Brüssel, 11.08.2004

KOM (2004) 552 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

euro ning majandus- ja rahandusliidu informatsiooni ja kommunikatsiooni- strateegia rakendamise kohta

Kommenteeritud kokkuvõte

Vaevu pärast kahe aasta möödumist edukast euro paberraha ja müntide tutvustamisest kaheteistkümnes liikmesriigis, on euro ning majandus- ja rahaliit (EMÜ) sisenemas uude faasi. See teatis esitab selle faasi kohta käivat Euroopa Komisjoni informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegiat.

Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis[1] väitnud, et “euro tutvustamise informatsioonikampaania on Euroopa Ühenduse informatsiooni ja kommunikatsiooni tingimustes olnud edukas” ja et “esmatähtsusega informatsioon ja kommunikatsioon peaks süvenema küsimustesse, mis on lähedased kodanike igapäevaelule (teemad, nagu [...] euro)”.

Euro ja EMÜ alane informatsioon ning kommunikatsioon jääb selgelt Euroopa Liidu (EÜ) prioriteediks.

- 1. mail 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu laienemine toob tulevikus kaasa, siis kui lepingus asetatud tingimused on täidetud, euro ala laienemise.

- Euro tutvustamine, ajalooline samm EL-i ülesehitamises, tuleks kindlustada ühisraha suurema avaliku toetusega.

- Euro paberraha ja müntide tutvustamisel on positiivselt suur mõju sellele, kuidas kolmandad riigid näevad EL-i ja tema majanduslikku rolli. Seda kulgemist tuleks edendada.

Euro ja EMÜ informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegia on osa üldisest “Euroopa Liidu informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegiast” (KOM(2002)350) ja selle Komisjoni poolt vastu võetud rakendamisest (KOM(2004)196). See peab mahtuma liikmesriigi üldisesse kommunikatsioonipoliitikasse, mille kaudu tagatakse tulus ja kombatav Euroopalik dimensioon demolraatlikuks debatiks igas liikmesriigis. Selle saavutamiseks keskendutakse institutsioonidevahelise koostöö tugevndamisele ja liikmesriikidega struktureeritud partnerluse arendamisele, samal ajal jätkates ka üldise kooskõlastatuse kindlustamist.

Eesmärgiks on suurendada avalikkuse tedmisi EMÜ tööst nii EL-i sees kui ka väljas ja toetatada euro vastuvõtnud liikmesriikide sujuvat üleminekut.

See teatis “Euro ja EMÜ informatsiooni ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta” selgitab, miks euro jääb kommunikatsiooni prioriteediks, kirjeldab strateegia üldiseid põhimõtteid ja peamiste võtmefiguuride rolle, määrab kindlaks sihid ja paneb paika operatsioonilised aspektid.

Euro ja EMÜ alane informatsioon ja kommunikatsioon jääb põhiprioriteediks, eriti uutes liikmesriikides.

1. EMÜ JA EURO ALANE INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON ON PÕHIPRIORITEET

1.1. Euro ja EMÜ alane informatsioon ja kommunikatsioon on osa üldstrateegiast.

Oma teatises, mis käis “Informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegia rakendamine Euroopa Liidu jaoks” kohta (KOM(2004)196), määrab Komisjon kindlaks uued haldamise vormid, mis on EL-i poolt esitatud prioriteetsed sihid: tõepoolest muudab üldsuse arusaamise puudumine oluliseks tõpärase informatsiooni ja kommunikatsiooni, et “parandada ettekujutust Euroopa Liidust ja tema institutsioonidest ning nende seaduslikkusest, kasvatades tema ülesannete, struktuuri ja saavutuste alaseid teadmisi ja mõistmist, kasutades selle saavutamiseks diaaloogi kodanikega”. Need eesmärgid tuleb saavutada institutsionaalse koostöö tugevndamise ja mittetsentraliseeritud tegevuste arendamise läbi ja liikmesriikidega strukturaalse partnerluse kaudu.

Siiani on Komisjon kontsentreerunud neljale prioriteetsele informatsiooni teemale: laienemine, Euroopa Liidu tulevik, vabaduse ala, turvalisus ja õiglus ning euro. 2004. aastal lisati viies: Euroopa roll maailmas.

See euro ja EMÜ alane informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegia on võtnud omaks üldised, eelmainitud teatises kindlaksmääratud, juhtimis põhimõtted ja on ehitanud nendele spetsiifiliste tegevuste planeerimise, mis peavad silmas nii spetsiifilisi gruppe kui ka üldiselt huvitundvat avalikkust.

1.2. Euro ja EMÜ informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegia eesmärgid

Strateegia püüdeks on saavutada järgmised eesmärgid, nii liikmesriikides kui ka väljaspool EL-i asuvates kolmandates riikides:

- aidata luua üldsuse teadlikkust ja mõistmist nõuetest, mis on vajalikud EMÜ eemärgipäraseks funktsioneerimiseks, näiteks usaldusväärse riigieelarve vajadus ja majanduspoliitika koordineerimine;

- kodanike euroteadlikust suurendava neutraalse ja faktilise informatsiooni tagamine;

- toetada euro kasutuselevõtvate liikmesriikide sujuvat üleminekut;

- tagada kolmandate riikide meediale, majandustegelastele ja poliitikategijatele informatsioon, mida nad vajavad EMÜ, euro ja Euroopa majanduse alastes küsimustes informeeritud otsuste vastuvõtmiseks.

Strateegia eesmärkideks on:

- suurendada üldsuse EMÜ toimimise alaseid teadmisi;

- saavutada, seal kus tarvis, sujuvat üleminekut.

2. EMÜ JA EURO INFORMATSIOONI JA KOMMUNIKATSIOONI STRATEEGIA TÕESTAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

2.1. Detsentraliseerimine ja subsidiaarsus

Selleks, et olla usutav ja effektiivne, peavad informatsiooni ja kommunikatsiooni tegevused kajastama kodanike kultuuri, keelt ja huvisid. Parimad informatsiooni allikad on need, mis on üldsusele lähimad ja need, mida peetakse autoriteetseteks ja usaldusväärseteks. Liikmesriikidel on esileküündiv roll tegevusete vastavas identifitseermises ja täideviimises.

