Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/26/EÜ,

21. aprill 2004,

millega muudetakse direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiiviga 97/68/EÜ [3] kehtestati kaheetapiliselt diiselmootorite heitmete piirväärtused ning kutsuti komisjoni tegema ettepanekuid heitmete piirväärtuste edasiseks vähendamiseks, arvestades diiselmootorite õhku saastavate heitmete piiramiseks vajaliku tehnika ülemaailmset kättesaadavust ja õhukvaliteedi olukorda.

(2) Programmi "Auto-Oil" järelduste kohaselt on vaja võtta täiendavaid meetmeid ühenduse õhukvaliteedi parandamiseks tulevikus, eriti seoses osooni moodustumisega ja tahkete heitmetega.

(3) Maanteesõidukite diiselmootorite heitmete vähendamiseks vajalik tänapäevane tehnoloogia on suures ulatuses kättesaadav ning see tehnoloogia on suures ulatuses kasutatav ka maanteeväliste sõidukite korral.

(4) Tahkete heitmete (PM) ja lämmastikoksiidide (NOx) heidete vähendamiseks mõeldud järeltöötlusseadmete kasutamise tasuvuse osas on veel uurimist vajavaid küsimusi. 31. detsembriks 2007 tuleks koostada tehniline ülevaade ning käsitleda asjakohasuse korral erandeid või jõustumise tähtaja edasilükkamist.

(5) Vajalik on katsemenetlus, mis hõlmab kõnealuste masinate ekspluatatsioonilisi tingimusi tegelikus tööolukorras. Seega peaksid katsed hõlmama kohasel määral heitmeid töötemperatuurist madalama temperatuuriga mootorist.

(6) Meelevaldselt valitud koormusolukorras ja määratud tööpiirkonnas ei tohiks heitmete hulk piirväärtuseid ületada rohkem kui kindla määra võrra.

(7) Lisaks sellele tuleks vältida katkestusseadmete või heitmete irratsionaalsete juhtimisstrateegiate kasutamist.

(8) Väljapakutud piirväärtuste pakett tuleks võimalikult suures ulatuses orienteerida vastavalt arengutele Ameerika Ühendriikides, et pakkuda tootjatele ülemaailmset mootoriturgu.

(9) Heitmeid käsitlevaid standardeid tuleks kohaldada ka raudtee ja siseveeteede rakendustes, et aidata neid edendada keskkonnasõbralike transpordiliikidena.

(10) Kui liikurmasinad vastavad tulevastele piirväärtustele enne tähtaega, peaks olema võimalik seda näidata.

(11) Tulenevalt tehnoloogiast, mis on vajalik vastavuse saavutamiseks etappide III B ja IV tahkete heitmete ja lämmastikoksiidi heidete piirväärtustega, tuleb paljudes liikmesriikides vähendada kütuse väävlisisalduse praegust taset. Tuleks määratleda etalonkütuse mõiste, mida saaks kasutada kütuseturu olukorra kirjeldamiseks.

(12) Tähtis on teada heitmete tekkimist kogu mootori kasutusaja jooksul. Heitmete tekkimise nõuetekohasuse tagamiseks tuleks kehtestada kestvusnõuded.

(13) Seadmete tootjatele on vaja kehtestada erikord, mis võimaldaks neile piisavalt aega toodete projekteerimiseks ning korraldada väikeseeriatootmist.

(14) Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt õhukvaliteedi parandamist tulevikus piisavalt hästi saavutada ning seda saaks paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15) Seepärast tuleks direktiivi 97/68/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 97/68/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklile 2 lisatakse järgmised taanded:

- "siseveelaev – siseveeteedel kasutamiseks mõeldud laev pikkusega 20 meetrit või rohkem ja mahuga 100 m3 või rohkem vastavalt I lisa teise jao punktis 2.8a esitatud valemile või vedurpuksiir või tõukurpuksiir, mis on mõeldud 20 meetri pikkuste või pikemate laevade vedamiseks, lükkamiseks või nende kõrval liikumiseks.

See mõiste ei hõlma:

- reisijateveoks mõeldud laevu, mis veavad lisaks meeskonnale kuni 12 inimest,

- lõbusõidulaevu pikkusega vähem kui 24 meetrit (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 2 määratlusele, [4]

- järelevalveasutustele kuuluvaid teeninduslaevu,

- tuletõrjelaevu,

- sõjalaevu,

- ühenduse kalalaevade registris registreeritud kalalaevu,

- merelaevu, sealhulgas loodetealal või ajutiselt siseveeteedel töötavaid või kodusadamat omavaid mere vedur- ja tõukurpuksiire, millel on I lisa 2. jao punktis 2.8b määratletud kehtiv laevasõiduluba või ohutustunnistus,

- lõpptootja – teatud tüüpi liikurmasina tootja,

- kohandamiskava – menetlus, mis võimaldab mootoritootjatel kahe järjestikuse piirväärtuste etapi vahelisel ajal lasta turule piiratud hulgal liikurmasinatele paigaldatavaid mootoreid, mis vastavad eelmise etapi heitmete piirväärtuste kohastele nõuetele."

2. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lause:

"VIII lisa muudetakse vastavalt artiklis 15 viidatud menetlusele.";

b) lisatakse järgmine artikkel:

"6. Muul otstarbel kui vedurite, mootorvagunite ja siseveelaevade käitamiseks kasutatavaid diiselmootoreid võib lisaks lõigetele 1–5 kohanduskava alusel turule viia vastavalt XIII lisas viidatud menetlusele."

3. Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

"5. Kohanduskava alusel turule viidud diiselmootorid märgistatakse vastavalt XIII lisale."

4. Artikli 7 järele lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 7a

Siseveelaevad

1. Järgmisi sätteid kohaldatakse siseveelaevadele paigaldatavate mootorite suhtes. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata kuni käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuete ja Reini laevaliiklust käsitleva Mannheimi konventsiooni raames kehtestatud nõuete vahelise vastavuse tunnistamiseni Reini navigatsiooni keskkomisjoni (edaspidi RNK) poolt ja sellest komisjoni teavitamiseni.

2. Kuni 30. juunini 2007 võivad liikmesriigid keelduda mootorite turuleviimisest, mis vastavad RNK kehtestatud 1. etapi nõuetele, millele vastavad heitmete piirväärtused on sätestatud XIV lisas.

3. Alates 1. juulist 2007 ning kuni järgmise piirväärtuste rühma jõustumiseni, mille tulemuseks on käesoleva direktiivi täiendav muutmine, võivad liikmesriigid keelduda mootorite turuleviimisest, mis vastavad RNK kehtestatud II etapi nõuetele, millele vastavad heitmete piirväärtused on sätestatud XV lisas.

4. Vastavalt artiklis 15 viidatud menetlusele kohandatakse VII lisa täiendava ja spetsiifilise teabe hõlmamiseks, mis võib olla vajalik seoses siseveelaevadele paigaldatavate mootorite tüübikinnitustunnistusega.

5. Käesoleva direktiivi tähenduses kehtivad siseveelaevade kohta suurema kui 560 kW võimsusega abimootoritele käituritega samad nõuded."

5. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse "Turuleviimine";

b) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigid ei tohi keelduda masinatele paigaldatud või paigaldamata mootorite turuleviimisest, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.";

c) lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

"2a. Liikmesriigid jätkavad nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiviga 82/714/EÜ siseveelaevade tehniliste nõuete kohta [5] kehtestatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmist laevadele, mille mootorid ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele."

6. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

"Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest mootoritüübile või mootoritüüpkonnale ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor.";

b) lõike 3 järele lisatakse järgmised lõiked:

"3a. IIIA ETAPI MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD H, I, J ja K)

Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor:

- H: pärast 30. juunit 2005 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW,

- I: pärast 31. detsembrit 2005 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 75 kW ≤ P < 130 kW,

- J: pärast 31. detsembrit 2006 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 75 kW,

- K: pärast 31. detsembrit 2005 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 19 kW ≤ P < 37 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3b. IIIA ETAPI PÜSIKIIRUSEGA MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD H, I, J ja K)

- püsikiirusega H-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2009 mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P < 560 kW,

- püsikiirusega I-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2009 mootoritele, mille võimsus on: 75 kW ≤ P < 130 kW,

- püsikiirusega J-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2010 mootoritele, mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 75 kW,

- püsikiirusega K-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2009 mootoritele, mille võimsus on: 19 kW ≤ P < 37 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3c. IIIB ETAPI MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD L, M, N ja P)

- L: pärast 31. detsembrit 2009 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW,

- M: pärast 31. detsembrit 2010 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 75 kW ≤ P< 130 kW,

- N: pärast 31. detsembrit 2010 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 56 kW ≤ P< 75 kW,

- P: pärast 31. detsembrit 2011 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 56 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3d. VI ETAPI MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD Q ja R)

- Q: pärast 31. detsembrit 2012 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW,

- R: pärast 31. detsembrit 2013 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 56 kW ≤ P < 130 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.6. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3e. SISEVEELAEVADEL KASUTATAVATE IIIA ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIA V)

Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:

- V1:1: pärast 31. detsembrit 2005 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 37 kW ja töömaht on väiksem kui 0,9 liitrit silindri kohta,

- V1:2: pärast 31. juunit 2005 mootoritele, mille töömaht on 0,9 liitrit või suurem, kuid väiksem kui 1,2 liitrit silindri kohta,

- V1:3: pärast 30. juunit 2005 mootoritele, mille töömaht on 1,2 liitrit või suurem, kuid väiksem kui 2,5 liitrit silindri kohta, ning mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 75 kW,

- V1:4: pärast 31. detsembrit 2006 mootoritele, mille töömaht on 2,5 liitrit või suurem, kuid väiksem kui 5 liitrit silindri kohta,

- V2: pärast 31. detsembrit 2007 mootoritele, mille töömaht on 5 liitrit või suurem silindri kohta,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3f. MOOTORVAGUNITEL KASUTATAVATE IIIA ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS

Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:

- RC A: pärast 30. juunit 2005 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 130 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3g. MOOTORVAGUNITEL KASUTATAVATE IIIB ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS

Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:

- RC B: pärast 31. detsembrit 2010 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 130 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.

3h. VEDURITEL KASUTATAVATE IIIA ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS

Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:

- RL A: pärast 31. detsembrit 2005 mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW

- RH A: pärast 31. detsembrit 2007 mootoritele, mille võimsus on: 560 kW < P,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata nimetatud mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade suhtes juhul, kui mootori hankeleping on jõustunud enne 20. maid 2004, ja tingimusel, et mootor viiakse turule hiljemalt kaks aastat pärast asjaomasele vedurikategooriale kohaldatavat tähtaega.

3i. VEDURITEL KASUTATAVATE IIIB ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS

Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:

- R B: pärast 31. detsembrit 2010 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 130 kW,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata nimetatud mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade suhtes juhul, kui mootori hankeleping on jõustunud enne 20. maid 2004 ja tingimusel, et mootor viiakse turule hiljemalt kaks aastat pärast asjaomasele vedurikategooriale kohaldatavat tähtaega;".

c) lõike 4 pealkiri asendatakse järgmisega:

"TURULEVIIMINE: MOOTORITE TOOTMISKUUPÄEVAD";

d) lisatakse järgmine lõige:

"4a. Piiramata artikli 7a ja artikli 9 lõigete 3 g ja 3h kohaldamist ning arvates välja kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud masinad ja mootorid, lubavad liikmesriigid pärast alljärgnevaid kuupäevi turule viia ainult selliseid masinatele paigaldatud või paigaldamata mootoreid, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, ja ainult juhul, kui on kinnitatud mootori vastavus ühele lõigetes 2 ja 3 määratletud kategooriale.

IIIA etapi muud kui püsikiirusega mootorid

- H-kategooria: 31. detsember 2005

- I-kategooria: 31. detsember 2006

- J-kategooria: 31. detsember 2007

- K-kategooria: 31. detsember 2006

IIIA etapi siseveelaevade mootorid

- V1:1 kategooria: 31. detsember 2006

- V1:2 kategooria: 31. detsember 2006

- V1:3 kategooria: 31. detsember 2006

- V1:4 kategooria: 31. detsember 2008

- V2-kategooriad: 31. detsember 2008

IIIA etapi püsikiirusega mootorid

- H-kategooria: 31. detsember 2010

- I-kategooria: 31. detsember 2010

- J-kategooria: 31. detsember 2011

- K-kategooria: 31. detsember 2010

IIIA etapi mootorvagunite mootorid

- RC A kategooria: 31. detsember 2005

IIIA etapi vedurimootorid

- RL A kategooria: 31. detsember 2006

- RH A kategooria: 31. detsember 2008

IIIB etapi muud kui püsikiirusega mootorid

- L-kategooria: 31. detsember 2010

- M-kategooria: 31. detsember 2011

- N-kategooria: 31. detsember 2011

- P-kategooria: 31. detsember 2012

IIIB etapi mootorvagunite mootorid

- RC B kategooria: 31. detsember 2011

IIIB etapi vedurimootorid

- R B kategooria: 31. detsember 2011

IV etapi muud kui püsikiirusega mootorid

- Q-kategooria: 31. detsember 2013

- R-kategooria: 30. september 2014

Nimetatud nõuete jõustumine lükatakse iga kategooria nimetatud kuupäevast varasema tootmiskuupäevaga mootorite korral kahe aasta võrra edasi.

Etapi heitmete piirväärtuste kohaste lubade kehtivus lõpeb järgmise etapi piirväärtuste kohustuslikul rakendamisel.";

e) lisatakse järgmine artikkel:

"4b. IIIA, IIIB ja IV etapi märgistus standarditele vastavuse kohta enne tähtaega

Liikmesriigid lubavad I lisa punktides 4.1.2.4, 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 esitatud tabelites sätestatud piirväärtustele enne käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud kuupäevi vastavate mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade korral kasutada erimärgistust ja -tähistust, mis näitab asjaomase seadme vastavust nõuetekohastele piirväärtustele enne sätestatud kuupäevi."

7. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1 ja 1a asendatakse järgmistega:

"1. Artikli 8 lõigete 1 ja 2 ning artikli 9 lõike 4 ja artikli 9a lõike 5 nõudeid ei kohaldata:

- relvajõududes kasutatavate mootorite suhtes,

- mootorite suhtes, millele on tehtud erand vastavalt lõigetele 1a ja 2,

- peamiselt päästepaatide veeskamiseks ja veest väljatõstmiseks kasutatavate seadmete mootorite suhtes,

- peamiselt aluste kaldalt veeskamiseks ja veest väljatõstmiseks kasutatavate seadmete mootorite suhtes.

1a. Piiramata artikli 7a ja artikli 9 lõigete 3 g ja 3h kohaldamist, peavad asendusmootorid, välja arvatud mootorvagunite, vedurite ja siseveelaevade käiturid, vastama asendatavale mootorile selle turuleviimise ajal kehtinud piirväärtuste nõuetele.

Mootori märgistusele või kasutusjuhendisse lisatakse tekst "ASENDUSMOOTOR";"

b) lisatakse järgmised lõiked:

"5. Mootori võib "kohanduskava" alusel turule viia vastavalt XIII lisa sätetele.

6. Lõiget 2 ei kohaldata siseveelaevadele paigaldatavate käiturite suhtes.

7. Liikmesriigid lubavad I lisa jao A alapunktides i ja ii määratletud mootoreid "kohanduskava" alusel turule viia vastavalt XIII lisa sätetele."

8. Lisasid muudetakse järgmiselt:

a) I, III, V ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale;

b) VI lisa asendatakse käesoleva direktiivi II lisaga;

c) lisatakse käesoleva direktiivi III lisas sätestatud uus XIII lisa;

d) lisatakse käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud uus XIV lisa;

e) lisatakse käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud uus XV lisa

ning vastavalt muudetakse olemasolevate lisade loendit.

Artikkel 2

Hiljemalt 31. detsembriks 2007 peab komisjon:

a) uuesti hindama oma maanteeväliste heitmete andmekogu ning uurima erilise tähelepanuga võimalikke ristkontrolle ja parandustegureid;

b) käsitlema kättesaadavat tehnoloogiat, sealhulgas kulusid ja tasuvust, eesmärgiga kinnitada etappide III B ja IV piirväärtused ning hinnata võimalikku vajadust täiendavate kohanduste ja erandite tegemiseks või rakendustähtaja edasilükkamist teatavate seadmetüüpide ja mootorite korral ning arvestades hooajalise kasutusega liikurmasinatele paigaldatud mootoreid;

c) hindama katsetsüklite rakendamist mootorvagunite ja vedurite mootoritele ning vedurite mootorite korral heitmete piirväärtuste edasisest vähendamisest tulenevaid kulusid ja tasuvust, silmas pidades NOx järeltöötluse tehnoloogia rakendamist;

d) käsitlema täiendava piirväärtuste kogumi kehtestamist siseveelaevade mootoritele, arvestades eriti teisese vähenduse majanduslikku põhjendatust selle rakenduse korral;

e) käsitlema heitmete piirväärtuste kehtestamise vajadust mootoritele võimsusega alla 19 kW ja üle 560 KW;

f) käsitlema etappide III B ja IV standardite tasemele vastavuse tagamiseks kasutatavate tehnoloogiate korral vajalike kütuste saadavust;

g) käsitlema mootorite töötingimusi, mille korral võib I lisa punktides 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 sätestatud heitmete piirväärtuseid ületada suurimate lubatud määrade võrra, ning tegema ettepanekuid käesoleva direktiivi tehniliseks kohandamiseks vastavalt direktiivi 97/68/EÜ artiklis 15 viidatud menetlusele;

h) hindama vajadust "kasutusvastavuse" süsteemi järele ning uurima võimalikke valikuid selle rakendamiseks;

i) käsitlema üksikasjalikke eeskirju tsükli "heitmete peitmise" ja möödavoolu kasutamise vältimiseks

ning esitama asjakohasuse korral ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 20. maiks 2005. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga korraldatavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Liikmesriigid määravad sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamine tagamiseks. Määratud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 20. maiks 2005 ning teatavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 220, 16.9.2003, lk 16.

[2] Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/88/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 28).

[4] EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[5] EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

--------------------------------------------------

I LISA

1. I lisa muudetakse järgmiselt.

1. 1. punkti muudetakse järgmiselt:

a) punkt A asendatakse järgmisega:

"A. on ette nähtud ja sobivad liikumiseks või liigutamiseks teedel või väljaspool teid ja

i) mille diiselmootori kasulik võimsus on punkti 2.4 kohaselt 19 kW või suurem, kuid ei ületa 560 kW ja mida kasutatakse rohkem vahelduval kui püsikiirusel või

ii) mille diiselmootori kasulik võimsus on punkti 2.4 kohaselt 19 kW või suurem, kuid ei ületa 560 kW ja mida kasutatakse püsikiirusel. Piiranguid kohaldatakse alates 31. detsembrist 2006 või

iii) mille bensiinimootori kasulik võimsus on punkti 2.4 kohaselt kuni 19 kW või

iv) mille mootorid on ette nähtud mootorvagunite käitamiseks, mis on spetsiaalselt kaupade või reisijate vedamiseks projekteeritud iseliikuvad rööbasteedel liikuvad sõidukid või

v) mille mootorid on ette nähtud vedurite käitamiseks, mis on lasti, reisijate või muude seadmete vedamiseks mõeldud vagunite liigutamiseks või käitamiseks mõeldud rööbasteedel liikuva seadmestiku iseliikuvad osad, kuid mis ise ei ole ette nähtud lasti, reisijate (välja arvatud veduril töötavad inimesed) või muude seadmete vedamiseks. Mis tahes abimootoreid või rööbasteedel tehtavateks hooldus- või ehitustöödeks projekteeritud jõuseadmetel kasutamiseks mõeldud mootoreid ei klassifitseerita käesoleva alapunkti, vaid punkti A alapunkti i alla.";

b) punkt B asendatakse järgmisega:

"B. Laevad, välja arvatud siseveeteedel kasutamiseks mõeldud laevad";

c) punkt C jäetakse välja.

2. 2. punkti muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine:

"2.8a: ruumala 100 m3 või rohkem tähendab siseveeteedel kasutamiseks mõeldud laeva korral valemiga L × B × T arvutatud ruumala, kus "L" on kere suurim pikkus rooli ja pukspriidita, "B" on kere suurim laius meetrites, mõõdetuna pannuli välisservani (sõurattaid, põrkeprusse jms arvestamata) ja "T" on vertikaalsihiline vahemaa kere madalaima kumerpunkti või kiilu ja suurima süvisejoone vahel.

2.8b: kehtiv laevasõiduluba või ohutustunnistus –

a) tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), arvestades muudatusi või on sellega samaväärne või

b) tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, arvestades muudatusi või samaväärne ja IOPP tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (MARPOL), arvestades muudatusi.

2.8c: katkestusseade – seade, mis mõõdab või tajub talitlusmuutujaid või reageerib nendele heitekontrollisüsteemi komponendi või talitluse töö aktiveerimiseks, muutmiseks, hilistamiseks või deaktiveerimiseks nii, et heitekontrollisüsteemi tõhusus liikursõiduki tavapärase kasutamise tingimustes väheneb, välja arvatud juhul, kui nimetatud seadme kasutamine on heitkoguste määramise katsemenetluse oluline osa.

2.8d: Irratsionaalne juhtimisstrateegia – mis tahes strateegia või meede, mis vähendab tavapärase kasutamise tingimustes liikurmasina heitekontrollisüsteemi tõhusust alla rakendataval heitkoguste katsemenetlusel oodatava taseme."

b) lisatakse järgmine punkt:

"2.17. katsetsükkel – määratud pöörlemissageduse ja pöördemomendiga katsepunktide jada, mille mootor peab läbima püsiolekus (NRSC katse) või siirdetalitlustingimustes (NRTC katse);"

c) punkt 2.17 nummerdatakse ümber punktiks 2.18 ja asendatakse järgmisega:

"2.18. Tähised ja lühendid

2.18.1. Katseparameetrite tähised

Tähis | Ühik | Märge |

A/Fst | - | Õhu/kütuse stöhhiomeetriline suhe |

AP | m2 | Isokineetilise valikproovi ristlõikepindala |

AT | m2 | Väljalasketoru ristlõikepindala |

Aver | | Järgmiste näitajate kaalutud keskmised: |

| m3/h | mahtvooluhulk |

| kg/h | massvooluhulk |

Cl | - | Süsiniku üheekvivalentne süsivesinik |

Cd | - | SSV vooluhulgategur |

Conc | osa miljoni kohta | Kontsentratsioon (koos komponendile osutava järelliitega) |

Concc | osa miljoni kohta | Taustkorrigeeritud kontsentratsioon |

Concd | osa miljoni kohta | Heitme kontsentratsioon mõõdetuna lahjendusõhus |

Conce | osa miljoni kohta | Heitme kontsentratsioon mõõdetuna lahjendatud heitgaasis |

d | m | Läbimõõt |

DF | - | Lahjendusaste |

fa | - | Laboratoorne õhutegur |

GAIRD | kg/h | Kuiva sisselaskeõhu massvooluhulk |

GAIRW | kg/h | Sisselaskeõhu massvooluhulk niiskel alusel |

GDILV | kg/h | Lahjendusõhu massvooluhulk niiskel alusel |

GEDFW | kg/h | Ekvivalentse lahjendatud heitgaasi massvooluhulk niiskel alusel |

GEXHW | kg/h | Heitgaasi massvooluhulk niiskel alusel |

GFUEL | kg/h | Kütuse massvooluhulk |

GSE | kg/h | Heitgaasi proovikoguse massvooluhulk |

GT | cm3/min | Märgistusgaasi vooluhulk |

GTOTW | kg/h | Lahjendatud heitgaasi massvooluhulk niiskel alusel |

Ha | g/kg | Sisselaskeõhu absoluutne niiskus |

Hd | g/kg | Lahjendusõhu absoluutne niiskus |

HREF | g/kg | Absoluutse niiskuse normväärtus (10,71 g/kg) |

i | - | Üksikrežiimi (NRSC katse) või hetkeväärtust (NRTC katse) tähistav alaindeks |

KH | - | NOx niiskuse parandustegur |

KP | - | Tahkete heitmete niiskuse parandustegur |

KV | - | CFV kalibreerimisfunktsioon |

KW, a | - | Siseneva õhu niiskust arvestav parandustegur |

KW, d | - | Lahjendusõhu niiskust arvestav parandustegur |

KW, e | - | Lahjendatud heitgaasi niiskust arvestav parandustegur |

KW, r | - | Toore heitgaasi niiskust arvestav parandustegur |

L | % | Pöördemomendi protsentuaalne osakaal katsepöörlemissageduse suurima pöördemomendi suhtes |

Md | mg | Kogutud lahjendusõhu tahkete heitmete proovimass |

MDIL | kg | Tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendusõhu proovimass |

MEDFW | kg | Tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi mass |

MEXHW | kg | Tsükli heitgaasi massvooluhulk |

Mf | mg | Kogutud tahkete heitmete proovimass |

Mf, p | mg | Põhifiltrisse kogutud tahkete heitmete proovimass |

Mf, b | mg | Abifiltrisse kogutud tahkete heitmete proovimass |

Mgas | g | Tsükli gaasiliste saasteainete kogumass |

MPT | g | Tsükli tahkete heitmete kogumass |

MSAM | kg | Tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi proovimass |

MSE | kg | Tsükli heitgaasi proovimass |

MSEC | kg | Teisese lahjendusõhu mass |

MTOT | kg | Tsükli kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi mass |

MTOTW | kg | Tsükli lahjenduskanalit läbiva lahjendatud heitgaasi mass niiskel alusel |

MTOTW, 1 | kg | Lahjenduskanalit läbiva lahjendatud heitgaasi hetkmass niiskel alusel |

mass | g/h | Heitmete massvooluhulka tähistav alaindeks |

NP | - | Tsükli PDP pöörete koguarv |

nref | min-1 | NRTC katse mootori võrdluspöörlemissagedus |

nsp | s-2 | Mootori pöörlemissageduse tuletis |

P | kW | Korrigeerimata tegelik võimsus |

p1 | kPa | Rõhulangus atmosfäärirõhust madalamale PDP pumba sisselaske juures |

PA | kPa | Absoluutne rõhk |

Pa | kPa | Mootori sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (ISO 3046: psy = PSY ümbritseva keskkonna katsetingimustel) |

PAE | kW | Katseks paigaldatud abiseadmete tarbitav määratletud koguvõimsus, mida ei ole nõutud käesoleva lisa punkti 2.4 järgi |

PE | kPa | Õhurõhk (ISO 3046: Px = PX kasutuskoha ümbritseva keskkonna kogurõhk; Py = PY katsetingimustel ümbritseva keskkonna kogurõhk) |

pd | kPa | Lahjendusõhu küllastunud auru rõhk |

PM | kW | Katsetingimustele ja katsepöörlemissagedusele vastav suurim võimsus (vt VII lisa 1. liide) |

Pm | kW | Katsel mõõdetud võimsus |

ps | kPa | Kuiv õhurõhk |

q | - | Lahjendusaste |

Qs | m3/s | CVS mahtvooluhulk |

r | - | SSV kaela ja sisselaske absoluutse staatilise rõhu suhe |

r | | Isokineetilise sondi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhe |

Ra | % | Siseneva õhu suhteline niiskus |

Rd | % | Lahjendusõhu suhteline niiskus |

Re | - | Reynoldsi arv |

Rf | - | Leekionisatsioondetektori kalibreerimistegur |

T | K | Absoluutne temperatuur |

t | s | Mõõtmisaeg |

Ta | K | Siseneva õhu absoluutne temperatuur |

TD | K | Kastepunkti absoluutne temperatuur |

Tref | K | Põlemisõhu võrdlustemperatuur: (298 K) |

Tsp | N-m | Siirdetsükli vajalik pöördemoment |

t10 | s | Astme sisendi ja 10 % lõpplugemist vaheline aeg |

t50 | s | Astme sisendi ja 50 % lõpplugemist vaheline aeg |

t90 | s | Astme sisendi ja 90 % lõpplugemist vaheline aeg |

Δti | s | CFV hetkvoolu ajavahemik |

V0 | m3/pöörde kohta | PDP mahtvooluhulk tegelikes tingimustes |

Wact | kWh | NRTC tsükli tegelik töö |

WF | - | Kaalutegur |

WFE | - | Efektiivne kaalutegur |

X0 | m3/pöörde kohta | PDP mahtvooluhulga kalibreerimisfunktsioon |

ČD | kg.m2 | Pöörisvooldünamomeetri pöördeinertsus |

ß | - | SSV kaela läbimõõdu d ja sisselasketoru läbimõõdu suhe |

λ | - | Õhu/kütuse suhteline suhe, tegelik A/F jagatud stöhhiomeetriline A/F |

ρEXH | kg/m3 | Heitgaasi tihedus |

2.18.2. Keemiliste ühendite tähised

CH4 | Metaan |

C3H8 | Propaan |

2H6 | Etaan |

CO | Süsinikmonooksiid |

CO2 | Süsinikdioksiid |

DOP | Dioktüülftalaat |

H2O | Vesi |

HC | Süsivesinikud |

NOx | Lämmastikoksiidid |

NO | Lämmastikoksiid |

NO2 | Lämmastikdioksiid |

O2 | Hapnik |

PT | Tahked osakesed |

PTFE | Polütetrafluoroetüleen |

2.18.3. Lühendid

CFV | Kriitilise voolu Venturi toru |

CLD | Kemoluminestsentsdetektor |

CI | Diiselmootor |

FID | Leekionisatsioondetektor |

FS | Tegelik suurus |

HCLD | Kuumkemoluminestsentsdetektor |

HFID | Kuumleekionisatsioondetektor |

NDIR | Mittedispergeeriv infrapunaanalüsaator |

NG | Maagaas |

NRSC | Maanteeväline püsitsükkel |

NRTC | Maanteeväline siirdetsükkel |

PDP | Mahtpump |

SI | Sädesüüde |

SSV | Eelhelikiirusega Venturi toru" |

3. 3. jaole lisatakse järgmine jagu:

"3.1.4. XIII lisale vastavad märgised, kui mootor viiakse turule kohanduskava sätete alusel."

4. 4. punkti muudetakse järgmiselt:

a) punkti 4.1.1 lõppu lisatakse järgmine:

"Kõik mootorid, milles tekivad veega segunenud heitgaasid, varustatakse gaasiliste ja tahkete heitmete proovivõtu seadme ajutiseks ühendamiseks ühendusega mootori heitgaasisüsteemis, mis asub gaasi väljumispoolel ja eespool mis tahes punkti, kus heitgaasid sisaldavad vett (või muud jahutus/gaasipuhastusainet). Oluline on see, et ühenduse asukoht võimaldaks saada hästi segunenud esindava heitgaasiproovi. Ühendusele töödeldakse standardse torukeermega kuni pooletolline sisekeere, mis suletakse ajal, kui ühendust ei kasutata, korgiga (lubatud on samaväärsed ühendused)."

b) lisatakse järgmine artikkel:

"4.1.2.4. Süsinikmonooksiidi heide, süsivesinike ja lämmastikoksiidide heited koos ja tahked heitmed ei tohi etapi IIIA korral ületada alljärgnevas tabelis nimetatud koguseid:

Muudes rakendustes, kui siseveelaevade, vedurite ja mootorvagunite käituritena kasutatavad mootorid:

Kategooria: kasulik võimsus (P) (kW) | Süsinikoksiidi (CO) analüüs (g/kWh) | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos (HC + Nox) (g/kWh) | Tahked osakesed (PT) (g/kWh) |

H: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW | 3,5 | 4,0 | 0,2 |

I: 75 kW ≤ P < 130 kW | 5,0 | 4,0 | 0,3 |

J: 37 kW ≤ P < 75 kW | 5,0 | 4,7 | 0,4 |

K: 19 kW ≤ P < 37 kW | 5,5 | 7,5 | 0,6 |

Siseveelaevade käituritena kasutatavad mootorid

Kategooria: töömaht/kasulik võimsus (SV/P) (liitrit silindri kohta/kW) | Süsinikoksiid (CO) (g/kWh) | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos (HC + Nox) (g/kWh) | Tahked osakesed (PT) (g/kWh) |

V1:1 SV < 0,9 ja P ≥ 37 kW | 5,0 | 7,5 | 0,40 |

V1:2 0,9 ≤ SV < 1,2 | 5,0 | 7,2 | 0,30 |

V1:3 1,2 ≤ SV < 2,5 | 5,0 | 7,2 | 0,20 |

V1:4 2,5 ≤ SV < 5 | 5,0 | 7,2 | 0,20 |

V2:1 5 ≤ SV < 15 | 5,0 | 7,8 | 0,27 |

V2:2 15 ≤ SV < 20 ja | 5,0 | 8,7 | 0,50 |

V2:3 15 ≤ SV < 20 | 5,0 | 9,8 | 0,50 |

V2:4 20 ≤ SV < 25 | 5,0 | 9,8 | 0,50 |

V2:5 25 ≤ SV < 30 | 5,0 | 11,0 | 0,50 |

Vedurite käituritena kasutatavad mootorid

Kategooria: kasulik võimsus (P) (kW) | Süsinikoksiid (CO) (g/kWh) | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos (HC + Nox) (g/kWh) | Tahked osakesed (PT) (g/kWh) |

| |

RL A: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW | 3,5 | 4,0 | 0,2 |

RH A: P > 560 kW | 3,5 | 0,5 | 6,0 | 0,2 |

RH A-kategooria mootorid, mille P > 2000 kW ja SV > 5 l/silindri kohta | 3,5 | 0,4 | 7,4 | 0,2 |

Mootorvagunite käituritena kasutatavad mootorid

Kategooria: kasulik võimsus (P) (kW) | Süsinikoksiid (CO) (g/kWh) | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos (HC + NOx) (g/kWh) | Tahked osakesed (PT) (g/kWh) |

RC A: 130 kW < P | 3,5 | 4,0 | 0,20" |

c) lisatakse järgmine punkt:

"4.1.2.5. Süsinikmonooksiidi heide, süsivesinike ja lämmastikoksiidide heited (või asjakohasuse korral koos) ja tahked heitmed ei tohi IIIB etapi korral ületada alljärgnevas tabelis nimetatud koguseid:

Muudes rakendustes, kui vedurite, mootorvagunite ja siseveelaevade käituritena kasutatavad mootorid:

L: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW | 3,5 | 0,19 | 2,0 | 0,025 |

M: 75 kW ≤ P < 130 kW | 5,0 | 0,19 | 3,3 | 0,025 |

N: 56 kW ≤ P < 75 kW | 5,0 | 0,19 | 3,3 | 0,025 |

| | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos (HC + NOx) (g/kWh) | |

P: 37 kW ≤ P < 56 kW | 5,0 | 4,7 | 0,025 |

Mootorvagunite käituritena kasutatavad mootorid

RC B: 130 kW < P | 3,5 | 0,19 | 2,0 | 0,025 |

Vedurite käituritena kasutatavad mootorid

Kategooria: kasulik võimsus (P) (kW) | Süsinikoksiid (CO) (g/kWh) | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos (HC + NOx) (g/kWh) | Tahked osakesed (PT) (g/kWh) |

RCB: 130 kW < P | 3,5 | 4,0 | 0,025" |

d) uue punkti 4.1.2.5 järele lisatakse järgmine punkt:

"4.1.2.6. Süsinikmonooksiidi heide, süsivesinike ja lämmastikoksiidide heited (või asjakohasuse korral koos) ja tahked heitmed ei tohi etapi IV korral ületada alljärgnevas tabelis nimetatud koguseid:

Muudes rakendustes, kui vedurite, mootorvagunite ja siseveelaevade käituritena kasutatavad mootorid:

Q: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW | 3,5 | 0,19 | 0,4 | 0,025 |

R: 56 kW ≤ P < 130 kW | 5,0 | 0,19 | 0,4 | 0,025" |

e) lisatakse järgmine punkt:

"4.1.2.7. Punktides 4.1.2.4, 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 nimetatud piirväärtused sisaldavad vastavalt III lisa 5. liitele arvutatud deterioratsiooni.

