7.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/1

(1)

Ühise põllumajanduspoliitika reguleeriva keskkonna lihtsustamise eesmärgil tunnistati määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (edaspidi „ühise turukorralduse ühtne määrus”) (1) kehtetuks ja asendati ühtse õigusaktiga kõik määrused, mis nõukogu oli vastu võtnud alates ühise põllumajanduspoliitika sisseviimisest põllumajandustoodete või -tooterühmade turgude ühise korralduse kehtestamise raames.

(2)

Vastavalt ühise turukorralduse ühtse määruse põhjenduses 7 selgitatule ei olnud lihtsustamise eesmärgiks seada kahtluse alla ühises põllumajanduspoliitikas aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid ja seetõttu ei sätestatud määruses uusi õigusakte või meetmeid. Seetõttu peegeldab ühise turukorralduse ühtne määrus poliitilisi otsuseid, mis olid vastu võetud kuupäevaks, mil komisjon esitas ühise turukorralduse ühtse määruse ettepaneku.

(3)

Paralleelselt ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmise läbirääkimistega nõukogus pidas nõukogu läbirääkimisi ja võttis vastu rea poliitilisi otsuseid mitmes sektoris. Nimetatud otsused hõlmavad suhkrusektorit, seemnesektorit, piimasektorit ja piimatootesektorit.

(4)

Nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (2) muudeti peamiselt eesmärgiga saavutada asjaomasel turul struktuuriline tasakaal. Kõnealused muudatused võeti vastu ja avaldati vahetult enne ühise turukorralduse ühtse määruse avaldamist.

(5)

Nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1947/2005, mis käsitleb seemneturu ühist korraldust, (3) muudeti samal ajal, kui võeti vastu ühise turukorralduse ühtne määrus. Muudatusega lõpetatakse Soome võimalus anda riigiabi seemne ja teraviljaseemne puhul ning, eesmärgiga valmistada Soome põllumajandustootjaid ette olukorra jaoks, kus on vaja toime tulla ilma riigiabita, sätestatakse Soome suhtes viimane täiendav üleminekuaeg abi andmiseks seemnete ja teraviljaseemnete, v.a timutiseemnete tootmiseks.

(6)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (4) muudeti vahetult enne ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmist ning tehti mitmesugused muudatused või ja lõssipulbri riikliku sekkumise kavasse ja eraladustuskavasse, kaotati sõjaväe võimalus osta võid alandatud hinnaga ja kehtestati kindlasummaline toetus haridusasutuste õpilastele tarnitavate kõikide piimakategooriate suhtes.

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 muutmisega samal ajal muudeti ka nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas, (5) ja anti luba turustada joogipiimana muu rasvasisaldusega tooteid kui need, mis olid määruses algselt sätestatud.

(7)

Kõnealused muudatused tuleb kaasata ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, tagamaks, et nimetatud poliitilisi otsuseid võetakse arvesse alates ühise turukorralduse ühtse määruse rakendamisest asjaomastes sektorites.

(8)

Paralleelselt ühise turukorralduse ühtse määruse läbirääkimiste ja vastuvõtmisega pidas nõukogu läbirääkimisi ja võttis vastu poliitilise reformi puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris. Sel eesmärgil võeti vastu nõukogu 26. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1182/2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad (6). Nagu on selgitatud ühise turukorralduse ühtse määruse põhjenduses 8, inkorporeeriti ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse algusest peale ainult need nimetatud kahe sektori sätted, mille suhtes ei viidud läbi poliitilisi reforme, ja nende põllumajandusturgude ühise korralduse sisulised sätted, mida reformiti, tuleks kaasata alles siis, kui vastavad poliitilised reformid on läbi viidud. Kuna need on nüüd toimunud, siis tuleks puu- ja köögiviljasektor ning töödeldud puu- ja köögivilja sektor lülitada nüüd täielikult ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, lisades ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse poliitilised otsused, mis võeti vastu määrusega (EÜ) nr 1182/2007, mis käsitleb nimetatud kahe sektori turgude ühist korraldust.

(9)

Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 700/2007 kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamise kohta (7) on asjaomaste toodete suhtes kehtestatud uued turustamiseeskirjad. Ühise turukorralduse ühtse määruse eesmärgiks oli koondada kõik turgude ühist korraldust käsitlevad kehtivad eeskirjad ühtsesse õigusraamistikku ja asendada sektoripõhine lähenemine horisontaalse lähenemisega. Ühise turukorralduse ühtne määrus sisaldab mitmete sektorite turustamiseeskirju ja seetõttu on asjakohane kaasata määruses (EÜ) nr 700/2007 kehtestatud uued turustamiseeskirjad ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse.

(10)

Nimetatud sätete kaasamisel ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse tuleks järgida sama lähenemisviisi, mis võeti ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmisel – mitte seada kahtluse alla nende sätete nõukogupoolse vastuvõtmise ajal tehtud poliitilisi otsuseid ega nende poliitiliste otsuste ajendeid, mida on kirjeldatud vastavate määruste asjakohastes põhjendustes.

(11)

Seepärast tuleks ühise turukorralduse ühtset määrust vastavalt muuta.

(12)

Muudatusi tuleks kohaldada hiljemalt alates samadest kuupäevadest, millest alates kohaldatakse ühise turukorralduse ühtset määrust asjaomaste sektorite suhtes vastavalt määruse artikli 204 lõikele 2. Seemnesektori, veise- ja vasikalihasektori ning piima- ja piimatootesektori puhul sätestatakse määruse artikli 204 lõikes 2, et ühise turukorralduse ühtset määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2008. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kõnealuste sektorite suhtes kohaldada samuti alates 1. juulist 2008.

