Komisjoni otsus,

3. mai 2005,

riigiabi kohta, mida Saksamaa kavatseb anda tööstust vahetult teenindava infrastruktuuri arendamiseks vastavalt föderaalvalitsuse ja liidumaade ühiskava piirkondlike majandusstruktuuride parandamiseks käsitleva raamistiku II osa punktile 7. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majutamiseks ja teenindamiseks ettenähtud äri-, tehnoloogia- ja asutamiskeskuste ehitamine või laiendamine 2004–2006

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1315 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/782/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, [1] eriti selle artiklit 7,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkused vastavalt nendele sätetele [2] ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1) 19. septembri 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjoni peasekretariaadis 20. septembril, teavitas Saksamaa komisjoni eespool nimetatud abikavast vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. Kuigi Saksamaa ei käsitlenud seda meedet riigiabina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, teatati meetmest õiguskindluse tagamiseks. Juhtum registreeriti riigiabina nr N 644/g/2002. 9. oktoobri 2002. aasta, 17. jaanuari 2003. aasta, 30. juuni 2003. aasta ja 25. septembri 2003. aasta kirjades küsis komisjon täiendavat teavet. Saksamaa vastas 18. novembri 2002. aasta, 11. ja 12. veebruari 2003. aasta, 24. juuli 2003. aasta ja 30. oktoobri 2003. aasta kirjadega. 26. novembri 2003. aasta kirjas nõustus Saksamaa määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõike 5 kohaselt pikendama kahekuulist tähtaega kuni 5. veebruarini 2004. aastal ning esitas lisateavet.

(2) 18. veebruari 2004. aasta kirjas teavitas komisjon Saksamaad, et ta otsustas algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse.

(3) Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. [3] Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(4) 2. novembri 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis 3. novembril 2004, sai komisjon ADT – Bundesverband deutscher Innovations-, Technologie- und Gründerzentren e.V. (edaspidi "ADT"), märkused seoses Saksamaa innovatsiooni-, tehnoloogia- ja asutamiskeskustega. Komisjon saatis need 15. novembri 2004. aasta kirjaga Saksamaale, andes viimasele võimaluse vastamiseks. Saksamaa ei vastanud märkustele.

(5) Saksamaa märkused saadi kätte 19. märtsil 2004. aastal. Koosolek toimus 22. aprillil 2004. aastal ning pärast kahte komisjoni meeldetuletust ( 9. juulil ja 9. septembril 2004. aastal) saatis Saksamaa 16. septembri 2004. aasta kirjaga (registreeritud komisjonis 22. septembril 2004. aastal) lisateavet. Täiendav koosolek toimus 16. detsembril, mille järel, pärast komisjoni 14. veebruari 2005. aasta meeldetuletust, esitas Saksamaa lisateabe ja 3. ja 23. märtsil 2005. aastal saadetud kirjades (registreeritud komisjonis samal päeval) meedet käsitlevad muudatused.

II. MEETME KIRJELDUS

(6) Meedet finantseerivad föderaalvalitsus ja liidumaad ühiselt. Seda juhivad liidumaade valitsused, mistõttu meetme teatavaid üksikasju käsitletakse eri liidumaades veidi erinevalt.

(7) Keskuste teenuseosutajad võivad riiklikku toetust saada toetuse vormis. See ei tohi ületada 90 % keskuste ehitus- või laienduskuludest. Kava alusel antav finantstoetus peaks tooma teenuseosutajale kasu. Seda ei tuleks mõista nii, et toetuse osatähtsus teenuseosutajatele või kasutajatele moodustab kuni 90 % abikõlblikest kuludest. Meedet kohaldatakse nii artikli 87 lõike 3 punktides a ja c nimetatud piirkondade suhtes kui ka väljaspool toetatavaid piirkondi (arvestades, et umbes 5 % piirkonnast on meetmega hõlmatud). Meede kehtib kuni 31. detsembrini 2006. aastal ja selle aastaeelarve on umbes 120 miljonit eurot.

(8) Meede on mõeldud teatavate soodustuste andmiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele). Eelkõige võimaldab see väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel keskuses ruume üürida. Samuti võivad VKEd kasutada nõustamisteenuseid ja teha koostööd ülikoolide ja uurimisinstituutidega või kasutada ettevõtete võrgustikku.