Punktides 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 nimetatud piirväärtuste korral ei tohi lõplikkusse juhtimispiirkonda kuuluvate mis tahes meelevaldselt valitud koormustingimuste korral, välja arvatud selle sättega hõlmamata mootori kindlaksmääratud töötingimused, 30 sek pikkusele proovivõtmisajale vastavad heited ületada eespool esitatud tabelites nimetatud piirväärtusi rohkem kui 100 %. Juhtimispiirkond, mille suhtes nimetatud mitteületatavad määrad kehtivad ja välja arvatud mootori töötingimused, määratletakse vastavalt artiklis 15 viidatud menetlusele."

f) Punkt 4.1.2.4. nummerdatakse ümber punktiks 4.1.2.8.

2. II lisa muudetakse järgmiselt.

1. 1. jagu muudetakse järgmiselt:

a) punktile 1.1 lisatakse järgmine tekst:

"Kirjeldatud on kahte katsetsüklit, mida tuleb rakendada vastavalt I lisa 1. jao sätetele:

- NRSC (maanteeväline püsitsükkel), mida kasutatakse I, II ja IIIA etapil püsikiirusega mootorite korral, ning IIIB ja IV etapil gaasiliste saasteainete korral,

- NRTC (maanteeväline siirdetsükkel), mida kasutatakse tahkete heitmete mõõtmisel IIIB ja IV etapil ning kõikide muude kui püsikiirusega mootorite korral,

- siseveelaevadel kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse ISO katsemenetlust, mis on määratletud standardis ISO 8178-4:2002 [E] ja dokumendis IMO MARPOL 73/78, VI lisa (NOx kood),

- mootorvagunite käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse etappidel IIIA ja IIIB gaasiliste ja tahkete saasteainete mõõtmiseks NRSCd,

- vedurite käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse etappidel IIIA ja IIIB gaasiliste ja tahkete saasteainete mõõtmiseks NRSCd.";

b) lisatakse järgmine artikkel:

"1.3. Mõõtmispõhimõte:

Mõõdetavad mootori väljalaskeheitmed sisaldavad gaasilisi komponente (süsinikmonooksiid, süsivesinike ja lämmastikoksiidide summaarne heide) ja tahkeid heitmeid. Lisaks sellele kasutatakse sageli süsinikdioksiidi märgistusgaasina osa- ja täisvoolu lahjendussüsteemide lahjendusastme määramiseks. Hea inseneritava kohaselt on süsinikoksiidi üldmõõtmine soovitatav väga hea vahendina katse ajal tekkivate mõõtmisprobleemide avastamiseks.

1.3.1. NRSC katse:

Soojade mootoritega ettenähtud järjestuses tehtavate toimingute ajal uuritakse eespool nimetatud väljalaskeheitmeid pidevalt, võttes proove toorest heitgaasist. Katsetsükkel sisaldab mitut erineva pöörlemissageduse ja pöördemomendiga režiimi, mis hõlmavad diiselmootorite tüüpilise kasutuspiirkonna. Iga režiimi ajal määrataks kindlaks iga gaasilise saasteaine kontsentratsioon, heitgaaside vooluhulk ja võimsus, ning kaalutakse mõõdetud väärtused. Tahkete heitmete proov lahjendatakse konditsioneeritud ümbritseva õhuga. Katsemenetluse ajal võetakse ja kogutakse üks proov sobivate filtrite abil.

Teise võimalusena võib proovi võtta eraldi filtrite abil, üks iga režiimi kohta, ning arvutada tsükli kaalutud tulemused.

Iga saasteaine kogus grammides kilovatt-tunni kohta arvutatakse vastavalt käesoleva lisa 3. liites esitatud kirjeldusele.

1.3.2. NRTC katse:

Ettenähtud siirdetsükkel, mis põhineb liikurmasinatele paigaldatud diiselmootori lähedastele kasutustingimustele, teostatakse kaks korda:

- esimest korda (külmkäivitus) pärast mootori eelsoojendamist toatemperatuurile, kui mootori jahutusvedeliku ja õli temperatuur, järeltöötlussüsteemid ja kõik mootori abijuhtseadised on stabiliseerunud vahemikus 20–30 °C,

- teist korda (kuumkäivitus) pärast kahekümne minuti pikkust eelkuumutamist, mida alustatakse kohe pärast külmkäivitustsükli lõppemist.

Kõnealuse katseseeria ajal uuritakse eespool nimetatud saasteainete sisaldust. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse signaale mootori dünamomeetrilt, integreeritakse võimsus tsükliaja suhtes, mille tulemusena saadakse mootori tsüklile vastav töö. Gaasiliste komponentide tsüklile vastavad kontsentratsioonid arvutatakse kas toores heitgaasis, integreerides analüsaatori signaali vastavalt käesoleva lisa 3. liitele, või CVS täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendatud heitgaasis integreerimisega või proovigaasi kogumisega kotti vastavalt käesoleva lisa 3. liitele. Tahkete heitmete korral kogutakse proportsionaalne proov lahjendatud heitgaasist eraldi filtriga kas osa- või täisvoolulahjendusega. Olenevalt kasutatavast meetodist määratakse saasteainete heitemassi arvutamiseks lahjendatud või lahjendamata gaasi vooluhulk tsüklis. Heitemasside väärtused jagatakse mootori tööga, saades nii heitmetes sisalduvate saasteainete koguse grammides kilovatt-tunni kohta.

Heitkoguseid (g/kWh) mõõdetakse nii külmkäivituse kui ka kuumkäivituse tsüklites. Koguheitmete kaalutud hulk arvutatakse külmkäivituse tulemuste 10 % ja kuumkäivituse tulemuste 90 % paranduskoefitsiendiga. Koguheitmete kaalutud hulk vastab standarditele.

Enne külma/kuuma katseseeria alustamist muudetakse tähiseid (I lisa punkt 2.18), katsete järjestust (III lisa) ja arvutusvalemeid (III lisa 3. liide) vastavalt artiklis 15 viidatud menetlusele."

2. 2. jagu muudetakse järgmiselt:

a) punkt 2.2.3. asendatakse järgmisega:

"2.2.3. Vahejahutiga mootorid

Ülelaadeõhu temperatuuri väärtus salvestatakse ning see peab deklareeritud nimipöörlemissageduse ja täiskoormuse korral olema vahemikus ± 5 K tootja poolt ettenähtud ülelaadeõhu maksimumtemperatuurist. Jahutusaine temperatuur peab olema vähemalt 293 K (20 °C).

Kui kasutatakse katsestendi või välist ülelaadekompressorit, tuleb ülelaadeõhu temperatuur reguleerida väärtusele vahemikus ± 5 K tootja poolt ettenähtud ülelaadeõhu maksimumtemperatuurist suurimale võimsusele ja täiskoormusele vastaval pöörlemissagedusel. Vahejahuti nimetatud tingimustele vastavat jahutusaine temperatuuri ja vooluhulka ei tohi katsetsükli ajal muuta. Vahejahuti peab põhinema heal inseneritaval ja tüüpilistel sõidukite/masinate rakendustel.

Teise võimalusena võib vahejahuti seaded valida vastavalt dokumendi SAE 1937 1995. aasta jaanuari väljaandele.";

b) tekst punktis 2.3 asendatakse järgmisega:

"Katsetatav mootor peab olema varustatud sellise õhu sisselaskesüsteemiga, mille õhutakistus on vahemikus ± 300 Pa puhta õhu filtri tootja määratluse järgi mootori tootja määratletud töötingimustel, mis tagavad maksimaalse õhuvoolu. Õhutakistust tuleb reguleerida nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel. Katsestendi võib kasutada juhul, kui sellega on võimalik jäljendada mootori tegelikke töötingimusi.";

c) punkti 2.4 tekst

"Mootori väljalaskesüsteem"

asendatakse järgmisega:

"Katsetatav mootor peab olema varustatud sellise väljalaskesüsteemiga, mille vasturõhk on vahemikus ± 650 Pa tootja määratletud vasturõhust mootori suurimale võimsusele vastavatel kasutustingimustel.

Kui mootor on varustatud heitgaasi järeltöötlusseadisega, peab väljalasketoru olema sama läbimõõduga, mida kasutatakse vähemalt nelja toruläbimõõtu järeltöötlusseadist sisaldava paisumisosa alguse sisselaskest eespool. Kaugus väljalaskekollektori äärikust või turboülelaaduri väljalaskeavast järeltöötlusseadiseni peab olema sama kui masina konstruktsioonis või vastama tootja ettenähtud väärtusele. Väljalaske vasturõhk või takistused peavad vastama eespool nimetatud tingimustele ning neid võib seada ventiili abil. Tühikatse ja mootori karakteristiku kindlaksmääramise ajaks võib järeltöötlusmahuti eemaldada ning asendada samaväärse, passiivse katalüsaatorikanduriga mahutiga.";

d) punkt 2.8 jäetakse välja.

3. 3. jagu muudetakse järgmiselt:

a) 3. jao pealkiri asendatakse:

"3. KATSETAMINE (NRSC KATSE)"

b) lisatakse järgmine punkt:

"3.1. Dünamomeetri seadete määramine

Eriheidete mõõtmise aluseks on parandamata tegelik võimsus vastavalt standardile ISO 14396: 2002.

Teatavad mootorile paigaldatavad lisaseadised, mis on vajalikud ainult sõiduki kasutamiseks, tuleks katse ajaks eemaldada. Järgmine mittetäielik loend on esitatud näitena:

- pidurite õhukompressor

- roolivõimendi kompressor

- kliimaseadme kompressor

- hüdrovõimendi pumbad.

Kui lisaseadiseid ei eemaldata, määratakse dünamomeetri seadete arvutamiseks nende tarbitav võimsus, välja arvatud mootorite korral, millel need on lahutamatud osad (nt jahutusventilaatorid õhkjahutusega mootoritel).

Sisselaske õhutakistuse ja väljalaske vasturõhu seaded reguleeritakse tootja ettenähtud suurimatele väärtustele, vastavalt punktidele 2.3 ja 2.4.

Katserežiimidele vastavate pöördemomentide väärtuste arvutamiseks määratakse ettenähtud pöörlemissagedustele vastavate suurimate pöördemomentide väärtused kindlaks katseliselt. Mootoritel, mis ei ole kavandatud töötama teatavas pöörlemissageduse vahemikus täiskoormuse pöördemomendikõveral, määrab katsete pöörlemissagedustele vastavad suurimad pöördemomendid kindlaks tootja.

Iga katserežiimi korral arvutatakse mootori seadistus järgmise valemiga:

S =

+ P

100

– P

Kui suhe on

≥ 0,03

võib PAE väärtust kontrollida tüübikinnitust andev tehniline asutus.";

c) punktid 3.1–3.3 nummerdatakse ümber punktideks 3.2–3.4;

d) punkt 3.4 nummerdatakse ümber punktiks 3.5 ja asendatakse järgmisega:

"3.5. Lahjendusastme reguleerimine

Käivitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem ja hoitakse ühefiltrimeetodi korral töös möödaviiguga (mitmefiltrimeetodi korral on see lahendus valikuline). Lahjendusõhu tahkete heitmete fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete heitmete filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teostada ühe mõõtmise mis tahes ajal enne katset, katse ajal või pärast katset. Kui lahjendusõhku ei filtreerita, tuleb mõõtmine teha katse ajal võetud prooviga.

Lahjendusõhku reguleeritakse nii, et see saavutaks iga katserežiimi korral filtrisisendi temperatuuri vahemikus 315 K (42 °C) – 325 K (52 °C). Summaarne lahjendusaste ei tohi olla väiksem kui 4.

MÄRKUS:

Püsitalitlustsükli korral võib filtri temperatuuri hoida vahemiku 42–52 °C järgimise asemel maksimumtemperatuuril 325 K (52 °C) või madalamal.

Ühe- ja mitmefiltrimeetodi korral hoitakse täisvoolusüsteemides kõigis katserežiimides filtrit läbiva proovivõtu massvooluhulga ja lahjendatud heitgaasi massvooluhulga suhe konstantsena. See suhe peab olema vahemikus ± 5 % režiimi keskmise väärtuse suhtes, välja arvatud iga režiimi esimese 10 sekundi jooksul selliste süsteemide korral, milles ei ole möödaviiguvõimalust. Osavoolu lahjendussüsteemides peab ühefiltrimeetodi korral filtrit läbiv massvooluhulk olema konstantne vahemikus ± 5 % režiimi keskmise väärtuse suhtes, välja arvatud iga režiimi esimese 10 sekundi jooksul selliste süsteemide korral, milles ei ole möödaviiguvõimalust.

CO2 või NOx kontsentratsiooni juhtimisega süsteemides tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustkontsentratsiooni enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste erinevus võib olla vahemikus vastavalt 100 osa miljoni kohta ja 5 osa miljoni kohta.

Kui kasutatakse lahjendatud heitgaasi analüüsisüsteemi, võetakse vastava taustkontsentratsiooni määramiseks lahjendusõhu proove proovivõtukotti kogu katseseeria jooksul.

Püsiva taustkontsentratsiooni (ilma kotita) mõõtmisi teostatakse vähemalt kolm: tsükli alguses, lõpus ja keskosa lähedal ning arvutatakse keskmine.";

e) punktid 3.5–3.6 nummerdatakse ümber punktideks 3.6–3.7;

f) punkt 3.6.1. asendatakse järgmisega:

"3.7.1. Seadmete tehnilised andmed vastavalt I lisa 1.A jaole:

3.7.1.1. Tehnilised andmed A.

I lisa 1. jao punkti A alapunktidega i ja iv hõlmatud mootorite korral teostatakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine 8 režiimiga katsetsükkel:1

Katserežiimi nr | Mootori pöörlemissagedus | Koormus | Kaalutegur |

1 | Nimi- | 100 | 0,15 |

2 | Nimi- | 75 | 0,15 |

3 | Nimi- | 50 | 0,15 |

4 | Nimi- | 10 | 0,10 |

5 | Vahepealne | 100 | 0,10 |

6 | Vahepealne | 75 | 0,10 |

7 | Vahepealne | 50 | 0,10 |

8 | Tühikäigul | — | 0,15 |

3.7.1.2. Tehnilised andmed B.

I lisa 1. jao punkti A alapunktiga ii hõlmatud mootorite korral teostatakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine 5 režiimiga katsetsükkel:2

Katserežiimi number | Mootori pöörlemissagedus | Koormus | Kaalutegur |

1 | Nimi- | 100 | 0,05 |

2 | Nimi- | 75 | 0,25 |

3 | Nimi- | 50 | 0,30 |

4 | Nimi- | 25 | 0,30 |

5 | Nimi- | 10 | 0,10 |

Koormuse arvud on põhivõimsusele vastava pöördemomendi protsentuaalsed väärtused, mis on määratletud suurima võimsusena muutuva võimsustsükli ajal, mis võib toimuda määratud hoolduste vahel ja määratud keskkonnatingimustes piiramatu arvu tundide jooksul aastas, kui hooldust teostatakse tootja juhiste kohaselt.

3.7.1.3. Tehnilised andmed C.

Siseveelaevade käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral3 kasutatakse ISO katsemenetlust, mis on määratletud standardis ISO 81784:2002(E) ja dokumendis IMO MARPOL 73/78, VI lisa (NOx kood).

Fikseeritud sammuga propelleri kõveral töötavatele käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist 4 režiimiga püsitalitlustsüklit,4 mis on välja töötatud kaubalaevade diiselmootorite töötingimuste esitamiseks:

Katserežiimi nr | Mootori pöörlemissagedus | Koormus | Kaalutegur |

1 | 100 % (nimi-) | 100 | 0,20 |

2 | 91 % | 75 | 0,50 |

3 | 80 % | 50 | 0,15 |

4 | 63 % | 25 | 0,15 |

Muutuva sammuga või elektrilise sidurdusega propelleriga fikseeritud pöörlemissagedusega siseveelaevade käituritele tehakse dünamomeeterkatse kasutades järgmist 4 režiimiga püsitalitlustsüklit,5 milles kasutatakse eespool esitatud tsükliga samu koormusi ja kaalutegureid, kuid milles katsetatakse mootorit igal režiimil nimipöörlemissagedusel:

Katserežiimi nr | Mootori pöörlemissagedus | Koormus | Kaalutegur |

1 | 100 % (nimi-) | 100 | 0,20 |

2 | 91 % | 75 | 0,50 |

3 | 80 % | 50 | 0,15 |

4 | 63 % | 25 | 0,15 |

3.7.1.4. Tehnilised andmed D

I lisa 6.A jao alapunktiga v hõlmatud mootorite korral teostatakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine 3 režiimiga katsetsükkel6:

"Identne tsükliga C1 nagu on kirjeldatud standardi ISO 8178-4: 2002(E) punktis 8.3.1.1.

"Identne tsükliga D2, nagu on kirjeldatud standardi ISO 8178-4:2002(E) punktis 8.4.1.

"Fikseeritud pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO D2 töötsükli, st punktis 3.7.1.2. esitatud 5 režiimiga püsitalitlustsükli alusel, kuid muudetava pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO D1 töötsükli, st punktis 3.7.1.1. esitatud 8 režiimiga püsitalitlustsükli alusel.

"Identne standardi ISO 8178-4:2002(E) punktides 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E3. lõikes 8.4.1. Neli režiimi põhinevad kasutamise ajal tehtud mõõtmistega leitud keskmisele propellerikõverale.

"Identne standardi ISO 8178-4:2002(E) punktides 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E2.

"Identne standardi ISO 8178-4:2002 (E) tsükliga F.

Katserežiimi nr | Mootori pöörlemissagedus | Koormus | Kaalutegur |

1 | Nimi- | 100 | 0,25 |

2 | Vahepealne | 50 | 0,15 |

3 | Tühikäigul | - | 0,60" |

g) punkt 3.7.3. asendatakse järgmisega:

"Katseseeria käivitatakse. Katse teostatakse vastavalt eespool katsetsüklitele määratud katserežiimide numbrite järjekorras.

Pärast esialgset üleminekuperioodi hoitakse etteantud pöörlemissagedus katsetsükli iga režiimi jooksul vahemikus ± 1 % nimipöörlemissagedusest või ± 3 min-1, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud aeglase tühikäigu pöörlemissageduse korral, kui pöörlemissagedus peab olema tootja poolt määratud tolerantsi piires. Ettenähtud pöördemoment hoitakse selline, et pöördemomendi keskmine väärtus püsib mõõtmiste ajal vahemikus ± 2 % katse pöörlemissagedusele vastavast suurimast pöördemomendist.

Iga mõõtmisetapp peab kestma vähemalt 10 minutit. Kui mootori katsetamisel vajatakse tahkete heitmete piisava massi saamiseks pikemat proovivõtuaega, võib katserežiimi kestust vajaduse korral pikendada.

Katserežiimi kestus registreeritakse ja märgitakse protokolli.

Heitgaaside kontsentratsioonid mõõdetakse ja registreeritakse katserežiimi viimase kolme minuti jooksul.

Tahkete heitmete proovivõttu ja gaasiliste heitmete mõõtmist ei tohiks alustada enne, kui mootor on vastavalt tootja poolt esitatud andmetele stabiliseerunud ning need tuleb lõpetada üheaegselt.

Kütuse temperatuuri mõõdetakse kütusepumba imipoolel või tootja poolt ettenähtud kohas ning mõõtekoht registreeritakse.";

h) punkt 3.7 nummerdatakse ümber punktiks 3.8.

4. Lisatakse järgmine punkt:

"4. KATSETAMINE (NRSC KATSE)

4.1. Sissejuhatus

Maanteeväline siirdetsükkel (NRTC) on esitatud III lisa 4. liites sekundilise sammuga normitud pöörlemissageduste ja pöördemomentide väärtuste järjestusena, mis on kohaldatav kõikide käesoleva direktiiviga hõlmatud diiselmootorite suhtes. Katse tegemiseks mootori katsekambris, tuleb normitud väärtused teisendada mootori karakteristiku kõvera alusel katsetatava mootori individuaalseteks tegelikeks väärtustest. Sellist teisendamist nimetatakse denormeerimiseks ning tulemuseks saadud katsetsüklit nimetatakse katsetatava mootori võrdlustsükliks. Katsekambris teostatakse kõnealuste pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlusväärtustega tsükkel ning pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideväärtused salvestatakse. Katse tulemuste valideerimiseks tehakse katse lõppemise järel pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlus- ja tagasisideväärtuste vaheline regressioonianalüüs.

4.1.1. Katkestusseadmete või heitmete irratsionaalsete juhtimisstrateegiate kasutamine on keelatud.

4.2. Mootori karakteristiku kindlaksmääramine

Enne katsekambris tehtavat NRTC katsetsüklit tuleb pöörlemissageduse ja pöördemomendi sõltuvuse leidmiseks kindlaks määrata mootori karakteristik.

4.2.1. Karakteristiku kindlaksmääramisel kasutatava pöörlemissageduse vahemiku leidmine

Vähim ja suurim karakteristiku kindlaksmääramise pöörlemissagedus on määratletud järgmiselt:

Vähim pöörlemissagedus = tühikäigupöörlemissagedus

Suurim pöörlemissagedus = nhi × 1,02 või pöörlemissagedus, mille korral täiskoormuse pöördemoment langeb nullini, kasutades väiksemat väärtust (kus nhi on suur pöörlemissagedus, mis on määratletud mootori 70 %-le nimivõimsusest vastava suurima pöörlemissagedusena).

4.2.2. Mootori karakteristiku kõver

Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt. Pärast mootori stabiliseerumist määratakse mootori karakteristik kindlaks järgmiste toimingutega.

4.2.2.1. Siirdesõltuvus

a) Mootor vabastatakse koormusest ning mootoril lastakse töötada tühikäigu pöörlemissagedusel.

b) Mootoril lastakse töötada pritsepumba täiskoormusele vastava seadega vähimal pöörlemissagedusel.

c) Mootori pöörlemissagedust suurendatakse vähimast suurima pöörlemissageduseni keskmiselt 8 ± 1 min-1/s. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtused salvestatakse vähemalt ühesekundilise sagedusega.

4.2.2.2. Sammsõltuvus

a) Mootor vabastatakse koormusest ning mootoril lastakse töötada tühikäigu pöörlemissagedusel.

b) Mootoril lastakse töötada pritsepumba täiskoormusele vastava seadega vähimal pöörlemissagedusel.

c) Säilitades täiskoormuse, hoitakse vähimat pöörlemissagedust vähemalt 15 sekundit ning registreeritakse viimase 5 sekundi keskmine pöördemoment. Suurima pöördemomendi sõltuvus vähimast suurima pöörlemissageduseni määratakse kindlaks pöörlemissageduse sammuga, mis ei ole suurem kui 100 ± 20/min. Igas katsepunktis hoitakse pöörlemissagedust vähemalt 15 sekundit ning registreeritakse viimase 5 sekundi keskmine pöördemoment.

4.2.3. Karakteristiku kõvera koostamine

Kõik punkti 4.2.2 kohaselt salvestatud andmepunktid ühendatakse, kasutades lineaarset interpoleerimist. Saadav pöördemomendi kõver on sõltuvuse kõver ning seda kasutatakse mootori dünamomeetrilise plaani normitud pöördemomendi väärtuste teisendamiseks katsetsükli tegelikeks pöördemomendi väärtusteks vastavalt IV lisa punktis 4.3.3 esitatud kirjeldusele.

4.2.4. Karakteristiku alternatiivne kindlaksmääramine

Kui tootja on seisukohal, et eespool esitatud karakteristiku kindlaksmääramise meetod ei ole mis tahes katsetatava mootori korral usaldusväärne või representatiivne, võib kasutada alternatiivseid meetodeid. Kõnealused alternatiivsed meetodid peavad täitma määratletud karakteristiku kindlaksmääramise toimingute eesmärki, mis on suurima pöördemomendi kindlaksmääramine kõikidel katsetsüklite ajal kasutatavatel mootori pöörlemissagedustel. Asjaomased pooled peavad usaldusväärsuse või esindavuse vähesusest põhjustatud kõrvalekalded käesolevas jaos määratletud karakteristiku kindlaksmääramise meetoditest heaks kiitma ning nende kasutamist põhjendama. Ühelgi juhul ei tohi pöörlemissageduse reguleerimisega või turboülelaaduriga mootorite pöördemomendi kõvera kindlaksmääramisel vähendada mootori pöörlemissagedusi.

4.2.5. Korduskatsed

Mootori karakteristikut ei ole vaja kindlaks määrata enne igat katsetsüklit. Mootori karakteristiku kindlaksmääramist tuleb enne katsetsüklit korrata, kui:

- viimasest karakteristiku kindlaksmääramisest on asjatundjate hinnangul möödunud liiga palju aega

- mootorit on mehaaniliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd.

4.3. Võrdluskatsetsükli koostamine

4.3.1. Võrdluspöörlemissagedus

Võrdluspöörlemissagedus (nref)vastab III lisa 4. liites esitatud mootori dünamomeetrilises plaanis esitatud normitud pöörlemissageduse 100 %-le väärtustele. On ilmne, et mootori tegelik tsükkel denormeerimisel võrdluspöörlemissagedusele sõltub oluliselt sobiva võrdluspöörlemissageduse valikust. Võrdluspöörlemissagedus määratakse kindlaks järgmise määratlusega:

= madal pöörlemissagedus + 0,95 ×

kõrge pöörlemissagedus – madal pöörlemissagedus

(kõrge pöörlemissagedus on mootori 70 %-le nimivõimsusest vastav suurim pöörlemissagedus, madal pöörlemissagedus on mootori 50 %-le nimivõimsusest vastav suurim pöörlemissagedus).

4.3.2. Mootori pöörlemissageduse denormeerimine

Pöörlemissagedus denormeeritakse kasutades järgmist valemit:

Tegelik pöörlemissagedus =

+ tühikäigu pöörlemissagedus

4.3.3. Mootori pöördemomendi denormeerimine

III lisa 4. liites esitatud mootori dünamomeetrilise plaani pöördemomentide väärtused on normitud suurimale pöördemomendile sellele vastaval pöörlemissagedusel. Võrdlustsükli pöördemomendi väärtused denormeeritakse, kasutades vastavalt punktile 4.2.2 kindlaks määratud karakteristikut järgmiselt:

Tegelik pöördemoment =

% pöördemoment × suurimpöördemoment1005

vastaval punkti 4.3.2 kohaselt kindlaks määratud tegelikul pöörlemissagedusel.

4.3.4. Denormeerimistoimingu näide

Näitena denormeeritakse järgmine katsepunkt:

% pöörlemissagedus = 43 %

% pöördemoment = 82 %

Järgmiste väärtuste korral:

võrdluspöörlemissagedus = 2200/min

tühikäigu pöörlemissagedus = 600/min

on tulemuseks

tegelik pöörlemissagedus =

+ 600 = 1 288/min.

Karakteristikult leitud suurim pöördemoment on pöörlemissageduse 1288/min korral 700 Nm

tegelik pöördemoment =

= 574 Nm

4.4. Dünamomeeter

4.4.1. Koormusanduri kasutamisel kantakse pöördemomendi signaal üle mootori teljele ning arvestatakse dünamomeetri inertsi. Mootori tegelik pöördemoment on koormusanduriga mõõdetud pöördemoment pluss piduri inerts korrutatud nurkkiirendusega. Juhtsüsteem peab tegema selle arvutuse reaalajas.

4.4.2. Mootori katsetamisel pöörisvooldünamomeetri abil on soovitatav, et punktide arv, kus erinevus

+++++ TIFF +++++

on väiksem kui -5 % suurimast pöördemomendist, ei oleks suurem kui 30 (kus Tsp on vajalik pöördemoment,

+++++ TIFF +++++

on mootori pöörlemissageduse tuletis ja ΘD on pöörisvooldünamomeetri pöördeinertsus).

4.5. Heitmekatse teostamine

Katseseeriat kirjeldab järgmine vooskeem.

+++++ TIFF +++++

Enne mõõtmistsüklit võib mootori, katsekambri ja heitmesüsteemide kontrollimiseks teha vastavalt vajadusele ühe või mitu proovitsüklit.

4.5.1. Proovivõtufiltrite ettevalmistamine

Kõik filtrid pannakse vähemalt üks tund enne katset tolmusaaste eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavasse Petri tassi ning paigutatakse stabiliseerimiseks kaalukambrisse. Stabiliseerimisaja lõpus iga filter kaalutakse ning registreeritakse nende massid. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrihoidikul kuni kasutamiseni katses. Filtrit tuleb kasutada kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist. Registreerida tuleb omakaal.

4.5.2. Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid paigaldatakse nõuetekohaselt. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolu lahjendussüsteemiga, kui seda kasutatakse.

4.5.3. Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine ja eelkonditsioneerimine

Lahjendussüsteem ja mootor tuleb käivitada ja soojendada. Proovivõtusüsteem tuleb eelkonditsioneerida mootori töötamisel nimipöörlemissagedusel ja 100protsendilise pöördemomendiga vähemalt 20 minutit, kasutades samaaegselt kas osavoolu proovivõtusüsteemi või täisvoolu CVSi koos teisese lahjendussüsteemiga. Seejärel kogutakse eelkonditsioneerimise tahked heitmeproovid. Tahkete heitmete proovivõtufiltreid ei ole vaja stabiliseerida või kaaluda ning need võib kõrvaldada. Konditsioneerimise ajal võib filtrimisainet asendada, tingimusel et filtrite ja proovivõtusüsteemi proovivõtu koguaeg ületab 20 minutit. Vooluhulgad tuleb reguleerida siirdekatsele vastavatele ligikaudsetele väärtustele. Pöördemomenti vähendatakse 100-lt protsendilt, hoides vajaduse korral nimipöörlemissagedust nii, et see ei ületataks proovivõtutsooni suurimat lubatud temperatuuri 191 °C.

4.5.4. Tahkete heitmete proovivõtusüsteemi käivitamine

Tahkete heitmete proovivõtusüsteem käivitatakse ja lastakse sellel töötada möödavooluga. Lahjendusõhu tahkete heitmete fooni taseme saab määrata lahjendusõhu proovi võtmisega enne heitgaasi sisenemist lahjendustunnelisse. Kui on saadaval muu PM proovivõtusüsteem, on eelistatav koguda tahkete heitmete fooniproov siirdetsükli ajal. Vastasel juhul võib kasutada siirdetsükli tahkete heitmete kogumiseks kasutatavat tahkete heitmete proovivõtusüsteemi. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Kui lahjendusõhku ei filtreerita, tuleb mõõtmised teha enne tsükli algust või pärast selle lõppu ning leida väärtuste keskmine.

4.5.5. Lahjendussüsteemi reguleerimine

Täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendatud heitgaasi koguvooluhulk või lahjendatud heitgaasi vooluhulk läbi osavoolu lahjendussüsteemi reguleeritakse nii, et oleks välditud vee kondenseerumine ning et saavutada filtrisisendi temperatuur vahemikus 315 K (42 °C) ja 325 K (52 °C).

4.5.6. Analüsaatorite kontrollimine

Heitgaasianalüsaatorid nullitakse ja kalibreeritakse. Proovivõtukottide kasutamisel need tühjendatakse.

4.5.7. Mootori käivitamine

Stabiliseeritud mootor käivitatakse 5 minuti jooksul pärast soojendamise lõpetamist vastavalt kasutusjuhendis esitatud tootja soovitatavale käivitustoimingule, kasutades kas tehasetoodangu käivitit või dünamomeetrit. Teise võimalusena võib katset alustada mootorit seiskamata 5 minuti jooksul pärast selle eelkonditsioneerimist, kui mootor on lülitatud tühikäiguolukorda.

4.5.8. Tsükli teostamine

4.5.8.1. Katseseeria

Katseseeriat alustatakse mootori käivitamisel pärast selle seiskamist eelkonditsioneerimise järel või tühikäiguolukorras töötava mootoriga vahetult eelkonditsioneerimise lõpus. Katse teostatakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud võrdlustsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida.

4.5.8.2. Analüsaatori reaktsioon

Kui tsüklit alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisfaasist, siis käivitatakse mootori või katsetsükli käivitamisel samaaegselt mõõtesüsteem:

- lahjendusõhu kogumiseks või analüüsimiseks, kui kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi;

- toore või lahjendatud heitgaasi kogumiseks või analüüsimiseks, sõltuvalt kasutatavast meetodist;

- lahjendatud heitgaasi koguse ning nõutavate temperatuuride ja rõhkude mõõtmiseks,

- heitgaasi massvooluhulga registreerimiseks, kui analüüsitakse või kasutatakse toorest heitgaasi,

- dünamomeetri pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmete salvestamiseks.

Toore heitgaasi mõõtmise kasutamisel mõõdetakse heitekontsentratsioone (HC, CO ja NOx) ja heitgaasi massvooluhulka pidevalt ning salvestatakse juhtarvutis vähemalt 2 Hz sagedusega. Kõik muud andmed võib salvestada vähemalt 1 Hz sagedusega. Analooganalüsaatorite korral reageering salvestatakse ning kalibreerimisandmeid võib andmete töötlemise ajal rakendada kas sidus- või vallastalitluses.

Täisvoolu lahjendusüsteemi kasutamisel mõõdetakse HC ja NOx heiteid lahjendustunnelis pidevalt vähemalt 2 Hz sagedusega. Keskmised kontsentratsioonid leitakse analüsaatori signaalide integreerimisega üle katsetsükli. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohi olla suurem kui 20 sekundit ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO ja CO2 määratakse integreerimisega või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud kontsentratsioonide analüüsimisega. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimisega või kogumisega taustsaasteainete kotti. Kõik muud andmed mida on vaja mõõta, salvestatakse vähemalt 1-sekundilise sagedusega (1 Hz).

4.5.8.3. Tahkete heitmete proovi võtmine

Kui tsüklit alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisfaasist, siis lülitatakse mootori või katsetsükli käivitamisel tahekete heitmete proovivõtusüsteem möödavoolurežiimilt tahkete heitmete kogumisele.

Osavoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv vooluhulk püsib proportsionaalsena heitgaasi massvooluhulgaga.

Osavoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv vooluhulk püsib tasemel ± 5 % määratud vooluhulgast. Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st proovivõtuvoolu proportsionaalne juhtimine) peab näitama, et peamise tunneli voolu ja tahkete heitmete proovivõtuvoolu suhe ei muutu rohkem kui ± 5 % selle määratud väärtusest (välja arvatud proovivõtmise esimese 10 sekundi vältel).

MÄRKUS:

Kaheastmelise lahjenduse korral on proovivõtuvoolul proovivõtufiltreid läbiva vooluhulga ja teisese lahjenduse õhuvooluhulga erinevus.

Salvestada tuleb keskmine temperatuur ja rõhk gaasi voolumõõturite või voolumõõteriistade sisendite juures. Kui vooluhulka ei ole tahkete heitmete suure hulga tõttu filtris võimalik kogu tsükli jooksul määratud tasemel hoida (vahemikus ± 5 %) tuleb katse tühistada. Katse tuleb teha uuesti, kasutades väiksemat vooluhulka ja/või suurema läbimõõduga filtrit.

4.5.8.4. Mootori seiskumine

Mootori seiskumise korral katsetsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib mõne vajaliku katseseadme töötõrge, tuleb katse tühistada.

