Nõukogu direktiiv 2003/43/EÜ,

26. mai 2003,

millega muudetakse direktiivi 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivis 88/407/EMÜ [4] sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded.

(2) Pidades silmas uusi kättesaadavaid teaduslikke andmeid, tuleb muuta loomatervishoiu nõudeid, mida rakendatakse pullide viimisel kunstliku seemendamise keskustesse, eelkõige seoses veiste nakkava rinotrahheiidi/nakkava pustuloosse vulvovaginiidi (IBR/IPV) ja veiste viirusdiarröa/mukooshaigusega (BVD/MD).

(3) Kõigi asutuste suhtes peaksid kehtima samad säilitusnõuded olenemata sellest, kas asutus on seotud tootmisüksusega või mitte.

(4) Lihtsustada tuleks selliste kolmandates riikides asuvate seemendusjaamade või sperma säilitamise keskuste loetelu ajakohastamise korda, millest on lubatud spermat importida.

(5) Direktiivi 88/407/EMÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [5]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 88/407/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:

"Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse ja/või siseriiklikke zootehnilisi sätteid, millega reguleeritakse üldiselt kunstliku seemendamise korraldust ja eelkõige sperma turustamist.";

2. Artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:

"b) - seemendusjaam liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil asuv ametlikult heakskiidetud ja ametliku järelevalve all olev asutus, kus toodetakse kunstlikuks seemendamiseks kasutatavat spermat;

- sperma säilitamise keskus liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil asuv ametlikult heakskiidetud ja ametliku järelevalve all olev asutus, kus säilitatakse kunstlikuks seemendamiseks kasutatavat spermat"

3. Artikli 3 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) see peab olema kogutud ja töödeldud ja/või säilitatud vastavalt vajadusele seemendusjaamas või sperma säilitamise keskuses, mis on selleks otstarbeks artikli 5 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud kunstlikku seemendamist silmas pidades ja ühendusesisese kaubavahetuse jaoks"

4. Artikli 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

5. Artiklis 5, artikli 9 lõikes 2 ja artikli 9 lõikes 3 asendatakse sõna "seemendusjaam" sõnadega "seemendusjaam või sperma säilitamise keskus" vajalikus käändes.

6. Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Loetelud seemendusjaamade ja sperma säilitamise keskuste kohta, millest liikmesriigid lubavad importida kolmandatest riikidest pärit spermat, koostatakse ja neid ajakohastatakse vastavalt käesolevale artiklile.

Asutuse võib kanda sellisesse loetellu ainult juhul, kui päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus tagab, et lõikes 2 ja lõike 3 punktides b–e osutatud tingimused on täidetud.

Artikli 8 kohaselt koostatud ja ajakohastatud loetellu kuuluvate kolmandate riikide pädevad asutused tagavad, et koostatakse loetelud seemendusjaamade ja sperma säilitamise keskuste kohta, millest võib spermat ühendusse saata, ning neid ajakohastatakse ja need edastatakse komisjonile.

Komisjon edastab liikmesriikide määratud kontaktasutustele regulaarselt teavet uute või ajakohastatud loetelude kohta, mille ta on saanud asjaomaste kolmandate riikide pädevatelt asutustelt vastavalt lõigule 3.

Kui ükski liikmesriik ei esita uute või ajakohastatud loetelude kohta vastuväiteid 20 tööpäeva jooksul alates komisjoni teatisest, lubatakse loetelus nimetatud asutustest importida 10 päeva möödumisel päevast, mil komisjon avaldab loetelu üldsusele.

Kui vähemalt üks liikmesriik esitab kirjalikke märkusi või leiab, et loetelu tuleb muuta olulise teabe, näiteks ühenduse kontrollaktide või artikli 12 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste tõttu, teavitab komisjon kõiki liikmesriike ja lisab vastava teema otsustamiseks alalise toiduahela- ja loomatervishoiukomitee järgmise koosoleku asjaomase sektori päevakorda vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud korrale.

Komisjon korraldab, et kõigi loetelude ajakohased versioonid oleksid üldsusele kättesaadavad.";

7. Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 17

Nõukogu muudab A lisa, tehes otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, eelkõige selle kohandamiseks tehnoloogia arenguga.

