelepanu pöörata sellele, kas olemasolevad intellektuaalomandi kaitse mehhanismid sobivad teenuste sektorile. Omaette väljakutse on tagada olemasolevate mehhanismide sobilikkus uute digitaalsete teenuste autoriõigusega. Komisjon on hindamas üldist autoriõiguse õigustikku selle tagamiseks, et nii õiguslik raamistik kui ka selle rakendamine soodustaksid uute toodete, teenuste ja ärimudelite väljatöötamist ning nende kasutamise kasutajatepoolset täiustamist, mida võib pakkuda ka piiriüleselt. Komisjon kavatseb enne aasta lõppu esitada ”autoriõigusega seotud maksude” algatuse.

Ka parem intellektuaalomandi kaitse rakendamine välisturgudel on eluliselt oluline Euroopa ettevõtjate kaitsmiseks ja komisjon kavatseb suunata oma pingutused mitmetele prioriteetsetele riikidele. Rohkem vahendeid eraldatakse õiguste omanike toetuseks, eriti VKEde puhul, ja kolmandates riikides aset leidvate intellektuaalomandi kaitsega seotud probleemide lahendamise abistamiseks.

2.4. Huvirühmadevahelise koostöö edendamine

Klastris osalemine on ettevõtjate jaoks oluline konkurentsivõimet suurendav tegur. Klastrid aitavad kaasa ettevõtjate, teadusasutuste ja vahendite vahelise lõhe vähendamisele ja viivad seega teadmisi kiiremini turule. Edukad klastrid edendavad pingelist konkurentsi käsikäes koostööga. Nende abil suureneb tootlikkus, nad meelitavad ligi investeeringuid, edendavad teadustegevust, tugevdavad tööstusbaasi ja arendavad konkreetseid tooteid ja teenuseid ning keskenduvad arendusoskustele. Maailmaklassi klastrid meelitavad ligi hiilgavaid mõtlejaid, kellel püsib innovatsioon, Silicon Valley on tuntuim näide sellest.

Just seetõttu on klastrite poliitika muutunud liikmeriikide innovatsiooni alase poliitika oluliseks osaks, mida peegeldavad riiklikud reformiprogrammid, ja seepärast toetatakse klastritealast poliitikat ühenduse õigusaktidega. Aastateks 2007–2013 loodud Euroopa piirkondliku poliitika uute programmidega edendatakse lähenemisviisi, mis põhineb piirkondlikel innovatsiooniklastritel, mis asuvad mitte ainult arenenud linnakeskustes, vaid ka vaesemates maakeskustes. Just piirkondlikul tasandil suhtlevad paljud ettevõtjad, eriti VKEd, nii omavahel kui ka õppimis- ning tehnoloogiakeskustega. Lähedus on innovatsiooniprotsessis olulise tähtsusega ja innovatsioonipoliitika suureneb tõhusus juhul, kui see on sobitatud piirkondlike ja kohalike huvidega. Uus riigiabi raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, mille komisjon võtab vastu enne käesoleva aasta lõppu, peaks aitama liikmesriikidel paremini suunata nende olemasolevaid toetuseelarveid muuhulgas ka innovatsiooniklastrite edendamiseks.

Samal ajal peavad Euroopa klastrid selleks, et oleks võimalik ära kasutada kogu nende potentsiaali, saavutama kriitilise massi ja strateegilise orientatsiooni tihedama ja parema Euroopa riikidevahelise koostöö kaudu. Seeläbi parandab väljavaade emasklassiliste Euroopa klastrite loomisele. Selle protsessi toetuseks kavatseb komisjon kaardistada riiklike ja piiriüleste klastrite tugevused ja soodustada praktilist koostööd piirkondlike ametiasutuste ja asjaomaste majanduses osalejate või majandusassotsiatsioonide vahel ning toetada seeläbi klastrialgatuste vahelist koostööd. Selle algatuse esimesi tulemusi tutvustatakse 2007. aasta sügisel toimuval ministrite konverentsil ja eesmärk on luua ühine Euroopa klastrite tegevuskava.

Teadmistepõhine majandus sõltub teadmiste ülekandmisest nendelt, kes neid toodavad, neile, kes neid kasutavad ja suudavad edasi arendada. Teadmiste vahetamist riiklike teadusasutuste ja kolmandate poolte (sealhulgas tööstus ja kodanikuühiskonna organisatsioonid) tuleb parandada ja liikmesriike on kutsutud üles seda oma innovatsioonipoliitikas arvestama. Sellega arvestamine aitab teadustegevuse puhul luua uusi turuvõimalusi. Riiklikel teadusasutustel, kust pärineb umbes üks kolmandik kogu teadus- ja arendustegevusest Euroopas, on siin eriti oluline osa. Erinevaid teadmiste vahetamise liike (lepinguline teadustegevus, ühine teadustegevus, litsentseerimine, trükised ja kvalifitseeritud teadlaste vahetamine avaliku ja erasektori vahel) on vaja edasi arendada ja paremini hallata.

Komisjon kavatseb esitleda teatist teadmiste vahetamise kohta riiklike teadusasutuste ja tööstuse vahel üle kogu Euroopa. Teatis sisaldab suuniseid, kuidas riiklikud ametiasutused saaksid eemaldada praegu olemasolevaid põhilisi takistusi ja kuidas teadus- ja arendustegevuse tulemuste omamist ja nende kasutamist ning ühiseid intellektuaalomandi õigusi oleks kõige parem ühendada riiklike teadusasutuste põhieesmärkidega.

Lisaks sellele kavatseb komisjon kiirendada oma ettevõtluse toetamist ja teabevõrkude toimimist. See soodustab ja aitab kaasa uute ideede omaksvõtmisele ning nende muutmisele turustatavateks toodeteks ja teenusteks, eriti VKEde puhul. Eelkõige aitab see kaasa selle tagamisele, et innovatsiooni levikeskused ja euroinfokeskused pakuvad VKEdele esmaklassilist teenust.

