Nõukogu otsus,

28. veebruar 2002,

millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu

(2002/187/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ning Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ja Belgia Kuningriigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

(1) Tuleb tõhustada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd, eelkõige võitluses raskete kuritegude vastu, mida sageli panevad toime rahvusvahelised kuritegelikud ühendused.

(2) Liikmesriikide vahel õigusalase koostöö tulemuslikuks tõhustamiseks tuleb Euroopa Liidu tasandil kohe võtta struktuurimeetmeid, mis võimaldaksid optimaalselt koordineerida mitut liikmesriiki hõlmavat uurimist ja kohtu alla andmist, austades täielikult põhiõigusi ja -vabadusi.

(3) Tugevdamaks võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu, otsustas Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999 kogunenud Euroopa Ülemkogu, eelkõige otsuse punktis 46, moodustada prokuröridest, kohtunikest või samasuguse pädevusega politseiametnikest koosneva üksuse (Eurojust).

(4) Käesoleva otsusega moodustatakse Eurojust kui Euroopa Liidu juriidilisest isikust asutus, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali palgad ja rahalised tasud, mida katavad nende päritoluliikmesriigid.

(5) Eurojusti puudutavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 eesmärgid, mis käsitlevad Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) läbiviidavat uurimist. [3] Eurojusti kolleegium peaks võtma nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed. See peaks täielikult arvesse võtma Eurojusti töö tundlikku iseloomu seoses uurimise ja kohtu alla andmisega. Seoses sellega tuleks keelata OLAFi juurdepääs mis tahes kujul dokumentidele, tõenditele, aruannetele, märkmetele või teabele, mis pooleliolevate või lõpetatud menetluste käigus on olemas või luuakse, ning tuleks keelata nende dokumentide, tõendite, aruannete, märkmete või teabe edastamine OLAFile.

(6) Et Eurojust saaks saavutada oma eesmärgid võimalikult tõhusalt, peaks see täitma oma ülesandeid kas liikmesriigi ühe või mitme liikme kaudu või tegutsedes kolleegiumina.

(7) Liikmesriikide pädevad asutused peaksid saama vahetada Eurojustiga teavet vastavalt korrale, mis teenib ja järgib avalikkuse huve.

(8) Eurojusti jurisdiktsioon ei piira ühenduse pädevust kaitsta oma finantshuve ega piira ka olemasolevaid konventsioone ega korraldusi, eelkõige (Euroopa Nõukogu) kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni, mis on allkirjastatud 20. aprillil 1959 Strasbourgis, ja nõukogu poolt 29. mail 2000 vastu võetud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist konventsiooni [4] ning selle 16. oktoobril 2001 vastu võetud protokolli [5].

(9) Oma eesmärkide saavutamiseks töötleb Eurojust isikuandmeid automaatselt või hoiab neid korrastatud automatiseerimata kataloogides. Tuleks astuda ka vajalikke samme, mis tagaksid sellise andmekaitse taseme, mis vastaks vähemalt nende põhimõtete rakendamise tulemustele, mis tulenevad 28. jaanuaril 1981. aastal Strasbourgis alla kirjutatud Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonile koos sellesse hiljem tehtud muudatustega ning eelkõige protokollile, mis avati allakirjutamiseks 8. novembril 2001, kui need muudatused on liikmesriikides jõustunud.

(10) Aitamaks tagada isikuandmete nõuetekohast töötlemist Eurojustis ja selle kontrollimist, tuleks moodustada ühine järelevalveasutus, mis Eurojusti koosseisu arvestades peaks koosnema kohtunikest või samasugust funktsiooni täitvatest isikutest, kes on piisavalt sõltumatud, kui seda nõuab liikmesriigi põhiseaduslik või siseriiklik süsteem. Ühise järelevalveasutuse volitused ei tohiks piirata siseriiklike kohtute alluvust ega korda, mis on seotud mis tahes kaebustega, mida neile võib esitada.

(11) Liidu ja ühenduse läbiviidavate erinevate tegevuste kooskõlastatud koordineerimiseks ja asutamislepingu artikli 29 ja artikli 36 lõike 2 arvesse võtmiseks peaks komisjon olema täielikult kaasatud nendesse Eurojusti menetlustesse, mis on seotud üldiste ja tema pädevusse kuuluvate küsimustega. Eurojusti töökorras peaks olema täpselt ära näidatud, kuidas komisjon saab osaleda nendes Eurojusti menetlustes, mis kuuluvad tema pädevusse.

(12) Tuleks võtta sätted, mis tagaksid Eurojusti ja Euroopa Politseiameti (Europol) [6] tiheda koostöö loomise ja säilimise.

(13) Eurojustil ja ühismeetmega 98/428/JSK [7] moodustatud Euroopa kohtute võrgul peaksid olema erisuhted. Selleks peaks võrgu sekretariaat asuma Eurojusti sekretariaadis.

(14) Tõhustamaks Eurojusti tegevust peaksid liikmesriigid ametisse määrama või nimetama ühe või mitu korrespondenti.

(15) Oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses peaks Eurojustil olema võimalik algatada koostööd mitteliikmesriikidega ja sõlmida selleks lepinguid, eelkõige kandidaatriikidega, kes soovivad liiduga ühineda, ja muude riikidega, kellega on korralduste osas kokku lepitud.

(16) Kuna käesoleva otsuse vastuvõtmine tähendab, et suur osa uusi õigusakte tuleb heaks kiita liikmesriikides, tuleks vastu võtta teatavad üleminekusätted.