2.2. Sõnumi terviklikkus ja kohandatavus

Sõnum kohandatakse riigi, sihtgrupi ja eurost tuleneva kohaliku olustikuga. Siiski, osutatakse tähelepanu sõnumite üldise terviklikkuse saavutamisele.

2.3. Partnerlus

Kommunikatsioonistrateegia põhineb vabatahtlikul liikmesriigi partnerlusel, mille kaudu edendatakse nende stuktuuride ja oskustebe ning EL-i tegevuste vahelist sünergiat. Liikmesriigi ja Komisjoni vahelist koostööd juhitakse partnerluskokkulepetega, mis on defineertud teatises KOM(2004)196.

2.4. Prioriteedid

Euro ja EMÜ informatsiooni ja kommunikatsiooni kampaaniaid teostatakse kõigis EL-i liikmesriikides ja väljaspool Liitu. Selle saavutamiseks peavad tegevused, vahendid ja sihid olema prioritiseeritud.

Mõne järgmise aasta jooksul antakse prioriteedid kümnele uuele liikmesriigile, konkreetsemalt öeldes neile, mis on valmis kujundama ja rakendama oma euro ja EMÜ alast strateegiat.

2.5. Parimad praktikad

Parimaid praktikaid kohandatakse veelgi süstematiseeritumalt, eriti neid, mis omandasid vormi 1999. ja 2000. aasta eurole üleminekus.

Kommunikatsiooni strateegia põhineb detsentraliseeritud tegevusel, terviklikkus tagatakse samal ajal partnerluskokkulepetega. Prioriteedid peavad olema sõnastatud.

3. VÕTMEFIGUURIDE ROLL

3.1. Liikmesriigid

EL-i kommunikatsioonistrateegia on suunatud liikmeriikide kodanikele ja majandustegelastele. Seega on liikmesriigid parimaks paigaks, et luua informatsiooni vahendid ja saadused ning julgustada regionaalsetel ja kohalikel valitsustel, avaliku huvi teenistustel ja tsiviilühiskonna võrgustikel tegutsema informatsiooni edasikandjatena.

Tegevused järgivad liikmesriikide programmides määratud vormi, sisu ja ajakava.

3.2. Euroopa Komisjon

Alates 19952. aastast on Komisjon omandanud euro informatsiooni ja kommunikatsiooni alal arvestatavat kogemust jätkates selle positsioonidele paigutamist ning samal ajal tehes seda kättesaadavaks ka liikmesriikidele. Hoojooksul eurole üleminekus enne 1999. aastat ja kuni 2002. aastani mängis see olulist rolli kommunikatsioonitegevuste ettevalmistamises, algatamises ja koordineerimises. Nüüd koosneb selle roll uuesti:

- sõnumi järjepidevuse kindlustamisest;

- liikmesriikide ja tsiviilühiskonna organisatsioonide kommunikatsioonitegevuse stimuleerimises ja koordineerimises;

- teatud inforamtsioonivahendite väljapakkumises ja spetsiifiliste tegevuste rakendamises;

- rahvusülese kommunikatsioonialgatuste organiseerimises ja toetamises ning mitte-liikmesriikides informeerimistegevuse organiseerimises ja toetamises;

- oma tsentraiseeritud tegevuste majandamises (konverentsid, suhtekorralduse ja informatsiooni saadused, regulaarsed hindamise, jne).

3.2. Institutsioonidevaheline koostöö

Rakendamine põhineb kolme Ühenduse institutsiooni poolt kokkulepitud jagatud eesmärkidel, märkimisväärselt läbi institutsioonide vahelise teaberühma (Interinstitutional Group on Information (IGI)) .

PRINCE programmi algatamises mängis juhtivrolli Euroopa Parlament. Alates programmi rajamisest on Komisjon ja Parlament ehitanud üles tugeva vahekorra ja jätkavad selle hoidmist.

Liikmesriikide, Komisjoni, Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheline koostöö ja rollide selge piiritlemine on ülioluline edukaks informatsiooni ja kommunikatsiooni kampaaniaks.

4. KODANIKE VAJADUSTE ADRESSEERIMINE

4.1. Eurost tuleneva avaliku arvamuse seisund

Viimased arvamusküsitlused3 näitavad järgmist:

4.1.1. Euro ala

Inimeste arvamus, et nad on euro ja EMÜ alal hästi informeeritud, on alates 2002. aastast kasvanud. Sellest hoolimata, kõiguvad tulemused riikides laiaulatuslikult, ja inimeste arv, kes mõtlevaid ainult euros on siiski küllaltki madal. Avalikkus ei ole veel täielikult teadlik ühisrahaga kaasnevast mõjust rahvuslikule majanduspoliitikale. Eksisteerivad negatiivsed ettekujutused4 võivad teha aktsepteerimise uutele liikmesriikidele raskeks. Euro kasutuselevõtvates riikides peaksid kommunikatsioonistrateegiad olema kujundatud seda arvestavatena.

4.1.2. “Tellimusest” (opt-out) keelduvad riigid (Taani ja UK)

Taanlased on paremini informeeritud kui britid. Nad näivad äratundvat ühisraha kasutamise praktilise külje positiivsust. Siiski, enamus taanlastest arvab, et rahvuslike hindade eurodesse ümberarvutamine on mõjunud euro ala tarbijatele kahjulikult. Võrreldes liikmesriikidega on brittidel väga madalad teadmised eurost.

4.1.3. Halvustavalt suhtuvad riigid ja kandidaatriigid

Enamus rootslasi usub, et nad on hästi informeeritud, kuid paljud vastajad ei teadnud euro kohta mõnda põhilist faktigi. Enamik arvab ka, et rahvuslike hindade eurodesse ümberarvutamine on olnud mõnevõrra kahjulik euro ala tarbijatele. Rootsi 2003. aasta 14. septembri referendum tuleks hoida meeles, kuna sellel võib olla mõju üldsuse toetusele teistes riikides.

Uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides on euro ja EMÜ teema otseselt ühenduses ühinemisega ja seda nähakse selle tagajärjena. Pärast ühinemise referendumi positiivset tulemust ühinevates riikide, ei ole põhjendamatau oodata ka samasugusel tasemel eurot soosivat toetust.

4.1.4. Kolmandad riigid

Komisjoni delegatsioonide ja esinduse poolt läbiviidud uuring5 kolmandates riikides näitas üldist suurenevat euroteadlikkuse kasvu rahvusvaheliselt. Hiljutine kolmekuuline pressivaatlemise projekt suuremates, EL-ist väljaspool asuvates keskustes ja meedia võtmefiguuride hulgas näitas samuti selgelt, et otsitakse rohkemat ja paremat infot euro ja EMÜ kohta. On olemas konkreetne mure euro ala majandusliku haldamise efektiivsuse kohta ja veelgi rohkem stabiilsuse ja kasvu pakti usaldusväärsuse kohta.

4.2. Vajadus kaasaegse informatsiooni järele

Kommunikatsiooni tegevused sõltuvad reaalse edu saavutamise põhjuste täpsetest ettekujutustest. Seega hinnatakse regulaarselt avalikku arvamust, et teha kindlaks informatsiooni vajadused ja puudujäägid, et selle kaudu hinnata kampaaniate effektiivsust. Sõnumid peavad olema fookusseritud ja kohandatud vastavalt muutuvatele oludele, võivad olla eristatavad sihtgrupi ja riigi põhjal, ning uutes liikmesriikides peavad arvestama üleminekuks ettevalmistumises tehtavat progressi.

4.3. Sõnumid ja väärtushinnangud

Sõnumid kujundatakse vastavalt arvamusküsitluste tulemustele, Komisjoni strateegiale ja EL-i eesmärkidele. Need seovad euro ja EMÜ Euroopa integratsiooni ajaloo käigu väärtustega, nagu, õitseng, kasv, stabiilsus, hindade selgus, praktilisus ja isikupärasus. Nad katavad euro ja EMÜ kuluurilist, majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist, tarbija ja äritegevuse mõju. Uutes liikmesriikides antakse üleminekuga seotud praktilist informatsiooni. Tähelepanekud sõltuvad geograafilisest piirkonnast ja liikmesriigi enda soovidest.

4.3.1. Euro ala

EMÜ koha pealt on tarvis teha edasisi pingutusi, et seletada tema spetsiifilist ülesehitust ja seda, miks on tarvis teatud majanduspoliitikat selle korrektseks funktsioneerimiseks. Euro koha pealt peab kommunikatsiooniline lähenemine silmas pidama, et pärast kahe aasta möödumist raha vahetusest mõtlevad paljud inimesed ikka veel oma vanades legaalsetes vääringutes ja eurodes mõtlemine võtab eeldatavasti rohkem aega.

4.3.2. “Tellimusest” (opt-out) loobuvad riigid (Taani ja UK)

Siin on sõnumiks see, et kandideerimine euro kasutusele võtmiseks on riiklike valitsuste otsustada. Teisiti sõnastatult fokusseerib kommunikatsioon mõlemale, nii praktilisetele kui ka tegelikele EMÜ küsimustele. Lood teiste liikmesriikide edust võivad osutuda kasulikuks, kuna see täpsustaks informatsiooni valearvamuste vastu võitlemiseks.

4.3.3. Halvustavalt suhtuvad riigid

Rootsis, pärast eelmise aasta referendumit, ei plaani valitsus mitte mingisugust spetsiifilist informeerimise tegevust. Komisjoni delegatsioon varustab brošüüride ja praktilise informatsiooniga.

Uutes liikmesriikides kasutatakse euro tutvustamiseks sarnast, juba eelnevalt rakendatud strateegiat. Kommunikatsiooni tegevused järjestatakse progressiivselt.

Esimeses etapis jälgib kampaania kahte eesmärki: asetada eurole üleminek laiemasse Euroopa integratsiooni ajalukku ja tagada majandusliku integratsiooni etappide informatsioon, EMÜ põhjused, tema kaudu saavutatav stabiilsus ja seda kuidas ta töötab.

Kui ülemineku kuupäev on kindlaksmääratud, siis teine etapp julgustab valitsust, panku ja suurettevõtjaid valmistuma viivituseta üleminekuks, seletades selle operatsioonilist mõju ja ettevalmistuste edendamise vajadust.

Viimases etapis muutuvad informatsiooni kampaaniad rohkem intensiivsemateks ja laiaulatuslikemaks. Nad seavad sihiks laia üldsuse ja neid kohandatakse erinevate rahvastikuosade spetsiifiliste vajadustega, näiteks: haavatavad ühiskonna liikmed (vanurid, puuetega inimesed, majanduslikult mahajäänud jne), noored inimesed (märkimisväärselt koolid), naised või maaelanikud. Konkreetseid pingutusi tehakse äritegevuse jaoks, iseäranis väiksema ja keskmise suurusega ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

4.3.4. Kandidaatriigid

Sõnum peaks kajastama ajaliselt pikemat ühinemise protsessi. Igas riigis suurendatakse ühinemise lähendedes kommunikatsiooni tegevusi.

4.3.5. Kolmandad riigid

Sõnum peaks keskenduma eurost tulenevatele kasudele, EMÜ raamprogrammi stabiilsusele ja euro ala teatud kindlale majanduslikule järelevalvele, eurole kui rahvusvahelisele valuutale, euro rahvusvahelisele kasutusele ja eurole kui teiste regionaalsete majandusintegratsiooni protsesside eeskuju.