(13)

Neid väheseid puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga seotud sätteid ühise turukorralduse ühtses määruses, mida see juba sisaldas, kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 204 lõikele 2 alates 1. jaanuarist 2008. Käesoleva määrusega ette nähtud muudatusi võiks seetõttu kohaldada alates samast kuupäevast, millest alates kohaldatakse muudatusi seemnesektori, veise- ja vasikalihasektori ning piima- ja piimatootesektori suhtes, nimelt alates 1. juulist 2008.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1152/2007 artiklis 2 sätestatakse, et nimetatud määrusega kehtestatud teatavaid muudatusi piimasektoris kohaldatakse alates 1. septembrist 2008. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega ette nähtud muudatusi kohaldada alates samast kuupäevast.

(15)

Suhkrusektori suhtes kohaldatakse ühise turukorralduse ühtset määrust vastavalt määruse artikli 204 lõike 2 teise lõigu punktile c alates 1. oktoobrist 2008. Käesoleva määrusega ette nähtud muudatusi selle sektori suhtes tuleks seetõttu kohaldada samuti alates 1. oktoobrist 2008.

(16)

Järgmised puu- ja köögiviljasektorit käsitlevad määrused on vananenud ning tuleks seega õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada: nõukogu 11. märtsi 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 449/69 puu- ja köögiviljatootjate organisatsioonidele liikmesriikide antud abi hüvitamise kohta, (8) nõukogu 23. juuli 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 1467/69 Marokost pärit tsitrusviljade impordi kohta, (9) nõukogu 9. detsembri 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 2511/69, milles sätestatakse erimeetmed ühenduse tsitrusviljade tootmise ja turustamise parandamiseks, (10) nõukogu 20. oktoobri 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 2093/70, milles sätestatakse määruse (EMÜ) nr 2517/69 (milles sätestatakse teatavad meetmed ühenduse puuviljatootmise ümberkorraldamiseks) artikli 6 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamise üldeeskirjad, (11) nõukogu 24. aprilli 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 846/72, millega sätestatakse erimeetmed sekkumismeetmetega hõlmatud tomatite töötlemislepingute sõlmimiseks, (12) nõukogu 14. mai 1973. aasta määrus (EMÜ) nr 1252/73 Küproselt pärit tsitrusviljade impordi kohta, (13) nõukogu 17. detsembri 1973. aasta määrus (EMÜ) nr 155/74 Liibanonist pärit tsitrusviljade impordi kohta, (14) nõukogu 26. juuni 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1627/75 Iisraelist pärit värskete sidrunite impordi kohta, (15) nõukogu 6. aprilli 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 794/76, milles sätestatakse täiendavad meetmed ühenduse puuviljatootmise ümberkorraldamiseks, (16) nõukogu 17. mai 1977. aasta määrus (EMÜ) nr 1180/77 teatavate Türgist pärinevate põllumajandussaaduste ja -toodete ühendusse importimise kohta, (17) nõukogu 1. jaanuari 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 10/81, milles määratakse kindlaks 1979. aasta ühinemisakti rakendamise üldeeskirjad puu- ja köögiviljade suhtes, (18) nõukogu 1. jaanuari 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 40/81, millega kehtestatakse Kreekas kohaldatavad lillkapsa ja õunte baashinnad ja kokkuostuhinnad, (19) nõukogu 15. detsembri 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 3671/81 teatavate Türgist pärit põllumajandussaaduste ja -toodete ühendusse importimise kohta, (20) nõukogu 14. juuni 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 1603/83, millega sätestatakse erimeetmed ladustusasutustes säilitatavate 1981. aasta saagi kuivatatud viinamarjade ja kuivatatud viigimarjade realiseerimiseks, (21) nõukogu 20. märtsi 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 790/89, millega kinnitatakse tootjaorganisatsioonide moodustamiseks ettenähtud täiendava kindlasummalise toetuse suurus ning kvaliteedi ja turustuse parandamiseks antava toetuse ülemmäär pähkli- ja jaanikaunakasvatussektoris, (22) nõukogu 11. detsembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3650/90 puu- ja köögiviljade ühiste kvaliteedistandardite kohaldamise tugevdamismeetmete kohta Portugalis, (23) nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 525/92 Jugoslaavias tekkinud olukorra tagajärgede tõttu teatavate Kreekast pärit värskete puu- ja köögiviljade veol makstava ajutise hüvitise kohta, (24) nõukogu 23. novembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3438/92, millega sätestatakse erimeetmed teatavate Kreekast pärit värskete puu- ja köögiviljade veoks, (25) nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3816/92, milles sätestatakse Hispaania ja teiste liikmesriikide vahelise kaubavahetuse hüvitamiskorra ja sellega seotud meetmete kaotamine puu- ja köögiviljasektoris, (26) nõukogu 17. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 742/93, milles sätestatakse Portugali ja teiste liikmesriikide vahelise kaubavahetuse hüvitamiskorra kaotamine puu- ja köögiviljasektoris, (27) nõukogu 17. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 746/93 määrustes (EMÜ) nr 1035/72 ja (EMÜ) nr 1360/78 sätestatud tootjaorganisatsioonide jaoks abi andmise kohta nende asutamise soodustamiseks ja toimimise hõlbustamiseks Portugalis, (28) nõukogu 21. veebruari 1994. aasta määrus (EÜ) nr 399/94 kuivatatud viinamarjade suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta, (29) nõukogu 15. novembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2241/2001, millega muudetakse CN-koodi 0703 20 00 alla kuuluva küüslaugu suhtes kohaldatavat ühise tollitariifistiku ühepoolset tollimaksumäära, (30) nõukogu 18. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 545/2002, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1035/72 IIa jaotise alusel heakskiidetud teatavate pähklite ja jaanikaunade kvaliteedi ja turustamise parandamise kava rahastamist ning nähakse ette eriabi sarapuupähklite jaoks (31),

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori puhul kehtestab turustusaastad vajaduse korral komisjon.”