Teatises „Ülikoolide uuendamiskava täitmine ” [10] juhitakse tähelepanu juba mitmetele olulistele sammudele, mis võimaldaksid Euroopa ülikoolidel parandada oma tegevust, sealhulgas panustada rohkem ja tõhusamalt innovatsiooniprotsessi. Põhiline on anda ülikoolidele piisavalt vabadust oma strateegiate väljatöötamiseks. Tugevdada tuleb ettevõtjate ja ülikoolide vahelist liigendatud ja strateegilist partnerlust. See nõuab rohkem võimalusi töötajate ja õpetuse vahetamiseks ning ülikoolis ettevõtluse julgustamiseks. Lisaks sellele ka ülikoolide ümber selliste teadusparkide loomist, millel oleks piisavalt rahalisi vahendeid teadustöö mõjude levitamise toetuseks. See aitaks kaasa ületada kultuuriline lõhe, mis väga tihti eraldab ülikooli teadustegevust ettevõtjate vajadustest. Ülikoolide ja kohaliku kodanikuühiskonna vaheliste seoste arendamine võiks olla ka kaasaaitav samm innovatsiooni paremaks kasutamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Käesoleva aasta oktoobris kavatseb komisjon esitada ettepaneku Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) loomise kohta. [11] Tegemist saab olema integreeritud partnerlusega teaduse, ettevõtjate ja hariduse vahel, mis tagaks kõrge kvaliteedi kõikides oma algatustes. Instituudi eesmärk on protsessi edasi viia ja demonstreerida uut innovatsiooni mudelit strateegilistel valdkondadevahelistel tegevusaladel, millel on potentsiaali luua uuenduslike lahendusi ja kaubanduslike eeliseid, mis mõjutavad oluliselt Euroopa konkurentsivõimet. Instituudi eesmärk on ühendada Euroopa parimaid üliõpilasi ja teadlasi, kes töötavad käsikäes eesrindlike äriringkondadega teadmiste ja uurimistöö arendamise ja kasutamise ning teadus- ja innovatsiooniprotsessi juhtimisoskuste parandamise nimel. Ettevõtted oleksid täielikud ETIsse integreeritud, mis tähendaks nii juhatuses osalemist ja seotust kõikide teadustegevuse ja hariduse küsimustega kui ka koolitustegevuse määratlemist ja rakendamist ning teadustegevuses aktiivset osalemist.

2.5. Rohkem vahendeid teadustegevusele ja innovatsioonile

Innovatsiooniks on vaja kvaliteetset teadustööd, mis oleks kavandatud ja teostatud kahepoolse suhtluse raames teadlaste ja ettevõtjate vahel. Euroopa teadustegevus on juba muutunud sihipärasemaks Euroopa tehnoloogialaste koostööprogrammide kaudu, mida juhib tööstussektor, kuid mis ühendavad erinevaid huvirühmi, sealhulgas teaduskogukond ja finantssektor. Kuigi kõnealused programmid ei kuulu teadustegevuse ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi, on komisjoni ettepanekus seitsmenda raamprogrammi kohta võetud arvesse suurt osa programmides määratletud teadustegevuse tegevuskava. 2006. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul kehtestasid kõik liikmesriigid teadustegevuse riiklikud eesmärgid, mille täitmise korral suureneks investeeringud teadus- ja arendustegevusse Euroopa Liidus 1,9%-lt SKTst 2010. aastaks 2,6%-le SKTst. Tegemist on sammuga õiges suunas, kuid põhiline väljakutse nüüd on luua keskkond, mis soodustaks erasektori investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

Seitsmenda raamprogrammiga antakse tõuge ühise teadustegevuse rahastamisse Euroopas aastatel 2007-2013 ning seda tahetakse saavutada nii olemasolevate kui ka uute kavade kaudu. Euroopa Teadusnõukogu loomisega soodustatakse kõrget kvaliteeti teadustegevuses, sest ELi rahalised vahendid suunatakse parimatesse eesliiniuuringutesse.

Tehnoloogiaalased ühisalgatused , mis on uued rahastamiskavad seitsmenda raamprogrammi raames, pakuvad raamistikku selliste eriti ambitsioonikate teadus- ja tehnoloogia tegevuskavade realiseerimiseks, mis vajavad suuri riiklikke ja erasektori investeeringuid Euroopa tasandil. See hõlmab algatusi, mille ulatus on selline, et olemasolevate rahastamiskavadega ei ole võimalik soovitud eesmärke saavutada. Tehnoloogiaalased ühisalgatused, mille raames ühendatakse ühiselt kokkulepitud ja tööstusest lähtuvate teadustegevuse kavadega seotud huvirühmad, kiirendavad uute teadmiste loomist, parandavad teadustegevuse tulemuste haaramist strateegilistesse tehnoloogiatesse ja edendavad vajalikku spetsialiseerumist kõrgtehnoloogiasektorites, mis määravad ELi tulevase tööstuse konkurentsivõime. Võimalikke tehnoloogiaalaseid ühisalgatusi on algselt tuvastatud kuues tegevusvaldkonnas, mis pakkuvad olulist potentsiaali Euroopa innovatsioonivõime suurendamiseks. Kogemuste valguses võidakse tulevikus välja pakkuda ka teisi tegevusvaldkondi.