(9) VKEsid ei toetata siiski vahetult, selleks kasutatakse keerulisemat struktuuri. Saksamaa võimaldab teenusepakkujatele rahalisi vahendeid selleks, et julgustada neid ehitama ja/või laiendama tööstuskeskusi, tehnoloogiakeskusi või asutamiskeskusi, et neid VKEdele välja üürida ja teenuseid pakkuda. Keskus peab töötama vähemalt 15 aastat.

(10) Teenuseosutajad on tavaliselt omavalitsused või kohalike ametiasutuste ühendused, kuid ka riiklikud või eraõiguslikud mittetulunduslikud asutused.

(11) Keskusi juhivad tavaliselt omanikud või erinevad mittetulunduslikud juriidilised isikud.

(12) Keskusi on eri liiki. Samal ajal kui ärikeskused pakuvad ruume teatava sektori või kõigi sektorite VKEdele, suunavad tehnoloogiakeskused väikeettevõtteid uuringutega tegelema, võimaldades neil kasutada laboratooriume, konsultatsiooniteenuseid ja luua kontakte ülikoolide ning uurimisinstituutidega. Asutamiskeskused on mõeldud peamiselt mikroettevõtetele äritegevuse alustamiseks. Siiski esineb ka hübriidkeskusi. Kui ühele sihtrühmale ei ole võimalik välja üürida kõiki ruume, üritavad keskused ligi meelitada teisi sihtrühmi. Seega võib tehnoloogiakeskust kasutada osaliselt ka ärikeskusena.

(13) Keskuste teenuseid kasutavad VKEd (kasutajad) peavad maksma üüri nende poolt hõivatud ruumide eest, samuti muude vahendite (nt laboratooriumid või eriseadmed) ja/või konsultatsiooniteenuste kasutamise eest. Üüri ja/või muude vahendite/teenuste hind võib olla turuhinnast madalam. Üürnikud võivad keskusi kasutada tavaliselt viis aastat (erandjuhtudel kaheksa aastat).

(14) Järgnev diagramm näitab, kuidas meede töötab.

Föderaalvalitsus/liidumaaKeskuse omanikHaldusüksused ja kohalikud ametiasutusedRuumide eraldamine, uurimisvahendid, nõustamisteenusedKeskusKasutajad90 % (– X)10 % (+ X)100 %Mittetulundus-ühingud ametiasutused

III. PÕHJUSED UURIMISMENETLUSE ALGATAMISEKS

(15) Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas meede on kooskõlas ühisturuga, sest Saksamaa ei esitanud mitme aspekti kohta piisavalt teavet, näiteks kas riigiabi hõlmas meetme kõiki tasandeid ning kas toetusest said tulu mõlemad, nii teenusepakkujad kui teenuste kasutajad (VKEd), või läks kogu toetus VKEdele.

IV. HUVITATUD OSAPOOLTE MÄRKUSED

(16) ADT väitis, et keskuste osutatud teenused ei olnud turul kättesaadavad. Selle väite kohaselt osutasid keskused ka nõustamisteenuseid (ärikavade koostamine, toetus algkapitali hankimisel jm), pakkusid lühiajalist rentimist, koostööd kohalike uurimisasutuste, ülikoolide või muude ettevõtetega ning keskuse uurimisvahendite kasutamist (laboratooriumid, eriseadmed jm).

(17) Lisaks märkis ADT, et umbes 90 % keskuste uutest ettevõtetest pidas vastu kolm aastat, mis on parem näitaja võrreldes mujal tegutsevate uute ettevõtetega.

V. SAKSAMAA MÄRKUSED

(18) Oma märkustes väitis Saksamaa, et meetme eesmärgiks oli kinnisvaraturul esinevate probleemide kõrvaldamine, sest puudus võimalus eraldada uutele ettevõtetele vahendeid neile sobivate hindadega. Eraõiguslik turg ei ole Saksamaa kogemuse põhjal huvitatud innovatiivsete uute ettevõtete varustamisest vajalike vahenditega, kuna tavaliselt on sellised firmad kõrge riskitasemega ettevõtted. Pealegi ei ole väikesemahulised vahendid turul ilmselt ka kättesaadavad.