4.4. Sihtgrupid

Eelmainitud riikide kategooriate siseselt peab informatsioon fokusseerima mõlemale, spetsiifilisele sihtgrupile (näiteks poliitilised esindajad, tsiviilühikond, meedia ja ärimaailm) ja laiale üldsusele.

4.5. Kommunikatsioonistrateegia vahendid

Strateegia võtab multimeedia, multidistsiplinaarse lähenemisviisi. Kõiki kommunikatsiooni vahendeid kasutatakse sõltuvalt ajagraafikust, kättesaadavast eelarvest ja sihtgrupist:

- toodetakse ajalehe publikatsioone, lendlehti ja plakateid;

- laialdaselt kasutatakse moodsaid suhtlemisvahendeid (Internet, CD-ROM jne), mis võimaldab informatsiooni levitada effektiivselt ja väheste kulutustega;

- tehakse kättesaadavaks hulk PRi tooteid;

- riikides, mis valmistuvad euro tutvustamiseks kasutatakse, seal kus kohane, avaliku informatsiooni teenistusi (tasuta telefonikaudsed infoteenistused jne), kohalikke informatsiooni vahendeid (infobussid, rändnäitused, infoõhtud jne) ja vahendeid, mis on kohandatud spetsiifilistele rahvastiku rühmedele (pimedad ja vaegnägijad, kirjaoskamatud, majanduslikult mahajäänud, vanurid jne);

- organiseeritakse konverentse, seminare, näitusi ja teisi avalikke üritusi;

- sõnumi levitamiseks ja võimendamiseks kasutatakse aktiivselt võrgustikke, infokandjaid ja teisi loomulike partnereid;

- ülemineku lähenedes on TV ja raadio ühtedeks põhilisteks “laia üldsuse” strateegia komponentideks.

Ulatuse, sõnumite ja kommunikatsiooni väärtuste deefineerimiseks ja kampaania mõjude ning kasutatud vahendite efektiivsuse mõõtmiseks on olulised riik-riigi baasil koostatavad regulaarsed uuringud.

5. INFORMATSIOONI JA KOMMUNIKATSIOONISTRATEEGIA RAKENDAMINE – PEAMINE KOMPONENT

5.1. Partnerlus liikmesriikidega

5.1.1. Koordinatsioon

Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Keskpank koordineerivad oma kommunikatsiooni tegevusi. Selle lõpuks jätkab Komisjon “Kommunikatsiooni juhtide võrgustiku” siseselt tihedat töötamist liikmesriikide rahandusministreeriumi ja keskpanga- ning Euroopa Keskpanga kommunikatsiooni juhtidega, millel on keskne roll strateegiate defineerimisel ja rakendamisel ning teiste liikmesriikide tegevustega ühendamisel. Jätkub pidev informatsiooni vahetamine “Kommunikatsiooni juhtide võrgustiku” ja “avaliku adminstratsiooni võrgustiku”6 vahel.

5.1.2. Kokkulepped

Komisjoni ja liikmesriigi vaheline partnerlus kindlustab maksimaalse liikmesriigi kommunikatsioonivahendite kasutamise. Seega kulutatakse suur osa kättesaadavast eelarvest partnerlusele liikmesriigiga. Tegevused peavad katma mitut aastat. Piisavad eelarvelised ressursid peavad olema kättesaavad laiendatud perioodi jooksul, et oleks võimalik katta mitmeaastast programmi.

Komisjoni – liikmesriigi partnerlus võib võtta ühe kolmest võimalikust vormist7:

- Strateegiline partnerlus, kus liikmesriik ja Komisjon lepivad kokku kommunikatsiooniprogrammi detailides ja kahe poole vaheliste ülesannete jaotamises, kumbki pool maksab täielikult nende tegevuste eest, mida ette võetakse. Komisjoni ja liikmesriigi vahel ei ole mitte mingisugust otsest finantssuhet.

- Juhtimis partnerlus, kus liikmesriik juhib, vastavalt EL-i finantsregulatsioonile, Komisjoni nimel kogu kampaaniat.

- Konkreetse otstarbe partnerlus, kus Komisjon annab liikmesriigi poolt määratud kulutusteks oma panuse. Alltöövõtu lepingu kulutused on sobivad, kui nad on määratud kooskõlas avaliku hanke direktiividega.

5.1.3. Partnerlus uute liikmesriikidega

Selleks, et luua sujuvalt iga uue liikmesriigiga partnerlus, on tehtud ettepanek jagada nad vastavalt järgmisele näidisele kolme gruppi:

Grupid | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

1. poolaasta | 2. poolaasta |

grupp 3 (2–3 uut liikmesriiki) | ettevalmistus | allikrjastama | rakendamine |

Grupid moodustavad terviku riikide plaanide ja EMÜ poole liikumise progressi alusel, millele on hinnang antud koondprogrammi raportite põhjal.

Erinevad pooled (liikmesriik, Parlament ja Komisjon) peavad jõudma kokkuleppele:

- eesmärkides;

- kommunikatsiooni palaanis: strateegiad, sõnumid, sihtgrupid jne ;

- detailses tegevusplaanis ajagraafiku, meedia, vahendite jne osas;

- iga osa rollis nii rahvuslikul, rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasemel;

- finantsaspektides: kaasfinantseerimise reeglid ja summad, lubatud tegevustes, Komisjojni panuste vähendamine kui riiklikud panused on vähendatud;

- jälgimine, hindamine, kontroll jne;

- jagatud “märgistamine” (branding) (logod jne).

5.1.4. Partnerlus teiste liikmesriikidega

Kui tarvis võidakse teiste 15 liikmesriigi ja Komisjoni vahel sõlmida partnerluse.

5.2. Vande ja uute liikmesriikide vaheline mestimisprogramm

Vanade ja uute liikmesriikide vahel juurutatakse euro/EMÜ mestimisprogrammi, millega vanad liikmesriigid, kui soovivad, võivad teha koostööd ja nõustada uusi liikmesriike nende euro ja EMÜ alase informatsioonistrateegia kujundamises ja rakendamises. See peaks suuresti kaasa aitama parimate praktikate levitamisele ja kogemuste ülekandmisele.

