I LISA

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kohustuslike eeskirjade loend

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr	Teema	Muudatusteseeria	ELT viide	Kohaldatavus
10	Elektromagnetiline ühilduvus	04	ELT L 254, 20.9.2012, lk 1	L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
62	Kaitse omavolilise kasutamise eest	00	ELT L 89, 27.3.2013, lk 37	L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e

Selgitav märkus

Osise käesolevasse loendisse kaasamine ei muuda selle paigaldamist kohustuslikuks. Teatavate osiste kohustusliku paigaldamise nõuded on esitatud käesoleva määruse muudes lisades.

II LISA

Jõuseadme omavolilist ümberehitamist takistavate meetmete suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Eesmärk ja reguleerimisala

1.1.   Jõuseadmete omavolilist ümberehitamist takistavate meetmete eesmärk on tagada, et sõidukite jõuseadmetes ei tehtaks kasutusohutusele ja/või keskkonnale kahjulikke muudatusi.

1.2.   Meetmed peavad sisaldama erinõudeid sõidukite märgistamise kohta seoses suurima võimsuse, suurima valmistajakiiruse ja püsiva müratasemega määruse (EL) nr 168/2013 artikli 39 lõikes 1 nimetatud andmesildil. Originaal- ja mitteoriginaalosiste, eraldi seadmestike ning kasutusohutust, keskkonda ja mootori võimsust mõjutavate osade ja varustuse erimärgistus peab vastama määruse (EL) nr 168/2013 artikli 39 lõigetele 2 ja 3, et õigusaktide täitmise eest vastutavatel ametiasutustel oleks võimalik kontrollida, kas kasutuses olevale sõidukile paigaldatud osad ja varustus sobivad tüübikinnituse saanud sõidukile.

1.3.   Reguleerimisala

Kõik määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 2 nimetatud L-kategooria sõidukid, välja arvatud (alam)kategooriad L3e-A3, L4e-A3 ja L5e.

2.   Üldnõuded

2.1.   Tootja peab tagama kinnitusasutuse ja tehnilise teenistuse varustamise vajaliku teabega ning vajaduse korral vajalike sõidukite, jõuallikate, osiste ja eraldi seadmestikega, et nad saaksid kinnitada käesoleva määruse nõuete täitmist.

2.2.   Tootja peab tüübikinnituse taotluses kinnitama, et ta kohustub mitte turustama vahetatavaid osiseid, mis võimaldavad suurendada asjaomase (alam)kategooria suhtes kohaldatavat mootori võimsust.

2.3.   Mitteidentsete osade vahetatavus osa tüübikinnitust omavate sõidukite vahel

2.3.1.   Järgmiste osade individuaalne või kombineeritud vahetatavus ei tohi suurendada mootori võimsust sel määral, et see ületab tüübikinnituse tähenduses mõõdetud ja teatatud väärtusi, ning sõiduki suurim kiirus ja/või asjaomase kategooria maksimaalne püsinimivõimsus ja/või kasulik võimsus peavad igal juhul jääma IV lisa punktis 4.1.4 toodangu vastavusnõuetega ette nähtud piiridesse (edaspidi „tootmispiirid”):

2.3.1.1.

kahetaktilise mootoriga sõidukitel: silindri ja kolvi kombinatsioon, karburaator või kütusepihusti(d), sisselasketoru, väljalaskesüsteem;

2.3.1.2.

neljataktilise mootoriga sõidukitel: plokikaas, nukkvõll, silindri ja kolvi kombinatsioon, karburaator või kütusepihusti(d), sisselasketoru, väljalaskesüsteem.

2.4.   Mingil juhul ei tohi määruse (EL) nr 168/2013 I lisas sätestatud asjakohase (alam)kategooria sõiduki suurimat kiirust ja/või maksimaalset püsinimivõimsust ja/või kasulikku võimsust ületada, mis tähendab seda, et sõiduki mootori võimsus peab igal juhul jääma IV lisa punktis 4.1.4 ette nähtud tootmispiiridesse.

2.5.   Kett- või hammasrihmülekannete puhul peab hammaste arv olema kantud vedavatele keti- või rihmaratastele.

2.6.   Tootja peab kinnitama, et järgmiste parameetrite muutmine tootja poolt ei suurenda mootori võimsust nii palju, et see ei vasta enam IV lisa punktis 4.1.4 kehtestatud tootmispiiridele: sädeme tekitamine süütesüsteemis, kui see on asjakohane; kütuse toite ja etteande süsteem; õhu sisselaske süsteem koos õhufiltri(te)ga (muutmine või kõrvaldamine); jõuaku konfiguratsioon või elektrienergia elektrimootori(te) jaoks, kui see on asjakohane; jõuülekandeseade ja sõiduki jõuseadme juhtseadis.

2.7.   Kui süüte ajastus on reguleeritav, tuleb mootori võimsuse mõõtmisel eelsüütenurk reguleerida vahemikku, mis on ± 5° mootori suurima võimsuse saavutamiseks vajalikust väärtusest.

2.8.   Tootja peab tagama, et tüübikinnituse saanud sõiduk vastab järgmistele elektroonilise süsteemi ohutuse sätetele, millega piiratakse sõidukite keskkonnamõju ja mootori võimsust.

2.8.1.   Kui sõiduk on varustatud elektrilis(t)e või elektroonilis(t)e kiirust piirava(te) seadme(te)ga, peab sõidukivalmistaja esitama katseid teostavatele asutustele andmed ja tõendid selle kohta, et seadme või selle juhtmestiku ümberehitamine või lahtiühendamine ei suurenda mootori võimsust.

2.8.2.   Iga sõiduk, millele on paigaldatud elektrooniline kontrollseade, peab sisaldama funktsioone, mis takistavad muid muutmisi kui need, mis on tootja poolt lubatud. Tootja peab andma loa muutmiseks juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, hoolduseks, kontrollimiseks, ajakohastamiseks või remondiks.

2.8.3.   Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid ja tööparameetrid peavad olema kaitstud omavolilise ümberehitamise eest ning pakkuma kaitset vähemalt tasemel, mis vastab standardi ISO 15031-7:2001 nõuetele, juhul kui turvalisusega seotud teabevahetus toimub XII lisa 1. liites ette nähtud sideprotokollide ja standarditud diagnostikaliidese abil.

2.8.4.   Mootori võimsuse suurendamise vältimiseks ei tohi arvutikoodiga mootori tööparameetrid olla ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata muudetavad (nt joodetud või kapseldatud arvutiosad, pitseeritud või joodetud arvutikorpused).

2.8.5.   Kõik eemaldatavad kalibreerimismälukiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad ilma erivahendeid ja -meetodeid kasutamata.

2.8.6.   Tootjad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutikoodide süsteeme (nt EEPROMi ehk programmeeritavat elekterkustutusega püsimälu), peavad tõkestama omavolilised ümberprogrammeerimised. Tootjad peavad kasutama omavolilise muutmise vastase kaitse tugevdatud strateegiaid ja kirjutuskaitsefunktsioone, mis nõuavad elektroonilist juurdepääsu tootja välisarvutile, millele peab olema juurdepääs ka sõltumatutel ettevõtjatel, kes kasutavad XV lisas ette nähtud kaitset. Piisava omavolilise muutmise vastase kaitse andvad meetodid, näiteks koodvõtmega andmevahetusprotokoll Keyword 2000, peavad olema kinnitusasutuse poolt heaks kiidetud.

2.8.7.   Pardaarvuti lahtiühendamine sõiduki elektritoitest või sõiduki aku või maanduse rike ei tohi kustutada jõuseadme või mootori juhtseadme(te)sse salvestatud pardadiagnostika veakoode.

3.   L1e-, L2e- ja L6e-(alam)kategooria sõidukeid käsitlevad erinõuded

3.1.   L1e-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukite suurima kiiruse ja/või võimsusepiirangu lubatud hälve on ± 5 % määruse (EL) nr 168/2013 I lisas nimetatud sõiduki suurima valmistajakiiruse ja/või kasuliku võimsuse ja/või maksimaalse püsinimivõimsuse klassifitseerimiskriteeriumist.

3.2.   Sisepõlemismootoriga L1e-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele esitatavad nõuded

3.2.1.   Sisselaskesüsteem

3.2.1.1.

Kõik sisselasketorud peavad olema kinnitatud lõikepoltidega või niisuguste poltidega, mille eemaldamiseks on vaja spetsiaalseid tööriistu. Torudes peab olema vähendatud ristlõikega piirkond, mille kohal on välispinnal märk; selles kohas peab seinapaksus olema vähem kui 4 mm, kui aga kasutatakse elastset materjali (näiteks kummi) siis 5 mm.

3.2.1.2.

Torude mis tahes käsitsemise tulemuseks vähendatud ristlõikega koha muutmise eesmärgil peab olema torude purunemine või mootori täielik ja püsiv mittetöökorras olemine nii kaua, kuni torud on uuesti viidud nõuetele vastavasse seisukorda.

3.2.1.3.

Torudele peab olema kantud loetav märgistus sõidukikategooria või -kategooriate kohta.

3.2.2.   Mootor

3.2.2.1.

Kui mootor on varustatud membraanklapiga/-klappidega, peab see (peavad need) olema kinnitatud taaskasutamist takistavate lõikepoltidega või poltidega, mille eemaldamiseks on vajalikud spetsiaalsed tööriistad.

3.2.2.2.

Pärast paigaldamist ei tohi silindripea tihendi (kui see on kasutusel) maksimaalne paksus ületada 1,3 mm.

3.2.2.3.

Kahetaktiliste mootorite kolb. Kolb ei tohi ülemises surnud seisus katta sisselaskeakent. Sõidukitel, mille mootoris on membraanklapiga/-klappidega juhitav sisselaskesüsteem, ei kohaldata nimetatud nõuet väljalaskeaknaga kattuvate sisselaskeakna osade kohta.

3.2.2.4.

Kahetaktilistel mootoritel ei tohi kolvi 180° pööramine mootori jõudlust suurendada.

3.2.3.   Heitgaasisüsteem

3.2.3.1.

Heitgaasisüsteemi kunstlik ristlõike vähendamine ei ole lubatud. Neljataktilise mootori klapipukse ei loeta kunstlikuks ristlõike vähendamiseks.

3.2.3.2.

Resonaatoritoru (kui on paigaldatud) eemaldamine ei tohi suurendada mootori võimsust.

3.2.3.3.

Väljalasketoru efektiivse pikkuse määravad, summuti(te) sees asuv(ad) väljalaskesüsteemi osa(d) peavad olema kinnitatud summuti(te)sse või paisumiskambrisse/-kambritesse selliselt, et seda (neid) ei ole võimalik eemaldada.

3.5.   Astmeteta käigukast

3.5.1.   Astmeteta käigukasti katted, kui need on olemas, peavad olema kinnitatud vähemalt 2 lõikepoldiga või olema demonteeritavad üksnes spetsiaalsete tööriistade abil.

3.5.2.   Astmeteta käigukasti mehhanism, mis on ette nähtud ülekandesuhte piiramiseks kahe ketta vahelise efektiivse kauguse piiramise kaudu, peab olema täielikult integreeritud ühte või mõlemasse kettasse selliselt, et oleks võimatu muuta efektiivset kaugust üle piiri, millest üleminekul suureneb sõiduki suurim kiirus rohkem kui 10 % võrra sõiduki lubatud suurimast kiirusest ilma kettasüsteemi purustamata. Kui tootja kasutab astmeteta käigukastis sõiduki suurima kiiruse reguleerimiseks vahetatavaid vaherõngaid, ei tohi nende rõngaste täielik eemaldamine suurendada sõiduki suurimat kiirust rohkem kui 10 %.

4.   L3e-A1- ja L4e-A1-(alam)kategooria sõidukeid käsitlevad täiendavad erinõuded

4.1.   L3e-A1- ja L4e-A1-alamkategooria sõidukid peavad vastama ühele punktidest 3.2.1, 3.2.2.1 või 3.2.3.1 ning vastama punktides 3.2.3.2 ja 3.2.3.3 sätestatud nõuetele.

4.2.   Sisselaskesüsteem

Sisselasketorustikku tuleb paigaldada mitte-eemaldatav hülss.

4.2.1.   Kui niisugune hülss paikneb sisselasketorus, tuleb sisselasketoru mootoriploki külge kinnitada lõikepoltidega või poltidega, mida on võimalik eemaldada ainult spetsiaalsete tööriistadega.

4.2.2.   Hülsi kõvadus peab olema vähemalt 60 HRC. Hülsi seinapaksus ei tohi vähendatud ristlõikega kohas olla üle 4 mm.

4.2.3.   Hülsi eemaldamise või muutmise eesmärgil mis tahes käsitsemise tulemuseks peab olema hülsi ja seda toetava osa purunemine või mootori täielik ja püsiv mittetöökorras olemine niikaua, kuni hülss on uuesti viidud nõuetele vastavasse seisukorda.

4.2.4.   Hülsi pinnal või selle lähedal peab olema loetav märgistus sõidukikategooria või -kategooriate kohta.

4.2.5.   Kõik sisselasketorud peavad olema kinnitatud lõikepoltidega või niisuguste poltidega, mille eemaldamiseks on vaja spetsiaalseid tööriistu. Torudes peab olema vähendatud ristlõikega piirkond, mille kohal on välispinnal märk; selles kohas peab seinapaksus olema vähem kui 4 mm, kui aga kasutatakse elastset materjali (näiteks kummi), siis 5 mm.

4.2.6.   Torude mis tahes käsitsemise tulemuseks vähendatud ristlõikega koha muutmise eesmärgil peab olema torude purunemine või mootori täielik ja püsiv mittetöökorras olemine niikaua, kuni torud on uuesti viidud nõuetele vastavasse seisukorda.

4.2.7.   Torudele peab olema kantud määruse (EL) nr 168/2013 artiklite 2 ja 4 ning I lisa nõuetele vastav loetav märgistus sõiduki (alam)kategooria kohta.

4.2.8.   Silindripeas paikneval sisselaskekanalil peab olema vähendatud ristlõikega piirkond. Kogu sisselaskekanalis ei tohi olla rohkem vähendatud ristlõikega kohti (välja arvatud klapipesade piirkonnas).

4.2.9.   Sisselaskekanali mis tahes käsitsemise tulemuseks vähendatud ristlõikega koha muutmise eesmärgil peab olema toru purunemine või mootori täielik ja püsiv mittetöökorras olemine niikaua, kuni mootor on uuesti viidud nõuetele vastavasse seisukorda.

4.2.10.   Silindripeale peab olema kantud määruse (EL) nr 168/2013 artikli 39 nõuetele vastav loetav märgistus sõiduki kategooria kohta.

4.2.11.   Punktis 4.2 kirjeldatud vähendatud ristlõikega koha läbimõõt võib varieeruda vastavalt asjaomase sõiduki (alam)kategooriale.

4.2.12.   Valmistaja peab ära näitama vähendatud ristlõikega koha/kohtade läbimõõdu(d) ja tõendama kinnitusasutusele ja tehnilisele teenistusele, et nimetatud vähendatud ristlõikega koht on gaaside läbipääsu suhtes kõige kriitilisem ja et ei esine teisi kohti, mis ümberehituse korral võiksid mootori jõudlust suurendada.

5.   Täiendavad erinõuded muude (alam)kategooriate kohta, mis jäävad punkti 1.3 reguleerimisalasse

5.1.   L3e-A2- või L4e-A2-alamkategooria sõidukite puhul ei tohi ühegi samasse tüüpi kuuluva variandi või versiooni maksimaalne püsinimivõimsus ja/või kasulik võimsus ületada kõnealuse võimsuse kahekordset suurust.

5.2.   Tootja peab kinnitama, et allpool loetletud parameetrite ja osiste muutmine ja vahetamine ei põhjusta:

—	alamkategooriate L3e-A2 ja L4e-A2 sõidukitel maksimaalse püsinimivõimsuse ja/või kasuliku võimsuse kahekordset ületamist või

—	L7e-kategooria sõidukitel mootori lubatud võimsuse ületamist;

5.2.1.   sädeme tekitamine süütesüsteemis, kui see on asjakohane;

5.2.3.   kütuse toite ja etteande süsteem;

5.2.4.   õhu sisselaske süsteem koos õhufiltri(te)ga (muutmine või kõrvaldamine);

5.2.5.   jõuülekandeseade;

5.2.6.   juhtseadis(ed), mis kontrollib/kontrollivad sõiduki jõuseadme jõudlust;

5.2.7.   mootori mis tahes täielikku laadimist piirava osise kõrvaldamine (mehhaaniline, elektriline, struktuuriosa jne), mis muudab määruse (EL) nr 168/2013 II lisa kohaselt lubatud mootori võimsust.

III LISA

Tüübikinnitusmenetluse korra suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Tüübikinnitusprotsess

1.1.

Sõiduki tüübikinnitustaotluse saamisel peab kinnitusasutus: 1.1.1. kontrollima, et kõik ELi tüübikinnitustunnistused, mis on väljastatud sõiduki tüübikinnitusele kohaldatavate õigusaktide alusel, hõlmavad sõiduki tüüpi ning vastavad ettenähtud nõuetele; 1.1.2. kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas sõiduki teatise tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohasest õigusaktist tulenevas infopaketis ja selle alusel välja antud ELi tüübikinnitustunnistustes; 1.1.3. kui mõni teatise jaotis ei sisaldu ühegi õigusakti infopaketis, kontrollima, kas kõnealune osa või parameeter vastab teatmikus esitatud andmetele; 1.1.4. kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud kõigi asjaomaste õigusaktide alusel antud tüübikinnituste osas vastavalt kinnitatud teabepaketi asjaomastele andmetele; 1.1.5. vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust; 1.1.6. vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida määruse (EL) nr 168/2013 II lisas sätestatud seadmete olemasolu; 1.1.7. vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida, kas gaaskütusesüsteeme käsitlevad nõuded on täidetud.