4.5.8.5. Katsejärgsed toimingud

Pärast katse lõppemist peatatakse lahjendatud heitgaasi massvooluhulga ja mahu ning kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reaktsiooniaegade lõppemiseni.

Kogumiskottide kasutamisel analüüsitakse nende kontsentratsioone võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest.

Pärast heitmekoguste määramise katset toimuval analüsaatorite ülekontrollimisel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.

Filtrid pannakse tagasi kaalukambrisse mitte hiljem kui ühe tunni jooksul pärast katse lõppemist. Filtreid konditsioneeritakse tolmusaaste eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavas Petri tassis vähemalt ühe tunni vältel ning seejärel need kaalutakse. Registreerida tuleb filtrite brutokaal.

4.6. Katse vastavustõendamine

4.6.1. Andmenihe

Tagasiside- ja võrdlustsükli väärtuste vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisidesignaali järjestust võrdluspöörlemissageduse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt edasi või tagasi nihutada. Kui tagasisidesignaalid on nihutatud, tuleb nihutada pöörlemissagedust ja pöördemomenti samal määral ning samas suunas.

4.6.2. Tsükli töö arvutamine

Tsükli tegelik töö Wact (kWh) arvutatakse kõigi mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi registreeritud tagasisideväärtuste paaride põhjal. Tsükli tegelikku tööd Wact kasutatakse võrdlustsükli tööga Wref võrdlemisel ning selle abil eriheidete tegelike väärtuste arvutamiseks. Sama metoodikat kasutatakse nii mootori võrdlus- kui ka tegeliku võimsuse integreerimisel. Kõrvutiste võrdlusväärtuste või mõõdetud väärtuste vaheliste väärtuste kindlaksmääramisel kasutatakse lineaarset interpolatsiooni.

Tsükli töö võrdlus- ja tegeliku väärtus integreerimisel nullistatakse kõik negatiivsed pöördemomendi väärtused ja võetakse need arvesse. Kui integreerimissagedus on väiksem kui 5 Hz ning kui pöördemomendi positiivne väärtus muutub teatava ajavahemiku jooksul negatiivseks või negatiivne väärtus positiivseks, siis arvutatakse negatiivne osa ja nullistatakse. Positiivne osa lisatakse integreeritud väärtusele.

Wact hälve Wref suhtes peab olema vahemikus –15 % kuni + 5 %.

4.6.3. Katsetsükli statistiline valideerimine

Pöörlemissagedusele, pöördemomendile ja võimsusele tehakse võrdlusväärtuste suhtes tagasisideväärtuste lineaarne regressioon. Seda tehakse tagasisideandmete mis tahes nihutamise korral pärast seda võtet. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:

y = mx + b

kus

y = pöörlemissageduse (min-1), pöördemomendi (N.m) või võimsuse (kW) tagasiside (tegelik) väärtus

m = regressioonisirge tõus

x = pöörlemissageduse (min-1), pöördemomendi (N.m) või võimsuse (kW) tagasiside kontrollväärtus

b = regressioonisirge lõikepunkt y-teljega

Iga regressioonisirge kohta arvutatakse hinnangu standardviga (SE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja määramiskoefitsient (r2).

Kõnealune analüüs on soovitatav teha sagedusel 1 Hz. Katse loetakse kehtivaks, kui tabelis 1 esitatud kriteeriumid on täidetud.

Tabel 1. Regressioonisirge tolerantsid

| Pöörlemissagedus | Pöördemoment | Võimsus |

Hinnangu standardviga (SE) Y üleminekul X | max 100 min-1 | Max 13 % mootori võimsuskarakteristiku suurimast pöördemomendist | Max 8 % mootori võimsuskarakteristiku suurimast pöördemomendist |

Regressioonisirge tõus, m | 0,95–1,03 | 0,89–1,03 | 0,89–1,03 |

Määramiskoefitsient, r2 | min 0,9700 | min 0,8800 | min 0,9100 |

Regressioonisirge lõikepunkt Y-teljega, b | ± 50 min-1 | ± 20 N.m või ± 2 % max pöördemomendist, valides suurema | ± 4 kW või ± 2 % max pöördemomendist, valides suurema |

Enne seda on lubatud tabelist 2 punkte kustutada ainult regressiooniarvutuse tegemiseks. Kõnealuseid punkte ei tohi kustutada tsükli töö ja heidete arvutamisel. Tühipunkt on määratletud punktina, milles pöördemomendi ja pöörlemissageduse normeeritud võrdlusväärtused on 0 %. Punktide kustutamist võib kasutada kogu tsükli või selle mis tahes osa ulatuses.

Tabel 2. Punktid, mille väljajätmine regressioonianalüüsist on lubatud (kustutatavad punktid tuleb määratleda)

Tingimus | Pöörlemissageduse ja/või pöördemomendi ja/või võimsuse punktid, mida võib kustutada seoses vasakus veerus nimetatud tingimustega |

Esimesed 24 (± 1) s ja viimased 25 s | Pöörlemissagedus, pöördemoment ja võimsus |

Täielikult avatud seguklapp, pöördemomendi tagasisideväärtus < 95 % pöördemomendi võrdlusväärtusest | Pöördemoment ja/või võimsus |

Täielikult avatud seguklapp ning pöörlemissageduse tagasisideväärtus < 95 % pöörlemissageduse võrdlusväärtusest | Pöörlemissagedus ja/või võimsus |

Suletud seguklapp, pöörlemissageduse tagasisideväärtus > tühikäiguväärtus + 50 min-1 ning pöördemomendi tagasisideväärtus > 105 % pöördemomendi võrdlusväärtusest | Pöördemoment ja/või võimsus |

Suletud seguklapp, pöörlemissageduse tagasisideväärtus < tühikäiguväärtus + 50 min-1 ning pöördemomendi tagasisideväärtus = tootja määratletud/mõõdetud tühikäigu pöördemoment ± 2 % pöördemomendi suurimast väärtusest | Pöörlemissagedus ja/või võimsus |

Suletud seguklapp ning pöörlemissageduse tagasisideväärtus > 105 % pöörlemissageduse võrdlusväärtusest | Pöörlemissagedus ja/või võimsus" |

5. 1. liide asendatakse järgmisega:

1. liide

MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUTOIMINGUD

1. MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUTOIMINGUD (NRSC KATSE)

Katsetamiseks esitatud mootorist väljuvaid gaasilisi heitmeid ja tahkeid heitmeid mõõdetakse VI lisas kirjeldatud meetoditega. VI lisas esitatud meetodid kirjeldavad gaasiliste heitmete jaoks soovitatavaid analüüsisüsteeme (punkt 1.1) ja tahkete heitmete jaoks soovitatavaid lahjendus- ja proovivõtusüsteeme (punkt 1.2).

1.1. Dünamomeetri tehnilised andmed

Tuleb kasutada mootori dünamomeetrit, mille omadused võimaldavad teostada III lisa punktis 3.7.1 kirjeldatud katsetsükli. Pöördemomendi ja pöörlemissageduse mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad peavad võimaldama võimsuse mõõtmist etteantud vahemikus. Võib tekkida vajadus teha täiendavaid arvutusi. Mõõteseadmete täpsus peab olema selline, et ei ületata punktis 1.3 esitatud väärtuste suurimaid tolerantse.

1.2. Heitgaasi vooluhulk

Heitgaasi vooluhulk määratakse ühe punktides 1.2.1–1.2.4 nimetatud meetodiga.

1.2.1. Otsese mõõtmise meetod

Heitgaasi vooluhulga otsene mõõtmine vooludüüsi või võrdväärse mõõtesüsteemi abil (täpsemat teavet vt standardist ISO 5167:2000).

Märkus:

Gaasivoolu otsene mõõtmine on komplitseeritud ülesanne. Heitmete väärtusi mõjutavate mõõtmisvigade vältimiseks tuleb rakendada ettevaatusabinõusid.

1.2.2. Õhu ja kütuse mõõtmise meetod

Õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtmine.

Kasutatakse õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtureid, mille täpsus on määratletud punktis 1.3.

Heitgaasi vooluhulka arvutatakse järgmiselt:

= G

+ G

FUELmärja heitgaasi mass

1.2.3. Süsiniku tasakaalu meetod

Heitgaasi massi arvutamine kütusekulu ja heitgaasi kontsentratsioonide alusel, kasutades süsiniku tasakaalu meetodit (III lisa 3. liide).

1.2.4. Märgistusgaasi mõõtmise meetod

Selles meetodis kasutatakse heitgaasis sisalduva märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmist. Heitgaasivoolu sisestatakse märgistusgaasina teatud kogus inertgaasi (nt puhast heeliumi). Gaas seguneb ja lahjeneb heitgaasis, kuid ei tohi väljalasketorus reageerida. Seejärel mõõdetakse gaasi kontsentratsioon heitgaasiproovis.

Märgistusgaasi täieliku segunemise tagamiseks peab heitgaasi proovivõttur paiknema vähemalt 1 m või väljalasketoru 30kordse läbimõõdu kaugusel märgistusgaasi sisestuskohast voolu suunas, valides neist suurema väärtuse. Proovivõttur võib paikneda sisetuskohale lähemal, kui täielik segunemine on tõendatud märgistusgaasi kontsentratsiooni võrdlemisel võrdluskontsentratsiooniga, kui märgistusgaas sisestatakse eespool.

Märgistusgaasi vooluhulk reguleeritakse nii, et märgistusgaasi kontsentratsioon muutub mootori tühikäigupöörlemissagedusel segamise järel märgistusgaasi analüsaatori mõõtepiirkonna lõppväärtusest madalamaks.

Heitgaasi vooluhulka arvutatakse järgmiselt:

conc

– conc

kus

GEXHW = heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s)

GT = märgistusgaasi vooluhulk (cm3/min)

concmix = märgistusgaasi hetkkontsentratsioon pärast segunemist, (osa miljoni kohta)

ρEXH = heitgaasi tihedus (kg/m3)

conca = märgistusgaasi taustkontsentratsioon sisselaskeõhus (osa miljoni kohta)

Märgistusgaasi taustkontsentratsiooni (conca) võib kindlaks määrata vahetult enne ja pärast katset mõõdetud taustkontsentratsiooni keskmistamisega.

Kui taustkontsentratsioon on väiksem kui 1 % märgistusgaasi kontsentratsioonist pärast segunemist (concmix.) suurima heitgaasivooluga, võib taustkontsentratsiooni mitte arvestada.

Kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele ning see kalibreeritakse vastavalt 2. liite punktile 1.11.2.

1.2.5. Õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetod

Kõnealuses meetodis kasutatakse heitgaasi massi arvutamist õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte alusel. Heitgaasi hetkeline massvooluhulk arvutatakse järgmiselt:

= G

× λ

kui

A/F

= 14,5

λ =

100 −

conc

× 10

− conc

× 10

0,45 ×

1 −

2 × conc

× 10

3,5 × conc

1 +

conc

× 10

3,5 × conc

conc

+ conc

× 10

conc

+ conc

× 10

+ conc

× 10

− 4

kus

A/Fst = õhu/kütuse stöhhiomeetriline suhe (kg/kg)

λ = õhu/kütuse relatiivne suhe

concCO2 = kuiva CO2 kontsentratsioon (%)

concCO = kuiva CO kontsentratsioon (osa miljoni kohta)

concHC = HC kontsentratsioon (osa miljoni kohta)

Märkus:

Arvutus on kasutatav diiselmootorite korral, mille H/C suhe on võrdne 1,8.

Õhuvoolumõõtur peab vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele, kasutatav CO2 analüsaator peab vastama punkti 1.4.1 nõuetele ning kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele.

Valikuliselt võib õhu ja kütuse suhte mõõtevahendeid, näiteks tsirkoonium-tüüpi andurit kasutada suhtelise õhu ja kütuse suhte mõõtmiseks vastavalt punkti 1.4.4 nõuetele.

1.2.6. Lahjendatud heitgaasi summaarne vooluhulk

Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel mõõdetakse lahjendatud heitgaasi summaarne vooluhulk (GTOTW) kas PDP-ga, CFV-ga või SSV-ga (VI lisa punkt 1.2.1.2.). Mõõtmistäpsus peab vastama III lisa 2. liite punkti 2.2 sätetele.

1.3. Täpsus

Kõigi mõõteseadmete kalibreerimine peab põhinema riiklikel või rahvusvahelistel standarditel ning vastama tabelis 3 esitatud nõuetele.

Tabel 3. Mõõtevahendite täpsus

Nr | Mõõtevahend | Täpsus |

1 | Mootori pöörlemissagedus | ± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

2 | Pöördemoment | ± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

3 | Kütusekulu | ± 2 % mootori suurimast väärtusest |

4 | Õhukulu | ± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

5 | Heitgaasi vooluhulk | ± 2,5 % lugemist või ± 1,5 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

6 | Temperatuurid < 600 K | 2 K absoluutne |

7 | Temperatuurid > 600 K | ± 1 % lugemist |

8 | Heitgaasi rõhk | ± 0,2 kPa absoluutne |

9 | Sisselaskeõhu hõrendus | ± 0,05 kPa absoluutne |

10 | Õhurõhk | ± 0,1 kPa absoluutne |

11 | Muud rõhud | ± 0,1 kPa absoluutne |

12 | Absoluutne õhuniiskus | ± 5 % lugemist |

13 | Lahjendusõhu vooluhulk | ± 2 % lugemist |

14 | Lahjendatud heitgaasi vooluhulk | ± 2 % lugemist |

1.4. Gaasiliste komponentide kindlaksmääramine

1.4.1. Analüsaatori üldised tehnilised andmed

Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasikomponentide kontsentratsioonide mõõtmisel nõutavale täpsusele (punkt 1.4.1.1). Analüsaatoreid soovitatakse kasutada nii, et mõõdetav kontsentratsioon jääks mõõtepiirkonna vahemikku 15–100 %.

Kui skaala lõppväärtus on 15 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C) või väiksem või kui kasutatakse lugemisseadmeid (arvuteid, andmeregistraatoreid), mis võimaldavad saavutada piisava täpsuse ja eraldusvõime mõõtepiirkonna 15 % osas, on vastuvõetavad ka mõõtepiirkonnas 15 %-st allapoole jäävad kontsentratsioonid. Sellisel juhul tuleb kalibreerimiskõverate täpsuse tagamiseks teostada täiendavad kalibreerimised – III lisa, 2. liide, punkt 1.5.5.2.

Seadmete elektromagnetiline ühilduvus (EMC) peab olema sellisel tasemel, et lisavigade tekkimise võimalus oleks võimalikult väike.

1.4.1.1. Mõõtmisviga

Analüsaatori hälve nominaalsest kalibreerimisväärtusest ei tohi olla suurem kui ± 2 % lugemist või ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, arvestades suuremat.

MÄRKUS:

Kõnealuse normi tähenduses on täpsus määratletud analüsaatori lugemi hälbena nominaalsetest kalibreerimisväärtustest kasutdes kalibreerimisgaasi (= tegelik väärtus).

1.4.1.2. Korratavus

Korratavus, mis määratluse kohaselt on antud kalibreerimis- või võrdlusgaasile kümne korduva reageerimise 2,5-kordne standardhälve, ei tohi olla suurem kui ± 1 % mõõtepiirkonna lõppväärtusele vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava vahemiku kohta üle 155 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C) või ± 2 % iga vahemiku kohta alla 155 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C).

1.4.1.3. Müra

Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimisgaasile või võrdlusgaasile iga kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul ei tohi ületada 2 % kõikide kasutatavate piirkondade lõppväärtustest.

1.4.1.4. Nullpunkti triiv

Nullpunkti triiv ühe tunni jooksul peab olema alla 2 % madalaima kasutatava mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Nullreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul koos müraga.

1.4.1.5. Võrdlustriiv

Võrdlustriiv ühe tunni jooksul peab olema alla 2 % madalaima kasutatava mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Võrdlusväärtus on määratluse kohaselt võrdlusreaktsiooni ja nullreaktsiooni vahe. Võrdlusreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon võrdlusgaasile 30 sekundi jooksul koos müraga.

1.4.2. Gaasi kuivatamine

Valikulise gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside kontsentratsioonile peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei tohi kasutada keemilisi kuivateid.

1.4.3. Analüsaatorid

Käesoleva liite punktides 1.4.3.1–1.4.3.5 on kirjeldatud kasutatavaid mõõtmispõhimõtteid. Mõõtmissüsteemide üksikasjalik kirjeldus on esitatud VI lisas.

Mõõdetavaid gaase analüüsitakse järgmiste mõõtevahenditega. Mittelineaarsete analüsaatorite korral võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.

1.4.3.1. Süsinikoksiidi (CO) analüüs

Süsinikoksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.

1.4.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs

Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.

1.4.3.3. Süsivesinike (HC) analüüs

Süsivesinike analüüsimisel kasutatakse kuumionisatsioondetektori tüüpi (HFID) analüsaatorit, mille korral detektor, ventiilid, torustik jne on kuumutatud selliselt, et gaasi temperatuur püsiks väärtusel 463 K (190 °C) ± 10 K.

1.4.3.4. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs

Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui mõõtmine toimub kuival alusel. Niiskel alusel mõõtmise korral kasutatakse HCLD-analüsaatorit, mille konverteri temperatuur hoitakse üle 328 K (55 °C), tingimusel et veejahutuse kontrollimise (III lisa, 2. liide, punkt 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav.

Nii CLD kui ka HCLD kasutamisel tuleb proovivõtutee hoida seina temperatuuril vahemikus 328–473 K (55–200 °C) kuni konverterini kuiva mõõtmise korral ning kuni analüsaatorini niiske mõõtmise korral.

1.4.4. Õhu ja kütuse suhte mõõtmine

Heitgaasi vooluhulga kindlaksmääramiseks vastavalt punktile 1.2.5 kasutatavate õhu ja kütuse mõõtevahenditena võib kasutada suure mõõtepiirkonnaga õhu ja kütuse suhte andurit või tsirkoonium-tüüpi lambda-andurit.

Andur tuleb paigaldada vahetult väljalasketorule, kus heitgaasi temperatuur on vee kondenseerumise vältimiseks piisavalt kõrge.

Sisseehitatud elektroonikaga anduri täpsus peab olema vahemikus:

± 3 % lugemist λ < 2,

± 5 % lugemist 2 ≤ λ < 5,

± 10 % 5 ≤ λ

Eespool nimetatud täpsusnõude täitmiseks tuleb andur kalibreerida mõõtevahendi tootja juhiste kohaselt.

1.4.5. Gaasiliste heitmete proovivõtt

Gaasiliste heitmete proovivõtturid tuleb paigaldada vähemalt 0,5 meetri või väljalasketoru kolmekordsele läbimõõdule vastavale kaugusele (olenevalt sellest, kumb on suurem) heitgaasisüsteemi väljalaskeavast ülesvoolu ning piisavalt mootori lähedale, et tagada heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures vähemalt 343 K (70 °C).

Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori korral peab proovivõtturi sisselaskeava asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada proovi esindavus kõigi silindrite keskmistele heitgaasikogustele. Mitmesilindriliste mootorite, näiteks V-mootorite korral, millel on väljalasketorustiku harude selgesti eristatavad rühmad, võib proovi võtta igast rühmast eraldi ning arvutada keskmine heitmete kogus. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõendatud. Väljalaskeheitmete arvutamisel tuleb kasutada mootori heitgaasi massvooluhulga koguväärtust.

Kui heitgaasi koostist mõjutab mis tahes heitgaasi järeltöötlusseadis, tuleb heitgaasiproov võtta nimetatud seadisest ülesvoolu I etapi katsete korral ja allavoolu II etapi katsete korral. Kui tahkete heitmete kindlaksmääramiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, võib gaasilisi heitmeid määrata ka lahjendatud heitgaasist. Proovivõtturid peavad asetsema lahjendustunnelis tahkete heitmete proovivõtturi lähedal (VI lisa, punkt 1.2.1.2, DT ja punkt 1.2.2, PSP). CO ja CO2 võib alternatiivselt määrata, kogudes proovid kotti ja mõõtes seejärel kontsentratsiooni proovivõtukotis.

1.5. Tahkete heitmete kindlaksmääramine

Tahkete heitmete kindlaksmääramisel on vaja kasutada lahjendussüsteemi. Lahjendada võib osavoolu lahjendussüsteemi või täisvoolu lahjendussüsteemiga. Lahjendussüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et oleks täielikult välistatud vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtusüsteemis ning et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult filtripesadest ülesvoolu oleks püsivalt 325 K (42 °C) ja 325 K (52 °C) vahel. Suure õhuniiskuse korral on lubatud lahjendusõhu kuivatamine enne selle sisenemist lahjendussüsteemi. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla 293 K (20 °C), on soovitatav lahjendusõhku eelsoojendada üle 303 K (30 °C). Lahjendusõhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tohi siiski olla üle 325 K (52 °C).

Märkus:

Püsitalitlustsükli korral võib filtri temperatuuri hoida vahemiku 42–52 °C järgimise asemel maksimumtemperatuuril 325 K (52 °C) või madalamal.

Osavoolu lahjendussüsteemis tuleb tahkete heitmete proovivõttur kinnitada gaasi proovivõtturi lähedale sellest ülesvoolu punkti 4.4 kohaselt ning vastavalt VI lisa punktis 1.2.1.1 esitatud joonistele 4–12 EP ja SP.

Osavoolu lahjendussüsteemi ehitus peab võimaldama heitgaasivoolu jaotamist kaheks, millest väiksemat lahjendatakse õhuga ning kasutatakse seejärel tahkete heitmete kindlaksmääramiseks. Seetõttu on eriti oluline lahjendusastme väga täpne kindlaksmääramine. Kasutada võib erinevaid jaotusmeetodeid, kusjuures kasutatavast jaotusviisist sõltuvad olulisel määral kasutatavad proovivõtuseadmed ja -toimingud (VI lisa, punkt 1.2.1.1).

Tahkete heitmete massi määramiseks on vaja tahkete heitmete proovivõtusüsteemi, tahkete heitmete proovivõtufiltreid, mikrogrammkaalusid ja reguleeritava temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.

Tahkete heitmete proovivõtuks võib kasutada kahte meetodit:

- ühefiltrimeetodi korral kasutatakse katsetsükli kõigis režiimides ühte filtripaari (käesoleva liite punkt 1.5.1.3.). Katse proovivõturežiimis tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata proovivõtuaegadele ja vooluhulkadele. Katsetsükliks on vaja siiski ainult ühte filtripaari.

- mitmefiltrimeetodi korral kasutatakse katsetsükli igas individuaalses režiimis ühte filtripaari (käesoleva liite punkt 1.5.1.3.). See meetod võimaldab paindlikumaid proovivõtutoiminguid, kuid selles kasutatakse rohkem filtreid.

1.5.1. Tahkete heitmete proovivõtufiltrid

1.5.1.1. Filtri tehnilised andmed

Sertifitseerimiskatsetel kasutatakse filtritena fluorosüsinikkattega klaaskiudfiltreid või fluorosüsinikul põhinevaid membraanfiltreid. Spetsiaalsetes rakendustes võib kasutatada muid filtrimaterjale. Kõigil filtritüüpidel peab olema vähemalt 99 %-ne 0,3 μm DOP (dioktüülftalaat) eraldusefektiivsus gaasi kiirusel filtri tööpinna juures vahemikus 35–100 cm/s. Laboritevaheliste või tootja ja tüübikinnitust andva asutuse vaheliste korrelatsioonikatsete korral tuleb kasutada sama kvaliteediga filtreid.

1.5.1.2. Filtri suurus

Tahkete heitmete filtrid peavad olema vähemalt 47 mm läbimõõduga (pinnasadestise ala läbimõõt 37 mm). Lubatud on kasutada suurema läbimõõduga filtreid (punkt 1.5.1.5.).

1.5.1.3. Põhi- ja abifiltrid

Lahjendatud heitgaasi proov võetakse katseseeria ajal järjestikku asetsevate filtrite paari abil (üks põhi- ja üks abifilter). Abifiltri kaugus põhifiltrist ei tohi olla üle 100 mm allavoolu ning see ei tohi põhifiltriga kokku puutuda. Filtreid võib kaaluda eraldi või paaris, nii et filtrite määrdunud pooled asetsevad vastamisi.

1.5.1.4. Gaasi kiirus filtri tööpinna juures

Gaasi kiirus filtri tööpinna juures peab olema 35–100 cm/s. Rõhulangus katse alguse ja lõpu vahel ei tohi olla suurem kui 25 kPa.

1.5.1.5. Filtri koormus

Soovitatav minimaalne filtri koormus levimumate filtrisuuruste kohta on esitatud alljärgnevas tabelis. Suuremate filtrite korral peab minimaalne filtri koormus olema 0,065 mg/1000 mm2 filtripinna kohta.

Filtri läbimõõt (mm) | Filtri soovitatav pinnasadestise läbimõõt (mm) | Filtri soovitatav minimaalne koormus (mg) |

47 | 37 | 0,11 |

70 | 60 | 0,25 |

90 | 80 | 0,41 |

110 | 100 | 0,62 |

Mitmefiltrimeetodi korral saadakse kõigi filtrite summaarne soovitatav minimaalne filtri koormus, kui korrutada eespool tabelis toodud vastav väärtus katserežiimide koguarvu ruutjuurega.

1.5.2. Kaalumiskambri ja analüütiliste kaalude tehnilised andmed

1.5.2.1. Kaalumiskambri tingimused

Tahkete heitmete filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 295 K (22 °C) ± 3 K kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise jooksul. Niiskus tuleb hoida kastepunktis 282,5 K (9,5 °C) ± 3 K ning suhteline niiskus 45 % ± 8 %.

1.5.2.2. Võrdlusfiltri kaalumine

Kambris (või ruumis) ei tohi olla mis tahes saastet (näiteks tolmu), mis võiks langeda tahkete heitmete filtritele nende stabiliseerumise ajal. Kõrvalekalded punktis 1.5.2.1 esitatud kaalumisruumi tehnilistest andmetest on lubatud juhul, kui nende kestus ei ületa 30 minutit. Kaalumisruum peaks enne töötajate sisenemist vastama ettenähtud nõuetele. Nelja tunni jooksul enne proovivõtufiltri (filtrite paari) kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, tuleb kaaluda vähemalt kaks kasutamata võrdlusfiltrit või võrdlusfiltrite paari. Need peavad olema proovivõtufiltritega sama suurusega ja samast materjalist.

Kui võrdlusfiltrite (võrdlusfiltrite paari) keskmise kaal muutub proovivõtufiltrite kaalumise vahelisel ajal rohkem kui 10 μg, tuleb kõik proovivõtufiltrid kõrvaldada ja heitmekatset korrata.

Kui punktis 1.5.2.1 esitatud kaalumisruumi stabiilsuse kriteeriumid ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltri (võrdlusfiltrite paari) kaalumise eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud, võib mootori tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalud vastuvõetavaks või katsed kehtetuks, parandades viimase valiku korral kaalumisruumi juhtimissüsteemi ja korrates katset.

1.5.2.3. Analüütilised kaalud

Kõigi filtrite masside määramiseks kasutatavate analüütiliste kaalude kaalude tootja poolt kinnitatud täpsus (standardhälve) peab olema 2 μg ja eraldusvõime 1 μg (1 koht = 1 μg).

1.5.2.4. Staatilise elektri mõju kõrvaldamine

Staatilise elektri mõju kõrvaldamiseks neutraliseeritakse filtrid enne kaalumist, kasutades näiteks polooniumneutralisaatorit või samasuguse toimega seadet.

1.5.3. Tahkete heitmete mõõtmise lisaspetsifikatsioonid

Kõik toore või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendus- ja proovivõtusüsteemi osad, alates väljalasketorust kuni filtripesadeni, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete heitmete sadestumine või muutumine oleks võimalikult väike. Kõik süsteemi osad peavad olema tehtud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi koostisosadega, ning need peavad olema elektrostaatiliste mõjude vältimiseks elektriliselt maandatud.

2. MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUTOIMINGUD (NRTC KATSE)

2.1. Sissejuhatus

Katsetamiseks esitatud mootorist väljuvaid gaasilisi ja tahkeid heitmeid mõõdetakse VI lisas kirjeldatud meetoditega. VI lisas esitatud meetodid kirjeldavad gaasiliste heitmete jaoks soovitatavaid analüüsisüsteeme (punkt 1.1) ja tahkete heitmete jaoks soovitatavaid lahjendus- ja proovivõtusüsteeme (punkt 1.2).

2.2. Dünamomeetri ja katsekambri seadmed

Dünamomeetril tehtavates mootorite heitmekatsetes kasutatakse järgmiseid seadmeid:

2.2.1. Mootori dünamomeeter

Tuleb kasutada mootori dünamomeetrit, mille omadused võimaldavad teostada käesoleva lisa 4. liites kirjeldatud katsetsükli. Pöördemomendi ja pöörlemissageduse mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad peavad võimaldama võimsuse mõõtmist etteantud vahemikus. Võib tekkida vajadus teha täiendavaid arvutusi. Mõõteseadmete täpsus peab olema selline, et ei ületata tabelis 3 esitatud väärtuste suurimaid tolerantse.

2.2.2. Muud mõõtevahendid

Vastavalt vajadusele kasutatakse mõõtevahendeid kütusekulu, õhukulu, jahutusaine ja määrdeaine temperatuuri, heitagaasi rõhu ja sisselaskekollektori hõrenduse, heitgaasi temperatuuri, sisselaskeõhu temperatuuri, õhurõhu, niiskuse ja kütuse temperatuuri mõõtmiseks. Nimetatud mõõtevahendid peavad vastama tabelis 3 esitatud nõuetele:

Tabel 3. Mõõtevahendite täpsus

Nr | Mõõtevahend | täpsus |

1 | Mootori pöörlemissagedus | ± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

2 | Pöördemoment | ± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

3 | Kütusekulu | ± 2 % mootori suurimast väärtusest |

4 | Õhukulu | ± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

5 | Heitgaasi vooluhulk | ± 2,5 % lugemist või ± 1,5 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |

6 | Temperatuurid < 600 K | ± 2 K absoluutne |

7 | Temperatuurid > 600 K | ± 1 % lugemist |

8 | Heitgaasi rõhk | ± 0,2 kPa absoluutne |

9 | Sisselaskeõhu hõrendus | ± 0,05 kPa absoluutne |

10 | Õhurõhk | ± 0,1 kPa absoluutne |

11 | Muud rõhud | ± 0,1 kPa absoluutne |

12 | Absoluutne õhuniiskus | ± 5 % lugemist |

13 | Lahjendusõhu vooluhulk | ± 2 % lugemist |

14 | Lahjendatud heitgaasi vooluhulk | ± 2 % lugemist |

2.2.3. Toore heitgaasi vooluhulk

Toores heitgaasis sisalduvate heidete arvutamiseks ning osavoolu lahjendussüsteemi juhtimiseks on vaja teada heitgaasi massvooluhulka. Heitgaasi massvooluhulga kindlaksmääramiseks võib kasutada ühte alljärgnevatest meetoditest.

Heitearvutuste tegemisel peab alljärgnevalt kirjeldatud meetoditele vastav reaktsiooniaeg olema võrdne või väiksem 2. liite punktis 1.11.1 määratletud analüsaatori reaktsiooniajast.

Osavoolu lahjendussüsteemi juhtimisel on nõutav kiirem reaktsiooniaeg. Sidusjuhtimisega osavoolu lahjendussüsteemi korral on nõutav reaktsiooniaeg ≤ 0,3 sekundit. Eelsalvestatud katsel põhineva ennetusjuhtimisega osavoolu lahjendussüsteemi korral on heitgaasi vooluhulga mõõtmissüsteemi nõutav reaktsiooniaeg ≤ 5 sekundit tõusuajaga ≤ 1 sekundit. Süsteemi reaktsiooniaja peab määrama mõõtevahendi tootja. Heitgaasi vooluhulga ja osavoolu lahjendussüsteemi kombineeritud reaktsiooniajale esitatavad nõuded on esitatud punktis 2.4.

Otsese mõõtmise meetod

Heitgaasi hetkelist vooluhulka võib otse mõõta näiteks järgmiste süsteemidega:

- rõhuerinevusseadised, nagu mõõteotsak (täpsemat teavet vt standardist ISO 5167: 2000)

- ultraheli-voolumõõtur

- keerisvoolumõõtur.

Heitmete väärtusi mõjutavate mõõtmisvigade vältimiseks tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Sellised ettevaatusabinõud sisaldavad seadme ettevaatlikku paigaldamist mootori väljalaskesüsteemi vastavalt seadme tootja soovitustele ja heale inseneritavale. Eelkõige ei tohi seadme paigaldamine mõjutada mootori jõudlust ja heitmeid.

Voolumõõturid peavad vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele.

Õhu ja kütuse mõõtmise meetod

Meetodis kasutatakse õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtmist sobivate voolumõõturitega. Heitgaasi hetkeline vooluhulk arvutatakse järgmiselt:

= G

+ G

FUELmärja heitgaasi mass

Voolumõõturid peavad vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele, kuid olema piisavalt täpsed, et need vastaksid ka heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele.

Märgistusgaasi mõõtmise meetod

Selles meetodis kasutatakse heitgaasis sisalduva märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmist.

Heitgaasivoolu sisestatakse märgistusgaasina teatud kogus inertgaasi (nt puhast heeliumi). Gaas seguneb ja lahjeneb heitgaasis, kuid ei tohi väljalasketorus reageerida. Seejärel mõõdetakse gaasi kontsentratsioon heitgaasiproovis.

Heitgaasi vooluhulka arvutatakse järgmiselt:

conc

– conc

kus

GEXHW = heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s)

GT = märgistusgaasi vooluhulk (cm3/min)

concmix = märgistusgaasi hetkkontsentratsioon pärast segunemist (osa miljoni kohta)

ρEXH = heitgaasi tihedus (kg/m3)

conca = märgistusgaasi taustkontsentratsioon sisselaskeõhus (osa miljoni kohta)

Märgistusgaasi taustkontsentratsiooni (conca) võib kindlaks määrata vahetult enne ja pärast katset mõõdetud taustkontsentratsiooni keskmistamisega.

Kui taustkontsentratsioon on väiksem kui 1 % märgistusgaasi kontsentratsioonist pärast segunemist (concmix.) suurima heitgaasivooluga, võib taustkontsentratsiooni mitte arvestada.

Kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele ning see kalibreeritakse vastavalt 2. liite punktile 1.11.2.

Õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetod

Kõnealuses meetodis kasutatakse heitgaasi massi arvutamist õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte alusel. Heitgaasi hetkeline massvooluhulk arvutatakse järgmiselt:

= G

A/Fst × λ

λ =

100 −

conc

× 10

− conc

× 10

0,45 ×

1 –

2 × conc

× 10

3,5 × conc

1 +

conc

× 10

3,5 × conc

conc

+ conc

× 10

conc

+ conc

× 10

+ conc

× 10

− 4

kus

A/Fst = õhu/kütuse stöhhiomeetriline suhe (kg/kg)

λ = õhu/kütuse relatiivne suhe

concCO2 = kuiva CO2 kontsentratsioon (%)

concCO = kuiva CO kontsentratsioon (osa miljoni kohta)

concHC = HC kontsentratsioon (osa miljoni kohta)

Märkus:

Arvutus on kasutatav diiselmootorite korral, mille H/C suhe on võrdne 1,8.

Valikuliselt võib õhu ja kütuse suhte mõõtevahendeid, näiteks tsirkoonium-tüüpi andurit, kasutada suhtelise õhu ja kütuse suhte mõõtmiseks vastavalt punkti 2.3.4 nõuetele.

