1.7.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/24

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 951/2006,

30. juuni 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 4 ja artikli 40 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 318/2006 kehtestatakse suhkrusektoriga seotud impordi- ja ekspordilitsentside, eksporditoetuste andmise ja impordi korraldamise suhtes kohaldatavad sätted. Selleks et parandada kolmandate riikidega suhkrusektoris kauplemise suhtes kohaldatavate eeskirjade läbipaistvust, tuleks kõnealuste sätete üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad koondada ühte määrusesse.

(2)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 on ette nähtud võimalus toetada kolmandatesse riikidesse suunatud eksporti, et katta maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahelist erinevust.

(3)

Selleks et tagada võrdne kohtlemine eksporditoetussumma kindlaksmääramisel, tuleks sätestada teatavate toodete sahharoosisisalduse kindlaksmääramise standardmeetod. Samuti on vaja kehtestada erikriteeriumid juhtudeks, kui kõnealune standardmeetod ei võimalda kindlaks määrata kogu sahharoosisisaldust. Suhteliselt madala puhtusastmega siirupite puhul tuleks sahharoosisisaldus määrata kindla määra järgi ekstraheeritava suhkru sisalduse põhjal.

(4)

Valgest suhkrust või rafineeritud toorsuhkrust toodetud kristalliseerunud suhkru polarisatsiooniaste on sageli väiksem kui 99,5 %. Pidades silmas kasutatava tooraine kõrget puhtusastet, peaks kristalliseerunud suhkrule ja valgele suhkrule antavad toetused olema võimalikult ühesuurused. Seetõttu tuleks kristalliseerunud suhkur täpselt määratleda.

(5)	Kui otsustatakse anda eksporditoetust isoglükoosile, tuleks ette näha fruktoosi ja polüsahhariidi sisalduse piirnormid, et tagada toetuse andmine üksnes nõuetekohasele tootele.

(6)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 23 lõikes 1 sätestatakse, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete, välja arvatud kõnesoleva artikli punktis h loetletud toodete importimisel ühendusse ja eksportimisel ühendusest tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, et eelkõige määratakse kindlaks litsentsitaotlustesse ja litsentsidesse märgitav teave, litsentside väljaandmise suhtes kohaldatavad tingimused, sealhulgas esitatavad tagatised, ning väljaantud litsentsi kehtimise tingimused.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklile 34 peaks ekspordilitsentside süsteem põhinema asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate ekspordikoguseid käsitlevate kohustuste täitmisel. Seepärast tuleks taotletud litsentsid anda välja pärast järelemõtlemisaega, mille jooksul on komisjonil võimalik hinnata kohaldatavaid koguseid ja võtta meetmeid juhul, kui kõnealuste taotluste heakskiitmise tulemuseks oleks kõnesolevates lepingutes kõnealuseks turustusaastaks kehtestatud ekspordikoguste ja/või assigneeringute ületamine või sellise ületamise oht. Selleks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teataksid viivitamata kõikidest korrapäraste toetustega seotud litsentside taotlustest. Eksporditoetuste taotlejatel peaks olema teatavatel tingimustel võimalik oma taotlus tagasi võtta pärast heakskiiduprotsendi kehtestamist.

(8)

Kolmandate riikidega kauplemise täpne ja korrapärane jälgimine on ainus viis hoolikalt jälgida arengutendentse, võttes arvesse kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingute kohastest ühenduse kohustustest tulenevaid piiranguid, ning võtta asjakohaseid meetmeid eelkõige määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 lõike 1 kohaldamiseks. Komisjon peaks seetõttu korrapäraselt saama asjakohast teavet mitte üksnes nende toodete ekspordi ja impordi kohta, mille toetused on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklitele 32 ja 33, vaid ka nende toodete impordi ja ekspordi kohta, mida eksporditakse ilma toetuseta, litsentsiga või litsentsita, mis on vabas ringluses ühenduse turul ning toodete kohta, mis on hõlmatud seestöötlemise korraga.

(9)	Selleks et tagada ühenduse suhkruturgude stabiilsus ja vältida turuhindade langemist allapoole suhkru võrdlushindu, peetakse vajalikuks näha ette täiendavate imporditollimaksude kohaldamine.

(10)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 27 lõikega 2 kehtestatakse, et impordi suhtes, mis toimub Maailma Kaubandusorganisatsioonile edastatud käivitushinnast madalama hinnaga, võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu.

(11)

Täiendava imporditollimaksu kohaldamisel tuleb võtta arvesse asjaomase saadetise CIF-impordihinda. Sellist CIF-impordihinda tuleb kontrollida kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel. Selleks on vaja kehtestada komisjoni jaoks selliste toodete tüüpiliste CIF-impordihindade määramise kriteeriumid, mille suhtes võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu. Tüüpiliste CIF-impordihindade määramiseks peab komisjon võtma arvesse kogu teavet, mis on talle kas otse või liikmesriikide kaudu kättesaadav.

(12)

Nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta (2) avatakse AKV riikidest pärit melassi suhtes 600 000 suurune iga-aastane tariifikvoot, mille alusel vähendatakse imporditollimakse 100 %. Seoses sellega ja võttes arvesse, et melassiimport sellise koguselise piirmäära ulatuses ei põhjusta tõenäoliselt häireid ühenduse turul, ei peeta sellise impordi suhtes täiendavate tollimaksude kehtestamist asjakohaseks, kuna see oleks vastuolus eesmärgiga hõlbustada AKV riikidest pärit põllumajandussaaduste importi ühendusse. Seepärast tuleks kõnealustest riikidest pärit suhkruroomelassi suhtes kohaldatavat kogu imporditollimaksu vähendada nullini.