Liikmesriigid on otsustanud, et uute ühtekuuluvuspoliitika programmide raames ajavahemikuks 2007–2013 tuleks suur osa kogueelarvest (308 miljardit eurot) eraldada investeeringuteks teadmistesse ja innovatsiooni. Kõiki liikmesriike ja piirkondi on kutsutud üles seadma selles vallas ambitsioonikaid eesmärke. See on kooskõlas ka ühenduse strateegiliste suunistega ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas aastateks 2007–2013, milles kutsutakse liikmesriike ja piirkondi üles kehtestama eraldi sätted eksperimenteerimise ja innovatsiooni investeerimise kohta, mis põhineksid riiklikel ja piirkondlikel innovatsioonistrateegiatel. See võimaldaks liikmesriikidel üles ehitada kogu Euroopat hõlmav teadustegevuse ja innovatsiooni süsteem, sealhulgas innovatsiooni toetavad süsteemid piirkondlikul tasandil. Innovatsioonitegevust hakkab kaasrahastama ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond eesmärgiga välja töötada uusi kõrgekvaliteedilisi ja lisaväärtusega tooteid ning edendada loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist. Riiklike ja ühenduse pingutuste vaheline sünergia peab innovatsiooni toetamisel paranema ja kõik olemasolevaid ühenduse võimalusi tuleks täielikult ära kasutada selleks, et edendada riiklikke innovatsioonipoliitika tegevuskavasid.

Innovatsiooni toetamiseks ühendatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiga tegevusi innovatsiooni toetuseks, sealhulgas energeetika, keskkonnahoidliku uuendustegevuse ning side- ja infotehnoloogia vallas. Seda tehakse tihedas koostöös seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammiga. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis nähakse eelkõige ette rahastamisvahendite 60% suurenemine ettevõtluse ja innovatsiooni toetuseks. Hiljutises teatises „VKEde arengu rahastamine” juhitakse tähelepanu täiendavate meetmete rahastamisele juurdepääsu parandamiseks, mis võiks 2013. aastaks endaga kaasa tuua ELi riskikapitaliinvesteeringute kolmekordistumise.

Koostöös Euroopa Investeerimispangaga kavatseb komisjon käivitada riskijagamisrahastu , mis hakkab toetama investeerimist kõrge riskiga teadustegevusse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamisprojektidesse laenude ja tagatiste kaudu. Ühendus eraldab kuni 1 miljard eurot seitsmenda raamprogrammi valitud teemadest ja tegevustest riskijagamisrahastusse ja Euroopa Investeerimispank lisab sellele kuni 1 miljard eurot. Komisjon parandab Euroopa Investeerimispanga rahastamisvõimet teadustegevuse vallas ja koondab seega mitmete Euroopa pankade ja rahaasutuste panuse teadustegevusse ja innovatsiooni, mille tulemusel suurenevad selles vallas erainvesteeringud ja –rahastamine.

Täiendava sammuna eesmärgiga parandada juurdepääsu rahastamisele ettevõtete, sealhulgas teenuste, arendamiseks, on komisjon ja Euroopa Investeerimisfond käivitanud uuendusliku algatuse, mis seisneb struktuurifondide kasutamises, tagamaks, et väikeettevõtjatel oleks juurdepääs rahastamisele. Selle niinimetatud JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väike- ja keskmistele ettevõtetele) algatuse raames tegutsetakse ühtekuuluvuspoliitika programmide alusel ja selle käigus toetatakse liikmesriike VKEdele soodsate ja hästi kohandatud rahastamisvahendite väljatöötamisel. Euroopa Investeerimisfond on valmis aitama programmide juhte keerulise ülesandega välja töötada sätted, millega reguleeritaks erinevaid riskikapitali tüüpe vastavalt piirkondlikele vajadustele ja prioriteetidele. Täiendava kapitali ja asjatundlikkuse parandamise vahendina kutsutakse liikmesriike üles kõnealust algatust kasutama.

Komisjon on hiljuti vastu võtnud riskikapitali käsitlevad uued riigiabisuunised .[12] Komisjon võtab enne käesoleva aasta lõppu vastu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniabi uue raamistiku. Need kaks dokumenti võimaldavad liikmesriikidel paremini suunata riigiabi, kaotamaks turutõrkeid, mis takistavad riskikapitali kasutamist ning piisavat teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamist. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vallas kavatseb komisjon kehtestada laiemad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rühmad ja arutletakse mitmete innovatsiooni toetuseks loodud sihipäraste meetmete kaasamise üle, näiteks abi noortele uuenduslikele ettevõtjatele, nõustamis- ja tugiteenused, kvalifitseeritud töötajate laenamine, protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon ning innovatsiooniklastrid. Liikmesriigid peaksid ümber jaotama oma riigiabi eelarve, keskendudes kõnealustele meetmetele ja arvestades täielikult oma kohustust anda „vähem, kuid paremini suunatud abi“.

Ka maksusoodustused on üks võimalik ja oluline poliitiline vahend, mida liikmesriigid saavad kasutada selleks, et soodustada ettevõtjate teadustegevust, innovatsiooni ja erasektori investeeringuid täielikus kooskõlas ühenduse õigusega. Mitmed liikmesriigid on hiljuti kasutusele võtnud uusi stiimuleid või parandanud olemasolevaid. Liikmesriigid peaksid arvestama ka häid tavasid üldiselt kohaldatavate ja teadus- ja arendustegevust edendavate maksusoodustuste tõhususe parandamiseks ja optimeerima nende kasutamist. Komisjon esitab 2006. aastal teatise koos üksikasjalike suunistega küsimuste kohta, mis on asjaomased teadus- ja arendustegevuse üldiselt kohaldatavate maksusoodustuste väljatöötamiseks ja hindamiseks.

2.6. Eesmärgi püstitamine: valitsuste roll

Avalik sektor peaks ise olema teenäitaja, kasutades avalikus halduses uuenduslikke lähenemisviise, uusi tehnoloogiaid ja menetlusi. Nii saaks paremini arvesse võtta kodanike huve ja tõsta avaliku teenistuse kvaliteeti, sealhulgas parandades tootlikkust.

