31.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/100

(1)

Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi rakendamise hindamisel määratleti Euroopa põllumajanduse uute oluliste väljakutsetena kliimamuutused, taastuvenergia, veemajandus, bioloogiline mitmekesisus ja piimatööstuse ümberkorraldamine.

(2)

Sellega seoses esitas komisjon 20. novembril 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise „Ühise põllumajanduspoliitika reformi „tervisekontrolli” ettevalmistamine”. Tuleks arvesse võtta kõnealust teatist ja järgnenud arutelusid selle põhielementide üle Euroopa Parlamendis, nõukogus, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Regioonide Komitees, samuti avaliku konsultatsiooni tulemusel saadud paljusid arvamusavaldusi.

(3)

Ühendust on Kyoto protokolli (4) osalisena kutsutud üles enda olusid arvestades rakendama ja/või täiendama strateegiaid ja meetmeid, mis võimaldavad edendada säästvat ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtvat põllumajandust. Lisaks sellele peavad Kyoto protokolli osalised töötama välja, rakendama, avaldama ja korrapäraselt ajakohastama kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning kliimamuutustega kohanemise tõhustamiseks võetavaid meetmeid sisaldavaid riiklikke programme ning vajaduse korral ka piirkondlikke programme. Sellised programmid hõlmavad muu hulgas põllumajandust ja metsandust. Maaelu arengu toetamist tuleks käesolevas kontekstis jätkuvalt tugevdada. Usaldusväärsed teadusandmed rõhutavad vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid. Ühendust on samuti kutsutud üles uurima kõiki võimalikke viise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Kuigi Euroopa põllumajandus on teistest sektoritest enam kaasa aidanud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisele, kutsutakse põllumajandussektorit ELi globaalse kliimamuutuste strateegia raames suurendama tulevikus heitkoguste vähendamisega seotud jõupingutusi.

(4)

Võttes arvesse veepuuduse ja põudadega seotud tõsiseid probleeme, leidis nõukogu oma 30. oktoobri 2007. aasta järeldustes veepuuduse ja põudade kohta, et asjakohaste ühise põllumajanduspoliitika vahendite raames tuleks jätkuvalt tegeleda veemajanduse küsimustega, kaasa arvatud vee kvaliteet. Euroopa põllumajanduse jaoks on oluline säästev veemajandus, et parandada tõhusust seoses põllumajanduses kasutatava veehulgaga ja paremini kaitsta vee kvaliteeti. Eeldatavate kliimamuutustega seoses esineb põuda tõenäoliselt sagedamini ja suurematel aladel.

(5)

Lisaks rõhutas nõukogu oma 18. detsembri 2006. aasta järeldustes bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise kohta, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on jätkuvalt suur väljakutse, mida veelgi suurendavad kliimamuutused ja nõudlus vee järele ning kuigi selles vallas on tehtud olulisi edusamme, nõuab ühenduse bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamine 2010. aastaks lisajõupingutusi. Euroopa põllumajandusel on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel oluline roll.

(6)

On oluline, et nende ühenduse prioriteetidega seotud tegevusi tugevdatakse jätkuvalt maaelu arengu programmide abil, mis on heaks kiidetud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 (5).

(7)

Innovatsioon võib eelkõige kaasa aidata uute tehnoloogiate, toodete ja töötlemisviiside väljatöötamisele ning toetab seega jõupingutusi seoses kliimamuutuste, taastuvenergia, veemajandamise ja bioloogilise mitmekesisusega. Eriti tuleks nimetatud väljakutseid silmas pidades toetada innovatsiooni, et suurendada vastavate tegevuste tõhusust.

(8)

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) (6) kohase piimakvoodi süsteemi kehtivuse lõppemine 2015. aastal toob piimatootjatele kaasa vajaduse teha konkreetseid jõupingutusi muutuvate tingimustega kohanemiseks, eelkõige ebasoodsates piirkondades. Seetõttu on asjakohane pidada kõnealust konkreetset olukorda samuti uueks väljakutseks, mida liikmesriigid peaksid suutma lahendada, et tagada oma piimandussektori „pehme maandumine”.

(9)

Võttes arvesse nende prioriteetide olulisust, peaksid liikmesriigid oma maaelu arengu programmides ette nägema käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud uute väljakutsetega seotud tegevused.