5.3. Võrgustik, informatsiooni kandjad ja teised loomulikud partnerid

Lisaks oma delegatsioonidele ja esindajatele on EL-il vanades liikmesriikides üle 700 informatsiooni ja dokumentatsioonikandjaid ning võrgustikke. Uutes liikmesriikides arenevad need tasapisi mõne järgmise aasta jooksul. Neid koordineeritakse ja toetatakse Komisjoni poolt8. Samuti on seal umbes 500 “Euroopa meeskonna” loengut. Nende kogemus, paindlikkus ja vahetu lähedus tsiviilühiskonnale ning laiale üldsusele teeb need võrgustikud eriti kasulikeks.

Põhjalikus koordinatsioonis majandus ja rahaküsimuste esindajaga organiseeritakse majandusajakirjanikele seminare, et julgustada neid kajastama euro/EMÜ tegevusi pressis ja edastama kolmandate riikide meedias.

5.4. Konverentsid ja seminarid

Konverentsid ja seminardi kindlustavad võrgustiku tegevusi. Näitusi ja publikatsioonide esitlusi korraldatakse avalikel üritustel regulaarselt.

5.5. Mõõtmine, tagasiside

Komisjoni ja liikmesriikide poolseks kommunikatsiooni eesmärkide määramiseks, ja kui tarvis kohandamiseks, ning nende saavutamise progressi mõõtmiseks viiakse läbi nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid uuringuid.

5.6. Välisinformatsiooni tegevused

Komisjonil on hästi edenenud plaanid viia läbi USA-s, Aafrikas ja Ladina Ameerikas rida konverentse. Sihtauditooriumiks on institutsionaalsed võtmefiguurid ja arvamustekitajad ning meedia mõjutajad, ajakirjanikud ja meedia võtmefiguurid. Samuti intensiivistatakse suhteid ajakijanikega läbi regulaarsete, spetsiaalsete kohtumiste, eriti konverentside ja seminaride kontekstis.

Lõpuks, kolmandates riikides organiseeritakse meedia jälgimise programm, millesse kaastakse majandus ja rahaküsimuste esindaja, et teha kindlaks kuidas EMÜ-d ja eurot ning Euroopa majandust tajutakse suurtes finantskeskustes väljaspool EL-i.

5.7. Publikatsioonid ja teised informatsiooni saadused

Lisaks Komisjoni euro veebsaidile ja enamasti majandusrühmadele suunatud erialastele toodetele, nagu “Euroopa majandus”, suurendame pingutusi, et tagada tavainimestele vajalikke publikatsioone ja PRi tooteid.

Komisjon väljastab nii paberil kui ka elektroonilises vormis infolehe. Samuti peaks suurendama PRi toodete (euro sümbolit kandvad) hulka. Samuti on tehakse kättesaadavaks laias ulatuses infomaterjale (lendlehed, plakatid, posterid jne).

5.8. Partnerlus äri- ja tsiviilühiskonnaga

Äri- ja tsiviilühiskond on meie informatsiooni ja kommunikatsiooni tegevuse loomulikud sihid. Siiski on need enamuses organiseeritud kohalikul, liikmesriigi tasandil ja sellest tulenevalt töötavad nende sektoritega otseselt liikmesriigid ise. Siiski saab Komisjon, kas otseselt või kaudselt neid tegevusi täiendada, st töötades üleeuroopaliste variorganisatsioonideg.

5.9. Kaudsete kulutustega seotud tegevused

On palneeritud suur hulk kaudsete kulutustega seotud tegevusi, eriti võrgustiku loomise valdkonnas, nagu koostöö juba eksisteerivate EL-i informatsiooni ja dokumentatsiooni keskustega või veebsaitide arendamine. Eesmärgiks on ehitada üles ja juhtida EL-i majanduspoliitika ja euro alase informatsiooni võrgustik. Samuti saab info väljastamiseks kasutada teisi liikmesriikides olemasolevaid võrgustikke.

Saavutatakse ühendused peamiste praktilise informatsiooni allikatega, mis lisaks valitsustele ja keskpankadele sisaldaksid ka kommertspankasid ja teisi finantsinstitutsioone, tarbijagruppe, tootjaid ning jaemüüjaid ja turustajaid.

5.10. Strateegia hindamine

Vastavalt finantsregulatsiooni artiklile 279 hinnatakse strateegiat selleks, et seda seal, kus tarvis, kohendada.

Komisjon teatab igast, järgmise kahe aasta jooksul tehtavast kohendustest.

- Kommunikatsiooni põhialad on: partnerlus liikemsriikidega, mestimisprogramm, partnerlus äri- ja tsiviilühikonnaga, võrgustiku loomine informatsiooni edastajate ja teiste loomulike partneritega, mõõtmine ja tagasiside, välisinformatsiooni tegevused ja publikatsioonid ning teised infot kandvad tooted.

- Regulaarselt läbiviidud tegevuste hindamine ja põhjalik strateegia hindamine võimaldab, kui tarvis, teha kohendusi.

6. Järeldused

See teatis teeb Euroopa Komisjoni üldpoliitikasse kuuluva euro ja EMÜ alase informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegia ettepaneku. Strateegia baseerub üksikutel lihtsatel põhimõtetel: detsentralisatsioon ja subsidiaarsus, sõnumi terviklikkus ja partnerlus liikmesriikidega. Tegevuste kindlakstegemises ja läbiviimises mängivad prominentset rolli liikmesriigid, samal ajal kui Komisjon stimuleerib ja koordineerib erinevaid tegevusi ja haldab tsentraliseeritud tegevusi.

Suur osa eelarvest reserveeritakse tegevusteks, mis luuakse partnerluseks liikmesriigiga. Suure hulga eesmärkide saavutamise tahte, sõnumite väljastamise soovide ja erinevate ajagraafikute tasutal peavad tegevused katma mitut aastat ja selleks tuleb teha kättesaadavaks piisavad eelarve ressursid.