2.2.4. Lahjendatud heitgaasi vooluhulk

Lahjendatud heitgaasis sisalduvate heidete arvutamiseks on vaja teada lahjendatud heitgaasi massvooluhulka. Lahjendatud heitgaasi koguvooluhulk tsüklis (kg/katse kohta) arvutatakse tsüklis mõõdetud väärtuste ja vooluhulga mõõtmise seadme vastavate kalibreerimisandmete alusel (V0 PDP, KV CFV, Cd SSV korral): kasutatakse 3. liite punktis 2.2.1 kirjeldatud meetodeid. Kui tahkete heitmete ja gaasiliste saasteainete proovi kogumass ületab 0,5 % CVS koguvooluhulgast, reguleeritakse CVS vooluhulka või suunatakse tahkete heitmete proovivõtuvool vooluhulga mõõtmise seadmest eespool CVSi tagasi.

2.3. Gaasiliste komponentide kindlaksmääramine

2.3.1. Analüsaatori üldised tehnilised andmed

Seadmete elektromagnetiline ühilduvus (EMC) peab olema sellisel tasemel, et lisavigade tekkimise võimalus oleks võimalikult väike.

2.3.1.1. Mõõtmisviga

Analüsaatori hälve nominaalsest kalibreerimisväärtusest ei tohi olla suurem kui ± 2 % lugemist või ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, arvestades suuremat.

Märkus:

Kõnealuse normi tähenduses on täpsus määratletud analüsaatori lugemi hälbena nominaalsetest kalibreerimisväärtustest kasutades kalibreerimisgaasi (= tegelik väärtus).

2.3.1.2. Korratavus

2.3.1.3. Müra

2.3.1.4. Nullpunkti triiv

2.3.1.5. Võrdlustriiv

2.3.1.6. Tõusuaeg

Toore heitgaasi analüüsil ei tohi mõõtesüsteemi paigaldatud analüsaatori tõusuaeg ületada 2,5 sekundit.

MÄRKUS:

Üksnes analüsaatori reaktsiooniaja hindamine ei võimalda kindlaks määrata kogu süsteemi sobivust siirdekatse tegemiseks. Mahud ja eriti tühimahud kogu süsteemis mõjutavad lisaks ülekandeajale proovivõtturist analüsaatorini ka tõusuaega. Ka analüsaatorisisesed ülekandeajad määratletakse analüsaatori reaktsiooniajana, nagu NOx analüsaatorite veeseparaatorid või konverter. Süsteemi kogureaktsiooniaja kindlaksmääramist on kirjeldatud 2. liite punktis 1.11.1.

2.3.2. Gaasi kuivatamine

Kohaldatakse NRSC katsetsükliga samu nõudeid (punkt 1.4.2) vastavalt alljärgnevale kirjeldusele.

Valikulise gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside kontsentratsioonile peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei tohi kasutada keemilisi kuivateid.

2.3.3. Analüsaatorid

Kohaldatakse NRSC katsetsükliga samu nõudeid (punkt 1.4.3) vastavalt alljärgnevale kirjeldusele.

Mõõdetavaid gaase analüüsitakse järgmiste mõõtevahenditega. Mittelineaarsete analüsaatorite korral võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.

2.3.3.1. Süsinikoksiidi (CO) analüüs

Süsinikoksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.

2.3.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs

Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.

2.3.3.3. Süsivesinike (HC) analüüs

2.3.3.4. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs

2.3.4. Õhu ja kütuse suhte mõõtmine

Heitgaasi vooluhulga kindlaksmääramiseks vastavalt punktile 2.2.3 kasutatavate õhu ja kütuse suhte mõõtevahenditena võib kasutada suure mõõtepiirkonnaga õhu ja kütuse suhte andurit või tsirkoonium-tüüpi lambda-andurit.

Andur tuleb paigaldada vahetult väljalasketorule, kus heitgaasi temperatuur on vee kondenseerumise vältimiseks piisavalt kõrge.

Sisseehitatud elektroonikaga anduri täpsus peab olema vahemikus:

± 3 % lugemist λ < 2,

± 5 % lugemist 2 ≤ λ < 5,

± 10 % 5 ≤ λ

Eespool nimetatud täpsusnõude täitmiseks tuleb andur kalibreerida mõõtevahendi tootja juhiste kohaselt.

2.3.5. Gaasiliste heitmete proovivõtt

2.3.5.1. Toore heitgaasi vooluhulk

Toores heitgaasis sisalduvate heitmete arvutamisel kohaldatakse NRSC katsetsükliga samu nõudeid (punkt 1.4.4) vastavalt alljärgnevale kirjeldusele.

Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori korral peab proovivõtturi sisselaskeava asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada proovi esindavus kõigi silindrite keskmistele heitgaasikogustele. Mitmesilindriliste mootorite, näiteks V-mootorite korral, millel on väljalasketorustiku harude selgesti eristatavad rühmad, võib proovi võtta igast rühmast eraldi ning keskmise heitgaasikoguse välja arvutada. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõendatud. Väljalaskeheitmete arvutamisel tuleb kasutada mootori heitgaasi massvooluhulga koguväärtust.

Kui heitgaasi koostist mõjutab mis tahes heitgaasi järeltöötlusseadis, tuleb heitgaasiproov võtta nimetatud seadisest ülesvoolu I etapi katsete korral ja allavoolu II etapi katsete korral.

2.3.5.2. Lahjendatud heitgaasi vooluhulk

Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel kehtivad järgmised nõuded.

Mootori ja täisvoolu lahjendussüsteemi vaheline väljalasketoru süsteem peab vastama VI lisas esitatud nõuetele.

Gaasiliste heitmete proovivõttur(id) tuleb paigaldada lahjendustunnelisse kohta, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud, ning tahkete heitmete proovivõtturi lähedusse.

Proovivõttu saab üldjuhul teha kahel viisil:

- saasteainete proovid kogutakse tsükli jooksul proovivõtukotti ning mõõdetakse pärast katse lõppemist;

- saasteainete proove võetakse pidevalt tsükli jooksul ning kogused integreeritakse üle tsükli. Selle meetodi kasutamine on kohustuslik HC ja NOx mõõtmisel.

Taustkontsentratsioonide mõõtmise proovid kogutakse lahjendustunnelist eespool proovivõtukotti ning lahutatakse heidete kontsentratsioonidest vastavalt 3. liite punktile 2.2.3.

2.4. Tahkete heitmete kindlaksmääramine

Tahkete heitmete proovivõttur peab asuma gaasiliste heitmete proovivõtturi läheduses ning selle paigaldamine peab vastama punkti 2.3.5 sätetele.

Tahkete heitmete massi määramiseks on vaja tahkete heitmete proovivõtusüsteemi, tahkete heitmete proovivõtufiltreid, mikrogrammkaalusid ja reguleeritava temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.

Osavoolu lahjendussüsteemi tehnilised andmed

Osavoolu lahjendussüsteemi ehitus peab võimaldama heitgaasivoolu jaotamist kaheks, millest väiksemat lahjendatakse õhuga ning kasutatakse seejärel tahkete heitmete kindlaksmääramiseks. Seetõttu on eriti tähtis täpselt kindlaks määrata lahjendusaste. Kasutada võib erinevaid jaotusmeetodeid, kusjuures kasutatavast jaotusviisist sõltuvad olulisel määral kasutatavad proovivõtuseadmed ja -toimingud (VI lisa, punkt 1.2.1.1).

Osavoolu lahjendussüsteemi juhtimiseks on nõutav süsteemi kiire reaktsiooniaeg. Süsteemi ülekandeaeg määratakse kindlaks vastavalt 2. liite punktis 1.11.1 kirjeldatud toimingule.

Kui heitgaasi vooluhulga mõõtesüsteemi (vt eelmist punkti) ja osavoolu lahjendussüsteemi ülekandeaeg on väiksem kui 0,3 s, võib kasutada sidusjuhtimist. Kui ülekandeaeg on suurem kui 0,3 s, tuleb kasutada eelsalvestatud katsel põhinevat ennetusjuhtimist. Sellisel juhul peab tõusuaeg olema ≤ 1 s ja kombineerimise viiteaeg ≤ 10 s.

Süsteemi kogureaktsiooniaeg tuleb projekteerida nii, et oleks tagatud tehkete heitmete esindava proovi GSE saamine, mis oleks proportsionaalne heitgaasi massvooluhulgaga. Proportsionaalsuse kindlaksmääramiseks viiakse läbi GSE regressioonianalüüs GEXHW suhtes minimaalse andmekogumissagedusega 5 Hz, mille juures peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

- GSE ja GEXHW vahelise lineaarse regressiooni korrelatsioonitegur r2 ei tohi olla väiksem kui 0,95.

- GSE hinnangu standardviga GEXHW kohta ei tohi ületada 5 % GSE suurimast väärtusest.

- GSE lõikepunkt regressioonisirgega ei tohi olla suurem kui ± 2 % GSE suurimast väärtusest.

Valikuliselt võib teha eelkatse ning kasutada sellel saadud heitgaasi massvooluhulga signaali proovivõtuvoolu juhtimisel tahkete heitmete proovivõtusüsteemi ("ennetusjuhtimine"). Selline toiming on nõutav, kui tahkete heitmete proovivõtusüsteemi ülekandeaeg t50,P ja/või heitgaasi massvooluhulga signaali ülekandeaeg t50,F on > 0,3 s. Osavoolu lahjendusüsteemi õige juhtimine on saavutatav siis, kui GSE-d juhtivat eelkatse GEXHW,pre ajajälge nihutada ennetusaja t50,P + t50,F võrra.

GSE ja GEXHW vahelise korrelatsiooni leidmiseks kasutatakse tegeliku katse ajal kogutud andmeid, kus GEXHW aeg on seatud GSE suhtes t50,F võrra (aja seadmisel ei kasutata t50,P väärtust). St GEXHW ja GSE vaheline ajanihe on erinevus nende ülekandeaegades, mis määratakse kindlaks vastavalt 2. liite punktile 2.6.

Osavoolu lahjendussüsteemide korral tuleb proovivõtu vooluhulga GSE täpsusele pöörata erilist tähelepanu siis, kui seda ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse kindlaks vooluerinevuse mõõtmisega.

= G

- G

DILW

Sellisel juhul ei ole GTOTW ja GDILW täpsus ± 2 % piisav vastuvõetavate GSE täpsuste tagamiseks. Kui gaasi vooluhulk määratakse vooluerinevuste mõõtmisega, siis peab erinevuse maksimaalne viga olema selline, et lahjendusastme 15 korral on GSE täpsus ± 5 % piirides. Seda saab arvutada kõikide mõõtevahendite vigade ruutkeskmise väärtusena

GSE vastuvõetavad täpsused on saavutatavad ühega alljärgnevatest meetoditest:

a) GTOTW ja GDILW absoluutsed täpsused on ± 0,2 %, mis tagab lahjendusastme 15 korral GSE täpsuse ± 5 %. Suuremate lahjendusastmetega kaasnevad suuremad vead.

b) GTOTW kalibreeritakse GDILW suhtes nii, et saavutatakse punktis a nimetatud GSE täpsused. Vt kõnealuse kalibreerimise kohta üksikasjalikku teavet 2. liite punktist 2.6.

c) GSE täpsus leitakse kaudselt märgistusgaasiga, nt CO2 abil kindlaks määratud lahjendusastme alusel. Nõutavad on punktis a nimetatud GSE täpsused.

d) GTOTW ja GDILW absoluutne täpsus on ± 2 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, GTOTW ja GDILW vahelise erinevuse maksimaalne viga on 0,2 % ning lineaarsusviga on ± 0,2 % katse ajal registreeritud suurimast GTOTW väärtusest.

2.4.1. Tahkete heitmete proovivõtufiltrid

2.4.1.1 Filtri tehnilised andmed

2.4.1.2 Filtri suurus

Tahkete heitmete filtrid peavad olema vähemalt 47 mm läbimõõduga (pinnasadestise ala läbimõõt 37 mm). Lubatud on kasutada suurema läbimõõduga filtreid (punkt 2.4.1.5).

2.4.1.3. Põhi- ja abifiltrid

2.4.1.4. Gaasi kiirus filtri tööpinna juures

Gaasi kiirus filtri tööpinna juures peab olema 35–100 cm/s. Rõhulangus katse alguse ja lõpu vahel ei tohi olla suurem kui 25 kPa.

2.4.1.5. Filtri koormus

Filtri läbimõõt (mm) | Filtri soovitatav pinnasadestise läbimõõt (mm) | Filtri soovitatav minimaalne koormus (mg) |

47 | 37 | 0,11 |

70 | 60 | 0,25 |

90 | 80 | 0,41 |

110 | 100 | 0,62 |

2.4.2. Kaalumiskambri ja analüütiliste kaalude tehnilised andmed

2.4.2.1. Kaalumiskambri tingimused

Tahkete heitmete filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 295 K (22 °C) ± 3 K kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise jooksul. Niiskus tuleb hoida kastepunktis 282,5 K ± 3 K (9,5 °C ± 3 °C) ning suhteline niiskus 45 % ± 8 %.

2.4.2.2. Võrdlusfiltri kaalumine

Kambris (või ruumis) ei tohi olla mis tahes saastet (näiteks tolmu), mis võiks langeda tahkete heitmete filtritele nende stabiliseerumise ajal. Kõrvalekalded punktis 2.4.2.1 esitatud kaalumisruumi tehnilistest andmetest on lubatud juhul, kui nende kestus ei ületa 30 minutit. Kaalumisruum peaks enne töötajate sisenemist vastama ettenähtud nõuetele. Nelja tunni jooksul enne proovivõtufiltri (filtrite paari) kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, tuleb kaaluda vähemalt kaks kasutamata võrdlusfiltrit või võrdlusfiltrite paari. Need peavad olema proovivõtufiltritega sama suurusega ja samast materjalist.

Kui võrdlusfiltrite (võrdlusfiltrite paari) keskmise kaal muutub proovivõtufiltrite kaalumise vahelisel ajal rohkem kui 10 μg, tuleb kõik proovivõtufiltrid kõrvaldada ja heitmekatset korrata.

Kui punktis 2.4.2.1 esitatud kaalumisruumi stabiilsuse kriteeriumid ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltri (võrdlusfiltrite paari) kaalumise eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud, võib mootori tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalumise tulemused vastuvõetavaks või katsed kehtetuks, parandades viimase valiku korral kaalumisruumi juhtimissüsteemi ja korrates katset.

2.4.2.3. Analüütilised kaalud

Kõigi filtrite masside määramiseks kasutatavate analüütiliste kaalude kaalude tootja poolt kinnitatud täpsus (standardhälve) peab olema 2 μg ja eraldusvõime 1 μg (1 koht = 1 μg).

2.4.2.4. Staatilise elektri mõju kõrvaldamine

Staatilise elektri mõju kõrvaldamiseks neutraliseeritakse filtrid enne kaalumist, kasutades näiteks polooniumneutralisaatorit või samasuguse toimega seadet.

2.4.3. Tahkete heitmete mõõtmise lisaspetsifikatsioonid

6. 2. liidet muudetakse järgmiselt:

a) pealkirja muudetakse järgmiselt:

2. liide

KALIBREERIMISTOIMING (NRSC, NRTC [1]

;

b) punkti 1.2.2 muudetakse järgmiselt:

Olemasoleva teksti järele lisatakse järgmine tekst:

"Kõnealune täpsus tähendab, et segamiseks kasutatavad põhigaasid peavad riiklike või rahvusvaheliste standardite kohaselt olema teada vähemalt ± 1 % täpsusega. Kõiki segamisseaded hõlmavaid kalibreerimisi kontrollitakse 15–50 % ulatuses mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Esimest kontrollimise ebaõnnestumisel võib teha lisakontrollimise, kasutades muud kalibreerimisgaasi.

Valikuliselt võib segamisseadet kontrollida ka olemuselt lineaarse vahendiga, näiteks kasutades NOd CLDga. Vahendi võrdlusväärtus kohandatakse sellega vahetus ühenduses oleva võrdlusgaasiga. Segamisseadet kontrollitakse kasutatavatel seadeväärtustel ning selle nimiväärtust võrreldakse vahendi mõõdetud kontsentratsiooniga. Nende erinevus peab igas punktis olema vahemikus ± 1 % nimiväärtusest.

Kasutada võib ka muid meetodeid, mis põhinevad heal inseneritaval ning mille kasutamine on hõlmatud pooltega eelnevalt kokku lepitud.

Märkus:

Analüsaatori täpse kalibreerimiskõvera koostamiseks on soovitatav kasutada täppisgaasijaoturit täpsusega vahemikus ± 1 %. Gaasijaoturi kalibreerib vahendi tootja.";

c) punkti 1.5.5 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lause asendatakse järgmisega:

"Analüsaatori kalibreerimiskõver leitakse vähemalt kuue võimalikult ühtlaselt paikneva kalibreerimispunkti (välja arvatud nullpunkt) abil."

ii) kolmas taane asendatakse järgmisega:

"Kalibreerimiskõver ei tohi iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest erineda rohkem kui ± 2 % ning nullpunktis rohkem kui ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest.";

d) punktis 1.5.5.2 asendatakse viimane taane järgmisega:

"Kalibreerimiskõver ei tohi iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest erineda rohkem kui ± 4 % ning nullpunktis rohkem kui ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest.";

e) tekst punktis 1.8.3 asendatakse järgmisega:

"Hapniku interferentsi kontrollitakse analüsaatori kasutuselevõtmisel ning pärast pikemaid hooldusvälpi.

Valitakse selline mõõtepiirkond, et hapniku interferentsi kontrollgaasid jäävad ülemise 50 % alasse. Katse tehakse nõuetele vastavalt seatud ahju temperatuuriga.

1.8.3.1. Hapniku interferentsi kontrollgaasid

Hapniku interferentsi kontrollgaasid sisaldavad propaani koos 350 ± 75 osa miljoni kohta C süsivesinikega. Kalibreerimisgaasi kontsentratsiooni väärtuse kõrvalekalded määratakse kindlaks kõikide koos lisanditega süsivesinike kromatograafilise analüüsiga või dünaamilise segamisega. Lämmastik on täitehapniku peamine lahjendi. Diiselmootorite katsetamiseks nõutavad segud on järgmised:

O2 kontsentratsioon | Täitegaas |

21 (20–22) | Lämmastik |

10 (9–11) | Lämmastik |

5 (4–6) | Lämmastik |

1.8.3.2. Toiming

a) Analüsaator nullistatakse.

b) Analüsaatori võrdlusväärtus leitakse 21 %-se hapnikuseguga.

c) Kontrollitakse veel kord nullreaktsiooni. Kui nullreaktsioon on muutunud rohkem kui 0,5 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, korratakse punkte a ja b.

d) Sisestatakse 5 ja 10 %-sed hapniku interferentsi kontrollgaasid.

e) Kontrollitakse veel kord nullreaktsiooni. Kui nullreaktsioon on muutunud rohkem kui ± 1 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, korratakse katset.

f) Hapniku interferents (% O2I) arvutatakse mõlema punktis d nimetatud seguga järgmiselt:

I =

× 100

A = punktis b kasutatava võrdlusgaasi süsivesinike kontsentratsioon (osa miljoni kohta C)

B = punktis b kasutatavate hapniku interferentsi kontrollgaaside süsivesinike kontsentratsioon (osa miljoni kohta C)

C = analüsaatori reaktsiooniaeg

D = analüsaatori reaktsiooni protsentuaalne väärtus mõõtepiirkonna lõppväärtusest A suhtes

g) Kõikide hapniku interferentsi kontrollgaaside hapniku interferentsi % (% O2I) peab enne katset olema väiksem kui ± 3,0 %.

h) Kui hapniku interferents on suurem kui ± 3,0 %, tuleb tootja ettenähtud väärtustest suuremat või väiksemat õhu vooluhulka astmeliselt reguleerida, korrates iga vooluhulga korral punktis 1.8.1 ettenähtud toimingut.

i) Kui hapniku interferents on pärast õhu vooluhulga reguleerimist suurem kui ± 3,0 %, tuleb muuta kütuse vooluhulka või proovivõtu vooluhulka, korrates iga uue seade korral punktis 1.8.1 ettenähtud toimingut.

j) Kui hapniku interferents on ikkagi suurem kui ± 3,0 %, tuleb analüsaator, FID kütus või põlemisõhk enne katset parandada või asendada. Seejärel tuleb käesolevas punktis esitatud toimingut parandatud või asendatud seadme või gaasidega korrata.";

f) punkti 1.9.2.2 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lause asendatakse järgmisega:

"Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Veejahutuse arvutamisel peab arvesse võtma, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning veeauru kontsentratsiooni segus tuleb suurendada, et see vastaks eeldatavale kontsentratsioonile katse ajal. NO võrdlusgaas, mille kontsentratsioon moodustab 80–100 % tavalise mõõtepiirkonna lõppväärtusest, juhitakse läbi (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse suurusena D. Seejärel juhitakse NO gaas mullidena läbi toatemperatuuriga vee ja (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse suurusena C. Määratakse kindlaks vee temperatuur ning registreeritakse see suurusena F. Määratakse kindlaks küllastunud auru rõhk, mis vastab barbotööri veetemperatuurile (F), ning registreeritakse see suurusena G. Segu veeauru kontsentratsioon (%) arvutatakse järgmiselt:";

ii) kolmas taane asendatakse järgmisega:

"ja registreeritakse suurusena De. Diiselmootorite heitgaaside korral arvutatakse katse ajal eeldatav heitgaaside veeauru kontsentratsioon (%) eeldusel, et kütuses sisalduvate H ja C aatomite suhe on 1,8/1 kas heitgaaside suurima CO2 kontsentratsiooni või lahjendamata CO2 võrdlusgaasi kontsentratsiooni (A mõõdetuna vastavalt punktile 1.9.2.1) alusel järgmiselt:";

g) lisatakse järgmine punkt:

"1.11. Kalibreerimise lisanõuded toore heitgaasi mõõtmiseks NRTC katse ajal

1.11.1. Analüütilise süsteemi reaktsiooniaja kontrollimine

Süsteemi seaded peavad reaktsiooniaja hindamisel olema täpselt samad kui katsemõõtmistel (st rõhk, vooluhulgad, analüsaatorite filtrite seaded ja kõik muud reaktsiooniaega mõjutavad tegurid). Reaktsiooniaeg määratakse kindlaks gaasi vahetamisega vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasi vahetamine peab toimuma vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatavad gaasid peavad põhjustama vähemalt 60 % FS kontsentratsioonimuutuse.

Kõikide gaaside kontsentratsioonijäljed tuleb registreerida. Reaktsiooniaeg on määratletud kui gaasi vahetamise ja vastava kontsentratsioonimuutuse registreerimise ajavahe. Süsteemi reaktsiooniaeg (t90) moodustub viiteajast ja mõõtedetektori tõusuajast. Viiteaeg on määratletud ajana gaasi vahetamisest (t0) kuni 10 %-ni reaktsiooni lõppväärtusest. Tõusuaeg on määratletud reaktsiooni kasvamise ajana 10 %-lt ja 90 %-ni reaktsiooni lõppväärtusest (t90 – t10).

Analüsaatori ja heitgaasi vooluhulga signaalide ajaliseks ühtlustamiseks toore heitgaasi mõõtmise korral on ülekandeaeg määratletud ajana gaasi vahetamisest (t0) kuni 50 %-ni reaktsiooni lõppväärtusest.

Süsteemi reaktsiooniaeg peab kõikide piiratud komponentide (CO, NOx, HC) ja kasutatavate mõõtepiirkondade korral olema = 10 sekundit tõusuajaga = 2,5 sekundit.

1.11.2. Märgistusgaasi analüsaatori kalibreerimine heitgaasi vooluhulga mõõtmiseks

Märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmise analüsaatori kasutamisel tuleb see kalibreerida standardgaasi abil.

Kalibreerimiskõver leitakse vähemalt 10 kalibreerimispunkti (välja arvatud nullpunkt) abil, mis paiknevad nii, et pooled punktidest asuvad vahemikus 4–20 % ning ülejäänud on vahemikus 20–100 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil.

Kalibreerimiskõver ei tohi erineda mõõtepiirkonna 20–100 % osa iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest rohkem kui ± 1 %. Kalibreerimiskõver ei tohi erineda mõõtepiirkonna 4–20 % osa nimiväärtustest rohkem kui ± 2 %.

Enne katset analüsaator nullistatakse ja tehakse selle võrdluskatse, kasutades nullgaasi ja võrdlusgaasi, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest.";

h) lõige 2,2 asendatakse järgmisega:

"2.2. Gaasi vooluhulga mõõturite või voolumõõteriistade kalibreerimine peab vastama rahvusvahelistele ja/või siseriiklikele standarditele.

Mõõdetud väärtuse maksimaalne hälve mõõtevahendi näidust tohib olla ± 2 %.

= G

– G

DILW

i) lisatakse järgmine punkt:

"2.6. Osavoolu lahjendussüsteemidele esitatavad kalibreerimise lisanõuded

2.6.1. Regulaarne kalibreerimine

Kui proovivõtugaasi vooluhulk määratakse kindlaks vooluerinevuse mõõtmisega, tuleb voolumõõtur või vooluhulga mõõtevahend kalibreerida, kasutades ühte järgmistest toimingutest, nii et tunnelisse suunatud proovivooluhulga GSE täpsusnõuded vastavad I liite punktis 2.4 esitatud nõuetele:

GDILW voolumõõtur on ühendatud järjestikku GTOTW voolumõõturiga ning nende kahe voolmõõturi erinevus kalibreeritakse vähemalt 5le punktile, nii et vooluhulga väärtused asuvad võrdselt katse ajal kasutatava GDILW madalaima väärtuse ja GTOTW väärtuse vahel. Kasutada võib lahjendustunneli möödavoolu.

Kalibreeritud massvooluhulga mõõtevahend on ühendatud järjestikku GTOTW voolumõõturiga ning katsel kasutatava väärtuse täpsust kontrollitakse. Seejärel ühendatakse kalibreeritud massvooluhulga mõõtevahend järjestikku GDILW voolumõõturiga ning selle täpsust kontrollitakse vähemalt 5 lahjendustmele vahemikus 3–50 vastava väärtusega, mis valitakse katsel kasutatava GTOTW alusel.

Ülekandetoru TT võetakse väljalasketorult lahti ning ülekandetoruga ühendatakse kalibreeritud ja GSE mõõtmiseks sobiva mõõtepiirkonnaga vooluhulga mõõtevahend. Seejärel reguleeritakse GTOTW katsel kasutatavale väärtusele ning GDILW reguleeritakse järjestikuliselt vähemalt viiele väärtusele, mis vastavad lahjendusastmele q vahemikus 3–50. Teise võimalusena võib kasutada tunneli möödavooluna spetsiaalset kalibreerimisvooluteed, kuid lahjendusõhu koguvooluhulk läbi vastavate mõõturite hoitakse tegeliku katse väärtustel.

Märgistusgaas sisestatakse ülekandetorusse TT. Märgistusgaas võib olla heitgaasi komponent, näiteks CO2 või NOx. Pärast lahjendamist tunnelis mõõdetakse märgistusgaasi komponent. Seda tehakse viie lahjendusastmega vahemikus 3–50. Proovivõtu vooluhulga täpsus määratakse kindlaks lahjendusastme q alusel

= G

GSE täpsuse tagamiseks tuleb arvestada gaasianalüsaatorite täpsusi.

2.6.2. Süsinikuvoolu kontrollimine

Süsinikuvoolu kontrollimine, kasutades tegelikku heitgaasi on väga soovitatav mõõtmis- ja juhtimisprobleemide avastamiseks ning osavoolu lahjendussüsteemi nõuetekohase talitluse kontrollimiseks. Süsinikuvoolu tuleks kontrollida vähemalt uue mootori paigaldamisel või oluliste muudatuste korral katsekambri konfiguratsioonis.

Mootoril lastakse töötada suurima pöördemomendi koormusel ja pöörlemissagedusel või mis tahes muul püsitalitlusrežiimil, mille korral tekib rohkem kui 5 % CO2. Osavoolu lahjendussüsteemi kasutatakse lahjendusastmega umbes 15/1.

2.6.3. Katse-eelne kontrollimine

Katse-eelne kontrollimine tehakse kahe tunni jooksul enne katset järgmiselt:

Voolumõõturite täpsust kontrollitakse kalibreerimisel kasutatava meetodiga vähemalt kahes punktis, kasutades GDILW vooluhulga väärtuseid, mis vastavad katses kasutatava GTOTW väärtuse lahjendusastmetele vahemikus 5–15.

Kui eespool kirjeldatud kalibreerimistoimingute registreeritud andmete alusel on võimalik tõendada voolumõõturi kalibreeringu püsivust pikemas ajavahemikus, võib katse-eelse kontrollimise ära jätta.

2.6.4. Ülekandeaja kindlaksmääramine

Süsteemi seaded peavad ülekandeaja hindamisel olema täpselt samad mis katsemõõtmiste ajal. Ülekandeaeg määratakse kindlaks järgmise meetodiga:

Proovivõtturi lähedale sellega järjestikku ühendatakse proovivõtu vooluhulgaga sobiva mõõtepiirkonnaga sõltumatu võrdlusvoolumõõtur. Kõnealuse voolumõõturi ülekandeaeg peab olema väiksem kui 100 ms reaktsiooniaja mõõtmisel kasutatavast vooluastme suurusest, selle voolutakistus peab olema piisavalt madal, et see ei mõjutaks osavoolu lahjendussüsteemi dünaamilist jõudlust ning see peab vastama heale inseneritavale.

Osavoolu lahjendussüsteemi siseneva heitgaasi vooluhulka (või heitgaasi vooluhulga arvutamisel õhu vooluhulka) muudetakse astmeliselt madalalt vooluhulgalt vähemalt 90 %-le mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Astmelise muutuse päästiksündmus peab olema sama, mida kasutatakse ennetusjuhtimise käivitamiseks tegeliku katse ajal. Heitgaasi vooluhulga astmestiimuli väärtus ja voolumõõturi reaktsioon registreeritakse sagedusega vähemalt 10 Hz.

Nende andmete alusel määratakse osavoolu lahjendussüsteemi ülekandeaeg, mis on aeg astmestiimuli algusest kuni voolumõõturi 50 %-se reaktsioonini. Samal viisil leitakse ka osavoolu lahjendussüsteemi GSE signaali ja heitagaasi voolumõõturi GEXHW signaali ülekandeaeg. Neid signaale kasutatakse pärast igat katset tehtaval regressioonikontrollil (I liite punkt 2.4).

Arvutust korratakse vähemalt viie tõusu ja languse stiimuli kohta ning tulemused keskmistatakse. Saadud väärtusest lahutatakse võrdlusvoolumõõturi sisemine ülekandeaeg (< 100 ms). See on osavoolu lahjendussüsteemi "ennetusväärtus", mida kasutatakse vastavalt I liite punktile 2.4."

7. Lisatakse järgmine punkt:

"3. CVS-SÜSTEEMI KALIBREERIMINE

3.1. Üldsätted

CVS-süsteemi kalibreerimiseks kasutatakse täpset voolumõõturit ja kasutustingimuste mõõtmiseks vajalikke vahendeid.

Süsteemi läbivat vooluhulka mõõdetakse erinevatel vooluhulga juhtseadetel ning süsteemi juhtimisparameetrid mõõdetakse ja seostatakse vooluhulgaga.

Kasutada võib erinevaid voolumõõturite tüüpe, nt kalibreeritud Venturi toru, kalibreeritud laminaarvoolumõõturit, kalibreeritud turbiinmõõturit.

3.2. Mahtpumba (PDP) kalibreerimine

Kõik pumbaga seotud parameetrid mõõdetakse samaaegselt pumbaga järjestiku ühendatud kalibreerimise Venturi toru parameetritega. Leitakse arvutatud vooluhulga (m3/min, arvestades pumba sisselaske absoluutset rõhku ja temperatuuri) sõltuvus korrelatsioonifunktsioonist, mille väärtus vastab pumba parameetrite teatavale kombinatsioonile. Avaldatakse pumba vooluhulga ja korrekatsioonifunktsiooni sõltuvust kirjeldav lineaarvõrrand. Kui CVS-süsteemil on mitu kiirust, siis kalibreeritakse kõik kasutatavad piirkonnad.

Kalibreerimise ajal hoitakse püsivat temperatuuri.

Kõikide kalibreerimise Venturi toru ja CVS pumba vaheliste ühenduste ja kanalite lekked tuleb hoida väiksemad kui 0,3 % madalaimast vooluhulgast (suurim takistus ja madalaim PDP kiirus).

3.2.1. Andmete analüüsimine

Õhu vooluhulk (Qs) arvutatakse iga takistusseade korral (vähemalt 6 punkti) standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Õhu vooluhulk arvutatakse seejärel ümber pumba vooluhulgaks (V0) m3/pöörde kohta pumba sisselaskeava absoluutset temperatuuri ja rõhku arvestades järgmiselt:

101.3pA

kus

Qs = õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K) (m3/sek)

T = temperatuur pumba sisselaskeava juures (K)

pA = absoluutne rõhk pumba sisselaskeava juures (pB– p1) (kPa)

n = pumba pöörlemissagedus (pööret/s)

Pumba rõhukõikumiste ning nihkemäära vastastikuse mõju kompenseerimiseks arvutatakse pumba pöörlemissageduse, rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeava juures ja pumba absoluutse väljalaskerõhu vaheline korrelatsioonifunktsioon (X0) järgmiselt:

2ΔpppA

kus

Δpp = rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeavade juures (kPa)

pA = absoluutne väljalaskerõhk pumba väljalaskeava juures (kPa)

Kalibreerimisvõrrandi koostamiseks tehakse vähimruutude meetodi lineaarne kohandus:

= D

– m ×

D0 ja m on vastavalt lõikepunkti ning tõusu konstandid, mis kirjeldavad regressioonijooni.

Mitme kiirusega CVS-süsteemi korral peavad pumba erinevatele vooluhulkadele vastavad kalibreerimiskõverad olema ligikaudu paralleelsed ning lõikepunktiväärtused (D0) peavad pumba vooluhulga vähenemisel kasvama.

Võrrandi abil arvutatud väärtused peavad vastama V0 mõõdetud väärtustele täpsusega ± 0,5 %. m väärtus on iga pumba korral erinev. Tahkete heitmete juurdevoolu tõttu väheneb ajapikku pumba libisemismäär, mida kajastavad madalamad m väärtused. Seetõttu tuleb kalibreerida pumba kasutuselevõtmisel, pärast suuremaid hooldustöid ning juhul, kui kogu süsteemi kontrollimine (punkt 3.5) viitab libisemismäära muutumisele.

3.3. Venturi toru kalibreerimine kriitilise vooluga (CFV)

CFV kalibreerimisel võetakse aluseks Venturi toru kriitilise voolu võrrand. Gaasi vooluhulk on sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioon, nagu on näha järgmisest valemist:

Kv × pA2T

kus

Kv = kalibreerimiskoefitsient

pA = absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa)

T = temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K)

3.3.1. Andmete analüüsimine

Õhu vooluhulk (Qs) arvutatakse iga takistusseade korral (vähemalt 8 punkti) standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Kalibreerimiskoefitsient iga punkti kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:

kus

Qs = õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K) (m3/sek)

T = temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K)

pA = absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa)

Kriitilise voolu piirkonna määramiseks esitatakse Kv Venturi toru sissevoolurõhu funktsioonina. Kriitilise (tõkestatud) voolu korral on Kv väärtus suhteliselt püsiv. Rõhu langedes (vaakum kasvab) Venturi toru tõkestus kaob ning Kv väheneb, mis näitab et CFVd kasutatakse väljaspool lubatavat piirkonda.