(17) 14. ja 15. detsembril 2001 Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu järelduste punktis 57 sätestati, et Eurojust peaks tööle hakkama Haagis, kui on jõutud üldkokkuleppele teatavate asutuste asukoha suhtes.

(18) Käesolev otsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine ja juriidiline isik

Käesoleva otsusega asutatakse liidu asutusena üksus, edaspidi "Eurojust".

Eurojust on juriidiline isik.

Artikkel 2

Koosseis

1. Eurojusti kuulub igast liikmesriigist saadetud ja rahastatud üks liige, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurör, kohtunik või võrdväärse pädevusega politseiametnik.

2. Iga liikmesriigi liiget võib abistada üks isik. Vajaduse korral ja kokkuleppel artiklis 10 osutatud kolleegiumiga võib liikmesriigi liiget abistada mitu isikut. Üks nendest assistentidest võib asendada liikmesriigi liiget.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Kaht või enamat liikmesriiki puudutava uurimise ja kohtu alla andmise puhul, mis on seotud artiklis 4 osutatud raskete kuritegudega, eelkõige kui on tegemist organiseeritud kuritegevusega, on Eurojusti eesmärgid:

a) ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist liikmesriikides läbiviidava uurimise ja kohtu alla andmise osas, võttes arvesse mis tahes taotlust liikmesriigi pädevalt asutuselt ja mis tahes teavet, mille on esitanud asutus, kellel on selleks pädevus asutamislepingute raames võetud sätete alusel;

b) arendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige selleks, et hõlbustada rahvusvaheliste vastastikuste õigusabitaotluste ning väljaandmistaotluste täitmist;

c) toetada muul viisil liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja kohtu alla andmise korraldamisega.

2. Kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega ja liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võib Eurojust abistada ka uurimisel ja kohtu alla andmisel, mis puudutavad ainult seda liikmesriiki ja mitteliikmesriiki, kui nimetatud riigiga on sõlmitud koostööleping vastavalt artikli 27 lõikele 3 või erijuhtudel, kui abistamisest ollakse oluliselt huvitatud.

3. Kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega ja liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka uurimisel ja kohtu alla andmisel, mis puudutavad ainult seda liikmesriiki ja ühendust.

Artikkel 4

Pädevus

1. Eurojusti üldises pädevuses on:

a) seda liiki kuriteod ja süüteod, mis on alati Europoli pädevuses vastavalt 26. juuli 1995. aasta Europoli konventsiooni artiklile 2;

b) järgmised kuriteoliigid:

- arvutikuriteod,

- pettused ja korruptsioon ning mis tahes kuriteod, mis kahjustavad Euroopa Ühenduse finantshuve,

- kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

- keskkonnavastased kuriteod,

- osalemine kuritegelikus ühenduses 21. detsembri 1998. aasta nõukogu ühismeetme 98/733/JSK (millega Euroopa Liidu liikmesriikides tunnistatakse kuriteoks kuulumine kuritegelikku ühendusse) [8] tähenduses;

c) muud süüteod, mis on toime pandud koos punktides a ja b osutatud kuritegude ja süütegudega.

2. Muud liiki süütegude puhul kui lõikes 1 osutatud süüteod võib Eurojust vastavalt oma eesmärkidele abistada ka uurimist ja kohtu alla andmist liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel.

Artikkel 5

Eurojusti ülesanded

1. Oma eesmärkide saavutamiseks täidab Eurojust ülesandeid:

a) liikmesriigi ühe või mitme asjaomase liikme kaudu kooskõlas artikliga 6 või

b) kolleegiumina vastavalt artiklile 7:

i) kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud, või

ii) kui juhtum hõlmab uurimist või kohtu alla andmist, millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud, või

iii) kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti eesmärkide saavutamisega, või

iv) kui see on käesoleva otsuse muude sätetega määratud.

2. Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu artikli 6 tähenduses või kolleegiumina artikli 7 tähenduses.

Artikkel 6

Eurojusti ülesanded, kui see tegutseb liikmesriikidest määratud liikmete kaudu

Kui Eurojust tegutseb liikmesriigi liikmete kaudu, siis ta:

a) võib paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel kaaluda:

i) konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamist;

ii) nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;

iii) koordineerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv) ühise uurimisrühma loomist kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v) mis tahes teabe esitamist, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks;

b) tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud;

c) abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;

d) annab abi, et edendada koostööd pädevate asutuste vahel;

e) teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;

f) võib artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kolleegiumi nõusolekul abistada uurimist ja kohtu alla andmist, mis puudutavad ainult ühe liikmesriigi pädevaid asutusi;

g) võib ta vastavalt oma eesmärkidele ja artikli 4 lõike 1 raames selleks, et edendada koostööd ja koordineerimist pädevate asutuste vahel, edastada õigusabitaotlusi, kui need:

i) on liikmesriigi pädeva asutuse tehtud;

ii) puudutavad uurimist või kohtu alla andmist, mida see asutus konkreetsel juhul läbi viib, ja

iii) tingivad tema sekkumise seoses kooskõlastatud tegevuse vajadusega.