B, C ja D lisa muudetakse artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras.";

8. Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 18

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 [6] kohaselt moodustatud alaline toiduahela- ja loomatervishoiukomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ [**] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.";

9. Artikkel 19 tunnistatakse kehtetuks.

10. Artiklites 5, 8 ja 10 asendatakse fraas "artiklis 18 sätestatud kord" fraasiga "artikli 18 lõikes 2 osutatud kord".

11. Artiklites 8, 11 ja 16 asendatakse fraas "artiklis 19 sätestatud kord" fraasiga "artikli 18 lõikes 2 osutatud kord".

12. Direktiivi 88/407/EMÜ A, B, C ja D lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid 1. juuliks 2004. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Kuni 31. detsembrini 2004 lubavad liikmesriigid siiski ühendusesisest kauplemist direktiivi 88/407/EMÜ varasemate sätete kohaselt kogutud, töödeldud ja säilitatud spermaga, millele on lisatud varasema näidise kohane sertifikaat, ja selle importi.

Pärast nimetatud kuupäeva ei luba liikmesriigid varem kehtinud sätete kohast ühendusesisest kauplemist spermaga ega sperma importi, välja arvatud juhul, kui sperma on kogutud, töödeldud ja säilitatud enne 31. detsembrit 2004.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. mai 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Drys

[1] EÜT C 20 E, 28.1.2003, lk 46.

[2] Arvamus on esitatud 8. aprillil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 11. detsembril 2002 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

"

“A LISA

I PEATÜKK SEEMENDUSJAAMADE JA SPERMA SÄILITAMISE KESKUSTE HEAKSKIITMISE TINGIMUSED

1. Seemendusjaamad peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) jaamad peavad olema pädeva asutuse volitatud veterinaararsti alalise järelevalve all;

b) jaamadel peavad olema vähemalt:

i) laudad, sh isolatsiooniruumid,

ii) sperma kogumise ruumid, sh eraldi ruum varustuse puhastamiseks ja desinfitseerimiseks või steriliseerimiseks,

iii) sperma töötlemise ruum, mis ei pea tingimata asuma samas kohas,

iv) sperma ladustamise ruum, mis ei pea tingimata asuma samas kohas;

c) jaamad peavad olema ehitatud või isoleeritud nii, et on välistatud kokkupuude väljaspool jaama oleva karjaga;

d) jaamad peavad olema ehitatud nii, et lautu ning sperma kogumise, töötlemise ja ladustamise ruume oleks võimalik raskusteta puhastada ja desinfitseerida;

e) jaamades peavad olema isolatsiooniruumid, millel puudub otseühendus loomade tavapäraste eluruumidega;

f) jaamad peavad olema projekteeritud nii, et loomade eluruum on füüsiliselt eraldatud sperma kogumise ruumist ning mõlemad kõnealused ruumid on eraldatud sperma ladustamise ruumist.

2. Sperma säilitamise keskused peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) keskused peavad olema pädeva asutuse volitatud veterinaararsti alalise järelevalve all;

b) keskused peavad olema ehitatud või isoleeritud nii, et on välistatud kokkupuude väljaspool keskust oleva karjaga;

c) keskused peavad olema ehitatud nii, et hoiuruume oleks võimalik raskusteta puhastada ja desinfitseerida.

II PEATÜKK SEEMENDUSJAAMADE JA SPERMA SÄILITAMISE KESKUSTE AMETLIKU JÄRELEVALVEGA SEOTUD TINGIMUSED

1. Seemendusjaamade puhul:

a) peab olema kontrollitud, et seal peetakse üksnes selle liigi loomi, kelle spermat kogutakse. Muid koduloomi, kes on seemendusjaama normaalseks tegevuseks hädavajalikud, võib samuti selle territooriumile lubada, tingimusel et nad ei sea nakkusohtu neid liike, kelle spermat kogutakse, ning nad vastavad seemendusjaama veterinaararsti kehtestatud tingimustele;