Info- ja sidetehnoloogiaid kasutatakse Euroopa Liidus tervikuna liiga vähe, eriti avalikus sektoris. Nende tehnoloogiate kasutamine on aga olulise tähtsusega avalike teenuste arendamisel: info- ja sidetehnoloogiate kasutamine (nt tervishoiusektoris) ei tõstaks ainult avaliku sektori tootlikkust, vaid avaks ka ulatuslikud turud uuenduslikele info- ja sidetehnoloogia toodetele ja teenustele.

Riigihangete parem korraldamine aitab kaasa uuenduslike toodete ja teenuste turuleviimisele ja tõstab samal ajal avalike teenuste kvaliteeti sellistel turgudel, kus avalik sektor on oluline ostja. Tellijad peavad selleks oma vajadusi laialdaselt ja tegevusest lähtuvalt kirjeldama, mis võimaldab pakkujatel pakkuda probleemile paremaid ja erinevamaid lahendusi. Avalik-õiguslikud ostjad peavad muutuma nn „intelligentseteks ostjateks,” kes kavandavad ette, mida ja kuidas osta ning kes ostab. Nagu Aho aruandes märgitud, tuleb lisaks ostmisega seotud kuludele arvesse võtta ka toote või teenuse kasuliku tööea jooksul tehtud kulutusi. Lisaks võiksid avalikud-õiguslikud ostjad ühendada jõud kogemuste ja seisukohtade vahetamiseks ning tellimuse kriitilise suuruse saavutamiseks. See edendaks nõudlust innovatsiooni järele ning võimaldaks riigiasutustel saada kõrgema kvaliteediga tooteid ja teenuseid.

Euroopa riikide riigiasutused ei ole seni veel kasutanud kommertskasutusele eelnevaid riigihankeid. Ameerika Ühendriikides mängivad sellised riigihanked majanduses tähtsat rolli mitte ainult kaitse-, kosmose- ja julgeolekuvaldkonna innovatsiooni puhul, vaid ka muudes avaliku sektori valdkondades nagu transport, tervishoid, energeetika ning info- ja sidetehnoloogia. Kui turul kommertslahendused veel puuduvad, on riigiasutustel võimalik kommertskasutusele eelnevate riigihangete kaudu saada tehnoloogiliselt uuenduslikke lahendusi, mis on välja töötatud vastavalt nende vajadustele. Kommertskasutusele eelnevate riigihangete puhul ei kirjuta riiklikud tellijad ette teadus- ja arendustegevuse lahendusi, mis tuleks välja töötada, vaid otsivad alternatiive, mis saaksid avaliku huviga seotud probleemi lahendada.

Pikaajalised kavad, millest turgu teavitatakse, ning ostjate ja turu vaheline tehniline dialoog aitavad samuti leida uuenduslikke lahendusi. 2004. aastal vastu võetud EL riigihankedirektiivides[13] käsitletakse ka innovatsiooniga seotud pakkumismenetlusi. Kõnealused direktiivid sisaldavad sätteid, mis peaksid parandama VKEde juurdepääsu riigihangete turgudele ja soodustama nende osalemist sellistel turgudel. Avalik-õiguslikud üksused peaksid neid võimalusi kasutama. Lisaks julgustatakse liikmesriike võtma riiklike Lissaboni reformikavade raames konkreetseid meetmeid innovatsiooni ja teadustegevuse arendamiseks riigihangete parema korraldamise kaudu, lähtudes majanduskasvu ja tööhõive ühtsetest suunistest.

Komisjoni talitused töötavad välja käsiraamatut riigihankedirektiivide võimaluste kohta kommertskasutuslike ja kommertskasutusele eelnevate uuendusliku suunitlusega riigihangete kasutamiseks. Kõnealune käsiraamat avaldatakse sellel aastal. Selle avaldamisega astutakse oluline samm edasi teadlikkuse tõstmise suunas tellijate võimaluste kohta innovatsiooni edendamisel.

3. innovatsioonist juhinduvate juhtivate turgude edendamine

Tõhusad ja konkurentsivõimelised raamtingimused on olulised innovatsiooni edukuse seisukohast Euroopa Liidus, kuid nendest ei piisa ELi innovatsioonialase mahajäämuse korvamiseks võrreldes ELi peamiste konkurentidega. Nagu Aho aruandes tabavalt on märgitud, tuleb Euroopal sihipärasemalt leida võimalusi innovatsioonisõbralike turgude arendamiseks, luues tingimused tehnoloogiliste ja mittetehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtuks kaubanduslikes toodetes.

Seepärast tehakse ettepanek käivitada uute juhtivate turgude algatus , mille eesmärk on paljutõotavates valdkondades edendada uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamist ja turustamist. Selleks tuleb kindlaks teha valdkonnad, kus takistuste kõrvaldamine aitaks oluliselt kaasa konkurentsivõime edendamisele ja uute turgude tekkimisele. Selleks on vaja kooskõlastatud tegevust, mis hõlmab seitsmenda raamprogrammi kohast teadustegevuse toetamist ja meetmeid, mille eesmärk on arvesse võtta ja stimuleerida konkurentsivõimelist turunõudlust uuenduslike toodete ja teenuste järele. Poliitikakujundajad võiksid näiteks uurida õigusruumi ja standardite kehtestamist, paremini kasutada hanke-eeskirjade võimalusi ning parandada üldist turukeskkonda, et edendada innovatsioonisõbralikumat kultuuri. Selline algatus aitaks edendada innovatsiooni ja suurendaks nõudlust, luues positiivseid tingimusi konkreetse valdkonna pioneeridele, eelistamata samas konkreetseid osalejaid või tehnoloogiaid.

Selleks tuleks kõigi kättesaadavate poliitikavahendite puhul kasutada süsteemset ja tulevikku suunatud lähenemisviisi ning kasutada kõiki poliitikavahendeid koos, et õigeaegselt tagada soodsad ja konkurentsivõimelised turutingimused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Liikmesriikidel ja ühendusel tuleb oma selle valdkonna tegevus kooskõlastada, võttes piisavalt arvesse samasuguseid algatusi liikmesriikides.