2.   Tehniliste kirjelduste kombinatsioon

2.1.

Esitatavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada mitmesuguste tüübikinnitust taotlevate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumide alusel: 2.1.1. sõiduki tüüp, variandid ja versioonid; 2.1.2. sõiduki ja võimsuse tüüpkond; 2.1.3. ülekanne; 2.1.4. kere liik; 2.1.5. uste arv; 2.1.6. istekohtade arv.

3.   Erisätted

3.1.

Kui asjaomaste õigusaktide põhjal välja antud tüübikinnitustunnistused ei ole kättesaadavad, peab kinnitusasutus: 3.1.1. korraldama iga asjaomaste õigusaktiga nõutud katsed ja kontrollimised; 3.1.2. kontrollima, kas sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud andmetele ja kas need vastavad kõigis asjaomastes õigusaktides esitatud tehnilistele nõuetele; 3.1.3. vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust; 3.1.4. vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida määruse (EL) nr 168/2013 II lisas sätestatud seadmete olemasolu; 3.1.5. vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida, kas gaaskütusesüsteeme käsitlevad nõuded on täidetud.

4.   Alamkategooriate (L3e/L4e)-A2 ja (L3e/L4e)-A3 mootorrataste ümberehitamist käsitlevad sätted

4.1.   Üldteave

Ümberehitamise sätteid kohaldatakse üksnes alamkategooriate (L3e/L4e)-A2 ja (L3e/L4e)-A3 külgkorviga ja külgkorvita mootorrataste suhtes (ja vastupidi).

4.2.   Alamkategooria (L3e/L4e)-A2 mootorratta ümberehitamine (L3e/L4e)-A3 mootorrattaks ja vastupidi on lubatud üksnes järgmistes kontrollitud tingimustes.

4.2.1.   Tüübikinnitus

Tüübikinnituse saamiseks peab tootja korraldama eraldi katsed (L3e/L4e)-A2 ja (L3e/L4e)-A3 mootorrataste konfiguratsioonidele ning tõendama tehnilisele teenistusele L3e mootorrataste vastavust käesoleva punkti 4 sätetele, veenma selles kinnitusasutust ning esitama aruande järgmiste nõuete täitmise kohta:

4.2.2.   määruse (EL) nr 168/2013 III peatükis keskkonnamõju ja mootori võimsuse kohta esitatud nõuded ning sama määruse (EL) nr 168/2013 II, V, VI ja VII lisas nimetatud katsed:

4.2.2.1.

määruse (EL) nr 168/2013 V lisas nimetatud I, II, V, VII, VIII ja IX tüübi keskkonnakatsed;

4.2.2.2.

määruse (EL) nr 168/2013 II lisa A osa punktis 2 nimetatud mootori võimsuse nõuded ja katsed;

4.2.2.3.

sõiduki/võimsuse tüüpkonna määratlused (L3e/L4e)-A2 ja (L3e/L4e)-A3 mootorrataste konfiguratsioonide puhul määratakse kindlaks ja teatatakse eraldi.

4.2.3.   Kasutusohutust käsitlevad nõuded: katsed tuleb läbi viia ja nendega seotud nõuded täita määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B osa punktide 2, 4, 14, 17 ja 18 kohaselt;

4.2.4.   (L3e/ L4e)-A2 konfiguratsiooni konstruktsioonikatsed tuleb läbi viia ja nendega seotud nõuded täita määruse (EL) nr 168/2013 II lisa C osa punktide 1 ja 10 kohaselt;

4.2.5.   Välja arvatud punktis 4.1.1.1 loetletud nõuded, tuleb kõik muud määruse (EL) nr 168/2013 II lisas sätestatud nõuded lugeda (L3e/ L4e)-A2 ja (L3e/L4e)-A3 mootorrataste konfiguratsioonidele ühiseks ja võrdväärseks ning mõlemat võimsuse konfiguratsiooni tuleb seetõttu katsetada ja nende kohta teave esitada ainult üks kord. Ümberehitamisest mõjutamata sõiduki süsteemide, osiste, eraldi seadmestike, osade või varustuse jaoks on lubatud kasutada sama katsearuannet.

4.2.6.   Kordumatut ELi tüübikinnituse numbrit omavale L3e-A2-kategooria mootorrattale väljastatakse üks ELi kogu sõiduki tüübikinnitus. Teatise ja tüübikinnitustunnistuse eraldi jaotisesse peab olema märgitud tüübimärgistuse teave, tüübikinnituse number, ümberehitatud sõiduki tehnilised andmed ning sõiduki L3e-A3 konfiguratsiooniks ümberehitamiseks vajalike osade, tarkvara jne kirjeldus.

4.2.7.   Kordumatut ELi tüübikinnituse numbrit omavale L3e-A3-kategooria mootorrattale väljastatakse üks ELi kogu sõiduki tüübikinnitus. Punktis 4.1.2 osutatud teatise erijaotis tuleb lisada L3e-A3 sõiduki tüübikinnitusele.

4.2.8.   Kui tüübikinnituse ajal ei ole kogu teave ümberehitamise kohta kättesaadav, võib täieliku teabe esitada ELi kogu sõiduki tüübikinnituse laienduses. Kui puudu on üksnes teise ELi kogu sõiduki tüübikinnituse number, võib selle lisada ELi kogu sõiduki tüübikinnituse parandusena.

4.2.9.   Elektrooniline teave (L3e/L4e)-A2 või A3 mootorratta kohta

Tootja peab sisestama mootorratta jõuseadme elektrilise juhtploki mälusse asjaomase mootorratta alamkategooria „L3e-A2” või „L3e-A3”, kui (L3e/ L4e)-A2 ehitatakse ümber (L3e/L4e)-A3 konfiguratsiooniks või vastupidi.

4.2.9.1.

Nimetatud elektrooniline teave muudetakse taotluse korral kättesaadavaks loetavas formaadis tavalise skanneri abil kooskõlas XII lisa sätetega.

4.2.9.2.

Nimetatud elektrooniline teave peab olema kaitstud lubamatu muutmise eest II lisa punkti 2.8 kohaselt.

4.2.9.3.

Mootorratta tootja taotlusel võib sõidukile mitte kohaldada punktides 4.2.9.1 ja 4.2.9.2 sätestatud nõudeid kuni 1. jaanuarini 2020 tingimusel, et teatmikule lisatakse põhjalik tehniline põhjendus.

4.2.10.   Tehasest lõpptoodangu väljastamisel, kui üks kahest võimalikust konfiguratsioonist on lõplikult kindlaks määratud, peavad valmistoodangu vastavustunnistusele olema märgitud üksnes sõiduki ühe konfiguratsiooni andmed, kas (L3e/L4e)-A2 või (L3e/L4e)-A3 omad.

4.2.11.   Alamkategooriatest (L3e/L4e)-A2 alamkategooriateks (L3e/L4e)-A3 (ja vastupidi) ümberehitatavatele mootorratastele antakse ainult üks mootorrattatüübi (L3e/L4e)-A2 ja A3 jaoks ettenähtud sõiduki tehasetähis. Sõidukile kinnitataval andmesildil peab olema nimetatud tehasetähis ning kaks ELi tüübikinnituse numbrit koos selgelt esitatud teabega mõlema konfiguratsiooni mootori võimsuse ja püsiva mürataseme kohta.

4.3.   Ümberehitamine

(L3e/L4e)-A2 konfiguratsiooni ümberehitajaks (L3e/L4e)-A3 konfiguratsiooniks (või vastupidi) ning selle kontrollijaks võib olla üksnes mootorratta tootja.

4.3.1.

Tootja peab väljastama sõiduki omaniku taotlusel kinnituse, mis sisaldab vajalikku teavet ümberehitamise kohta, mis on tehasetähise kaudu seotud vastavustunnistusega vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 artikli 38 lõikes 2 esitatud vastavustunnistuse lisas olevale näidisele, ja kinnitama, et tehniliselt on tüübikinnituse saanud L3e mootorratast võimalik ümber ehitada (L3e/L4e)-A2 või (L3e/L4e)-A3 toimivustasemetele.

4.3.2.

Kõnealune tootja kinnitus peab sisaldama järgmist teavet: kogu sõiduki tüübikinnituse numbrid, muudetud andmed (koos viidetega asjaomastele tüübikinnituse numbritele), muudetavate osade ja varustuse lühike kirjeldus ja mõlema konfiguratsiooni tarkvara identifitseerimisnumbrid ja kalibreerimise kontrollimise numbrid. Teatmikule peab olema lisatud täidetud tootja kinnituse näidis.

4.4.   Esmane registreerimine

Liikmesriik ei tohi ära keelata uue (L3e/L4e)-A2 või (L3e/L4e)-A3 mootorratta esmast registreerimist ega nõuda esmase registreerimisega seoses lisakatseid, kui uus mootorratas (L3e/L4e)-A2 ehitatakse ümber (L3e/L4e)-A3 toimivustasemele või vastupidi järgmistel tingimustel:

4.4.1.

punktis 4.2.9 nimetatud tavalise skanneri näit näitab asjaomast (L3e/L4e)-A2 või (L3e/L4e)-A3 konfiguratsiooni ja visuaalse vaatluse põhjal saab järeldada, et kõik mootorratta osad, mis on ümberehitamiseks vajalikud, on muudetud ja/või paigaldatud;

4.4.2.

sõiduki omanik esitab kehtiva vastavustunnistuse, lisades sellele punktis 4.3.1 nimetatud tootja kinnituse.

5.   Mitmeastmeline ELi tüübikinnitusmenetlus

5.1.   Üldteave

5.1.1.

Mitmeastmelise ELi tüübikinnitusmenetluse edukaks läbiviimiseks on vajalik kõigi asjaomaste tootjate ühine tegevus. Selleks peavad kinnitusasutused enne esimese etapi ja edasiste etappide tüübikinnitus(t)e andmist veenduma, et asjaomaste tootjate vahel on olemas kohased kokkulepped dokumentide ja teabe edastamiseks ja omavaheliseks vahetamiseks, et tagada komplekteeritud sõiduki tüübi vastavus kõigile määruses (EL) nr 168/2013 kehtestatud tehnilistele nõuetele. Selline teave peab sisaldama üksikasjalikke andmeid süsteemidele, osistele ja eraldi seadmestikele antud tüübikinnituste ning nende sõidukiosade kohta, mis on mittekomplektse sõiduki osaks, kuid millele ei ole veel antud tüübikinnitust.

5.1.2.

Punkti 5 kohased tüübikinnitused antakse vastavalt sõidukitüübi komplekteerituse astmele ja need peavad hõlmama kõiki varasemate etappide tüübikinnitusi.

5.1.3.

Mitmeastmelises ELi tüübikinnitusmenetluses vastutab iga tootja kõigi tema poolt toodetud või tema poolt varasemale komplekteerimisastmele lisatud süsteemide, osiste või eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest. Ta ei vastuta varasemal etapil tüübikinnituse saanud sõidukiosade eest, välja arvatud juhul, kui ta muudab nimetatud osi sedavõrd, et varem antud tüübikinnitus muutub kehtetuks.

5.2.   Menetlused

Kinnitusasutus peab:

5.2.1.

kontrollima, et sõiduki tüübikinnituse suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaselt välja antud ELi tüübikinnitustunnistused katavad sõiduki tüüpi selle komplekteerituse astmes ja vastavad ettenähtud nõuetele;

5.2.2.

kontrollima kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 artikli 25 lõikega 6, et lõppastmel tüübikinnituse saanud sõiduk vastab sel ajal kõigile kohaldatavatele tehnilistele nõuetele. See hõlmab kõiki mittekomplektsele sõidukile mitmeastmelise menetluse käigus antud tüübikinnitusega hõlmatud nõudeid puudutavate dokumentide kontrolli, isegi kui tüübikinnitus anti erinevale sõiduki (alam)kategooriale;

5.2.3.

tagama kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 artikli 25 lõikega 7, et tüübikinnitusmenetluse valik ei mõjuta kohaldatavaid nõudeid, millele tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama kogu sõiduki tüübikinnituse väljastamise ajal;

5.2.4.

veenduma, et teatmikus on olemas kõik vajalikud andmed, arvestades sõiduki komplekteerituse astet;

5.2.5.

kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatmiku I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase õigusaktiga seonduvas infopaketis ja ELi tüübikinnitustunnistustes; ning kas komplekteeritud sõiduki korral mõni teatmiku I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi õigusakti infopaketis, ning kontrollima, kas asjakohane osa või parameeter vastab teatmikus esitatud andmetele;

5.2.6.

kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud kõigi asjaomaste õigusaktide alusel antud tüübikinnituste osas vastavalt kinnitatud infopaketi asjaomastele andmetele;

5.2.7.

Vajaduse korral kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust.

5.3.   Punktis 4.2.4 nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist vastavalt sõiduki komplekteerituse astmele ja punktis 2.1 sätestatud kriteeriumidele.

6.   Virtuaalsete katsemeetodite eritingimused ja õigusaktid, mille alusel võib tootja või tehniline teenistus virtuaalseid katsemeetodeid kasutada

6.0.   Eesmärgid ja reguleerimisala

6.0.1.

Käesoleva punkti 6 asjakohased sätted käsitlevad virtuaalset katsetamist kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 artikli 32 lõikega 6. Seda ei saa kohaldada artikli 32 lõike 3 teise alapunkti suhtes.

6.0.2.

Käesolevas punktis 6 käsitletakse tootjapoolse katsetamisega seotud teemasid kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 artikli 64 lõikes 1 esitatud nõuetega.

6.1.   Delegeeritud õigusaktide ja nende lisade loetelu

Tabel 3-1

Ülevaade määruses (EL) nr 168/2013 loetletud nõuetest seoses virtuaalse ja tootjapoolse katsetamisega

Määruses (EL) nr 168/2013 loetletud nõuded	Kas kohaldatakse virtuaalset ja/või tootjapoolset katsetamist?	Teema	Piirangud/märkused
II lisa punkt A2	Tootjapoolne katsetamine	Suurima valmistajakiiruse katsemenetlused	Üksnes alamkategooriate L3e-A3, L4e-A3 ja L5e jaoks ning ei sisalda muid mootori jõudluse katseid.
II lisa punkt B1	Tootjapoolne katsetamine	Helisignaalseadmed	Üksnes paigaldamine
II lisa punkt B7	Tootjapoolne katsetamine	Juhi kasutatavad juhtseadised, sh juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus	Üksnes kiirusemõõdik
II lisa punkt B8	Virtuaalne katsetamine	Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus	Üksnes mõõtmed
II lisa punkt B9	Virtuaalne katsetamine	Tahapoole nähtavus	Üksnes paigaldamine; ainult kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 81
II lisa punkt B14	Virtuaalne katsetamine	Rehvide paigaldamine	Üksnes seal, kus kliirens ületab 10 mm
II lisa punkt C13	Tootjapoolne ja virtuaalne katsetamine	Tagumise numbrimärgi koht
II lisa punkt C15	Tootjapoolne katsetamine	Tugihargid	Üksnes punktis 2.5 nimetatud tugihargi kinnitussüsteemid
Määruse (EL) nr 168/2013 artikkel 39	Tootjapoolne katsetamine	Andmesilt ja ELi tüübikinnitusmärk

7.   Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

7.1.   Virtuaalsete katsete skeem

Virtuaalsete katsete kirjeldamisel ja läbiviimisel peab lähtuma järgmisest põhiskeemist:

7.1.1.

eesmärk,

7.1.2.

struktuuri mudel,

7.1.3.

piirtingimused,

7.1.4.

eeldatav koormus,

7.1.5.

arvutused,

7.1.6.

hinnang,

7.1.7.

dokumentatsioon.

7.2.   Arvutisimulatsiooni ja arvutuste alused

7.2.1.   Matemaatiline mudel

Matemaatilise mudeli esitab tootja. See kajastab katsetatava sõiduki, süsteemi ja osiste konstruktsiooni keerukust koos õigusakti nõuetega ja selle piirtingimustega. Samad sätted on kohaldatavad mutatis mutandis osiste või seadmestiku katsetamise korral sõidukist eraldi.

7.2.2.   Matemaatilise mudeli valideerimise protsess

Matemaatiline mudel tuleb valideerida võrreldes tegelike katsetingimustega. Selleks tuleb läbi viia füüsiline katse, et võrrelda matemaatilist mudelit kasutades saadud tulemusi füüsilise katse tulemustega. Katsetulemuste võrreldavust tuleb tõendada. Tootja või tehniline teenistus koostab valideerimisaruande ja esitab selle kinnitusasutusele. Kõigist matemaatilises mudelis või tarkvaras tehtud muudatustest, mis võivad valideerimisaruande kehtetuks muuta, tuleb teatada kinnitusasutusele, kes võib nõuda uue valideerimise läbiviimist. Valideerimisprotsessi skeem on esitatud 3. liites.

7.2.3.   Dokumentatsioon

Tootja peab tegema kättesaadavaks simulatsiooniks ja arvutusteks kasutatavad andmed ning lisavahendid ja need asjakohasel viisil dokumenteerima.