3)

Artikli 6 lõike 2 punkt c jäetakse välja.

4)

Artikli 8 lõike 1 punkti e alapunkt ii asendatakse järgmisega:

5)

Artikli 10 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:

6)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Või

1.   Või puhul toimub riiklik sekkumine ajavahemikul 1. märtsist 31. augustini.

2.   Komisjon võib riikliku sekkumise korras kokkuostu peatada niipea, kui lõikes 1 nimetatud ajavahemikul sekkumiseks pakutavad kogused ületavad 30 000 tonni. Sellisel juhul on sekkumisametitel õigus korraldada kokkuost alalise pakkumismenetluse alusel komisjoni poolt kindlaks määratavate tingimuste kohaselt.”

7)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Või

Ilma et see piiraks sekkumishinna kindlaksmääramist pakkumismenetluse teel artikli 15 lõikes 2 osutatud juhul, on või sekkumishind 90 % võrdlushinnast.”

8)

Artikli 23 teine lõik jäetakse välja.

9)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 28 punkt a asendatakse järgmisega:

11)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Võile kohaldatavad tingimused ja abimäär

Komisjon määrab kindlaks või jaoks antava abi suuruse, pidades silmas ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või eeldatavaid hindu.

Abi võib suurendada, kui laost väljaviimise ajaks on lattu paigutamise ajaga võrreldes turul toimunud etteaimamatu muutus halvenemise suunas.”

12)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

13)

Artikkel 35 jäetakse välja.

14)

Artikli 50 lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.   Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, mida on vajaduse korral kohandatud artikli 52 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kehtestatud kõrvaldamise protsendimäära võrra, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6.   Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 3, 4 ja 5.”

15)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Suhkru turult kõrvaldamine

1.   Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võib komisjon otsustada kõrvaldada asjaomasel turustusaastal turult need kvoodikohase suhkru või isoglükoosi kogused, mis ületavad käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud künnise, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kõrvaldamiskünnis arvutatakse iga ettevõtja puhul, kellele on eraldatud kvoot, välja järgmiselt: ettevõtja kvoot korrutatakse koefitsiendiga, mille komisjon määrab kindlaks eelmise turustusaasta 16. märtsiks, võttes aluseks eeldatavad turusuundumused. Turustusaastal 2008/2009 kohaldatakse seda koefitsienti määruse (EÜ) nr 320/2006 kohaselt hiljemalt 15. märtsil 2008 rahuldatud loobumiste järgse kvoodi suhtes.

Ajakohastatud turusuundumuste alusel võib komisjon otsustada asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks, kas koefitsienti kohandada või juhul, kui käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt sellist otsust ei ole tehtud, koefitsient kindlaks määrata.

3.   Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kuni järgmise turustusaasta alguseni omaenda kulul kvoodi alusel toodetud suhkrukogused, mis ületavad lõike 2 kohaselt arvutatud künnise. Turustusaasta jooksul turult kõrvaldatud suhkru või isoglükoosi koguseid käsitatakse esimeste järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogustena.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib komisjon eeldatavaid suhkruturu suundumusi arvesse võttes otsustada käsitada kogu turult kõrvaldatud suhkrut või isoglükoosi või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

4.   Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võib komisjon otsustada, et teatava koguse turult kõrvaldatud suhkrut võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

5.   Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut käsitatakse esimese järgmisel turustusaastal toodetud suhkrukogusena, makstakse suhkrupeedikasvatajatele järgmise turustusaasta miinimumhinda.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut kasutatakse tööstusliku suhkruna või kui see eksporditakse vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktidele a ja b, siis artiklis 49 sätestatud miinimumhinna nõudeid ei kohaldata.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkur müüakse ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu vastavalt lõikele 4, makstakse suhkrupeedikasvatajatele jooksva turustusaasta miinimumhinda.”

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 52a

Suhkru turult kõrvaldamine turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 52 lõikest 2 määrab komisjon turustusaastateks 2008/2009 ja 2009/2010 koefitsiendi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kelle riiklikke suhkrukvoote on vähendatud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohase kvootidest loobumise tagajärjel, kohaldades käesoleva määruse VIIc lisa.

2.   Ettevõtja suhtes, kes loobub määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktide a või b kohaselt täielikult talle järgnevaks turustusaastaks määratud kvoodist, ei kohaldata tema taotlusel käesoleva määruse artikli 52 lõikes 2 osutatud koefitsiente. Kõnealune taotlus esitatakse enne selle turustusaasta lõppu, mille suhtes kõrvaldamist kohaldatakse.”

17)

Artikkel 59 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Kvootide haldamine

1.   Komisjon kohandab VI lisas kehtestatud kvoote turustusaasta 2008/2009 puhul hiljemalt 30. aprilliks 2008 ja turustusaastate 2009/2010 ja 2010/2011 puhul vastavalt hiljemalt 2009. ja 2010. aasta 28. veebruariks. Kõnealused kohandused tulenevad käesoleva artikli lõike 2, käesoleva määruse artikli 58 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohaldamisest.