Prioriteetsete valdkondade määratlemine peaks olema turukeskne, arvestades täielikult vaba ja ausa konkurentsi tagamise vajadust. Välistamata teatavate valdkondade kaasamist sellesse algatusse, on siiski olemas selge avalik huvi selliste lahenduste leidmiseks, mis lahendaksid kodanike muresid. Need võiksid olla eelkõige valdkonnad, kus riigiasutustel on oluline roll takistuste kõrvaldamisel, et uusi tooteid saaks kasutusele võtta. Samas ei tohi see toimuda traditsiooniliste majandusharude innovatsiooni toetamise arvelt.

Komisjon on veendunud, et innovatsiooni kaudu saab selliseid muresid lahendada ning leiab, et selline lähenemisviis on oluline innovatsioonisõbraliku ühiskonna loomiseks ning tõstab kodanike usaldust.

Praktilises mõttes võib komisjon lähtuda tehnoloogia koostööprogrammidest ja Euroopa INNOVA-algatuse innovatsioonikomisjonidest,[14] kellel on hea lähtekoht konkreetsetes tehnoloogilistes valdkondades ja sektorites esinevate takistuste ja võimaluste kindlaksmääramiseks. Tehnoloogia koostööprogrammide pikaajaline strateegiline teadusuuringute programm on hea alus, mille põhjal hinnata edasiste meetmete vajadust.

Keskkonnahoidlike uuenduste valdkonnas on väga head väljavaated innovatsioonisõbralike juhtivate turgude tekkeks. Keskkonnahoidlikke uuendusi saab edendada keskkonnapoliitika, eelkõige hea õigusloome ja turule orienteeritud vahendite arendamise kaudu. Näiteks võiks luua mehhanismi, mille põhjal praegust „parimat tegevustulemust” teataval tooteturul saaks kasutada baasstandardina teatava ajavahemiku jooksul, et julgustada teisi ettevõtteid seda kasutama. Keskkonnahoidlikke uuendusi saab edendada ka parema koostöö kaudu teadusasutuste ja sellistes paljutõotavates valdkondades tegutsevate ettevõtete vahel nagu ehituse, veemajanduse, biotööstuse, süsiniku kogumise ja ladustamise või ümbertöötlemise valdkonnad.

Keskkonnahoidlike uuenduste raames võib eesmärkide püstitamine energiatõhususe parandamiseks anda head eeskuju ka muude energeetikaaspektide jaoks: seda teemat käsitlev kavandatav tegevuskava aitab kindlasti kaasa kõnealuse eesmärgi täitmisele. Seda tuleks vaadelda laiemalt nii Euroopa strateegilise energeetika läbivaatamise kui ka viimase rohelise raamatu raames,[15] mis käsitleb Euroopa strateegiat säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energeetika poliitika tagamiseks.

Võimaliku innovatsioonisõbraliku juhtiva turu näide: intelligentne, nullilähedase energiatarbimisega hoone

Intelligentsete, nullilähedase energiatarbimisega hoonete juhtiva turu tekkimine tagaks uued ärivõimalused (nt nutikad teenused, ehituselemendid, komponendid ja materjalid ning uued energiavarustuse ressursid) ning leevendaks oluliselt Euroopa sõltuvust fossiilenergiast ning vähendaks kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete emissioone.

Intelligentsete, nullilähedase energiatarbimisega hoonete turg on täielikult uus ja tehnoloogiamahukas Euroopa turg, millel on ka ilmselge ülemaailmne ekspordipotentsiaal. Euroopa ehitustehnoloogia programmi raames on tööstuse eestvedamisel kokku tulnud väga erinevaid huvirühmi (nt klientide/kasutajate organisatsioonid, energeetikaettevõtted, kohalikud/piirkondlikud ametiasutused, materjalitootjad, seadmete tootjad, arhitektid, insenerid ja peatehnoloogid), et välja töötada strateegiline teadustegevuse programm. Selles vaadeldakse ka nõudlusega kaasnevaid meetmeid, mis võiksid stimuleerida nõudlust uuenduslike tehnoloogiate ja teenuste järele, näiteks tõhusa energiakasutuse algatused avalikus sektoris, paremad hankestruktuurid ja muutused intellektuaalomandi õiguste käsitluses.[16]

Takistuste eemaldamiseks ning meetodite ja tegevustulemuste hindamiskriteeriumide vahetamiseks on vaja Euroopa poliitilist tegevuskava, mis ühendaks olemasolevad õigusaktid ja algatused, näiteks Euroopa Liidu ehituse ja energeetika direktiivid, ELi tegevuskavad, riikide määrused, energeetikaalane roheline raamat ja Kyoto protokolliga võetud kohustused emissioonide valdkonnas.

Teised näited sellistest valdkondadest on sisejulgeoleku- ja kaitsevaldkond , millest on saanud globaalse tähtsusega valdkonnad. Uuenduslikke lähenemisviise võib eeldada ka sellistes valdkondades nagu ühistransport, kosmosepoliitika korraldus ning piirivalve. Kosmosega seotud valdkond pakub aja jooksul kõrgtehnoloogiliseks innovatsiooniks palju võimalusi, eelkõige avalik-õiguslike investorite osalemise kaudu Galileo[17] ja GMES (ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire) programmide rakendamisel, mis on komisjoni juhitavad kosmoseprogrammid. Nende programmide raames peaksid kosmosesektor ja muud sektorid vahetama teadmisi süsteemi ja selle võimaluste kohta äriettevõtluse jaoks, et tõsta nende teadlikkust võimalikest kosmosepõhistest lahendustest. Transport , kus nõudlus energiatõhususe järele pakub suurepäraseid võimalusi. Paljulubavaid võimalusi pakuvad meretehnoloogiad ja tooted, mis võimaldavad merekasutuse uusi vorme, näiteks süvamere puurimine, merebiotehnoloogia kasutamine, avamere kalakasvatus ja taastuvenergia ning ookeaniruumi jälgimise ja järelevalvetehnoloogiad. Tervishoius on tohutu kasvupotentsiaal uuenduslike toodete ja teenuste valdkonnas (sealhulgas e-tervishoid ja universaalsed lahendused, mis aitavad kaasa vanurite iseseisvale toimetulekule, ravimid ja meditsiiniseadmed, kus innovatsioonil on otsene kasu nii patsientidele kui ka konkurentsivõimele). Heaolu ja kultuur (näiteks loomingulise sisuga teenused, mis saavutavad lairibavõrkude levikuga uue mõõtme, andes kodanikele ja ettevõtetele igal pool juurdepääsu sellistele loomingulise sisuga teenustele nagu audiovisuaalteenused, mängud, kultuuriteave) on samuti näited turgude kohta, kus avalikul sektoril on oma ülesanne.