Artikkel 7

Kolleegiumina tegutseva Eurojusti ülesanded

Kui Eurojust tegutseb kolleegiumina, siis ta:

a) võib seoses artikli 4 lõikes 1 nimetatud kuriteo- ja süüteoliikidega esitada põhjendatud taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele:

i) alustada konkreetsete asjaolude suhtes uurimine või kohtu alla andmine;

ii) nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;

iii) koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv) luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v) esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b) tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud ja millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

c) abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;

d) annab abi, et edendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige Europoli analüüside alusel;

e) teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;

f) võib abistada Europoli, eelkõige esitades arvamusi, mis põhinevad Europoli läbiviidud analüüsidel;

g) võib anda logistilist toetust punktides a, c ja d osutatud juhtudel. Logistiline toetus võib hõlmata abi kirjalikul ja suulisel tõlkimisel ning kooskõlastuskoosolekute organiseerimisel.

Artikkel 8

Põhjendused

Kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 7 punktis a osutatud taotlust, teatavad nad Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega, kui need artikli 7 punkti a alapuntides i, ii ja v nimetatud juhtudel ei saa esitada oma põhjendusi, sest:

i) põhjenduste esitamine kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huve või

ii) põhjenduste esitamine ohustaks käimasoleva uurimise edukust või üksikisikute turvalisust.

Artikkel 9

Liikmesriikide liikmed

1. Liikmesriigi liikme suhtes kohaldatakse seoses tema staatusega tema liikmesriigi siseriiklikkus õigust. Liikmesriigi liikme ametiaja pikkuse määrab päritoluliikmesriik. Selle pikkus peab võimaldama Eurojustil nõuetekohaselt toimida.

2. Kogu teabevahetus Eurojusti ja liikmesriigi vahel, sealhulgas artikli 6 punkti a raames tehtud taotlused, toimub liikmesriigi liikme kaudu.

3. Iga liikmesriik määratleb oma liikme volituste sisu ja ulatuse oma territooriumil. Liikmesriik määratleb ka liikme tegutsemisõiguse seoses välismaiste õigusorganitega vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele. Oma liikme nimetamisel ja mis tahes muul vajalikul ajal teatab liikmesriik Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike. Teised liikmesriigid kohustuvad nõustuma antud volitustega ja neid tunnustama sel määral, kui need vastavad rahvusvahelistele kohustustele.

4. Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmetel samasugune juurdepääs teabele, mis sisaldub siseriiklikus karistusregistris või mis tahes muus tema liikmesriigi registris, nagu siseriiklikus õiguses on ette nähtud prokuröri, kohtuniku või võrdväärse pädevusega politseiametniku puhul.

5. Liikmesriigi liige võib oma liikmesriigi pädevate asutustega kontakteeruda otse.

6. Oma ülesannete täitmisel teeb liikmesriigi liige vajaduse korral teatavaks, kas ta tegutseb vastavalt talle lõike 3 alusel omistatud volitustele.

Artikkel 10

Kolleegium

1. Kolleegium koosneb kõigist liikmesriikide liikmetest. Igal liikmesriigi liikmel on üks hääl.

2. Olles konsulteerinud artiklis 23 sätestatud ühise järelevalveasutusega isikuandmete töötlemise sätete osas, kinnitab nõukogu Eurojusti töökorra kolleegiumi ettepaneku alusel, mis on kolleegiumis ühehäälselt vastu võetud. Töökorra sätete osas, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, võib kehtestada nõude saada nõukogult eraldi kinnitus.

3. Tegutsedes kooskõlas artikli 7 punktiga a teeb kolleegium oma otsused kahekolmandikulise häälteenamuse alusel. Muud kolleegiumi otsused tehakse vastavalt töökorrale.

Artikkel 11

Komisjoni roll

1. Komisjon osaleb täielikult Eurojusti töös vastavalt asutamislepingu artikli 36 lõikele 2. Ta osaleb selles töös oma pädevusvaldkondades.

2. Seoses Eurojusti tööga uurimise ja kohtu alla andmise kooskõlastamise osas, võib komisjonilt paluda asjakohast abi.

3. Koostöö parandamiseks Eurojusti ja komisjoni vahel võib Eurojust komisjoniga kokku leppida vajalike praktiliste korralduste osas.

Artikkel 12

Liikmesriikide korrespondendid

1. Iga liikmesriik võib sisse seada või nimetada ühe või mitu korrespondenti. Esmajärjekorras tuleb ametisse määrata või nimetada korrespondent terrorismi küsimustes. Suhteid korrespondentide ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel reguleerib siseriiklik õigus. Korrespondendi töökoht on tema nimetanud liikmesriigis.

2. Liikmesriigi nimetatud korrespondent võib olla Euroopa kohtute võrgu kontaktisik.

3. Suhted liikmesriigi liikme ja korrespondendi vahel ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja pädevate asutuste vahel.

Artikkel 13

Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad Eurojustiga vahetada mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklile 5.

2. Kooskõlas artikliga 9 on Eurojusti liikmesriikide liikmetel volitused vahetada omavahel või nende liikmesriigi pädevate asutustega eelnevat luba küsimata mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks.

Artikkel 14

Isikuandmete töötlemine

1. Oma eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses võib Eurojust oma pädevuse raames ja oma ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides.

2. Eurojust võtab vajalikke meetmeid, et tagada isikuandmete kaitse tase, mis on vähemalt samaväärne tasemega, mis tuleneb Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni ja sellesse hiljem tehtud muudatuste põhimõtete rakendamisest, kui need on liikmesriikides jõustunud.

3. Eurojusti töödeldavad isikuandmed on töötlemise eesmärgi seisukohast piisavad, selle ulatusele vastava mahuga ning, liikmesriikide pädevate asutuste või muude partnerite vastavalt artiklitele 13 ja 26 esitatud teavet arvestades täpsed ja ajakohased. Eurojust töötleb isikuandmeid õiglaselt ja seaduslikult.