2.   Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, määrab komisjon 2010. aasta 28. veebruariks kindlaks, milline on vajaminev protsendimäär kehtivate suhkru- ja isoglükoosikvootide vähendamiseks liikmesriigi või piirkonna kohta, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011. Vastavalt sellele kohandavad liikmesriigid iga ettevõtja kvoodi.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust määrab komisjon protsendimäära, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kelle riiklikke suhkrukvoote on vähendatud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohase kvootidest loobumise tagajärjel, kohaldades käesoleva määruse VIIa lisa. Vastavalt sellele kohandavad asjaomased liikmesriigid iga oma territooriumil asuva kvoodiga ettevõtja suhtes kohaldatavat protsendimäära käesoleva määruse VIIb lisa kohaselt.

Käesoleva lõike esimest ja teist lõiku ei kohaldata asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade suhtes.”

18)

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

19)

Artikli 64 punkt c asendatakse järgmisega:

20)

Artikli 101 punktid b kuni e asendatakse järgmisega:

21)

Artikli 102 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühenduse abi kogu piima puhul on 18,15 eurot 100 kg kohta.

Muude abikõlblike piimatoodete puhul määratakse abi suurus vastavalt asjaomaste toodete piimasisaldusele.”

22)

II osa I jaotise IV peatükki lisatakse järgmine jagu:

„IVa jagu

Puu- ja köögiviljasektori toetused

I alajagu

Tootjarühmad

Artikkel 103a

Tootjarühmade toetused

1.   Üleminekuperioodil, mis on artikli 125e alusel lubatud puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele, mis on moodustatud eesmärgiga saada tunnustatud tootjaorganisatsioonina, võivad liikmesriigid anda sellistele rühmadele:

2.   Lõikes 1 osutatud abi hüvitab ühendus vastavalt komisjoni poolt vastu võetavatele selliste meetmete rahastamise eeskirjadele, sealhulgas abi künniseid, ülemmäärasid ja ühendusepoolse rahastamise määra käsitlevatele eeskirjadele.

3.   Lõike 1 punktis a osutatud abi määratakse iga tootjarühma puhul kindlaks tootjarühma turustatud toodangu põhjal ning selle suurus esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal on:

Nimetatud protsendimäärasid võib vähendada seoses turustatud toodangu väärtusega, mis ületab piirmäära. Tootjarühmale makstava abi suhtes võib igal aastal kohaldada ülemmäära.

II alajagu

Rakendusfondid ja -kavad

Artikkel 103b

Rakendusfondid

1.   Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid võivad moodustada rakendusfonde. Fondi rahastatakse:

2.   Rakendusfonde võib kasutada üksnes artikli 103g kohaselt liikmesriikides heaks kiidetud rakenduskavade rahastamiseks.

Artikkel 103c

Rakenduskavad

1.   Puu- ja köögiviljasektori rakenduskaval on kaks või enam artikli 122 punktis c osutatud eesmärki või järgmist eesmärki:

2.   Riskide vältimine ja juhtimine on seotud puu- ja köögiviljaturu riskide vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses:

Riskide vältimise ja juhtimise meetmed, sealhulgas kolmandas lõigus osutatud laenude põhiosa ja intressi tagasimaksed, ei moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest.

Riskide vältimise ja juhtimise meetmete rahastamiseks võivad tootjaorganisatsioonid võtta laene kaubanduslikel tingimustel. Sel juhul võib nende laenude põhiosa ja intressi tagasimaksmine olla rakenduskava osaks ning seega võib seda artikli 103d alusel ühenduse finantsabist rahastada. Mis tahes riskide vältimise ja juhtimisega seotud tegevust rahastatakse kas selliste laenude abil või otseselt, kuid mitte mõlemal viisil.

3.   Liikmesriigid näevad ette, et:

Keskkonnameetmete puhul järgitakse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (33) artikli 39 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi.

Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna kohustust nimetatud sätte alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.

Esimeses lõigus osutatud keskkonnameetmetele antav toetus hõlmab täiendavaid kulusid ja kõnealusest tegevusest tulenevalt saamata jäänud tulu.

4.   Lõiget 3 kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes alates 1. jaanuarist 2011.

5.   Keskkonnale avaldatavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.

Artikkel 103d

Ühenduse finantsabi

1.   Ühenduse finantsabi on võrdne artikli 103b lõike 1 punktis a osutatud rahalise toetuse summaga, kuid mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest.

2.   Ühenduse finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

Kõnealust protsendimäära võib suurendada 4,6 %-le turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse üksnes riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks.

3.   Tootjaorganisatsiooni taotlusel on lõikes 1 sätestatud abimäär 60 % ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

4.   Lõikes 1 sätestatud määr on 100 % puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

Artikkel 103e

Riiklik finantsabi

1.   Liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võib komisjon lubada liikmesriikidel nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 103b lõike 1 punktis a osutatud rahalisest toetusest. Nimetatud finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist. Liikmesriikides, milles tootjaorganisatsioonid turustavad alla 15 % puu- ja köögiviljatoodangu väärtusest ning mille puu- ja köögiviljatoodang annab vähemalt 15 % nende põllumajanduse kogutoodangust, võib ühendus asjaomase liikmesriigi taotluse põhjal esimeses lõigus nimetatud finantsabi hüvitada.

