52006DC0134

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.3.2006

KOM(2006) 134 lõplik

KOMISJONI TEATIS

ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis

Turism ja uuendatud lissaboni strateegia

Majanduskasvu ja tööhõive sõlmküsimused

2005. aasta veebruaris tegi komisjon ettepaneku Lissaboni strateegia taaskäivitamiseks, suunates Euroopa Liidu jõupingutused kahe peamise ülesande täitmisele: tagada tugevam ja kestvam majanduskasv ning luua rohkem ja paremaid töökohti.[1]

Alates 1997. aastast on ELi tasandil mitmel korral tunnustatud turismivaldkonna võimalusi seoses töökohtade loomise ja majanduskasvuga.[2] Kõnealuse tööstuse kasvu kiirendavad üleilmastumine, rahvastiku muutused ja transpordi areng. Tänu vaatamisväärsuste mitmekesisusele ja turismiteenuste kvaliteedile on Euroopa maailma juhtiv turismi sihtkoht. Turism on seetõttu valdkond, millel on tähtis osa majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia sihtide saavutamisel.

Turism on laiahaardeline valdkond, mis hõlmab mitmesuguseid teenuseid ja kutsealasid ning on seotud paljude muude majandusvaldkondadega. See mõjutab näiteks transpordi-, ehitus- ja jaemüügisektorit ning arvukaid sektoreid, mis toodavad puhkustooteid või osutavad vaba aja või ärireisiteenuseid. Kuigi mõned suured rahvusvahelised äriühingud annavad sellesse sektorisse oma panuse, tegutsevad selles valdavalt väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Ligikaudu 2 miljoni ettevõttega, kus töötab ligikaudu 4% kogu tööjõust (keskmiselt 8 miljonit töökohta), toodab Euroopa turismitööstus (selle kõige kitsamas tähenduses) rohkem kui 4% ühenduse SKTst. Kui arvestada ka seotust teiste sektoritega, hinnatakse turismi panust SKTsse umbes 11% suuruseks ning see annab tööd rohkem kui 12%le tööjõust (24 miljonit töökohta).

Kui võrrelda olukorraga Euroopa majanduses tervikuna, luuakse turismivaldkonnas keskmisest rohkem töökohti. Viimasel kümnendil on tööhõive kasvumäär hotelli-, restorani ja kohvikusektoris peaaegu alati ületanud kogutööhõive kasvu.[3] Oluline põhjus turismi panusel töökohtade loomisse (arvestades eelkõige naisi, noori ja väheste oskustega isikuid) on osalise tööaja suur osakaal ja paindlikud töötingimused. Kõnealuse tööjõu paindlikkus tuleks sobitada asjakohaste meetmetega, mis käsitlevad töökoha kindlust ja oskuste arendamist.

Turismil on oluline osa valdava enamiku Euroopa piirkondade arengus. Turismi jaoks loodud infrastruktuuriga toetatakse kohalikku arengut ning töökohti luuakse juurde või need säilivad isegi piirkondades, mida iseloomustab tööstuse või maaelu hääbumine või kus toimub linnaelu taaselustamine. Vajadus suurendada piirkondade ligitõmbavust ajendab üha arvukamaid sihtkohti ja huvirühmi võtma suuna säästvamale ja keskkonnasõbralikumale tegevusele ja poliitikale. Säästval turismil on keskne osa loodus- ja kultuuripärandi säilitamisel ja tugevdamisel üha rohkemates piirkondades, hõlmates nii kunsti kui kohalikku kokakunsti, käsitööd või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.[4] See mõjutab omakorda soodsalt tööhõivet ja majanduskasvu. Komisjon ja huvirühmad on seda mõistnud ja tegelevad aktiivselt Euroopa turismialase tegevuskava Agenda 21 üksikasjaliku väljatöötamisega.

Turismi kaudu tutvuvad Euroopa sihtkohtade külastajad meie väärtuste ja meie ühispärandiga. Turism toetab üksteisemõistmist ja on abiks Euroopa identiteedi kujundamisel. Ta edendab erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste rühmade vaheliste kontaktide kaudu ka kultuuridevahelist dialoogi.