4. Vastavalt käesolevale otsusele loob Eurojust uurimisega seotud andmete indeksi ja võib koostada ajutisi töökatalooge, milles võivad samuti sisalduda isikuandmed.

Artikkel 15

Isikuandmete töötlemise piirangud

1. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda ainult nende isikute järgmisi isikuandmeid, kelle suhtes asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel viiakse läbi uurimist või kes on antud kohtu alla artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo- või süüteoliigiga:

a) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b) sünniaeg ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu;

e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f) sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, identifitseerimisdokumendid ja passiandmed;

g) juriidilisi isikuid puudutav teave, kui see sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kes on antud kohtu alla;

h) panga- ja muude finantsasutuste arved;

i) väidetavate süütegude kirjeldus ja olemus, nende sooritamise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg;

j) asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;

k) üksikasjad, mis on seotud kahtlusega isiku kuulumise kohta kuritegelikku rühmitusse.

2. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda ainult nende isikute järgmisi isikuandmeid, keda asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel peetakse tunnistajateks või ohvriteks uurimisel või kohtu alla andmisel seoses artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo- või süüteoliigiga:

a) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b) sünniaeg ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu;

e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f) süütegude, millega nad on seotud, kirjeldus ja olemus, nende sooritamise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg.

3. Kuid erandjuhtudel võib Eurojust ka piiratud aja jooksul töödelda muid isikuandmeid, mis on seotud süüteo asjaoludega, kui need on otseselt asjassepuutuvad ja seotud käimasoleva uurimisega, mida Eurojust aitab kooskõlastada, eeldusel et nende spetsiifiliste andmete töötlemine on kooskõlas artiklitega 14 ja 21.

Käesolevale lõikele tuginemise korral teatatakse sellest viivitamata artiklis 17 osutatud andmekaitseametnikule

Kui need muud andmed on seotud tunnistajate või ohvritega lõike 2 tähenduses, teevad ühise otsuse nende töötlemiseks vähemalt kaks liikmesriigi liiget.

4. Automaatselt või muul moel töödeldud isikuandmeid, mis paljastavad rassilist või etnilist kuuluvust, poliitilisi seisukohti, religioosseid või filosoofilisi uskumusi, kuuluvust ametiühingusse ning tervist või seksuaalelu puudutavaid andmeid, võib Eurojust töödelda ainult siis, kui neid on vaja asjaomase siseriikliku uurimise ja Eurojustiga kooskõlastamise tarvis.

Käesolevale lõikele tuginemise korral teatatakse sellest viivitamata andmekaitseametnikule.

Neid andmeid ei tohi töödelda artikli 16 lõikes 1 osutatud indeksis.

Kui need muud andmed on seotud tunnistajate või ohvritega lõike 2 tähenduses, teeb otsuse nende töötlemiseks kolleegium.

Artikkel 16

Indeks ja ajutised töökataloogid

1. Oma eesmärkide saavutamiseks peab Eurojust automatiseeritud andmekataloogi, mis koosneb uurimistega seotud andemete indeksist, kus võib säilitada artikli 15 lõike 1 punktides a kuni k ja lõikes 2 osutatud mitteisiklikke ja isikuandmeid. Indeksi eesmärk on:

a) toetada Eurojusti abistatavate uurimise ja kohtu alla andmise juhtimist ja kooskõlastamist, eelkõige teabe võrdlemise ja sidumise teel;

b) hõlbustada juurdepääsu käimasoleva uurimisega ja kohtu alla andmisega seotud teabele;

c) hõlbustada õiguspärasuse ja käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist puudutavate sätete täitmise järelevalvet.

2. Indeksis on viited ajutistele töökataloogidele, mida Eurojusti raames töödeldakse.

3. Oma ülesannete täitmisel artiklite 6 ja 7 alusel võivad Eurojusti liikmesriikide liikmed töödelda üksikute juhtumite andmeid ajutises töökataloogis. Nad võimaldavad töökataloogile juurdepääsu andmekaitseametnikule ja, kui kolleegium nii otsustab, siis teistele liikmesriikide liikmetele ja kataloogidele juurdepääsuluba omavatele töötajatele. Andmekaitseametnikule teatatakse igast uuest töökataloogist, mis sisaldab isikuandmeid.

Artikkel 17

Andmekaitseametnik

1. Eurojustil on spetsiaalselt ametisse määratud andmekaitseametnik, kes on koosseisu liige. Selles raamistikus on ta kolleegiumi otseses alluvuses. Käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmisel ei võta ta kelleltki juhiseid.

2. Andmekaitseametnikul on eelkõige järgmised ülesanded:

a) tagada sõltumatul viisil õiguspärasus ja käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist puudutavate sätete täitmine;

b) tagada, et eelkõige artikli 19 lõike 3 eesmärgil ja vastavalt töökorras kehtestatavatele sätetele edastatud ja vastuvõetud isikuandmete kohta omatakse kirjalikku dokumenti artiklis 22 sätestatud julgeolekutingimustel;

c) tagada, et andmesubjektide taotlusel teavitatakse neid nende õigustest, mis tulenevad käesolevast otsusest.

3. Oma ülesannete täitmisel on ametnikul juurdepääs kõigile Eurojustis töödeldud andmetele ja Eurojusti kõigisse tööruumidesse.