2.   Erandina käesoleva määruse artiklist 180 ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 riikliku finantsabi suhtes, mis on lubatud vastavalt lõikele 1.

Artikkel 103f

Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia

1.   Liikmesriigid kehtestavad siseriikliku raamistiku artikli 103c lõikes 3 nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste väljatöötamiseks. Raamistikus sätestatakse eelkõige, et selliste meetmete puhul järgitakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005, sealhulgas nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud asjakohaseid nõudeid vastastikuse täiendavuse, kooskõla ja nõuetekohasuse kohta.

Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes võib kolme kuu jooksul nõuda muudatusi, kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 174 ning ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (36) sätestatud eesmärke. Samu eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul.

2.   Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. Strateegia koosneb järgmistest osadest:

Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 nimetatud riigisisene raamistik.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kellel ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone.

Artikkel 103g

Rakenduskavade heakskiitmine

1.   Rakenduskavade projektid esitatakse pädevatele siseriiklikele ametiasutustele, kes kiidavad need heaks või lükkavad tagasi või nõuavad nende muutmist, et viia need kooskõlla käesoleva alajao sätetega.

2.   Tootjaorganisatsioonid edastavad liikmesriigile igal aastal rakendusfondi hinnangulise mahu ja esitavad selleks asjakohased põhjendused, mis põhinevad rakenduskava eelarvel, jooksva aasta kuludel ja võimaluse korral varasemate aastate kuludel ning vajaduse korral järgmise aasta hinnangulistel tootmismahtudel.

3.   Liikmesriik teatab tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule ühenduse finantsabi hinnangulise suuruse, järgides artiklis 103d sätestatud piiranguid.

4.   Ühenduse finantsabi makstakse rakenduskavaga hõlmatud kavade raames tehtud kulutuste alusel. Samade kavade puhul võib teha ettemakseid, juhul kui esitatakse garantii või tagatis.

5.   Tootjaorganisatsioon teatab liikmesriigile eelmise aasta kulude lõpliku summa koos vajalike tõendavate dokumentidega, et talle saaks teha ühenduse finantsabi lõppmakse.

6.   Rakenduskavad ja nende rahastamine ühelt poolt tootjate ja tootjaorganisatsioonide poolt ning teiselt poolt ühenduse vahenditest kestavad vähemalt kolm aastat ja kõige enam viis aastat.

Artikkel 103h

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige:

23)

Artiklit 113 muudetakse järgmiselt:

24)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 113a

Lisanõuded puu- ja köögiviljasektori toodete turustamiseks

1.   Puu- ja köögiviljasektori tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, võib turustada üksnes siis, kui need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning kui on näidatud nende päritoluriik.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 113 lõike 1 punktides b ja c osutatud turustamisstandardeid kohaldatakse kõigil turustusetappidel, kaasa arvatud import ja eksport, kui komisjon ei ole sätestanud teisiti.

3.   Turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori toodete valdaja ei tohi ühenduses neid tooteid esitleda, müügiks pakkuda, tarnida ega turustada muul viisil kui nendele standarditele vastavalt, vastutades ühtlasi nimetatud standarditele vastavuse tagamise eest.

4.   Artikli 113 lõike 3 teise lõigu kohaselt ja ilma, et see piiraks erisätteid, mille komisjon võib vastu võtta artikli 194 kohaselt, eelkõige vastavuskontrollide järjekindla kohaldamise kohta liikmesriikides, kontrollivad liikmesriigid puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris riskianalüüsi alusel valikuliselt, kas need tooted vastavad asjaomastele turustamisstandarditele. Kontrollimisel pööratakse peatähelepanu etapile, mis eelneb tootmispiirkonnast väljaveole, kui tooteid pakitakse või laaditakse. Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul tehakse kontrollimine enne nende toodete vabasse ringlusesse lubamist.

Artikkel 113b

Kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 1 punkti a ja lõike 2 ning V lisa punkti A kohaldamist, kohaldatakse kas ühenduses toodetud või kolmandatest riikidest imporditud 1. juulil 2008 või hiljem tapetud kuni 12 kuu vanuste veiste liha suhtes XIa lisas sätestatud nõudeid, eelkõige III punktis esitatud kasutatavaid müüginimetusi.

Enne 1. juulit 2008 tapetud kuni 12 kuu vanuste veiste liha võib siiski jätkuvalt turustada ilma käesoleva määruse XIa lisas sätestatud nõudeid täitmata.

2.   Lõikes 1 esitatud nõudeid ei kohaldata veiste liha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (37).

25)

Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

26)

Artiklit 122 muudetakse järgmiselt:

27)

Artiklit 123 muudetakse järgmiselt:

28)

II osa II jaotise II peatükki lisatakse järgmine jagu:

„Ia jagu

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone, tootmisharudevahelisi organisatsioone ning tootjarühmi käsitlevad eeskirjad

I alajagu

Tootjaorganisatsioonide põhikiri ja nende tunnustamise eeskirjad

Artikkel 125a

Tootjaorganisatsioonide põhikiri

1.   Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjaga nõutakse selle tootjaliikmetelt eelkõige:

2.   Olenemata lõike 1 punktist c ja kui tootjaorganisatsioon seda lubab ning kui see on kooskõlas tootjaorganisatsiooni sätestatud tingimustega, võivad tootjaliikmed:

3.   Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:

4.   Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma liikmete nimel ja huvides.