Kv keskmine väärtus ja standardhälve arvutatakse vähemalt kaheksas kriitilise voolu piirkonna punktis. Standardhälbe erinevus ei tohi olla suurem kui ± 0,3 % Kv keskmisest väärtusest.

3.4. Eelhelikiirusega Venturi toru (SSV) kalibreerimine

SSV kalibreerimisel võetakse aluseks eelhelikiirusega Venturi toru vooluvõrrand. Gaasi vooluhulk on sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioon, rõhulangus SSV sisselaskeava ja kaela vahel, nagu on näha järgmisest valemist:

= A

− r

1 − β4r1,4286

kus

A0 =

konstantide ja ühikute teisendamise kogum

= 0,00611 SI süsteemühikutes

min

kPa

d = SSV kaela läbimõõt (m)

Cd = SSV vooluhulgategur

PA = absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa)

T = temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K)

r 1 –

ΔPPA

β d

3.4.1. Andmete analüüsimine

Õhu vooluhulk (QSSV) arvutatakse iga vooluhulga seade korral (vähemalt 16 seadet) standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Vooluhulgategur arvutatakse iga seade kohta kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:

= Q

– r

1 – β4r1,4286

kus

QSSV = õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/s

T = temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K)

d = SSV kaela läbimõõt (m)

r 1 –

ΔPPA

β d

Eelhelikiirusega voolu piirkonna määramiseks esitatakse Cd Reynoldsi arvu funktsioonina SSV kaelas. Re SSV kaelas arvutatakse järgmise valemiga:

Re = A

1QSSVdμ

kus

A1 = 25,55152

1m3minsmmm

QSSV = õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/s

d = SSV kaela läbimõõt (m)

μ = gaasi absoluutne või dünaamiline viskoossus, mis arvutatakse järgmise valemiga:

μ =

kg/m-s

kus

b = 1,458 × 10

S = empiiriline konstant = 110,4 K

Kuna QSSV on Re valemi liige, tuleb arvutusi alustada kalibreerimise Venturi toru vabalt valitud QSSV või Cd väärtustega ning korrata arvutusi kuni QSSV lähenemiseni. Konvergentsimeetodi täpsus peab olema ± 0,1 % või suurem.

Saadud kalibreerimiskõvera kohandusvalemi abil saadud arvutuslikud Cd väärtused peavad vähemalt kuueteistkümnes eelhelikiirusega voolu punktis olema ± 0,5 % iga kalibreerimispunkti mõõdetud Cd väärtusest.

3.5. Kogu süsteemi vastavustõendamine

Kogu CVS proovivõtusüsteemi ja analüüsisüsteemi täpsuse kindlaksmääramiseks juhitakse tavatalitlusel kasutatavasse süsteemi teadaolev kogus heitgaasi. Saasteaine analüüsimine ja massi arvutamine toimub III lisa 3. liite punkti 2.4.1 kohaselt, välja arvatud propaani korral, kui HC koefitsiendi 0,000479 asemel kasutatakse koefitsienti 0,000472. Kasutatakse ühte kahest järgmisest meetodist.

3.5.1. Voolu mõõtmine kriitilise avaga

CVS-süsteemi juhitakse kalibreeritud kriitilise ava kaudu teadaolev kogus puhast gaasi (propaan). Kui sisselaskerõhk on piisavalt kõrge, siis ei sõltu kriitilise ava abil reguleeritav vooluhulk väljalaskerõhust (kriitiline vool). CVS-süsteemi kasutatakse nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes 5–10 minutit. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste vahenditega (proovivõtukoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Selliselt kindlaksmääratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.

3.5.2. Mõõtmine gravimeetrilisel meetodil

Propaaniga täidetud väikese silindri kaal määratakse kindlaks täpsusega ± 0,01 g. CVS-süsteemi kasutatakse nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes 5–10 minutit, juhtides sinna samal ajal süsinikmonooksiidi või propaani. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse massierinevuste mõõtmisega. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste vahenditega (proovivõtukoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Selliselt kindlaksmääratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %."

8. 3. liidet muudetakse järgmiselt:

a) Liitele lisatakse järgmine pealkiri:

"ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSED"

b) esimese jao pealkiri sõnastatakse

"ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSED – NRSC KATSE"

c) punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

"1.2. Tahked heitmed

Tahkete heitmete hindamisel registreeritakse igas režiimis läbi filtrite voolavate proovide kogumassid (MSAM, i). Filtrid asetatakse tagasi kaalumiskambrisse ning konditsioneeritakse vähemalt üks tund, kuid mitte kauem kui 80 tundi, mille järel need kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal ning lahutatakse omakaal (vt III lisa, punkt 3.1). Tahkete heitmete mass (Mf ühefiltrimeetodi ja Mf,i mitmefiltrimeetodi korral) on põhi- ja abifiltritele kogunenud tahkete heitmete masside summa. Taustkorrigeerimise korral tuleb registreerida filtreid läbiva lahjendusõhu mass (MDIL) ja tahkete heitmete mass (Md). Enam kui ühe mõõtmise korral tuleb välja arvutada jagatis Md/MDIL iga üksiku mõõtmise kohta ning saadud väärtused keskmistada.";

d) punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

"1.3.1. Heitgaasi vooluhulga määramine

Heitgaasi vooluhulk (GEXHW) määratakse iga katserežiimi kohta kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktidele 1.2.1–1.2.3.

Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamise korral määratakse lahjendatud heitgaasi summaarne vooluhulk iga katserežiimi kohta kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktile 1.2.4.";

e) punktid 1.3.2–1.4.6 asendatakse järgmistega:

"1.3.2. Korrektsioon kuivalt niiskele alusele

Kuiv/niiske parand (GEXHW) määratakse iga katserežiimi kohta kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktidele 1.2.1–1.2.3.

GEXHW kasutamisel arvutatakse mõõdetud kontsentratsioon ümber niiskele alusele järgmise valemiga, kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskel alusel:

conc (niiske) = kw × conc (kuiv)

Toorele heitgaasile:

1 + 1,88 × 0,005 ×

+ K

Lahjendatud heitgaasile:

200

– K

või

1 – K

1 +

1,88 × CO

dry200

Lahjendusõhule:

= 1 – k

+ H

1/DF

6,22 × Rd × pdpB – pd × Rd × 10−2

Sisselaskeõhule (kui erineb lahjendusõhust):

= 1 – k

1,608 × H

6,22 × Ra × papB – pa × Ra × 10−2

kus

Ha : sisselaskeõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta)

Hd : lahjendusõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta)

Rd : lahjendusõhu suhteline niiskus (%)

Ra : sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pd : lahjendusõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pa : sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB : õhurõhu koguväärtus (kPa).

Märkus:

Ha ja Hd võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.

1.3.3. NOx niiskuskorrektsioon

NOx heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes teguritega KH, mis arvutatakse järgmise valemiga:

= 1

– 10,71

– 298

kus

Ta : õhutemperatuur (K)

Ha : sisselaskeõhu niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta):

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10−2

kus

Ra : sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa : sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB : õhurõhu koguväärtus (kPa).

Märkus:

Ha võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.

1.3.4. Heitmete massvooluhulga arvutamine

Heitmete massvooluhulk arvutatakse iga katserežiimi kohta järgmiselt:

a) Toorele heitgaasile [1]:

Gas

= u × conc × G

EXHW

b) Lahjendatud heitgaasile: [2]

Gas

= u × conc × G

TOTW

kus

concc on taustkorrigeeritud kontsentratsioon

conc

= conc –conc

1–1/DF

DF = 13,4/

conc

+ conc

HC × 10− 4

või

DF = 13,4/concCO2

Tegurit u-niiske kasutatakse vastavalt tabelile 4:

Tabel 4. Teguri u-niiske väärtused erinevate heitmekomponentide jaoks

Gaas | U | conc |

NOx | 0,001587 | osa miljoni kohta |

CO | 0,000966 | osa miljoni kohta |

HC | 0,000479 | osa miljoni kohta |

CO2 | 15,19 | protsenti |

HC tihedus põhineb süsiniku ja vesiniku keskmisel suhtel 1:1,85.

1.3.5. Eriheidete arvutamine

Kõigi üksikute komponentide eriheite väärtus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

Gaas eraldi =

mass

i × WFiΣi = 1nPi × WFi

= P

+ P

AE,i

Eespool kirjeldatud arvutustes kasutatud kaalutegurid ja katserežiimide arvud (n) vastavad III lisa punktile 3.7.1.

1.4. Tahkete heitmete arvutamine

Tahkete heitmete kogused arvutatakse järgmiselt:

1.4.1. Tahkete heitmete niiskuskorrektsiooni tegur

Diiselmootorite tahkete heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse tahkete heitmete massvooluhulka ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes teguriga Kp, mis arvutatakse järgmise valemiga:

= 1/

– 10,71

kus

Ha : sisselaskeõhu niiskus, vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10−2

kus

Ra : sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa : sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB : õhurõhu koguväärtus (kPa)

Märkus:

1.4.2. Osavoolu lahjendussüsteem

Tahkete heitmete lõplikud registreeritavad katsetulemused saadakse järgmiste toimingutega. Võib rakendada lahjenduskiiruse erinevat tüüpi juhtimist, mistõttu kasutatakse ekvivalentse lahjendatud heitgaasi massvooluhulga arvutamiseks GEDF erinevaid meetodeid. Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja individuaalsete moodide (i) keskmistel väärtustel.

1.4.2.1. Isokineetilised süsteemid

GEDFW,i = GEXHW,i × qi

× r

GEXHW,i × r

kus r on isokineetilise proovivõtturi Ap ja väljalasketoru AT ristlõikepindalade suhe:

r = A

1.4.2.2. Süsteemid, milles mõõdetakse CO2 või NOx kontsentratsiooni

GEDFW,i = GEXHW,i × qi

ConcE,i – ConcA,iConcD,i – ConcA,i

kus

ConcE = märgistusgaasi niiske kontsentratsioon toores heitgaasis

ConcD = märgistusgaasi niiske kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis

ConcA = märgistusgaasi niiske kontsentratsioon lahjendusõhus

Kuival alusel mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskele alusele punkti 1.3.2 kohaselt.

1.4.2.3. Süsteemid, milles kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalu meetodit

206,6 × GFUEL,iCO2D,i – CO2A,i

kus

CO2D = lahjendatud heitgaasi CO2 kontsentratsioon

CO2 A = lahjendusõhu CO2 kontsentratsioon

(kontsentratsioonid mahuprotsentidena niiskel alusel)

Võrrand põhineb süsiniku tasakaalu eeldusel (mootorisse sisenevad süsinikuaatomid eralduvad süsinikdioksiidina) ning arvutamisel kasutatakse järgmisi tehteid:

GEDWF, i = GEXHW, i × qi

– CO

2A,i

1.4.2.4. Süsteemid, milles kasutatakse vooluhulga mõõtmist

GEDFW,i = GEXHW,i × qi

= G

TOTW,iGTOTW,i – GDILW,i

1.4.3. Täisvoolu lahjendussüsteem

Tahkete heitmete lõplikud registreeritavad katsetulemused saadakse järgmiste toimingutega.

Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja individuaalsete moodide (i) keskmistel väärtustel.

GEDFW,i = GTOTW,i

1.4.4. Tahkete heitmete massvooluhulga arvutamine

Tahkete heitmete massvooluhulk arvutatakse järgmiselt:

ühefiltrimeetodi korral:

EDFWaver1 000

kus

Katsetsükli (GEDFW)aver määratakse kindlaks proovivõtuajal saadud individuaalsete moodide keskmiste väärtuste summeerimisega:

= ∑

× WF

= ∑

SAM,i

kus i = 1,… n

Mitmefiltrimeetodi korral:

EDFW,iaver1 000

kus i = 1,… n

Tahkete heitmete massvooluhulka võib taustkorrigeerida järgmiselt:

Ühefiltrimeetodi korral:

1 –

EDFWaver1 000

Kui teostatakse rohkem kui üks mõõtmine, asendatakse (Md/MDIL) väärtusega (Md/MDIL)aver

DF = 13,4/

concCO2+ concCO + concHC × 10-4

või

DF = 13,4/conc CO2

Mitmefiltrimeetodi korral:

GEDFW,i1 000

Kui teostatakse rohkem kui üks mõõtmine, asendatakse (Md/MDIL) väärtusega (Md/MDIL)aver.

DF = 13,4/

concCO2+ concCO + concHC × 10-4

või

DF = 13,4/conc CO2

1.4.5. Eriheidete arvutamine

Tahked eriheited PT (g/kWh) arvutatakse järgmiselt: [3]

Ühefiltrimeetodi korral:

PT = PT

mass∑Xi = 1i = nPi × WFi

Mitmefiltrimeetodi korral:

PT =

∑i = 1nPTmass,i × WFi∑i = 1nPi × WFi

1.4.6. Efektiivne kaalutegur

Ühefiltrimeetodi korral arvutatakse iga režiimi efektiivne kaalutegur WFE,i järgmiselt:

EDFW,i

kus i = l,… n.

Efektiivsete kaalutegurite väärtuse erinevus III lisa punktis 3.7.1 esitatud kaalutegurite väärtustest võib olla kuni ± 0,005 (absoluutväärtus)."

f) lisatakse järgmine punkt:

"2. ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSED (NRTC KATSE)

Käesolevas jaos kirjeldatakse kahte mõõtmispõhimõtet saasteheitmete arvutamiseks NRTC katsetsüklis:

- gaasiliste komponentide koguseid mõõdetakse toorest heitgaasist reaalajas ning tahkete heitmete kogused määratakse kindlaks kasutades osavoolu lahjendussüsteemi,

- gaasiliste ja tahkete heitmete kogused määratakse kindlaks, kasutades täisvoolu lahjendussüsteemi (CVS-süsteem).

2.1. Gaasiliste heitmekoguste arvutamine toores heitgaasis ning tahkete heitmete koguste arvutamine osavoolu lahjendussüsteemis

2.1.1. Sissejuhatus

Heitmete massi arvutamiseks kasutatakse gaasiliste komponentide hetkeliste kontsentratsioonide signaale, mis korrutatakse heitgaasi hetkelise massvooluhulga. Heitgaasi massvooluhulka võib mõõta otseselt või arvutada III lisa 1. liite punktis 2.2.3 kirjeldatud meetoditega (sisselaskeõhu ja kütuse vooluhulga mõõtmine, märgistusgaasi meetod, sisselaskeõhu ja kütuse suhte mõõtmine). Erilist tähelepanu tuleb pöörata erinevate vahendite reaktsiooniaegadele. Selliseid erinevusi tuleb arvestada signaalide ajalise ühtlustamisega.

Tahkete heitmete korral kasutatakse massvooluhulga signaale osavoolu lahjendussüsteemi juhtimisel proovide võtmiseks proportsionaalselt heitgaasi massvooluhulgaga. Proportsionaalsuse õigsust kontrollitakse proovivõtu vooluhulga ja heitgaasi vooluhulga vahelise regressioonianalüüsiga, mida on kirjeldatud III lisa 1. liite punktis 2.4.

2.1.2. Gaasiliste komponentide kindlaksmääramine

2.1.2.1. Heitmete massi arvutamine

Saasteainete mass Mgas (g/katse kohta) määratakse kindlaks, arvutades heidete hetkelised massid saasteainete toorete kontsentratsioonide alusel, tabelis 4 esitatud u väärtused (vt ka punkt 1.3.4) ja heitgaasi massvooluhulga, mis on ühtlustatud ülekandeajaga, ning summeerides hetkväärtused üle tsükli. Kontsentratsioone tuleks eelistatavalt mõõta niiskel alusel. Kuival alusel mõõtmise korral tuleb enne edasisi arvutusi teha hetkeliste kontsentratsioonide alljärgnevalt kirjeldatud korrektsioon kuivalt niiskele alusele.

Tabel 4. Teguri u-niiske väärtused erinevate heitmekomponentide jaoks

Gaas | u | conc |

NOx | 0,001587 | osa miljoni kohta |

CO | 0,000966 | osa miljoni kohta |

HC | 0,000479 | osa miljoni kohta |

CO2 | 15,19 | protsenti |

HC tihedus põhineb süsiniku ja vesiniku keskmisel suhtel 1:1,85.

Kasutatakse järgmist valemit:

= ∑

u × conc

× G

g/katsekohta

kus

u = heitmekomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe

conci = vastava komponendi hetkkontsentratsioon toores heitgaasis (osa miljoni kohta)

GEXHW, i = heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s),

f = andmete kogumise sagedus (Hz)

n = mõõtmiste arv

NOx koguse arvutamisel kasutatakse alljärgnevalt kirjeldatud niiskuskorrektsiooni tegurit kH.

Mõõdetud hetkkontsentratsioon teisendatakse alljärgneva kirjelduse kohaselt niiskele alusele, kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskel alusel

2.1.2.2. Korrektsioon kuivalt niiskele alusele

Kui hetkkontsentratsioonid on mõõdetud kuival alusel, tuleb need teisendada niiskele alusele järgmiste valemitega:

conc

= k

× conc

kus

1 + 1,88 × 0,005 ×

+ K

milles

1,608 × H

kus

concCO2 = kuiva CO2 kontsentratsioon (%)

concCO = kuiva CO kontsentratsioon (%)

Ha = sisselaskeõhu niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta)

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10– 2

kus

Ra : sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa : sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB : õhurõhu koguväärtus (kPa)

Märkus:

2.1.2.3. NOx korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

NOx heidete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu NOx kontsentratsioon korrigeeritakse ümbritseva õhu niiskuse ja temperatuuri suhtes järgmises valemis antud tegurite abil:

= 1

– 10,71

– 298

milles

Ta = sisselaskeõhu temperatuur, K

Ha = sisselaskeõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta)

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10– 2

kus

Ra : sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa : sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB : õhurõhu koguväärtus (kPa)

Märkus:

2.1.2.4. Eriheidete arvutamine

Kõikide üksikkomponentide eriheidete väärtused (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

Gaas eraldi = Mgas/Wact

kus

Wact = III lisa punkti 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö (kWh)

2.1.3. Tahkete heitmete koguste kindlaksmääramine

2.1.3.1. Heitmete massi arvutamine

Tahkete heitmete mass MPT (g/katse kohta) arvutatakse, kasutades ühte järgmisest kahest meetodist:

a) M

MEDFW1 000

kus

Mf = tsüklis kogutud tahkete heitmete mass (mg)

MSAM = tahkete heitmete kogumisfiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg)

MEDFW = tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi mass (kg)

Tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass määratakse kindlaks järgmiselt:

= ∑

= G

× q

= G

TOTW,iGTOTW,i – GDILW,i

kus

GEDFW, i = ekvivalentse lahjendatud heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s)

GEXHW, i = heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s)

qi = hetkeline lahjendusaste

GTOTW,i = lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s)

GDILW, i = lahjendusõhu hetkeline massvooluhulk (kg/s)

f = andmete kogumise sagedus (Hz)

n = mõõtmiste arv

b) M

= M

frs × 1 000

kus

Mf = tsüklis kogutud tahkete heitmete mass (mg)

rs = tsükli keskmine proovivõtusuhe

kus

MSAMMTOTW

MSE = tsükli proovivõtu heitgaasi mass (kg)

MEXHW = tsükli heitgaasi kogumassvooluhulk (kg)

MSAM = tahkete heitmete kogumisfiltreid läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg)

MTOTW = lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg)

Märkus:

Pidevproovivõtusüsteemide korral on MSAM ja MTOTW võrdsed.

2.1.3.2. Tahkete heitmete niiskuskorrektsiooni tegur

Diiselmootorite tahkete heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse tahkete heitmete kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga Kp, mis arvutatakse järgmise valemiga:

= 1

– 10,71

kus

Ha = sisselaskeõhu niiskus, vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10– 2

Ra : sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa : sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB : õhurõhu koguväärtus (kPa)

Märkus:

2.1.3.3. Eriheidete arvutamine

Tahkete heitmete kogus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

PT = M

× K

kus

Wact = III lisa punkti 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö (kWh)

2.2. Gaasiliste ja tahkete heitmete koguste kindlaksmääramine, kasutades täisvoolu lahjendussüsteemi

Lahjendatud heitgaasis sisalduvate heidete arvutamiseks on vaja teada lahjendatud heitgaasi massvooluhulka. Lahjendatud heitgaasi koguvooluhulk tsüklis MTOTW (kg/katse kohta) arvutatakse tsüklis mõõdetud väärtuste ja vooluhulga mõõtmise seadme vastavate kalibreerimisandmete alusel (V0 PDP, KV CFV, Cd SSV korral): kasutatada võib punktis 2.2.1 kirjeldatud vastavaid meetodeid. Kui tahkete heitmete (MSAM) ja gaasiliste saasteainete koguproovimass ületab 0,5 % CVS koguvooluhulgast (MTOTW), reguleeritakse CVS vooluhulka MSAM suhtes või suunatakse tahkete heitmete proovivõtuvool vooluhulga mõõtmise seadmest eespool CVSi tagasi.

2.2.1. Heitgaasi vooluhulga määramine

PDP-CVS-süsteem

Tsükli massvooluhulk arvutatakse lahjendatud heitgaasi temperatuuri hoidmisel soojusvaheti abil tsükli vältel vahemikus ± 6 K järgmiselt:

= 1,293 × V

× N

× 273/

101,3 × T

kus

MTOTW = tsükli lahjendatud heitgaasi mass niiskel alusel

V0 = katsetingimustel ühele pumbapöördele vastav pumbatava gaasi ruumala (m3/pöörde kohta)

NP = pumba pöörete koguarv katse kohta

pB = õhurõhk katsekambris (kPa)

p1 = rõhulangus õhurõhust madalamale pumba sisselaske juures (kPa)

T = tsükli lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaske juures (K)

Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st soojusvahetita) arvutatakse heitmete hetkmassid ning integreeritakse need üle tsükli. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkmass järgmiselt:

= 1,293 × V

× N

× 273/

101,3 × T

kus

NP, i = pumba pöörete koguarv ajavahemikus

CFV-CVS-süsteem

Tsükli massvooluhulk arvutatakse lahjendatud heitgaasi temperatuuri hoidmisel soojusvaheti abil tsükli vältel vahemikus ± 11 K järgmiselt:

= 1,293 × V

× N

× 273/

101,3 × T

kus

MTOTW = tsükli lahjendatud heitgaasi mass niiskel alusel

t = tsükli kestus (s)

KV = Venturi toru kriitilise voolu standardtingimustele vastav kalibreerimiskoefitsient

pA = absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa)

T = temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K)

= 1,293 × Δt

× K

× p

0,5

kus

Δti = ajavahemik (s)

SSV-CVS-süsteem

Tsükli massvooluhulk arvutatakse lahjendatud heitgaasi temperatuuri hoidmisel soojusvaheti abil tsükli vältel vahemikus ± 11 K järgmiselt:

= 1,293 × Q

SSV

kus

= A

– r

1 – β4r1.4286

A0 = konstantide ja ühikute teisendamise kogum

= 0,006111 SI ühikutes

min

kPa

d = SSV kaela läbimõõt (m)

Cd = SSV vooluhulgategur

PA = absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa)

T = temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K)

r 1 –

ΔPPA

β d

= 1,293 × Q

× Δt

kus

= A

– r

1 – β4r1,4286

Δti = ajavahemik (s)

Reaalajalist arvutust tuleb alustada kas mõistliku Cd väärtusega, näiteks 0,98, või mõistliku Qssv väärtusega. Kui arvutust alustatakse Qssv väärtuse etteandmisega, kasutatakse Qssv algväärtust Re hindamiseks.

Kõikide heitmekatsete ajal peab SSV kaela Reynoldsi arv olema vahemikus, mida kasutati 2. liite punktis 3.2 kindlaks määratud kalibreerimiskõvera leidmisel.

2.2.2. NOx niiskuskorrektsioon

NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmise valemiga leitavate tegurite abil:

= 1

– 10,71

– 298

kus

Ta = õhu temperatuur (K)

Ha = sisselaskeõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta)

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10– 2

kus

Ra = sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa = sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB = õhurõhu koguväärtus (kPa)

Märkus:

2.2.3. Heitmete massvooluhulga arvutamine

2.2.3.1. Püsiva massvooluhulgaga süsteemid

Soojusvahetiga süsteemide korral arvutatakse saasteainete mass MGAS (g/katse kohta) järgmise valemiga:

MGAS = u × conc × MTOTW

kus

u = heitmekomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe, mis on esitatud punkti 2.1.2.1 tabelis 4

conc = integreerimisega (kohustuslik NOx ja HC korral) või proovivõtukotiga mõõtmisega saadud tsükli keskmised taustkorrigeeritud kontsentratsioonid (osa miljoni kohta)

MTOTW = punkti 2.2.1 kohaselt kindlaks määratud tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (kg)

NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga kH punktis 2.2.2 esitatud kirjelduse kohaselt.

Kuival alusel mõõdetud kontsentratsioonid teisendatakse niiskele alusele punkti 1.3.2 kohaselt.

2.2.3.1.1. Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide kindlaksmääramine

Saasteainete netokontsentratsioonide leidmiseks lahutatakse mõõdetud kontsentratsioonidest gaasiliste saasteainete keskmine taustkontsentratsioon lahjendusõhus. Taustkontsentratsioonide keskmised väärtused saab kindlaks määrata proovivõtukoti meetodiga või integreerimisega pideva mõõtmise korral. Kasutatakse järgmist valemit:

conc = conce – concd × (1 – (1/DF)),

kus

conc = vastava saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mida on korrigeeritud vastava saasteaine sisalduvuse alusel lahjendusõhus (osa miljoni kohta)

conce = vastava saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (osa miljoni kohta)

concd = vastava saasteaine mõõdetud kontsentratsioon lahjendusõhus (osa miljoni kohta)

DF = lahjendusaste

Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

DF = 13,4

conc

+ conc

eCO × 10– 4

2.2.3.2. Voolu kompenseerimisega süsteemid

Soojusvahetita süsteemide korral leitakse saasteainete mass MGAS (g/katse kohta), arvutades heitmete hetkmassid ja integreerides hetkväärtuseid üle tsükli. Ka rakendatakse taustkorrigeerimist otseselt kontsentratsiooni hetkväärtusele. Kasutatakse järgmisi valemeid:

= ∑

–

kus

conce, i = vastava saasteaine mõõdetud hetkkontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (osa miljoni kohta)

concd = vastava saasteaine mõõdetud kontsentratsioon lahjendusõhus (osa miljoni kohta)

u = heitmekomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe, mis on esitatud punkti 2.1.2.1 tabelis 4

MTOTW, I = lahjendatud heitgaasi hetkmass (punkt 2.2.1) (kg)

MTOTW = tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (punkt 2.2.1) (kg)

DF = punkti 2.2.3.1.1 kohaselt arvutatud lahjendustegur

NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga kH punktis 2.2.2 esitatud kirjelduse kohaselt.

2.2.4. Eriheidete arvutamine

Kõikide üksikkomponentide eriheidete väärtused (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

Gaas eraldi = Mgas/Wact

kus

Wact = III lisa punkti 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö (kWh)

2.2.5. Tahkete heitmete arvutamine

2.2.5.1. Massvooluhulga arvutamine

Tahkete heitmete mass MPT (g/katse kohta) arvutatakse järgmiselt:

MTOTW1 000

Mf = tsüklis kogutud tahkete heitmete mass (mg)

MTOTW = punkti 2.2.1 kohaselt kindlaks määratud tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (kg)

MSAM = lahjendustunnelist tahkete heitmete kogumiseks võetud lahjendatud heitgaasi mass (kg)

Mf = Mf, p + Mf, b, kui on eraldi kaalutud (mg)

Mf, p = põhifiltrisse kogutud tahkete heitmete mass (mg)

Mf, b = abifiltrisse kogutud tahkete heitmete mass (mg)

Kaheastmelise lahjendussüsteemi kasutamisel lahutatakse tahkete heitmete kogumisfiltreid läbinud kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi kogumassist teisese lahjendusõhu mass.

MSAM = MTOT – MSEC

kus

MTOT = tahkete heitmete kogumisfiltreid läbinud kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi mass (kg)

MSEC = teisese lahjendusõhu mass (kg)

Kui tahkete heitmete taustkontsentratsioon lahjendusõhus leitakse III lisa punkti 4.4.4 kohaselt, võib teha tahkete heitmete massi tauskorrigeerimise. Sellisel juhul arvutatakse tahkete heitmete mass (g/katse kohta) järgmiselt:

MTOTW1 000

kus

Mf, MSAM, MTOTW = vt eespool

MDIL = tahkete heitmete taustkontsentratsiooni proovivõtturiga võetud esmase lahjendusõhu mass (kg)

Md = esmasest lahjendusõhust kogutud tahkete heitmete taustmass (mg)

DF = punkti 2.2.3.1.1 kohaselt arvutatud lahjendustegur

2.2.5.2. Tahkete heitmete niiskuskorrektsiooni tegur

= 1

– 10,71

kus

Ha = sisselaskeõhu niiskus, vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta

6,220 × Ra × papB – pa × Ra × 10− 2

kus

Ra = sisselaskeõhu suhteline niiskus (%)

pa = sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa)

pB = õhurõhu koguväärtus (kPa)

Märkus:

2.2.5.3. Eriheite arvutamine

Tahkete heitmete kogus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

PT = M

× K

kus

Wact = III lisa punkti 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö (kWh)"