(19) Samuti väitis Saksamaa, et toetus on kasulik keskuste kasutajatele. Kasutajate abielemendi kohta teatas Saksamaa alguses, et kasutajate toetusemäär ei ole suurem kui 10–20 % võrreldavast turuhinnast. Kuid 22. septembri 2004. aasta kirjas märkis Saksamaa, et kasutajad maksaksid turuhinda (hind turu hinnaskaala alumises osas) ning et kolmeks aastaks antav toetus oleks igal juhul alla 100000 euro (igal aastal kuni 23000 eurot kasutaja kohta viie aasta jooksul). Saksamaa lisas ka iga liidumaa märkused, kus viidatakse uuringutele, mis kirjeldavad keskuste positiivset mõju kasutajatele ja kogu piirkonnale. Kuni selle ajani ei olnud Saksamaa kohustunud täitma EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes käsitleva komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 [4] kõiki tingimusi, eriti määruse artiklit 3 kumuleerimise ja järelevalve kohta.

(20) Viimati esitatud märkustes ja eriti 3. märtsil 2005. aastal saadetud kirjas muutis Saksamaa oma esialgset teatist ja kohustus täitma komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, [5] ning eelkõige selle määruse artiklit 5, mis puudutab keskusi kasutavate VKEde nõustamistoetust. Samuti kohustus ta kohaldama määrust (EÜ) nr 69/2001 muude toetusmeetmete kohta, mis puudutavad keskusi kasutavaid VKEsid, näiteks ruumide ja laboratooriumide üürimine ja uurimisvahendite ning muude seadmete kasutamine. Kuigi selle abi suhtes tehti määrustega erand, nõudis Saksamaa õiguskindluse huvides komisjoni lõplikku otsust.

VI. MEETME HINDAMINE

(21) Komisjon hindas meedet, võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 87 ja sellele järgnevaid artikleid, EMP asutamislepingu artiklit 61 ja sellele järgnevaid artikleid ning määrusi (EÜ) nr 69/2001 ja (EÜ) nr 70/2001.

1. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(22) Selleks et hinnata meedet EÜ asutamislepingu riigiabi eeskirjade alusel, tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(23) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatu põhjal on "igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav toetus, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust". Riigiabi kontseptsiooni kohaldatakse kõigi otseste või kaudsete soodustuste suhtes, mida finantseeritakse riigi vahenditest ja mida annab kas riik või riigi volitusel tegutsev majandusüksus. Kui meede vastab artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele, kujutab see endast riigiabi.

(24) Toetuse või laenu vormis meetmete puhul on tavaliselt selge, milline ettevõte on riigiabi olemasolu hindamise eesmärgil potentsiaalne kasusaaja. Vaatluse all olev meede on aga keerulisem, sest Saksamaa ametiasutused loovad ergutusvahendeid ühele turuosalejate grupile (teenuseosutajad) selleks, et toetada teist gruppi (kasutajaid). Lisaks loob meede kolmanda potentsiaalse turuosaliste grupi (keskused), mis tegutseb teenuseosutajatest ja kasutajatest eraldi. Isegi kui Saksamaa kavatseb anda eeliseid ainult kasutajatele, võivad kõigi kolme tasandi asutused riigiabist kasu saada.

(25) Riigiabi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud tähenduses tuleks seega hinnata kolmel eri tasandil: teenusepakkujad, keskused ja kasutajad.

1. Esimene tasand: teenusepakkujad

(26) Meetme rahastamine riiklikest vahenditest ei ole välistatud. Riigiabi protsent sõltub sellest, kas teenusepakkuja on haldusüksus, kohalike ametiasutuste ühendus või riiklik või eraõiguslik mittetulundusühing. Esimesel juhul finantseeritakse keskuse ehitust 100 % riiklikest vahenditest (kuni 90 % tuleb föderaal- ja liidumaa asutustelt ja vähemalt 10 % kohalikelt ametiasutustelt või kohalike ametiasutuste ühendustelt). Kui aga tegemist on mittetulundusühinguga, peab ta ise finantseerima vähemalt 10 % ulatuses, ülejäänud summa tuleb riigilt (kuni 90 %). Ent tegelikud kasusaajad on VKEd; riiklikke vahendeid on vaja ehitustega seotud abikõlblike kulude katteks ja need ei kajasta mingil juhul VKEdele antava toetuse suurust.