4. Kui ametnik leiab, et tema arvates ei ole töötlemine vastanud käesolevale otsusele:

a) teavitab ta kolleegiumi, kes kinnitab teabe kättesaamist;

b) saadab asja edasi ühisele järelevalveasutusele, kui kolleegium ei ole töötlemise mittevastavust põhjendatud aja jooksul lahendanud.

Artikkel 18

Juurdepääsuluba isikuandmetele

Eurojusti käsutuses olevatele isikuandmetele on juurdepääs ainult artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmetel ja nende assistentidel ning Eurojusti volitatud töötajatel Eurojusti eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 19

Õigus tutvuda isikuandmetega

1. Igal isikul on õigus tutvuda teda puudutavate isikuandmetega, mida Eurojust töötleb käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Iga isik, kes soovib kasutada oma õigust tutvuda teda puudutavate Eurojustis säilitatavate andmetega või kes soovib neid kontrollida kooskõlas artikliga 20, võib selle kohta ükskõik millises liikmesriigis esitada tasuta taotluse asutusele, kelle see liikmesriik on selleks otstarbeks nimetanud, ning see asutus saadab taotluse viivitamata Eurojustile.

3. Iga isiku õigust tutvuda teda puudutavate isikuandmetega või kontrollida neid teostatakse selle liikmesriigi õiguse ja korra kohaselt, kus üksikisik on oma taotluse esitanud. Kuid kui Eurojust saab kindlaks teha, milline asutus riigis kõnealused andmed edastas, võib see asutus nõuda, et tutvumisõigust kasutatakse selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt.

4. Juurdepääs isikuandmetele keelatakse, kui:

a) juurdepääs võib ohustada mõnda Eurojusti tegevustest;

b) juurdepääs võib ohustada mis tahes siseriiklikku uurimist, mida Eurojust abistab;

c) juurdepääs võib ohustada kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

5. Taotluse esitanud isikutele tutvumisõiguse andmisel võetakse kohaselt arvesse nende staatust seoses Eurojustis säilitatavate andmetega.

6. Taotlusega seotud liikmesriikide liikmed tegelevad sellega ja teevad otsuse Eurojusti nimel. Taotlus tuleb lõplikult lahendada kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Kui liikmed ei jõua üksmeelele, saadavad nad asja edasi kolleegiumisse, mis teeb oma otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.

7. Kui tutvumine keelatakse või kui Eurojust ei töötle taotluse esitajaga seotud isikuandmeid, teatab Eurojust taotluse esitajale, et ta on kontrolli teostanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas taotluse esitaja kohta on andmeid või mitte.

8. Kui taotluse esitaja ei ole rahul taotluse kohta antud vastusega, võib ta selle otsuse edasi kaevata ühisele järelevalveasutusele. Ühine järelevalveasutus uurib, kas Eurojusti otsus on käesoleva otsusega kooskõlas või mitte.

9. Enne otsuse tegemist konsulteerib Eurojust liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega. Seejärel teatavad nad otsuse sisust asjaomaste liikmesriikide liikmete kaudu.

Artikkel 20

Isikuandmete parandamine ja kustutamine

1. Vastavalt artikli 19 lõikele 3 on igal isikul õigus paluda Eurojustil parandada või kustutada andmeid või keelata nende kasutamine, kui need on valed või ebatäielikud või kui nende sisestamine või säilitamine on vastuolus käesoleva otsusega.

2. Eurojust teatab taotluse esitajale, kui ta parandab või kustutab temaga seotud andmed või keelab nende kasutamise. Kui taotluse esitaja ei ole rahul Eurojusti vastusega, võib ta asja edasi saata ühisesse järelevalveasutusse kolmekümne päeva jooksul alates Eurojusti otsuse kättesaamisest.

3. Liikmesriigi pädevate asutuste, liikmesriigi liikme või korrespondendi, kui see on olemas, taotlusel või nende vastutusel võib Eurojust vastavalt oma töökorrale parandada või kustutada Eurojustis töödeldavaid andmeid, mille edastas või sisestas see liikmesriik, liikmesriigi liige või korrespondent. Liikmesriigi pädevad asutused ja Eurojust, sealhulgas liikmesriigi liige ja korrespondent, kui see on olemas, tagavad selles kontekstis artikli 14 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 15 lõikes 4 sätestatud põhimõtete täitmise.

4. Kui ilmneb, et Eurojustis töödeldud isikuandmed on valed või mittetäielikud või kui nende sisestamine ja säilitamine ei ole kooskõlas käesoleva otsuse sätetega, keelab Eurojust nende andmete kasutamise, parandab või kustutab need.

5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel teatakse sellest viivitamata kõigile isikutele, kes neid andmeid edastasid ja said. Andmed saanud isikud parandavad või kustutavad need andmed või keelavad nende kasutamise vastavalt andmed saanud isikute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

Artikkel 21

Isikuandmete säilitamise tähtajad

1. Eurojustis töödeldud isikuandmeid säilitatakse Eurojustis ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärkide saavutamiseks.

2. Artikli 14 lõikes 1 osutatud isikuandmeid, mida on Eurojustis töödeldud, ei tohi säilitada kauem kui:

a) kuupäevani, millal kohtu alla andmine on takistatud liikmesriikide uurimise ja kohtu alla andmistega seotud aegumistähtaegade tõttu;

b) kuupäevani, millal lõplikult jõustus Eurojusti kooskõlastamist õigustanud viimase uurimise ja kohtu alla andmisega seotud liikmesriigi kohtuotsus;

c) kuupäevani, millal Eurojust ja asjaomased liikmesriigid jõudsid vastastikuse kokkuleppeni, et enam ei ole Eurojustil vaja uurimist ja kohtu alla andmist kooskõlastada.