7.2.4.   Vahendid ja tugi

Tehnilise teenistuse taotlusel esitab tootja vajalikud vahendid, sealhulgas asjakohase tarkvara, või võimaldab neile juurdepääsu.

7.2.5.   Lisaks peab tootja osutama asjakohast abi tehnilisele teenistusele.

7.2.6.   Tehnilisele teenistusele juurdepääsu ja toe võimaldamine ei vabasta tehnilist teenistust kohustustest seoses personali oskuste, litsentsitasude maksmise ja konfidentsiaalsusnõude järgimisega.

8.   Virtuaalse katsetamise valideerimise protsess

8.1.

Joonis 3-1 Virtuaalse katsetamise valideerimise protsessi skeem

IV LISA

Toodangu vastavuse suhtes kohaldatavad nõuded

0.   Eesmärgid

0.1.

Toodangu vastavuse kontrollimise korra eesmärgiks on tagada, et iga toodetud sõiduk, süsteem, osis, eraldi seadmestik, osa või varustus vastab kinnitatud tüübile.

0.2.

Kõnealuse korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mida nimetatakse allpool alghindamiseks, ning tootmisega seotud kontrollid, mida nimetatakse toodangu vastavuse tagamise korraks.

1.   Alghindamine

1.1.

Kinnitusasutus peab enne tüübikinnituse andmist kontrollima, et tootja on ette näinud piisavad meetmed ja menetlused, mis tagavad tõhusa kontrolli tootmises olevate sõidukite, süsteemide, osiste või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse üle.

1.2.

Hindamise läbiviimise juhised sisalduvad standardis EN ISO 19011:2011 – „Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised”.

1.3.

Punktis 1.1 osutatud nõude täitmise peab heaks kiitma kinnitusasutus. Kinnitusasutus peab heaks kiitma alghindamise ja toodangu vastavuse tagamise korra vastavalt punktile 2, rakendades vajaduse korral ühte punktides 1.3.1–1.3.3 kirjeldatud meetmeid või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.

1.3.1.

Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise korra kontrollimise viib läbi tüübikinnitust väljastav kinnitusasutus või kinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus.

1.3.1.1.

Läbiviidava alghindamise ulatuse määramisel võib kinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet: 1.3.1.1.1. punktis 1.3.3 kirjeldatud tootja sertifikaat, mida kõnealuse punkti alusel ei tunnustata ega peeta vastuvõetavaks; 1.3.1.1.2. süsteemide, osiste või eraldi seadmestike tüübikinnituse korral sõiduki tootja(te) poolt süsteemi, osise või eraldi seadmestiku tootja ruumides läbi viidud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt vastavad standarditele EN ISO 9001:2008 või ISO/TS16949:2009.

1.3.2.

Alghinnangu võib anda ja/või toote vastavuse tagamise korda kontrollida ka mõne teise liikmesriigi kinnitusasutus või kinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus.

1.3.2.1.

Sellisel juhul koostab teise liikmesriigi kinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähtsust seoses ELi määrustega, mille kohaselt nendele toodetele tüübikinnitus antakse.

1.3.2.2.

Saades tüübikinnitust andva liikmesriigi kinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise liikmesriigi kinnitusasutus viivitamata asjakohase vastavusavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada.

1.3.2.3.

Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1.3.2.3.1. kontsern või ettevõte (nt autotehas XYZ); 1.3.2.3.2. organisatsioon (nt piirkondlik üksus); 1.3.2.3.3. tehased/tootmisüksused (nt 1. mootoritehas (riigis A) – 2. sõidukitehas (riigis B)); 1.3.2.3.4. sõidukite/osiste valik (nt kõik LXe-kategooria mudelid); 1.3.2.3.5. hinnatavad valdkonnad (nt mootorite koostamine, kerede stantsimine ja koostamine, sõidukite koostamine); 1.3.2.3.6. kontrollitud dokumendid (nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord); 1.3.2.3.7. hindamise kuupäev (nt audit läbi viidud alates pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa); 1.3.2.3.8. kavandatud kontrollkäik (nt kk/aaaa).

1.3.3.

Juhul kui toodangu kvaliteet on juba kvaliteedijuhtimissüsteemiga tagatud, võib kinnitusasutus lubada tootja sertifikaadi esitamist, mis vastab rahvusvahelisele EN ISO 9001:2008 või ISO/TS16949:2009 standardile (sellisel juhul peab sertifikaadi reguleerimisala hõlmama kinnitatavat/kinnitatavaid toodet/tooteid) või mõnele muule samaväärsele sertifitseerimisstandardile, mis täidab punktis 1.1 esitatud alghindamise nõuded. Tootja peab esitama sertifitseerimise kohta täpsed andmed ja kohustuma teatama kinnitusasutusele kõigist sertifitseerimise kehtivuse või kohaldamisalaga seotud muudatustest.

1.4.

Sõiduki süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike tüübikinnituse eesmärgil tehtud alghindamisi ei ole sõiduki tüübikinnituse taotlemisel vaja korrata, vaid neid täiendatakse nende tootmisüksuste ja valdkondade hindamistega, mis on seotud kogu sõiduki koostamisega ja mida varasemates hinnangutes ei käsitletud.

2.   Toodangu vastavuse tagamise kord

2.1.

Iga 1958. aasta muudetud kokkuleppele lisatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga ja määrusega (EL) nr 168/2013 kooskõlas olev süsteem, osis, eraldi seadmestik, osa või varustus peab olema valmistatud selliselt, et see vastaks kinnitatud tüübile, täites käesolevas lisas, nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja(de)s ja määruses (EL) nr 168/2013 esitatud nõuded.

2.2.

Kinnitusasutus peab enne määrusele (EL) nr 168/2013 ja 1958. aasta muudetud kokkuleppele lisatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale vastava tüübikinnituse andmist veenduma, et on olemas adekvaatne hindamiskord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad, mis tuleb iga tüübikinnituse korral tootjaga kooskõlastada, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katsed või nendega seonduvad kontrollimised, sh vajadusel määruses (EL) nr 168/2013 ja nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas ette nähtud katsed, mis on vajalikud, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile.

2.3.

Tüübikinnituse omanik peab eelkõige: 2.3.1. tagama, et on olemas tõhus toodangu (sõidukite, süsteemide, osiste, eraldi seadmestike, osiste või varustuse) vastavuse kontrollimise kord ja et seda rakendatakse; 2.3.2. omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks; 2.3.3. tagama katse- või kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse kuni 10 aastase perioodi vältel, mis määratakse täpsemalt kindlaks kokkuleppel kinnitusasutusega; 2.3.4. analüüsima iga liiki katsete või kontrollimiste tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi; 2.3.5. tagama, et iga tootetüübi puhul viiakse läbi vähemalt määruses (EL) nr 168/2013 ja selle delegeeritud ja rakendusaktides ning ka nimetatud ja kohaldatavas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas ette nähtud kontrollid ja katsed; 2.3.6. tagama, et kui kõnealust liiki katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada kinnitatud tüübile vastavuse tagav tootmisprotsess.

2.4.

Järkjärgulise, sega- või mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse puhul võib kogu sõiduki tüübikinnituse andjaks olev kinnitusasutus nõuda igalt asjakohasele süsteemile, osisele või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andnud kinnitusasutuselt käesolevas lisas sätestatud toodangu vastavuse nõuete järgimise spetsiifilisi üksikasju.

2.5.

Kui kogu sõiduki tüübikinnituse andjaks olevat kinnitusasutust ei rahulda punkti 2.4 kohaselt esitatud teave ja ta on sellest kirjalikult teatanud kõnealusele tootjale ning süsteemile, osisele või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andnud kinnitusasutusele, peab kogu sõiduki tüübikinnituse andnud kinnitusasutus nõudma toodangu vastavuse täiendavat kinnitamist auditite või kontrollide abil, mis viiakse läbi kõnealuste süsteemide, osiste või eraldi seadmestike tootja(te) tehas(t)es ning mille tulemused tehakse viivitamata asjaomasele kinnitusasutusele kättesaadavaks.

2.6.

Kui kohaldatakse punkte 2.4 ja 2.5 ning kogu sõiduki tüübikinnituse andnud kinnitusasutuse arvates ei ole täiendava auditi või kontrolli tulemused rahuldavad, peab tootja tagama võimalikult kiiresti toodangu vastavuse taastamise parandusmeetmete abil, mis rahuldavad süsteemi, osise või eraldi seadmestiku tüübikinnituse andnud kinnitusasutust.

3.   Jätkuva vastavustõendamise kord

3.1

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid, kasutades selleks korralisi auditeid. Selleks peab tootja võimaldama juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise, ladustamise ja turustamisega seotud tegevuskohtadele ning esitama kogu kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni ja aruannetega seotud vajaliku teabe.

3.1.1.

Selliste korraliste auditite abil teostatakse tavaliselt käesoleva lisa punktides 1 ja 2 (alghindamine ja toodangu vastavuse tagamise kord) sätestatud menetluste jätkuva tõhususe seiret.

3.1.1.1.

Tehniliste teenistuste (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt punkti 1.3.3 nõuetele) sooritatud järelevalvetoimingud tuleb alghinnangu menetluste suhtes lugeda punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.

3.1.1.2.

Kinnitusasutus viib neid tõendamisi (muid, kui punktis 3.1.1.1 nimetatud) läbi nii sageli, et see võimaldab tagada punktide 1 ja 2 kohaselt läbiviidavate asjakohaste vastavuse tõendamise menetluste läbivaatamise ajavahemike järel, mille määrab kinnitusasutus varasemate kogemuste põhjal.

3.2.

Iga läbivaatamise ajal tuleb kontrollijale kättesaadavaks teha katsete ja kontrollide protokollid ja tootmisaruanded, eriti käesoleva lisa punktis 2.2 nõutud katsete ja kontrollide protokollid.

3.3.

Kontrollija võib pisteliselt valida välja näidised katsetamiseks tootja laboris või tehnilise teenistuse ruumides, kus sel juhul viiakse läbi vaid füüsilisi katseid. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

3.4.

Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 alusel tehtud katsete kehtivust, peab kontrollija valima välja näidised, mis saadetakse tehnilisele teenistusele selliste füüsiliste katsete tegemiseks, mis vastavad punktis 4 ja määruses (EL) nr 168/2013 või selle delegeeritud õigusaktides osutatud ÜRO Euroopa Majandusnõukogu eeskirjades toodangu vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.

3.5.

Kui selliste kontrollimiste või seireandmete läbivaatamise ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab kinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

3.6.

Kui määruse (EL) nr 168/2013 või selle delegeeritud õigusaktide kohaselt nõutakse vastavust ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja sätetele, võib tootja omal valikul järgida käesoleva lisa sätteid, mis on võrdväärseks alternatiiviks vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja toodangu vastavust käsitlevatele nõuetele. Kui aga kohaldatakse punkte 3.5 või 3.6, tuleb kõiki ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades toodangu vastavusele esitatud üksiknõudeid täita kinnitusasutust rahuldaval viisil seni, kuni kinnitusasutus otsustab, et vastavus nõuetele on taastatud.

4.   Toodangu vastavuse katse nõuded punktis 3.4 osutatud toote vastavuse kontrolli ebarahuldava taseme puhul

4.1.   Keskkonna- ja mootori võimsuse nõuded

4.1.1   I tüübi katse (heitkogused pärast külmkäivitust); II tüübi katse (suurenenud tühikäigu heitkogused) ja VII tüübi katse (süsinikdioksiidi heite mõõtmine, kütusetarbimine, elektrienergia tarbimine ja ühe laadimisega läbitava vahemaa kindlaksmääramine)

4.1.1.1.   Sõiduk peab olema valmistatud sõiduki kinnitatud tüübile vastavalt.

4.1.1.2.   Punktis 4.1.1.1 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia asjakohased toodangu vastavuse kontrollid.

4.1.1.3.   Ainult sisepõlemismootoriga käitatavad sõidukid

4.1.1.3.1.   Üldjuhul kontrollitakse toodangu nõuetele vastavuse tagamise meetmeid seoses sõidukite summutitoru ja süsinikdioksiidi heidetega määruse (EL) nr 168/2013 artikli 30 lõikes 2 esitatud näidisele vastava tüübikinnitussertifikaadi kirjelduse alusel.

Toodangu nõuetele vastavuse kontrolli aluseks on kinnitusasutuse hinnang tootja kontrollimismenetlusele, et tagada sõiduki vastavus sõidukitüübile summutitoru ja süsinikdioksiidi heitkoguste osas.

Kui kinnitusasutus ei ole tootja kontrollimismenetluse tasemega rahul, võib ta nõuda tootmises olevate sõidukitega kontrollkatsete tegemist.

4.1.1.3.1.1.   Kui summutitoru ja süsinikdioksiidi heitkoguseid tuleb mõõta sõidukitüübi puhul, mille tüübikinnitust on üks kord või mitu korda laiendatud, tehakse katsed katsete tegemise ajal kättesaadava(te) sõiduki(te)ga (esimeses dokumendis või järgnevates laiendustes kirjeldatud sõiduk(id)).

4.1.1.3.1.1.1.   Sõidukite vastavus I tüübi (heitkogused pärast külmkäivitust) ja VII tüübi (süsinikdioksiidi heide) katsenõuetele

4.1.1.3.1.1.1.1.   Tooteseeriast juhuslikult valitud kolme sõidukit katsetatakse määruse (EL) nr 168/2013 artiklite 23 ja 24 nõuete kohaselt. I tüübi saasteainete heitkoguste katse tulemuste keskmise väärtuse suhtes kohaldatakse järgmisi halvendustegureid:

4.1.1.3.1.1.1.1.1.

Kui on võimalik kohaldada määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis a osutatud vastupidavusmeetodit, arvutatakse I tüübi heitkoguste katse tulemuste põhjal välja halvendustegurid kuni kogu läbisõidu kohta ning punktis 4.1.1.3.1.1.1.1.2 nimetatud lineaarset arvutusmeetodit kasutades saadakse tõusu ja nihke väärtused heitekoguse iga saasteaine kohta. Toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse tulemused tuleb välja arvutada järgmise valemi abil: Võrrand 4-1: kus a = tõusu väärtus, mis määratakse kindlaks määruse (EL) nr 168/2013 V lisa A osa kohaselt V tüübi katse abil; b = nihke väärtus, mis määratakse kindlaks määruse (EL) nr 168/2013 V lisa A osa kohaselt V tüübi katse abil; x = saasteaine heitkoguse (HC, CO, NOx, NMHC ja vajaduse korral PM) katse tulemus sissesõidetud sõiduki heite iga saasteaine osas (mitte rohkem kui 100 km jooksul pärast esimest käivitamist tootmisliinil ) mg/km-des; y = toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse tulemus tulenevalt heite igast saasteainest mg/km-des. Toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse keskmised tulemused peavad olema väiksemad määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa A osas kindlaks määratud saasteainete heitkoguste piirmääradest.

4.1.1.3.1.1.1.1.2.

Kui on võimalik kohaldada määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis b osutatud vastupidavusmeetodit, koosneb halvendustegur tõusu ja nihke väärtusest heite iga koostisosa kohta, mis on välja arvutatud V tüübi katse põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 V lisa A osaga. Võrrandit 4-1 kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse tulemuse arvutamiseks tulenevalt heite igast saasteainest (y).

4.1.1.3.1.1.1.1.3.

Kui määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 lõike 3 punktis c sätestatud vastupidavusmeetodit saab kohaldada, tuleb määruse (EL) nr 168/2013 VII lisa A osas ette nähtud kindlaksmääratud halvendustegureid kasutada tõusu väärtustena, jättes nihke väärtuse 0-ks. Võrrandit 4-1 kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimise eesmärgil läbi viidud saasteainete heitkoguste katse keskmiste tulemuste arvutamiseks tulenevalt heite igast saasteainest (y).

4.1.1.3.1.1.1.1.4.

VII tüübi (CO2-heited, kütuse/energia tarbimine ja ühe laadimisega läbitav vahemaa, kui see on kohaldatav) keskmised katsetulemused peavad olema tootja poolt tüübikinnitusel teatatud väärtustest madalamad või nendega võrdsed.

4.1.1.3.1.1.1.1.5.

Kui kahe esimese sõiduki keskmised heitkogused vastavad punktis 4.1.1.3.1.1.1.1 esitatud nõuetele, loetakse toodangu vastavus nõuetele rahuldavaks.

4.1.1.3.1.1.1.2.   Kui kahe esimese sõiduki keskmised heitkogused ei vasta nõuetele, jätkatakse toodangu vastavuse tõendamist järgmiselt.

4.1.1.3.1.1.1.2.1.

Kui kinnitusasutus on tootja antud toodangu standardhälbega rahul, tehakse katsed vastavalt punktile 4.1.1.3.2.

4.1.1.3.1.1.1.2.2.

Kui kinnitusasutus ei ole tootja antud toodangu standardhälbega rahul, viiakse läbi punktile 4.1.1.3.3 vastavad katsed.

4.1.1.3.1.1.1.3.   Sõidukiseeria tootmist peetakse nõuetele vastavaks või mittevastavaks kolme näidissõiduki katsete põhjal pärast summutitoru ja CO2-heitkoguste kohta positiivse või negatiivse otsuse langetamist vastavalt asjakohases tabelis esitatud katsekriteeriumidele.