(27) Keskustes tegutsevad teenusepakkujad moodustavad kaks rühma: 1. omavalitsused, kohalike ametiasutuste ühendused ja neile kuuluvad avalik-õiguslikud ettevõtted, 2. avalikud või eraõiguslikud mittetulunduslikud asutused, näiteks ülikoolid või uurimisasutused. Olenemata operaatorite õiguslikust seisundist ja sellest, et nad on mittetulunduslikud asutused, arvas komisjon, nagu ka oma 16. septembri 1997. aasta otsuses 98/353/EMÜ Gemeinnützige Abfallverwertung GmbH-le [6] riigiabi andmise kohta, et teenusepakkujaid võib artikli 87 lõikes 1 määratletud tähenduses käsitleda ettevõtetena, kui nad tegelevad majandustegevusega.

(28) Omavalitsusi ja kohalike ametiasutuste ühendusi ei peeta tavaliselt ettevõteteks. Kui nad aga täidavad riiklikke ülesandeid ja tegutsevad riigi nimel, võib neid vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu 16. juuni 1987 (kohtuasi 118/85, Euroopa Komisjon v. Itaalia) [7] otsusele käsitleda ettevõtetena, kui nad tegelevad majandustegevusega. Siin võib tegemist olla just sellise juhtumiga, eriti kui omavalitsused tegutsevad munitsipaalettevõtte kaudu.

(29) Kõnealuse meetme alusel vastutavad teenusepakkujad keskuse ehituse ja haldamise eest. Sellega antakse keskusele võimalus üürida VKEdele ruume ja/või pakkuda muid teenuseid. Ka siis, kui keskused on mittetulunduslikud asutused, tegelevad nad majandustegevusega, mida teostavad näiteks eraõiguslikud kinnisvara- või nõustamisfirmad.

(30) Kuid teenusepakkujad ei tohiks meetmest tulu saada, sest riigiabi on mõeldud VKEdele, et nad saaksid kasutada ruume ja teenuseid. Teenusepakkujatele antavad riiklikud vahendid on mõeldud üksnes kasutajatele majanduslike soodustuste andmiseks. Seda, et teenusepakkujate tasandile ei jääks mingeid soodustusi, tagavad mitmed mehhanismid.

(31) Pakkumismenetlus keskuse ehitamiseks või laiendamiseks korraldatakse riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaselt.

(32) Teenusepakkujad on kohustatud keskuse valduse ja kasutuse vähemalt 15 aasta pärast üle andma kasutajatele. 15 aasta jooksul, mil hooned peavad olema keskuste kasutuses, ei saa teenusepakkujad neist mingit tulu.

(33) Kui aga keskused jäävad pärast 15 aasta möödumist teenusepakkuja omandusse ja kuna jääkväärtuse eest makstakse kompensatsiooni, võivad need osutuda teenusepakkujale (hoonete omanikule) tulusaks, kuna neid võib kasutada muudel eesmärkidel või maha müüa. Saksamaa ametiasutused üritasid komisjoni uuringu käigus saada kinnitust, et 15 aasta jooksul absorbeeritakse tulud ja teenusepakkujad ei saa pärast seda enam mingit tulu. Selleks tuleb kohaldada diskonteeritud sularahavoogude meetodit või meetodit, mis põhineb nõukogu struktuurifondide kohta üldsätted ette nägeva 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 29 lõikes 4 toodud meetodil. [8] Arvesse võetakse teenusepakkujate kõik kulud ja tulud 15 aasta jooksul, sealhulgas hoone jääkväärtus. See tähendab, et keskuste äritegevus tuleb paigutada teenusepakkujate tasandile, sest nende kanda langevad ka keskustega seotud majandusriskid.

(34) Kuna teenusepakkujad ei saa mingisugust majanduslikku tulu, ei saa neid pidada ka artikli 87 lõike 1 mõistes riigiabi saajateks. Neid võib pidada vahendajateks, kes abistavad keskuste kaudu kasutajaid.

2. Teine tasand: keskused ja nende haldajad

(35) Nimetatud meetme alusel saadavad riiklikud vahendid on ette nähtud keskuste ehitamiseks või laiendamiseks. Kuna abikõlblike kulude alla kuuluvad üksnes ehituskulud, ei kaeta sellest keskuste talitluskulusid. Seda saab kindlaks teha, kui kontrollida eraldatud raha kasutamist (Verwendungsnachweisprüfung), st Saksamaa-poolset toetuse jälgimist. Seega ei saa teenusepakkujate omanduses olevaid keskusi kasutada muul viisil kui pakkudes kasutajatele ruume ja teenuseid.