Hiljutise Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud Euroopa turismisihtkohtade ja -toodete mitmekesisus ja muutunud kättesaadavaks arvukad looduslikud ja kultuurilised vaatamisväärsused, mis paljudele Euroopa kodanikele olid senini tundmatud olnud. Turismi arenguga uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides antakse panus majanduskasvu ja töökohtade loomisse Euroopa turismitööstuses.

Seetõttu on turism tähtis sektor Lissaboni uuendatud strateegias; selle elluviimine ei ole üksnes haldusasutuste ülesanne. Lissaboni strateegia sõlmküsimuste lahendamiseks tuleb majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel kaasata uude partnerlusse kõik huvirühmad ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Turismiga seotud sõlmküsimused

Peamist mõju avaldavad turismile Euroopa rahvastikustruktuuri muutused. Vanemate inimeste (65-aastased ja vanemad) arv suureneb jätkuvalt, kuna rahvastik on võrreldes eelmiste põlvkondadega parema tervise juures, pikema elueaga ja maksujõulisem. Seetõttu peaks suurenema üle 50-aastaste inimeste arv, kes reisivad palju rohkem.

Kõrvuti turismi märkimisväärse kasvuga muutub ka nõudlus turismi eri liikide järele. Eeldatakse, et terviseturism ning kultuuri- ja looduspärandiga seotud turism kasvavad kõige enam.

Kuigi Euroopa on maailma enimkülastatav piirkond, kasvab saabuvate rahvusvaheliste turistide arv väiksemal määral kui maailmas keskmiselt. Esile tõusevad uued võistlevad sihtkohad, mis arenevad edasi ja pakuvad uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mis suurendavad veelgi konkurentsi, millega EL maailmas silmitsi seisab.

Samuti on üldteada, et turism võib kannatada omaenda edu pärast, kui ta ei arene säästvalt. Turismi kontrollimatu arengu tõttu võivad sattuda ohtu bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemi toimimine, loodusvarad ja kultuuripärand, mida pole võimalik taastada, ning isegi linnapiirkondade elukorraldus. Majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnasäästlikkus on peamised tegurid sihtkohtade konkurentsivõime ja nende elanikkonna jõukuse tagamisel, samuti töökohtade loomisel ning looduslike ja kultuuriliste vaatamisväärsuste säilitamisel ja edendamisel.

Et lahendada sõlmküsimusi nagu rahvastiku muutused, väliskonkurents, jätkusuutlikkus ja nõudlus turismi eriliikide järele, peab Euroopa keskenduma oma konkurentsivõime parandamisele. Konkurentsivõimelisema turismitööstuse ja jätkusuutlike sihtkohtadega toetatakse uuendatud Lissaboni strateegia edu, turistide rahulolu ja tagatakse Euroopale kindel esikoht maailma turismi sihtkohtade hulgas.

Turismi huvirühmade dialoog ja partnerlus

Turism on tegevus, mis hõlmab paljusid huvirühmi ja poliitilisi meetmeid mitmesugustel tasanditel. Need mõjutavad otse ja kaudselt turismi arengut, mis omakorda neid samamoodi mõjutab. Dialoog sektori sotsiaalpartnerite ja huvirühmade hulgas ning riiklike asutustega on vajalik, et edendada turismi säästvat arengut.

Samuti on turismiga seotud otsustusprotsessi kõikidel tasanditel vajalikud asjaomaste huvirühmade partnerlused. Partnerlus peab olema tegevuse keskne osa kõikidel tasanditel (Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, avalikus ja erasektoris).

Euroopa uuendatud turismipoliitika

Euroopa turismi ees seisvatele sõlmküsimustele on vaja Euroopa tasandil ühtset poliitilist vastust. Kõnealune poliitika peab keskenduma selgetele ja realistlikele poliitilistele sihtidele, mis on ühised otsusetegijatele, tööandjatele ja töötajatele ning kohalikule elanikkonnale. Siin tuleks võimalikult hästi kasutada kättesaadavaid ressursse ja kasutada ära kõik võimalikud koostoimeviisid. See peab põhinema ulatuslikel juba teoks saanud meetmetel ja peab pakkuma selget lisandväärtust riiklikele ja piirkondlikele tegevussuundadele ja meetmetele. Seetõttu peab Euroopa turismipoliitika täiendama liikmesriikides võetud meetmeid.