Artikkel 125b

Tunnustamine

1.   Liikmesriigid tunnustavad puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidena kõiki sellist tunnustamist taotlevaid juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi, tingimusel et:

2.   Liikmesriigid:

II alajagu

Tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad

Artikkel 125c

Tootjaorganisatsioonide liidud puu- ja köögiviljasektoris

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liit moodustatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonide algatusel ning see võib tegeleda tootjaorganisatsiooni mis tahes käesolevas määruses osutatud tegevusega. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid tootjaorganisatsioonide liitu selle taotlusel tunnustada, kui:

Artikli 125a lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 125d

Allhanked

Liikmesriigid võivad lubada puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonil või kõnealuse sektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidul anda oma mis tahes ülesandeid allhankijatele, sealhulgas tütarettevõtjatele, tingimusel et ta esitab liikmesriigile piisavad tõendid selle kohta, et selline tegevus on asjakohane kõnealuse tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 125e

Puu- ja köögiviljasektori tootjarühmad

1.   1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide tootjatel või asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud ühenduse äärepoolseimate piirkondade või määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 osutatud Egeuse mere väikesaarte tootjatel, kes kasvatavad ühte või mitut puu- ja köögiviljasektori toodet ja/või sellist toodet, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks, võib lubada oma algatusel moodustada tootjarühmi kui juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi eesmärgiga saada tunnustatud tootjaorganisatsioonina.

Nimetatud tootjarühmadel võib lubada kasutada üleminekuperioodi, täitmaks artiklis 122 sätestatud tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimusi.

Tunnustuse saamiseks esitavad kõnealused tootjarühmad asjaomasele liikmesriigile järkjärgulise tunnustuskava, mille heakskiitmine tähendab teises lõigus nimetatud üleminekuperioodi algust ja kujutab endast eeltunnustuse andmist. Üleminekuperiood ei või olla pikem kui viis aastat.

2.   Enne tunnustuskava heakskiitmist teatavad liikmesriigid komisjonile oma kavatsustest ja nende võimalikust finantsmõjust.

III alajagu

Eeskirjade laiendamine majanduspiirkonna tootjatele

Artikkel 125f

Eeskirjade laiendamine

1.   Kui teatavas majanduspiirkonnas tegutsevat puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni käsitatakse teatava toote puhul selle piirkonna tootmist ja tootjaid esindavana, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotlusel kehtestada selles majanduspiirkonnas tegutsevate tootjaorganisatsiooni mittekuuluvate tootjate suhtes järgmised siduvad eeskirjad:

2.   Käesoleva alajao kohaldamisel tähendab „majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.

Liikmesriigid edastavad majanduspiirkondade nimekirja komisjonile.

Ühe kuu jooksul pärast nimekirja edastamist kiidab komisjon selle heaks või otsustab pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga, millised muudatused peab viimane sellesse sisse viima. Komisjon teeb heakskiidetud nimekirja avalikkusele kättesaadavaks talle sobival viisil.

3.   Tootjaorganisatsiooni käsitatakse lõike 1 tähenduses esindavana, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50 % selle tegutsemispiirkonna tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60 % selle piirkonna toodangu mahust. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, ei võeta nimetatud protsendimäärade arvutamisel arvesse mahepõllundustooteid või nende tootjaid, kes on kuni 31. detsembrini 2008 hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 2092/91 ning alates 1. jaanuarist 2009 määrusega (EÜ) nr 834/2007.

4.   Teatavas majanduspiirkonnas kõigile tootjatele siduvaks muudetud eeskirjad:

5.   Eeskirjad ei pea olema siduvad mahepõllundustoodete tootjatele, kes on kuni 31. detsembrini 2008 hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 2092/91 ning alates 1. jaanuarist 2009 määrusega (EÜ) nr 834/2007, välja arvatud siis, kui sellise meetme suhtes on kokku leppinud vähemalt 50 % nimetatud majanduspiirkonna asjakohastest tootjatest ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60 % selle piirkonna vastavast toodangust.

Artikkel 125g

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad konkreetses majanduspiirkonnas on muutnud vastavalt artikli 125f lõikele 1 siduvaks kõigile tootjatele. Komisjon teeb need eeskirjad avalikkusele kättesaadavaks talle sobival viisil.

Artikkel 125h

Eeskirjade laiendamise kehtetuks tunnistamine

Komisjon otsustab, et liikmesriik peab tunnistama vastavalt artikli 125f lõikele 1 eeskirjade laiendamise kohta tehtud otsuse kehtetuks, kui komisjon:

Artikkel 125i

Mitteliikmetest tootjatelt saadav rahaline toetus

Kui kohaldatakse artikli 125f lõiget 1, võib asjaomane liikmesriik esitatud tõendite kontrollimise põhjal otsustada, et mitteliikmetest tootjad peavad tootjaorganisatsioonile maksma ühe osa liikmetest tootjatelt nõutavast rahalisest toetusest, millega kaetakse:

Artikkel 125j

Eeskirjade laiendamine tootjaorganisatsioonide liitudele

Käesoleva alajao kohaldamisel käsitatakse kõiki viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudele.

IV alajagu

Tootmisharudevahelised organisatsioonid puu- ja köögiviljasektoris

Artikkel 125k

Tunnustamine ja tunnustuse tühistamine

1.   Kui liikmesriigi struktuurid seda õigustavad, võib liikmesriik puu- ja köögiviljasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki tema territooriumil tegutsevaid juriidilisi isikuid, kes esitavad nõuetekohase taotluse, tingimusel et need:

2.   Enne tunnustuse andmist teatab liikmesriik komisjonile, millised tootmisharudevahelised organisatsioonid tunnustust taotlevad, edastades kogu asjakohase teabe nende esindavuse ja eri tegevusvaldkondade kohta koos hinnangu andmiseks vajaliku muu teabega.

