EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008D0976

Nõukogu otsus 2008/976/JSK, 16. detsember 2008 , Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta

OJ L 348, 24.12.2008, p. 130–134 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 008 P. 198 - 202

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/976/oj

24.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/130


NÕUKOGU OTSUS 2008/976/JSK,

16. detsember 2008,

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu lõi ühismeetmega 98/428/JSK (2) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, mis on näidanud oma kasulikkust kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamisel.

(2)

Vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitleva konventsiooni (3) artiklile 6 antakse vastastikust õigusabi pädevate õigusasutuste vaheliste otsekontaktide kaudu. Vastastikuse õigusabi sellist detsentraliseerimist rakendatakse praegu laialdaselt.

(3)

Järk-järgult juurutatakse kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet. See üksnes ei tugevda pädevate õigusasutuste vahel otseste kontaktide loomise põhimõtet, vaid ka kiirendab menetlusi ja muudab need täielikult kohtulikuks.

(4)

Euroopa Liidu laienemine 2004. ja 2007. aastal suurendas veelgi mõju, mida need muutused on avaldanud õigusalasele koostööle. Nende arengute tõttu on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik veelgi vajalikum kui oma loomise ajal ja seetõttu tuleks seda tugevdada.

(5)

Otsusega 2002/187/JSK (4) moodustas nõukogu Eurojusti, et parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd. Otsuses 2002/187/JSK on sätestatud, et Eurojustil on Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad erisuhted.

(6)

Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku viieaastane kooseksisteerimine on näidanud vajadust mõlemad struktuurid säilitada ja nendevaheline suhe selgemaks muuta.

(7)

Käesolevat otsust ei tohiks tõlgendada selliselt, et see mõjutaks kontaktasutuste sõltumatust, mida kontaktasutused võivad siseriikliku õiguse kohaselt omada.

(8)

Liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd tuleb tugevdada ning selleks tuleb võimaldada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustel ja Eurojustil vajaduse korral omavahel otse ja tõhusamalt turvatud sideühenduse kaudu suhelda.

(9)

Ühismeede 98/428/JSK tuleks seega kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Ühismeetme 98/428/JSK alusel loodud liikmesriikide vaheliste õigusalaste kontaktasutuste võrk (edaspidi „Euroopa õiguslase koostöö võrgustik”) jätkab tegevust käesoleva otsuse sätete kohaselt.

Artikkel 2

Koosseis

1.   Võttes arvesse liikmesriikide põhiõiguslikke norme, õigustavasid ja siseriiklikku struktuuri, koosneb Euroopa õigusalase koostöö võrgustik rahvusvahelise õigusalase koostöö eest vastutavatest keskasutustest ning õigusasutustest või teistest pädevatest asutustest, kellel on konkreetsed kohustused rahvusvahelise koostöö raames.

2.   Igas liikmesriigis luuakse kooskõlas siseriiklike eeskirjade ja ülesannete jaotusega üks kontaktasutus või mitu kontaktasutust, hoolitsedes selle eest, et kogu liikmesriigi territoorium oleks hõlmatud.

3.   Iga liikmesriik nimetab kontaktasutuste seast Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriikliku kontaktisiku.

4.   Iga liikmesriik nimetab õigusalase koostöö võrgustiku tehniliste küsimuste kontaktisiku.

5.   Iga liikmesriik tagab, et tema kontaktasutused täidavad kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud ülesandeid ning et kontaktasutuste töötajad oskavad peale oma riigikeele piisaval tasemel veel ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt, nii et nad on suutelised suhtlema teiste liikmesriikide kontaktasutustega.

6.   Kui liikmesriigis on nimetatud ametisse nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetmes 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks) (5) osutatud sidekohtunikud, kelle ülesanded on sarnased käesoleva otsuse artikliga 4 kontaktasutustele antud ülesannetega, seob sidekohtunikud ametisse nimetanud liikmesriik nad enda sätestatud korras Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga ja käesoleva otsuse artiklis 9 ettenähtud turvatud sideühendusega.

7.   Komisjon määrab kontaktasutuse tema pädevusse kuuluvate valdkondade jaoks.

8.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on sekretariaat, kes vastutab võrgustiku haldamise eest.

Artikkel 3

Võrgustiku tegevus

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tegutseb eelkõige kolmel järgmisel viisil:

a)

hõlbustab artiklis 4 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike kontaktide loomist liikmesriikide kontaktasutuste vahel;

b)

korraldab artiklites 5 ja 6 sätestatud korras liikmesriikide esindajate regulaarseid koosolekuid;

c)

annab artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud korras pidevalt ajakohastatud taustteavet, eelkõige asjakohase sidevõrgu vahendusel.