Komisjon kavatseb võtta kasutusele Euroopa uuendatud turismipoliitika, mis põhineb senistel kogemustel ja on lahenduseks tänapäeva sõlmküsimustele. Kõnealuse poliitika põhieesmärk on Euroopa ja ülemaailmse turismi säästva kasvu kaudu parandada Euroopa turismitööstuse konkurentsivõimet ning luua rohkem ja paremaid töökohti.

Komisjon loob selle poliitika rakendamisel tihedad partnerlussuhted liikmesriikide asutuste ja turismitööstuse huvirühmadega.

Järgides seni omandatud kogemusi ja mõttevahetusi mitmesuguste huvirühmadega leiab komisjon, et kõige sobivamad vahendid kõnealuse poliitika rakendamiseks on kooskõlastamine komisjonis ja riiklikes asutustes, erinevate huvirühmade koostöö ja konkreetsete toetavate meetmete loomine.

Kõnealuses poliitikas keskendutakse järgmistele valdkondadele:

Turismi mõjutavad põhimeetmed

Parem õiguslik reguleerimine

Paljudes poliitikavaldkondades võib õiguslikul reguleerimisel olla turismitööstuse ja turismi sihtkohtade konkurentsivõime jaoks eriline tähtsus. Arvestades turismi mõjutavate poliitikavaldkondade suurt arvu, on vaja tegusalt edendada paremat õiguslikku reguleerimist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Komisjon on oma teatises „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks“[5] kirjeldanud läbivaadatud tegutsemisviisi parema õigusliku reguleerimise edasiseks edendamiseks, et parandada Euroopa konkurentsivõimet. Selles keskendutakse järgmistele punktidele:

1) parandada ja laiendada mõjuhindamise kasutamist uute ettepanekute puhul. Kõnealuse tervikliku lähenemisega tagatakse, et turismi arvestatakse täiel määral kogu mõjuhindamise töös nende ettepanekute puhul, mis kõnealust sektorit tõenäoliselt mõjutavad;

2) menetluses olevate õigusloome ettepanekute sõelumine;

3) olemasolevate Euroopa õigusaktide lihtsustamine.[6] See hõlmab ka selliseid õigusakte nagu reisipakettide direktiiv ja kinnisvara osaajalise kasutamise direktiiv – viimatinimetatut peetakse esmatähtsaks.

Komisjon jätkab huvirühmadega korrapäraseid nõupidamisi selle üle, kuidas järgnevatel aastatel lihtsustamisprogrammi edasi arendada. Turismi huvirühmi kutsutakse üles tegusalt osalema jõupingutuses õiguskeskkonna parandamise nimel. See tegevus peaks hõlmama ka riiklikku tasandit, et vältida turismitööstuse halduskoormuse kuhjumist.

Poliitika kooskõlastamine

Enamik Euroopa turismi konkurentsivõime toetamiseks mõeldud ühenduse meetmeid viiakse ellu ettevõtluspoliitika vahendite abil. Siiski mõjutavad turismi otse või kaudselt ka paljud teised Euroopa poliitikavaldkonnad.[7]

Igal aastal tehakse komisjoni tööprogrammis kindlaks algatused, mis võivad mõjutada turismi, et tagada turismisektori konkurentsivõimele avalduva mõju arvestamine juba algetapil. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudega 2005. aasta aruandes, mis käsitleb Euroopa säästva turismi uusi väljavaateid ja uusi sõlmküsimusi.[8]

Komisjon jätkab jõupingutusi, et teavitada turismi nõuandekomiteed oma tööprogrammi kaasatud turismiga seotud algatustest tõhusalt, õigel ajal ja läbipaistval viisil. See võimaldab haldusasutustel korrapäraselt teavitada komisjoni algatustest erinevaid huvirühmi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Komisjon jätkab nõupidamisi turismi huvirühmadega ja nende teavitamist turismiga seotud küsimuste ja algatuste osas. See on vastasmõjuline protsess, mis on kõikjal näidanud positiivseid tulemusi ning mida tuleb tugevdada ja pidevalt parandada. Selle taustal annab praegu ettevalmistatav merendusküsimuste roheline raamat, mis hõlmab ranniku- ja mereturismi, arvukatele huvirühmadele veel ühe võimaluse anda oma panus ELi poliitika kujundamisse.