Komisjon võib tunnustamisele vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul pärast teatamist.

3.   Liikmesriigid:

4.   Komisjon sätestab liikmesriikide jaoks tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevuse kohta aruandmise tingimused ning sageduse.

Komisjon võib kontrollimiste tulemuste põhjal nõuda liikmesriigilt tunnustuse tühistamist.

5.   Tunnustus kujutab endast luba teostada artikli 123 lõike 3 punktis c loetletud tegevusi kooskõlas käesoleva määruse tingimustega.

6.   Komisjon teeb talle sobival viisil avalikkusele kättesaadavaks tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimekirja, märkides ära nende majandusvaldkonna või tegevusala ning toimingud, mida teostatakse artikli 125l tähenduses. Tunnustuse tühistamine kuulub samuti avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.

Artikkel 125l

Eeskirjade laiendamine

1.   Kui liikmesriigi teatavas piirkonnas või teatavates piirkondades tegutsevat tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmist või müüki või töötlemist esindavana, võib asjaomane liikmesriik selle tootmisharudevahelise organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes ei kuulu sellesse organisatsiooni.

2.   Tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse lõike 1 tähenduses esindavana, kui ta hõlmab vähemalt kahte kolmandikku liikmesriigi asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade vastava toote või vastavate toodete tootmisest, müügist või töötlemisest. Kui eeskirjade laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte piirkonda, peab tootmisharudevaheline organisatsioon tõendama esindavuse minimaalset taset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases piirkonnas ühendab.

3.   Eeskirjad, mille puhul võib taotleda nende teistele ettevõtjatele laiendamist:

Esimese lõigu punktis b osutatud tingimust ei kohaldata siiski juhul, kui kõnealusteks eeskirjadeks on XVIa lisa punktides 1, 3 ja 5 nimetatud eeskirjad. Sel juhul ei või eeskirjade laiendamist kohaldada pikema perioodi kui ühe turustusaasta suhtes.

4.   Lõike 3 punkti a alapunktides ii, iv ja v osutatud eeskirjad on üksnes XVIa lisas sätestatud eeskirjad. Lõike 3 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirju ei kohaldata toodete suhtes, mis on toodetud väljaspool lõikes 1 osutatud teatavat piirkonda või teatavaid piirkondi.

Artikkel 125m

Eeskirjade laiendamisest teatamine ja laiendamise kehtetuks tunnistamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad on muutnud siduvaks kõigile ettevõtjatele ühes või mitmes kindlas piirkonnas vastavalt artikli 125l lõikele 1. Komisjon teeb need eeskirjad avalikkusele kättesaadavaks talle sobival viisil.

2.   Enne eeskirjade avalikkusele kättesaadavaks tegemist teatab komisjon artikli 195 kohaselt asutatud komiteele kõikidest tootmisharudevaheliste kokkulepete laiendamise teatistest.

3.   Artiklis 125h nimetatud juhtudel otsustab komisjon, et liikmesriik peab eeskirjade laiendamise kehtetuks tunnistama.

Artikkel 125n

Mitteliikmetelt saadav rahaline toetus

Kui laiendatakse ühte või mitut toodet käsitlevaid eeskirju ja kui tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon tegeleb ühe või mitme artikli 125l lõike 3 punktis a nimetatud tegevusega, mis on nende isikute üldistes majanduslikes huvides, kelle tegevus on seotud ühe või mitme asjaomase tootega, võib tunnustuse andnud liikmesriik otsustada, et üksikisikud või rühmad, kes ei ole selle tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, kuid saavad tegevusest kasu, maksavad organisatsioonile summa, mis vastab täielikult või osaliselt organisatsiooni liikmetelt nõutavale rahalisele toetusele, tingimusel et asjaomane summa on ette nähtud otseselt kõnealusest tegevusest tulenevate kulude katmiseks.”

29)

Artiklisse 127 lisatakse järgmine punkt:

30)

Artiklisse 130 lisatakse järgmised punktid:

31)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 140a

Piiril kehtiva hinna süsteem puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris

1.   Kui ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamine sõltub imporditud saadetise hinnast piiril, kontrollitakse selle hinna tõepärasust, kasutades kauba väärtust importimisel, mille arvutab toodete ja päritolumaade kaupa välja komisjon, lähtudes liikmesriikide tüüpilistel imporditurgudel või vajaduse korral muudel turgudel kehtivate toote hindade kaalutud keskmisest.

Põhiliselt töötlemiseks imporditavate saaduste ja toodete puhul piiril kehtiva hinna kontrollimiseks võib komisjon siiski vastu võtta erisätteid.

2.   Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud komisjoni kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 % võrra, nõutakse nimetatud kindla väärtuse põhjal määratud imporditollimaksudega võrduva tagatise esitamist.

3.   Kui kõnealuse kaubasaadetise hinda piiril tollivormistusel ei deklareerita, sõltub ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine kaupade kindlast väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimustel, mis määratakse kindlaks komisjoni poolt.”

32)

Artikli 141 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse artiklites 135 kuni 140a sätestatud maksumääraga teravilja-, riisi- ja suhkrusektori, puu- ja köögiviljasektori, töödeldud puu- ja köögivilja sektori, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja banaanisektori ühe või mitme toote impordi puhul, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist ühenduse turule avalduvat ebasoodsat mõju, kui:”.