b) peab olema kontrollitud, et kõigi jaamas peetavate veiste kohta peetakse registrit, kuhu märgitakse üksikasjad iga looma tõu, sünnikuupäeva ja identifitseerimise kohta, ning samuti registrit iga looma kõigi haiguskontrollide ja tehtud vaktsineerimiste kohta;

c) peab riiklik veterinaararst kontrollima jaama korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas heakskiitmise ja järelevalve tingimuste täitmise kontrollimise raames;

d) peab olema kontrollitud, et jaama ei sisene kõrvalised isikud. Lisaks sellele tuleb lubatud külalistelt nõuda jaama veterinaararsti sätestatud tingimuste täitmist;

e) peavad jaama töötajad olema tehniliselt pädevad haiguste leviku tõkestamiseks asjakohaste desinfitseerimis- ja hügieenimeetodite osas;

f) peab olema kontrollitud, et:

i) heakskiidetud jaamades töödeldakse ja ladustatakse üksnes heakskiidetud jaamades kogutud spermat, ilma et see puutuks kokku muude spermapartiidega. Heakskiidetud seemendusjaamades võib töödelda ka spermat, mis ei ole kogutud heakskiidetud seemendusjaamades, tingimusel et:

- selline sperma on saadud veistelt, kes vastavad B lisa I peatüki lõike 1 punktis d sätestatud tingimustele,

- spermat töödeldakse eraldi seadmetega või eraldi ajal spermast, mis on ette nähtud ühendusesisese kaubanduse jaoks, viimasel juhul puhastatakse ja steriliseeritakse seadmed pärast kasutamist,

- selline sperma ei ole ette nähtud ühendusesiseseks kaubavahetuseks ning see ei või mis tahes ajal kokku puutuda või seda ei või ladustada koos spermaga, mis on ette nähtud ühendusesisese kaubanduse jaoks,

- sellist spermat on võimalik identifitseerida eraldusmärgistuse abil, mis erineb alapunktis vii ettenähtust.

Heakskiidetud jaamades võib säilitada ka sügavkülmutatud embrüoid, kui:

- pädev asutus on andnud selliseks säilitamiseks loa,

- embrüod vastavad nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivis 89/556/EMÜ (koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta) [1] sätestatud tingimustele,

- embrüoid säilitatakse eraldi säilitusmahutites sperma jaoks heakskiidetud säilitusruumides;

ii) sperma kogutakse, töödeldakse ja ladustatakse üksnes selleks ettenähtud ruumides rangeimate hügieeninõuete järgi;

iii) kõik vahendid, mis puutuvad sperma kogumise ja töötlemise ajal kokku sperma või doonorloomaga, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks ettenähtud vahendid, desinfitseeritakse või steriliseeritakse enne kasutamist nõuetekohaselt;

iv) sperma töötlemisel kasutatavad loomsed tooted, sh lisandid ja lahjendusvedelikud, on saadud allikatest, mis ei kujuta ohtu loomade tervisele või mida on sellise ohu vältimiseks enne kasutamist töödeldud;

v) säilitus- ja veoanumad, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks ettenähtud anumad, desinfitseeritakse või steriliseeritakse nõuetekohaselt enne iga täitmist;

vi) kasutatavat külmutusainet ei ole eelnevalt teiste loomsete toodete puhul kasutatud;

vii) iga üksik spermadoos on kustumatult märgistatud nii, et on võimalik hõlpsasti tuvastada sperma kogumise kuupäev, doonorlooma tõug ja tunnus ning seemendusjaama loanumber; iga liikmesriik edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma territooriumil kasutatava märgistuse tunnused ja vormi;

viii) säilitamisühik peab vastama konkreetsetele punktis 2 sätestatud tingimustele, mis käsitlevad sperma säilitamise keskusi.