3. a) Lõikes 2 osutatud andmete säilitamise tähtaegu kontrollitakse pidevalt asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga. Olenemata sellest vaadatakse iga kolme aasta järel pärast sisestamist üle, kas andmeid on vaja säilitada.

b) Kui üks lõikes 2 osutatud tähtaegadest on läbi saanud, vaatab Eurojust läbi, kas andmeid on vaja veel säilitada selle eesmärkide saavutamiseks, ning võib erandina otsustada neid andmeid säilitada järgmise läbivaatamiseni.

c) Kui andmed on erandina säilitatud punkti b alusel, toimub nende andmete säilitamise vajaduse läbivaatamine iga kolme aasta järel.

4. Kui on olemas kataloog, kus on automatiseerimata ja korrastamata andmeid, saadetakse siis, kui kataloogi viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, kõik kataloogis olevad dokumendid need saatnud asutusele tagasi ja kõik koopiad hävitatakse.

5. Kui Eurojust on kooskõlastanud uurimist või kohtu alla andmist, teatavad asjaomased liikmesriikide liikmed Eurojustile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kõigist juhtumiga seotud lõplikest kohtuotsustest muu hulgas selleks, et saaks kohaldada lõike 2 punkti b.

Artikkel 22

Andmete turvalisus

1. Eurojust ja iga liikmesriik, niivõrd kui ta on seotud Eurojustist edastatud andmetega, kaitsevad seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva otsuse raames isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävimise, juhusliku kadumise või loata avalikustamise, muutmise ja neile juurdepääsu eest või mis tahes muu loata töötlemise eest.

2. Töökord sisaldab tehnilisi meetmeid ja organisatsioonilist korraldust, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks seoses andmete turvalisusega, ning eelkõige meetmeid, mis on mõeldud selleks, et:

a) keelata kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavate andmetöötlusseadmete juurde;

b) takistada andmekandjate loata lugemist, kopeerimist, muutmist või kõrvaldamist;

c) hoida ära isikuandmete ilma loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega ilma loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine;

d) hoida ära, et isikud, kellel puudub selleks luba, kasutaksid automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil;

e) tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavad isikud saaksid kätte ainult neid andmeid, mida võimaldab nende juurdepääsuluba;

f) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele isikuandmeid edastatakse, kui toimub andmete edastamine;

g) tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud, ning millal ja kes andmed sisestas;

h) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal.

Artikkel 23

Ühine järelevalveasutus

1. Luuakse sõltumatu ühine järelevalveasutus, et teha ühist järelevalvet artiklites 14-22 osutatud Eurojusti tegevuste üle, et tagada isikuandmete töötlemine kooskõlas käesoleva otsusega. Nende ülesannete täitmiseks on ühisel järelevalveasutusel õigus tutvuda kõigi kataloogidega, milles neid isikuandmeid töödeldakse. Eurojust annab ühisele järelevalveasutusele kogu teabe nendest kataloogidest, mida asutus nõuab, ja abistab seda oma ülesannete täitmisel igal muul viisil.

Ühine järelevalveasutus tuleb kokku vähemalt kord poolaastas. See tuleb kokku ka kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist ning esimees võib selle kokku kutsuda siis, kui vähemalt kaks liikmesriiki seda taotlevad.

Ühise järelevalveasutuse loomiseks nimetab vastavalt oma õigussüsteemile tegutsev liikmesriik Eurojusti mittekuuluva kohtuniku või, kui seda nõuab ta põhiseaduslik või siseriiklik süsteem, sellisel piisavat sõltumatust tagaval ametikohal oleva isiku kohtunike nimekirja, kes võivad liikmetena või ad hoc kohtunikena kuuluda ühisesse järelevalveasutusse. Iga ametiaeg kestab vähemalt kaheksateist kuud. Ametisse nimetamise tühistamine toimub päritoluliikmesriigi õiguse alusel kohaldatavate tagasikutsumispõhimõtete kohaselt. Ametisse nimetamisest ja tagasikutsumisest teatatakse nii nõukogu peasekretariaadile kui ka Eurojustile.

2. Ühine järelevalveasutus koosneb kolmest alalisest liikmest ja ad hoc kohtunikest, nagu see on sätestatud lõikes 4.

3. Liikmesriigi nimetatud kohtunik saab alaliseks liikmeks üks aasta enne seda, kui ta liikmesriik saab nõukogus eesistujaks, ja jääb alaliseks liikmeks kaheksateistkümneks kuuks.

Ühise järelevalveasutuse eesistuja on kohtunik, kelle on nimetanud nõukogu eesistujaliikmesriik.

4. Asutusse kuuluvad ka üks või mitu ad hoc kohtunikku selliste isikuandmeid puudutavate kaebuste menetlemise ajaks, mis on tulnud kohtuniku (kohtunike) nimetanud liikmesriigist.

5. Ühise järelevalveasutuse koosseis jääb apellatsioonimenetluse ajaks samaks isegi siis, kui alaliste liikmete ametiaeg on lõppenud vastavalt lõikele 3.