(36) Viidatakse ka põhjenduses 33 nimetatud tulude absorbeerimisele, Saksamaa lubas seda kohaldada ka keskuste tasemel. Sellega tagatakse, et pärast 15 aasta möödumist ei saa keskused enam õigustamata tulu.

(37) Lisaks lubas Saksamaa vastavalt riigihankeid puudutavatele õigusaktidele kuulutada välja pakkumuse keskuse haldamiseks, kui selle võtab üle kolmas osapool. Keskuse haldajad saavad pakkumiskutses fikseeritud tavalist turutasu.

(38) Seetõttu ei saa keskused ega nende haldajad majanduslikku tulu ja neid ei saa pidada abi saajateks, vaid üksnes vahendajateks, kes abistavad kasutajaid. Järelikult ei kujuta meede endast riigiabi keskuste ja nende haldajate tasandil.

3. Kolmas tasand: kasutajad

(39) Keskustest vahendeid üürivad VKEd saavad riigi vahenditest kaudset tulu keskuste ja teenusepakkujate kaudu. Siiski tuleb rõhutada, et see kava ei taga sihtettevõtetele 90 % abimäära. Riigi vahenditest finantseeritavatest kuludest läheb 90 % või isegi 100 % keskuse ehitamiseks.

(40) Keskused pakuvad VKEdele suures valikus vahendeid (ruume, seadmeid, ühistöö võimalusi, laboratooriume, nõustamis- ja muid teenuseid). VKEde makstav ruumide üür ja muud kulud (nt laborite ja eriseadmete kasutamine) võivad olla turuhinnast madalamad, sest nii mõnelgi VKE-l on turutingimustes raske leida endale sobiva hinnaga ruume ja vahendeid. VKEde tulu seisneb seega keskuse ruumide ja teenuste kasutamises turuhinnast madalama tasu eest. Seega eeldab komisjon, et meede on VKEdele tulus, sest ruumide üürimine ja muude vahendite kasutamine on turuhinnast odavam.

(41) Meede kahjustab või võib kahjustada konkurentsi, kuna see on suunatud teatavatele ettevõtetele, kusjuures sihtgrupp määratakse keskuse tüübi alusel. Põhjendustes 6 kuni 14 toodu kohaselt on keskused mõeldud igat tüüpi VKEdele, kuid tehnoloogiakeskused, kus asuvad ka asutamiskeskused uutele ja mikrofirmadele, on suunatud innovatiivsetele VKEdele. Muidugi esineb ka hübriidkeskusi, sest ka mõned uued firmad võivad olla innovatiivsed.

(42) Meede ei välista abi andmist majandussektoris tegutsevatele firmadele, kui tegemist on ühendusesisese kaubavahetusega. Sellega eeldatakse, et meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(43) Järelikult kujutab meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses kasutaja tasandil riigiabi tingimusel, et see vastavalt määrusele (EÜ) nr 69/2001 ei ületata kolme aasta jooksul 100000 eurot kasusaaja kohta.

(44) Keskustes pakutavatele eri vahenditele ülemmäärade kohaldamise kohta märgib komisjon järgmist:

- Keskuste kasutajate tasandil kohustus Saksamaa ruumide üürimise osas järgima määruse (EÜ) nr 69/2001 sätteid. Meetme varasemat läbipaistmatust on parandatud, kuna Saksamaa kohustus arvutama VKEdele üüritud ruumide üürirahas sisalduvaid abielemente, võttes aluseks sarnaste ruumide üüriraha, eriti aga kommertsüüride ametlikud tabelid (Gewerbemietspiegel). Sellega tagab Saksamaa, et täidetakse 100000 euro suurune ülemmäär kolme aasta jooksul. Saksamaa kohustub selgitama igale keskuse kasutajale, et keskuse teenuste kasutamine võib sisaldada abielemente, mida määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abiks.

- Laboratooriumide ja muude eriseadmete (eriti tehnoloogiakeskustes) kasutamise kohta märkis Saksmaa, et abielemendid kajastuvad kasutajalt võetava üüri hinnalisandis. Seda võib tavalisest üürist eraldada. Märgiti, et Saksamaa lubas järgida määrust (EÜ) nr 69/2001 ka laboratooriumide ja eriseadmete kasutamise hinnalisandi osas.

- Nõustamisteenuste osas ei ole abielement ülemmääraga piiratud ja seda tuleb lugeda riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

2. Meetme õiguspärasus

(45) Saksamaa on EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel oma kohustused täitnud.