(10)

Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 on sätestatud, et pidades silmas ühenduse prioriteetide olulist muutumist, võidakse nõukogu otsusega 2006/144/EÜ (7) vastu võetud ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013) läbi vaadata. Seetõttu peaksid lisavahendeid saavad liikmesriigid pärast ühenduse strateegiasuuniste läbivaatamist ka riiklikud strateegiakavad läbi vaatama, et luua raamistik programmide muutmiseks. Kõnealust kohustust tuleks kohaldada üksnes nende liikmesriikide suhtes, kes saavad alates 2010. aastast kasutada nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (8) (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) alusel kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vahendeid ning alates 2011. aastast kõnealuse määruse alusel ühtse otsemaksete kava riiklike ülemmäärade kasutamata summasid, mis nad otsustavad üle kanda EAFRDsse.

(11)

Tuleb kehtestada tähtaeg uute väljakutsetega seotud tegevuste lisamiseks maaelu arengu programmidesse ning muudetud maaelu arengu programmide esitamiseks komisjonile, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega muuta oma maaelu arengu programme, võttes arvesse muudetud ühenduse strateegiasuuniseid ja riiklikke strateegiakavasid.

(12)

Võttes arvesse, et 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktidega nähti ette, et uute liikmesriikide, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, põllumajandustootjad saavad otsetoetusi vastavalt järkjärgulise kohaldamise mehhanismile ning et nende suhtes kohaldatakse ümbersuunamise eeskirju alles alates 2012. aastast, ei pea uued liikmesriigid muutma oma riiklikke strateegiakavasid. Uutele liikmesriikidele maaelu arengu programmide muutmiseks ja esitamiseks kehtestatud tähtaegu tuleks vastavalt kohandada. Võttes arvesse, et Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatakse ümbersuunamise eeskirju alles alates 2013. aastast, ei peaks nende uute liikmesriikide suhtes kohaldama kohustust muuta oma riiklikke strateegiakavasid ja maaelu arengu programme.

(13)

Uusi kohustusi silmas pidades tuleks kohandada maaelu arengu programmide sisuga seotud nõudeid. Tuleks kehtestada tegevuste liikide ja nende võimaliku mõju mittetäielik loetelu, et aidata liikmesriikidel kindlaks teha asjakohased tegevused, mis on seotud uute väljakutsetega maaelu arengu õigusraamistiku kontekstis.

(14)

Selleks et näha abisaajate jaoks ette uute prioriteetidega seotud tegevuste alustamiseks täiendavad stiimulid, tuleks näha ette võimalus kehtestada selliste tegevuste jaoks kõrgemad toetussummad ja -määrad.

(15)

Selleks et tugevdada uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamiseks tehtavat koostööd põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris, tuleks projektipartnerite koosseisu osas võimaldada suuremat paindlikkust.

(16)

Põllumajandustootjatele, keda nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (9) (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) kohaselt makstav otsetoetuse vähenemine märkimisväärselt mõjutab, tuleks alates 2011. eelarveaastast anda ümberkorraldamise läbiviimiseks toetust, mis on ajutine, järjest vähenev ja mittediskrimineeriv. Kõnealust toetust tuleks anda maaelu arengu programmide kaudu, et aidata asjaomastel põllumajandustootjatel kohaneda muutuvate tingimustega oma põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku majandustegevuse ümberkorraldamise teel.

(17)

Selleks et võimaldada põllumajanduse keskkonnamõju tekitavatele toetustele rohkem paindlikkust, peaks liikmesriikidel olema võimalik lõpetada põllumajanduse keskkonnakohustuste täitmine ning anda samaväärset toetust esimese samba raames, tingimusel et arvestatakse abisaaja majandushuve ja õiguspäraseid ootusi ning et säilib üldine keskkonnaalane kasu.

(18)

Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati põhimõte, mille kohaselt jäetakse põllumajandustootjad, kes ei vasta teatavatele tingimustele rahva-, loomade ja taimetervise, keskkonna ja loomade heaolu valdkondades, otsetoetusest ilma või nende otsetoetusi vähendatakse. Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 kehtestatakse sama põhimõte teatud maaelu arengu meetmete osas. Nõuetele vastavuse süsteem on ühenduse otsetoetuste ja maaelu arengu lahutamatu osa. Kahe kohaldamisvaldkonna vahel võib siiski tuvastada erinevusi, kuna mitmeid eeskirju, mis reguleerivad otsetoetuste nõuetele vastavuse süsteemi, ei kasutata maaelu arengu nõuetele vastavuse süsteemi puhul. Järjepidevuse tagamiseks tuleb maaelu arengu nõuetele vastavuse süsteemi eeskirjad ühtlustada otsetoetuste vastavate eeskirjadega, eelkõige seoses vastutusega maa üleandmisel, vähendamiste või väljaarvamiste kohaldamise alammäärade, nõuetele vastavuse tingimuste väiksemate rikkumiste, vähendamiste või väljaarvamiste osas sätestatavate üksikasjalike eeskirjade koostamisel arvesse võetavate erikriteeriumite ning loomade heaolu nõuete uute kohaldamiskuupäevadega uutes liikmesriikides.

(19)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 73/2009 kasutatakse maaelu arengu toetamiseks nimetatud määruse alusel kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevaid rahalisi vahendeid ning alates 2011. aastast ka kõnealuse määruse alusel ühtse otsemaksete kava riiklike ülemmäärade kasutamata summasid, mis liikmesriigid otsustavad üle kanda EAFRDsse. On asjakohane tagada, et kõnealuste rahaliste vahenditega võrdset summat kasutataks uute väljakutsetega seotud tegevuste toetamiseks.

(20)

Võttes arvesse kõnealustele rahalistele vahenditele vastavate summade täiendavat, konkreetset ja siduvat kasutamist, ei tohiks mõjutada maaelu arengu toetamisega seotud eesmärkide vahelist tasakaalu.

(21)

Võttes arvesse uusi väljakutseid ühenduse tasandil ja nendele reageerimise kiireloomulisust, tuleks EAFRD panust suurendada, et lihtsustada seonduvate tegevuste elluviimist.

(22)

Seoses maaelu arengu programmide muudatustega tuleks seirekomisjoni tõhususe suurendamiseks muuta selle rolli ja funktsioone.

(23)

Õiguskindluse ja lihtsuse huvides on asjakohane selgitada ja ühtlustada sätteid, mille alusel ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 toetuste suhtes, mida liikmesriigid annavad kooskõlas käesoleva määrusega.

(24)

Toetuse maksimaalset summat tuleks suurendada, et täiendavalt hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ja nende ettevõtete struktuurilist kohandamist pärast alustamist.

(25)

Selleks et luua uus raamistik muudetud riiklike strateegiakavade ja maaelu arengu programmide õigeaegseks rakendamiseks, eelkõige seoses toetuste ümbersuunamise tulemusel vabanenud summade jaotamisega, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2009 koos määrusega (EÜ) nr 73/2009. Võttes arvesse käesoleva määruse sätete iseloomu, ei tohiks selline tagasiulatuv kohaldamine rikkuda õiguskindluse põhimõtet asjaomaste abisaajate osas. Võttes arvesse sama põhimõtet, tuleks nõuetele vastavuse tingimuste kohaldamist käsitlevaid muudetud sätteid siiski kohaldada alates 1. jaanuarist 2010.

(26)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1698/2005 vastavalt muuta,

1.

Artikli 11 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

2.

II peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Läbivaatamine

1.   Iga liikmesriik, kes alates 2010. aastast saab nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (10) artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 lõike 3 kohasest kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevaid lisavahendeid ning alates 2011. aastast kõnealuse määruse artikli 136 alusel tulenevaid summasid, vaatab pärast käesoleva määruse artiklis 10 osutatud ühenduse strateegiasuuniste läbivaatamist käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud menetluse kohaselt läbi oma riikliku strateegiakava.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud muudetud riiklik strateegiakava saadetakse komisjonile hiljemalt 30. juunil 2009.

3.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Teatavate prioriteetidega seotud eritegevused

1.   Alates 2010. aasta 1. jaanuarist sätestavad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides vastavalt oma erivajadustele tegevuste liigid, millel on järgmised ühenduse strateegiasuunistes kirjeldatud ja riiklikus strateegiakavades täpsustatud prioriteedid:

Esimeses lõigus osutatud prioriteetidega seotud tegevuste liikide eesmärgiks on mõjude, nagu näiteks II lisas täpsustatud võimalike mõjude, saavutamine. Kõnealuses lisas on esitatud selliste tegevuste liikide ja nende võimalike mõjude mittetäielik loetelu.

Käesolevas lõikes osutatud tegevustega seonduvad muudetud maaelu arengu programmid esitatakse komisjonile hiljemalt 30. juunil 2009.

