Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) parandus

(Euroopa Liidu Teataja L 406, 30. detsember 2006)

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 tekst asendatakse järgmisega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1927/2006,

20. detsember 2006,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, [1]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Vaatamata globaliseerumise positiivsetele mõjudele majanduskasvule, töökohtadele ja heaolule ning vajadusele Euroopa konkurentsivõimet struktuurimuutuste abil veelgi tõsta, võib globaliseerumisel olla ka negatiivseid tagajärgi mõnede sektorite kõige ohustatumatele ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi "fond"), millele oleks juurdepääs kõikidel liikmesriikidel ja mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

(2) On vaja säilitada Euroopa väärtusi ja edendada õiglase väliskaubanduse arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja säästva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada kõrged sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema turutingimustega, mis on pidevalt muutuvad ja sageli ettenägematud.

(3) Fond peaks andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, mis kannatavad tõsiste majandusmuutuste tõttu. Fond peaks edendama ettevõtlust, näiteks mikrokrediitidega või koostööprojektide loomisega.

(4) Käesoleva määruse alusel võetud meetmed tuleks määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse ümberpaiknemise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, tagamaks et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse töötajatele piirkondades ja majandussektorites, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Selline ümberpaiknemine ei ole tingimata koondunud ühte ja samasse liikmesriiki. Sellisel erandjuhul võivad liikmesriigid seega esitada ühistaotlusi fondist toetuse saamiseks.

(5) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv ühenduse teiste poliitikatega ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eelkõige struktuurifondide toetustega, andes tõelist lisaväärtust ühenduse sotsiaalpoliitikale.

(6) Fondi eelarveraamistik on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta [4] (edaspidi "institutsioonidevaheline kokkulepe") punktis 28.

(7) Käesoleva määruse alusel rahastatav konkreetne meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega piirkondliku arengu raames on siiski vajalik, ehkki sellise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondist rahastatavate meetmete jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine.

(8) Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist, peaksid kulud olema toetuskõlblikud alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist. Võttes arvesse vajadust tegutseda sihipäraselt, keskendudes konkreetselt tööturule naasmisele, tuleks fondist saadud rahalise toetuse kasutamise suhtes kehtestada tähtaeg.

(9) Siiski peaksid jääma toetust saavad liikmesriigid vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse poolt rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [5] (edaspidi "finantsmäärus"). Liikmesriigid peaksid fondist saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama.

(10) Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus võib aidata komisjonil ja asjaomasel liikmesriigil läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi fondile esitatud toetuse taotluste hindamisel.

(11) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12) Kuna fondi rakendusperiood on seotud finantsraamistiku kestusega 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, peaks toetus olema kättesaadav kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatele alates 1. jaanuarist 2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Eesmärgiga stimuleerida Euroopa Liidus majanduskasvu ja luua rohkem töökohti luuakse käesoleva määrusega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi "fond"), et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

Fondi rakendusperiood on seotud 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva finantsraamistikuga.

2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

Artikkel 2

Sekkumiskriteeriumid

Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige oluline impordi kasv Euroopa Liitu või kiire ELi turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

a) nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures; või

b) üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 1000 töötajat.

c) Väikestel tööturgudel või eriolukorras võib asjaomase liikmesriigi poolt nõuetekohaselt põhjendatud fondi toetuse taotluse lugeda vastuvõetavaks isegi siis, kui punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Eriolukordade puhul antud toetuste kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada 15 % fondist.

Artikkel 3

Toetuskõlblikud meetmed

Fondist võib anda rahalist toetust aktiivsetele tööturu meetmetele, mis võivad moodustada individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osa, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:

a) tööotsingute toetamisele, kutsenõustamisele, täpseid vajadusi arvessevõtvale koolitusele ja ümberõppele, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimisele nagu ka töövahendusele ja ettevõtluse edendamisele või toetusele tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana;

b) erimeetmetele, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus või toetus elukestva õppega seotud ja koolitusmeetmetes osalejatele; ja

c) meetmetele ergutamaks eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid või vanemaid töötajaid tööturule jääma või sinna naasma.

Fondist ei rahastata sotsiaalkaitse passiivseid meetmeid.

Asjaomase liikmesriigi algatusel võib fond rahastada ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid fondi rakendamiseks.

Artikkel 4

Rahalise toetuse liik

Rahalise toetuse liik Komisjon määrab rahalise toetuse ühekordse maksena, mis tehakse liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punktile b ning lõigetele 5 ja 6.

Artikkel 5

Taotlused

1. Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks sätestatud tingimuste täitmise kuupäevast. Asjaomane liikmesriik võib taotlust hiljem täiendada.

2. Taotlus hõlmab järgmist teavet:

a) kavandatud koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs ja koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus;

b) koondamisi teostavate ettevõtete (riigisiseste või rahvusvaheliste), tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine;

c) asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja teiste sidusrühmade kirjeldus ning koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele;

d) rahastatav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega ning teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud;

e) kuupäev(ad), millal alustati või kavandatakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele;

f) menetlused, mida järgitakse tööturu osapooled konsulteerimiseks;

g) artikli 18 kohane juhtimise ja finantskontrolli eest vastutav ametiasutus.

3. Võttes arvesse liikmesriigi, piirkonna, tööturu osapoolte ja asjaomaste ettevõtete poolt siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel võetud meetmeid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende hinnangulist maksumust.