Komisjon analüüsib üksikasjalikult olukorda eri allikatest pärit teabe ja avaliku arutelu alusel, et kindlaks määrata võimalikud valdkonnad, kus pakkumise ja nõudluse meetmete kombinatsioon võiks aidata kaasa innovatsioonisõbralike turgude tekkimisele. Selle küsimuse lahendamiseks on algatatud mitteametlik arutelu Euroopa tehnoloogia koostööprogrammide ja Euroopa INNOVA-algatuse innovatsioonikomisjoniga. Nende arutelude tulemuste ja muu asjaomase teabe põhjal (näiteks tulevase algatuse „Piirkonnad majandusmuutusteks” raames loodud piirkondlikelt innovatsioonivõrkudelt saadud teave) ning juhtivate turgude tekkeks vajalike meetmete ja nende mõju analüüsi põhjal teeb komisjon üldstrateegia ettepaneku. Seda tehes käsitleb komisjon ka positiivset mõju majanduskasvu ja uute töökohtade loomise seisukohast. Esimeses etapis katsetatakse strateegiat 2007. aastal, kohaldades seda katseprojektina ainult teatavates konkreetsetes valdkondades.

Komisjon kavatseb innovatsioonisõbraliku juhtiva turu algatust rakendada olemasoleva õigusliku ja institutsionaalse raamistiku raames. Otsustav muutusi esilekutsuv samm on kõikide asjaomaste osalejate täielik poliitiline pühendumine, mis aitaks kindlaks määrata ja eemaldada võimalikud tõkked, mis takistavad innovatsioonisõbralike turgude tekkimist. Komisjon asub seda protsessi juhtima ja edendab koostööd ühtse tegevuskava nimel.

4. innovatsiooni parem juhtimine euroopa tasandil

ELi innovatsioonialaste tulemuste parandamiseks tuleb laiemas poliitikaraamistikus kindlaks määrata pikaajalised eesmärgid. Ükski meede ega osaleja ei suuda seda eesmärki ja selle eesmärgi täitmisega kaasnevat olulist kasvu üksi saavutada. Ainult avaliku ja erasektori huvirühmade ühiste jõupingutustega, kus need on vajalikud, või omavahelise konkurentsiga saab innovatsiooni ühiskonnas kasutada selliselt nagu vaja.

Poliitiline juhtimine on vajalik struktuurimuutuse haldamiseks, mis on seotud teadmistepõhise ja innovatsioonisõbraliku keskkonnaga, mida käesoleva teatisega soovitakse edendada. Ka äriettevõtetel tuleb osaleda ja innovatsiooni edendamisel üles näidata ühist sotsiaalset vastutust. Suuremad investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse on konkurentsivõime parandamiseks parim võimalus. Samaaegselt sotsiaalse vastutuse võtmisega peaksid äriettevõtted olema teadlikud sellest, et kiired tehnoloogilised muudatused suurendavad kodanike muret. Kodanike aitamine muredega toime tulla suurendab aga kodanike usku innovatsiooni. Innovatsioon peab olema korraldatud nii, et see aitab aktsepteerida muutusi, pakub uusi võimalusi personalijuhtimise valdkonnas ning parandab tootlikkust.

Poliitilisel tasandil tuleb liikmesriikidel majanduskasvu ja töökohtade loomise partnerluse peamise prioriteedina innovatsiooni tunnustada ja pidevalt toetada. 2005. ja 2006. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu istungitel kiideti selline lähenemisviis heaks, kuid innovatsiooni nähtavamaks tegemiseks ja Euroopa agendas tähtsamale kohale seadmiseks tuleb veel palju teha. Komisjon tervitab eesistuja kavatsust arutada innovatsiooni riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Lahtis 20. oktoobril 2006. Lahti tippkohtumise tulemusena loodab komisjon näha deklaratsioone innovatsiooni toetuseks, mille liikmesriigid viivad ellu konkreetsete meetmetena.

Käesolevas teatises esitatud poliitikasuundade rakendamiseks on vaja innovatsiooni paremat juhtimisstruktuuri. See peaks käsitlema innovatsiooni kõikidel tasanditel. Prioriteet peaks olema liikmesriikides tugevate innovatsioonisüsteemide loomine, milles võetakse arvesse kõiki käesolevas teatises kirjeldatud innovatsiooni mõjutavaid tegureid, sealhulgas haridus, teadustegevus, teadmiste edastamine, ettevõtlus ja finantsvaldkond. Sellega seoses tehakse ettepanek, et liikmesriigid kasutaksid Lissaboni protsessi raames loodud riiklikke koordineerimismehhanisme, et jälgida innovatsioonistrateegiate rakendamist.