9. Lisatakse järgmised liited:"

4. LIIDE

MOOTORI NRTC KATSE DÜNAMOMEETRILINE PLAAN

Aeg (s) | Norm. pöörlemissagedus (%) | Norm. pöördemoment (%) |

1 | 0 | 0 |

2 | 0 | 0 |

3 | 0 | 0 |

4 | 0 | 0 |

5 | 0 | 0 |

6 | 0 | 0 |

7 | 0 | 0 |

8 | 0 | 0 |

9 | 0 | 0 |

10 | 0 | 0 |

11 | 0 | 0 |

12 | 0 | 0 |

13 | 0 | 0 |

14 | 0 | 0 |

15 | 0 | 0 |

16 | 0 | 0 |

17 | 0 | 0 |

18 | 0 | 0 |

19 | 0 | 0 |

20 | 0 | 0 |

21 | 0 | 0 |

22 | 0 | 0 |

23 | 0 | 0 |

24 | 1 | 3 |

25 | 1 | 3 |

26 | 1 | 3 |

27 | 1 | 3 |

28 | 1 | 3 |

29 | 1 | 3 |

30 | 1 | 6 |

31 | 1 | 6 |

32 | 2 | 1 |

33 | 4 | 13 |

34 | 7 | 18 |

35 | 9 | 21 |

36 | 17 | 20 |

37 | 33 | 42 |

38 | 57 | 46 |

39 | 44 | 33 |

40 | 31 | 0 |

41 | 22 | 27 |

42 | 33 | 43 |

43 | 80 | 49 |

44 | 105 | 47 |

45 | 98 | 70 |

46 | 104 | 36 |

47 | 104 | 65 |

48 | 96 | 71 |

49 | 101 | 62 |

50 | 102 | 51 |

51 | 102 | 50 |

52 | 102 | 46 |

53 | 102 | 41 |

54 | 102 | 31 |

55 | 89 | 2 |

56 | 82 | 0 |

57 | 47 | 1 |

58 | 23 | 1 |

59 | 1 | 3 |

60 | 1 | 8 |

61 | 1 | 3 |

62 | 1 | 5 |

63 | 1 | 6 |

64 | 1 | 4 |

65 | 1 | 4 |

66 | 0 | 6 |

67 | 1 | 4 |

68 | 9 | 21 |

69 | 25 | 56 |

70 | 64 | 26 |

71 | 60 | 31 |

72 | 63 | 20 |

73 | 62 | 24 |

74 | 64 | 8 |

75 | 58 | 44 |

76 | 65 | 10 |

77 | 65 | 12 |

78 | 68 | 23 |

79 | 69 | 30 |

80 | 71 | 30 |

81 | 74 | 15 |

82 | 71 | 23 |

83 | 73 | 20 |

84 | 73 | 21 |

85 | 73 | 19 |

86 | 70 | 33 |

87 | 70 | 34 |

88 | 65 | 47 |

89 | 66 | 47 |

90 | 64 | 53 |

91 | 65 | 45 |

92 | 66 | 38 |

93 | 67 | 49 |

94 | 69 | 39 |

95 | 69 | 39 |

96 | 66 | 42 |

97 | 71 | 29 |

98 | 75 | 29 |

99 | 72 | 23 |

100 | 74 | 22 |

101 | 75 | 24 |

102 | 73 | 30 |

103 | 74 | 24 |

104 | 77 | 6 |

105 | 76 | 12 |

106 | 74 | 39 |

107 | 72 | 30 |

108 | 75 | 22 |

109 | 78 | 64 |

110 | 102 | 34 |

111 | 103 | 28 |

112 | 103 | 28 |

113 | 103 | 19 |

114 | 103 | 32 |

115 | 104 | 25 |

116 | 103 | 38 |

117 | 103 | 39 |

118 | 103 | 34 |

119 | 102 | 44 |

120 | 103 | 38 |

121 | 102 | 43 |

122 | 103 | 34 |

123 | 102 | 41 |

124 | 103 | 44 |

125 | 103 | 37 |

126 | 103 | 27 |

127 | 104 | 13 |

128 | 104 | 30 |

129 | 104 | 19 |

130 | 103 | 28 |

131 | 104 | 40 |

132 | 104 | 32 |

133 | 101 | 63 |

134 | 102 | 54 |

135 | 102 | 52 |

136 | 102 | 51 |

137 | 103 | 40 |

138 | 104 | 34 |

139 | 102 | 36 |

140 | 104 | 44 |

141 | 103 | 44 |

142 | 104 | 33 |

143 | 102 | 27 |

144 | 103 | 26 |

145 | 79 | 53 |

146 | 51 | 37 |

147 | 24 | 23 |

148 | 13 | 33 |

149 | 19 | 55 |

150 | 45 | 30 |

151 | 34 | 7 |

152 | 14 | 4 |

153 | 8 | 16 |

154 | 15 | 6 |

155 | 39 | 47 |

156 | 39 | 4 |

157 | 35 | 26 |

158 | 27 | 38 |

159 | 43 | 40 |

160 | 14 | 23 |

161 | 10 | 10 |

162 | 15 | 33 |

163 | 35 | 72 |

164 | 60 | 39 |

165 | 55 | 31 |

166 | 47 | 30 |

167 | 16 | 7 |

168 | 0 | 6 |

169 | 0 | 8 |

170 | 0 | 8 |

171 | 0 | 2 |

172 | 2 | 17 |

173 | 10 | 28 |

174 | 28 | 31 |

175 | 33 | 30 |

176 | 36 | 0 |

177 | 19 | 10 |

178 | 1 | 18 |

179 | 0 | 16 |

180 | 1 | 3 |

181 | 1 | 4 |

182 | 1 | 5 |

183 | 1 | 6 |

184 | 1 | 5 |

185 | 1 | 3 |

186 | 1 | 4 |

187 | 1 | 4 |

188 | 1 | 6 |

189 | 8 | 18 |

190 | 20 | 51 |

191 | 49 | 19 |

192 | 41 | 13 |

193 | 31 | 16 |

194 | 28 | 21 |

195 | 21 | 17 |

196 | 31 | 21 |

197 | 21 | 8 |

198 | 0 | 14 |

199 | 0 | 12 |

200 | 3 | 8 |

201 | 3 | 22 |

202 | 12 | 20 |

203 | 14 | 20 |

204 | 16 | 17 |

205 | 20 | 18 |

206 | 27 | 34 |

207 | 32 | 33 |

208 | 41 | 31 |

209 | 43 | 31 |

210 | 37 | 33 |

211 | 26 | 18 |

212 | 18 | 29 |

213 | 14 | 51 |

214 | 13 | 11 |

215 | 12 | 9 |

216 | 15 | 33 |

217 | 20 | 25 |

218 | 25 | 17 |

219 | 31 | 29 |

220 | 36 | 66 |

221 | 66 | 40 |

222 | 50 | 13 |

223 | 16 | 24 |

224 | 26 | 50 |

225 | 64 | 23 |

226 | 81 | 20 |

227 | 83 | 11 |

228 | 79 | 23 |

229 | 76 | 31 |

230 | 68 | 24 |

231 | 59 | 33 |

232 | 59 | 3 |

233 | 25 | 7 |

234 | 21 | 10 |

235 | 20 | 19 |

236 | 4 | 10 |

237 | 5 | 7 |

238 | 4 | 5 |

239 | 4 | 6 |

240 | 4 | 6 |

241 | 4 | 5 |

242 | 7 | 5 |

243 | 16 | 28 |

244 | 28 | 25 |

245 | 52 | 53 |

246 | 50 | 8 |

247 | 26 | 40 |

248 | 48 | 29 |

249 | 54 | 39 |

250 | 60 | 42 |

251 | 48 | 18 |

252 | 54 | 51 |

253 | 88 | 90 |

254 | 103 | 84 |

255 | 103 | 85 |

256 | 102 | 84 |

257 | 58 | 66 |

258 | 64 | 97 |

259 | 56 | 80 |

260 | 51 | 67 |

261 | 52 | 96 |

262 | 63 | 62 |

263 | 71 | 6 |

264 | 33 | 16 |

265 | 47 | 45 |

266 | 43 | 56 |

267 | 42 | 27 |

268 | 42 | 64 |

269 | 75 | 74 |

270 | 68 | 96 |

271 | 86 | 61 |

272 | 66 | 0 |

273 | 37 | 0 |

274 | 45 | 37 |

275 | 68 | 96 |

276 | 80 | 97 |

277 | 92 | 96 |

278 | 90 | 97 |

279 | 82 | 96 |

280 | 94 | 81 |

281 | 90 | 85 |

282 | 96 | 65 |

283 | 70 | 96 |

284 | 55 | 95 |

285 | 70 | 96 |

286 | 79 | 96 |

287 | 81 | 71 |

288 | 71 | 60 |

289 | 92 | 65 |

290 | 82 | 63 |

291 | 61 | 47 |

292 | 52 | 37 |

293 | 24 | 0 |

294 | 20 | 7 |

295 | 39 | 48 |

296 | 39 | 54 |

297 | 63 | 58 |

298 | 53 | 31 |

299 | 51 | 24 |

300 | 48 | 40 |

301 | 39 | 0 |

302 | 35 | 18 |

303 | 36 | 16 |

304 | 29 | 17 |

305 | 28 | 21 |

306 | 31 | 15 |

307 | 31 | 10 |

308 | 43 | 19 |

309 | 49 | 63 |

310 | 78 | 61 |

311 | 78 | 46 |

312 | 66 | 65 |

313 | 78 | 97 |

314 | 84 | 63 |

315 | 57 | 26 |

316 | 36 | 22 |

317 | 20 | 34 |

318 | 19 | 8 |

319 | 9 | 10 |

320 | 5 | 5 |

321 | 7 | 11 |

322 | 15 | 15 |

323 | 12 | 9 |

324 | 13 | 27 |

325 | 15 | 28 |

326 | 16 | 28 |

327 | 16 | 31 |

328 | 15 | 20 |

329 | 17 | 0 |

330 | 20 | 34 |

331 | 21 | 25 |

332 | 20 | 0 |

333 | 23 | 25 |

334 | 30 | 58 |

335 | 63 | 96 |

336 | 83 | 60 |

337 | 61 | 0 |

338 | 26 | 0 |

339 | 29 | 44 |

340 | 68 | 97 |

341 | 80 | 97 |

342 | 88 | 97 |

343 | 99 | 88 |

344 | 102 | 86 |

345 | 100 | 82 |

346 | 74 | 79 |

347 | 57 | 79 |

348 | 76 | 97 |

349 | 84 | 97 |

350 | 86 | 97 |

351 | 81 | 98 |

352 | 83 | 83 |

353 | 65 | 96 |

354 | 93 | 72 |

355 | 63 | 60 |

356 | 72 | 49 |

357 | 56 | 27 |

358 | 29 | 0 |

359 | 18 | 13 |

360 | 25 | 11 |

361 | 28 | 24 |

362 | 34 | 53 |

363 | 65 | 83 |

364 | 80 | 44 |

365 | 77 | 46 |

366 | 76 | 50 |

367 | 45 | 52 |

368 | 61 | 98 |

369 | 61 | 69 |

370 | 63 | 49 |

371 | 32 | 0 |

372 | 10 | 8 |

373 | 17 | 7 |

374 | 16 | 13 |

375 | 11 | 6 |

376 | 9 | 5 |

377 | 9 | 12 |

378 | 12 | 46 |

379 | 15 | 30 |

380 | 26 | 28 |

381 | 13 | 9 |

382 | 16 | 21 |

383 | 24 | 4 |

384 | 36 | 43 |

385 | 65 | 85 |

386 | 78 | 66 |

387 | 63 | 39 |

388 | 32 | 34 |

389 | 46 | 55 |

390 | 47 | 42 |

391 | 42 | 39 |

392 | 27 | 0 |

393 | 14 | 5 |

394 | 14 | 14 |

395 | 24 | 54 |

396 | 60 | 90 |

397 | 53 | 66 |

398 | 70 | 48 |

399 | 77 | 93 |

400 | 79 | 67 |

401 | 46 | 65 |

402 | 69 | 98 |

403 | 80 | 97 |

404 | 74 | 97 |

405 | 75 | 98 |

406 | 56 | 61 |

407 | 42 | 0 |

408 | 36 | 32 |

409 | 34 | 43 |

410 | 68 | 83 |

411 | 102 | 48 |

412 | 62 | 0 |

413 | 41 | 39 |

414 | 71 | 86 |

415 | 91 | 52 |

416 | 89 | 55 |

417 | 89 | 56 |

418 | 88 | 58 |

419 | 78 | 69 |

420 | 98 | 39 |

421 | 64 | 61 |

422 | 90 | 34 |

423 | 88 | 38 |

424 | 97 | 62 |

425 | 100 | 53 |

426 | 81 | 58 |

427 | 74 | 51 |

428 | 76 | 57 |

429 | 76 | 72 |

430 | 85 | 72 |

431 | 84 | 60 |

432 | 83 | 72 |

433 | 83 | 72 |

434 | 86 | 72 |

435 | 89 | 72 |

436 | 86 | 72 |

437 | 87 | 72 |

438 | 88 | 72 |

439 | 88 | 71 |

440 | 87 | 72 |

441 | 85 | 71 |

442 | 88 | 72 |

443 | 88 | 72 |

444 | 84 | 72 |

445 | 83 | 73 |

446 | 77 | 73 |

447 | 74 | 73 |

448 | 76 | 72 |

449 | 46 | 77 |

450 | 78 | 62 |

451 | 79 | 35 |

452 | 82 | 38 |

453 | 81 | 41 |

454 | 79 | 37 |

455 | 78 | 35 |

456 | 78 | 38 |

457 | 78 | 46 |

458 | 75 | 49 |

459 | 73 | 50 |

460 | 79 | 58 |

461 | 79 | 71 |

462 | 83 | 44 |

463 | 53 | 48 |

464 | 40 | 48 |

465 | 51 | 75 |

466 | 75 | 72 |

467 | 89 | 67 |

468 | 93 | 60 |

469 | 89 | 73 |

470 | 86 | 73 |

471 | 81 | 73 |

472 | 78 | 73 |

473 | 78 | 73 |

474 | 76 | 73 |

475 | 79 | 73 |

476 | 82 | 73 |

477 | 86 | 73 |

478 | 88 | 72 |

479 | 92 | 71 |

480 | 97 | 54 |

481 | 73 | 43 |

482 | 36 | 64 |

483 | 63 | 31 |

484 | 78 | 1 |

485 | 69 | 27 |

486 | 67 | 28 |

487 | 72 | 9 |

488 | 71 | 9 |

489 | 78 | 36 |

490 | 81 | 56 |

491 | 75 | 53 |

492 | 60 | 45 |

493 | 50 | 37 |

494 | 66 | 41 |

495 | 51 | 61 |

496 | 68 | 47 |

497 | 29 | 42 |

498 | 24 | 73 |

499 | 64 | 71 |

500 | 90 | 71 |

501 | 100 | 61 |

502 | 94 | 73 |

503 | 84 | 73 |

504 | 79 | 73 |

505 | 75 | 72 |

506 | 78 | 73 |

507 | 80 | 73 |

508 | 81 | 73 |

509 | 81 | 73 |

510 | 83 | 73 |

511 | 85 | 73 |

512 | 84 | 73 |

513 | 85 | 73 |

514 | 86 | 73 |

515 | 85 | 73 |

516 | 85 | 73 |

517 | 85 | 72 |

518 | 85 | 73 |

519 | 83 | 73 |

520 | 79 | 73 |

521 | 78 | 73 |

522 | 81 | 73 |

523 | 82 | 72 |

524 | 94 | 56 |

525 | 66 | 48 |

526 | 35 | 71 |

527 | 51 | 44 |

528 | 60 | 23 |

529 | 64 | 10 |

530 | 63 | 14 |

531 | 70 | 37 |

532 | 76 | 45 |

533 | 78 | 18 |

534 | 76 | 51 |

535 | 75 | 33 |

536 | 81 | 17 |

537 | 76 | 45 |

538 | 76 | 30 |

539 | 80 | 14 |

540 | 71 | 18 |

541 | 71 | 14 |

542 | 71 | 11 |

543 | 65 | 2 |

544 | 31 | 26 |

545 | 24 | 72 |

546 | 64 | 70 |

547 | 77 | 62 |

548 | 80 | 68 |

549 | 83 | 53 |

550 | 83 | 50 |

551 | 83 | 50 |

552 | 85 | 43 |

553 | 86 | 45 |

554 | 89 | 35 |

555 | 82 | 61 |

556 | 87 | 50 |

557 | 85 | 55 |

558 | 89 | 49 |

559 | 87 | 70 |

560 | 91 | 39 |

561 | 72 | 3 |

562 | 43 | 25 |

563 | 30 | 60 |

564 | 40 | 45 |

565 | 37 | 32 |

566 | 37 | 32 |

567 | 43 | 70 |

568 | 70 | 54 |

569 | 77 | 47 |

570 | 79 | 66 |

571 | 85 | 53 |

572 | 83 | 57 |

573 | 86 | 52 |

574 | 85 | 51 |

575 | 70 | 39 |

576 | 50 | 5 |

577 | 38 | 36 |

578 | 30 | 71 |

579 | 75 | 53 |

580 | 84 | 40 |

581 | 85 | 42 |

582 | 86 | 49 |

583 | 86 | 57 |

584 | 89 | 68 |

585 | 99 | 61 |

586 | 77 | 29 |

587 | 81 | 72 |

588 | 89 | 69 |

589 | 49 | 56 |

590 | 79 | 70 |

591 | 104 | 59 |

592 | 103 | 54 |

593 | 102 | 56 |

594 | 102 | 56 |

595 | 103 | 61 |

596 | 102 | 64 |

597 | 103 | 60 |

598 | 93 | 72 |

599 | 86 | 73 |

600 | 76 | 73 |

601 | 59 | 49 |

602 | 46 | 22 |

603 | 40 | 65 |

604 | 72 | 31 |

605 | 72 | 27 |

606 | 67 | 44 |

607 | 68 | 37 |

608 | 67 | 42 |

609 | 68 | 50 |

610 | 77 | 43 |

611 | 58 | 4 |

612 | 22 | 37 |

613 | 57 | 69 |

614 | 68 | 38 |

615 | 73 | 2 |

616 | 40 | 14 |

617 | 42 | 38 |

618 | 64 | 69 |

619 | 64 | 74 |

620 | 67 | 73 |

621 | 65 | 73 |

622 | 68 | 73 |

623 | 65 | 49 |

624 | 81 | 0 |

625 | 37 | 25 |

626 | 24 | 69 |

627 | 68 | 71 |

628 | 70 | 71 |

629 | 76 | 70 |

630 | 71 | 72 |

631 | 73 | 69 |

632 | 76 | 70 |

633 | 77 | 72 |

634 | 77 | 72 |

635 | 77 | 72 |

636 | 77 | 70 |

637 | 76 | 71 |

638 | 76 | 71 |

639 | 77 | 71 |

640 | 77 | 71 |

641 | 78 | 70 |

642 | 77 | 70 |

643 | 77 | 71 |

644 | 79 | 72 |

645 | 78 | 70 |

646 | 80 | 70 |

647 | 82 | 71 |

648 | 84 | 71 |

649 | 83 | 71 |

650 | 83 | 73 |

651 | 81 | 70 |

652 | 80 | 71 |

653 | 78 | 71 |

654 | 76 | 70 |

655 | 76 | 70 |

656 | 76 | 71 |

657 | 79 | 71 |

658 | 78 | 71 |

659 | 81 | 70 |

660 | 83 | 72 |

661 | 84 | 71 |

662 | 86 | 71 |

663 | 87 | 71 |

664 | 92 | 72 |

665 | 91 | 72 |

666 | 90 | 71 |

667 | 90 | 71 |

668 | 91 | 71 |

669 | 90 | 70 |

670 | 90 | 72 |

671 | 91 | 71 |

672 | 90 | 71 |

673 | 90 | 71 |

674 | 92 | 72 |

675 | 93 | 69 |

676 | 90 | 70 |

677 | 93 | 72 |

678 | 91 | 70 |

679 | 89 | 71 |

680 | 91 | 71 |

681 | 90 | 71 |

682 | 90 | 71 |

683 | 92 | 71 |

684 | 91 | 71 |

685 | 93 | 71 |

686 | 93 | 68 |

687 | 98 | 68 |

688 | 98 | 67 |

689 | 100 | 69 |

690 | 99 | 68 |

691 | 100 | 71 |

692 | 99 | 68 |

693 | 100 | 69 |

694 | 102 | 72 |

695 | 101 | 69 |

696 | 100 | 69 |

697 | 102 | 71 |

698 | 102 | 71 |

699 | 102 | 69 |

700 | 102 | 71 |

701 | 102 | 68 |

702 | 100 | 69 |

703 | 102 | 70 |

704 | 102 | 68 |

705 | 102 | 70 |

706 | 102 | 72 |

707 | 102 | 68 |

708 | 102 | 69 |

709 | 100 | 68 |

710 | 102 | 71 |

711 | 101 | 64 |

712 | 102 | 69 |

713 | 102 | 69 |

714 | 101 | 69 |

715 | 102 | 64 |

716 | 102 | 69 |

717 | 102 | 68 |

718 | 102 | 70 |

719 | 102 | 69 |

720 | 102 | 70 |

721 | 102 | 70 |

722 | 102 | 62 |

723 | 104 | 38 |

724 | 104 | 15 |

725 | 102 | 24 |

726 | 102 | 45 |

727 | 102 | 47 |

728 | 104 | 40 |

729 | 101 | 52 |

730 | 103 | 32 |

731 | 102 | 50 |

732 | 103 | 30 |

733 | 103 | 44 |

734 | 102 | 40 |

735 | 103 | 43 |

736 | 103 | 41 |

737 | 102 | 46 |

738 | 103 | 39 |

739 | 102 | 41 |

740 | 103 | 41 |

741 | 102 | 38 |

742 | 103 | 39 |

743 | 102 | 46 |

744 | 104 | 46 |

745 | 103 | 49 |

746 | 102 | 45 |

747 | 103 | 42 |

748 | 103 | 46 |

749 | 103 | 38 |

750 | 102 | 48 |

751 | 103 | 35 |

752 | 102 | 48 |

753 | 103 | 49 |

754 | 102 | 48 |

755 | 102 | 46 |

756 | 103 | 47 |

757 | 102 | 49 |

758 | 102 | 42 |

759 | 102 | 52 |

760 | 102 | 57 |

761 | 102 | 55 |

762 | 102 | 61 |

763 | 102 | 61 |

764 | 102 | 58 |

765 | 103 | 58 |

766 | 102 | 59 |

767 | 102 | 54 |

768 | 102 | 63 |

769 | 102 | 61 |

770 | 103 | 55 |

771 | 102 | 60 |

772 | 102 | 72 |

773 | 103 | 56 |

774 | 102 | 55 |

775 | 102 | 67 |

776 | 103 | 56 |

777 | 84 | 42 |

778 | 48 | 7 |

779 | 48 | 6 |

780 | 48 | 6 |

781 | 48 | 7 |

782 | 48 | 6 |

783 | 48 | 7 |

784 | 67 | 21 |

785 | 105 | 59 |

786 | 105 | 96 |

787 | 105 | 74 |

788 | 105 | 66 |

789 | 105 | 62 |

790 | 105 | 66 |

791 | 89 | 41 |

792 | 52 | 5 |

793 | 48 | 5 |

794 | 48 | 7 |

795 | 48 | 5 |

796 | 48 | 6 |

797 | 48 | 4 |

798 | 52 | 6 |

799 | 51 | 5 |

800 | 51 | 6 |

801 | 51 | 6 |

802 | 52 | 5 |

803 | 52 | 5 |

804 | 57 | 44 |

805 | 98 | 90 |

806 | 105 | 94 |

807 | 105 | 100 |

808 | 105 | 98 |

809 | 105 | 95 |

810 | 105 | 96 |

811 | 105 | 92 |

812 | 104 | 97 |

813 | 100 | 85 |

814 | 94 | 74 |

815 | 87 | 62 |

816 | 81 | 50 |

817 | 81 | 46 |

818 | 80 | 39 |

819 | 80 | 32 |

820 | 81 | 28 |

821 | 80 | 26 |

822 | 80 | 23 |

823 | 80 | 23 |

824 | 80 | 20 |

825 | 81 | 19 |

826 | 80 | 18 |

827 | 81 | 17 |

828 | 80 | 20 |

829 | 81 | 24 |

830 | 81 | 21 |

831 | 80 | 26 |

832 | 80 | 24 |

833 | 80 | 23 |

834 | 80 | 22 |

835 | 81 | 21 |

836 | 81 | 24 |

837 | 81 | 24 |

838 | 81 | 22 |

839 | 81 | 22 |

840 | 81 | 21 |

841 | 81 | 31 |

842 | 81 | 27 |

843 | 80 | 26 |

844 | 80 | 26 |

845 | 81 | 25 |

846 | 80 | 21 |

847 | 81 | 20 |

848 | 83 | 21 |

849 | 83 | 15 |

850 | 83 | 12 |

851 | 83 | 9 |

852 | 83 | 8 |

853 | 83 | 7 |

854 | 83 | 6 |

855 | 83 | 6 |

856 | 83 | 6 |

857 | 83 | 6 |

858 | 83 | 6 |

859 | 76 | 5 |

860 | 49 | 8 |

861 | 51 | 7 |

862 | 51 | 20 |

863 | 78 | 52 |

864 | 80 | 38 |

865 | 81 | 33 |

866 | 83 | 29 |

867 | 83 | 22 |

868 | 83 | 16 |

869 | 83 | 12 |

870 | 83 | 9 |

871 | 83 | 8 |

872 | 83 | 7 |

873 | 83 | 6 |

874 | 83 | 6 |

875 | 83 | 6 |

876 | 83 | 6 |

877 | 83 | 6 |

878 | 59 | 4 |

879 | 50 | 5 |

880 | 51 | 5 |

881 | 51 | 5 |

882 | 51 | 5 |

883 | 50 | 5 |

884 | 50 | 5 |

885 | 50 | 5 |

886 | 50 | 5 |

887 | 50 | 5 |

888 | 51 | 5 |

889 | 51 | 5 |

890 | 51 | 5 |

891 | 63 | 50 |

892 | 81 | 34 |

893 | 81 | 25 |

894 | 81 | 29 |

895 | 81 | 23 |

896 | 80 | 24 |

897 | 81 | 24 |

898 | 81 | 28 |

899 | 81 | 27 |

900 | 81 | 22 |

901 | 81 | 19 |

902 | 81 | 17 |

903 | 81 | 17 |

904 | 81 | 17 |

905 | 81 | 15 |

906 | 80 | 15 |

907 | 80 | 28 |

908 | 81 | 22 |

909 | 81 | 24 |

910 | 81 | 19 |

911 | 81 | 21 |

912 | 81 | 20 |

913 | 83 | 26 |

914 | 80 | 63 |

915 | 80 | 59 |

916 | 83 | 100 |

917 | 81 | 73 |

918 | 83 | 53 |

919 | 80 | 76 |

920 | 81 | 61 |

921 | 80 | 50 |

922 | 81 | 37 |

923 | 82 | 49 |

924 | 83 | 37 |

925 | 83 | 25 |

926 | 83 | 17 |

927 | 83 | 13 |

928 | 83 | 10 |

929 | 83 | 8 |

930 | 83 | 7 |

931 | 83 | 7 |

932 | 83 | 6 |

933 | 83 | 6 |

934 | 83 | 6 |

935 | 71 | 5 |

936 | 49 | 24 |

937 | 69 | 64 |

938 | 81 | 50 |

939 | 81 | 43 |

940 | 81 | 42 |

941 | 81 | 31 |

942 | 81 | 30 |

943 | 81 | 35 |

944 | 81 | 28 |

945 | 81 | 27 |

946 | 80 | 27 |

947 | 81 | 31 |

948 | 81 | 41 |

949 | 81 | 41 |

950 | 81 | 37 |

951 | 81 | 43 |

952 | 81 | 34 |

953 | 81 | 31 |

954 | 81 | 26 |

955 | 81 | 23 |

956 | 81 | 27 |

957 | 81 | 38 |

958 | 81 | 40 |

959 | 81 | 39 |

960 | 81 | 27 |

961 | 81 | 33 |

962 | 80 | 28 |

963 | 81 | 34 |

964 | 83 | 72 |

965 | 81 | 49 |

966 | 81 | 51 |

967 | 80 | 55 |

968 | 81 | 48 |

969 | 81 | 36 |

970 | 81 | 39 |

971 | 81 | 38 |

972 | 80 | 41 |

973 | 81 | 30 |

974 | 81 | 23 |

975 | 81 | 19 |

976 | 81 | 25 |

977 | 81 | 29 |

978 | 83 | 47 |

979 | 81 | 90 |

980 | 81 | 75 |

981 | 80 | 60 |

982 | 81 | 48 |

983 | 81 | 41 |

984 | 81 | 30 |

985 | 80 | 24 |

986 | 81 | 20 |

987 | 81 | 21 |

988 | 81 | 29 |

989 | 81 | 29 |

990 | 81 | 27 |

991 | 81 | 23 |

992 | 81 | 25 |

993 | 81 | 26 |

994 | 81 | 22 |

995 | 81 | 20 |

996 | 81 | 17 |

997 | 81 | 23 |

998 | 83 | 65 |

999 | 81 | 54 |

1000 | 81 | 50 |

1001 | 81 | 41 |

1002 | 81 | 35 |

1003 | 81 | 37 |

1004 | 81 | 29 |

1005 | 81 | 28 |

1006 | 81 | 24 |

1007 | 81 | 19 |

1008 | 81 | 16 |

1009 | 80 | 16 |

1010 | 83 | 23 |

1011 | 83 | 17 |

1012 | 83 | 13 |

1013 | 83 | 27 |

1014 | 81 | 58 |

1015 | 81 | 60 |

1016 | 81 | 46 |

1017 | 80 | 41 |

1018 | 80 | 36 |

1019 | 81 | 26 |

1020 | 86 | 18 |

1021 | 82 | 35 |

1022 | 79 | 53 |

1023 | 82 | 30 |

1024 | 83 | 29 |

1025 | 83 | 32 |

1026 | 83 | 28 |

1027 | 76 | 60 |

1028 | 79 | 51 |

1029 | 86 | 26 |

1030 | 82 | 34 |

1031 | 84 | 25 |

1032 | 86 | 23 |

1033 | 85 | 22 |

1034 | 83 | 26 |

1035 | 83 | 25 |

1036 | 83 | 37 |

1037 | 84 | 14 |

1038 | 83 | 39 |

1039 | 76 | 70 |

1040 | 78 | 81 |

1041 | 75 | 71 |

1042 | 86 | 47 |

1043 | 83 | 35 |

1044 | 81 | 43 |

1045 | 81 | 41 |

1046 | 79 | 46 |

1047 | 80 | 44 |

1048 | 84 | 20 |

1049 | 79 | 31 |

1050 | 87 | 29 |

1051 | 82 | 49 |

1052 | 84 | 21 |

1053 | 82 | 56 |

1054 | 81 | 30 |

1055 | 85 | 21 |

1056 | 86 | 16 |

1057 | 79 | 52 |

1058 | 78 | 60 |

1059 | 74 | 55 |

1060 | 78 | 84 |

1061 | 80 | 54 |

1062 | 80 | 35 |

1063 | 82 | 24 |

1064 | 83 | 43 |

1065 | 79 | 49 |

1066 | 83 | 50 |

1067 | 86 | 12 |

1068 | 64 | 14 |

1069 | 24 | 14 |

1070 | 49 | 21 |

1071 | 77 | 48 |

1072 | 103 | 11 |

1073 | 98 | 48 |

1074 | 101 | 34 |

1075 | 99 | 39 |

1076 | 103 | 11 |

1077 | 103 | 19 |

1078 | 103 | 7 |

1079 | 103 | 13 |

1080 | 103 | 10 |

1081 | 102 | 13 |

1082 | 101 | 29 |

1083 | 102 | 25 |

1084 | 102 | 20 |

1085 | 96 | 60 |

1086 | 99 | 38 |

1087 | 102 | 24 |

1088 | 100 | 31 |

1089 | 100 | 28 |

1090 | 98 | 3 |

1091 | 102 | 26 |

1092 | 95 | 64 |

1093 | 102 | 23 |

1094 | 102 | 25 |

1095 | 98 | 42 |

1096 | 93 | 68 |

1097 | 101 | 25 |

1098 | 95 | 64 |

1099 | 101 | 35 |

1100 | 94 | 59 |

1101 | 97 | 37 |

1102 | 97 | 60 |

1103 | 93 | 98 |

1104 | 98 | 53 |

1105 | 103 | 13 |

1106 | 103 | 11 |

1107 | 103 | 11 |

1108 | 103 | 13 |

1109 | 103 | 10 |

1110 | 103 | 10 |

1111 | 103 | 11 |

1112 | 103 | 10 |

1113 | 103 | 10 |

1114 | 102 | 18 |

1115 | 102 | 31 |

1116 | 101 | 24 |

1117 | 102 | 19 |

1118 | 103 | 10 |

1119 | 102 | 12 |

1120 | 99 | 56 |

1121 | 96 | 59 |

1122 | 74 | 28 |

1123 | 66 | 62 |

1124 | 74 | 29 |

1125 | 64 | 74 |

1126 | 69 | 40 |

1127 | 76 | 2 |

1128 | 72 | 29 |

1129 | 66 | 65 |

1130 | 54 | 69 |

1131 | 69 | 56 |

1132 | 69 | 40 |

1133 | 73 | 54 |

1134 | 63 | 92 |

1135 | 61 | 67 |

1136 | 72 | 42 |

1137 | 78 | 2 |

1138 | 76 | 34 |

1139 | 67 | 80 |

1140 | 70 | 67 |

1141 | 53 | 70 |

1142 | 72 | 65 |

1143 | 60 | 57 |

1144 | 74 | 29 |

1145 | 69 | 31 |

1146 | 76 | 1 |

1147 | 74 | 22 |

1148 | 72 | 52 |

1149 | 62 | 96 |

1150 | 54 | 72 |

1151 | 72 | 28 |

1152 | 72 | 35 |

1153 | 64 | 68 |

1154 | 74 | 27 |

1155 | 76 | 14 |

1156 | 69 | 38 |

1157 | 66 | 59 |

1158 | 64 | 99 |

1159 | 51 | 86 |

1160 | 70 | 53 |

1161 | 72 | 36 |

1162 | 71 | 47 |

1163 | 70 | 42 |

1164 | 67 | 34 |

1165 | 74 | 2 |

1166 | 75 | 21 |

1167 | 74 | 15 |

1168 | 75 | 13 |

1169 | 76 | 10 |

1170 | 75 | 13 |

1171 | 75 | 10 |

1172 | 75 | 7 |

1173 | 75 | 13 |

1174 | 76 | 8 |

1175 | 76 | 7 |

1176 | 67 | 45 |

1177 | 75 | 13 |

1178 | 75 | 12 |

1179 | 73 | 21 |

1180 | 68 | 46 |

1181 | 74 | 8 |

1182 | 76 | 11 |

1183 | 76 | 14 |

1184 | 74 | 11 |

1185 | 74 | 18 |

1186 | 73 | 22 |

1187 | 74 | 20 |

1188 | 74 | 19 |

1189 | 70 | 22 |

1190 | 71 | 23 |

1191 | 73 | 19 |

1192 | 73 | 19 |

1193 | 72 | 20 |

1194 | 64 | 60 |

1195 | 70 | 39 |

1196 | 66 | 56 |

1197 | 68 | 64 |

1198 | 30 | 68 |

1199 | 70 | 38 |

1200 | 66 | 47 |

1201 | 76 | 14 |

1202 | 74 | 18 |

1203 | 69 | 46 |

1204 | 68 | 62 |

1205 | 68 | 62 |

1206 | 68 | 62 |

1207 | 68 | 62 |

1208 | 68 | 62 |

1209 | 68 | 62 |

1210 | 54 | 50 |

1211 | 41 | 37 |

1212 | 27 | 25 |

1213 | 14 | 12 |

1214 | 0 | 0 |

1215 | 0 | 0 |

1216 | 0 | 0 |

1217 | 0 | 0 |

1218 | 0 | 0 |

1219 | 0 | 0 |

1220 | 0 | 0 |

1221 | 0 | 0 |

1222 | 0 | 0 |

1223 | 0 | 0 |

1224 | 0 | 0 |

1225 | 0 | 0 |

1226 | 0 | 0 |

1227 | 0 | 0 |

1228 | 0 | 0 |

1229 | 0 | 0 |

1230 | 0 | 0 |

1231 | 0 | 0 |

1232 | 0 | 0 |

1233 | 0 | 0 |

1234 | 0 | 0 |

1235 | 0 | 0 |

1236 | 0 | 0 |

1237 | 0 | 0 |

1238 | 0 | 0 |

Allpool on esitatud NRTC dünamomeetriline plaan graafiliselt

NRTC dünamomeetriline plaan

+++++ TIFF +++++

aeg [ s ]

5. LIIDE

KESTVUSNÕUDED

1. HEITMETASEME KESTVUSAEG JA HALVENEMISKOEFITSIENDID

Käesolevat liidet kohaldatakse ainult IIIA, IIIB ja IV etapi survesüütega mootorite suhtes.

1.1. Tootjad määravad IIIA ja IIIB etapi mootoritüüpkondadele iga reguleeritava saasteaine kohta kindlaks halvenemisteguri (DF) väärtuse. Sellist halvenemistegurit kasutatakse tüübikinnitusmenetluses ja tooteliini katsetamisel.

1.1.1. DFi kindlaksmääramise katse tehakse järgmiselt:

1.1.1.1. Tootja teeb kestvuskatsed vajaliku arvu mootori töötundide saavutamiseks vastavalt katseplaanile, mis on valitud hea inseneritava kohaselt nii, et see esindaks kasutuses oleva mootori tööd, iseloomustade selle heitmetekke halvenemist. Kestvuskatse peaks tüüpiliselt esitama vähemalt ühte neljandikku samaväärsest heidete kestvuskatsest (EDP).

Vajaliku kasutusaja võib saavutada mootori töötamisel dünamomeetriga katsestendil või reaalses rakenduses. Kui vajaliku kasutusaja saavutamisel kasutatav katseplaan teostatakse reaalsest kasutusolukorrast suuremaid koormusteguriga, võib kasutada kiirendatud kestvuskatseid. Kiirendusteguri, mis seob mootori kestvuskatse töötunnid samaväärse arvu EDP töötundidega, määrab heale inseneritavale põhinevalt kindlaks mootori tootja.

Kestvuskatse ajal ei tohi hooldada või asendada heitmeteket mõjutavaid komponente, välja arvatud tootja soovitatavas korralises hoolduskavas nimetatud komponendid.

Mootoritüüpkonna või samaväärse heitmekontrollisüsteemi tehnoloogiaga mootoritüüpkondade heitgaaside DFi kindlaksmääramiseks kasutatava katsetatava mootori alamsüsteemid või komponendid valib mootori tootja vastavalt heale inseneritavale. Kriteeriumiks on see, et mootor peab esindama nende mootoritüüpkondade heitmete halvenemiskarakteristikut, mille sertifitseerimise kinnitamisel saadavaid DFi väärtuseid kasutatakse. Erineva silindri läbimõõdu ja käigupikkuse, konfiguratsiooni, õhuvarustussüsteemide ja kütusesüsteemidega mootoreid võib käsitleda heitmetekke halvenemiskarakteristiku alusel samaväärsetena, kui selle kindlaksmääramiseks on olemas rahuldav tehniline alus.

Kui on olemas rahuldav alus tehnoloogia käsitlemiseks samaväärsena heitmetekke seisukohast ning tõendid selle kohta, et katsed on tehtud vastavalt ettenähtud nõuetele, võib kasutada muu tootja määratud DFi väärtuseid.

Katsetatava mootori heitmekatsed tehakse käesolevas direktiivis määratletud toimingute kohaselt pärast algset sissetöötamisaega, kuid enne mis tahes kasutamist ja kestvuskatsete tegemist. Heitmekatseid võib teha ka teatavate ajavahemike järel kasutusaja saavutamise katse ajal ning kasutada nende tulemusi halvenemissuundumuse kindlaksmääramisel.

1.1.1.2. Heitmetekke halvenemise kindlaksmääramiseks tehtavaid kasutusaja saavutamise või heitmekatsete tunnistajaks ei tohi olla kinnitust andev asutus.

1.1.1.3. DFi väärtuste kindlaksmääramine kestvuskatsete alusel

Liituv DF on määratletud EDP alguses kindlaks määratud heiteväärtuse ja EDP lõpule vastava heitetekke esindamiseks kindlaks määratud väärtuse vahena.

Kordistav DF on määratletud EDP lõpu kohta kindlaks määratud heitetaseme ja EDP alguses registreeritud heiteväärtuse suhtena.

Kõikide õigusaktidega reguleeritud saasteainete kohta tuleb kehtestada eraldi DF väärtused. NOx + HC normi kohase liituva DF väärtuse kehtestamisel määratakse see kindlaks saasteainete summa alusel, sellest olenemata võib ühele saasteainele vastav negatiivne halvenemine mitte korvata teisele saasteainele vastavat halvenemist. NOx + HC kordistava DFi korral määratakse kindlaks eraldi HC ja NOx DF väärtused ning kasutatakse neid eraldi halvenenud heitetasemete arvutamisel heitmekatsete tulemuste alusel enne leitud NOx ja HC halvenemise väärtuste kombineerimist normile vastavuse kindlaksmääramiseks.

Kui katseid ei tehta kogu EDP ulatuses, määratakse EDP lõpule vastavad väärtused kindlaks katse ajale vastava halvenemiskõvera ekstrapoleerimisega kogu EDPle.