(13)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) kodifitseeriti tollideklaratsioonide kuupäevade järjekorras kasutatavate tariifikvootide haldamist käsitlevad sätted.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud üksikasjalike eeskirjadega asendatakse eeskirjad, mis on sätestatud komisjoni 26. juuni 1968. aasta määruses (EMÜ) nr 784/68, milles sätestatakse valge suhkru ja toorsuhkru CIF-hindade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad, (4) komisjoni 26. juuni 1968. aasta määruses (EMÜ) nr 785/68, millega määratakse kindlaks melassi standardkvaliteet ja sätestatakse melassi CIF-hinna arvutamise üksikasjalikud eeskirjad, (5) (EÜ) nr 1422/95, (6) komisjoni 23. juuni 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete impordi (välja arvatud melass) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (7) komisjoni 27. juuni 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1464/95 üksikasjalikest erieeskirjadest impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamiseks suhkrusektoris (8) ning komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95, milles sätestatakse suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (9). Seega tuleks kõnealused määrused läbipaistvuse ja õigusselguse huvides asendada.

(15)	Käesolevas määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 III jaotisele suhkursektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise, eksporditoetuste andmise ja impordi korraldamise, sealhulgas täiendavate imporditollimaksude kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	korrapärane toetus — eksporditoetus, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punktis a osutatud korrapäraste ajavahemike järel;

2)	kristalliseerunud suhkur — suhkur, mis a) koosneb suurtest, vähemalt 5 mm pikkustest kristallidest, mis on saadud küllaldaselt kontsentreeritud suhkrulahuse jahutamisel ja aeglasel kristalliseerumisel, ja b) sisaldab kuivaines polarimeetri näidu järgi vähemalt 96 % sahharoosi.

II PEATÜKK

EKSPORDITOETUSED

Artikkel 3

Erinevate eksporditoetuskõlblike suhkrusiirupite sahharoosisisalduse kindlaksmääramine

1.   Eksporditoetus määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete 100 kilogrammi kohta on võrdne põhisummaga, mis korrutatakse kõnealuse toote kindlaksmääratud sahharoosisisaldusega ja vajaduse korral muude suhkrute sisaldusega, mis arvutatakse sahharoosi ekvivalendina.

2.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, on sahharoosisisaldus ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisaldus üldsuhkrusisaldus väärtus, mis määratakse Lane'i ja Eynoni meetodiga (vaskiooni taandamise meetod) Clerget-Herzfeldi meetodil inverteeritud lahusest. Selle meetodiga kindlaksmääratud üldsuhkrusisaldus arvestatakse ümber sahharoosiks, korrutades üldsuhkrusisalduse koefitsiendiga 0,95

3.   Siirupite puhul, mille puhtusaste on 85–94,5 %, määratakse sahharoosisisaldus ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisaldus kuivaine 73 % kindla määra järgi. Siirupite puhtusastme protsendi arvutamisel jagatakse üldsuhkrusisaldus kuivainesisaldusega ja korrutatakse tulemus arvuga 100. Üldsuhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt lõikes 2 osutatud meetodile ning kuivainesisaldus vastavalt areomeetrilisele meetodile.

4.   CN-koodi 1701 alla kuuluvast, üksnes denatureerimata suhkrust saadud karamelli sahharoosisisaldus ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisaldus määratakse kuivainesisalduse põhjal. Kuivainesisaldus määratakse proportsioonis 1:1 vedeldatud lahuse tiheduse põhjal. Kuivainesisalduse kindlaksmääramisel saadud tulemus väljendatakse sahharoosina, korrutades kuivainesisalduse koefitsiendiga 1.

Taotluse korral võib esimeses lõigus osutatud karamelli puhul kindlaks määrata tegelikult kasutatava sahharoosi koguse ja vajaduse korral sahharoosina väljendatud muude suhkrute sisalduse, kui karamellsuhkur on toodetud vastavalt tolliladustamise või vaba tsooni korrale, mis pakuvad võrdväärseid tagatisi.

5.   Lõikes 1 osutatud põhisummat ei kohaldata siirupite suhtes, mille puhtusaste on alla 85 %.

Artikkel 4

Isoglükoosi eksporditoetus

Eksporditoetust võib anda üksnes määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides d ja g loetletud toodetele

a)	mis on saadud glükoosi isomeerimise teel;

b)	mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 41 %;

c)	mille polüsahhariidide ja oligosahhariidide, sealhulgas di- ja trisahhariidide üldsisaldus kuivaines on alla 8,5 %.

Isoglükoosi kuivainesisaldus määratakse proportsioonis 1:1 vedeldatud lahuse tiheduse põhjal või väga suure tihedusega toodete puhul kuivatamise teel.

III PEATÜKK

EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 5

Litsentsinõue

1.   Kõikide määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete, välja arvatud kõnealuse artikli punktis h nimetatud tooted, eksportimiseks tuleb välja anda ekspordilitsents.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (10) artikli 4 lõike 2 kohaldamisel moodustatakse järgmised tooterühmad:

a)	I tooterühm: määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b nimetatud tootd;

b)	II tooterühm: määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis c nimetatud tootd;

c)	III tooterühm: määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides d ja g nimetatud tooted.

Artikkel 6

Toetusega ekspordilitsents

1.   Kui eksporditoetus või ekspordimaks on kindlaks määratud vastavalt ühenduses toimunud pakkumismenetlusele, esitatakse ekspordilitsentsi taotlus pakkumise vastuvõtuteatise väljaandnud liikmesriigi pädevale asutusele.