FINANCIAL STATEMENT

POLICY AREA(S) : ECONOMIC AND FINANCIAL AFFAIRS Activit(y/ies): 01 02 04 – Communication on Economic and Monetary Union, INCLUDING THE EURO |

TITLE OF ACTION: IMPLEMENTATION OF A COMMUNICATION STRATEGY ON THE EURO AND ECONOMIC AND MONETARY UNION |

1. BUDGET LINE(S)+HEADINGS

01 02 04 PRINCE – Communication on Economic and Monetary Union, including the euro

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action: €6.000.000 for commitment in 2004.

2.2. Period for application: 2004-2006.

2.3. Overall multi annual estimate of expenditure:

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations:

Line 01 02 04 | 2004 | 2005 | 2006 | TOTAL |

Commitments | 6.000.000 | 5.000.000 | 5.000.000 | 16.000.000 |

Payments | 3.000.000 | 4.000.000 | 5.000.000 | 12.000.000 |

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure:

Line 01 02 04 | 2004 | 2005 | 2006 | TOTAL |

Commitments | N/A | N/A | N/A | N/A |

Payments | N/A | N/A | N/A | N/A |

Line 01 02 04 | 2004 | 2005 | 2006 | TOTAL |

Commitments | N/A | N/A | N/A | N/A |

Payments | N/A | N/A | N/A | N/A |

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

Proposal is compatible with existing financial programming. Consistency will be required with financial perspectives.

2.5. Financial impact on revenue

Proposal has no financial impact on revenue.

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Non-comp | Diff | NO | NO | NO | 3 |

4. LEGAL BASIS

Measures taken by the Commission by virtue of its institutional prerogatives.

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention

5.1.1. Objectives pursued

The information and communication strategy for the EMU and the euro is part of the overall “Information and Communication Strategy for the European Union” (COM(2002)350 final) and its implementation (COM(2004)196 final) which have been adopted by the Commission.

The objectives pursued are, on one hand to increase public knowledge within and outside the European Union on how EMU works; and on the other hand to achieve a smooth changeover where it is required. Communication on the EMU and the euro, issues that remain a priority for the European Union, will be based on both a strengthening on interinstitutional cooperation and the development of structured partnerships with the Member States, while continuing to ensure overall consistency.

The communication strategy is based on decentralised activities while consistency will be ensured within partnerships’ agreement between the Commission and Member States. In this context, twinning agreements between old and new Member States will be concluded, so the old Member States can share their experience and best practices acquired in the activities during the changeover to the euro in 1999 and 2002.

In order to achieve this, cooperation and well defined role between Member States, the Commission, the Council and the European Parliament is an important key for a successful information and communication campaign. The Commission will report to the Member States and to the European Parliament on the ongoing evaluation of its communication activities.

In order to be successful, the activities have to be adapted and targeted to a specific audience. Therefore, regular quantitative and qualitative surveys on a country-by-country basis are absolutely essential to define the scope of the communication, the messages and values to be addressed, and to measure the impact of the campaign and the efficiency of the tools.

Measures have also to be implemented in a new context shaped by the implications of the entry into force of the new Financial Regulation and implementing rules and by the need to adjust the available resources to the implications of the enlargement.

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation

The communication from the Commission “on the implementation of an information and communication strategy on the euro and the EMU” has taken into account most of the relevant recommendations expressed in the evaluation[2] report made by Deloitte & Touche and Burson – Marsteller. The Commission had already implicitly learned many of the lessons of the previous Prince programme on the euro.

First of all, the Commission will continue to act in areas and on a manner which has proven its efficiency. The Commission will remain to play an acknowledged direct role in raising awareness of key issues. The same will apply to its partnerships with Member States. The practice of co-financing through joint conventions with the Member States, combined with activities managed by the Commission and exchange of experience via regular meetings of national Directors of communication, was an innovative and broadly successful approach which will continue to be the motor of the communication activities.

Secondly, the information and communication strategy for the euro and EMU is part of the overall “Information and Communication Strategy for the European Union” (COM(2002)350) and its implementation (COM(2004)196) adopted by the Commission. It will thus slot into the overall play of Member States’ communication policy, providing value added and a tangible European dimension to the democratic debate in each Member State. The optimal approach is for all the stakeholders to play their respective role with transparency, clarity of objectives, appropriate resource levels and equitable sharing of their financial responsibilities.

Finally, in order to ensure a clear basis for the subsequent assessment of the strategy an exercise will take place before the end of 2004 to establish a framework for its evaluation, with the emphasis on establishing SMART objectives and identifying appropriate indicators and data sources.

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation

Deloitte & Touche and Burson-Marsteller conducted an evaluation of the previous PRINCE programme on the euro. This evaluation deals with the Commission’s role in the information campaign which accompanied the introduction of the euro and how the Commission handled this unique communication challenge strategically and operationally.

This evaluation is mainly centred on information actions directly or indirectly implemented between 1996 and 2002 by the Commission, and financed through the PRINCE programme. During this period a number of texts and actions were also adopted and implemented by the Commission (referred to as “no-cost” actions in the evaluation), with the primary objective of preparing for the introduction of the euro, and some of which included elements aimed at communicating with and informing target audiences.

In this context, a limited number of these initiatives were covered in the evaluation. However, the evaluator was not specifically asked to address this type of initiative in a systematic way and, as a consequence, most of those introduced by the Commission during the three-year transition period are not mentioned in the report. The evaluation of the Commissions’ contribution is rather qualitative than quantitative.

The main findings of the evaluation are that, facing a unique challenge, the Commission did its job properly. A number of the Commission activities were well received. “On the strategic side, the Commission:

- Established the communication framework,

- Drew attention at an early stage to key issues for the campaign, and

- Organised exchange of information and dissemination of good practice.

On the operational side, the Commission:

- Provided materials and technical support for the media and specialised audiences,

- Supplied basic information for the general public,

- Participated in implementation of national communication plans, and

- Sought to ensure consistency.