Kui summutitoru või CO2-heitkoguste suhtes ei jõuta positiivse või negatiivse otsuseni, tehakse katse veel ühe sõidukiga (vt joonis 4-1).

4.1.1.3.1.1.1.4.   Perioodiliselt regenereeruvate süsteemide puhul korrutatakse tulemused tüübikinnituse andmise ajal saadud teguriga Ki.

Tootja soovil võib katsed teha viivitamatult pärast regenereerimise lõppu.

Joonis 4-1

I, II ja VII tüübi katsete läbimise/mitteläbimise kriteeriumid

4.1.1.3.1.1.2.   Olenemata määruse (EL) nr 168/2013 artiklites 23 ja 24 sätestatud nõuetest, viiakse katsed läbi sõidukitel, mis ei ole pärast esmakordset käivitamist tootmisliinil läbinud rohkem kui 100 km.

4.1.1.3.1.1.2.1.   Siiski tehakse tootja soovil katseid kuni 1 000 km läbinud sissetöötatud sõidukitega.

Sel juhul töötab sõiduki sisse tootja, kes ei tohi kõnealuseid sõidukeid ühelgi viisil muuta.

4.1.1.3.1.1.2.2.   Kui tootja palub luba sõiduk sisse töötada (x km, kus x ≤ 1 000 km), võib seda teha järgmisel viisil:

summutitoru ja CO2-heitkoguseid mõõdetakse mitte rohkem kui 100 km pärast esmakordset käivitamist tootmisliinil ja esmakordselt testitud sõiduki „x” kilomeetril (võib olla tüübikinnitusega sõiduk);

heitkoguste evolutsioonitegur (EC) 100 km ja x km vahel arvutatakse järgmiselt:

võrrand 4-2:

EC väärtus võib olla väiksem kui 1.

Järgmistele sõidukitele sissesõitmismenetlust ei kohaldata, kuid nende 100 km heited korrigeeritakse vastavalt EC-le.

Sel juhul määratakse kindlaks järgmised väärtused:

esimese sõiduki puhul väärtus x km juures;

teiste sõidukite puhul mitte rohkem kui 100 km väärtused, korrutatuna evolutsiooniteguriga.

4.1.1.3.1.1.2.3.   Alternatiivse menetlusena võib sõiduki tootja kasutada kindlaksmääratud evolutsioonitegurit väärtusega 0,92 ja korrutada selle teguriga kõik summutitoru ja CO2-heitkoguste 0-kilomeetri juures mõõdetud väärtused.

4.1.1.3.1.1.2.4.   Toodangu vastavuse katsed võib teha müügil oleva kütusega, mille C3/C4 suhe veeldatud naftagaasi puhul on määruse (EL) nr 168/2013 II lisa punktis A1 nimetatud etalonkütuste C3/C4 vahemikus, või mille Wobbe indeks maagaasi või vesiniku ja maagaasi segude puhul asub piirvahemiku kahe äärmise etalonkütuse Wobbe indeksite vahemikus. Sellisel juhul tuleb kinnitusasutusele esitada kütuse analüüs.

4.1.1.3.2.   Toodangu nõuetele vastavus, kui tootja statistilised andmed on kättesaadavad.

4.1.1.3.2.1.   Järgmistes punktides kirjeldatakse menetlust, millega tõendatakse toodangu nõuetele vastavust lähtuvalt summutitoru ja CO2-heitkogustest, kui tootja antud toodangu standardhälve on taas heaks kiidetud.

4.1.1.3.2.2.   Minimaalse suurusega, st kolmest sõidukist koosneva valimi puhul peab valimi koostamise menetlus tagama, et 40 % defektseid tooteid sisaldava partii puhul oleks katse läbimise tõenäosus 0,95 (tootjarisk 5 %) ning 65 % defektseid tooteid sisaldava partii puhul heakskiitmise tõenäosus 0,1 (tarbijarisk 10 %).

4.1.1.3.2.3.   Kasutatakse järgmist menetlust (vt joonis 4-1):

Olgu L määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa A osas nimetatud summutitoru heitkoguste piirmäära naturaallogaritm ja tüübikinnituse CO2-heitkoguste teatatud väärtus:

xi	=	valimi i-nda sõiduki mõõtmisväärtuse naturaallogaritm;
s	=	toodangu standardhälbe hinnang (pärast mõõteväärtuste naturaallogaritmi arvutamist);
n	=	konkreetse valimi number.

4.1.1.3.2.4.   Valimi kohta arvutatakse katse statistiline väärtus, mis määrab piirväärtuse standardhälvete summa ning mis määratletakse järgmiselt:

võrrand 4-2:

4.1.1.3.2.5.   Siis kehtib järgmine:

4.1.1.3.2.5.1.

kui katse statistiline väärtus on suurem kui valimi suhtes tabelis 4-1 esitatud positiivse otsuse väärtus, siis tehakse positiivne otsus;

4.1.1.3.2.5.2.

kui katse statistiline väärtus on väiksem kui valimi suhtes tabelis 4-1 esitatud negatiivse otsuse väärtus, siis tehakse negatiivne otsus;

4.1.1.3.2.5.3.

muudel juhtudel katsetatakse vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 II lisa A osa sätetele ning rakendatakse menetlust ühe ühiku võrra suurendatud valimi suhtes.

4.1.1.3.2.5.4.

Tabel 4-1 Positiivne/negatiivne otsus sõltuvalt valimi suurusest; toodangu vastavus nõuetele, kui tootja statistilised andmed on kättesaadavad Valimi suurus (katsetatud sõidukite kumulatiivne arv) Positiivse otsuse väärtus Negatiivse otsuse väärtus (a) (b) (c) 3 3,327 –4,724 4 3,261 –4,79 5 3,195 –4,856 6 3,129 –4,922 7 3,063 –4,988 8 2,997 –5,054 9 2,931 –5,12 10 2,865 –5,185 11 2,799 –5,251 12 2,733 –5,317 13 2,667 –5,383 14 2,601 –5,449 15 2,535 –5,515 16 2,469 –5,581 17 2,403 –5,647 18 2,337 –5,713 19 2,271 –5,779 20 2,205 –5,845 21 2,139 –5,911 22 2,073 –5,977 23 2,007 –6,043 24 1,941 –6,109 25 1,875 –6,175 26 1,809 –6,241 27 1,743 –6,307 28 1,677 –6,373 29 1,611 –6,439 30 1,545 –6,505 31 1,479 –6,571 32 –2,112 –2,112

4.1.1.3.3.   Toodangu vastavus nõuetele, kui tootja statistilised andmed ei ole rahuldavad või kättesaadavad.

4.1.1.3.3.1.   Järgmistes jaotistes kirjeldatakse menetlust, millega tõendatakse toodangu nõuetele vastavust lähtuvalt summutitoru ja CO2-heitkogustest, kui tootja tõendid toodangu standardhälbe kohta ei ole rahuldavad või kättesaadavad.

4.1.1.3.3.2.   Minimaalse suurusega, st kolmest sõidukist koosneva valimi puhul peab valimi koostamise menetlus tagama, et 40 % defektseid tooteid sisaldava partii puhul oleks katse läbimise tõenäosus 0,95 (tootjarisk 5 %) ning 65 % defektseid tooteid sisaldava partii puhul heakskiitmise tõenäosus 0,1 (tarbijarisk 10 %).

4.1.1.3.3.3.   Summutitoru ja CO2-heitkoguste mõõtmistulemused loetakse logaritmiliselt normaalselt jaotunuteks ning neist tuleb esmalt võtta naturaallogaritmid. Oletame, et arvud mo ja m tähistavad vastavalt minimaalse ja maksimaalse suurusega valimit (mo = 3 ja m = 32) ning n on konkreetse valimi number.

4.1.1.3.3.4.   Kui x1, x2, …, xj on seerias mõõdetud väärtuste naturaallogaritmid ning L on määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa A osas kindlaks määratud saasteaine piirnormi ja CO2 tüübikinnituseks teatatud väärtuse naturaallogaritm, siis:

võrrand 4-3:

4.1.1.3.3.5.   Tabelis 4-2 esitatakse valimi suurusele vastavad positiivsete (An) ja negatiivsete (Bn) otsuste kriteeriumid. Katseseeria statistiliseks tulemuseks on suhe ja selle abil tehakse seeria suhtes positiivne või negatiivne otsus järgmisel viisil:

kui mo ≤ n ≤ m:

4.1.1.3.3.5.1.

seeria kohta positiivne otsus, kui ;

4.1.1.3.3.5.2.

seeria kohta negatiivne otsus, kui ;

4.1.1.3.3.5.3.

mõõdetakse veel üks kord, kui . Tabel 4-2 Positiivne/negatiivne otsus sõltuvalt valimi suurusest; toodangu vastavus nõuetele, kui tootja statistilised andmed on mitterahuldavad või ei ole kättesaadavad Valimi suurus (katsetatud sõidukite kumulatiivne arv) Positiivse otsuse piirväärtus An Negatiivse otsuse piirväärtus Bn (a) (b) (c) 3 –0,80380 16,64743 4 –0,76339 7,68627 5 –0,72982 4,67136 6 –0,69962 3,25573 7 –0,67129 2,45431 8 –0,64406 1,94369 9 –0,61750 1,59105 10 –0,59135 1,33295 11 –0,56542 1,13566 12 –0,53960 0,97970 13 –0,51379 0,85307 14 –0,48791 0,74801 15 –0,46191 0,65928 16 –0,43573 0,58321 17 –0,40933 0,51718 18 –0,38266 0,45922 19 –0,35570 0,40788 20 –0,32840 0,36203 21 –0,30072 0,32078 22 0,27263 0,28343 23 –0,24410 0,24943 24 –0,21509 0,21831 25 –0,18557 0,18970 26 –0,15550 0,16328 27 –0,12483 0,13880 28 –0,09354 0,11603 29 –0,06159 0,09480 30 –0,02892 0,07493 31 0,00449 0,05629 32 0,03876 0,03876

4.1.1.3.3.6.   Märkused

Katse järjestikuste statistiliste andmete arvutamisel on kasulikud järgmised rekursiivsed valemid:

võrrand 4-4:

(n = 2, 3, …; ; v1=0)

4.1.1.3.4.   Tüübikinnituse andnud kinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

4.1.1.3.5   Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsete ja toodangu järelevalve protokollid.

4.1.1.3.6.   Kontrollija võib pisteliselt valida välja näidised tootja laboris katsetamiseks. Minimaalse näidiste arvu võib kindlaks määrata vastavalt tootja enda tehtud kontrolli tulemustele.

4.1.1.3.7.   Kui kvaliteedistandard osutub ebarahuldavaks või kui peetakse vajalikuks kontrollida punkti 9.4.2.2 kohaldamise korral tehtavate katsete kehtivust, peab kontrollija koguma näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teinud tehnilisele teenistusele.

4.1.1.3.8.   Kinnitusasutused võivad läbi viia käesolevas lisas kirjeldatud katseid.

4.1.1.4.   Hübriidelektrijõuallikaga käitatavad sõidukid

Üldjuhul kontrollitakse toodangu nõuetele vastavust tagavaid meetmeid seoses hübriidelektrisõidukite summutitoru ja CO2-heidete, elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaaga määruse (EL) nr 168/2013 artikli 30 lõikes 2 esitatud näidisele vastava tüübikinnitussertifikaadi kirjelduse alusel.

Toodangu vastavuskontrolli aluseks on kinnitusasutuse hinnang tootja kontrollimenetlusele, et tagada sõiduki vastavus sõidukitüübile summutitoru ja CO2-heidete, elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaa osas.

Kui kinnitusasutus ei ole tootja kontrollimenetlusega rahul, võib ta nõuda toodetavate sõidukitega kontrollkatsete tegemist.

Summutitoru ja CO2-heidete nõuetele vastavust kontrollitakse punktides 4.1.1.3.1 ja 4.1.1.3.3 kirjeldatud statistiliste menetluste abil. Sõidukeid katsetatakse vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 II lisa A osas kirjeldatud menetlusele.

4.1.1.5.   Varu-saastetõrjeseadmed

4.1.1.5.1.   Nõuetele vastavuse kontrollimiseks eespool kirjeldatud viisil võetakse tootmises oleva tüübikinnitust omava sõiduki varu-saastetõrjeseadme näidis.

4.1.1.5.2.   Toodang loetakse käesoleva lisa nõuetele vastavaks, kui tootmisseeriast juhuslikult valitud saastetõrjeseadmega varustatud representatiivne algsõiduk vastab määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 23 keskkonnamõju kohta sätestatud nõuetele. Representatiivsele algsõidukile paigaldatud jõuseadme võimsust mõõdetakse määruse (EL) nr 168/2013 II lisa A osas ette nähtud viisil ning see ei tohi ületada esialgse saastetõrjeseadme mootori võimsust, mille ta asendab.

4.1.1.6.   Toodangu nõuetele mittevastavuse korral võetavad meetmed

Kui kontrollimiste käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavusi, tagab kinnitusasutus vajalike sammude astumise toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

4.1.1.7.   Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

4.1.1.7.1.   Sõidukitüübile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 4.1.1.1 nõuded ei ole täidetud.

4.1.1.7.2.   Kui liikmesriik tühistab varem tema enda poolt antud tüübikinnituse, peab ta sellest teisi liikmesriike viivitamata teavitama.

4.1.2.   Toodangu vastavus IV tüübi katsele (kütuseaurud)

Rutiinsel valmistoodangu katsetamisel võib tootja tõendada vastavust, kui valimisse kuuluvad sõidukid vastavad järgmistele nõuetele. Alternatiivselt võib ka läbi viia kogu käesolevas lisas kirjeldatud katsemenetluse. Tootja taotlusel võib kasutada alternatiivset katsemenetlust, kui see menetlus on tüübikinnitusmenetluse käigus esitatud ja tehniline teenistus on selle heaks kiitnud ning ka kinnitusasutus on selle katsemenetlusega nõustunud.

4.1.2.1.   Lekkekatse

4.1.2.1.1.   Heitekontrollisüsteemi õhutusavad atmosfääri isoleeritakse.

4.1.2.1.2.   Kütusesüsteemile avaldatakse rõhku 3,7 kPa ± 0,1 kPa (370 ± 10 mm H2O).

4.1.2.1.3.   Enne kütusesüsteemi isoleerimist rõhuallikast lastakse rõhul stabiliseeruda.

4.1.2.1.4.   Pärast kütusesüsteemi isoleerimist ei tohi rõhk langeda viie minuti jooksul rohkem kui 0,5 kPa (50 mm H2O) võrra.

4.1.2.2.   Õhutuskatse

4.1.2.2.1.   Heitekontrollisüsteemi õhutusavad atmosfääri isoleeritakse.

4.1.2.2.2.   Kütusesüsteemile avaldatakse rõhku 3,7 kPa ± 0,1 kPa (370 ± 10 mm H2O).

4.1.2.2.3.   Enne kütusesüsteemi isoleerimist rõhuallikast lastakse rõhul stabiliseeruda.

4.1.2.2.4.   Heitekontrollisüsteemi õhutusavad atmosfääri viiakse tootmistingimustele.

4.1.2.2.5.   Kütusepaagi rõhk peab langema alla 1,0 kPa (100 mm H2O) kahe minuti jooksul.

4.1.2.3.   Läbipuhumiskatse

4.1.2.3.1.   Läbipuhumisava sisselaskele paigaldatakse seade, mis suudab tuvastada õhu voolukiiruse 0,25 liitrit minutis, ning läbipuhumisava sisselaskega ühendatakse lülitusventiili kaudu piisavalt suur surveanum, et see ei avaldaks läbipuhumissüsteemile märgatavat mõju, või teise võimalusena

4.1.2.3.2.   võib tootja kasutada omal valikul vooluhulgamõõturit, kui kinnitusasutus selle heaks kiidab.

4.1.2.3.3.   Sõiduk peab töötama sellisel viisil, et selgitatakse välja läbipuhumissüsteemi kõik ehituslikud omadused, mis võivad läbipuhumistoimingut takistada, ja märgitakse üles nendega seotud asjaolud.

4.1.2.3.4.   Kuni mootor töötab käesolevas punktis märgitud piirides, määratakse õhuvoolu järgmiselt:

4.1.2.3.4.1.

sisselülitatud seade aitab jälgida rõhu langemist õhurõhu tasemelt tasemeni, mis näitab, et ühe minuti jooksul on heitekontrollisüsteemi voolanud 0,25 liitrit õhku, või,

4.1.2.3.4.2.

kui kasutatakse alternatiivset vooluhulga mõõteseadet, peab näiduks olema vähemalt 0,25 liitrit minutis.

4.1.2.3.4.3.

Tootja taotlusel võib kasutada alternatiivset läbipuhumise katsemenetlust, kui see menetlus on tehnilisele teenistusele esitatud ja viimane on sellega tüübikinnitusmenetluse käigus nõustunud.

4.1.2.4.   Kontrollimeetodid

4.1.2.4.1.   Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

4.1.3.   VIII tüübi mürataseme katse

4.1.3.1.   Sõiduki nõuetele vastavus seoses müratasemega

Valmistatud sõidukid peavad vastama tüübikinnituse saanud sõidukitüübile ja neil peab olema summuti, millega sõidukid olid varustatud tüübikinnituse saamisel ja mis vastab määruse (EL) nr 168/2013 artikli 23 ja VI lisa D osa nõuetele vastava sõidukitüübi kohta.