2.   20. lahter litsentsitaotluses ja litsentsis peab sisaldama järgmist märget:

3.   Ekspordilitsents antakse välja asjaomase pakkumise vastuvõtmise teatisel märgitud kogusele. Litsentsi 22. lahtrisse märgitakse eksporditoetuse või ekspordimaksu määr eurodes, nagu see on märgitud pakkumise vastuvõtmise teatisel. See sisaldab järgmist märget:

4.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (11) artiklit 49 ei kohaldata.

Artikkel 7

Suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ekspordilitsents ilma toetuseta

Kui ühenduse turul vabas ringluses olevat suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit ei käsitata kvoodivälisena ning eksporditakse ilma toetuseta, peab litsentsitaotluse ja litsentsi 22. lahter sisaldama vastavalt tootele järgmist märget:

Artikkel 8

Ekspordilitsentside kehtivus

1.   Sellised ekspordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodetele, mis on seotud rohkem kui 10 tonni suuruste kogustega, kehtivad väljaandmise päevast kuni väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

2.   Ekspordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodetele, mille kogused ei ületa 10 tonni, kehtivad määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 kohasest väljaandmispäevast kuni väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

Esimeses lõigus osutatud juhul ei või asjaomane osaline kasutada sama ekspordi puhul rohkem kui ühte sellist litsentsi.

3.   Ekspordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides a, d, e, f ja g loetletud toodetele kehtivad määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 kohasest väljaandmispäevast kuni väljaandmisele järgneva kolmanda kuu lõpuni.

Artikkel 9

Ekspordilitsentside väljaandmise peatamine

1.   Kui seoses ekspordilitsentside väljaandmisega on oht, et asjaomasel ajavahemikul ületatakse ette nähtud eelarvesummasid, maksimumkoguseid ja/või WTO põllumajanduslepingus (12) kehtestatud kulukohustusi, võib komisjon:

a)	kehtestada taotletavatele kogustele, millele ekspordilitsentsi veel ei ole välja antud, heakskiiduprotsendi;

b)	lükata tagasi taotlused, millele ekspordilitsentsi veel ei ole välja antud;

c)	peatada litsentsitaotluste vastuvõtmise viieks tööpäevaks. Peatamise võib kehtestada ka pikemaks ajavahemikuks määruse (EÜ) 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Lõikes 1 sätestatud meetmeid võib võtta ka siis, kui ekspordilitsentsi taotlused on seotud kogustega, mis ületavad või võivad ületada tavapäraseid koguseid ühe sihtkoha või sihtkohtade rühma kohta ning taotletavate litsentside väljaandmine võib kaasa tuua spekulatsiooniohu, ettevõtetevahelise konkurentsi moonutamise või häireid asjaomasel kauplemisel või ühenduse turul.

3.   Kui taotletud kogused lükatakse tagasi või neid vähendatakse, vabastatakse tagatis viivitamata nende koguste suhtes, mille puhul taotlust ei rahuldatud.

4.   Taotlejad võivad oma litsentsitaotlused tagasi võtta kümne tööpäeva jooksul alates lõike 1 punktis a osutatud heakskiiduprotsendi avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui kõnealune protsent on alla 80 %. Seejärel vabastavad liikmesriigid tagatise.

IV PEATÜKK

IMPORDILITSENTSID

Artikkel 10

Impordilitsentsid ja nende kehtivus

1.   Määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete, välja arvatud punktis h loetletud tooted, importimisel ühendusse tuleb esitada impordilitsents.

2.   Impordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodetele, mille kogused ei ületa kümmet tonni, kehtivad väljaandmise päevast kuni väljaandmisele järgneva kuu lõpuni.

Impordilitsentsid määruse (EÜ) 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodetele, mille kogused ei ületa kümmet tonni, ja impordilitsentsid kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c, d, e, f ja g loetletud toodetele kehtivad väljaandmise päevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõike 1 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva kuu lõpuni.

V PEATÜKK

EKSPORDI- JA IMPORDILITSENTSIDE ÜHISEESKIRJAD

1. jagu

Litsentside väljaandmine ja tagatis

Artikkel 11

Ekspordi- ja impordilitsentside taotlemine ja väljaandmine

1.   Litsentsid CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru kogustele, mis ületavad kümmet tonni, antakse välja järgmiselt:

a)	impordilitsentsid taotluse esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval;

b)	ekspordilitsentsid taotluse esitamisele järgneval viiendal tööpäeval;

c)	toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentsid taotluse esitamise päevale järgneval viiendal tööpäeval tingimusel, et komisjon ei ole vahepeal võtnud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud erimeetmeid.

Esimest lõiku ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	kristalliseerunud suhkur;

b)	lõhna-ja maitselisandiga suhkur; värvainelisandiga suhkur;

c)	vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 950/2006 (13) ühendusse imporditav soodussuhkur.

2.   Kui litsentsitaotlus on esitatud lõike 1 esimese lõigu kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogustele, mis ei ületa kümmet tonni, ei või asjaomane osaline esitada samal päeval ja samale pädevale asutusele rohkem kui ühe sellise taotluse.