2. Sperma säilitamise keskuste puhul:

a) peab olema kontrollitud, et peetakse arvestust sperma liikumise (nii keskuses kui ka väljaspool seda) ja keskuses säilitatava sperma doonorpullide olukorra kohta, mis peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele;

b) peab riiklik veterinaararst kontrollima keskust korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas heakskiitmise ja järelevalve tingimuste täitmise kontrollimise raames;

c) peab olema kontrollitud, et keskusse ei sisene kõrvalised isikud. Lisaks sellele tuleb lubatud külalistelt nõuda keskuse veterinaararsti sätestatud tingimuste täitmist;

d) peavad keskuse töötajad olema tehniliselt pädevad haiguste leviku tõkestamiseks asjakohaste desinfitseerimis- ja hügieenimeetodite osas;

e) peab olema kontrollitud, et:

i) heakskiidetud keskustes säilitatakse üksnes käesoleva direktiivi kohaselt heakskiidetud seemendusjaamades kogutud spermat, ilma et see puutuks kokku muu spermaga.

Lisaks sellele võib heakskiidetud sperma säilitamise keskusse tuua ainult heakskiidetud seemendusjaamast või säilitamise keskusest pärit ja kõigi tervishoiutagatiste kohastes tingimustes veetud spermat, mis ei ole puutunud kokku muu spermaga.

Heakskiidetud keskustes võib säilitada ka sügavkülmutatud embrüoid, kui:

- pädev asutus on andnud selliseks säilitamiseks loa,

- embrüod vastavad nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivis 89/556/EMÜ (koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta) sätestatud tingimustele,

- embrüoid säilitatakse eraldi säilitusmahutites sperma jaoks heakskiidetud säilitusruumides,

ii) spermat säilitatakse üksnes selleks ettenähtud ruumides rangeimate hügieeninõuete järgi,

iii) kõik vahendid, mis spermaga kokku puutuvad, välja arvatud ühekordsed vahendid, desinfitseeritakse või steriliseeritakse enne kasutamist nõuetekohaselt,

iv) säilitus- ja veoanumad, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks ettenähtud anumad, desinfitseeritakse või steriliseeritakse nõuetekohaselt enne iga täitmist,

v) kasutatavat külmutusainet ei ole eelnevalt teiste loomsete toodete puhul kasutatud,

vi) iga üksik spermadoos on kustumatult märgistatud nii, et on võimalik hõlpsasti tuvastada sperma kogumise kuupäev, doonorlooma tõug ja tunnus ning seemendusjaama loanumber; iga liikmesriik edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele tema territooriumil kasutatava märgistuse tunnused ja vormi.

B LISA

I PEATÜKK TINGIMUSED LOOMADE VEDAMISEKS HEAKSKIIDETUD SEEMENDUSJAAMADESSE

1. Kõik seemendusjaama vastuvõetavad veised peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) nad peavad olema läbinud vähemalt 28päevase karantiiniaja liikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks spetsiaalselt heakskiidetud ruumides, kus viibivad üksnes vähemalt samaväärse tervisliku seisundiga sõralised;

b) enne punktis a kirjeldatud karantiiniruumides viibimist peavad nad olema kuulunud karja, mis on ametlikult tuberkuloosivaba ja ametlikult brutselloosivaba vastavalt direktiivile 64/432/EMÜ. Loomad ei tohi varem olla viibinud madalama staatusega karjas;

c) nad peavad olema ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabast karjast vastavalt määratlusele direktiivis 64/432/EMÜ või nende emale on pärast loomade äraviimist ema juurest tehtud direktiivi 64/432/EMÜ D lisa (II peatüki) kohane test, mille tulemused on olnud negatiivsed. Embrüo siirdamise teel saadud loomade puhul tähendab "ema" looma, kellele embrüo siirdati.

Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, ei tohi spermat kaubastada seni, kui doonor on saanud kaheaastaseks ning talle on tehtud II peatüki lõike 1 punktile c vastav test ja saadud tulemused on negatiivsed;

d) enne punktis a osutatud karantiiniaega ning eelneva 28 päeva jooksul peavad loomadega olema tehtud järgmised testid ja saadud tulemused peavad olema negatiivsed, välja arvatud punktis v nimetatud BVD/MD antikehade testi puhul:

i) veiste tuberkuloosi kohta nahasisene tuberkuliiniproov direktiivi 64/432/EMÜ B lisas sätestatud korras,

ii) veiste brutselloosi kohta seroloogiline test direktiivi 64/432/EMÜ C lisas sätestatud korras,

iii) veiste ensootilise leukoosi kohta seroloogiline test direktiivi 64/432/EMÜ D lisas (II peatükk) sätestatud korras,

iv) IBR/IPV kohta vereproovi seroloogiline test (kogu viirus), kui loomad ei ole pärit IBR/IPV vabast karjast, nagu see on määratletud rahvusvahelise loomatervishoiu eeskirja artiklis 2.3.5.3,

v) BVD/MD kohta

- viirusisolatsioonitest või viiruse antigeeni test, ja

- seroloogiline test antikehade olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks.