Euroopa rahaliste vahendite tõhusam kasutamine

Turismile on Euroopa rahalistest vahenditest pakutav rahaline toetus olnud suureks kasuks. Ajavahemikus 2007–2013 toetatakse rahaliselt struktuurifondide ja muude ELi programmide kaudu turismiettevõtete, -teenuste, ja -infrastruktuuri arengut.

Komisjon on näinud ette võimaluse rahastada sotsiaalmajandusliku arengu toetuseks säästva turismiga seotud projekte Euroopa Regionaalarengu Fondi[9] kaudu. „Lähenemise, „konkurentsivõime ja tööhõive“ ja „Euroopa piirkondlik koostöö“ eesmärkide raames toetab Euroopa Regionaalarengu Fond säästvamaid turismimudeleid, et edendada kultuuri- ja looduspärandit, arendada juurdepääsetavuse ja liikuvusega seotud infrastruktuuri ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, uuenduslikke VKEsid, ettevõtete klastreid ja võrgustikke, suurema lisandväärtusega teenuseid, ühiseid piiriülese turismi strateegiaid ja piirkondadevahelist kogemustevahetust.

Turismi jaoks äärmiselt tähtsat keskkonna ja transpordi infrastruktuuri rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Turismi areng on oma töökohtade loomise võime tõttu Euroopa Sotsiaalfondi jaoks tähtis tegevusvaldkond. Muu hulgas kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond haridusprogramme ja koolitusprojekte, et edendada tootlikkust ning tööhõive ja teenuste kvaliteeti turismisektoris.

Euroopa Sotsiaalfond pakub ka sihtotstarbelist koolitust turismialal tegutsevatele mikroettevõtetele koos väikeste alustamistoetustega. Kõnealused meetmed on osutunud väga tõhusaks majandustegevuse edendamisel ja töökohtade loomisel. Euroopa Sotsiaalfond kaasrahastab ka kutsealast liikuvust toetavaid meetmeid.

Pärast Euroopa Parlamendi algatust erimeetme kasutuselevõtmiseks tulevase Leonardo da Vinci programmi (integreeritud elukestva õppe programmi osa)[10] raames liikuvusprogrammi kujul, mis on mõeldud praktikantidele ja noortele kutsealusõppe ajal, käivitas komisjon 2005. aastal ettevalmistavad uuringud, mille eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud Euroopa praktika-koolitusmudelid. Kõnealuste uuringute abil on võimalik paremini mõista võimalikke takistusi kutseõppealasele liikuvusele. Turismi peetakse võimalikuks pilootsektoriks. Siit peaksid kooruma konkreetsed lahenduste ettepanekud, mis on kõnealuse pilootprojekti teises etapis rakendatavate konkreetsete meetmete programmi aluseks.

Maapiirkonnad on muutunud ligitõmbavamaks ja seal on palju keskkondlikke hüvesid, mistõttu maaturism on viimastel kümnenditel maapiirkondade majandust oluliselt mitmekesistanud ja lõimub hästi põllumajandusliku tegevusega. See võib olla uute liikmesriikide ja kandidaatriikide jaoks tähtis võimalus. Uus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond annab toetust järgmisel otstarbel:

- põllumajandustootmise ja -toodangu kvaliteedi parandamine;

- keskkonna ja maaelu kvaliteedi parandamine;

- turismi soodustamine maapiirkondade majanduse mitmekesistamiseks ;

- uuringud ja investeeringud, mis on seotud kultuuripärandi säilitamise, taastamise ja täiendamisega.

Uue kavandatud Euroopa Kalandusfondi üks prioriteete on kalanduspiirkondade säästev areng. Fondi eesmärk on leevendada kalandussektori ümberkorralduse sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja uuendada kalandusest sõltuvaid piirkondi mitmekesistamise ja alternatiivsete töökohtade loomise teel. Ökoturism on üks neist valdkondadest, kus kalurid võivad tegevust leida. Euroopa Kalandusfond toetab ka väikesemahulist kalapüüki ja turismi infrastruktuuri. Fond toetab ka merekalapüügiväliseid ümberõppe skeeme, mis võivad olla seotud turismiga.