Artikkel 12

Tagatis

1.   Tagatised määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1, v.a punktis h, loetletud toodete litsentside puhul on 100 kilogrammi netomassi ja 100 kilogrammi isoglükoosi kuivaine netomassi või suhkru/isoglükoosi ekvivalendina arvestatud 100 kilogrammi inuliinisiirupi kuivaine netomassi kohta järgmised:

a)

impordilitsentsi puhul: — 0,30 eurot CN-koodide 1701, 1702 ja 2106 alla kuuluvate toodete puhul, välja arvatud koodide 1702 50 00 ja 1702 90 10 alla kuuluvad tooted ja inuliinisiirup, — 0,06 eurot CN-koodide 1212 91, 1212 99 20 ja 1703 alla kuuluvate toodete puhul, — 0,60 eurot CN-koodide ex 1702 60 80 ja 1702 90 80 alla kuuluva inuliinisiirupi puhul;

b)

ekspordilitsentsi puhul: — 11,00 eurot CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete puhul, — 0,90 eurot CN-koodide 1212 91, 1212 99 20 ja 1703 alla kuuluvate toodete puhul, — 4,20 eurot CN-koodide 1702 20, 1702 60 95, 1702 90 60, 1702 90 71, 1702 90 90 ja 2106 99 59 alla kuuluvate toodete puhul, välja arvatud inuliinisiirupi puhul, — 4,20 eurot CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10, 1702 90 30 ja 2106 90 30 alla kuuluvate toodete puhul, — 8,00 eurot CN-koodi 1702 60 80 alla kuuluva inuliinisiirupi puhul ja 0,60 eurot CN-koodi 1702 90 80 alla kuuluva inuliinisiirupi puhul.

2.   CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete litsentsi omanik esitab lisatagatise järgmistel juhtudel:

a)	kui ei täideta ekspordilitsentsi väljaandmisest tulenevat eksportimise kohustust (välja arvatud vääramatu jõu korral ja juhul, kui väljaandmine toimus seoses ühenduses korraldatud pakkumisega) ja

b)	kui lõike 1 punkti b esimeses ja teises taandes osutatud tagatis on väiksem kui litsentsi viimasel kehtivuspäeval kehtiv eksporditoetus pärast selle vähendamist litsentsis osutatud toetuse võrra.

Lisatagatise suurus on võrdne esimese lõigu punktis b osutatud summade vahega.

2. jagu

Konkreetse rafineerimisega seotud litsentsid (“EX/IM”)

Artikkel 13

Üldeeskirjad

1.   Kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (14) artiklis 116 nimetatud loa alusel eksporditakse CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluvat valget suhkrut enne CN-koodide 1701 11 10, 1701 11 90, 1701 12 10 ja 1701 12 90 alla kuuluva toorsuhkru importimist, nõutakse erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 2 litsentsi valge suhkru eksportimiseks ja toorsuhkru importimiseks.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 9 ei ole lõikes 1 osutatud ekspordi- ja impordilitsentsist tulenevad õigused loovutatavad.

Artikkel 14

Litsentsitaotlused

1.   Valge suhkru ekspordilitsentsi taotlus rahuldatakse siis, kui artikli 13 lõikes 1 osutatud luba ja toorsuhkru impordilitsents esitatakse samal ajal.

2.   Standardkvaliteedile vastava toorsuhkru kogus, millele taotletakse impordilitsentsi, vastab ekspordilitsentsi taotluses näidatud valge suhkru kogusele, võttes arvesse toorsuhkru saagist. Toorsuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse arv 100 suhkru polarisatsioonikraadi kahekordsest korrutisest.

Kui imporditud toorsuhkur ei vasta standardkvaliteedile, arvutatakse litsentsi alusel imporditava toorsuhkru kogus litsentsis märgitud standardkvaliteedile vastava toorsuhkru koguse korrutamisel paranduskoefitsiendiga. Paranduskoefitsient saadakse, jagades 92 tegelikult imporditud toorsuhkru saagise protsendiga.

3.   Valge suhkru ekspordilitsentsi taotluse ja ekspordilitsentsi ning toorsuhkru impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi 20. lahter sisaldab vähemalt ühte järgmistest märgetest:

Peale selle kantakse ekspordilitsentsi 20. lahtrisse vastava impordilitsentsi number ja impordilitsentsi vastavasse lahtrisse vastava ekspordilitsentsi number.

4.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 13 lõikele 2 kohaldatakse tühistamist samaaegselt lõikes 1 osutatud impordi- ja ekspordilitsentsi suhtes.

Artikkel 15

Litsentside kehtivus

1.   Erandina artiklitest 9 ja 11 kehtib valge suhkru ekspordilitsents ja toorsuhkru impordilitsents

a)	kuni 30. juunini, kui taotlus on esitatud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 17 lõike 1 tähenduses kõnesoleva turustusaasta 1. oktoobril või pärast seda;

b)	kuni 30. septembrini, kui taotlus on esitatud (EÜ) nr 1291/2000 artikli 17 lõike 1 tähenduses kõnesoleva turustusaasta 1. juulil või pärast seda.

2.   Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 561 kohaldamisel on toorsuhkru importimisele eelneva valge suhkru eksportimise tähtaeg sama mis toorsuhkru impordilitsentsi kehtivusaeg.

Artikkel 16

Tagatis

1.   Artikli 12 lõike 1 erandina ja ilma et see piiraks järgmiste lõigete kohaldamist, on artikli 13 lõikes 1 osutatud impordilitsentside tagatis 11,50 eurot 100 kilogrammi netomassi kohta.

2.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud ekspordilitsentside suhtes. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud impordilitsentside suhtes.

3.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõike 5 ja artikli 35 lõike 1 erandina

a)	vabastatakse kogu impordilitsentside suhtes kohaldatav tagatis juhul, kui tegelikult imporditud toorsuhkru kogus on võrdne tegelikult eksporditud valge suhkru kogusega või sellest suurem, võttes arvesse toorsuhkru saagist;

b)	kui tegelikult imporditud toorsuhkru kogus on väiksem kui tegelikult eksporditud valge suhkru kogus, jäädakse tagatisest ilma suuruses, mis võrdub tegelikult eksporditud valge suhkru ja tegelikult imporditud toorsuhkru vahega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võetakse arvesse asjaomase toorsuhkru saagist.