4.1.3.1.1.   Eespool nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks valitakse tootmisseeriast sõiduk, mille tüüp on saanud punkti 4.1.3 kohaselt tüübikinnituse. Toodang loetakse käesoleva punkti sätetele vastavaks, kui määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa D osas nimetatud katsemeetodi abil mõõdetud müratase ei ületa rohkem kui 3 dB (A) võrra tüübikinnituse ajal mõõdetud väärtust ega rohkem kui 1 dB (A) võrra käesolevas punktis sätestatud piirväärtusi.

4.1.3.2.   Asenduseks kasutatava mitteoriginaalse väljalaskesüsteemi nõuetele vastavus

4.1.3.2.1.   Kõik valmistatud väljalaskesüsteemid peavad vastama tüübile, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva punkti sätetele ja mis täidab määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa D osas asjaomase sõidukitüübi kohta esitatud nõudeid.

4.1.3.2.2.   Eespool nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks valitakse tootmisseeriast väljalaskesüsteem, mille tüüp on saanud punkti 4.1.3 kohaselt tüübikinnituse.

4.1.3.2.3.   Toodang loetakse punkti 4.1.3 nõuetele vastavaks, kui määruse (EL) nr 168/2013 VI lisa D osa nõuded on täidetud ja kui nimetatud lisas osutatud katsemeetodi abil mõõdetud müratase ei ületa rohkem kui 3 dB(A) võrra tüübikinnituse ajal mõõdetud väärtust.

4.1.4.   Toodangu vastavuse nõuetes seoses sõiduki maksimaalse valmistajakiiruse, mootori maksimaalse pöördemomendi, maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja suurima võimsusega esitatavad nõuded

4.1.4.1.   Hälbed sõiduki suurima kiiruse mõõtmisel toodangu vastavuse kontrollimise ajal

Toodangu vastavuse kontrollimise ajal võib sõiduki suurim kiirus erineda ± 5 % võrra väärtusest, mis on määratud tüübikinnituskatse ajal.

4.1.4.2.   Mootori maksimaalse pöördemomendi, maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja suurima võimsuse hälbed toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel

Tabel 4-3

Mootori maksimaalse pöördemomendi, maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja suurima võimsuse mõõtmise hälve sõltuvalt mõõdetud võimsusest

Mõõdetud võimsus	Mootori maksimaalse pöördemomendi, maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja suurima võimsuse lubatud hälve
< 1 kW	≤ 20 %
1 kW ≤ mõõdetud võimsus <11 kW	≤ 10 %
> 11 kW	≤ 5 %

4.1.5.   Toodangu nõuetele vastavuse nõuded seoses töökorras sõiduki massiga.

Töökorras L-kategooria sõiduki mass ei või erineda nominaalväärtusest rohkem kui 8 % võrra mõlemas suunas, mis on töökorras sõiduki massi teatatud nominaalväärtuse negatiivse ja positiivse kõrvalekalde piirnormid määruse (EL) nr 168/2013 I lisa kohaselt.

5.   Töökorras sõiduki massi lubatud kõikumiste läbivaatamine

Olenemata punkti 4 kohaldamisest peavad liikmesriigid komisjonile 31. detsembriks 2019 esitama statistika töökorras sõiduki massi tegeliku kõikumise kohta, mida täheldati toodangu vastavuse kontrollimise käigus. Statistika peab sisaldama andmeid töökorras sõiduki massi kohta tüübikinnitusmenetluse ajal ja toodangu vastavuse hindamise ajal tootmisliinil mõõdetud mis tahes positiivseid või negatiivseid kõrvalekaldeid protsendina tüübikinnitusega töökorras sõiduki massist. Nende andmete põhjal teeb komisjon otsuse, kas punktis 4.1.5 sätestatud suurim lubatud kõikumise määr tuleks läbi vaadata või mitte.

V LISA

Haakeseadiste ja lisaseadiste suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Reguleerimisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse L-kategooria sõidukite haakeseadiste ja lisaseadiste suhtes, kui need on sõidukile paigaldatud.

1.2.

Käesolevas lisas on sätestatud nõuded, millele L-kategooria sõidukite haakeseadised peavad vastama, et 1.2.1. tagada ühilduvus L-kategooria sõidukite ühendamisel erinevat tüüpi haagistega; 1.2.2. tagada sõiduki ja haagise ohutu ühendamine kõikides tingimustes; 1.2.3. tagada ohutud toimingud ühendamisel ja lahtiühendamisel.

2.   Üldnõuded

2.1.

L-kategooria sõidukite haakeseadised peavad olema valmistatud ja kinnitatud hea inseneritava kohaselt ning olema kasutamisel ohutud. Neil peab olema käesoleva määruse kohane eraldi seadmestiku tüübikinnitus või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 55 (1) kohane tüübikinnitus.

2.2.

Haakeseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nende tavakasutusel, õigel hooldamisel ja kuluosade õigeaegsel väljavahetamisel on tagatud haakeseadiste pikaajaline nõuetekohane töötamine.

2.3.

Kõikide haakeseadistega peab olema kaasas paigaldus- ja kasutusjuhend, milles on pädeva isiku jaoks piisavalt teavet haakeseadise sõidukile paigaldamiseks ja selle õigeks kasutamiseks. Juhendid peavad olema liikmesriigi, milles haakeseadist müüakse, ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

2.4.

Tuleb kasutada niisuguseid materjale, mille omadused on standardis asjaomaseks kasutusotstarbeks ette nähtud või millel on tüübikinnituse taotluse juurde kuuluvas dokumentatsioonis esitatud omadused.

2.5.

Kõik niisugused haakeseadise osad, mille ülesütlemine võib põhjustada kahe sõiduki ühenduse katkemise, tuleb valmistada terasest. Muid materjale võib kasutada juhul, kui valmistaja on tõendanud nende võrdväärsust ja seda on kinnitanud tehniline teenistus.

2.6.

Kõigil haakeseadistel peab olema osadevaheline sundlukustus ja suletud asendis peab vähemalt üks sundlukustus olema rakendatud.

2.7.

L-kategooria sõidukitel tuleb haakeseadisega varustatud sõidukite puhul kasutada 1. liite joonisel Ap1-1 kujutatud haakekuuli. Haakeseadise tüüp ja paigaldusviis tuleb valida selliselt, et on tagatud maksimaalne ühilduvus mitmesuguste haagisetüüpidega. Kui punktis 2.8 esitatud nõuded on täidetud ja kui haagistelt ei nõuta ühilduvust ning vastastikku vahetatavust (tüübikohased kombinatsioonid), võib kasutada teistsuguseid seadmeid kui haakekuulid.

2.8.

Haakeseadised tuleb konstrueerida selliselt, et nad vastavad punktides 2.9, 2.10, 2.11 ning punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele haakeseadiste kasutamise, asukoha, liikuvuse ja tugevuse kohta.

2.9.

Haakeseadised tuleb konstrueerida ja paigaldada selliselt, et saavutatakse heale inseneritavale vastav maksimaalne ohutus; see käib ka haakeseadise kasutamise kohta.

2.10.

Ühel inimesel peab olema võimalik sõidukeid ühendada ja lahti ühendada ilma tööriistu kasutamata.

2.11.

Lahtivõetavaid haakeseadiseid peab olema võimalik ohutult käsitsi ilma tööriistadeta kasutada.

2.12.

Haakeseadiste või sõidukite tootjad peavad turule toodavatele toodetele lisama kõigis ametlikes keeltes tarbijatele ettenähtud juhised ja teabe, milles käsitletakse mõju juhitavusele haagisega L-kategooria sõidukiga sõitmisel.

3.   Paigalduskohale esitatavad nõuded

3.1.

Sõidukitele paigaldatud haakeseadised peavad olema sellised, et neid oleks võimalik takistusteta ja ohutult kasutada.

3.2.

Sõidukitele paigaldatud haakekuulid peavad vastama 1. liite joonisel Apl-2 kujutatud geomeetrilistele tingimustele.

3.3.

Kui tegemist on mõne muu haakeseadise kui haakekuuliga, peab selle haakepunkti kõrgus võrduma horisontaalses asendis haagise tiisli haakepunkti kõrgusega täpsusega ± 35 mm.

3.4.

Pukseerimiskronsteinide kuju ja mõõtmed peavad vastama sõidukivalmistaja nõuetele kinnituspunktide ja vajalike täiendavate kinnitusvahendite kohta.

3.5.

Tuleb pidada kinni sõidukivalmistaja nõuetest haakeseadise tüübi, haagise lubatud massi ja haakepunktile rakenduva lubatud staatilise vertikaalkoormuse kohta.

3.6.

Paigaldatud haakeseadis ei tohi takistada tagumise numbrimärgi ja/või valgustuskomponentide nähtavust, vastasel juhul tuleb kasutada haakeseadist, mida on võimalik ilma spetsiaalsete tööriistadeta eemaldada.

3.7.

Pukseerimiskronsteinide tootjad peavad tootele lisama kinnituspunktid, mille külge saab kinnitada täiendavaid haakeseadiseid või seadiseid, mis võimaldavad haagise automaatse peatumise juhuks kui peamine haakeseadis avaneb.

3.7.1.

Kinnituspunktid täiendavale ühendusele ja/või turvatrossi jaoks peavad paiknema selliselt, et kasutamisel täiendav ühendusseadis või turvatross ei piiraks haakeseadise liigendi normaalset liikumist ega häiriks inertspidurisüsteemi normaalset tööd.

3.7.2.

Üksik kinnituspunkt peab paiknema mitte kaugemal kui 100 mm haagise liigendi vertikaalsest kesktasapinnast. Kui see ei ole teostatav, tuleb seadis varustada kahe kinnituspunktiga, mis asetsevad kummalgi pool vertikaalset keskjoont, sellest võrdsel kaugusel, mis ei ületa 250 mm. Kinnituspunkt(id) on praktilise teostatavuse piires võimalikult taga ja kõrgel.

4.   Liikuvusele esitatavad nõuded

4.1.

Sõidukile paigaldamata haakeseadise jaoks peavad olema võimalikud järgmised liikumised. 4.1.1. Igasuguse nurga all kuni vähemalt nurgani 90° mõlemale poole seadise pikikeskjoont peab horisontaalse keskjoone suhtes olema võimalik vertikaalsuunaline kallutus 20° üles ja alla. 4.1.2. Igasuguse nurga all kuni vähemalt nurgani 90° mõlemale poole seadise pikikeskjoont peab olema võimalik vaba aksiaalsuunaline pööramine kolmerattalistel sõidukitel 25° ja kaherattalistel sõidukitel 40°.

4.2.

Igasuguste pöördenurkade korral peavad olema võimalikud järgmised kombineeritud liikumised. 4.2.1. Kaherattalistel sõidukitel, välja arvatud juhul, kui seadet kasutatakse üherattaliste haagiste ühendamiseks, mis kallutuvad koos kaherattalise sõidukiga: 4.2.1.1. vertikaalne kallutus ± 15° koos aksiaalse pöördega ± 40°; 4.2.1.2. aksiaalne pööre ± 30° koos vertikaalse kallutusega ± 20°; 4.2.2. kolmerattalistel või väikestel neljarattalistel sõidukitel: 4.2.2.1. vertikaalne kallutus ± 15° koos aksiaalse pöördega ± 25°; 4.2.2.2. aksiaalne pööre ± 10° koos vertikaalse kallutusega ± 20°.

4.3.

Haakekuule peab olema võimalik haakida ja lahti haakida, kui haakekuuli pikitelg on haakekuuli ja selle hoidiku keskjoone suhtes nurga all: 4.3.1. horisontaalsuunas β = 60° paremale või vasakule; 4.3.2. vertikaalsuunas α = 10° üles või alla; 4.3.3. aksiaalsuunas 10° paremale või vasakule.

5.   Tugevusele esitatavad nõuded

5.1.   Tuleb teostada dünaamilise tugevuse katse (vastupidavuskatse).

5.1.1.   Vastupidavuskatse teostatakse muutuva, ligikaudu sinuisoidaalse koormusega, kusjuures koormustsüklite arv sõltub materjalist. Ei tohi tekkida pragusid ega murdekohti ega muid nähtavaid välimisi kahjustusi või ulatuslikke püsivaid deformatsioone, mis võivad haakeseadise töökindlust negatiivselt mõjutada.

5.1.2.   Dünaamilisel katsel lähtutakse koormamisel alljärgnevalt määratletud D-väärtusest. Staatilist vertikaalkoormust võetakse arvesse katsekoormuse suunas horisontaaltasapinna suhtes sõltuvalt haakepunkti asukohast ja haakepunktile mõjuvast lubatud staatilisest vertikaalkoormusest.

Võrrand 3-1:

,

kus

T	=	pukseeriva sõiduki tehniliselt lubatud maksimaalne mass tonnides
R	=	haagise tehniliselt lubatud maksimaalne mass tonnides
g	=	raskuskiirendus, 9,81 m/s2.

5.1.3.   Parameetrid D ja S, millel katse põhineb, on ära näidatud valmistaja tüübikinnitustaotluses, kusjuures S on maksimaalne lubatud staatiline vertikaalkoormus haakepunktis kilogrammides.

5.2.   Katsemenetlus

5.2.1.   Dünaamiliseks katseks tuleb katsekeha asetada asjakohasele katsestendile ja rakendada jõudu nii, et katsekehale ei mõju peale ettenähtud katsejõu muid täiendavaid jõude ega momente. Kui tegemist on vahelduva jõuga katsetega, ei tohi rakendatava jõu suund ettenähtud suunast erineda rohkem kui ± 10° võrra. Et oleks võimalik vältida määramatute jõudude ja momentide mõjumist katsenäidisele, võib olla vajalik paigutada üks ühenduskoht jõu rakenduspunkti ja teine ühenduskoht sellest piisavale kaugusele.

5.2.2.   Katse sagedus ei tohi ületada 35 Hz. Valitud sagedus peab olema katseseadme ja katsetatava seadise resonantssagedusest selgelt erinev. Terasest haakeseadistel peab koormustsüklite arvuks olema 2 × 106. Muudest materjalidest haakeseadistel võib olla vajalik suurem koormustsüklite arv. Tavaliselt tuleb teostada pragunemiskatse, milleks kasutatakse värvide läbitungimise meetodit; võib kasutada ka teisi võrdväärseid meetodeid.

5.2.3.   Katsetatavad haakeseadised kinnitatakse tavaliselt võimalikult jäigalt katsestendile tegelikku asendisse, milles neid sõidukil kasutatakse. Tuleb kasutada kinnitusdetaile, mis vastavad valmistaja või taotleja spetsifikatsioonile ja on ette nähtud sõidukile kinnitamiseks ja/või omavad võrdväärseid mehaanilisi parameetreid.

5.2.4.   Katsetingimused

5.2.4.1.

Haakeseadiseid tuleb eelkõige katsetada nende esialgses seisukorras nii, nagu need on liikluses kasutamiseks ette nähtud. Valmistaja äranägemisel ja tehnilise teenistuse nõusolekul võib elastseid detaile neutraliseerida, kui see on katsemenetluse seisukohast vajalik ja kui see ei põhjusta katsetulemuste kõrvalekallet.

5.2.4.2.

Katse ajal võib välja vahetada elastsed detailid, mis on kiirendatud katsemenetluse tõttu selgelt üle kuumenenud.

5.2.4.3.

Katsekoormuste rakendamisel võib kasutada spetsiaalseid lõtkuvabasid seadmeid.

5.2.4.4.

Katsetamiseks esitatud seadistel peavad olema kõik konstruktiivsed osad, mis võivad avaldada mõju tugevusele (näiteks plaadid pistikupesadega, võimalikud märgistused jne). Katsepiirkond lõppeb ankurdus- või kinnituspunktides. Sõidukivalmistaja peab teatama ja katseprotokollis ära näitama haakekuuli geomeetrilise asukoha ja haakeseadise kinnituspunktid võrdlusjoone suhtes.

5.2.4.5.

Kõik 2. liite kohased kinnituspunktide suhtelised asukohad võrdlusjoone suhtes tuleb katsestendil taastada. Sõidukivalmistaja peab kogu vajaliku teabe esitama haakeseadise valmistajale.

5.3.   Haakekuulide ja pukseerimiskronsteinide katsetamine

5.3.1.   Katsestendile kinnitatud haakeseadisele teostatakse dünaamiline katse vahelduvat pinget tekitava tõmbekatseseadmega (näiteks resonants-impulsigeneraatoriga). Katse sisaldab järgmist:

5.3.1.1.

Katsekoormuseks peab olema vahelduv jõud, mida rakendatakse haakekuulile nurga 15° ± 1° all, nagu on kujutatud 1. liite joonistel Ap2-2 ja Ap2-2.

5.3.1.2.

Kui kuuli keskpunkt on võrdlusjoonega paralleelsest joonest, millel paikneb lähimatest kinnituspunktidest kõige kõrgemal asetsev kinnituspunkt, kõrgemal (nagu on kujutatud 2. liite joonisel Ap2- 3), tuleb katse teostada nurga all (2. liite joonis Ap2-1).

5.3.1.3.

Kui kuuli keskpunkt on võrdlusjoonega paralleelsest joonest, millel paikneb lähimatest kinnituspunktidest kõige kõrgemal asetsev kinnituspunkt, madalamal (nagu on kujutatud 2. liite joonisel Ap2-3), tuleb katse teostada nurga all (2. liite joonis Ap2-2). Nimetatud nurk valitakse nii, et on võimalik arvestada vertikaalset staatilist ja dünaamilist koormust. Kirjeldatud katsemeetodit kohaldatakse ainult sellisele lubatud staatilisele koormusele, mis ei ületa väärtust:Võrrand 3-2:

5.3.1.4.