6. Igal liikmel ja ad hoc kohtunikul on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

7. Ühine järelevalveasutus vaatab läbi sellele esitatud kaebused kooskõlas artikli 19 lõikega 8 ja artikli 20 lõikega 2 ning viib läbi kontrolli kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõiguga. Kui ühine järelevalveasutus leiab, et Eurojusti tehtud otsus või andmete töötlemine ei vasta käesolevale otsusele, saadetakse asi edasi Eurojustile, kes nõustub ühise järelevalveasutuse otsusega.

8. Ühise järelevalveasutuse otsused on lõplikud ja Eurojustile siduvad.

9. Vastavalt lõike 1 kolmandale lõigule võtavad liikmesriikide nimetatud isikud, kelle eesistujaks on ühise järelevalveasutuse eesistuja, vastu töökorra, milles kaebuste läbivaatamise eesmärgil kehtestatakse objektiivsed kriteeriumid asutuse liikmete nimetamiseks.

10. Sekretariaadi kulud kaetakse Eurojusti eelarvest. Ühise järelevalveasutuse sekretariaat on Eurojusti sekretariaadis oma tegevuses sõltumatu.

11. Ühise järelevalveasutuse liikmed täidavad artiklis 25 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

12. Ühine järelevalveasutus esitab nõukogule igal aastal aruande.

Artikkel 24

Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1. Kooskõlas selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus Eurojusti peakontor asub, vastutab Eurojust kõigi isikule tekitatud kahjude eest, mis tulenevad selle läbiviidud omavolilisest või ebaõigest andmetöötlusest.

2. Eurojusti vastu esitatud kaebused lõikes 1 osutatud vastutuse kohta vaadatakse läbi selle liikmesriigi kohtutes, kus asub Eurojusti peakontor.

3. Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt kogu isikule tekitatud kahju eest, mis tulenevad Eurojustile edastatud andmete omavolilisest või ebaõigest andmetöötlusest liikmesriigi poolt.

Artikkel 25

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 1 kohaldamist, on artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmed ja nende assistendid, Eurojusti töötajad ja korrespondendid (kui neid on) ning andmekaitseametnik seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega.

2. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigi isikute ja asutuste suhtes, keda on kutsutud Eurojustiga töötama.

3. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib ka pärast ameti- või töökohalt lahkumist või pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute ametiaja lõppemist.

4. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 1 kohaldamist, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud.

Artikkel 26

Suhted partneritega

1. Eurojust loob ja hoiab tihedaid koostöösuhteid Europoliga niivõrd kui need on asjakohased Eurojusti ülesannete täitmiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust. Koostöö põhiosad määratakse kindlaks lepinguga, mille peab nõukogu heaks kiitma, olles konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas.

2. Eurojustil on konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad erisuhted Euroopa kohtute võrguga, eelkõige nende liikmesriikide liikmete, sama liikmesriigi kontaktisikute ja korrespondentide vahel, kui neid on. Tõhusa koostöö tagamiseks tuleb võtta järgmised meetmed:

a) Eurojustil on juurdepääs Euroopa kohtute võrgu kesksele teabele vastavalt ühismeetme 98/428/JSK artiklile 8 ja nimetatud ühismeetme artikli 10 alusel moodustatud telekommunikatsioonivõrgule;

b) erandina ühismeetme 98/428/JSK artikli 9 lõikest 3 moodustab Euroopa kohtute võrgu sekretariaat Eurojusti sekretariaadi osa. See toimib eraldiseisva ja autonoomse üksusena. See saab kasutada Eurojusti vahendeid, mis on vajalikud Euroopa kohtute võrgu ülesannete täitmiseks. Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse Euroopa kohtute võrgu sekretariaadi suhtes, kui need ei ole vastuolus Euroopa kohtute võrgu sekretariaadi sõltumatusega;

c) Eurojusti liikmesriikide liikmed võivad viibida Euroopa kohtute võrgu koosolekutel viimase kutsel. Euroopa kohtute võrgu kontaktisikuid võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.

3. Eurojust loob ja hoiab tihedaid koostöösuhteid Euroopa Pettustevastase Ametiga. Selleks võib Euroopa Pettustevastane Amet aidata kaasa Eurojusti uurimise ja kohtu alla andmise menetluste kooskõlastamistööle seoses ühenduste finantshuvide kaitsega kas Eurojusti algatusel või Euroopa Pettustevastase Ameti taotlusel, kui asjaomased pädevad asutused osalemisele vastu ei ole.

4. Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel ning ilma see piiraks artikli 9 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid peetaks liikmesriikide pädevateks asutusteks ainult Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimisi käsitlevate määruste (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/1999 [9] tähenduses. Teabevahetus Euroopa Pettustevastase Ameti ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb anda teistele pädevatele asutustele nende määruste alusel.

5. Oma eesmärkide saavutamiseks võib Eurojust luua kontakte ja vahetada muu kui operatiivtööga seotud kogemusi teiste asutustega, eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonidega.

6. Eurojust võib iga üksikjuhtumi puhul eraldi teha koostööd liikmesriikide sidekohtunikega 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks) [10] tähenduses.

Artikkel 27

Teabevahetus partneritega

1. Kooskõlas käesoleva otsusega võib Eurojust oma ülesannete täitmiseks vahetada mis tahes teavet:

a) asutamislepingute raames vastuvõetud sätete alusel pädevate asutustega;

b) rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega;

c) kolmandate riikide asutustega, kes on pädevad uurimise ja kohtu alla andmise alal.