Pädev asutus võib anda loa kasutada punktis d osutatud testide teostamiseks karantiinilaudas kogutud proove. Sellisel juhul ei või punktis a osutatud karantiiniaeg alata enne proovide võtmise kuupäeva. Kui mõne punktis a loetletud testi tulemus peaks osutuma positiivseks, viiakse asjaomane loom kohe isolatsiooniruumist ära. Rühmaviisilise isoleerimise korral ei või punktis a osutatud karantiiniaeg ülejäänud loomade puhul alata enne, kui positiivsete testitulemustega loom on ära viidud;

e) punktis a osutatud karantiiniaja jooksul ja vähemalt 21 päeva pärast karantiini panekut (Campylobacter fetus ssp. venerealis’e ja Trichomonas foetus’e otsimise puhul vähemalt seitse päeva pärast karantiini panekut) peavad loomadega olema tehtud järgmised testid ja saadud tulemused peavad olema negatiivsed, välja arvatud BVD/MD antikehade testi puhu (vt punkti iii allpool):

i) veiste brutselloosi kohta seroloogiline test direktiivi 64/432/EMÜ C lisas sätestatud korras,

ii) IBR/IPV kohta vereproovi seroloogiline test (kogu viirus);

Kui mõne looma puhul on testide tulemused positiivsed, tuleb need loomad kohe karantiinilaudast ära viia ning teised samas rühmas olevad loomad peavad jääma karantiini ja nendega tuleb teha uued testid, mille tulemused peavad olema negatiivsed, vähemalt 21 päeva möödumisel positiivsete testitulemustega loomade äraviimisest,

iii) BVD/MD kohta

- viirusisolatsioonitest või viiruse antigeeni test, ja

- seroloogiline test antikehade olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks.

Loomadel (seronegatiivsetel või seropositiivsetel) võib lubada sperma kogumise ruumidesse siseneda ainult juhul, kui loomadel, kes enne karantiinilauta sisenemist olid seronegatiivsed, ei toimu serokonversiooni.

Kui serokonversioon toimub, hoitakse kõiki seronegatiivseks jäänud loomi karantiinis pikemat aega, kuni rühmas ei ole serokonversiooni toimunud kolme nädala jooksul. Seropositiivseid loomi võib sperma kogumise ruumidesse lubada,

iv) Campylobacter fetus ssp. venerealis’e kohta:

- kuni kuue kuu vanuste loomade puhul või loomade puhul, keda alates kuue kuu vanusest on enne karantiini peetud samast soost loomade rühmas, üks eesnahamaterjali või kunsttupe loputuse proovil põhinev test,

- üle kuue kuu vanuste loomade puhul, kes võivad olla enne karantiini emasloomadega kokku puutunud, kolm nädalaste vahedega tehtud testi kunsttupe loputuse või eesnahamaterjali prooviga,

v) Trichomonas foetus’e kohta:

- kuni kuue kuu vanuste loomade puhul või loomade puhul, keda alates kuue kuu vanusest on enne karantiini peetud samast soost loomade rühmas, üks eesnahamaterjali proovil põhinev test,

- üle kuue kuu vanuste loomade puhul, kes võivad olla enne karantiini emasloomadega kokku puutunud, kolm nädalaste vahedega tehtud testi eesnahamaterjali prooviga.