Kui on vaja suuremat staatilist koormust, tuleb katsenurka suurendada, et see oleks 20°. Dünaamilised katsed tuleb läbi viia järgmise katsejõuga: võrrand 3-3:

5.3.2.   Üheosalisi haakekuule, sh eemaldatavate, kuid seadmekohaste haakekuulidega haakeseadiseid ja eemaldatavate (v.a vahehoidiku küljest eemaldatavate) ning vahetatavate haakekuulidega pukseerimiskronsteine katsetatakse vastavalt punktile 5.3.1.

5.3.3.   Erinevate haakekuulidega kasutatavat pukseerimiskronsteini katsetatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 55 esitatud katsenõuete kohaselt.

5.4.   Eespool punktis 5.3.1 toodud katsenõudeid kohaldatakse peale haakekuulide ka muude haakeseadiste suhtes.

6.   Haakepead

6.1.

Haakepead peavad olema konstrueeritud selliselt, et neid saab ohutult kasutada 1. liite joonisel Ap 1-1 kirjeldatud haakekuulidega.

6.2.

Piduriteta haagise ühendamiseks ette nähtud haakepea peab olema varustatud täiendava haakeseadisega või vähemalt kinnituspunkti(de)ga täiendava(te) haakeseadise/-seadiste ühendamiseks. Kinnituspunkt(id) peab/peavad olema paigutatud selliselt, et kasutamisel täiendav(ad) haakeseadis(ed) ei piiraks haakeseadise normaalset liikumist.

6.3.

Põhikatseks on vahelduva katsejõuga vastupidavuskatse ja staatiline katse (tõstekatse) igale katsenäidisele.

6.4.

Dünaamilist katset tuleb teostada asjakohase tugevusega haakekuuliga. Haakepea ja -kuul tuleb paigaldada katsestendile vastavalt valmistaja juhendile viisil, mis vastab nende kinnitamisele sõidukile. Katsenäidisele ei tohi peale katsejõu mõjuda muid täiendavaid jõude. Katsejõud peab mõjuma piki haakekuuli keskpunkti läbivat joont, kaldudes tagapool allapoole 15° (vt 3. liite joonis Ap3-1). Vastupidavuskatse sooritatakse järgmise katsejõuga: Võrrand 3-3:

6.5.

Katsetamisel kasutatava haakekuuli läbimõõt peab olema 49 – 0+0;13 mm jäljendamaks kulunud haakekuuli. Tõstejõudu FA tuleb sujuvalt ja kiiresti lisada kuni väärtuseni: võrrand 3-4: ja hoida sellel väärtusel 10 sekundit, kus C = haagise mass (teljekoormuste summa haagisel, mis kannab maksimaalselt lubatud koormat) tonnides.

6.6.

Kui kasutatakse muid haakeseadiseid kui haakekuulid, tuleb vajadusel katsetada haakepead vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 55 nõuetele.

---

(1)  ELT L 227, 28.8.2010, lk 1.

VI LISA

Omavolilist kasutamist takistavate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Nõuded

1.1.

„Sõiduki tüüp seoses omavolilist kasutamist takistavate seadmetega” – sõidukikategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu omavolilist kasutamist takistavate seadmete konstruktsioonilised omadused.

1.2.

Juhtrauaga L1e-kategooria sõidukid töökorras sõiduki massiga > 35 kg ning kategooriate L2e, L3e, L4e ja L5e sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 62 (1) sätestatud asjakohastele nõuetele.

1.2.1.

Juhtrauata L1e-, L2e-, L3e-, L4e- ja L5e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 18 (2) ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud N2-kategooria sõidukitele.

1.3.

Juhtrauaga L6e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 62 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud L2e-kategooria sõidukitele.

1.3.1.

Juhtrauata L6e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 18 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud N2-kategooria sõidukitele.

1.4.

Juhtrauaga L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 62 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud L5e-kategooria sõidukitele.

1.4.1.

Juhtrauata L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 18 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud N2-kategooria sõidukitele.

---

(1)  ELT L 89, 27.3.2013, lk 37.

(2)  ELT L 120, 13.5.2010, lk 29.

VII LISA

Elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Nõuded

1.1.

„Sõiduki tüüp seoses elektromagnetilise ühilduvusega” – sõidukikategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu elektrooniliste osiste konstruktsioonilised omadused, süüteküünlad ja neid kattev isolatsioon ning nende paigaldamise meetod ja asukoht sõidukil.

1.2.

L1e-, L2e-, L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 10 (1) sätestatud nõuetele.

---

(1)  ELT L 254, 20.9.2012, lk 1.

VIII LISA

Välispinnast välja ulatuvaid osasid käsitlevad nõuded

1.   Kaherattaliste mopeedide ja kaherattaliste mootorrataste (külghaagisega või ilma) suhtes kohaldatavad nõuded

1.1.   Üldnõuded

1.1.2.   L1e-, L3e- ja L4e-kategooria sõidukid peavad vastama järgmistele üldnõuetele.

1.1.2.1.   Sõiduki välisküljel ei tohi esineda terava otsaga, teravaid ega eenduvaid osi, mis on suunatud väljapoole ja mille kuju, mõõtmed, nurk, liikumissuund või kõvadus on niisugune, et see suurendab kehavigastuste saamise ohtu või vigastuste tõsidust isikutel, kes õnnetuse korral saavad sõidukilt löögi või kriimustusi. Sõidukid peavad olema konstrueeritud selliselt, et osad ja servad, millega vähemkaitstud liiklejad, näiteks jalakäijad, õnnetuse korral tõenäoliselt kokku puutuvad, vastaksid punktides 1–1.3.8 sätestatud nõuetele.

1.1.2.2.   Sõiduki kõik puudutatavad väljaulatuvad osad ja servad, mis on valmistatud pehmest kummist või plastist või kaetud pehme kummi või plastiga, mille Shore'i kõvadus A on vähem kui 60, loetakse punktides 1.3–1.3.8 esitatud nõuetele vastavaks. Kõvadust mõõdetakse materjalil, mis on paigaldatud sõidukile tavapärasel viisil.

1.1.3.   L1e-, L3e- ja L4e-kategooria sõidukeid käsitlevad erisätted

1.1.3.1.   Sõidukeid hinnatakse punktide 1.2–1.2.4.1 sätete kohaselt.

1.1.3.2.   Sõidukite puhul, mis on varustatud konstruktsiooni või paneelidega, mis on ette nähtud sõidukijuhi või reisijate või pagasi ümbritsemiseks või osaliseks ümbritsemiseks või sõiduki teatavate osiste katmiseks, võib sõidukivalmistaja teise võimalusena kohaldada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 26 M1-kategooria sõidukitele kehtestatud asjakohaseid nõudeid, mis hõlmavad kas sõiduki väljaulatuvaid osi või sõiduki kogu välispinda.

Selle klausli kohaselt hinnatavad asjakohased väljaulatuvad osad peavad olema teatises selgelt kirjeldatud ja kõik ülejäänud välispinnad peavad vastama punktides 1–1.3.8 esitatud nõuetele.

1.1.4.   L4e-kategooriat käsitlevad erinõuded

1.1.4.1.   Kui külghaagis on mootorrattaga ühendatud kas püsivalt või eemaldatavalt, jäetakse mootorratta ja külghaagise vaheline ruum hindamisest välja (vt joonis 8-1).

Joonis 8-1

Ülevalt vaade L4e-kategooria külghaagisega mootorrattale

1.1.4.2.   Kui külghaagise saab mootorrattast eraldada nii, et mootorratast saab kasutada ilma selleta, peab mootorratas ise vastama punktides 1–1.3.8 soolomootorratastele kehtestatud nõuetele.

1.2.   Väljaulatuvate osade hindamine

1.2.1   Sõiduki väljaulatuvate osade kontrollimiseks kasutatakse 1. liite joonisel Ap1-1 esitatud tehnilistele näitajatele vastavat katseseadet.

1.2.2.   Sõiduk tuleb paigutada horisontaalsele pinnale ja hoida püstasendis, kusjuures rool ja juhitav ratas on otse edasiliikumise asendis.

1.2.2.1.   Katsetatavale sõidukile paigutatakse keskmisele inimesele vastav mannekeen või lastakse vastavate füüsiliste omadustega isikul istuda tavalisse sõiduasendisse nii, et rooliseadme vaba liikumine ei ole takistatud. Jalad tuleb asetada ettenähtud jalatugedele ja need ei tohi toetuda käiguvahetuspedaalile ega piduripedaalile.

1.2.3.   Katseseadet liigutatakse pehmete liigutustega mööda katsetatava sõiduki mõlemat külge esiosast tagaossa. Kui katseseade puutub rooli või sellele paigaldatud mis tahes osa vastu, tuleb see pöörata täielikult blokeeritud asendisse ning katset jätkatakse pööramise ajal ja pärast seda. Katseseade peab katse aja olema kokkupuutes sõidukiga või sõitjaga (vt joonis 8-2).

Joonis 8-2

Katseseadme liikumistsoonid

1.2.3.1.   Sõiduki esiots peab olema esimeseks kokkupuutepunktiks ja mööda külge kulgev katseseade peab sisse- ja väljapoole liikudes järgima sõiduki ja sõitja piirjoont, kui see on võimalik. Katseseade peab saama liikuda ka sissepoole ulatuses, mis ei ületa tahapoole liikumise ulatust (st 45° nurga all sõiduki pikikesktasapinna suhtes).

1.2.3.2.   Kui katseseade sõiduki kasutaja käte või jalgadega kokku puutub, lükkab ta need kõrvale ning asjaomased toed (nt jalatoed) peavad saama katseseadmega kokkupuutumisest tulenevalt vabalt pöörelda, üles tõusta, painduda või sirutuda ning neid hinnatakse kõigis kokkupuutest tulenevates vaheasendites.

1.2.3.3.   Tahavaatepeeglite osad ja osised, mis on nõuetekohaselt hõlmatud asjaomase osise tüübikinnitusega, peavad vastama punktides 1–1.3.8 esitatud nõuetele.

1.2.3.4.   Väljaulatuvaid osi, mis võivad katseseadmega igas tavapärase kasutuse asendis kokku puutuda (nt reisija jalatoed nii suletud kui ka väljapööratud asendis), tuleb hinnata tavapärase kasutuse asendis.

1.2.4.   Kui katseseade liigub eespool kirjeldatud viisil piki sõidukit, loetakse katseseadmega kokku puutunud väljaulatuvad osad ja servad kuuluvaks:

—	1. rühma: kui katseseade riivab sõidukiosasid, või

—	2. rühma: kui katseseade põrkub sõidukiosadega kokku.

1.2.4.1.   Väljaulatuvate osade ja servade rühmadesse jagamiseks tuleb katseseadet kasutada kooskõlas joonisel 8-3 esitatud hindamismeetodiga, lähtudes järgmisest põhimõttest:

1. rühm kui 0° ≤ α < 45°, ja

2. rühm kui 45° ≤ α < 90°.

Joonis 8-3

Ülaltvaade katseseadmele, mis riivab sõiduki külge ja põrkab väljaulatuva osaga kokku

1.3.   Erinõuded

1.3.1.   1. rühma raadiust käsitlevad nõuded (kokkupuutel riivamine)

1.3.1.1.   Plaadikujulised osad:

—	üksiku plaadikujulise osa servade ümardusraadius peab olema vähemalt 0,5 mm.

Konstruktsioon, voolundid, kere jms:

—	nurkade ümardusraadius peab olema vähemalt 3,0 mm; „nurk” on kolmemõõtmeline pinnavorm, mis ei ole plaadiserv ega varras.

1.3.1.1.1.   Nurkade ja plaadiservade raadiused määratakse kokkupuutepunkti(de)s katseseadmega ning need jätkuvad või vähenevad järk-järgult suundades, kus katseseade nurga või servaga enam kokkupuutes ei ole.

1.3.1.2.   Vardad:

—	varraste või vardakujuliste osade üldläbimõõt peab olema vähemalt 10 mm;

—	varda otsaservade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,0 mm.

1.3.1.2.1.   Varda otsaservade raadiused määratakse kokkupuutepunkti(de)s katseseadmega ja need võivad vardaotsa ümbermõõdu ulatuses järk-järgult väheneda.

1.3.2.   2. rühma raadiust käsitlevad nõuded (kokkupõrge kokkupuutel)

1.3.2.1.   Plaadid:

—	plaadiservade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,0 mm.

Konstruktsioon, voolundid, kere jms:

—	nurkade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,0 mm.

1.3.2.1.1.   Nurkade ja plaadiservade raadiused määratakse kokkupuutepunktist katseseadmega ning need jätkuvad või vähenevad järk-järgult suundades, kus katseseade nurga või servaga enam kokkupuutes ei ole.

1.3.2.2.   Vardad:

—	varraste või vardakujuliste osade üldläbimõõt peab olema vähemalt 20 mm;

—	varda ja vardakujulise osa üldläbimõõt võib siiski olla väiksem kui 20 mm juhul, kui tema väljaulatuv osa on vähem kui pool tema üldläbimõõdust;

—	varda servade ja otsa ümardusraadius peab olema vähemalt 2,0 mm.

1.3.2.2.1.   Varda otsaservade raadiused määratakse kokkupuutepunkti(de)s katseseadmega ja need võivad vardaotsa ümbermõõdu ulatuses järk-järgult väheneda.

1.3.3.   Tuuleklaasi või voolundi (läbipaistev või mitte) ülaserva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,0 mm või vastasel juhul olema kaetud kaitsva materjaliga vastavalt punktile 1.1.1.2.

1.3.3.1.   Ülaserva piiravad tasapinnad moodustavad 45° nurga horisontaalpinna suhtes (vt joonis 8-4).

Joonis 8-4

Sõidukikasutaja vaade läbi läbipaistva tuuleklaasi

1.3.3.2.   Kui ülaserval on raadius, ei tohi see olla suurem kui tuuleklaasi või voolundi 0,70 kordne paksus ülaserval mõõdetuna.

1.3.3.3.   Tuuleklaase ja voolundeid meenutavad katted, mis paigaldatakse üksnes sõidukikasutaja näidikuploki või valgustusseadme kaitseks ja mis ei ulatu asjaomase näidikuploki või valgustusseadme pinnast kõrgemale rohkem kui 50 mm, ei pea vastama punktides 1.3.3, 1.3.3.1 ja 1.3.3.2 sätestatud nõuetele.

1.3.4.   Rooliseadmele paigaldatud siduri- ja pidurikangide otsad peavad olema tajutavalt sfäärilised ja nende ümardusraadius peab olema vähemalt 7,0 mm. Nende kangide muude välisservade ümardusraadius ei tohi olla väiksem kui 2,0 mm kogu käepideme kasutusala ulatuses. Hindamisel peavad kangid olema mittekasutusasendis.

1.3.4.1.   Kui kangid on kaitsekilpidega täielikult kaetud ega saa seetõttu kokku puutuda sõidukilt hoobi saanud inimesega, loetakse kangid punkti 1.3.4 nõuetele vastavaks.

1.3.5.   Eesmise porikaitse või sellele paigaldatud mis tahes osa esiserva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,0 mm.

1.3.5.1.   Eesmise porikaitse esiserva piiravad kaks vertikaaltasapinda, mis moodustavad 45° horisontaalnurga sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

1.3.5.2.   Kui eesmise porikaitse esiserval on raadius, ei tohi see olla suurem kui porikaitse 0,70 kordne paksus, mõõdetuna esiserval.

1.3.6.   Kütusepaagi pealispinnal asetseva täitekorgi tagaserv, mille vastu sõidukijuht võib end kokkupõrke korral ära lüüa, ei tohi ümbritsevast pinnast välja ulatuda rohkem kui 15 mm ja täitekorki ümbritsev pind peab olema sile või tajutavalt sfääriline. Näide on esitatud joonisel 8-5. Kui taha on paigutatud kaitseseadis, mis tagab, et suhteline väljaulatuvus ei ületa 15 mm, võib kütusepaagi pealispinnal asetseva täitekorgi tagaserv ümbritsevast pinnast rohkem kui 15 mm välja ulatuda.

Joonis 8-5

Kütusepaagi täiteava korgi paigaldamist käsitlevad nõuded

1.3.6.1.   Kütuse täiteava korgid või samasuguse kujuga seadised, mis ei asetse sõidukikasutaja ees või asuvad sõidukikasutaja istekohast allpool, ei ole punkti 1.3.6 nõuetega hõlmatud.

1.3.7.   Süütevõtme peal peab olema tömpide servadega kummist või plastist kaitsekate.

1.3.7.1.   Süütevõtmed, mis ei pea olema sõiduki käitamise ajal süütelukku torgatud, mis ei ulatu pinnast välja või on ümbritseva pinnaga kaetud, mille pea võib selle varre või toru suhtes kokku murda, mis paikneb sõidukikasutaja istekohast allpool või mis ei ole paigaldatud sõidukikasutaja ette, ei pea vastama punktis 1.3.7 sätestatud nõuetele.

1.3.8.   Normaalses püstasendis sõiduki väljapoole suunatud ja väljaulatuvad osad, mis katseseadmega kokku ei puutunud, kuid mis võivad suurendada kehavigastuste saamise ohtu või vigastuste tõsidust isikutel, kes puutuvad nendega kokku kokkupõrke korral sõidukilt lööki saades, peavad olema tömbid.