It did this through:

- Partnership agreements on the co-financing of Member States campaigns,

- Direct action,

- Funding projects run by civil society organisation.”

Finally, the evaluation proposed a series of recommendations (58), of which 20 are strategic and 38 are on general management issues. Regarding this communication “on the implementation of an information and communication strategy on the euro and the EMU”, the recommendations can be classified into 5 groups:

- 31 % of the recommendation have to be discussed with the Member States and eventually included in the future Partnership agreements;

- 24 % of the recommendation are already in application;

- 19 % of the recommendation depend on decision to be taken at the Commission level;

- 17 % of the recommendation are not top priority and will be executed if the necessary budget and resources are available;

- 9 % of the recommendation are not realistic.

5.2. Actions envisaged and budget intervention arrangements

The actions envisaged concern: general information activities conducted in partnership with Member States, including a twinning programme between old and new Member States; partnership with business and civil society; networking, information relays and other natural partners; measurement, feedback; external information activities; and publications and other information products.

5.3. Methods of implementation

The objectives will be pursued through seven types of action:

- Partnership with the Member States

In the context of the Commission’s communications of 2 July 2002 on an information and communication strategy for the European Union (COM(2002)350 final) and of 20 April 2004 on implementing the information and communication strategy for the European Union (COM(2004)196 final); and with reference to the provisions of the new Financial Regulation, the implementation of information and communication activities vie the Member States is based on a partnership between the Commission and the Member States.

Three types of partnership can be considered:

1) Management partnership : a system implemented through indirect centralised management which devolves, via a Commission decision, the management of information activities onto the Member States.

2) Ad hoc partnership : consists simply in the cofinancing of specific measures carried out by the Member States, which are the final beneficiaries of grants (awarded on the basis of a Commission decision[3]) and not intermediaries in the implementation of the strategy. This option allows a framework agreement (flanked by specific agreements) to be concluded for a four-year period.

3) Strategic partnership : measures are financed separately but complementarily on the basis of a joint communication plan.

- Twinning programme between old and new Member States, as being part of the Partnership with the Member States

In the context of this twinning programme, old Member States will help new Member States on the design and implementation of their information and communication strategy, by the dissemination of their own useful experience and best practices.

- Networking, information relays and other natural partners

The information relays and networks from the Commission and from the Member States are close to civil society, and therefore particularly useful for the implementation of the information and communication campaign on the EMU and the euro.

Besides a number of other no-direct-cost activities (such as “Maintenance of Internet homepage and launch of a new section”), we plan to circulate publications stands and exhibitions in public events; to organise a conference on the EMU and the euro; and to organise a seminar and meetings with the Directors of Communication of Ministries of Finance and Central Banks of the Member States.

Special attention will be given to relations with the media and journalists to encourage balanced reporting of EMU/euro activities in the press and broadcast media in the EU and in third countries. Therefore, information seminars for economic journalists will be organised.

As far as working relations with business and civil society and with the media are concerned, even if the Commission’s primary partnership should be formed at Member State level, there is room for complementarities and the Commission can contribute directly or indirectly to the activities of these sectors.

- Measurement, monitoring and feedback

Regular surveys on a country-by-country basis are essential to define the scope, messages and values of the communication, and to assess the consequent impact of the campaign and its constituent activities. Several surveys, both qualitative and quantitative, will be carried out in order to assess the effectiveness of the activities, with a view their reorientation, when necessary.

The information generated from measurement, monitoring and feedback activities will also feed into the overall evaluation of the strategy that will take place in 2006.

- External information activities

The Commission has advanced plans to have a series of conferences and seminars particularly in the USA, Africa, Asia and Latin America targeted to institutional and opinion makers, as well as to media influencers, journalists and key media. The relations with the media will be intensified and a media monitoring programme will be organised in third countries.

- Publications and other information products

Besides specialised publications, the Commission will publish a newsletter in paper and electronic form and increase the number of PR and information material.

6. FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact for the operational part

6.1.1. Financial intervention

Commitments | 2004 | 2005 | 2006 | TOTAL |

01 02 04 PRINCE – Communication on Economic and Monetary Union, including the Euro | 6.000.000 | 5.000.000 | 5.000.000 | 16.000.000 |

6.1.2. Technical and administrative assistance and support expenditure

Commitments | 2004 | 2005 | 2006 | TOTAL |

01 02 04 PRINCE – Communication on Economic and Monetary Union, including the Euro | N/A | N/A | N/A | N/A |

6.2. Calculation of costs by measure envisaged for 2004

Commitments:

01 02 04 PRINCE – Communication on Economic and Monetary Union, including the Euro | 6.000.000 |

Partnership with Member States TOTAL | 3.000.000 |

Twinning programme between old and new Member States | Co-operation between old and new Member States by the dissemination of best practices | 5 | 20.000 | 100.000 |

Networking, information relays and other natural partners TOTAL | 1.130.000 |

Information meetings and seminar(s) | Meetings and seminar(s) with DirCom of Ministries of Finance and Central Banks | 4 | 75.000 | 300.000 |

Publications stands | Publication and information stands at public events | 5 | 6.000 | 30.000 |

Training seminar for economic journalists from the new Member States | Regular training in Brussels or Maastricht in order to give comprehensive coverage of the European economy, EMU and the euro | 1 | 50.000 | 50.000 |

Working relations with business and civil society, and with the media | 500.000 |

Conference on the EMU and the euro | Conference on the big issues of the EU economic policy | 1 | 175.000 | 175.000 |

Portable stand | Update of the portable stands on the euro and enlargement | 50.000 | 50.000 |

Exhibition “Euro Coins Genesis” | Study to re launch the exhibition and define the strategy of its target use by country | 1 | 25.000 | 25.000 |

Measurement, feedback TOTAL | 600.000 |

Flash survey in the new Member States | 2 | 150.000 | 300.000 |

Flash survey in the euro zone 3rd anniversary | “Trend” questions to follow-up the public opinion in the euro zone | 1 | 200.000 | 200.000 |