4. Samuti esitab asjaomane liikmesriik komisjonile sobivaima territoriaalse tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

5. Lõike 2 kohaselt antud teabe ja asjaomase liikmesriigi esitatud võimaliku täiendava teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

Artikkel 6

Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine

1. Fondist saadud toetus ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

2. Fondist saadud toetus täiendab liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid meetmeid.

3. Fondist saadud toetus pakub üksikutele töötajatele, keda on maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tagajärjel koondatud, solidaarsust ja tuge. Fond ei rahasta ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimist.

4. Komisjon ja liikmesriik tagavad oma vastutusala piires ühenduse fondidest saadava toetuse kooskõlastamise.

5. Liikmesriik tagab, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

Artikkel 7

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida fondi rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning seda eriti fondile juurdepääsu osas.

Artikkel 8

Tehniline abi komisjoni algatusel

1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, teabe-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

2. Nimetatud ülesandeid täidetakse vastavalt finantsmäärusele ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 9

Teave ja avalikustamine

1. Asjaomane liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, tööturu osapooltele, meediale ja üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

2. Komisjon loob veebisaidi, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.

Artikkel 10

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja teeb võimalikult kiiresti ettepaneku rahalise toetuse suuruse kohta, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

Summa ei tohi ületada 50 % artikli 5 lõike 2 punktis d osutatud hinnangulisest kogukulust.

2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 12 sätestatud menetluse.

3. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 11

Kulude toetuskõlblikkus

Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäeva(de)st, millal asjaomane liikmesriik alustab asjaomaste töötajatele individuaalsete teenuste osutamist, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 2 punktis e.

Artikkel 12

Eelarvemenetlus

1. Fondiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28.

2. Fondi puudutavad assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või tühistatud kohustused.

3. Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks ning taotluse summa ülekandmiseks fondi eelarvereale. Ettepanekud võib rühmitada pakettideks.

Fondiga seotud ümberpaigutamised tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 24 lõikega 4.

4. Lõike 3 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

a) artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

b) tõend artiklites 2 ja 6 esitatud tingimuste täitmise kohta, ja

c) põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid.

5. Samal ajal, kui komisjon esitab ettepaneku, algatab ta kolmepoolse menetluse, võimalik, et lihtsustatud vormis, et saavutada kokkulepe mõlema eelarvepädeva institutsiooniga fondi kasutamise vajaduse ja nõutava summa osas.

6. Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

7. Kui eelarvepädevad institutsioonid on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon rahalise toetuse andmise kohta vastu otsuse.

Artikkel 13

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1. Pärast artikli 12 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon asjaomasele liikmesriigile rahalise toetuse välja ühekordse maksena üldjuhul 15 päeva jooksul.

2. Liikmesriik kasutab rahalist toetust ja sellelt saadud intresse 12 kuu jooksul alates taotluse kuupäevast vastavalt artiklile 5.

Artikkel 14

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 15

Lõpparuanne ja lõpetamine

1. Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

2. Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõike 1 alusel nõutava teabe, lõpetab ta fondist rahalise toetuse andmise.

Artikkel 16

Aastaaruanne

1. Alates aastast 2008 esitab komisjon iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ja sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete, kaasa arvatud nende täiendavuse kohta struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2. Aruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning tööturu osapooltele.

Artikkel 17

Hindamine

1. Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

a) 31. detsembriks 2011 vahehindamise saavutatud tulemuste tõhususe ja järjepidevuse kohta, ja

b) 31. detsembriks 2014 järelhindamise välisekspertide abil, et hinnata fondi mõju ja lisandväärtust.

2. Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja tööturu osapooltele.

Artikkel 18

Juhtimine ja finantskontroll

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad esmajärjekorras liikmesriigid fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid muu hulgas järgmisi meetmeid:

a) kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada ühenduse rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

b) kontrollivad, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt;

c) kontrollivad, kas kantud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud, ja

d) väldivad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi, nagu on määratletud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta [6] artiklis 70, ning nõutakse koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad kooskõlas sama artikliga. Liikmesriigid teatavad nendest eeskirjade eiramistest komisjonile õigeaegselt ja hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste kulgemisega.

2. Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teeb liikmesriik nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad ühenduse toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja maksab selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

3. Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve täitmise eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas finantsmäärusega. Asjaomase liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha fondi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

4. Liikmesriik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud rahalise toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

Artikkel 19

Rahalise toetuse tagastamine

1. Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 12 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, nõuab komisjon liikmesriigilt saadud rahalise toetuse vastava summa ulatuses tagasi.

2. Kui liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, et nõuda liikmesriigilt saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi.

3. Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4. Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollimiste tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 18 lõike 1 kohaseid kohustusi, otsustab ta, kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi, kolme kuu jooksul pärast eespool osutatud ajavahemikku nõutavate finantskorrektsioonide tegemiseks, tühistada kõnealusele meetmele fondist antava toetuse täielikult või osaliselt. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja juhul, kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 20

Läbivaatamissäte

Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõikide liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse igal juhul läbi 31. detsembriks 2013.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. Borrell Fontelles

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Korkeaoja

[1] ELT C 318, 23.12.2006, lk 38.

[2] ELT C 51, 6.3.2007, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta arvamus (ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 432) ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus.

[4] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[5] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[6] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6).

--------------------------------------------------