2.   Kolmerattaliste ja väikeste neljarattaliste sõidukite suhtes kohaldatavad nõuded

2.1.   Üldnõuded

2.1.1.   L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama järgmistele üldnõuetele.

2.1.1.1.

Sõiduki välisküljel ei tohi esineda terava otsaga, teravaid ega eenduvaid osi, mis on suunatud väljapoole ja mille kuju, mõõtmed, nurk, liikumissuund või kõvadus on niisugune, et see suurendab kehavigastuste saamise ohtu või vigastuste tõsidust isikutel, kes õnnetuse korral saavad sõidukilt löögi või keda riivatakse. Sõidukid peavad olema konstrueeritud selliselt, et osad ja servad, millega vähemkaitstud liiklejad, näiteks jalakäijad, õnnetuse korral tõenäoliselt kokku puutuvad, vastaksid punktides 2.1.2–2.1.2.1.4 sätestatud nõuetele.

2.1.2.   L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukeid käsitlevad erisätted

2.1.2.1.

Sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 26 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud M1-kategooria sõidukitele.

2.1.2.1.1.

Võttes arvesse nende sõidukikategooriate konstruktsioonivormide mitmekesisust ning seda, kas sõiduk on tagurdusseadmega varustatud või mitte, võib sõidukitootja kokkuleppel tehnilise teenistuse ja kinnitusasutusega (nt seoses sõidukitüübiga, millel on mootorratta üldine väliskuju, kuid millel on kolm ratast, mistõttu see klassifitseeritakse L5e-kategooria sõidukiks) alternatiivina punktis 2.1.2.1 esitatud nõuetele valida kohaldamiseks punktides 1.1–1.1.2.1 ja 1.2–1.3.8 L1e- ja L3e-kategooria sõidukite suhtes kehtestatud nõuded, mis hõlmavad tüübikinnituseks esitatavate sõidukite spetsiifilisi väljaulatuvaid osi (nt ilma tagurdusseadmeta sõiduki esikahvlitel, ratastel, kaitsekilpidel, poritiibadel ja voolunditel ning tagaosal). Selle klausli kohaselt hinnatavad asjakohased väljaulatuvad osad peavad olema teatises selgelt kirjeldatud ja kõik ülejäänud välispinnad peavad vastama punktides 2–2.1.2.1.4 esitatud nõuetele.

2.1.2.1.2.

Sõidukite puhul, mis on varustatud konstruktsiooni või paneelidega, mis on ette nähtud sõidukijuhi või reisijate või pagasi ümbritsemiseks või osaliseks ümbritsemiseks või sõiduki välispinna teatavate osiste ja osade katmiseks ning mida ei ole võimalik punkti 2.1.2.1.1 alusel nõuetekohaselt hinnata (nt seoses katuse, katusepostide, uste, uksekäepidemete, klaaside, kapotikaane, pagasiluugi, avamisnuppude, koormaplatvormidega), peavad need ülejäänud välispinnad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 26 kehtestatud olulistele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele.

2.1.2.1.3.

L2e-U-, L5e-B-, L6e-BU- ja L7e-CU-kategooria sõidukite puhul peavad servad, millega eespool esitatud sätete kohaselt ei ole võimalik kokku puutuda ning mis asuvad kabiini tagaseina taga, või kui kabiini tagasein puudub, siis tagapool vertikaalsest risttasapinnast, mis läbib kõige tagumise istekoha R-punktist 50 cm tagapool asuvat punkti, olema tömbid, kui nad ulatuvad välja 1,5 mm või rohkem.

2.1.2.1.4.

Nõuetele vastavust kontrollitakse numbrimärgita sõidukil ning seega ei ole numbrimärgi koht või pind hindamisest välja jäetud.

IX LISA

Kütusepaagi suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Üldnõuded

1.1.

„Sõiduki tüüp vastavalt kütusepaagile” – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste aspektide poolest nagu kütusepaagi kuju, suurus ja materjali omadused ning sõidukile paigaldamise ja demonteerimise meetod.

1.2.

Sõidukile paigaldatud üks või mitu kütusepaaki peavad vastama järgmistele üldnõuetele: 1.2.1. Kütusepaagid peavad olema valmistatud materjalidest, mille termilised, mehaanilised ja keemilised omadused on neile ette nähtud kasutustingimustes püsivad. 1.2.2. Kütusepaagid ja nendega seotud osad peavad olema konstrueeritud selliselt, et need ei tekita elektrostaatilisi laenguid, mis võivad põhjustada kütusepaagi ja sõiduki šassii vahel kütuse ja õhu segu süüdata võivaid sädemeid. 1.2.3. Kütusepaagid peavad olema korrosioonikindlad. 1.2.4. Kütusepaagid peavad olema varustatud sobivate seadmetega (nt õhuavad või kaitseklapid), mis automaatselt alandavad mis tahes ülerõhu või töörõhku ületava rõhu. Need seadmed peavad olema konstrueeritud selliselt, et õhu ja kütuse süttimise oht oleks välistatud. 1.2.5. Kütusepaagid tuleb konstrueerida nii, et nende täitmisel lekkida võiv kütus ei satuks sõiduki väljalaskesüsteemile, mootorile ega muudele ajamisüsteemi osadele või sõitjateruumi või pagasiruumi, vaid see saab voolata otse maapinnale. 1.2.6. Kütus ei tohi ülerõhu alandamiseks paigaldatud täitekorgist ega seadmest välja voolata isegi juhul, kui paak on täiesti ümber pööratud. Tilkumist on lubatud maksimaalselt 30 g/min ja seda kontrollitakse punktides 2.1–2.1.4 kirjeldatud katse abil. Kui lekkekiirus näib olevat oma olemuselt ebapüsiv, tuleb tagada maksimaalse lekkekiiruse kindlaksmääramine üheminutilise ajavahemiku jooksul (st ei keskmistata pikema ajavahemiku lõikes). 1.2.7. Kerega sõidukil ei tohi reisijateruumi ega sellega vahetult kokkukuuluvasse ruumi paigaldada kütusepaaki, ka ei tohi kütusepaak moodustada sellise ruumi ühte pinda (nt põrandat, seina, katust ega vaheseina). 1.2.7.1. Käesoleva lisa tähenduses loetakse sõiduk reisijateruumi või muud siseruumi omavaks, kui sellele on paigaldatud turvaklaasid, külguksed, tagauks, küljepostid ja/või katus, mis moodustavad suletud või osaliselt suletud ruumi. Tehniline teenistus peab katsearuandes hindamiskriteeriume selgesõnaliselt põhjendama. 1.2.8. Kütuse täiteava ei tohi asuda reisijateruumis, pakiruumis ega mootoriruumis, kui need on olemas. 1.2.8.1. Vastavalt punktile 1.2.7.1 loetakse sõiduk mootoriruumi või pagasiruumi omavaks, kui sellele on paigaldatud külgpaneelid kombineerituna kapotikaane / mootoriruumi katte ja/või pakiruumi katte / pagasiluugiga moodustavad suletud või osaliselt suletud ruumi. Tehniline teenistus peab katsearuandes hindamiskriteeriume selgesõnaliselt põhjendama. 1.2.9. Kütusepaagid peavad läbima punktide 2.2–2.2.1 kohased tiheduskatsed, milles kasutatakse paakide suhtelise töörõhuga võrreldes kaks korda suuremat siserõhku või 30 kPa suurust ülerõhku, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Selle katse läbiviimiseks tuleb kõik õhuavad sulgeda. Kütusepaak ei tohi katse käigus praguneda ega lekkima hakata, kuid see võib jääda püsivalt deformeerituks. 1.2.9.1. Muust materjalist kui metallist valmistatud kütusepaagid loetakse sellele nõudele vastavaks, kui nad on läbinud punktides 3.4–3.4.1 kirjeldatud katse. 1.2.10. Muust materjalist kui metallist valmistatud kütusepaakide suhtes kohaldatakse lisaks punktides 2.1–2.1.4 kirjeldatud katsetele veel punktides 3–3.7.5.1 ette nähtud katseid.

1.3.

Sõidukile paigaldatud üks või mitu kütusepaaki peavad vastama järgmistele üldnõuetele: 1.3.1. Kütusepaagid peavad olema kinnitatud ja paigaldatud sellisel viisil, et need täidaksid oma ülesannet mis tahes ettenähtavate sõidutingimuste korral. 1.3.2. Kõik sõiduki toitesüsteemi osad ja osised peavad olema raami või kere osadega piisavalt kaitstud kokkupuute eest maapinnal olevate takistustega. Nimetatud kaitsed ei ole kõnealustel osadel või osistel vajalikud, kui sõiduki all paiknevad osad on maapinnast kõrgemal kui vahetult nende ees olevad raami või kere osad. 1.3.3. Kõik toitesüsteemi osad ja osised tuleb projekteerida, valmistada ja paigaldada selliselt, et see oleks vastupidav sellele mõjuda võivale mis tahes sisemisele ja välimisele korrosioonile. Sõiduki konstruktsiooni, mootori ja käigukasti väändest, paindest ja vibratsioonist põhjustatud liikumised ei tohi toitesüsteemi osi või osiseid allutada ebanormaalsele hõõrdumisele ega pingele. 1.3.4. Ajamisüsteemis veeldatud naftagaasi (LPG) ja LPG paake kasutavad sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 67 (1) paigaldust ja varustust käsitlevatele nõuetele, mis on kehtestatud M1-kategooria sõidukitele. 1.3.5. Ajamisüsteemis surumaagaasi (GNG) ja GNG paake kasutavad sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 110 (2) paigaldust ja varustust käsitlevatele nõuetele, mis on kehtestatud M1-kategooria sõidukitele.

2.   Kütusepaakide katsetamine

2.1.   Ümberminekukatse

2.1.1.

Kütusepaak koos kõigi lisaseadmetega asetatakse katseseadmele samamoodi, kui see paigaldataks sõidukile, mille jaoks see on ette nähtud. Sama kehtib ka siseliigrõhu kompenseerimisseadmete kohta.

2.1.2.

Katseseade pöörleb ümber telje, mis on paralleelne sõiduki pikiteljega.

2.1.3.

Katsetamiseks kasutatakse paaki, mille mahust on kord 30 % ja siis 90 % täidetud mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus sarnaneb tavaliselt kasutatavale kütusele (võib kasutada vett).

2.1.4.

Kütusepaak pööratakse paigaldamisasendist 90° vasakule. Sellesse asendisse peab paak jääma vähemalt viieks minutiks. Seejärel pööratakse kütusepaaki samas suunas veel 90°. Paak on selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit. Paak pööratakse tagasi tavaasendisse. Katsevedelik, mis ei ole õhutussüsteemist kütusepaaki tagasi voolanud, kuivatatakse ära ja vajaduse korral asendatakse. Kütusepaak pööratakse paigaldamisasendist 90° paremale. Sellesse asendisse peab paak jääma vähemalt viieks minutiks. Seejärel pööratakse kütusepaaki samas suunas veel 90°. Paak on selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit. Paak pööratakse tagasi tavaasendisse. 90° pööramised peavad toimuma ühe kuni kolmeminutiliste intervallidega.

2.2.   Hüdrauliline survekatse

2.2.1.

Paagi siserõhu hüdraulilise katse puhul kasutatakse isoleeritud kütusepaaki koos kõigi lisaseadmetega. Katsetamiseks kasutatakse paaki, mille mahust on kord 30 % ja siis 90 % täidetud mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus sarnaneb tavaliselt kasutatavale kütusele (võib kasutada vett). Pärast kõikide välisühenduste sulgemist tuleb mootori toiteks ette nähtud toruühenduse kaudu tõsta siserõhk järk-järgult punktis 1.1.9 määratletud rõhuni, mida tuleb hoida vähemalt 60 sekundit.

3.   Muust materjalist kui metallist valmistatud kütusepaake käsitlevad erinõuded

3.1.   Muust materjalist kui metallist valmistatud kütusepaakidel tehakse järgmised täiendavad katsed:

—	läbilaskvuskatse;

—	löögikatse;

—	mehaanilise tugevuse katse;

—	kütusele vastupidavuse katse;

—	kõrgele temperatuurile vastupidavuse katse;

—	tulekindluskatse.

3.2.   Läbilaskvuskatse viiakse läbi täiesti uue kütusepaagiga.

3.2.1.   Määruse (EL) nr 168/2013 V lisa A osas nimetatud tüübi V katsetamise osaks olev läbilaskvuskatse, mille läbiviimiseks käesoleva lisa sätete kohaselt ei ole vaja võtta arvesse katsega seotud difusiooni mõõtmisi, tuleb läbi viia piisaval arvul kütusepaakidel, et katsetamine saaks toimuda punktides 3.3–3.7.5.1 sätestatud nõuete kohaselt.

3.3.   Löögikatse viiakse läbi läbilaskvuskatse läbi teinud kütusepaagil.

3.3.1.   Kütusepaak täidetakse paagi nimimahu ulatuses seguga, mis sisaldab 50 % vett ja 50 % etüleenglükooli või mingit muud jahutusvedelikku, mis ei söövita kütusepaagi materjali ja mille külmumispunkt on madalam kui .

Kütusepaagis olevate ainete temperatuur peab katse läbiviimise ajal olema . Kütusepaak jahutatakse vastavale ümbritseva keskkonna temperatuurile. Kütusepaagi võib täita ka sobivalt jahutatud vedelikuga eeldusel, et kütusepaak jäetakse vähemalt üheks tunniks katsetemperatuurile.

Katsel kasutatakse pendlit. Pendli löögipea on võrdkülgse kolmetahulise püramiidi kujuline ning selle kõverusraadius on tipus ja servadel 3,0 mm. Pendli vabalt liikuva osa mass peab olema 15 kg ± 0,5 kg ja liikumalükatud pendli energia ei tohi olla väiksem kui 30,0 J iga kütusepaagile antud löögi kohta.

Tehniline teenistus võib vabalt valida katsetatavate punktide arvu kütusepaagil ning need punktid peavad asuma kohtades, mida loetakse paagi paigaldamise või selle sõidukil paiknemise asendi suhtes ohtlikeks. Arvesse ei võeta mittemetallist kaitsekatet, kuid raami torustikku või veermiku osasid võib riskihindamisel arvesse võtta.

Löögikatsete läbiviimiseks võib kasutada rohkem kui ühte kütusepaaki eeldusel, et kõik katsetatavad paagid on eelnevalt läbinud läbilaskvuskatse.

Ühessegi katsetatud punktidest ei tohi ühe löögi tulemusel tekkida vedeliku leket.

3.4.   Mehaanilise tugevuse katse viiakse läbi läbilaskvuskatse läbi teinud kütusepaagil.

3.4.1.   Kütusepaak täidetakse paagi nimimahu ulatuses katsevedelikuga, milleks on vesi temperatuuril . Kütusepaagile rakendatakse seejärel paagi suhtelise töörõhuga võrreldes kaks korda suuremat siserõhku või ülerõhku 30 kPa, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Kütusepaak peab jääma suletuks ja rõhu alla vähemalt viieks tunniks ümbritseva keskkonna temperatuuril .

Kütusepaak ei tohi näidata mingeid lekkimise märke ning mitte ükski kütusepaagi ajutine või püsiv deformatsioon ei tohi paaki kasutuskõlbmatuks muuta. Kütusepaagi deformatsioonide hindamisel tuleb arvestada paagi spetsiifilisi paigaldustingimusi.

3.5.   Kütusele vastupidavuse katse viiakse läbi täiesti uute kütusepaaginäidistega ning läbilaskvuskatse läbinud kütusepaaginäidistega.

3.5.1.   Täiesti uue kütusepaagi tasapinnalistelt või peaaegu tasapinnalistelt pindadelt võetakse tõmbekatseks kuus ligikaudu ühepaksust katsekeha. Nende tõmbetugevus ja elastsuspiir määratakse temperatuuril , kui pikenemise kiirus on 50 mm/min. Saadud väärtusi võrreldakse seejärel läbilaskvuskatse läbinud kütusepaakidega läbi viidud samasuguste katsete tõmbetugevuse ja elastsuspiiri väärtustega. Materjal loetakse vastuvõetavaks, kui tõmbetugevuse erinevus ei ole suurem kui 25 %.

3.6.   Kõrgele temperatuurile vastupidavuse katse viiakse läbi läbilaskvuskatse läbi teinud kütusepaakidega.

3.6.1.   Kütusepaak peab olema paigaldatud sõiduki vastavale osale ja täidetakse 50 % nimimahust veega, mille temperatuur on . Katse läbiviimiseks vajalikku varustust koos kütusepaagiga tuleb seejärel hoida 60 minutit ümbritseva keskkonna temperatuuril ning kütusepaagis ei tohi pärast seda ilmneda jääkdeformatsioone ega lekkeid ning see peab olema täiesti kasutuskõlbulik.

3.7.   Tulekindluskatse teostatakse läbilaskvuskatse läbi teinud kütusepaakidega.

3.7.1.   Katsenäidiste ettevalmistamine

3.7.1.1.   Ühe või mitme läbilaskvuskatse läbinud kütusepaagi tasapinnalistelt või peaaegu tasapinnalistelt pindadelt võetakse vähemalt 10 katsekeha pikkusega 125,5 ± 5 mm ja laiusega 12,5 ± 0,2 mm. Kui katsekehade võtmist takistavad kütusepaagi konstruktsioonilised omadused (nt kuju), võib käesoleva katse jaoks ette valmistada ühe või mitu spetsiaalset kütusepaaki, mille parameetrid on samad, kuid mille seintes on rohkem tasapinnalisi või peaaegu tasapinnalisi pindasid. Kõigi näidiste üldine paksus on ± 5 % kõige paksemast näidisest.