Study “The five past years of euro in the media” | Evaluation of the media perception of the euro during the 5 years of communication on the euro (1999-2003) | 1 | 50.000 | 50.000 |

Survey newsletter | Survey to evaluate the interest and expectations of the public in the newsletter | 1 | 50.000 | 50.000 |

External information activities TOTAL | 890.000 |

Information campaign USA | Conferences, seminars, information products | 300.000 |

Information campaign Asia | Conferences, seminars, information products | 250.000 |

Information campaign Africa | Conferences, seminars, information products | 40.000 |

Other third countries | 100.000 |

Media monitoring (third countries) | Media monitoring in major financial centres outside the EU (USA, Japan, Singapore and Hong-Kong) | 1 | 200.000 | 200.000 |

Publications and other information products TOTAL | 380.000 |

External newsletter | Newsletter of information on the EMU, the euro and economic and monetary policy | 160.000 |

Brochure “Going for Growth” | Translation into 9 more languages | 1 | 50.000 | 50.000 |

Leaflet “EU/World” | Update | 1 | 10.000 | 10.000 |

Leaflet “Enlargement” | Update | 1 | 20.000 | 20.000 |

Passport and other didactic material for youth | 100.000 |

Promotional material | Pens, pins, stickers, plastic bags, T-shirts, balloons, key rings, VIP products, CD-ROM, video | 40.000 |

TOTAL COST | 6.000.000 |

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

Types of post | Staff to be assigned to management of the action using existing and/or additional resources | Total | Description of tasks deriving from the action |

Number of permanent posts | Number of temporary posts |

Officials or temporary staff | N/A In the light of the Commission decision on the APS 2005 |

Other human resources |

Total |

The human resources requirements identified for the options described in point 5. are estimated as follows:

Activities | Human resources required |

Partnership with the Member States: preparation of agreements in the context of the partnerships with the Member States and technical assistance for their implementation (including twinning programme between old and new Member States) | 1 AD 2 AST 1 /AST 11 |

Networking, information relays and other natural partners (including Partnership with business and civil society) | 1 AD 2 AST 1/AST 11 |

Measurement, feedback | 1 AD 0.5 AST 1/AST 11 |

External information activities | 1 AD 1 AST 1/AST 11 |

Publications and other information products | 1 AD 1.5 AST 1/AST 11 |

7.2. Overall financial impact of human resources

No financial impact on human resources in 2004-2006.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedure.

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

For the partnerships with the Member States, as well as for the other communication actions described in point 5., all the activities are regularly monitored by the operational units in the Directorate General Economic and Financial Affairs.

8.2. Arrangements and schedule for evaluation

In accordance with provision from the financial regulation[4] which states that “all programmes or activities shall then be the subject of an interim and/or ex post evaluation in terms of the human and financial resources allocated and the results obtained in order to verify that they were consistent with the objectives set”, due evaluation of the information and communication strategy will be undertaken. This will be an external evaluation (after an open procedure call for tender) and will take place in the course of 2006, with full findings being available at the latest in the first quarter of 2007.

9. ANTI-FRAUD MEASURES

The provisions of the financial rules relating to implementation of the budget, with special reference to monitoring measures, will be put into effect.

As far as grants are concerned, the agreements concluded between the Commission and beneficiaries allow for on-the-spot checks by the Commission or the Court of Auditors and OLAF at the premises of the direct beneficiary of the Community grant and the eventuality of requiring documentary evidence for any expenditure made under such agreements for a period of five years following payment of the balance of the grant.

Grant beneficiaries are furthermore required to submit reports and financial statements, which are analysed from the point of view of content and eligibility of expenditure (which include a full summary statement of all expenses and income accounted for in the books of the beneficiary), bearing in mind the purpose of the Community funding.

It should be stressed that the checks carried out before payments are made will cover any objective evidence that the grant beneficiary can supply, such as the certification of financial documents.

[1] 13. märtsist 2002 pärinev Euroopa Parlamendi resolutsioon “Komisjoni teatis uue raamprogrammi kohta, mille sihiks on Euroopa Liidu informatsiooni´- ja kommunikatsioonipoliitika tegevuste alane koostöö” ja 10. aprillist 2003 pärinev “Euroopa Liidu informatsiooni ja kommunikatsiooni strateegia”.

2 “Ühisraha tutvustamise praktiliste korraldamise roheline raamat” avaldamine (KOM/95/333/ lõplik).

3 2003. aasta juuni ja septembri küsitlused euro paberraha ja müntide tutvustemise kohta.

4 Näiteks, ettekujutus, et euro paberrahade ja müntide tutvustamine on viinud märkimisväärse hinnatõusuni, mis ei ole tekkinud tarbijahinde indeksi läbi.

5 Väljaspool EL-i euro raha kasutamise kohta käiv uuring, Euroopa Komisjon (ECFIN/195/04-ET-13. aprill 2004).

6 Eurole ülemineku eest vastatav liikmesriikide esindajate võrgustik.

7 Vaata Komisjoni teatist “Euroopa Liidu alase informatsiooni ja kommunikatsioonistrateegia rakendamine” (KOM(2004) 196 lõplik).

8 Hallatud DG PRESS-i poolt.

9 Nõukogu Regulatsioon (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 25. juunist 2002 Euroopa Ühenduse üldeelarvele rakendavata finantsregulatsiooni kohta.

[2] « Evaluation of the information programme for the European citizen « the euro-one currency for Europe”, Deloitte & Touche and Burson-Marsteller, Final Report ECFIN/R/4/2002/04, August 2003. http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/evaluation/evaluation_princeeuro_en.htm

[3] Intended to validate the de jure or de facto monopoly of the grant beneficiary (Member State) according to the action envisaged

[4] Article 27 of the Financial Regulation and Article 21 of the Implementing Rules.

Muu teave

Dokumentide vaheline seos

Tekst

52004DC0552

Pealkiri ja viide

Tekst

Kuupäevad

Liigitused