Artikkel 4

Kontaktasutuste ülesanded

1.   Kontaktasutused on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd, eelkõige raskete kuritegude vastu võitlemises. Nad on kättesaadavad oma riigi kohalikele õigusasutustele ja teistele pädevatele asutustele, teiste liikmesriikide kontaktasutustele ja teiste liikmesriikide kohalikele õigusasutustele ning teistele pädevatele asutustele, et võimaldada neil luua kõige asjakohasemaid otsekontakte.

Vajaduse korral võivad nad asjaomaste valitsusasutuste vahelise kokkuleppe alusel kohtuda teiste liikmesriikide kontaktasutustega.

2.   Kontaktasutused annavad oma riigi kohalikele õigusasutustele, teiste liikmesriikide kontaktasutustele ja teiste liikmesriikide kohalikele õigusasutustele vajalikku õigusalast ja praktilist teavet, et võimaldada neil tõhusalt koostada õigusalase koostöö taotlusi või tõhustada üldiselt õigusalast koostööd.

3.   Kontaktasutused osalevad oma riigi pädevatele asutustele asjakohasel tasemel koolituskursuste korraldamisel õigusalase koostöö valdkonnas ja nende korraldamise edendamisel, tehes vajadusel koostööd Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.

4.   Lisaks lõigetes 1–3 nimetatud kohustustele seoses kontaktasutusega on siseriiklik kontaktisik eelkõige:

a)

oma liikmesriigis vastutav võrgustiku sisemise toimimisega seotud küsimuste, sealhulgas teabenõuete ja pädevate siseriiklike asutuste saadetud vastuste koordineerimise eest;

b)

peamine isik, kes vastutab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadiga peetavate kontaktide eest, muu hulgas osaledes artiklis 6 nimetatud koosolekutel;

c)

taotluse korral arvamuse esitajaks uute kontaktasutuste määramise kohta.

5.   Õigusalaste koostöö võrgustiku tehniliste küsimuste kontaktisik, kes võib olla samuti lõigetes 1–4 nimetatud kontaktisik, tagab tema liikmesriigiga seotud ja artiklis 7 nimetatud teabe esitamise ja artikli 8 kohase ajakohastamise.

Artikkel 5

Kontaktasutuste üldkoosolekute eesmärk ja toimumiskoht

1.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üldkoosolekutel, millele kutsutakse vähemalt kolm kontaktasutust igast liikmesriigist, on järgmised eesmärgid:

a)

võimaldada kontaktasutustel üksteisega tutvuda ning vahetada kogemusi, eelkõige seoses võrgustiku toimimisega;

b)

tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamise kohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostöö raames, pidades silmas eelkõige Euroopa Liidu võetud meetmete rakendamist.

2.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames saadud kogemusi jagatakse nõukogule ja komisjonile, kes saavad neid kasutada lähtealusena õigusnormide võimaliku muutmise ja rahvusvahelise õigusalase koostöö praktilise tõhustamise arutamisel.

3.   Lõikes 1 nimetatud koosolekud korraldatakse korrapäraselt ja vähemalt kolm korda aastas. Kord aastas võivad koosolekud toimuda nõukogu tööruumides Brüsselis või Eurojusti tööruumides Haagis. Nõukogu ja Eurojusti tööruumides korraldatavatele koosolekutele kutsutakse kaks kontaktasutust igast liikmesriigist.

Võib pidada ka muid koosolekuid liikmesriikides, et kõikide liikmesriikide kontaktasutused saaksid lisaks vastuvõtva liikmesriigi kontaktasutustele kohtuda ka teiste selle liikmesriigi asutustega ning tutvuda asjakohase liikmesriigi konkreetsete organitega, kelle ülesanded on seotud rahvusvahelise õigusalase koostööga või teatavate raskete kuritegude vastu võitlemisega. Kontaktasutused osalevad nendel koosolekutel oma kulul.

Artikkel 6

Siseriiklike kontaktisikute koosolekud

1.   Siseriiklikud kontaktisikud tulevad kokku vastavalt Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmete vajadusele vähemalt kord aastas nõukogus eesistujariigiks oleva liikmesriigi siseriikliku kontaktisiku kutsel, kes võtab samuti arvesse liikmesriikide soove kontaktisikute koosoleku kokkukutsumiseks. Nendel koosolekutel arutatakse eelkõige võrgustikuga seotud haldusalaseid küsimusi.

2.   Õigusalase koostöö võrgustiku tehniliste küsimuste kontaktisikud tulevad kokku vastavalt võrgustiku liikmete vajadusele vähemalt üks kord aastas eesistujariigiks oleva liikmesriigi tehniliste küsimuste kontaktisiku kutsel. Nendel koosolekutel käsitletakse artikli 4 lõikes 5 nimetatud teemasid.