Kavandatud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm[11] toetab ELi ettevõtete konkurentsivõimet ja eelkõige VKEsid.

Turismisektor võib saada kasu ka teadusuuringutest, mida toetatakse teadusuuringuteks, tehnoloogiaarendamiseks ja tutvustamistegevuseks kavandatud seitsmenda EÜ raamprogrammi[12] alusel: näiteks uuringud, mis käsitlevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, satelliitrakendusi, kultuuripärandit ja maakasutust. Nende uuringute aluseks on teadustöö, mida on toetatud eelnevate raamprogrammidega ja mille tulemustest tuleks poliitikuid ja huvirühmi laiemalt teavitada.

Liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud omavalitsused ja tööstus peaks töötama kõigil tasanditel koos, et turism saaks täiel määral kasu Euroopa rahalistest vahenditest ning et turismi arvestataks kõikide asjakohaste projektide kavandamises.

Säästva turismi edendamine

Euroopa turismi Agenda 21

Majanduskasvu ja töökohtade loomise esmaeesmärgiks seadmine käib käsikäes sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide edendamisega. Lissaboni uuendatud strateegia on oluline osa asutamislepingus sätestatud säästva arengu üldeesmärgist: praeguse ja tulevaste põlvkondade heaolu ja elutingimuste jätkusuutlik parandamine.

Juba oma teatises „Peamised suunised Euroopa turismi säästvuse tagamiseks“[13] on komisjon rõhutanud, et Euroopa turismi majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse tagamine on otsustavalt tähtis nii panusena Euroopa ja ülemaailmsesse säästvasse arengusse kui ka selle majanduslikult tähtsa sektori elujõulisuse, jätkuva majanduskasvu, konkurentsivõime ja äriedu tagamiseks. Selle tulemusena alustas komisjon Euroopa turismi Agenda 21 ettevalmistamist.

Komisjon moodustas 2004. aastal säästva turismi töörühma, et soodustada huvirühmade koostoimet ja anda panus Agenda 21 töösse Euroopa säästva turismi küsimuses. Säästva turismi töörühma kuulub tööstusühenduste, sihtkohtade ja ametiühingute/kodanikuühiskonna esindajaid, kelle esindatus on tasakaalustatud. Esindatud on ka liikmesriikide haldusasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Maailma Turismiorganisatsioon. Säästva turismi töörühm pöörab erilist tähelepanu keskkonnaga seotud küsimustele.

Säästva turismi töörühm lõpetab oma töö ja esitab aruande 2006. aastal. Komisjon alustab selle põhjal järelmeetmete korraldamist. Ta kavatseb aruande alusel esitada 2007. aastaks ettepaneku Euroopa turismialase tegevuskava Agenda 21 jaoks.

Euroopa säästvat turismi toetavad erimeetmed.

Euroopa Agenda 21 üksikasjalik väljatöötamine ja rakendamine on pikaajaline töö. Lisaks sellele tööle kavandab komisjon erimeetmeid Euroopa turismi majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamiseks, nagu näiteks:

- Teha kindlaks riiklikud ja rahvusvahelised meetmed, et toetada turismiga seotud VKEsid ja luua menetlus heade tavade vahetamiseks.

- Hinnata turismisektori parema juurdepääsetavuse majanduslikku mõju makromajanduslikule kasvule ja tööhõivele, VKEde ärivõimalustele, teenuste kvaliteedile ja konkurentsivõimele.

- Soodustada heade tavade vahetust teemal „turism kõigi jaoks.“

- Anda välja käsiraamat õppealade loomise kohta turismisektoris, et täiendada selles sektoris vajaminevaid oskusi, kaasates kõik huvirühmad.

- Uurida tööhõive suundumusi ranniku- ja mereturismiga seotud turismisektorites.

- Töötada välja ametlik statistika ja tellida e-Business W@tch ’ilt uurimusi , et hinnata turismitööstuse seisukohalt, milline tähendus on tulevikus e-äril ja milline on selle mõju.