Kui kasutusaja saavutamise kestvuskatse ajal on heitmekatsete tulemusi regulaarselt registreeritud, kasutatakse EDP lõpule vastavate heitetasemete kindlaksmääramisel standardseid heal taval põhinevaid statistilise töötlemise meetodeid, lõplike heiteväärtuste kindlaksmääramisel võib kasutada statistilise olulisuse kontrollimist.

Kui arvutuste tulemuseks on kordistava DFi väiksem väärtus kui 1,00 või liituva DFi väiksem väärtus kui 0,00, on DFi väärtuseks vastavalt 1,0 või 0,00.

1.1.1.4. Tootja võib tüübikinnitusasutuse heakskiidu korral kasutada DFi väärtuseid, mis on kindlaks määratud maanteesõidukitel kasutatavate rasketalitluslike survesüütega mootorite DFi väärtuste leidmiseks tehtud kestvuskatsete tulemuste alusel. See on lubatud maanteesõiduki mootori ja teevälise sõiduki mootoritüüpkondade tehnoloogilise samaväärsuse korral, mille sertifitseerimisel DFi väärtuseid kasutatakse. Maanteesõidukite heitetekke kestvuskatsetest tulenevad DFi väärtused peab arvutama 2. jaos määratletud EDP väärtuste alusel.

1.1.1.5. Kui mootoritüüpkond põhineb väljakujunenud tehnoloogial, võib tüübikinnitusasutuse heakskiidu korral kasutada halvenemiskoefitsiendi kindlaksmääramisel katsete asemel heal inseneritaval põhinevat analüüsi.

1.2. DFi kohane teave tunnustamisel

1.2.1. Järeltöötlusseadiseta survesüütega mootoritüüpkonna sertifitseerimisel määratakse igale saasteainele liituv DF.

1.2.2. Järeltöötlusseadisega survesüütega mootoritüüpkonna sertifitseerimisel määratakse igale saasteainele kordistav DF.

1.2.3. Tootja annab tüübikinnituse teostajale nende nõudmisel DFi väärtuste tõendamiseks vajaliku teabe. Kõnealune teave sisaldab üldjuhul heitekatsete tulemusi, kasutusaja saavutamise katseplaani, hooldustoiminguid ning teavet tehnoloogilise samaväärsuse otsuste põhjendamiseks, kui on rakendatav.

2. IIIA, IIIB JA IV ETAPI MOOTORITE HEITMETASEME KESTVUSAEG

2.1. Tootjad kasutavad käesoleva jao tabelis 1 esitatud EDPd.

Tabel 1. EDP kategooriad etappide IIIA, IIIB ja IV survesüütega mootoritele (tundides)

Kategooria (võimsusklass) | Kasutusaeg (tundides) (PDE) |

≤ 37 kW (püsikiirusega mootorid) | 3000 |

≤ 37 kW (muud kui püsikiirusega mootorid) | 5000 |

> 37 kW | 8000 |

Siseveelaevade käituritena kasutatavad mootorid | 10000 |

Mootorvagunite mootorid | 10000 |

3. I lisa muudetakse järgmiselt:

1. Pealkiri asendatakse järgmisega:

"TÜÜBIKINNITUSKATSETEKS JA TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMISEKS ETTENÄHTUD ETALONKÜTUSE TEHNILISED PARAMEETRID

LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPPIDE I JA II PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE JA SISEVEELAEVADE KÄITURITENA KASUTATAVATELE MOOTORITELE"

2. Praeguse diiselmootorite etalonkütuse tabeli järele lisatakse järgmine tekst:

"LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPI IIIA PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE

Parameeter | Ühik | [4]Piirväärtused | Katsemeetod |

Minimaalne | Maksimaalne |

Tsetaaniarv [5] | 52 | 54,0 | EN-ISO 5165 |

Tihedus temperatuuril 15 °C | kg/m3 | 833 | 837 | EN-ISO 3675 |

50 % punkt | °C | 245 | — | EN-ISO 3405 |

95 % punkt | °C | 345 | 350 | EN-ISO 3405 |

- Lõplik keemispunkt | °C | — | 370 | EN-ISO 3405 |

Leekpunkt | °C | 55 | — | EN 22719 |

CFPP | °C | — | -5 | EN 116 |

Viskoossus temeperatuuril °C | mm2/s | 2,5 | 3,5 | EN-ISO 3104 |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | % m/m | 3,0 | 6,0 | IP 391 |

Koksiarv Conradsoni järgi (10 % GRD) | % m/m | — | 0,2 | EN-ISO 10370 |

Tuhasisaldus | % m/m | — | 0,01 | EN-ISO 6245 |

Veesisaldus | % m/m | — | 0,05 | EN-ISO 12937 |

LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPPIDE IIIB JA IV PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE

Parameeter | Ühik | [8]Piirväärtused | Katsemeetod |

Minimaalne | Maksimaalne |

Tsetaaniarv [9] | | 54,0 | EN-ISO 5165 |

Tihedus temperatuuril 15 °C | kg/m3 | 833 | 837 | EN-ISO 3675 |

50 % punkt | °C | 245 | — | EN-ISO 3405 |

95 % punkt | °C | 345 | 350 | EN-ISO 3405 |

– Lõplik keemispunkt | °C | — | 370 | EN-ISO 3405 |

Leekpunkt | °C | 55 | — | EN 22719 |

CFPP | °C | — | -5 | EN 116 |

Viskoossus temeperatuuril °C | mm2/s | 2,3 | 3,3 | EN-ISO 3104 |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | % m/m | 3,0 | 6,0 | IP 391 |

Koksiarv Conradsoni järgi (10 % GRD) | % m/m | — | 0,2 | EN-ISO 10370 |

Tuhasisaldus | % m/m | — | 0,01 | EN-ISO 6245 |

Veesisaldus | % m/m | — | 0,02 | EN-ISO 12937 |

Määrdevõime (HFRR kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 °C) | μm | — | 400 | CEC F-06-A-96 |

FAME | keelatud" |

4. VII lisa muudetakse järgmiselt:

1. liide asendatakse järgmisega:

1. liide

SURVESÜÜTEGA MOOTORITE KATSETULEMUSED KATSETULEMUSED

1. TEAVE NRSC KATSE TEOSTAMISE KOHTA: [1]

1.1. Katsel kasutatud etalonkütus

1.1.1. Tsetaaniarv: …

1.1.2. Väävlisisaldus: …

1.1.3. Tihedus…

1.2. Määrdeaine

1.2.1. Mark (margid): …

1.2.2. Tüüp (tüübid): (õli ja kütuse segu korral märkida õli osakaal segus)

1.3. Mootoriga käitatavad lisaseadmed (kui on rakendatav)

1.3.1. Loetelu ja identifitseerimisandmed: …

1.3.2. Mootori tarbitav võimsus esitatud pöörlemissagedustel (tootja määratud):

+++++ TIFF +++++

1.4. Mootori jõudlus

1.4.1. Mootori pöörlemissagedused:

Tühikäigu pöörlemissagedus: … | p/min |

Keskmine pöörlemissagedus: … | p/min |

Nimipöörlemissagedus: … | p/min |

1.4.2. Mootori võimsus [2]

+++++ TIFF +++++

1.5. Heitetasemed

1.5.1. Dünamomeetri seadistus (kW)

+++++ TIFF +++++

1.5.2. NRSC katsel leitud heiteväärtused:

CO: … | g/kWh |

HC. … | g/kWh |

NOx … | g/kWh |

NMHC + NOx: … | g/kWh |

Tahked heitmed: … | g/kWh |

1.5.3. NRSC katsel kasutatud proovivõtusüsteem:

1.5.3.1. Gaasilised heitmed: [3] …

1.5.3.2. Tahked heitmed: …

1.5.3.2.1. Meetod: [4] ühefiltrisüsteem/mitmefiltrisüsteem

2. TEAVE NRSC KATSE TEOSTAMISE KOHTA: [5]

2.1. NRTC katsel leitud heiteväärtused:

CO: … | g/kWh |

NMHC: … | g/kWh |

NOx: … | g/kWh |

Tahked heitmed: … | g/kWh |

NMHC + NOx: … | g/kWh |

2.2. NRTC katsel kasutatud proovivõtusüsteem:

Gaasilised heitmed: …

Tahked osakesed: …

Meetod: ühefiltrisüsteem/mitmefiltrisüsteem.

5. XII lisa muudetakse järgmiselt:

Lisatakse järgmine punkt:

"3. Artikli 9 lõike 3 määratlusele vastavate H-, I- ja J-kategooriate (III etapp) ja K-, L- ja M-kategooriate (IIIB etapp) mootorite korral tunnustatakse järgmiseid tüübikinnitusi ja rakendatavuse korral sellekohaseid tüübikinnitusmärke samaväärsena vastavuse kinnitusena käesolevale direktiivile.

3.1. Direktiivi 88/77/EMÜ (muudetud direktiiviga 99/96/EÜ) kohased tüübikinnitused, mis vastavad I lisa artiklis 1 ja punktis 6.2.1 sätestatud etappidele B1, B2 või C.

3.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni muudatuste seeria määrus 49.03, mis vastab lõikes 5.2 sätestatud etappidele B1, B2 või C."

[1] Kalibreerimistoiming on sama nii NRSC kui ka NRTC testi korral, välja arvatud punktides 1.11 ja 2.6 määratletud nõuded.

[1] NOx korral tuleb NOx kontsentratsioon (NOxconc või NOxconcc) korrutada KHNOx (punktis 1.3.3. määratud niiskuskorrektsiooni tegur NOx jaoks) järgmiselt: KHNOx × conc või KHNOx × concc

[2] NOx korral tuleb NOx kontsentratsioon (NOxconc või NOxconcc) korrutada KHNOx (punktis 1.3.3. määratud niiskuskorrektsiooni tegur NOx jaoks) järgmiselt: KHNOx × conc või KHNOx × concc

[3] Tahkete heitmete massvooluhulk PTmass tuleb korrutada Kp-ga (punktis 1.4.1. määratud heitmete niiskuskorrektsiooni tegur)

[4] "Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on ""tegelikud väärtused"". Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 ""Petroleum products – Determination and application of precision data in relation to methods of test"" sisalduvaid tingimusi, miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli, maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus)."Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, tuleks kütusetootjal püüda saavutada nullväärust, kui maksimumiks on kehtestatud 2R, ja keskmist väärtust, kui on kehtestatud miinimum ja maksimum. Vajaduse korral selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

[5] "Tsetaaniarvu vahemik ei vasta 4R miinimumvahemiku nõuetele. Kütuse tarnija ning kasutaja vahelise vaidluse korral võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, kui ühekordsele kindlaksmääramisele eelistatakse vajaliku täpsuse saavutamiseks piisava arvu korduvate mõõtmiste tegemist.

[6] "Esitada tuleb katsel kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

[7] "Ehkki oksüdatsioonikindlust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Tarnijalt tuleks hoidmistingimuste ja säilivusaja kohta nõu küsida.

[8] "Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on ""tegelikud väärtused"". Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 ""Petroleum products – Determination and application of precision data in relation to methods of test"" sisalduvaid tingimusi, miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus)."Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, tuleks kütusetootjal püüda saavutada nullväärust, kui maksimumiks on kehtestatud 2R, ja keskmist väärtust, kui on kehtestatud miinimum ja maksimum. Vajaduse korral selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

[9] "Tsetaaniarvu vahemik ei vasta 4R miinimumvahemiku nõuetele. Kütuse tarnija ning kasutaja vahelise vaidluse korral võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, kui ühekordsele kindlaksmääramisele eelistatakse vajaliku täpsuse saavutamiseks piisava arvu korduvate mõõtmiste tegemist.

[10] "Esitada tuleb I tüübi katsel kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

[11] "Ehkki oksüdatsioonikindlust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Tarnijalt tuleks hoidmistingimuste ja säilivusaja kohta nõu küsida.

[1] Mitme algmootori korral tuleb viidata igaühele neist.

[2] Vastavalt I lisa punktile 2.4 mõõdetud korrigeerimata võimsus.

[3] Viitab VI lisa 1. jaos määratletud väärtustele.

[4] Mittevajalik läbi kriipsutada.

[5] Mitme algmootori korral tuleb viidata igaühele neist.

--------------------------------------------------

II LISA

VI lisa

ANALÜÜSI- JA PROOVIVÕTUSÜSTEEM

1. GAASILISTE JA TAHKETE HEITMETE PROOVIVÕTUSÜSTEEMID

Joonise nr | Kirjeldus |

2 | Toore heitgaasi analüüsisüsteem |

3 | Lahjendatud heitgaasi analüüsisüsteem |

4 | Osavool, isokineetiline vool, imiventilaatori juhtimine, osaline proovivõtt |

5 | Osavool, isokineetiline vool, suruventilaatori juhtimine, osaline proovivõtt |

6 | Osavool, CO2 või NOx juhtimine, osaline proovivõtt |

7 | Osavool, CO2 või süsiniku tasakaal, täielik proovivõtt |

8 | Osavool, ühekordne Venturi toruga ja kontsentratsiooni mõõtmine, osaline proovivõtt |

9 | Osavool, kahekordne Venturi toruga või düüsiga ja kontsentratsiooni mõõtmine, osaline proovivõtt |

10 | Osavool, mitmetorujaotus ja kontsentratsiooni mõõtmine, osaline proovivõtt |

11 | Osavool, voolu juhtimine, täielik proovivõtt |

12 | Osavool, voolu juhtimine, osaline proovivõtt |

13 | Täisvool, mahtpump või kriitilise voolu Venturi toru, osaline proovivõtt |

14 | Tahkete heitmete proovivõtusüsteem |

15 | Täisvoolusüsteemi lahjendussüsteem |

1.1. Gaasiliste heitmete kindlaksmääramine

Punktis 1.1.1 ning joonistel 2 ja 3 on esitatud soovitatavate proovivõtu- ja analüüsisüsteemide üksikasjalik kirjeldused. Erinevate konfiguratsioonidega on võimalik saavutada samaväärseid tulemusi, mistõttu täpne vastavus kõnealustele joonistele ei ole vajalik. Lisateabe saamiseks ja alamsüsteemide töö koordineerimiseks on lubatud kasutada selliseid lisaseadmeid nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse tagamiseks mittevajalikud komponendid võib ära jätta, kui seda tehakse hea inseneritava kohaselt.

1.1.1. Gaasilised heitmekomponendid CO, CO2, HC, NOx

Toore või lahjendatud heitgaasi gaasiliste heitmete määramise analüüsisüsteemi kirjeldus põhineb järgmiste seadmete kasutamisel:

- HFID analüsaator süsivesinike mõõtmiseks,

- NDIR analüsaatorid süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi mõõtmiseks,

- HCLD või samaväärne analüsaator lämmastikoksiidi mõõtmiseks.

Toore heitgaasi korral (joonis 2) saab kõigi koostisosade proovi võtta ühe või kahe lähestikku asetseva proovivõtturiga, jagades selle sisemiselt erinevate analüsaatorite vahel. Tuleb hoolikalt jälgida, et analüüsisüsteemi üheski faasis ei esineks heitgaasi koostisosade (kaasa arvatud vesi ja väävelhape) kondenseerumist.

Lahjendatud heitgaasi korral (joonis 3) võetakse süsivesinike proov muu proovivõtturiga kui teiste komponentide proovide võtmiseks kasutatavad. Tuleb hoolikalt jälgida, et analüüsisüsteemi üheski faasis ei esineks heitgaasi koostisosade (kaasa arvatud vesi ja väävelhape) kondenseerumist.

+++++ TIFF +++++

Joonis 2Analüüsisüsteemi skeem CO, NOx ja HC määramiseks heitgaasis

+++++ TIFF +++++

Joonis 3Analüüsisüsteemi skeem CO, CO2, NOx ja HC määramiseks lahjendatud heitgaasis

Kirjeldused – joonised 2 ja 3

Üldnõue:

Kõik gaasi proovivõtuteel olevad osad tuleb hoida vastava süsteemi jaoks ettenähtud temperatuuril.

- Toore heitgaasi proovivõttur SP1 (ainult joonis 2)

Soovitatav on sirge, roostevabast terasest, otsast suletud, mitme avaga proovivõttur. Siseläbimõõt ei tohi olla suurem proovivõtutoru siseläbimõõdust. Proovivõtturi seinte paksus ei tohi olla üle 1 mm. Proovivõtturi kolmel eri radiaaltasandil peab olema vähemalt kolm ava, mille suurus võimaldab proovi võtta ligikaudu samast voolust. Proovivõttur peab katma vähemalt 80 % väljalasketoru läbimõõdust.

- Lahjendatud heitgaasi HC proovivõttur SP2 (ainult joonis 3)

Proovivõttur peab:

- moodustama süsivesiniku proovivõtutoru (HSL3) esimese 254–762 mm pikkuse osa,

- olema vähemalt 5 mm siseläbimõõduga,

- olema paigaldatud lahjendustunneli DT (jagu 1.2.1.2) punkti, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud (heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise punktist ligikaudu tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele allavoolu),

- asetsema piisavalt kaugel (radiaalselt) muudest proovivõtturitest ja tunneli seinast, et seda ei mõjutaks pöörisvoolud või keerised,

- olema kuumutatud nii, et gaasivoo temperatuur oleks proovivõtturi väljalaskeava juures 463 K (190 °C) ± 10 K.

- Lahjendatud heitgaasi CO, CO2, NOx proovivõttur SP3 (ainult joonis 3)

Proovivõttur peab:

- asetsema SP2ga samas tasapinnas,

- asetsema piisavalt kaugel (radiaalselt) muudest proovivõtturitest ja tunneli seinast, et seda ei mõjutaks pöörisvoolud või keerised,

- olema kuumutatud ja isoleeritud kogu pikkuses, nii et miinimumtemperatuur oleks vee kondenseerumise vältimiseks 328 K (55 °C).

- kuumutatav proovivõtutoru HSL1

Proovivõtutorust võetakse proovigaas ühe proovivõtturi abil jaotuspunktile (jaotuspunktidele) ja HC analüsaatorile.

Proovivõtutoru peab:

- olema minimaalselt 5 mm ja maksimaalselt 13,5 mm siseläbimõõduga,

- olema valmistatud roostevabast terasest või polütetrafluoroetüleenist (PTFE),

- olema seina temperatuuriga 463 K (190 °C) ± 10 K, mõõdetuna igas eraldi reguleeritavas kuumutatavas osas, kui heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on 463 K (190 °C) või madalam,

- olema seina temperatuuriga üle 453 K (180 °C), kui heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on üle 463 K (190 °C),

- hoidma gaasi temperatuuri nii, et see oleks vahetult kuumutatava filtri F2 ja HFID ees 463 K (190 °C) ± 10 K.

- Kuumutatav NOx proovivõtutoru HSL2

Proovivõtutoru peab:

- olema seina temperatuuriga vahemikus 328–473 K (55–200 °C) kuni konverterini, kui kasutatakse jahutuspaaki, ning kuni analüsaatorini, kui jahutuspaaki ei kasutata,

- olema valmistatud roostevabast terasest või polütetrafluoroetüleenist (PTFE).

Proovivõtutorustikku tuleb kuumutada ainult vee ja väävelhappe kondenseerumise vältimiseks, mistõttu proovivõtutorustiku temperatuur sõltub kütuse väävlisisaldusest.

- CO (CO2) proovivõtutoru SL

Toru peab olema valmistatud polütetrafluoroetüleenist (PTFE) või roostevabast terasest. See võib olla kuumutatav või mitte.

- Taustsaasteainete proovivõtukott (valikuline, ainult joonis 3)

Taustkontsentratsioonide mõõtmiseks.

- Taustsaasteainete proovivõtukott (valikuline, joonis 3, ainult CO ja CO2)

Heidete kontsentratsioonide mõõtmiseks.

- Kuumutatav eelfilter F1 (valikuline)

Temperatuur sama HSL1ga.

- Kuumutatav filter F2

Filter eraldab enne analüsaatorit proovigaasist mis tahes tahked osakesed. Temperatuur sama HSL1ga. Filtri asendamine toimub vastavalt vajadusele.

- Kuumutatav proovivõtupump P

Pumpa kuumutatakse HSL1 temperatuurini.

- HC

Kuumleekionisatsioondetektor (HFID) süsivesinike kindlaksmääramiseks. Temperatuur hoitakse vahemikus 453–473 K (180–200 °C).

- CO, CO2

NDIR analüsaatorid süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi mõõtmiseks.

- NO2

(H)CLD analüsaator lämmastikoksiidide mõõtmiseks. HCLD kasutamisel tuleb selle temperatuur hoida vahemikus 328–473 K (55–200 °C).

- konverter C

Konverterit kasutatakse NO2 katalüütiliseks redutseerimiseks NOks enne analüüsi CLD või HCLD analüsaatorites.

- Jahutusvann B

Heitgaasiproovis sisalduva vee jahutamiseks ja kondenseerimiseks. Vanni temperatuur tuleb jää või jahutussüsteemi abil hoida vahemikus 273–277 K (0–4 °C). Vann ei ole kohustuslik juhul, kui analüsaatoris ei teki veeaurust põhjustatud häireid, nagu on määratletud III lisa 2. liite punktides 1.9.1 ja 1.9.2.

Vee eemaldamiseks proovigaasist ei ole lubatud kasutada keemilisi kuivatusaineid.

- Temperatuuriandurid T1, T2, T3

Gaasivoo temperatuuri jälgimiseks.

- Temperauuriandur T4

NO2-NO konverteri temperatuur.

- Temperatuuriandur T5

Jahutuspaagi temperatuuri jälgimiseks.

- Manomeetrid G1, G2, G3

Rõhu mõõtmiseks proovivõtutorudes.

- Rõhuregulaatorid R1, R2

Vastavalt HFID analüsaatori õhu ja kütuse rõhu reguleerimiseks.

- Rõhuregulaatorid R3, R4, R5

Proovivõtutorude rõhu ning analüsaatoritesse suunatud voolu rõhu reguleerimiseks.

- Voolumõõturid FL1, FL2, FL3

Gaasiproovi möödavoolu jälgimiseks.

- Voolumõõturid FL4 – FL7 (valikuline)

Analüsaatoreid läbiva vooluhulga mõõtmiseks.

- Ümberlülitusventiilid V1 – V6

Proovigaasi-, võrdlusgaasi- või nullgaasivoolu analüsaatorisse juhtimise valimiseks sobivad ventiilid.

- Solenoidventiilid V7, V8

NO2-NO konverteri möödavoolu seadmiseks.

- Nõelklapp V9

NO2 - NO konverterit läbiva voolu ja möödavoolu tasakaalustamiseks.

- Nõelklapid V10, V11

Analüsaatoritesse suunatud voolude reguleerimiseks.

- Hoobklapp V12, V13

Vanni B tühjendamiseks kondensaadist.

- Ümberlülitusventiil V14

Proovivõtukoti või taustsaasteainete proovivõtukoti valimiseks.

1.2. Tahkete heitmete kindlaksmääramine

Punktides 1.2.1 ja 1.2.2 ning joonistel 4–15 on esitatud soovitatavate lahjendus- ja proovivõtusüsteemide üksikasjalik kirjeldus. Erinevate konfiguratsioonidega on võimalik saavutada samaväärseid tulemusi, mistõttu täpne vastavus kõnealustele joonistele ei ole vajalik. Lisateabe saamiseks ja koostesüsteemide töötamise kooskõlastamiseks on lubatud kasutada selliseid lisaseadmeid nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks mittevajalikud komponendid võib ära jätta, kui seda tehakse hea inseneritava kohaselt.

1.2.1. Lahjendussüsteem

1.2.1.1. Osavoolu lahjendussüsteem (joonised 4–12) [1]

Heitgaasivoo osalisel lahjendamisel põhineva lahjendussüsteemi kirjeldus. Heitgaasivoo jaotamise ja sellele järgneva lahjendusprotsessi võib teostada eri tüüpi lahjendussüsteemide abil. Tahkete heitmete järgnevaks kogumiseks võib kogu lahjendatud heitgaasi või ainult osa lahjendatud heitgaasist juhtida tahkete heitmete kogumissüsteemi (jagu 1.2.2, joonis 14). Esimest meetodit nimetatakse täisproovivõtuks ning teist meetodit osaproovivõtuks.

Lahjendusastme arvutamine sõltub kasutatava süsteemi tüübist. Soovitatavad on järgmised süsteemitüübid:

- isokineetilised süsteemid (joonised 4 ja 5)

Kõnealustes süsteemides seatakse ülekandetorusse voolav gaasivoog kiiruse ja/või rõhu osas vastavusse heitgaasi koguvooluga ning seetõttu peab heitgaasvool proovivõtturi juures olema häireteta ja ühtlane. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt resonaatorit ning sirget juurdevoolutoru proovivõtupunktist ülesvoolu. Jaotussuhe arvutatakse seejärel kergesti mõõdetavate väärtuste põhjal, milleks on näiteks torude läbimõõdud. Tuleb märkida, et isokineesi kasutatakse ainult voolutingimuste kohandamisel, mitte suuruselise jaotuse kohandamisel. Viimane ei ole tavaliselt vajalik, sest tahked osakesed on küllalt väikesed, et gaasivooluga kaasa liikuda,

- reguleeritava vooluga süsteemid koos kontsentratsiooni mõõtmisega (joonised 6-10)

Kõnealustes süsteemides võetakse proov heitgaasi põhivoost lahjendusõhu voo ja kogu lahjendatud heitgaasivoo reguleerimise teel. Lahjendusaste määratakse märgistusgaaside, näiteks mootori heitgaasis tavaliselt sisalduvate CO2 või NOx kontsentratsioonide alusel. Mõõdetakse kontsentratsioonid lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus, kusjuures kontsentratsiooni toores heitgaasis võib mõõta kas otseselt või määrata kütusevoolust süsiniku tasakaalu võrrandi abil, kui kütuse koostis on teada. Süsteeme saab juhtida arvutatud lahjendusastme abil (joonised 6 ja 7) või ülekandetorusse siseneva voolu abil (joonised 8, 9 ja 10).

- reguleeritava vooluga süsteemid koos vooluhulga mõõtmisega (joonised 11 ja 12)

Kõnealustes süsteemides võetakse proov heitgaasi põhivoost lahjendusõhu voolu ja kogu lahjendatud heitgaasivoolu reguleerimise teel. Lahjendusaste määratakse kahe vooluhulga erinevuse põhjal. Voolumõõturid peavad olema üksteise suhtes täpselt kalibreeritud, sest nende kahe voolu suhteline suurus võib suurte lahjendusastmete juures põhjustada olulisi vigu. Voolu saab kergesti reguleerida, kui lahjendatud heitgaasi vooluhulk hoitakse konstantsena ning muudetakse vastavalt vajadusele lahjendusõhu vooluhulka.

Osavoolu lahjendussüsteemide eeliste ärakasutamiseks tuleb pöörata tähelepanu võimalikele probleemidele seoses tahkete heitmete kaoga ülekandetorus, mootori heitgaasist võetava proovi esindavuse tagamisele ning jaotussuhte kindlaksmääramisele.

Kirjeldatud süsteemide puhul pööratakse tähelepanu kõnealustele kriitilistele valdkondadele.

+++++ TIFF +++++

Joonis 4Osavoolu lahjendussüsteem isokineetilise proovivõtturiga ja osaproovivõtuga (SB-juhtimine)

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu isokineetilise proovivõtturi ISP abil. Heitgaasitoru ja proovivõtturi sisselaskeava vahelist heitgaasi rõhkude vahet mõõdetakse rõhuanduri DPT abil. Saadud signaal edastatakse vooluregulaatorisse FC1, mis reguleerib imipuhurit SB nii, et rõhkude vahe proovivõtturi otsa juures on püsivalt null. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning väljalasketoru ISP ja ülekandetoru TT läbib püsiva suurusega (jaotatud) heitgaasivoolu osa. Jaotussuhe leitakse EP ja ISP ristlõikepindalade alusel. Lahjendusõhu vooluhulka mõõdetakse voolumõõturiga FM1. Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhu vooluhulga ja jaotussuhte alusel.

+++++ TIFF +++++

Joonis 5Osavoolu lahjendussüsteem isokineetilise proovivõtturiga ja osalise proovivõtuga (PB-juhtimine)

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu isokineetilise proovivõtturi ISP abil. Heitgaasitoru ja proovivõtturi sisselaskeava vahelist heitgaasi rõhkude vahet mõõdetakse rõhuanduri DPT abil. Saadud signaal edastatakse vooluregulaatorisse FC1, mis reguleerib suruventilaatorit PB nii, et rõhkude erinevus proovivõtturi otsa juures on püsivalt null. Selleks võetakse väike osa lahjendusõhust, mille vooluhulk on juba kindlaks määratud voolumõõturi FM1 abil, ning juhitakse see pneumaatilise düüsi abil ülekandetorusse TT. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning väljalasketoru ISP ja ülekandetoru TT läbib püsiva suurusega (jaotatud) heitgaasivoolu osa. Jaotussuhe leitakse EP ja ISP ristlõikepindalade alusel. Lahjendusõhk imetakse läbi DT imipuhuri SB abil ning FM1 abil mõõdetakse vooluhulk DT sisselaskeava juures. Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhu vooluhulga ja jaotussuhte alusel.

+++++ TIFF +++++

Joonis 6Osavoolu lahjendussüsteem CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmisega ja osalise proovivõtuga

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT läbi proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse nii toores ja lahjendatud heitgaasis kui ka lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori(te) EGA abil. Signaalid edastatakse vooluregulaatorisse FC2, mis reguleerib kas ülelaadekompressorit PB või imipuhurit SB, et säiliks soovitud heitgaasi jaotus ja lahjendusaste DTs. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonide põhjal toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus.

+++++ TIFF +++++

Joonis 7Osavoolu lahjendussüsteem, CO2 kontsentratsiooni mõõtmine, süsiniku tasakaal ja täielik proovivõtt

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT läbi proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT. CO2 kontsentratsioonid mõõdetakse lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori(te) EGA abil. CO2 ja kütusevoolu GFUEL signaalid edastatakse kas vooluregulaatorisse FC2 või tahkete heitmete proovivõtusüsteemi vooluregulaatorisse FC3 (joonis 14). FC2 reguleerib suruventilaatorit PB ning FC3 reguleerib tahkete heitmete proovivõtusüsteemi (joonis 14), reguleerides süsteemi sisse- ja väljavoolu nii, et säiliks soovitud heitgaasijaotus ja lahjendusaste lahjendustunnelis DT. Lahjendusaste arvutatakse CO2 kontsentratsioonide ja GFUEL väärtuste põhjal süsiniku tasakaalu eeldusel.

+++++ TIFF +++++

Joonis 8Osavoolu lahjendussüsteem ühe Venturi toruga, kontsentratsiooni mõõtmine ja osaline proovivõtt

Toores heitgaas juhitakse venturiga VN lahjendustunnelis DT tekitatud negatiivse rõhu tõttu proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT. Gaasi vooluhulk läbi TT oleneb impulsivahetusest Venturi alas ning on seetõttu mõjutatud gaasi absoluutsest temperatuurist TT väljalaskeava juures. Sellest tulenevalt ei ole heitgaasijaotus tunneli antud vooluhulga korral konstantne ning lahjendusaste on madalal koormusel veidi väiksem kui suurel koormusel. Märgistusgaasi kontsentratsioonid (CO2 või NOx) mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori(te) EGA abil ning lahjendusaste arvutatakse selliselt mõõdetud väärtustest.

+++++ TIFF +++++

Joonis 9Osavoolu lahjendussüsteem kahe Venturi toruga või kahe düüsiga, kontsentratsiooni mõõtmine ja osaline proovivõtt

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu düüside või Venturi torude kogumit sisaldava voolujaoturi abil. Esimene (FD1) asub EPs, teine (FD2) asub TTs. Peale selle on vaja kasutada kahte rõhureguleerimisventiili (PCV1 ja PCV2), mis EP vasturõhu ja DT rõhu reguleerimisega säilitavad konstantse heitgaasijaotuse. PCV1 asub EPs väljalasketorust SP allavoolu, PCV2 asub ülelaadekompressori PB ja DT vahel. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori(te) EGA abil. Need on vajalikud heitgaasijaotuse kontrollimiseks ning neid saab kasutada PCV1 ja PCV2 reguleerimiseks, et juhtida täpselt jaotust. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonide alusel.

+++++ TIFF +++++

Joonis 10Osavoolu lahjendussüsteem mitme jaotustoruga, kontsentratsiooni mõõtmine ja osaline proovivõtt

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu voolujaoturi FD3 abil, mis koosneb mitmest väljalasketorusse EP paigaldatud samade mõõtmetega (läbimõõt, pikkus ja painderaadius) torust. Ühte kõnealustest torudest läbiv heitgaas juhitakse lahjendustunnelisse DT ning ülejäänud torusid läbiv heitgaas liigub läbi niisutuskambri DC. Seega määrab heitgaasi jaotuse torude üldarv. Ühtlase jaotuse juhtimiseks on vaja, et rõhkude erinevus niisutuskambri DC ja ülekandetoru TT väljalaskeava vahel võrduks nulliga ning seda mõõdetakse rõhuerinevuse anduriga DPT. Nulliga võrduv rõhuerinevus saavutatakse värske õhu suunamisega lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT väljalaskeava juures. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori(te) EGA abil. Need on vajalikud heitgaasijaotuse kontrollimiseks ning neid saab jaotamise täpse juhtimise eesmärgil kasutada sisselaskeõhu vooluhulga reguleerimiseks. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonide alusel.

+++++ TIFF +++++

Joonis 11Osavoolu lahjendussüsteem voolu reguleerimisega ja täieliku proovivõtuga

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT läbi proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT. Tunnelit läbiva voolu koguhulka reguleeritakse vooluregulaatori FC3 ning tahkete heitmete proovivõtusüsteemi proovivõtupumbaga P abil (joonis 16).

Lahjendusõhu vooluhulka reguleeritakse vooluregulaatoriga FC2, mis võib soovitava heitgaasijaotuse käsusignaalidena kasutada väärtuseid GEXHW, GAIRW või GFUEL. Proovigaasi vool lahjendustunnelisse DT on koguvooluhulga ja lahjendusõhu vooluhulga vahe. Lahjendusõhu vooluhulka mõõdetakse voolumõõturiga FM1, koguvooluhulka tahkete heitmete proovivõtusüsteemi voolumõõturiga FM3 (joonis 14). Lahjendusaste arvutatakse nende kahe vooluhulga alusel.

+++++ TIFF +++++

Joonis 12Osavoolu lahjendussüsteem voolu reguleerimisega ja osalise proovivõtuga

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT läbi proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT. Heitgaasivoolu jaotamist ja lahjendustunnelise DT suunduvat voolu reguleeritakse vooluregulaatori FC2 abil, mis korrigeerib vastavalt ülelaadekompressori PB ja imipuhuri SB vooluhulki (või kiirusi). See on võimalik, sest tahkete heitmete proovivõtusüsteemi abil võetud proovigaas juhitakse tagasi lahjendustunnelisse DT. Vooluregulaatori FC2 käsusignaalidena võib kasutada GEXHW, GAIRW või GFUEL väärtusi. Lahjendusõhu vooluhulka mõõdetakse voolumõõturiga FM1, koguvooluhulka voolumõõturiga FM2. Lahjendusaste arvutatakse nende kahe vooluhulga alusel.

Kirjeldus – joonised 4–12

- Väljalasketoru EP

Väljalasketoru võib olla isoleeritud. Väljalasketoru termilise inertsi vähendamiseks peaks toru paksuse ja läbimõõdu suhe olema soovitatavalt 0,015 või väiksem. Elastsete osade kasutamisel peab nende pikkuse ja läbimõõdu suhe olema 12 või väiksem. Inertsiaalse sadestumise vältimiseks tehakse paindeid võimalikult vähe. Kui süsteemi kuulub katseseadme summuti, võib ka selle isoleerida.