3. Meetme vastavus EÜ asutamislepinguga

(46) Kuna VKEde abikavas kasutatavad meetmed (ruumid, laboratooriumid ja eriseadmed) ei kujuta endast riigiabi (v.a nõustamisteenused) tingimusel, et järgitakse kehtestatud ülemmäära ja määruse (EÜ) nr 69/2001 sätteid, hinnatakse ainult VKEdele osutatavate nõustamisteenuste puhul nende vastavust ühisturule.

(47) Abikava on mõeldud uute teadussaavutuste levitamiseks ja kasutamiseks üldise juhtimise ja ettevõtete arendamise valdkonnas. Sellega edendatakse tehnosiiret ja ettevõtetevahelist koostööd.

(48) EÜ asutamislepingu artikli 157 kohaselt on ühenduse kaheks peamiseks eesmärgiks tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö. Selles osas annab abikava oma panuse artikli 157 eesmärkide täitmiseks. Komisjon pole aga seni koostanud erikriteeriume abimeetmete hindamiseks, mis on mõeldud spetsiaalselt nende eesmärkide jaoks, kuigi sageli kasutatakse selliseid meetmeid ühenduse regionaalpoliitika kontekstis Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

(49) Sellega seoses viitab komisjon oma kevadisele Euroopa Ülemkogu teatisele majanduskasvu- ja tööhõivealase koostöö kohta, [9] kus rõhutatakse innovatsiooni ja innovatsioonikeskuste edendamise tähtsust. Uuritava meetmega seotud sihtgrupp koosneb alles tööd alustanud innovatiivsetest ja tehnoloogia arendamisega tegelevatest VKEdest, mis on ka tähtsaim majanduskasvu ja tööhõivet tagav sihtgrupp.

(50) Nõustamisteenuste osas tuleks märkida, et Saksamaa kohustub mitte andma abi, mis on üle 50 % abikõlblikest kuludest. Seega vastab nõustamisteenustele antav abi määrusele (EÜ) nr 70/2001, eriti selle artiklile 5.

(51) Järelikult peaks komisjon suhtuma meetmesse pooldavalt.

VII. JÄRELDUS

(52) Pärast Saksamaa tehtud parandusi ametliku uurimismenetluse käigus jõudis komisjon järgmisele otsusele:

(53) Ruumide üürimiseks ja laborite, eriseadmete ning muude vahendite kasutamiseks teatavatele VKEdele abikava alusel antava toetuse puhul täheldas komisjon, et Saksmaa peab järgima määrust (EÜ) nr 69/2001.

(54) Juhul kui VKEdele antakse abi keskustes osutatavate nõustamisteenuste eest abiskeemi alusel, kohustub Saksamaa sellist toetust andma vastavalt määrusele (EÜ) nr 70/2001 ja eriti artiklile 5.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Abikava, mida Saksamaa kavatseb rakendada aastatel 2004–2006 tööstust vahetult teenindava infrastruktuuri arendamiseks kooskõlas raamistiku II osa punktiga 7, milles käsitletakse föderaalvalitsuse ja liidumaade ühiskava selliste regionaalsete majandusstruktuuride parandamiseks ning äri-, tehnoloogia- ja asutamiskeskuste ehitamiseks või laiendamiseks, mis üürivad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ruume ja pakuvad teenuseid, ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes, juhul kui Saksamaa kohustub ruumide, laboratooriumide, eriseadmete ja/või muude vahendite üürimisel järgima määrust (EÜ) nr 69/2001.

2. Lõikes 1 nimetatud abikava kujutab endast riigiabi, mis EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt on kooskõlas ühisturuga juhul, kui Saksamaa kohustub andma nõustamisteenuste eest abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes vastavalt määrusele (EÜ) nr 70/2001 saavad kasu teenustest, mida pakuvad äri-, tehnoloogia- ja asutamiskeskused.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 3. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie Kroes

[1] EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[2] ELT C 84, 3.4.2004, lk 2.

[3] Vt joonealust märkust 2.

[4] EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

[5] EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on muudetud määrusega 364/2004/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

[6] EÜT L 159, 3.06.1998, lk 58.

[7] Kohtu 16. juuni 1987. aasta otsus kohtuasjas 118/85, Euroopa ühendused v. Itaalia Vabariik [1987] EKL 2599, lõiked 7 ja 8.

[8] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

[9] KOM(2005) 24 lõplik.

--------------------------------------------------