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE TEATISED

Artikkel 17

Väljaantud ekspordilitsentse käsitlev teabevahetus

Iga liikmesriik teatab komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta järgmised kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordiga seotud andmed:

a)

kogused, mille kohta on tegelikult välja antud litsentsid, ning määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetuste summad järgmiste rühmade kaupa: — CN-koodide 1701 91 00, 1701 99 10 ja 1701 99 90 alla kuuluv valge suhkur, — CN-koodide 1701 11 90 ja 1701 12 90 alla kuuluv tel quel-toorsuhkur, — CN-koodide 1702 60 90, 1702 90 60, 1702 90 71, 1702 90 99 ja 2106 90 59 alla kuuluvad valge suhkruna väljendatud suhkrusiirupid, — CN-koodide 1702 40 10, 1702 60 10, 1702 90 30 ja 2106 90 30 alla kuuluv kuivainena väljendatud isoglükoos, — CN-koodi ex 1702 60 90 alla kuuluv kuivaine ekvivalendi suhkru/isoglükoosina väljendatud inuliinisiirup;

b)	CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva valge suhkru kogused, mille kohta on tegelikult välja antud litsents, ning vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punktile b kindlaksmääratud eksporditoetuste summad;

c)

valge suhkru kogused ning vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetuse summad, valge suhkruna väljendatud toorsuhkru ja suhkrusiirupi kogused ning kuivainena väljendatud isoglükoosi kogused, mille kohta on tegelikult välja antud ekspordilitsents eksportimiseks määruse (EÜ) nr 2201/96 (15) artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud toodetena.

Artikkel 18

Eksporditud koguseid käsitlev teabevahetus

Iga liikmesriik teatab komisjonile

1)	hiljemalt iga kalendrikuu lõpus eelmise kalendrikuu kohta artikli 17 punktis b osutatud valge suhkru kogused, mis on eksporditud vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõigetele 4 ja 5;

2)

iga kalendrikuu kohta hiljemalt kõnealusele kuule järgneva kolmanda kalendrikuu lõpuks a) määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõike 1 neljandas taandes osutatud sellised valge suhkruna väljendatud suhkru ja siirupi kogused, mis on eksporditud ilma täiendava töötlemise ja ekspordilitsentsita, ning vastavad eksporditoetuste summad; b) sellised kvootidega hõlmatud suhkru kogused väljendatuna valge suhkruna, mis on eksporditud valge suhkruna või töödeldud toodetena ja mille jaoks ekspordilitsents on välja antud eksportimiseks ühenduse ja riikliku toiduabina rahvusvaheliste konventsioonide või muude täiendavate programmide raames ning muude ühenduse meetmete rakendamiseks tasuta toiduabi andmisel; c) määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 teises lõigus osutatud ekspordi puhul valge suhkruna väljendatud suhkru ja suhkrusiirupite kogused ning kuivainena väljendatud isoglükoosi kogused, mis on eksporditud ilma täiendava töötlemiseta, ning vastavate toetuste summad; d) valge suhkru kogused ning vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 punkti a kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetuste summad, valge suhkruna väljendatud toorsuhkru ja suhkrusiirupi kogused ning kuivainena väljendatud isoglükoosi kogused, mis on eksporditud nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 (16) II lisas osutatud toodetena ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (17) II lisas osutatud toodetena; e) artikli 17 punktis c ning käesoleva artikli punktis d osutatud ekspordi puhul kogused, mis on eksporditud ilma toetuseta. Punktides d ja e osutatud andmed esitatakse komisjonile eraldi vastavalt igale kõnealuse toote suhtes kohaldatavale määrusele.

Artikkel 19

Impordilitsentse käsitlev teabevahetus

Iga liikmesriik teatab komisjonile järgmist:

1)	iga kuu eelmise kalendrikuu kohta valge suhkru ja toorsuhkru (v.a soodussuhkur) ning suhkrusiirupite, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tel quel-kogused, mille kohta on tegelikult välja antud impordilitsents;

2)	igal nädalal eelmise nädala kohta valge suhkru ja tel quel-toorsuhkru kogused, mille jaoks vastavalt määruse artiklile 13 on välja antud impordi- või ekspordilitsentsid;

3)	iga kvartali kohta eraldi hiljemalt kõnealusele kvartalile järgneva teise kalendrikuu lõpus suhkru kogused, mis on imporditud kolmandatest riikidest ja eksporditud kompensatsioonitoodetena määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 116 osutatud seestöötlemise korra alusel.

Artikkel 20

Toetusega ekspordilitsentse käsitlev ad hoc teabevahetus

Komisjoni nõudmisel teavitavad liikmesriigid viivitamata komisjoni iga päev märgitud ajavahemiku kohta järgmisest:

a)	kõikidest korrapärase toetuse kõlblike toodete ekspordilitsentsi taotlustest koguste kohta, mis ületavad kümmet tonni;

b)	kogustest, mida mõjutavad artikli 9 lõike 1 kohaselt võetud meetmed.

Artikkel 21

Teabevahendid

Käesoleva peatükiga ettenähtud teabevahetus liikmesriikide vahel toimub elektrooniliste vahendite abil ja selleks kasutatakse vorme, mille komisjoni on liikmesriikidele kättesaadavaks teinud.

VII PEATÜKK

IMPORDI KORRALDAMINE

1. jagu

Valge suhkru ja toorsuhkru CIF-hindade arvutamine

Artikkel 22

CIF-hindade kindlaksmääramine

Komisjon määrab valge suhkru ja toorsuhkru CIF-hinnad soodsaimate ostuvõimaluste põhjal maailmaturul. Need hinnad arvutatakse vastavalt artiklitele 23–26.