Isokineetilise süsteemi väljalasketorul ei tohi olla põlviseid, paindeid ega järske läbimõõdu muutusi vähemalt toru kuuekordsele läbimõõdule vastavas pikkuses ülesvoolu ning toru kolmekordsele läbimõõdule vastavas pikkuses allavoolu, mõõdetuna proovivõtturi otsast. Gaasivoolu kiirus proovivõtupiirkonnas peab olema üle 10 m/sek, välja arvatud tühikäigu pöörlemissagedusel. Heitgaasi rõhumuutuste keskmine hälve ei tohi olla üle ± 500 Pa. Rõhumuutuste vähendamine mis tahes muul viisil kui kere-tüüpi heitgaasisüsteemi (sealhulgas summuti ja järeltöötlusseadis) kasutamisega, ei tohi muuta mootori jõudlust ega põhjustada tahkete heitmete sadestumist.

Isokineetilise proovivõtturita süsteemides soovitatakse kasutada sirget toru selle kuuekordsele läbimõõdule vastava pikkusega ülesvoolu ja kolmekordsele läbimõõdule vastava pikkusega allavoolu mõõdetuna proovivõtturi otsast.

- Proovivõttur SP (joonised 6–12)

Siseläbimõõt peab olema vähemalt 4 mm. Väljalasketoru ja proovivõtturi läbimõõtude suhe peab olema vähemalt 4. Proovivõttur on väljalasketoru keskteljel asuv avatud toru avaga ülesvoolu või mitme avaga proovivõttur vastavalt SP1 kirjeldusele jaos 1.1.1.

- Isokineetiline proovivõttur ISP (joonised 4 ja 5)

Isokineetiline proovivõttur peab olema paigaldatud väljalasketoru keskteljele avaga ülesvoolu kohas, kus on EP kirjeldusele vastavad voolutingimused, ning selle ehitus peab võimaldama võtta proportsionaalset toore heitgaasi proovi. Siseläbimõõt peab olema vähemalt 12 mm.

Heitgaasi isokineetilisel jaotamisel on vaja juhtimissüsteemi, mis säilitab nulliga võrduva rõhuerinevuse EP ja ISP vahel. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning ISPd läbiv massivool on heitgaasivoolu püsiva suurusega osa. Proovivõttur ISP tuleb ühendada rõhuerinevusanduriga. Väljalasketoru EP ja proovivõtturi ISP nulliga võrduva rõhuerinevuse saavutamiseks vajalikku reguleerimist teostatakse ventilaatori kiiruse reguleerimisega või vooluregulaatori abil.

- Voolujaoturid FD1, FD2 (joonis 9)

Proportsionaalse heitgaasiproovi saamiseks paigaldatakse väljalasketorusse EP ja ülekandetorusse TT vastavalt Venturi torude või düüside kogum. EP ja DT rõhkude reguleerimisega juhitaval proportsionaalsel jaotamisel on vaja kahte rõhureguleerimisventiili PCV1 ja PCV 2 sisaldavat juhtsüsteemi.

- Voolujaotur FD3 (joonis 10)

Toorest heitgaasist proportsionaalse proovi saamiseks paigaldatakse väljalasketorusse EP torustik (mitmetoruline seadis). Üks torudest juhib heitgaasi lahjendustunnelisse DT ning teiste torude kaudu liigub heitgaas niisutuskambrisse DC. Torud peavad olema samade mõõtmetega (läbimõõt, pikkus, painderaadius), nii et heitgaasi jaotumine sõltub torude üldarvust. Proportsionaalseks jaotamiseks on vaja juhtimissüsteemi, mis hoiab torude niisutuskambris DC olevate väljalaskeavade ja ülekandetoru TT väljalaskeava vahelise rõhuerinevuse püsivalt nullina. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja voolujaoturis FD3 võrdelised ning ülekandetoru TT läbiv vool moodustab heitgaasivoolust püsiva suurusega osa. Kõnealused kaks punkti peavad olema ühendatud rõhuerinevusanduriga DPT. Nulliga võrduv rõhuerinevus saavutatakse vooluregulaatori FC1 abil.

- Heitgaasianalüsaator EGA (joonised 6–10)

Kasutada võib CO2 või NOx analüsaatoreid (süsiniku tasakaalu meetodil kasutatakse ainult CO2 analüsaatorit). Analüsaatorid kalibreeritakse nagu gaasiliste heitmete mõõtmiseks ettenähtud analüsaatorid. Kontsentratsioonierinevuste määramisel võib kasutada ühte või mitut analüsaatorit.

Mõõtesüsteemide täpsused peavad olema sellised, et GEDFW, i täpsus oleks vahemikus ± 4 %.

- Ülekandetoru TT (joonised 4–12)

Tahkete heitmete proovivõtu ülekandetoru peab olema:

- võimalikult lühike, mitte pikem kui 5 meetrit,

- proovivõtturi läbimõõduga võrdse või suurema, kuid mitte üle 25 mm läbimõõduga,

- väljalaskeavaga lahjendustunneli keskteljel ning suunatud allavoolu.

Ühe meetri pikkune või lühem toru tuleb isoleerida materjaliga, mille maksimaalne soojusjuhtivus on 0,05 W/(m . K) ning isolatsioonikihi paksus vastab proovivõtturi läbimõõdule. Toru pikkusega üle ühe meetri tuleb isoleerida ning hoida selle seinatemperatuur kuumutamisega vähemalt 523 K (250 °C).

Teise võimalusena võib ülekandetoru seina nõutavad temperatuurid kindlaks määrata standardsete soojusülekande arvutustega.

- Rõhuerinevusandur DPT (joonised 4, 5 ja 10)

Rõhuerinevusanduri mõõtepiirkond peab olema ± 500 Pa või väiksem.

- Vooluregulaator FC1 (joonised 4, 5 ja 10)

Isokineetilistes süsteemides (joonised 4 ja 5) on väljalasketoru EP ja proovivõtturi ISP vahelise nulliga võrduva rõhuerinevuse säilitamiseks vajalik kasutada vooluregulaatorit. Reguleerimine võib toimuda järgmiselt:

a) reguleeritakse imiventilaatori (SB) kiirust või vooluhulka ning suruventilaatori (PB) kiirus hoitakse konstantsena kõigis katserežiimides (joonis 4) või

b) imiventilaator (SB) seatakse lahjendatud heitgaasi konstantsele massvooluhulgale ning reguleeritakse suruventilaatori (PB) vooluhulka ning seega heitgaasiproovi vooluhulka ülekandetoru (TT) otsapiirkonnas (joonis 5).

Rõhu reguleerimisega süsteemi korral ei tohi juhtkontuuri jääkviga olla üle ± 3 Pa. Rõhumuutused lahjendustunnelis ei tohi ületada keskmiselt ± 250 Pa.

Mitmetorulise süsteemi korral (joonis 10) on vaja vooluregulaatorit heitgaasi proportsionaalseks jaotamiseks, et hoida torustiku väljalaskeava ja TT väljalaskeava vaheline rõhuerinevus nullis. Reguleerimist saab teha ülekandetoru TT väljalaskeava juures lahjendustunnelisse DT suunatava õhu vooluhulga juhtimisega.

- Rõhureguleerimisventiilid PCV1, PCV2 (joonis 9)

Kahe Venturi toruga/kahe düüsiga süsteemis on voolu proportsionaalseks jaotamiseks vaja kahte rõhureguleerimisventiili, mis reguleerivad väljalasketoru EP vasturõhku ja rõhku lahjendustunnelis DT. Ventiilid peavad asuma väljalasketorus EP oleva proovivõtturi suhtes allavoolu ning ülelaadekompressori PB ja lahjendustunneli DT vahel.

- Niisutuskamber DC (joonis 10)

Niisutuskamber paigaldatakse mitmetorulise seadise väljalaskeava juurde rõhumuutuste vähendamiseks väljalasketorus EP.

- Venturi toru VN (joonis 8)

Venturi toru paigaldatakse lahjendustunnelisse DT negatiivse rõhu tekitamiseks ülekandetoru TT väljalaskeava piirkonnas. Lahendustunnelit TT läbiva gaasi voolukiirus määratakse kindlaks impulsivahetuse teel Venturi alas ning see on põhimõtteliselt proportsionaalne ülelaadekompressori PB vooluhulgaga, mis tagab konstantse lahjendusastme. Kuna impulsivahetused mõjutavad temperatuur ülekandetoru TT väljalaskeava juures ja rõhuerinevus EP ja DT vahel, siis on tegelik lahjendusaste väikesel koormusel veidi väiksem kui suurel koormusel.

- Vooluregulaator FC2 (joonised 6, 7, 11 ja 12, valikuline)

Vooluregulaatorit võib kasutada ülelaadekompressori PB ja/või imipuhuri SB vooluhulga reguleerimiseks. Vooluregulaator võib olla ühendatud heitgaasi või kütuse vooluhulga signaaliga ja/või CO2 või NOx erinevussignaaliga.

Suruõhuvarustuse korral (joonis 11) reguleerib FC2 otseselt õhu vooluhulka.

- Voolumõõtur FM1 (joonised 6, 7, 11 ja 12)

Gaasimõõtur või muu voolumõõtmisvahend lahjendusõhu vooluhulga mõõtmiseks. FM1 kasutamine on valikuline juhul, kui suruventilaator PB on kalibreeritud vooluhulga mõõtmiseks.

- Voolumõõtur FM2 (joonis 12)

Gaasimõõtur või muu voolumõõtmisvahend lahjendatud heitgaasi vooluhulga mõõtmiseks. FM2 kasutamine on valikuline juhul, kui imiventilaator SB on kalibreeritud vooluhulga mõõtmiseks.

- Suruventilaator PB (joonised 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 12)

Lahjendusõhu vooluhulga juhtimiseks võib suruventilaator PB olla ühendatud vooluregulaatoritega FC1 või FC2. PB ei ole vajalik pöördklappsulguri kasutamise korral. Kui suruventilaator PB on kalibreeritud, võib seda kasutada lahjendusõhu vooluhulga mõõtmisel.

- Imiventilaator SB (joonised 4, 5, 6, 9, 10 ja 12)

Kasutatakse ainult osavoo proovivõtusüsteemides. Kui imiventilaator SB on kalibreeritud, võib seda kasutada lahjendatud heitgaasi vooluhulga mõõtmisel.

- Lahjendusõhu filter DAF (joonised 4–12)

Taustsüsivesinike elimineerimiseks soovitatakse lahjendusõhku filtreerida ja juhtida läbi puusöe-gaasipuhasti. Lahjendusõhu temperatuur peab olema 298 K (25 °C) ± 5 K.

Tootja nõudmise korral võetakse lahjendusõhu proov tahkete heitmete taustnivoo määramiseks hea inseneritava kohaselt, mille saab seejärel lahutatada lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest.

- Tahkete heitmete proovivõttur PSP (joonised 4, 5, 6, 8, 9, 10 ja 12)

Proovivõttur on PTT eesmine osa ja

- see paigaldatakse avaga ülesvoolu lahjendustunneli DT keskteljel asuvasse kohta, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud, umbes tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise kohast allavoolu,

- peab olema vähemalt 12 mm siseläbimõõduga,

- võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini mitte üle 325 K (52 °C), tingimusel et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei ületa 325 K (52 °C),

- võib olla isoleeritud.

- Lahjendustunnel DT (joonised 4–12)

Lahjendustunnel:

- peab olema piisava pikkusega, et heitgaas ja lahjendusõhk saaksid turbulentse voolu korral täielikult seguneda,

- peab olema valmistatud roostevabast terasest ning:

- paksuse ja läbimõõdu suhe peab suurema kui 75 mm siseläbimõõduga lahjendustunnelitel olema 0,025 või väiksem,

- seina nimipaksus peab 75 mm või väiksema siseläbimõõduga lahjendustunnelitel olema mitte väiksem kui 1,5 mm,

- peab osaproovivõtusüsteemi korral olema vähemalt 75 mm läbimõõduga,

- soovitatav läbimõõt täisproovivõtusüsteemi korral on vähemalt 25 mm,

- seda võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini mitte üle 325 K (52 °C), tingimusel et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei ületa 325 K (52 °C),

- võib olla isoleeritud.

Mootori heitgaas peab olema korralikult lahjendusõhuga segunenud. Osaproovivõtusüsteemides kontrollitakse segunemiskvaliteeti pärast kasutuselevõtmist tunneli CO2-profiili abil töötava mootoriga (vähemalt neli võrdsete vahedega mõõtepunkti). Vajaduse korral võib kasutada segunemisdüüsi.

Märkus:

Kui lahjendustunnelit DT ümbritseva õhu temperatuur on alla 293 K (20 °C), tuleb kasutada ettevaatusabinõusid tahkete heitmete kadude vältimiseks sademena lahjendustunneli jahedatele seintele. Seetõttu soovitatakse tunnelit eespool nimetatud piirides kuumutada ja/või isoleerida.

Mootori suure koormuse korral võivad tunnelit jahutada sellised mitteagressiivsed vahendid nagu ringlusventilaator, tingimusel et jahutusaine temperatuur ei lange alla 293 K (20 °C).

- Soojusvaheti HE (joonised 9 ja 10)

Soojusvaheti peab olema piisava võimsusega, et imiventilaatori SB sisselaskeava juures püsiks katse keskmisele töötemperatuurile vastav temperatuur täpsusega ± 11 K.

1.2.1.2. Täisvoolu lahjendussüsteem (joonis 13)

Kirjeldatud on lahjendussüsteemi, mis põhineb kogu heitgaasivoolu lahjendamisel ning mille korral kasutatakse püsimahuproovivõttu (CVS). Mõõdetakse heitgaasi ja lahjendusõhu segu üldmahtu. Võib kasutada kas PDP- või CFV- või SSV-süsteemi.

Järgnevaks tahkete heitmete kogumiseks juhitakse lahjendatud heitgaasi proov tahkete heitmete proovivõtusüsteemi (jagu 1.2.2, joonised 14 ja 15). Kui seda tehakse vahetult, siis nimetatakse lahjendust üheastmeliseks lahjenduseks. Kui proovi lahjendatakse veel kord teises lahjendustunnelis, siis nimetatakse lahjendust kaheastmeliseks lahjenduseks. See on kasulik juhul, kui filtri pinna temperatuurinõudeid ei ole võimalik üheastmelise lahjendusega täita. Kuigi see on osaliselt lahjendussüsteem, kirjeldatakse kaheastmelist lahjendussüsteemi jaos 1.2.2 (joonis 15) tahkete heitmete proovivõtusüsteemi modifikatsioonina, sest enamik selle koostisosadest on samad kui tavalises tahkete heitmete proovivõtusüsteemis.

Täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelis võib kindlaks määrata ka gaasilisi heitmeid. Seetõttu on gaasiliste komponentide proovivõttureid kujutatud joonisel 13, kuid kirjelduste loend neid ei sisalda. Vastavaid nõudeid kirjeldatakse jaos 1.1.1.

Kirjeldused (joonis 13)

- Väljalasketoru EP

Väljalasketoru pikkus mootori väljalaskekollektori otsast, turboülelaaduri väljalaskest või järeltöötlusseadisest kuni lahjendustunnelini ei tohi ületada 10 m. Kui süsteemi pikkus ületab 4 m, tuleb kogu 4 meetrit ületav torustik isoleerida, välja arvatud torustikusisene tahmamõõtur, kui seda kasutatakse. Isolatsioonimaterjali paksus peab olema vähemalt 25 mm. Isolatsioonimaterjali soojusjuhtivus ei tohi olla suurem kui 0,1 W/(m . K), mõõdetuna temperatuuril 673 K (400 °C). Väljalasketoru termilise inertsi vähendamiseks peaks toru paksuse ja läbimõõdu suhe olema soovitatavalt 0,015 või väiksem. Elastsete osade kasutamisel peab nende pikkuse ja läbimõõdu suhe olema 12 või väiksem.

+++++ TIFF +++++

Joonis 13Täisvoolu lahjendussüsteem

Kogu toores heitgaas segatakse lahjendustunnelis DT lahjendusõhuga. Lahjendatud heitgaasi vooluhulka mõõdetakse kas mahtpumba PDP või kriitilise voolu Venturi toru CFV abil. Tahkete heitmete proportsionaalsel proovivõtul ja vooluhulga kindlaksmääramisel võib kasutada soojusvahetit HE või elektroonilist voolu kompenseerimise süsteemi EFC. Tahkete heitmete massi kindlaksmääramine toimub kogu lahjendatud heitgaasivoolu põhjal ning seepärast ei ole lahjendusastet vaja arvutada.

- Mahtpump PDP

PDP mõõdab kogu lahjendatud heitgaasi vooluhulka pumba pöörete arvu ja väljasurve alusel. Heitgaasisüsteemi vasturõhku ei tohi mahtpumba PDP või lahjendusõhu sisselaskesüsteemi abil kunstlikult alandada. CFV-süsteemi kasutamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama CFV-süsteemi kasutamiseta mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa mootori sama pöörlemissageduse ja koormuse korral.

Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, peab vahetult PDP ees mõõdetud gaasisegu temperatuur olema vahemikus ± 6 K katse keskmisest töötemperatuurist.

Voolu kompenseerimist võib kasutada ainult juhul, kui temperatuur mahtpumba PDP sisselaskeava juures ei ületa 323 K (50 °C).

- Kriitilise vooluga Venturi toru CFV

CFV mõõdab kogu lahjendatud heitgaasi vooluhulka voolukiiruse tõkestamise abil (kriitiline vool). CFV-süsteemi kasutamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama CFV ühenduseta mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa mootori sama pöörlemissageduse ja koormuse korral. Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, peab vahetult CFV ees mõõdetud gaasisegu temperatuur olema vahemikus ± 11 K katse keskmisest töötemperatuurist.

- Eelhelikiirusega Venturi toru SSV

SSV mõõdab kogu lahjendatud heitgaasi vooluhulka sisselaskerõhu, sisselasketemperatuuri ning SSV sisselaskeava ja kaela vahelise rõhulanguse funktsioonina. SSV-süsteemi kasutamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama SSV ühenduseta mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa mootori sama pöörlemissageduse ja koormuse korral. Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, peab vahetult SSV ees mõõdetud gaasisegu temperatuur olema vahemikus ± 11 K katse keskmisest töötemperatuurist.

- Soojusvaheti HE (valikuline EFC kasutamise korral)

Soojusvaheti peab olema piisava võimsusega, et hoida temperatuuri eespool nimetatud piirides.

- Elektrooniline voolu kompenseerimise süsteem EFC (valikuline HE kasutamise korral)

Kui temperatuur PDP, CFV või SSV sissevooluava juures ei püsi eespool nimetatud piirides, tuleb kasutusele võtta voolu kompenseerimise süsteem vooluhulga pidevaks mõõtmiseks ning proportsionaalse proovivõtu reguleerimiseks tahkete heitmete süsteemis. Selleks otstarbeks kasutatakse pidevalt mõõdetava vooluhulga signaale, et vastavalt korrigeerida proovigaasi voolu läbi tahkete heitmete proovivõtusüsteemi tahkete heitmete filtrite (joonised 14 ja 15).

- Lahjendustunnel DT

Lahjendustunnel:

- peab olema piisavalt väikese läbimõõduga, et tekiks heitgaasi ja lahjendusõhu täielikuks segunemiseks piisava pikkusega turbulentne vool (Reynoldsi arv üle 4000). Kasutada võib segunemisdüüsi,

- peab olema vähemalt 75 mm läbimõõduga,

- võib olla isoleeritud.

Mootori heitgaas juhitakse selle lahjendustunnelisse sisenemise kohast allavoolu, kus see põhjalikult seguneb.

Üheastmelise lahjenduse korral juhitakse lahjendustunnelist võetud proov tahkete heitmete proovivõtusüsteemi (jagu 1.2.2, joonis 14). PDP, CFV või SSV läbilaskevõime peab olema piisav, et hoida lahjendatud heitgaasi temperatuuri vahetult tahkete heitmete põhifiltri ees 325 K (52 °C) või madalamal.

Kaheastmelise lahjenduse korral juhitakse lahjendustunnelist võetud proov teise astme lahjendustunnelisse, kus seda täiendavalt lahjendatakse ning juhitakse seejärel läbi proovivõtufiltrite (jagu 1.2.2, joonis 15). PDP, CFV või SSV läbilaskevõime peab olema piisav, et hoida lahjendatud heitgaasivoo temperatuuri lahjendustunneli DT proovivõtualas 464 K (191 °C) või madalamal. Teise astme lahjendussüsteem peab andma piisavalt teisest lahjendusõhku, et hoida kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasivoo temperatuuri vahetult tahkete heitmete põhifiltrit ees 325 K (52 °C) või madalamal.

- Lahjendusõhu filter DAF

Taustsüsivesinike elimineerimiseks soovitatakse lahjendusõhku filtreerida ja juhtida läbi puusöe-gaasipuhasti. Lahjendusõhu temperatuur peab olema 298 K (25 °C) ±5 K. Tootja nõudmise korral võetakse lahjendusõhu proov tahkete heitmete taustnivoo määramiseks hea inseneritava kohaselt, mille saab seejärel lahutatada lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest.

- Tahkete heitmete proovivõttur PSP

Proovivõttur moodustab tahkete heitmete ülekandetoru PTT eesmise osa ning:

- peab olema vähemalt 12 mm siseläbimõõduga,

- võib olla isoleeritud.

1.2.2. Tahkete heitmete proovivõtusüsteem (joonised 14 ja 15)

Tahkete heitmete proovivõtusüsteem on vajalik tahkete heitmete kogumiseks tahkete heitmete filtrisse. Täisproovivõtuga osavoolu lahjendussüsteemi korral, kus kogu lahjendatud heitgaasi proov juhitakse läbi filtrite, moodustavad lahjendussüsteem (jagu 1.2.1.1, joonised 7 ja 11) ja proovivõtusüsteem tavaliselt ühtse seadme. Osa- või täisproovivõtuga osavoolu lahjendussüsteemi korral, kus läbi filtrite juhitakse ainult teatav osa lahjendatud heitgaasi proovist, on lahjendussüsteem (punkt 1.2.1.1, joonised 4, 5, 6, 8, 9, 10 ja 12 ning punkt 1.2.1.2, joonis 13) ja proovivõtusüsteem tavaliselt erinevad seaded.

Käesolevas direktiivis käsitletakse täisvoolu lahjendussüsteemi kaheastmelist lahjendussüsteemi DDS (joonis 15) tavapärase tahkete heitmete proovivõtusüsteemi (nagu on kujutatud joonisel 14) modifikatsioonina. Kaheastmelises lahjendussüsteemis on olemas kõik tahkete heitmete proovivõtusüsteemi osad, nagu filtripesad ja proovivõtupump ning sellele lisaks mõned lahjendamisega seotud osad, nagu lahjendusõhuvarustus ja teise astme lahjendustunnel.

Mõjude vältimiseks juhtimiskontuuridele soovitatakse hoida proovivõtupump kogu katse ajal sisselülitatuna. Ühefiltrimeetodi korral tuleb proovivõtuvoolu juhtimiseks soovitud aegadel läbi proovivõtufiltrite kasutada möödavoolusüsteemi. Ümberlülitustest tulenevad häired juhtimiskontuurides tuleb minimeerida.

Kirjeldused – joonised 14 ja 15

- Tahkete heitmete proovivõttur PSP (joonised 14 ja 15)

Joonistel kujutatud tahkete heitmete proovivõttur moodustab tahkete heitmete ülekandetoru PTT eesmise osa. Proovivõttur:

- paigaldatakse avaga ülesvoolu lahjendustunneli kohta, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud, st lahjendussüsteemi lahjendustunneli DT keskteljel asuvasse kohta umbes tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise kohast allavoolu,

- peab olema vähemalt 12 mm siseläbimõõduga,

- võib olla isoleeritud.

+++++ TIFF +++++

Joonis 14Tahkete heitmete proovivõtusüsteem

Osa- või täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelist DT võetud lahjendatud heitgaasi proov juhitakse läbi tahkete heitmete proovivõtturi PSP ja tahkete heitmete ülekandetoru PTT proovivõtupumba P abil. Proovigaas läbib filtripesa(d) FH, milles on tahkete heitmete proovivõtufiltrid. Proovigaasi vooluhulka juhitakse vooluregulaatori FC3 abil. Elektroonilise voolu kompenseerimise süsteemi EFC (joonis 13) kasutamisel korral kasutatakse lahjendatud heitgaasi vooluhulka FC3e käsusignaalina.

+++++ TIFF +++++

Joonis 15Lahjendussüsteem (ainult täisvoolusüsteem)

Täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelist DT võetud lahjendatud heitgaasi proov juhitakse läbi tahkete heitmete proovivõtturi PSP ja tahkete heitmete ülekandetoru PTT teise astme lahjendustunnelisse SDT, kus see veel kord lahjendatakse. Seejärel juhitakse gaasiproov läbi tahkete heitmete proovivõtufiltreid sisaldava(te) filtripesa(de) FH. Lahjendusõhu vooluhulk on tavaliselt konstantne, sest proovigaasi vooluhulka juhib vooluregulaator FC3. Elektroonilise voolu kompenseerimise süsteemi EFC (joonis 13) kasutamisel korral kasutatakse kogu lahjendatud heitgaasi vooluhulka FC3e käsusignaalina.

- Tahkete heitmete ülekandetoru PTT (joonised 14 ja 15)

Tahkete heitmete ülekandetoru maksimaalne pikkus võib olla 1020 mm ning seda tuleb võimaluse korral alati lühendada.

Mõõtmed kehtivad:

- osaproovivõtuga osavoolu lahjendussüsteemi ja täisvoolu üheastmelise lahjendussüsteemi korral proovivõtturi tipust filtripesani,

- täisproovivõtuga osavoolu lahjendussüsteemi korral lahjendustunneli lõpust filtripesani,

- täisvoolu kaheastmelise lahjendussüsteemi korral proovivõtturi tipust teise astme lahjendustunnelini.

Ülekandetoru:

- võib olla isoleeritud.

- Teise astme lahjendustunnel SDT (joonis 15)

Teise astme lahjendustunneli minimaalne läbimõõt peaks olema 75 mm ning selle pikkus peaks võimaldama kaheastmelise lahjendusega proovigaasi korral vähemalt 0,25-sekundilist viibeaega. Põhifiltri pesa FH peab asuma SDT väljalaskeavast kuni 300 mm kaugusel.

Teise astme lahjendustunnel:

- võib olla isoleeritud.

- Filtripesa(d) FH (joonised 14 ja15)

Põhi- ja abifiltrite jaoks võib kasutada kas ühte filtripesa või eraldi pesasid. III lisa 1. liite jaos 1.5.1.3 ettenähtud nõuded peavad olema täidetud.

Filtripesa(sid):

- võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini 325 K (52 °C), tingimusel et õhu temperatuur ei ületa 325 K (52 °C),

- võib olla isoleeritud.

- Proovivõtupump P (joonised 14 ja 15)

Kui voolu ei korrigeerita FC3 abil, peab tahkete heitmete proovivõtupump peab asuma tunnelist piisavalt kaugel, et sissevoolava gaasi temperatuur püsiks konstantsena (± 3 K).

- Lahjendusõhu pump DP (joonis 15) (ainult täisvoolu kaheastmelise lahjenduse korral)

Lahjendusõhu pump peab paiknema nii, et teise astme lahjendusõhk siseneks temperatuuril 298 K (25 °C) ±5 K.

- Vooluregulaator FC3 (joonised 14 ja 15)

Vooluregulaatorit kasutatakse tahkete heitmete proovigaasi vooluhulga kompenseerimiseks proovivõtutee temperatuuri ja vasturõhu kõikumiste korral, kui muud vahendid ei ole kättesaadavad. Vooluregulaator on vajalik voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC (joonis 13) kasutamise korral.

- Voolumõõtur FM3 (joonised 14 ja 15) (tahkete heitmete proovigaasi vool)

Gaasimõõturid või vooluhulga mõõtmise vahendid peavad asuma proovivõtupumbast piisavalt kaugel, et sissevoolava gaasi temperatuur püsiks konstantsena (± 3 K), kui voolu ei korrigeerita FC3 abil.

- Voolumõõtur FM4 (joonis 15) (lahjendusõhk, ainult täisvoolu kaheastmelise lahjenduse korral)

Gaasimõõtur või vooluhulga mõõtmise vahend peab paiknema nii, et sissevoolava gaasi temperatuur püsib vahemikus 298 K (25 °C) ±5 K.

- Kuulventiil BV (valikuline)

Kuulventiili läbimõõt ei tohi olla väiksem kui tahkete heitmete proovivõtutoru siseläbimõõt ning selle lülitusaeg peab olema alla 0,5 sekundi.

Märkus:

Kui PSPd, PTTd, SDTd ja FHd ümbritseva õhu temperatuur on alla 239 K (20 °C), tuleb kasutada ettevaatusabinõusid tahkete heitmete kadude vältimiseks sademena lahjendustunneli jahedatele seintele. Seetõttu soovitatakse kõnealuseid osi vastavates kirjeldustes esitatud piirides kuumutada ja/või need isoleerida. Soovitatav on ka see, et filtri pinnatemperatuur proovivõtu ajal ei oleks alla 293 K (20 °C).

Mootori suure koormuse korral võivad tunnelit jahutada sellised mitteagressiivsed vahendid nagu ringlusventilaator, tingimusel et jahutusaine temperatuur ei lange alla 293 K (20 °C).

[1] Joonistel 4–12 on kujutatud mitu osavoolu lahjendussüsteemi, mida tavaliselt kasutatakse püsioleku (NRSC) katses. Kuid siirdetalitluskatse väga suurte piirangute tõttu täidavad ainult need osavoolu lahjendussüsteemid (joonised 4–12) kõik III lisa 1. liites jaos 2.4 "Osavoolu lahjendussüsteemi tehnilised andmed" määratud nõuded ning on heaks kiidetud siirdetsükli (NRTC) katses.

--------------------------------------------------

III LISA

XIII lisa

"KOHANDUSKAVA" ALUSEL TURULE VIIDUD MOOTOREID KÄSITLEVAD SÄTTED

Lõpptootja (OEM) taotluse ja tunnustusasutuse heakskiidu korral võib lasta kahe järjestikuse piirväärtuste etapi vahelisel ajal turule piiratud hulgal ainult eelmise etapi heitmete piirväärtuste nõuetele vastavaid mootoreid järgmiste sätete kohaselt:

1. MOOTORI TOOTJA JA LÕPPTOOTJA TEGEVUSED

1.1. Kohanduskava kasutada sooviv lõpptootja taotleb tunnustusasutuselt luba mootoritarnijatelt kahe heitmete etapi vahelisel ajal punktides 1.2 ja 1.3 kirjeldatud mootorite hankimiseks, mis ei vasta kehtivatele heitmete piirväärtustele, kuid on heaks kiidetud lähima heitmete etapi piirväärtuste kohaselt.

1.2. Kohanduskava alusel turule viidud mootorite arv ei tohi mootorikategooriate osas ületada 20 % lõpptootja sellesse mootorikategooriasse kuuluva mootoriga seadmete aastasest müügist (arvutatuna viimase viie aasta müügi keskmisena EL turul). Kui lõpptootja on seadmeid Euroopa Liidus turustanud vähem kui 5 aasta jooksul, arvutatakse keskmine müük seadmete Euroopa Liidus turustamise aja alusel.

1.3. Jaole 1.2 vastava teise võimalusena võib lõpptootja taotleda luba tema mootoritarnijatele fikseeritud arvu mootorite turuleviimiseks kohanduskava alusel. Mootorite arv kategooriate järgi ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

Mootorikategooria | Mootorite arv |

19–37 kW | 200 |

37–75 kW | 150 |

75–130 kW | 100 |

130–560 kW | 50 |

1.4. Lõpptootja taotlus tunnustusasutusele peab sisaldama järgmist teavet:

a) näidised märgistest, mis kinnitatakse igale liikurmasinale, millele paigaldatakse kohanduskava alusel turule viidud mootor. Märgistel peavad olema järgmised andmed:

"MASIN NR … (masinate seeria) … (vastavasse võimsusklassi kuuluvate masinate koguarv) MOOTORIGA nr … TÜÜBIKINNITUSEGA (direktiiv 97/68/EÜ) nr …" ja

b) käesoleva lisa jaos 2.2 viidatud andmetega mootorile kinnitatava täiendava märgise näidis.

1.5. Lõpptootja teavitab kohanduskava kasutamisest kõikide liikmesriikide tunnustusasutusi.

1.6. Lõpptootja annab tunnustusasutusele kogu kohanduskava rakendamisega seotud teabe, mida tunnustusasutus otsuse tegemisks vajalikuks peab.

1.7. Lõpptootja saadab iga kuue kuu järel igale likmesriigile aruande tema poolt kasutatavate kohanduskavade kohta. Aruanne peab sisaldama kumulatiivseid andmeid kohanduskava alusel turule lastud mootorite ja liikurmasinate arvu kohta, mootorite ja liikurmasinate numbreid ning liikmesriikide nimekirja, kus liikurmasinad on turule lastud. Seda toimingut jätkatakse kuni kohanduskava kasutamise lõpetamiseni.

2. MOOTORITOOTJA TEGEVUSED

2.1. Mootoritootja võib kohanduskava alusel turule viia mootoreid, mis on heaks kiidetud vastavalt käesoleva lisa 1. jao sätetele.

2.2. Mootoritootja peab kõnealustele mootoritele kinnitama järgmise tekstiga märgise: "Mootor on turule viidud kohanduskava alusel".

3. TUNNUSTUSASUTUSE TEGEVUSED

3.1. Tunnustusasutus hindab kohanduskava kasutamise taotluse ja sellele lisatud dokumentide sisu. Selle tulemusena teavitab tunnustusasutus lõpptootjat oma otsusest kohanduskava kasutamise loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta.

--------------------------------------------------

IV LISA

Lisatakse järgmised lisad:

XIV LISA

RNK I etapp [1]

37 ≤ PN < 75 | 6,5 | 1,3 | 9,2 | 0,85 |

75 ≤ PN < 130 | 5,0 | 1,3 | 9,2 | 0,70 |

P ≥ 130 | 5,0 | 1,3 | n ≥ 2800 p/min = 9,2 500 ≤ n < 2800 p/min = 45 × n(-0.2) | 0,54 |

XV LISA

RNK II etapp [1]

18 ≤ PN < 37 | 5,5 | 1,5 | 8,0 | 0,8 |

37 ≤ PN < 75 | 5,0 | 1,3 | 7,0 | 0,4 |

75 ≤ PN < 130 | 5,0 | 1,0 | 6,0 | 0,3 |

130 ≤ PN < 560 | 3,5 | 1,0 | 6,0 | 0,2 |

PN ≥ 560 | 3,5 | 1,0 | n ≥ 3150 min-1 = 6,0 343 ≤ n < 3150 min-1 = 45 × n(-0,2) – 3 n < 343 min-1 = 11,0 | 0,2 |

[1] RNK protokoll 19, Reini navigatsiooni keskkomisjoni 11. mai 2000. aasta määrus

[1] RNK protokoll 21, Reini navigatsiooni keskkomisjoni 11. mai 2000. aasta määrus.

--------------------------------------------------

Muu teave

Dokumentide vaheline seos

Tekst

32004L0026

Pealkiri ja viide

Tekst

Autentne keel

Kuupäevad

Liigitused