- Algatuste ja koostöö jätkamine liikmesriikide, turismitööstuse ja Maailma Turismiorganisatsiooniga, et võidelda laste seksuaalse ärakasutamise vastu, eelkõige juhtudel, kui selliseid kuritegusid sooritavad turistid.

Turismi tuntuse ja nähtavuse edendamine

Parandada Euroopa turismi tuntust

Era- ja avaliku sektori tasandi otsuste tegijad vajavad ühtlustatud ja üksikasjalikumat statistikat, mis tehakse kättesaadavaks õigel ajal. Nõukogu direktiivi 95/57/EÜ[14] (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta) ajakohastatakse, et võtta arvesse Euroopa turismi arenemist ja kasutajate vajadusi. Selles tehakse olulised parandused, mis käsitlevad õigeaegsust ja ajalist täpsust, otstarbekust ja võrreldavust.

Turismi satelliitkontode ühtlustamist ja rakendamist edendatakse ka partnerluses liikmesriikide, riiklike statistikaasutuste ja muude huvirühmadega, sest nemad saavad anda oma panuse turismitööstuse tegeliku suuruse ja väärtuse mõistmisse. See töö saab suurt kasu kogemustest, mis on kogutud pilootprojektide käigus, mida komisjon toetas rahaliselt (2002–2006).

Eurostat jätkab eritrükkide ja -väljaannete koostamist, millest on kasu tööstusele ja riiklikele haldusasutustele, nagu näiteks „Panorama on tourism“, „Pocketbook on tourism“ ja mitmesugused „Statistics in Focus” väljaanded, mis käsitlevad talviseid ja suviseid suundumusi, IKT-d turismis, eurooplaste puhkamisviise, tööhõivet turismisektoris jne.

Euroopa sihtkohtade edendamine

Turgude üleilmastumine on suurendanud konkurentsisurvet, kuid on avanud ka võimalusi, kui arvestada uute turgude (näiteks Hiina, Venemaa ja India) turiste, kes saavad endale võimaldada kulukaid puhkusreise. Suurema arvu turistide Euroopasse meelitamine soodustab majanduskasvu ja tööhõivet.

Euroopa kui ligitõmbavate turismisihtkohtade kogumi turustamise toetamiseks rahastas komisjon Euroopa turismisihtkohtade portaali loomist. Sealt saab praktilist teavet Euroopa kohta, nagu näiteks reisi kavandamine (transport, ilm ja kalender) või soovitused „kuhu minna“ ja „mida teha“ ning riiklike veebilehtede lingid. Toimimisetapp algab 2006. aasta märtsis ja portaali haldab Euroopa reisikomisjon (European Travel Commission).

Euroopa linnad ja piirkonnad korraldavad arvukalt kultuuri- (näiteks Euroopa kultuuripealinn[15] või festivalid) ja spordiüritusi, millel võib olla tähtis osa võõrustava sihtkoha turustamises nii enne ja pärast üritust ennast kui ka selle kestel. Eelkõige turismiga seotud VKEd võivad sellistest üritustest väga suurt kasu saada, kui neid kaasatakse nende ürituste korraldamise kõikidesse etappidesse.

Komisjon uurib selliste ürituste mõju turismiga seotud VKEdele. Selle analüüsi tulemused ja tulevastele ürituste võõrustajatele mõeldud soovitused esitatakse Euroopa konverentsil.

Suur hulk Euroopa turismisihtkohti töötab praegu välja häid tavasid säästva turismi edendamiseks. Sellised tavad on eeskujuks kõigile sihtkohtadele, kus soovitakse parandada turismitööstuse toimimist. Komisjon uurib koos liikmesriikidega võimalust edendada teadlikkust selliste heade tavade kohta, näiteks auhinnates Euroopa parimaid sihtkohti („ European destinations of excellence award “).

Turismi nähtavuse parandamine: ühine eesmärk

Komisjon töötab koostöös riiklike asutuste ja tööstuse huvirühmadega pidevalt Euroopa turismi nähtavuse ja tuntuse edendamise nimel, sest turismi mõiste keerukuse tõttu vaadeldakse seda tihti pigem tema kitsas tähenduses ning mitte kui nähtust, mis mõjutab majanduse ja sotsiaalvaldkonna paljusid osi.