Uue Lissaboni strateegia juhtimisstruktuuriga nähakse ette poliitika arutelude foorum ja ELi tasandil innovatsioonialaste parimate tavade vahetamine, mis toimuks asutamislepingutel rajaneva mitmepoolse järelevalve vormis. Innovatsioonialased teemaarutelud nõukogu erinevates koosseisudes 2006. aasta sügisel annaksid olulist teavet komisjoni 2007. aasta arenguaruande jaoks ning edendaksid nõukogu edasisi arutelusid 2007. aasta kevadel. Riiklike reformiprogrammide rakendamise arenguaruannete hindamine peab olema valmis 15. oktoobriks. Selle käigus hindab komisjon põhjalikult liikmesriikide reforme ja innovatsioonisüsteemi alaseid poliitikaid ning esitab asjaomase ülevaate oma iga-aastases arenguaruandes. Sellega seoses kutsutakse konkurentsiküsimustega tegelevat nõukogu üles regulaarselt hindama riiklike innovatsioonipoliitikate mõju konkurentsivõimele.

Uue Lissaboni strateegia juhtimistsüklis nähakse ette ühtsete suuniste kasutuselevõtt, mis suunaksid protsessi kolme aasta jooksul. Ühised suunised vaadatakse järgmiseks kolmeaastaseks ajavahemikuks läbi 2008. aastal ning selle käigus tekib hea võimalus riiklikest reformiprogrammidest saadud kogemuste ja käesolevas teatises esitatud poliitikasuundade arvessevõtmiseks 2005.–2008. aasta juhtimistsüklis. Ühenduse õigusaktide mõju hindamised näitavad, et arvestada tuleb ka innovatsiooni mõjuga: neid sätteid hinnatakse komisjoni mõjuhindamise suuniste läbivaatamise käigus eesmärgiga neid veelgi tugevdada.Tihti saab innovatsiooni kõige paremini edendada piirkondlikul tasandil . Seepärast tuleks piirkondi kaasata riiklike reformiprogrammide ettevalmistamisse ja rakendamisse ning lasta neil sealhulgas välja töötada oma piirkondlikud innovatsioonistrateegiad. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha poliitika tundmaõppimiseks ja heade tavade vahetamiseks piiriüleselt. Sellega seoses pakub eriprogramm Pro INNO Europe platvormi, mis koondab piirkondlikke ja riiklikke poliitikakujundajaid, et edendada riikidevahelist koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selle suurepäraseks näiteks on tööstusklastrid. Täiendava algatusena esitab komisjon liikmesriikidele ettepanekud uue ühtekuuluvuspoliitika programmide kohaseks algatuseks „Piirkonnad majandusmuutusteks.” Selle algatuse raames koondatakse piirkonnad võrgustikku, et välja töötada hea tava sellistes võtmevaldkondades nagu teadusuuringud ja innovatsioon ning julgustada uute mõtete kasutuselevõttu projektides, mida toetatakse programmide raames.

Erasektori huvirühmadel on tõhusa innovatsioonisüsteemi tagamisel samuti oluline roll ning seepärast tuleb erasektor täielikult kaasata poliitiliste prioriteetide püstitamisse. Liikmesriike kutsutakse üles vajadusel edendama avaliku ja erasektori koostööd, et erasektorit paremini kasutada hariduses, teadustegevuses ja finantsvaldkonnas.

5. uuendislikuma euroopa tegevuskava

Vajakajäämisi ELi innovatsioonisüsteemis saab lühidalt kokku võtta kui innovatsiooniressursside ja -võimekuse, innovatsiooni soodustavate tegurite ja innovatsioonis osalejate omavahelise suhtluse puudujääke.

Viimastel aastatel on neid puudujääke üritatud lahendada nii riikide kui ka ühenduse tasandil. 3% tegevuskava[18] ja komisjoni 2005. aasta oktoobri teatis „Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni” on selles valdkonnas olnud olulised verstapostid.

Käesolevas teatises vaadeldakse neid püüdlusi laiemas kontekstis. Sellega püütakse stimuleerida innovatsiooni pakkumist ja nõudlust. Seda tehes võetakse arvesse ka Aho aruandes esitatud soovitusi. Ühtlasi pannakse sellega alus laiapõhjalisele innovatsioonistrateegiale, mille ettepanek tehti kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu istungil. Kõnealuse strateegia eesmärgid on saavutatavad ainult siis, kui rakendamine toimub nii ühenduse, selle liikmesriikide kui ka muude piirkondade tasandil. Samas ei tohiks osalemine piirduda ainult riigiasutustega, vaid kaasata tuleks ka ärisektor ja kodanikuühiskond.

Järgmised 10 meedet on olulise tähtsusega poliitilised prioriteedid, mis ühtlasi moodustavad majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia osa:

1. meede: Liikmesriike kutsutakse üles oluliselt suurendama riiklike kulutuste osakaalu haridusele ning kindlaks tegema ja haridussüsteemidest kõrvaldama sellised tõkked, mis takistavad innovatsioonisõbraliku ühiskonna edendamist. Eelkõige tuleb liikmesriikidel rakendada teatises „Ülikoolide uuenduskava täitmine”[19] esitatud soovitusi parema hariduse ja innovatsioonioskuste kohta.

2. meede: Euroopa innovatsioonialase võimekuse ja innovatsioonialaste tulemuste parandamiseks tuleb asutada Euroopa Tehnoloogiainstituut. Komisjon kavatseb teha asjaomase ettepaneku 2006. aasta oktoobris ning Euroopa Tehnoloogiainstituut peaks alustama tegevust 2009. aastaks.

3. meede: Ühendus ja liikmesriigid peaksid jätkama strateegia arendamist ja rakendamist Euroopa avatud, ühtse ja konkurentsivõimelise tööturu loomiseks teadlastele , pakkudes neile mitmekesiseid ja atraktiivseid karjäärivõimalusi ning liikuvusega kaasnevaid soodustusi.