Kui mõni eespool kirjeldatud testidest on positiivne, tuleb loom isolatsiooniruumidest viivitamata ära viia. Rühmaviisilise isoleerimise puhul peab pädev asutus võtma kõik vajalikud meetmed, et teha uuesti kindlaks ülejäänud loomade kõlblikkus seemendusjaamas viibimiseks vastavalt käesolevale lisale;

f) enne BVD/MD seropositiivsete pullide sperma esmakordset lähetamist tehakse iga looma spermaprooviga viirusisolatsiooni või viiruse antigeeni ELISA test BVD/MD kohta. Positiivse tulemuse korral viiakse pull keskusest ära ja tema sperma hävitatakse.

2. Kõik testid tuleb teha liikmesriigi heakskiidetud laboris.

3. Loomi võib seemendusjaama vastu võtta üksnes jaama veterinaararsti otsese loaga. Kõik loomade liikumised nii jaama kui ka jaamast välja tuleb registreerida.

4. Ühelgi seemendusjaama vastuvõetud loomal ei tohi vastuvõtmise päeval ilmneda kliinilisi haigustunnuseid. Ilma et see piiraks lõike 5 sätete kohaldamist, peavad kõik loomad tulema lõike 1 punktis a osutatud isolatsiooniruumidest, mis lähetamise päeval vastavad ametlikult järgmistele tingimustele:

a) need asuvad 10 km raadiusega ala keskel, kus vähemalt 30 päeva jooksul ei ole esinenud suu- ja sõrataudi;

b) need on vähemalt kolm kuud olnud vabad suu- ja sõrataudist ning brutselloosist;

c) need on vähemalt 30 päeva olnud vabad neist veiste haigustest, millest teatamine on kohustuslik vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ E lisale.

5. Tingimusel, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud ning eelneva 12 kuu jooksul on tehtud II peatükis osutatud tavapärased testid, võib loomad viia ühest heakskiidetud seemendusjaamast teise sama sanitaarseisundiga jaama ilma isolatsioonita või testideta, juhul kui üleviimine toimub otse. Asjaomane loom ei tohi otseselt ega kaudselt kokku puutuda halvemas tervislikus seisundis sõralistega ning kasutatav veovahend peab olema enne kasutamist desinfitseeritud. Kui üleviimine ühest seemendusjaamast teise toimub liikmesriikide vahel, tuleb järgida direktiivi 64/432/EMÜ.

II PEATÜKK TAVAPÄRASED TESTID, MIDA TULEB TEHA KÕIKIDELE HEAKSKIIDETUD SEEMENDUSJAAMAS OLEVATELE VEISTELE

1. Kõikidele heakskiidetud seemendusjaamas peetavatele veistele tuleb vähemalt kord aastas teha järgmised testid, mille tulemused peavad olema negatiivsed:

a) veiste tuberkuloosi kohta nahasisene tuberkuliiniproov direktiivi 64/432/EMÜ B lisas sätestatud korras;

b) veiste brutselloosi kohta seroloogiline test direktiivi 64/432/EMÜ C lisas sätestatud korras;

c) veiste ensootilise leukoosi kohta seroloogiline test direktiivi 64/432/EMÜ D lisas (II peatükk) kirjeldatud korras;

d) IBR/IPV kohta vereproovi seroloogiline test (kogu viirus);

e) BVD/MD kohta seroloogiline antikehade test, mis tehakse ainult seronegatiivsetele loomadele.

Kui loom peaks muutuma seropositiivseks, jäetakse kõik sellelt loomalt pärast viimast negatiivsete tulemustega testi kogutud ejakulaadid kõrvale või testitakse neid viiruse suhtes kontrollimaks, et tulemused on negatiivsed;

f) Campylobacter fetus ssp. venerealis’e kohta eesnahamaterjali proovil põhinev test. Testid tuleb teha ainult sperma tootmisesse kaasatud pullidele või pullidele, kes puutuvad kokku sperma tootmisse kaasatud pullidega. Pulle, kes naasevad seemendusjaama pärast rohkem kui kuue kuu pikkust äraolekut, testitakse kuni 30 päeva enne tootmise jätkamist;

g) Trichomonas foetus’e kohta eesnahamaterjali proovil põhinev test. Testid tuleb teha ainult sperma tootmisesse kaasatud pullidele või pullidele, kes puutuvad kokku sperma tootmisse kaasatud pullidega. Pulle, kes naasevad seemendusjaama pärast rohkem kui kuue kuu pikkust äraolekut, testitakse kuni 30 päeva enne tootmise jätkamist.