2.   Alates 2010. aasta 1. jaanuarist võib lõikes 1 osutatud tegevuste liikide puhul suurendada I lisas kindlaksmääratud toetuse määra 10 protsendipunkti võrra.

3.   Alates 2010. aasta 1. jaanuarist sisaldab iga maaelu arengu programm järgmist:

4.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punktis g määratletud uute liikmesriikide puhul asendatakse lõigete 1 ja 3 sissejuhatustes osutatud alguskuupäevad kuupäevaga 1. jaanuar 2013, lõikes 1 osutatud maaelu arengu programmide esitamise kuupäev kuupäevaga 30. juuni 2012 ning lõike 3 punktis b osutatud ajavahemik ajavahemikuga 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2013.

5.   Lõikeid 1, 3 ja 4 ei kohaldata Bulgaaria ja Rumeenia suhtes.”

4.

Artiklile 17 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Artikli 69 lõike 5a kohasest kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevate summadega võrdseid summasid ei võeta arvesse EAFRD kogupanuse puhul, mille põhjal arvutatakse välja ühenduse minimaalne rahaline panus iga telje jaoks vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2.”

5.

Artikli 20 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

6.

Artikli 29 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Koostöö hõlmab vähemalt kaht osapoolt, kellest vähemalt üks on kas toormetootja või töötleva tööstuse osaline”.

7.

4. alajaole „Üleminekumeetmete tingimused” lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 35a

Ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavad põllumajandusettevõtted

1.   Artikli 20 punkti d alapunktis iii sätestatud toetust ühise turukorralduse reformi tõttu ümberkorraldatavatele põllumajandusettevõtetele, sealhulgas mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamise toetust, antakse põllumajandustootjatele, kellele makstavaid otsetoetusi vähendatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003 alates 2010. aastast enam kui 25 % võrreldes 2009. aastaga ning kes esitavad äriplaani.

2.   Lõikes 1 nimetatud äriplaaniga seotud edu hinnatakse kaheteistkümne kuu pärast.

3.   Toetus makstakse kindlasummalise väheneva toetuse vormis ning üksnes aastatel 2011, 2012 ja 2013. Toetus on piiratud I lisas sätestatud maksimummääraga ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ei tohi see mingil juhul ületada 50 % otsetoetuste vähendamisest võrreldes 2009. aastaga.”

8.

Artikli 39 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad nende kohustuste täitmise lõpetada, ilma et asjaomane abisaaja peaks tagastama juba saadud toetuse, tingimusel et:

9.

4. alajaole „Nõuetele vastavus” lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 50a

Põhinõuded

1.   Artikli 36 punkti a alapunktide i kuni v ning artikli 36 punkti b alapunktide i, iv ja v kohaselt toetusi saav abisaaja järgib kogu põllumajandusettevõttes kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 5 ja 6 ning II ja III lisas.

Esimeses lõigus viidatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimise kohustust ei kohaldata põllumajandusettevõtte mittepõllumajandusliku tegevuse ega mittepõllumajandusliku maa suhtes, mille suhtes ei taotletud mingit toetust vastavalt käesoleva määruse artikli 36 punkti b alapunktidele i, iv ja v.

2.   Pädev riigiasutus esitab abisaajale, sealhulgas ka elektrooniliste vahendite abil, loetelu kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta, mida tuleb täita.”

10.

Artikli 51 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui kohustuslikke majandamisnõudeid või häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi on teatava kalendriaasta (edaspidi „asjaomane kalendriaasta”) kestel rikutud ning see rikkumine on asjaomasel kalendriaastal artikli 36 punkti a alapunktide i kuni v ning artikli 36 punkti b alapunktide i, iv ja v kohaselt toetusetaotluse esitanud abisaaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg, vähendatakse kõnealusele abisaajale asjaomase kalendriaasta osas antud või antavate toetuste kogusummat või ta arvatakse toetuse saajate hulgast välja vastavalt lõikes 4 osutatud üksikasjalikele eeskirjadele.

Esimeses lõigus viidatud vähendamist või väljaarvamist kohaldatakse samuti juhul, kui asjaomase kalendriaasta mis tahes hetkel ei järgita artikli 39 lõikes 3 osutatud minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõudeid ning kui see rikkumine on asjaomasel kalendriaastal artikli 36 punkti a alapunkti iv kohaselt toetusetaotluse esitanud abisaaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.