Artikkel 23

Arvesse võetav teave

Maailmaturu kõige soodsamate ostuvõimaluste kindlakstegemisel võib arvesse võtta kogu teavet, mis on komisjonile kättesaadav otse või liikmesriikide pädevate asutuste kaudu ning mis on seotud järgmisega:

a)	pakkumistega maailmaturul;

b)	rahvusvahelisele suhkrukaubandusele oluliste börsinoteeringutega;

c)	kolmandate riikide tähtsatel turgudel registreeritud hindadega;

d)	rahvusvahelises kaubanduses sõlmitud müügilepingutega.

Artikkel 24

Tähelepanuta jäetav teave

Soodsaimate ostuvõimaluste kindlakstegemisel jäetakse teave tähelepanuta järgmistel juhtudel:

a)	kaubad ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga või

b)	võimalus osta neid pakkumises märgitud hinnaga kehtib üksnes väikese koguse kohta, mis ei iseloomusta turgu, või

c)	komisjon on üldist hinnadünaamikat või talle kättesaadavat infot aluseks võttes seisukohal, et pakkumises märgitud hind ei iseloomusta tegelikke turusuundumusi.

Artikkel 25

Korrigeerimine vastavalt Rotterdami sadamale

1.   Korrigeeritakse hindu, mis ei kehti puistelasti veo suhtes tingimusel CIF Rotterdam.

Korrigeerimisel võetakse arvesse eelkõige veokulude erinevust kauba lastimissadamast sihtsadamasse ja lastimissadamast Rotterdami vedamise korral.

2.   Kottidesse pakitud kauba hinda vähendatakse 0,88 euro võrra 100 kilogrammi kohta.

Artikkel 26

Korrigeerimine vastavalt standardkvaliteedile

1.   Standardkvaliteedist erineva kvaliteedi puhul kehtivate hindade korrigeerimisel:

a)	a) kohaldatakse valge suhkru suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklile 18 kehtestatud juurde- ja allahindlusi;

b)	kohaldatakse toorsuhkru suhtes paranduskoefitsiente, mille saamiseks jagatakse arv 92 kõnealuse hinnaga seotud suhkru saagise protsendiga.

2.   Saagis arvutatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punkti alapunktis 3 kirjeldatud meetodil.

2. jagu

Melassi standardkvaliteedi kindlaksmääramine ja CIF-hinna arvutamine

Artikkel 27

Melassi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga melass on:

a)	veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b)	48 % üldsuhkrusisaldusega.

Artikkel 28

CIF-hindade kindlaksmääramine

Komisjon määrab melassi CIF-hinnad igal nädalal soodsaimate ostuvõimaluste põhjal maailmaturul. Need hinnad arvutatakse vastavalt artiklitele 29–33.

Artikkel 29

Arvesse võetav teave

Kui tehakse kindlaks kõige soodsamad ostuvõimalused maailmaturul, võetakse arvesse kogu teave, mis on seotud järgmisega:

a)	pakkumistega maailmaturul;

b)	kolmandate riikide tähtsatel turgudel registreeritud hindadega;

c)	rahvusvahelises kaubanduses sõlmitud müügilepingutega, mis on komisjonile kättesaadavad kas otse või liikmesriikide pädevate asutuste kaudu.

Artikkel 30

Tähelepanuta jäetav teave

Soodsaimate ostuvõimaluste kindlakstegemisel jäetakse teave tähelepanuta järgmistel juhtudel:

a)	kaubad ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga või

b)	võimalus osta neid pakkumises märgitud hinnaga kehtib üksnes väikese koguse kohta, mis ei iseloomusta turgu, või

c)	komisjon on üldist hinnadünaamikat või talle kättesaadavat infot aluseks võttes seisukohal, et pakkumises märgitud hind ei iseloomusta tegelikke turusuundumusi.

Artikkel 31

Korrigeerimine vastavalt Amsterdami sadamale

Korrigeeritakse hindu, mis ei kehti puistelasti veo suhtes tingimusel CIF Amsterdam.

Korrigeerimisel võetakse arvesse eelkõige veokulude erinevust kauba lastimissadamast sihtsadamasse ja lastimissadamast Amsterdami vedamise korral.

Artikkel 32

Korrigeerimine vastavalt standardkvaliteedile

Soodsaimate ostuvõimaluste kindlakstegemise ajal kindlaksmääratud hindu, mis ei vasta standardkvaliteedile

a)	suurendatakse 1/48 võrra melassi üldsuhkrusisalduse iga protsendi kohta, kui asjaomase melassi suhkrusisaldus on väiksem kui 48 %;

b)	vähendatakse 1/48 võrra melassi üldsuhkrusisalduse iga protsendi kohta, kui asjaomase melassi suhkrusisaldus on suurem kui 48 %.

Artikkel 33

Keskmine hind

Maailmaturu kõige soodsamate ostuvõimaluste kindlakstegemisel võib aluseks võtta mitme hinna keskmist, eeldusel et seda keskmist võib pidada tegelikele turusuundumustele tüüpiliseks.

3. jagu

Täiendav imporditollimaks

Artikkel 34

Melassi suhtes kohaldatav täiendav tollimaks

1.   Määruse nr 318/2006 artikli 27 lõikes 1 osutatud täiendavaid imporditollimakse kohaldatakse CN-koodide 1703 10 00 ja 1703 90 00 alla kuuluvate toodete suhtes.

2.   Käesolevas määruses tähendavad melassi kohta määruse (EÜ) 318/2006 artikli 27 lõikes 2 osutatud tüüpilised hinnad maailmaturul või ühenduse imporditurul nende toodete CIF-hindu, mille komisjon on kindlaks määranud 2. jao kohaselt, edaspidi “melassi tüüpilised hinnad”.