2. Kõik testid tuleb teha liikmesriigi heakskiidetud laboris.

3. Kui mõni eespool kirjeldatud testidest on positiivne, tuleb loom isoleerida ja temalt pärast viimast negatiivsete tulemustega testi kogutud spermaga ei tohi ühenduses kaubelda, välja arvatud BVD/MD puhul nende ejakulaatide spermaga, mille BVD/MD viirustesti tulemused on olnud negatiivsed.

Pärast positiivse testi tegemise kuupäeva seemendusjaama teistelt loomadelt kogutud spermat hoitakse eraldi laos ning seda ei või lubada ühendusesisesesse kaubandusse enne, kui seemendusjaama sanitaarseisund on taastatud.

C LISA

TINGIMUSED, MILLELE PEAB VASTAMA ÜHENDUSESISESES KAUBAVAHETUSES KASUTATAV VÕI ÜHENDUSSE IMPORDITAV SPERMA

1. Sperma peab olema saadud loomadelt:

a) kellel pole sperma võtmise päeval kliinilisi haigustunnuseid;

b) i) keda sperma kogumisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole vaktsineeritud suu- ja sõrataudi vastu, või

ii) keda on sperma kogumisele eelneva 12 kuu jooksul vaktsineeritud suu- ja sõrataudi vastu; sellisel juhul tehakse vähemalt 5 % (vähemalt viis kõrt) igast kogumist suu- ja sõrataudi viirusisolatsiooni test, mille tulemused peavad olema negatiivsed;

c) keda sperma kogumisele eelneva 30 päeva jooksul ei ole vaktsineeritud suu- ja sõrataudi vastu;

d) keda on peetud heakskiidetud seemendusjaamas pidevalt vähemalt sperma kogumisele eelneva 30 päeva jooksul, kui tegemist on värske sperma kogumisega;

e) kellel ei lubata looduslikult paarituda;

f) keda peetakse seemendusjaamades, mis on olnud suu- ja sõrataudist vabad vähemalt kolm kuud enne sperma kogumist ja 30 päeva pärast kogumist või, värske sperma puhul, kuni lähetamise kuupäevani ning mis asuvad sellise 10 km raadiusega ala keskel, kus vähemalt 30 päeva jooksul ei ole esinenud suu- ja sõrataudi;

g) keda on peetud seemendusjaamades, mis on ajavahemikul, mis algab 30 päeva enne ja lõpeb 30 päeva pärast sperma kogumist või, värske sperma puhul, kuni lähetamise kuupäevani olnud vabad sellistest veiste haigustest, millest teatamine on direktiivi 64/432/EMÜ E lisa (I) kohaselt kohustuslik.

2. Lisada tuleb allpool loetletud antibiootikume, et saavutada need kontsentratsioonid sperma lõpplahjenduses:

mitte vähem kui:

- 500 μg streptomütsiini lõpplahuse ml kohta,

- 500 RÜ penitsilliini lõpplahuse ml kohta,

- 150 μg linkomütsiini lõpplahuse ml kohta,

- 300 μg spektinomütsiini lõpplahuse ml kohta.

Kasutada võib alternatiivset antibiootikumide kombinatsiooni, mille mõju kampülobakterite, leptospiirade ja mükoplasmade suhtes on samaväärne.

Vahetult pärast nende lisamist tuleb lahjendatud spermat hoida temperatuuril vähemalt 5 °C vähemalt 45 minutit.

3. Ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud spermat tuleb:

a) hoiustada heakskiidetud tingimustes vähemalt 30 päeva enne lähetamist. Seda nõuet ei rakendata värske sperma puhul;

b) vedada sihtliikmesriiki anumates, mis on enne kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud või steriliseeritud ja mis on enne lähetamist heakskiidetud ladustuskohtadest pitseeritud ja nummerdatud.

D LISA

+++++ TIFF +++++

"

[1] EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 94/113/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1994, lk 23).

--------------------------------------------------