Esimest ja teist lõiku kohaldatakse ka juhul, kui kõnealune rikkumine on selle isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg, kellele maa üle anti või kes maa üle andis.

Käesolevas lõikes tähendab „üleandmine” mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel maa lakkab olemast üleandja käsutuses.

Erandina kolmandast lõigust kohaldatakse isiku suhtes, kelle tegevus või tegevusetus on rikkumise otseselt põhjustanud ning kes on asjaomasel kalendriaastal esitanud toetusetaotluse, talle antud või antavate toetuste kogusumma vähendamist või arvatakse ta toetuse saajate hulgast välja.”

11.

Artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuste vähendamist või väljaarvamist ei kohaldata nõuete suhtes, mille kohta on ajapikenduse perioodil antud ajapikendust kooskõlas artikli 26 lõikega 1.

Olenemata lõikest 1 ja kooskõlas lõikes 4 osutatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatud tingimustega võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist või väljaarvamist, mille suurus on kuni 100 eurot ühe abisaaja ja kalendriaasta kohta.

Kui liikmesriik otsustab kasutada teises lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgmisel aastal nõutavad meetmed, tagamaks et abisaaja lõpetab asjaomase tuvastatud rikkumise. Abisaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.”

12.

Artikli 51 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

13.

Artikli 51 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Vähendamise ja väljaarvamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud menetlusega. Sellega seoses võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust ning järgmisi kriteeriume:

14.

Artiklile 69 lisatakse järgmised lõiked:

„5a.   Liikmesriigid kasutavad üksnes ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015 määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 lõike 3 kohasest kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevate summadega ning alates 2011. aastast ka kõnealuse määruse artikli 136 alusel tulenevate summadega võrdseid summasid ühenduse toetusena praeguste maaelu arengu programmide alusel käesoleva määruse artiklis 16a osutatud tegevuste liikide jaoks.

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punktis g määratletud uute liikmesriikide puhul on esimeses lõigus osutatud ajavahemik 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2015.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata Bulgaaria ja Rumeenia suhtes.

5b.   Kui programmi lõppedes on käesoleva artikli lõikes 5a osutatud tegevuste jaoks kasutatud ühenduse panuse tegelik summa väiksem kui käesoleva artikli lõikes 5a osutatud summa, maksab liikmesriik summade vahe Euroopa ühenduste üldeelarvesse selles ulatuses, mille võrra ületati muude kui artiklis 16a osutatud tegevuste liikide jaoks kättesaadavaid kogueraldisi.

5c.   Käesoleva artikli lõikes 5a osutatud summasid ei võeta määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 25 kohaldamisel arvesse.”

15.

Artikli 70 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

„Lõikes 3 sätestatud ülemmääradest olenemata võib käesoleva määruse artiklis 16a osutatud tegevuste liikide osas EAFRD panust suurendada 90 %-ni lähenemispiirkondade ja 75 %-ni nende hulka mittekuuluvate piirkondade puhul, nii et see panus ei ületa määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 lõike 3 kohasest kohustuslikust toetuste ümbersuunamisest tulenevaid summasid ning alates 2011. aastast ka kõnealuse määruse artikli 136 alusel tulenevaid summasid.”

16.

Artikli 78 punkt f asendatakse järgmisega:

17.

Artikli 88 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 89 kohaldamist, ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 siiski toetuste suhtes, mida liikmesriigid annavad kooskõlas käesoleva määrusega asutamislepingu artikli 36 tähenduses.”

18.

Lisa pealkirjas ja järgmistes artiklites asendatakse sõna „lisa” sõnadega „I lisa”: artikli 22 lõige 2, artikli 23 lõige 6, artikli 24 lõige 2, artikli 26 lõige 2, artikli 27 lõige 3, artikli 28 lõige 2, artikli 31 lõige 2, artikli 32 lõige 2, artikkel 33, artikli 34 lõige 3, artikli 35 lõige 2, artikli 37 lõige 3, artikli 38 lõige 2, artikli 39 lõige 4, artikli 40 lõige 3, artikli 43 lõige 4, artikli 44 lõige 4, artikli 45 lõige 3, artikkel 46, artikli 47 lõige 2 ning artikli 88 lõiked 2, 4 ja 6.

19.

Lisa muudetakse järgmiselt:

20.

Lisatakse uus lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse lisas.