33)

Artikli 153 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kindlaksmääratud traditsiooniline tarnevajadus ühenduses suhkru rafineerimiseks on 2 424 735 tonni turustusaasta kohta, väljendatuna valge suhkruna.”

34)

Artikli 160 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui seestöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada seestöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja põllumajandusliku päritolu etüülalkoholi sektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.”

35)

Artikli 161 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

36)

Artikli 174 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui välistöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada välistöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha- ja linnulihasektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.”

37)

Artikkel 175 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 175

Asutamislepingu artiklite 81 kuni 86 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 81 kuni 86 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 176 ja 177 kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a kuni k ja m kuni u ning artikli 1 lõikes 3 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.”

38)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 176a

Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus puu- ja köögiviljasektoris

1.   Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on käesoleva määruse artikli 123 lõike 3 punktis c osutatud tegevuse teostamine.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui:

3.   Kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 punktis b osutatud ajavahemiku lõppemist.

4.   Igal juhul tunnistatakse ühenduse eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis:

5.   Kui komisjon leiab pärast lõike 2 punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta otsuse asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.

6.   Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka lepingu järgnevatel aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.”

39)

Artikkel 179 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 179

Puu- ja köögivilja- ja tubakasektori kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega seotud rakenduseeskirjad

Komisjon võib võtta vastu artiklite 176a, 177 ja 178 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas teatamist ja avaldamist käsitlevad eeskirjad.”

40)

Artikkel 180 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 180

Asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamine

Kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, eriti seoses käesoleva määruse artiklis 182 osutatud riigiabi erandiga, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a kuni k ja punktides m kuni u ning artikli 1 lõikes 3 osutatud toodete tootmisele ja nendega kauplemisele.”

41)

Artiklit 182 muudetakse järgmiselt:

42)

Artiklisse 184 lisatakse järgmine punkt:

43)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 203a

Üleminekueeskirjad puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris

1.   Määrusega (EÜ) nr 2201/96 ja 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2202/96 (töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta) (38) kehtestatud toetuskavad, mis tunnistati kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1182/2007, jäävad asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni kõnealuse toote turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aastal.

2.   Käesoleva määruse alusel jätkatakse nende tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamist, mida on juba tunnustatud määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel enne käesoleva määruse jõustumist. Vajaduse korral teevad nad käesoleva määruse nõuetest tulenevad kohandused hiljemalt 31. detsembriks 2010.

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 alusel juba tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamist jätkatakse käesoleva määruse alusel.

3.   Tootjaorganisatsiooni taotlusel võib määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel enne määruse (EÜ) nr 1182/2007 kohaldamist heaks kiidetud rakenduskava puhul:

Artikli 103d lõike 3 punkte e ja f kohaldatakse 2007. aastal esitatud rakenduskavade suhtes, mida ei ole käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks veel heaks kiidetud, kuid mis muus osas vastavad nendes punktides sätestatud kriteeriumidele.

4.   Tootjarühmade suhtes, kellele anti eeltunnustus määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel, kehtib nimetatud eeltunnustus jätkuvalt ka käesoleva määruse alusel. Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavadesuhtes kehtib nimetatud heakskiit jätkuvalt ka käesoleva määruse alusel. Vajaduse korral kavasid siiski muudetakse, et võimaldada tootjarühmal täita käesoleva määruse artiklis 125b sätestatud kriteeriume, mis on vajalikud tootjarühma tunnustamiseks tootjaorganisatsioonina. Nende liikmesriikide tootjarühmade tunnustuskavade suhtes, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda, kohaldatakse artikli 103a lõike 3 punktis a kehtestatud abimäärasid alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

5.   Määruse (EÜ) nr 2202/96 artikli 3 lõikes 2 osutatud lepinguid, mis hõlmavad rohkem kui ühte tsitrusviljade töötlemise toetuskava turustusaastat ning mis on seotud 1. oktoobril 2008 algava turustusaastaga või sellele järgnevate turustusaastatega, võib mõlema lepinguosalise nõusolekul muuta või need lõpetada, et võtta arvesse nimetatud määruse kehtetuks tunnistamist määrusega (EÜ) nr 1182/2007 ning sellest tulenevat kõnealuse toetuse kaotamist. Sellisest lepingu muutmisest või lõpetamisest tulenevalt ei kohaldata asjaomaste lepinguosaliste suhtes karistusi nimetatud määruse ega selle rakenduseeskirjade alusel.

6.   Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 68b või 143bc kohast üleminekukorda, kohaldatakse tema territooriumil koristatud toorainete suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 6 või määruse (EÜ) nr 2202/96 artikli 6 kohaseid eeskirju töötlemiseks tarnitud toorainete miinimumnõuete ja valmistoodete kvaliteedi miinimumnõuete kohta.

7.   Kuni uute turustamisstandardite vastuvõtmiseni puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris vastavalt artiklitele 113 ja 113a, kohaldatakse jätkuvalt määrustes (EÜ) nr 2200/96 ja (EÜ) nr 2201/96 sätestatud turustamisstandardeid.

8.   Komisjon võib võtta meetmeid, mis hõlbustavad üleminekut määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 7 sätestatud korra rakendamist käsitlevaid meetmeid.

44)

Lisasid muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 1 punkte 3, 4, 5, 8, 12 ja 13 alates 1. septembrist 2008;

b)

artikli 1 punkte 9, 14–19, 33 ja punkti 44 alapunkte b ja c alates 1. oktoobrist 2008.