3.7.1.2.   Igasse katsekehasse tuleb lõigata kaks joont, millest ühe kaugus otsast on 25 mm ja teise kaugus samast otsast on 100 mm.

3.7.1.3.   Katsekehade servad peavad olema ühtlase kujuga. Saetud servad tuleb siledaks lihvida.

3.7.2.   Katseseadmed

3.7.2.1.   Katsekambriks peab olema laboratooriumi täielikult suletud tõmbekapp, millel on kuumuskindel vaatlusaken. Teatavates katsekambrites võib katsekehast tagantvaate saamiseks kasutada peeglit.

Suitsueemaldusventilaator tuleb katse ajaks välja lülitada ja katse lõppedes kõigi mürgiste põlemisproduktide eemaldamiseks viivitamatult uuesti käivitada.

Katset võib teostada ka sisselülitatud suitsueemaldusventilaatoriga tõmbekapi alla asetatud metallkastis.

Kasti pealmises küljes ja põhjas peavad olema õhustusavad, mis võimaldavad põlemiseks piisava õhu juurdepääsu, kuid ei tekita põleval katsekehal tõmmet.

3.7.2.2.   Laboristatiivil peab olema kaks pöördliigenditel igasse asendisse pööratavat hoidikut.

3.7.2.3.   Kasutatakse gaasiküttel Bunsen- (või Tirill-) tüüpi põletit, millel on 10 mm düüs. Düüsidel ei tohi olla lisaseadmeid.

3.7.2.4.   Kasutatakse traatvõrgust sirmi võrgusilma suurusega 20 ja üldmõõtmetega 100 × 100 mm.

3.7.2.5.   Vaja on veevanni, mille soovitatavad mõõtmed oleksid umbes 150 × 75 × 30 mm.

3.7.2.6.   Vaja on ajamõõtmisseadet (sekundites).

3.7.2.7.   Vaja on mõõtjoonlauda (millimeeterskaalaga).

3.7.2.8.   Vaja on nihikut (mõõtetäpsusega vähemalt 0,05 mm) või samaväärset mõõteseadet.

3.7.3.   Katsemenetlus

3.7.3.1.   Katsekeha kinnitatakse 100 mm märgi poolsest otsast statiivi ühte hoidikusse nii, et katsekeha pikitelg jääb horisontaalseks ja katsekeha põikitelg jääb horisontaalpinna suhtes 45° nurga alla. Katsekeha alla kinnitatakse teise hoidiku külge puhas traatvõrgust sirm, mis asetseb horisontaalselt 10 mm kaugusel katsekeha serva all, kusjuures katsekeha ulatub ligikaudu 13 mm üle sirmi otsa (vt joonis 9-1). Tõmbekapi lauale tuleb asetada veega täidetud vann nii, et sinna koguneksid kõik katse ajal kukkuda võivad hõõguvad tükid.

Joonis 9-1

Tulekindluskatse ülesseadmine

3.7.3.2.   Põleti õhuvarustus tuleb seadistada nii, et põleti leek on sinine ja ligikaudu 25 mm kõrgune.

3.7.3.3.   Põleti tuleb asetada nii, et selle leek puudutab katsekeha välisserva (vt joonis 1) ja samaaegselt käivitatakse ajamõõtja.

Leeki hoitakse kokkupuutes 30 sekundit. Kui katsekehal tekib deformatsioone või katsekeha sulab või kahaneb leegipoolselt küljelt, tuleb leek katsekehaga kontakti säilitamiseks ümber paigutada. Katsekeha tunduv deformeerumine katse ajal võib muuta katsetulemuse kehtetuks.

30 sekundi möödudes või siis, kui leegi esikülg jõuab 25 mm märgini, tuleb põleti tagasi tõmmata. Kui leek jõuab 25 mm märgini varem, tuleb põleti eemaldada katsekehast vähemalt 450 mm kaugusele ja tõmbekapp sulgeda.

3.7.3.4.   Kui leegi esikülg jõuab 25 mm märgini, tuleb ajamõõtjal registreerida aeg sekundites ajana t1.

3.7.3.5.   Ajamõõtja seisatakse, kui põlemine (leegiga või leegita) lõpeb või jõuab vabast otsast 100 mm kaugusel oleva märgini. Aeg registreeritakse ajana t. Kui katsekeha süttib traatvõrgust sirmile kogunenud põlevast materjalist uuesti, võidakse katsetulemus kehtetuks tunnistada.

3.7.3.6.   Kui põlemine ei jõua 100 mm märgini, mõõdetakse mittepõlenud osa pikkus 100 mm märgist piki katsekeha alumist serva ja ümardatakse tulemus lähima millimeetrini. Põlenud osa pikkuseks on 100 millimeetrit, millest on lahutatud mittepõlenud osa pikkus millimeetrites.

3.7.3.7   Kui katsekeha on põlenud 100 mm märgini või sellest üle, arvutatakse põlemiskiirus järgmiselt: ja väljendatud mm/s.

3.7.3.8   Punktides 3.7.3.1–3.7.3.7 kirjeldatud katset korratakse erinevate katsekehadega, kuni kolm katsekeha on põlenud 100 mm märgini või üle selle või kui on katsetatud kümmet katsekeha.

3.7.3.9.   Kui vaid üks katsekeha kümnest põleb 100 mm märgini või üle selle, korratakse punktides 3.7.3.1–3.7.3.7. kirjeldatud katset kuni kümne uue katsekehaga.

3.7.4.   Tulemuste esitamine

3.7.4.1.   Katsearuanne sisaldab vähemalt järgmisi üksikasjalikke andmeid:

—	katsetatud katsekehade arv;

ja iga üksiku katsekeha:

—

tähistus;

—	ettevalmistamise ja ladustamise meetod;

—	paksus, mõõdetud katsekeha pikkuse igas kolmandikus (mm koos vähemalt ühe kohaga pärast koma);

—	põlemisaeg (s);

—	põlemispikkus (mm);

—	märge ja põhjendus, kui katsekeha ei põlenud 100 mm märgini (nt tilkumise, sulamise või põlenud tükkideks lagunemise tõttu);

—	märge, kui katsekeha süttib traatvõrgust sirmile kogunenud põlevast materjalist uuesti.

3.7.4.2.   Kui vähemalt kaks katsekeha on põlenud kuni 100 mm märgini või üle selle, määratakse keskmine põlemiskiirus (väljendatakse millimeetrites sekundis ja arvutatakse välja punktis 3.7.3.7 esitatud valemi kohaselt saadud tulemuste põhjal). Keskmine põlemiskiirus on seega kõigi kuni 100 mm märgini või üle selle põlenud katsekehade põlemiskiiruste keskmine väärtus. Seda väärtust võrreldakse punktides 3.7.5–3.7.5.1 esitatud nõuetega ning punktis 3.7.4.3 nimetatud arvutusi ja kontrolle ei ole vaja teha.

3.7.4.3.   Keskmine põlemisaeg (ACT) ja keskmine põlemispikkus (ACL) tuleb välja arvutada juhul, kui mitte ükski katsekeha kümnest või mitte rohkem kui üks katsekeha kahekümnest on põlenud 100 mm märgini.

Võrrand 9-1:

kus n on katsekehade arv.

Tulemus ümardatakse üles- või allapoole lähima viiesekundilise sammuni. 0-sekundilist põlemisaega siiski ei kasutata. (nt kui põlemise kestus jääb vähem kui 2 sekundi ja 7 sekundi vahele, on keskmine põlemisaeg 5 sekundit; kui põlemise kestus jääb 8 ja 12 sekundi vahele, on keskmine põlemisaeg 10 sekundit; kui põlemise kestus jääb 13 ja 17 sekundi vahele, on keskmine põlemisaeg 15 sekundit jne).

Võrrand 9-2:

kus n on katsekehade arv.

Tulemus väljendatakse lähima 5 mm sammuga (nt märgitakse põlemispikkuseks „vähem kui 5 mm”, kui põlemispikkus on lühem kui 2 mm ja seega ei saa mingil juhul keskmiseks põlemispikkuseks märkida 0 mm).

Kui üks katsekeha 20st põleb kuni 100 mm märgini või üle selle, võetakse põlemispikkuseks (st selle katsekeha puhul (100 – põlemata pikkusi) väärtus) 100 mm.

Võrrand 9-3:

Keskmine põlemiskiirus on seega (keskmine põlemispikkus / keskmine põlemisaeg) (väljendatud millimeetrites sekundis).

Seda väärtust võrreldakse punktides 3.7.5–3.7.5.1 sätestatud nõuetega.

3.7.5.   Muust materjalist kui metallist valmistatud kütusepaagi tulekindlust käsitlevad nõuded

3.7.5.1.   Kütusepaagi materjali keskmine põlemiskiirus, mis on kindlaks määratud punktides 3.7–3.7.4.3 kirjeldatud katsemenetlusega, ei tohi olla suurem kui 0,64 mm/s.

---

(1)  ELT L 72, 14.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 120, 7.5.2011, lk 1.

X LISA

Koormaplatvormide suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Eesmärk

1.1.

Kui L2e-, L5e-B-, L6e-B-, L7e-B- või L7e-C-(alam)kategooria sõidukile on paigaldatud koormaplatvorm, peab sõiduki ja koormaplatvormi koost vastama vähemalt minimaalsetele konstruktsiooninõuetele, et kaupu saaks ohutult transportida.

2.   Nõuded

2.1.

Paigaldatud koormaplatvorm on ette nähtud üksnes kaupade vedamiseks ning see on kinnine või lahtine, põhiliselt sile ja horisontaalne.

2.2.

Koormatud platvormiga ilma juhita L-kategooria sõiduki raskuskese peab asetsema telgede vahel.

2.3.

Platvormi mõõtmed peavad olema järgmised: 2.3.1. Koormaplatvormi pikkus, st kaupade vedamiseks ettenähtud ala kõige rohkem ettepoole ulatuva sisepunkti ja kõige rohkem tahapoole ulatuva sisepunkti vaheline kaugus, mõõdetuna horisontaalselt sõiduki pikitasapinnal, ei tohi olla suurem L-kategooria sõiduki 1,4 kordsest eesmisest või tagumisest rööpmelaiusest olenevalt sellest, kumb on suurem. Seda nõuet ei kohaldata L6e-BU- ja L7e-CU-alamkategooria suhtes. 2.3.2. Koormaplatvormi laius ei tohi ületada koormaplatvormita L-kategooria sõiduki suurimat kogulaiust. 2.3.3. Koormaplatvormile laaditud kauba mahakukkumise vältimiseks tuleb koormaplatvorm varustada piisavate külgkaitsetega.

2.4.

Platvorm peab paiknema sümmeetriliselt L-kategooria sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

2.5.

Koormaplatvormi kõrgus maapinnast ei tohi olla rohkem kui 1 000 mm.

2.6.

Koormaplatvorm tuleb ühendada L-kategooria sõidukiga sellisel viisil, et ei tekiks juhusliku eraldumise ohtu.

2.7.

Platvormi tüüp ja selle paigaldusviis peavad olema sellised, et tavalise koormuse korral jääb juhi vaateväli küllaldaseks ja mitmesugused kohustuslikud valgustus- ja valgussignaalseadmed saaksid korralikult edasi funktsioneerida.

2.8.

Sõiduki tootja peab teatama koormaplatvormi ohutu kandevõime.

2.9.

Koormaplatvormil peavad olema nimikoormuse kinnitamiseks kasutavatele kinnitusvahenditele sobivad kinnituspunktid.

XI LISA

Masside ja mõõtmete suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Otstarve

1.1.

Käesolevas lisas on sätestatud tüübikinnitusnõuded L-kategooria sõidukitele seoses nende masside ja mõõtmetega.

2.   Sõiduki masside spetsifikatsioonide esitamine ja katsenõuded masside spetsifikatsioonide määramiseks

2.1.

ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukitüübile lähtuvalt selle massidest ja mõõtmetest, peab tootja oma tüübikinnitustaotluses seoses sõidukitüübi iga versiooniga, olenemata sõiduki komplekteerituse astmest, esitama andmed järgmiste masside kohta: 2.1.1. töökorras sõiduki mass, nagu on osutatud määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 5; 2.1.2. tegelik mass; 2.1.3. suurim tehniliselt lubatud täismass; 2.1.4. suurimad tehniliselt lubatud teljekoormused; 2.1.5. kohaldatavuse korral suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass; 2.1.6. kohaldatavuse korral suurimad tehniliselt lubatud massid haakepunktis, võttes arvesse, olenevalt asjaoludest, sõidukile paigaldatud või paigaldamiseks sobivate haakeseadiste tehnilisi omadusi; 2.1.7. kohaldatavuse korral lisavarustuse mass; 2.1.8. kohaldatavuse korral pealisehituse mass; 2.1.9. kohaldatavuse korral jõuaku mass.

2.2.

Punktis 2 nimetatud masside määramisel võtab tootja arvesse parimat inseneritava ja parimaid kättesaadavaid tehnilisi teadmisi, et vähendada mehaaniliste rikete ohtu, eelkõige materjali väsimisest tulenevaid ohte, ning et hoida ära teede infrastruktuuri kahjustamist.

2.3.

Punktis 2 nimetatud masside määramisel võtab tootja arvesse sõiduki suurimat konstruktsioonilist kiirust. Kui tootja on paigaldanud sõidukile kiiruspiiriku, peab sõiduki suurim konstruktsiooniline kiirus olema sõiduki kiiruspiirikuga lubatud tegelik kiirus.

2.4.

Punktis 2 nimetatud masside määramisel ei tohi tootja seada piiranguid sõiduki kasutamisele, v.a seoses rehvi koormusvõimega, mida saab kohandada konstruktsioonilisele kiirusele.

2.5.

Mittekomplektsete sõidukite puhul, sealhulgas sadulveokid, mida tuleb edasi komplekteerida, esitab tootja kogu asjakohase teabe järgmise etapi tootjale, nii et käesoleva määruse nõudeid jätkuvalt täidetaks. Esimese alapunkti kohaldamisel määrab tootja koormuse summale vastava massi raskuskeskme asukoha.

2.6.

Kui lisavarustus mõjutab märkimisväärselt sõiduki masse ja mõõtmeid, siis esitab tootja tehnilisele teenistusele sõidukile paigaldatava lisavarustuse asukoha, massi ja raskuskeskme geomeetrilise asukoha telgede suhtes.

2.7.

Kui kinnitusasutus või tehniline teenistus peab seda vajalikuks, nõuavad nad, et tootja teeb inspekteerimiseks kättesaadavaks kinnitatava tüübi representatiivsõiduki.

2.8.

L5e-B-, L6e-BU- ja L7e-CU-alamkategooria sõidukite puhul, mis on ette nähtud kaupade veoks ja toodetud koos vahetatavate pealisehitustega, loetakse nende pealisehituste kogumass nimikoormuse osaks. Sellisel juhul tuleb täita järgmised lisatingimused: 2.8.1. pealisehitus loetakse vahetatavaks, kui seda on šassii kabiinist kerge eemaldada; 2.8.2. teatmikus peab sõiduki tootja esitama andmed suurimate lubatud mõõtmete, pealisehituse kogumassi, raskuskeskme asukoha piirangute kohta ja joonise, kuhu on märgitud kinnitusseadmete asukohad.

2.9.

Tootja poolt kinnitusasutusele esitatavate masside määramiseks peavad olema täidetud katsetingimused ja 1. liites sätestatud nõuded.

3.   Sõidukite mõõtmete esitamine ja katsenõuded mõõtmete määramiseks

3.1.

ELi tüübikinnituse saamiseks sõidukitüübile lähtuvalt selle massidest ja mõõtmetest, peab tootja oma tüübikinnitustaotluses seoses sõidukitüübi iga versiooniga, olenemata sõiduki komplekteerituse astmest, esitama andmed sõiduki järgmiste mõõtmete [millimeetrites] kohta: 3.1.1. sõiduki pikkus, st kaugus sõiduki pikitasapinnaga risti asetseva kahe vertikaaltasapinna vahel, mis on vastavalt kokkupuutes sõiduki esi- ja tagaotsaga; 3.1.2. sõiduki laius, st kaugus kahe tasapinna vahel, mis on paralleelsed sõiduki pikitasapinnaga ja puutuvad sõidukiga kokku selle mõlemal küljel; 3.1.3. sõiduki kõrgus, st kaugus sõiduki toetuspinna ja sõidukiga ülalt kokku puutuva toetuspinnaga paralleelse tasapinna vahel; 3.1.4. sõiduki teljevahe, st standardi ISO 612:1978 punktis 6.4.1 osutatud mõõde; 3.1.5. topeltratastega sõidukite või kolme- või neljarattaliste sõidukite puhul: eesmine ja tagumine rööpmelaius, st standardi ISO 612:1978 punktis 6.5 osutatud vahemaa; 3.1.6. kohaldatavuse korral koormaplatvormi pikkus ja laius.

3.2.

Esitatavate mõõtmete määramiseks peavad katsetingimused ja 1. liite nõuded olema täidetud.

3.3.

Punktis 3.1 nimetatud tegelikud mõõtmed ei tohi erineda tootja teatatud mõõtmetest rohkem kui 3 % võrra.