Artikkel 7

Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus levitatava teabe sisu

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat teeb kontaktasutustele ja pädevatele õigusasutustele kättesaadavaks järgmise teabe:

a)

kõikide liikmesriikide kontaktasutuste täielikud andmed ning vajaduse korral selgitused nende ülesannete kohta siseriiklikul tasandil;

b)

infotehnoloogiline vahend, mis võimaldab abi taotleval või otsuse teinud liikmesriigi taotlust esitaval asutusel teha kindlaks teise liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab seoses õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega esitatava õigusalase koostöö taotluse vastuvõtmise ja täitmise ja õigusalase koostöö kohta otsuste tegemise eest;

c)

ülevaatlik õigusalane ja praktiline teave liikmesriikide kohtu- ja menetlussüsteemide kohta;

d)

asjakohaste õigusaktide tekstid ning kehtivate konventsioonide puhul deklaratsioonide ja reservatsioonide tekstid.

Artikkel 8

Teabe ajakohastamine

1.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus levitatavat teavet ajakohastatakse pidevalt.

2.   Iga liikmesriigi ülesanne on kontrollida süsteemis sisalduvate andmete õigsust ning teavitada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaati, kui mõne artiklis 7 nimetatud nelja punktiga seonduvaid andmeid on vaja muuta.

Artikkel 9

Sidevahendid

1.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat tagab, et artikli 7 alusel esitatud teave tehakse kättesaadavaks pidevalt ajakohastataval veebisaidil.

2.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste operatiivtööks luuakse turvatud sideühendus. Turvatud sideühenduse loomisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Turvatud sideühenduse loomine võimaldab edastada õigusalaseks koostööks andmeid ja kõiki taotlusi liikmesriikide vahel.

3.   Lõikes 2 osutatud turvatud sideühendust võivad oma operatiivtöös samuti kasutada Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud terrorismi küsimuses, Eurojusti liikmesriikide liikmed ja Eurojusti nimetatud sidekohtunikud. Selle võib ühendada otsuse 2002/187/JSK artiklis 16 osutatud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemiga.

4.   Käesolevas artiklis sätestatut ei käsitata selliselt, et see mõjutab pädevate õigusasutuste vahelisi otsesidemeid, mis on sätestatud õigusalast koostööd käsitlevates õigusaktides, nagu näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse abi andmise konventsiooni artiklis 6.

Artikkel 10

Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vaheline suhe

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojust säilitavad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad omavahelised erisuhted, eelkõige liikmesriigi kontaktasutuste ning sama liikmesriigi Eurojusti liikme ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklike kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmised meetmed:

a)

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik teeb Eurojustile kättesaadavaks artiklis 7 nimetatud koondteabe ning võimaldab kasutada artikli 9 kohaselt loodud turvatud sideühendust;

b)

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused teavitavad iga üksikjuhtumi puhul oma liikmesriigi liiget kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad leiavad, et on asjakohasem, kui asja menetleks Eurojust;

c)

Eurojusti liikmesriikide liikmed võivad osaleda Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutel viimase kutsel.

Artikkel 11

Eelarve

Selleks et Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul oleks võimalik oma ülesandeid täita, on Eurojusti eelarves Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi tegevust puudutav osa.

Artikkel 12

Territoriaalne kohaldatavus

Ühendkuningriik teatab nõukogu eesistujale kirjalikult, millal ta soovib käesolevat otsust Kanalisaarte ja Mani saare suhtes kohaldada. Otsuse selle taotluse kohta teeb nõukogu.

Artikkel 13

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku töö hindamine

1.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustik esitab alates 24. detsembrist 2008 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga kahe aasta tagant kirjaliku aruande oma tegevuse ja juhtimise kohta.

2.   Euroopa õigusalase koostöö võrgustik võib lõikes 1 nimetatud aruandes osutada samuti mis tahes kriminaalpoliitikaprobleemidele Euroopa Liidus, mis on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse tulemusel esile kerkinud, ja ta võib samuti teha ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades.

3.   Samuti võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik esitada mis tahes muid aruandeid või mis tahes muud teavet oma tegevuse kohta, kui nõukogu seda temalt taotleb.

4.   Nõukogu viib alates 24. detsembrist 2008 iga nelja aasta järel läbi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse hindamise, tuginedes komisjoni poolt koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga koostatud aruandele.

Artikkel 14

Ühismeetme 98/428/JSK kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 98/428/JSK tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 16. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. BACHELOT-NARQUIN


(1)  2. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4.

(3)  EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

(4)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.


Top