4. meede: Teadusuuringute tulemuste vähese rakendamise probleemi lahendamiseks Euroopas võtab komisjon 2006. aastal vastu teatise (sealhulgas liikmesriikide ja asjaomaste huvirühmade vabatahtlikuks täitmiseks mõeldud juhtnöörid ja meetmed), et parandada teadmiste edasiandmist ülikoolide ja teiste avalike teadusasutuste ning tööstuse vahel.

5. meede: ELi ühtekuuluvuspoliitika ajavahemikuks 2007–2013 mobiliseeritakse piirkondliku innovatsiooni toetamiseks. Kõik liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi, et eraldada suur osa 308 miljardist eurost teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks.

6. meede: 2006. aasta lõpuks võtab komisjon vastu uue riigiabi raamistiku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, et aidata liikmesriikidel riigiabi paremini kasutada selliste turutõrgete kõrvaldamiseks, mis takistavad teadus- ja innovatsioonitegevust. Liikmesriikidel tuleb nende eesmärkide täitmiseks üle vaadata riigiabi eelarved, lähtudes põhimõttest anda vähem, kuid paremini suunatud abi. Lisaks esitab komisjon 2006. aasta lõpus üksikasjalikud juhised teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kehtestamise ja hindamise kohta.

7. meede: Võttes arvesse viimase avaliku arutelu tulemusi, esitab komisjon enne 2006. aasta lõppu uue patendistrateegia ning valmistab 2007. aastal ette intellektuaalomandi õiguste kaitse strateegia , millega muu hulgas edendatakse uuenduslike ideede levitamist.

8. meede: Autorikaitseõigustiku läbivaatamise põhjal jätkab komisjon tööd selle nimel, et õiguslik raamistik ja selle kohaldamine aitaksid kaasa uute digitaalsete toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. 2006. aastal esitab komisjon algatuse „autoriõigusega seotud maksude” kohta.

9. meede: Komisjon katsetab 2007. aastal strateegiat innovatsioonisõbralike juhtivate turgude edendamiseks. Pärast avalikke arutelusid tehnoloogia koostööprogrammidega ja Euroopa INNOVA-algatuse innovatsioonikomisjoniga teeb komisjon konkreetseid valdkondi hõlmava põhjaliku analüüsi võimalike tõkete kohta, mis takistavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Samaaegselt koostab komisjon saadud kogemuste põhjal üldise juhtivate turgude strateegia.

10. meede: 2006. aastaks avaldab komisjon käsiraamatu selle kohta, kuidas kommertskasutuslikud ja kommertskasutusele eelnevad hanked saavad innovatsiooni arendada, ning levitab seda liikmesriikide teavitamiseks võimalustest, mis on ette nähtud ELi uutes riigihankedirektiivides.

Nende meetmete rakendamise raamistik on tööhõivet ja majanduskasvu käsitlev uuendatud Lissaboni strateegia. See eeldab kõigi osapoolte, eelkõige liikmesriikide pühendumist struktuurireformide elluviimisel, et arendada innovatsiooni. Komisjon jälgib selle kava rakendamist Lissaboni protsessi osana. Erilist tähelepanu pööratakse nendele valdkondadele, mida käsitletakse 2006. aasta detsembris esitatavas iga-aastases arenguaruandes ja riiklike reformiprogrammide hindamises.

[1] „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: Ühenduse Lissaboni kava”, KOM (2005) 330, 20. juuli 2005.

[2] „Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – Investeerimine kasvu ja tööhõivesse: Ühtne lähenemisviis“, KOM (2005) 488, 12.10.2005.

[3] Trendikaart – ELi innovatsioonipoliitika, vt http://trendchart.cordis.lu/.

[4] „Uuendusliku Euroopa loomine“: Hampton Courti tippkohtumise järel ametisse määratud ja hr Esko Aho juhitud sõltumatu eksperdirühma aruanne uurimis-, arendus- ja uuendustegevuse kohta.

[5] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituseks põhipädevuste kohta elukestvas õppes, Euroopa Komisjon, KOM (2005) 548.

[6] Komisjoni talituste töödokument SEK (2006) 639, lk 19,http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/progressreport06.pdf

[7] Töödokument „Teenuste innovatsioon”, mida esitatakse 2006. aasta novembris.

[8] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele – Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – Õiguskeskkonna lihtsustamise , KOM (2005) 535, 19.10.2005.

[9] Konkurentsivõime nõukogu kohtumine (siseturg, tööstus ja teadustegevus), 29.–30. mai 2006, järeldused 9334/06 (esialgne versioon)

[10] Komisjoni teatis Nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Ülikoolide uuendamiskava täitmine – Haridus, teadus ja innovatsioon, KOM (2006) 208, 10.5.2006.

[11] Euroopa Tehnoloogiainstituut: edasised sammud selle loomiseks; Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule, KOM (2006) 276, 8.6.2006.

[12] Ühenduse suunised riigiabi kohta, millega toetatakse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavaid riskikapitaliinvesteeringuid, 19.7.2006,http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/others/risk_capital_guidelines_en.pdf

[13] Direktiivid 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ.

[14] Vt Euroopa INNOVA innovatsioonikomisjone järgmisel aadressil: http://www.europe-innova.org/index.jsp

[15] Energiatõhususe roheline raamat KOM (2005) 265, 22.6.2005.

[16] Ehitussektoris veel täielikult ei usaldata intellektuaalomandi ja patentide kaitsmise ametlikke võimalusi.

[17] Võimalikult paljude kasutajatega arvestamiseks tuleks paralleelselt juba toimuvate konkurssidega uurida võimalusi ELi tasandil noorte leiutajate konkursi korraldamiseks, mis pööraks tähelepanu Galileo signaali rakenduste kasutamisele tulevikus.

[18] Komisjoni teatis „Teadusesse investeerimine: tegevuskava Euroopa jaoks” (KOM (2003) 226 lõplik, 4.6.2003.

[19] Ülikoolide uuenduskava täitmine: haridus-, teadus-, ja uuendustegevus – KOM (2006) 208, 10.5.2006.