Need hinnad kehtestatakse igaks turustusaastaks vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale. Komisjon võib neid selle ajavahemiku jooksul muuta, kui temale saadavalolev teabe kohaselt on varem kehtestatud tüüpilised hinnad muutunud vähemalt 0,5 eurot 100 kilogrammi kohta.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks artiklis 29 osutatud kättesaadava teabe.

Artikkel 35

Melassi käivitushinnad

Käesoleva määruse artikli 27 kohaselt määratletud standardkvaliteedile vastava melassi 100 kilogrammi käivitushind, mis on osutatud määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 27 lõikes 2, on:

a)	7,90 eurot CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva melassi puhul;

b)	8,20 eurot CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva melassi puhul.

Artikkel 36

Suhkrutoodete suhtes kohaldatav täiendav tollimaks

1.   Määruse nr 318/2006 artikli 27 lõikes 1 osutatud täiendavaid imporditollimakse kohaldatakse CN-koodide 1701 11 10, 1701 11 90, 1701 12 10, 1701 12 90, 1701 91 00, 1701 99 10, 1701 99 90 ja 1702 90 99 alla kuuluvate toodete suhtes.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on määruse (EÜ) 318/2006 artikli 27 lõikes 2 osutatud valge suhkru ja toorsuhkru tüüpilised hinnad maailmaturul või ühenduse imporditurul kõnealuste toodete kohta 1. jaos kehtestatud CIF-impordihinnad, edaspidi “tüüpilised hinnad”.

Need hinnad kehtestatakse igaks turustusaastaks vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale. Komisjon võib neid kõnealuse ajavahemiku jooksul muuta, kui arvutamise aluste kõikumine põhjustab vähemalt 1,20 euro suuruse või suurema hinnatõusu 100 kilogrammi kohta võrreldes suhkru kohta varem kinnitatud tüüpiliste hindadega.

3.   CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete tüüpiline hind on valgele suhkrule kinnitatud tüüpiline hind, mida kohaldatakse 1 %lise sahharoosisisaldusega asjaomase toote 100 kilogrammi netomassi suhtes.

Artikkel 37

Suhkrutoodete käivitushinnad

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 27 lõikes 2 osutatud käivitushind toote 100 kilogrammi netomassi kohta on järgmine:

a)	CN-koodide 1701 99 10 ja 1701 99 90 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis osutatud standardkvaliteediga valge suhkru puhul 53,10 eurot;

b)	CN-koodi 1701 91 00 alla kuuluva suhkru puhul 64,7 eurot;

c)	CN-koodi 1701 12 90 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toorpeedisuhkru puhul 54,10 eurot;

d)	CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toorpeedisuhkru puhul 41,30 eurot;

e)	CN-koodi 1701 11 90 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toor-roosuhkru puhul 55,20 eurot;

f)	CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluva ja määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktis osutatud standardkvaliteediga toor-roosuhkru puhul 41,80 eurot;

g)	CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete puhul 1,184 eurot sahharoosisisalduse 1 % kohta.

Artikkel 38

Tõendid

1.   Täiendavate imporditollimaksude summa kõikide artikli 34 lõikes 1 osutatud melassitüüpide ja artikli 36 lõikes 1 osutatud suhkrutoodete kohta kehtestatakse kõnealuse saadetise CIF-impordihinna alusel vastavalt artiklile 39.

Melassi puhul konverteeritakse kõnealuse saadetise CIF-impordihind standardkvaliteediga melassi hinnaks vastavalt artiklis 32 osutatud kohandusele.

Valge või toorsuhkru puhul konverteeritakse kõnealuse saadetise CIF-impordihind määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II ja III punktis vastavalt määratletud standardkvaliteediga suhkru hinnaks või CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluva toote samaväärseks hinnaks.

2.   Kui CIF-impordihind saadetise 100 kilogrammi kohta on suurem kui artikli 34 lõike 2 kohane melassi tüüpiline hind või artikli 36 lõike 2 kohane suhkru tüüpiline hind, esitab importija importiva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt järgmised tõendid:

a)	ostuleping või mis tahes muu samaväärne dokument;

b)	kindlustusleping;

c)

arve;

d)	päritolusertifikaat (vajaduse korral);

e)	veoleping;

f)	mereveo puhul lastikiri.

Kõnealuse saadetise CIF-impordihinna tõendamiseks võivad importiva liikmesriigi asutused nõuda mis tahes muud teavet ja dokumente, mida nad peavad vajalikuks.

3.   Lõikes 2 osutatud juhul peab importija esitama määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise, mis on võrdne kõnealuse toote suhtes kohaldatava tüüpilise hinna põhjal arvutatud täiendava imporditollimaksu hinna ja kõnesoleva saadetise CIF-impordihinna põhjal arvutatud täiendava imporditollimaksu vahega.

4.   Esitatud tagatis tagastatakse sellises ulatuses, millises esitatakse pädevat asutust rahuldavad tõendid realiseerimistingimuste täitmise kohta. Vastasel korral jäetakse tagatis täiendavate impordimaksude katteks.

5.   Kui pädevad asutused leiavad kontrolli käigus, et käesoleva artikli nõuded ei ole täidetud, nõuavad nad tasumisele kuuluva tollimaksu sisse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 220. Sissenõutava või sissenõudmisele kuuluva tollimaksu määr sisaldab intressi kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäevast kuni sissenõudmiseni. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib riiklike õigusaktide alusel sissenõudmistoimingute ajal.