Alates 2002. aastast korraldab igal aastal eri liikmesriik Euroopa turismi aastafoorumi. Seda korraldatakse tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa turismitööstusega. Foorumi korraldamine mitmes uues liikmesriigis (2004 Ungari, 2005 Malta ja 2006 Küpros) annab sellele üritusele väärtust juurde.

Komisjon jätkab tihedat koostööd kõigi asjaosalistega, et:

- tagada, et arutataks praeguses olukorras asjakohaseid küsimusi;

- suurendada turismi huvirühmade osalust foorumil;

- parandada kõnealuse ürituse nähtavust kogu Euroopas.

Ka on hulk nõukogu eesistujariike korraldanud turismivaldkonna eest vastutavate ministrite istungeid, erikonverentse ja üritusi või korraldanud koos võõrustajariigiga Euroopa turismifoorumit. Sellised üritused on väärtuslikud, sest nad hõlbustavad tihedaid sidemeid otsustajate ja huvirühmade seas, nendel tõstetakse esile konkreetseid küsimusi ja nad suurendavad Euroopa turismi nähtavust. Komisjon jätkab selliste algatuste tegusat toetamist ja julgustab järgmisi eesistujariike tegema sama.

järeldus

Turismi keerukus ja selles tegutsejate mitmekesisus nõuavad kõigi huvirühmade koostööd Euroopa asjaomaste poliitikasuundade ja meetmete kavandamises ja rakendamises. Ühenduse institutsioonid, riiklikud asutused, kutseorganisatsioonid, tööandjad ja töötajad, valitsusvälised organisatsioonid ja teadlased peaksid looma kõikidel tasanditel partnerlussuhted, et parandada konkurentsivõimet ja näidata Euroopa turismi tähtsust. Uuendatud poliitika raames toimuva koostöö ja partnerluste arengut saab Euroopa turismifoorumite käigus korrapäraselt läbi vaadata.

Käesolevas teatises kirjeldatakse, mida komisjon kavatseb teha ja kuidas toimida turismivaldkonnas ELi praeguse õiguse raames, et säästval viisil paremini kasutada selle sektori kasvu- ja töökohtade loomise võimet. Selles tõstetakse esile ka mooduseid erinevate huvirühmade kaasamiseks ühenduse meetmetesse. Uuendatud poliitika raames käsitletakse Euroopa poliitika kujundamise kõiki põhilisi osi ja antakse kõigile asjaosalistele võimalus teha konstruktiivset koostööd. Kui edukaks see kujuneb, sõltub kõigi huvirühmade reageeringust ja aktiivsest osalusest.

[1] KOM (2005) 24, 2.2.2005

[2] Vt: http://europa.eu.int/comm/enterprise/services/tourismeu.htm#factsandfigures

[3] Eurostat- Statistics in focus 32/2005

[4] Euroopa keskkonnaalane säästva arengu strateegia 2005–2010. Vt: http://europa.eu.int/comm/sustainable/sds2005-2010/index_en.htm

[5] KOM (2005) 97, 16.3.2005

[6] Näide juba vastuvõetud õigusakti kohta on direktiiv 2005/36/EÜ, millega ühendatakse ja ajakohastatakse praegu kehtivad eeskirjad, mis käsitlevad kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, lihtsustades turismisektoris kutsekvalifikatsiooniga isikute jaoks teenuste osutamist.

[7] Lisateave: http://europa.eu.int/comm/enterprise/services/tourism/policy-areas/measures.htm ja muud algatused, nagu näiteks siseturul pakutavaid teenuseid käsitleva direktiivi ettepanek

[8] PE 353.597/v03-00

[9] Lisateave: http://europa.eu.int/comm/regional_policy/index_en.htm

[10] KOM (2004) 474, 14.7.2004

[11] KOM(2005) 121 lõplik, 6.4.2005.

[12] Lisateave: http://europa.eu.int/comm/research/future/index_en.cfm

[13] KOM(2003) 716 lõplik, 21.11.2003.

[14] Euroopa Ühenduste Teataja L 291, 6.12.1995, lk 0023-0039

[15] Lisateave: http://europa.eu.int/comm/culture/eac/other_actions/cap_europ/cap_eu_en.html