Artikkel 39

Täiendava imporditollimaksu arvutamine

Kui erinevus melassi puhul artiklis 34 osutatud käivitushinna või suhkrutoodete puhul artiklis 36 osutatud käivitushinna ja kõnealuse saadetise CIF-impordihinna vahel

a)	on alla või võrdne 10 % käivitushinnast, on täiendav tollimaksumäär null;

b)	on üle 10 %, kuid alla või võrdne 40 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks 30 % summast, mille erinevus ületab 10 %;

c)	on üle 40 %, kuid alla või võrdne 60 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks 50 % summast, mille erinevus ületab 40 %, millele lisatakse punktis b lubatud täiendavad tollimaksud;

d)	on üle 60 % kuid alla või võrdne 75 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks 70 % summast, mille erinevus ületab 60 % käivitushinnast, millele lisatakse punktides b ja c lubatud täiendavad tollimaksud;

e)	on üle 75 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks võrdne 90 % summaga, mille erinevus ületab 75 %, millele lisatakse punktides b, c ja d lubatud täiendavad tollimaksud.

4. jagu

Melassi imporditollimaksude kohaldamise peatamine või nende vähendamine

Artikkel 40

Melassi imporditollimaksude kohaldamise peatamine

Kui melassi kohta artikli 34 lõikes 2 osutatud tüüpiline hind ning CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva suhkruroomelassi või CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva suhkrupeedimelassi suhtes kohaldatav imporditollimaks ületavad kõnealuse toote puhul 8,21 eurot 100 kilogrammi kohta, peatatakse imporditollimaksud ja asendatakse komisjoni avastatud vahega. See summa kinnitatakse artikli 34 lõikes 2 osutatud tüüpiliste hindadega samal ajal.

Kui on oht, et imporditollimaksude peatamine võib kahjulikult mõjutada ühenduse melassiturgu, võib vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 osutatud korrale ette näha, et imporditollimaksude peatamist teatava aja jooksul ei kohaldata.

Artikkel 41

Sooduskorra alusel toimuv melassiimport

1.   CN-koodi 1703 10 00 alla kuuluva suhkruroomelassi või CN-koodi 1703 90 00 alla kuuluva AKV riikidest pärineva suhkrupeedimelassi suhtes kohaldatavat kogu imporditollimaksu vähendatakse nullini kvoodi ülemmäära 600 000 tonni piires turustusaasta kohta. See kvoot moodustab kuni 750 000 tonni 2006/2007. turustusaastal.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse päritolustaatusega toote mõistet ja halduskoostöö meetodeid Cotonou lepingule lisatud 1. protokollis sätestatud korras.

3.   Lõikes 1 osutatud tariifikvooti haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a, 308b ja 308c.

5. jagu

Toorsuhkru ja teatavate siirupite sahharoosisisalduse arvutamine

Artikkel 42

Arvutamismeetodid

1.   Kui vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa III punktile kindlaksmääratud imporditud toorsuhkru saagis erineb standardkvaliteedi jaoks kindlaksmääratud saagisest, arvutatakse CN-koodide 1701 11 10 ja 1701 12 10 alla kuuluvate toodete puhul sissenõutav tollitariifi maks ning CN-koodide 1701 11 10, 1701 11 90, 1701 12 10 ja 1701 12 90 alla kuuluvate toodete puhul nõutav täiendav tollimaks kõnealuse toorsuhkru 100 kilogrammi kohta nii, et standardkvaliteediga toorsuhkru jaoks kindlaksmääratud vastav tollimaks korrutatakse paranduskoefitsiendiga. Paranduskoefitsiendi saamiseks jagatakse imporditud toorsuhkru saagise protsent arvuga 92.

2.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis c nimetatud toodete sahharoosisisaldus, sealhulgas sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus määratakse kindlaks Lane'i ja Eynoni meetodiga (vaskiooni taandamise meetod) Clerget-Herzfeldi meetodil inverteeritud lahusest. Sel viisil kindlaksmääratud suhkru üldsisaldus väljendatakse sahharoosina, korrutades seda arvuga 0,95.

Sellegipoolest määratakse kindlaks vähem kui 85 % sahharoosi või muid sahharoosina väljendatud suhkruid ja sahharoosina väljendatud invertsuhkrut sisaldavate toodete sahharoosisisaldus, sealhulgas muude sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus, määrates kindlaks nende kuivainesisalduse. Kuivainesisaldus määratakse kindlaks vastavalt proportsioonis 1:1 lahjendatud lahuse erikaalule ja tahkete toodete puhul kuivatamise teel. Kuivainesisaldus väljendatakse sahharoosina, korrutades seda koefitsiendiga 1.

3.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktides d ja g nimetatud toodete kuivainesisaldus määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõike 2 teisele lõigule.

4.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis e nimetatud toodete ümberarvestamisel sahharoosiekvivalendiks korrutatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 2 teisele lõigule kindlaksmääratud kuivainesisaldus koefitsiendiga 1,9.

VIII PEATÜKK

KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTE

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 784/68, (EMÜ) nr 785/68, (EÜ) nr 1422/95, (EÜ) nr 1423/95, (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 2135/95 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 1464/95 kohaldatakse siiski litsentside suhtes, mis on selle sätete alusel välja antud enne 1. juulit 2006.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4)  EÜT L 145, 27.6.1968, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 260/96 (EÜT L 34, 13.2.1996, lk 16).

(5)  EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/95.

(6)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(7)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1951/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 45).

(8)  EÜT L 144, 28.6.1995, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 96/2004 (ELT L 15, 22.1.2004, lk 3).

(9)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(10)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(11)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(12)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(13)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(14)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(15)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.

(16)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

(17)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

---

---