2. Enne kui Eurojust vahetab mis tahes teavet lõike 1 punktides b ja c osutatud üksustega, annab selle liikmesriigi liige, kes teabe esitas, teabe edastamisele oma nõusoleku. Vajaduse korral konsulteerib liikmesriigi liige oma riigi pädevate asutustega.

3. Eurojust võib sõlmida nõukogu heaks kiidetud koostöölepinguid kolmandate riikide ja lõikes 1 osutatud üksustega. Need lepingud võivad eelkõige sisaldada sätteid kontaktametnike ja sidekohtunike Eurojusti saatmise korra kohta. Need võivad sisaldada ka sätteid isikuandmete vahetamise kohta. Sel juhul konsulteerib Eurojust ühise järelevalveasutusega.

Kiireloomuliste asjade lahendamiseks võib Eurojust teha koostööd lõike 1 punktides b ja c osutatud üksustega nendega lepingut sõlmimata, eeldusel et see koostöö ei hõlma neile isikuandmete saatmist Eurojusti poolt.

4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist ja ainult siis, kui on tagatud piisav andmekaitse tase, võib Eurojust edastada isikuandmeid lõike 1 punktis b osutatud üksustele ja nende kolmandate riikide lõike 1 punktis c osutatud asutustele, kes ei ole Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni osalisriigid.

5. Kui kolmandad riigid või lõike 1 punktides b ja c osutatud üksused hiljem ei täida või tõenäoliselt ei täida lõikes 4 osutatud tingimusi, teatab Eurojust sellest kohe ühisele järelevalveasutusele ja asjaomastele liikmesriikidele. Ühine järelevalveasutus võib edasist isikuandmete vahetamist asjaomaste üksustega takistada seni, kuni ta veendub, et kasutusele on võetud piisavad vahendid.

6. Kuid isegi siis, kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib oma riigi volituste raames tegutsev liige erandina ning vaid üksikisikut või riigi julgeolekut ähvardava tõsise ja vahetu hädaohu vastu kiireloomuliste meetmete võtmise eesmärgil vahetada teavet, mis sisaldab isikuandmeid. Liikmesriigi liige vastutab edastamise seaduslikkuse eest. Liikmesriigi liige peab andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmete edastamine on lubatud ainult juhul, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.

Artikkel 28

Organisatsioon ja toimimine

1. Eurojusti organisatsiooni ja toimimise eest vastutab kolleegium.

2. Kolleegium valib liikmesriikide liikmete hulgast presidendi ja võib vajaduse korral valida kuni kaks asepresidenti. Valimiste tulemus esitatakse nõukogule kinnitamiseks.

3. President täidab oma ülesandeid kolleegiumi nimel ja selle alluvuses, suunab selle tööd ja teostab haldusdirektori tagatava igapäevase juhtimise üle järelevalvet. Töökorras määratakse kindlaks need juhtumid, mille puhul peab kolleegium tema otsused eelnevalt kinnitama või millal ta peab kolleegiumile aru andma.

4. Presidendi ametiaeg on kolm aastat. Presidendi võib üheks ametiajaks tagasi valida. Iga asepresidendi ametiaja suhtes kohaldatakse töökorda.

5. Eurojusti abistab sekretariaat, mida juhatab haldusdirektor.

6. Eurojust kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi. Kolleegium võtab vastu asjakohased eeskirjad käesoleva lõike kohaldamiseks vastavalt töökorrale.

Artikkel 29

Haldusdirektor

1. Eurojusti haldusdirektori määrab ühehäälselt ametisse kolleegium. Kolleegium moodustab valimiskomisjoni, mis pärast konkursiteadet koostab kandidaatide nimekirja, kelle hulgast kolleegium valib haldusdirektori.

2. Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. Teda võib ametisse tagasi nimetada.

3. Haldusdirektori kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

4. Haldusdirektor töötab kolleegiumi ja selle presidendi alluvuses, tegutsedes vastavalt artikli 28 lõikele 3. Kolleegium võib kahekolmandikulise häälteenamusega ta ametist tagandada.

5. Haldusdirektor vastutab presidendi järelevalve all Eurojusti igapäevase haldamise ja personalijuhtimise eest.

Artikkel 30

Personal

1. Haldusdirektori kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

2. Eurojusti personal koosneb töötajatest, kes on tööle võetud vastavalt lõikes 1 osutatud määrustele ja eeskirjadele, võttes arvesse määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 [11] sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 27 osutatud kriteeriume, sealhulgas nende geograafilist jaotust. Neil on koosseisulise, ajutise või kohaliku töötaja staatus. Haldusdirektori taotlusel ja kokkuleppel kolleegiumi nimel tegutseva presidendiga võivad ühenduse institutsioonid saata Eurojusti ajutiste töötajatena EÜ ametnikke. Liikmesriigid võivad Eurojusti saata oma riigi eksperte. Viimasel juhul võtab kolleegium vastu vajaliku rakenduskorra.

3. Töötajad täidavad oma ülesandeid kolleegiumi alluvuses, pidades meeles Eurojusti eesmärke ja mandaati, otsimata ja vastu võtmata juhiseid üheltki Eurojusti väliselt valitsuselt, valitsusasutuselt, organisatsioonilt või isikult.

Artikkel 31

Suulise ja kirjaliku tõlke toetus

1. Eurojusti menetluste puhul kohaldatakse liidu ametlikku korda, mis puudutab keelte kasutamist.

2. Artikli 32 lõike 1 teises lõigus osutatud nõukogule esitatav aastaaruanne koostatakse liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

Artikkel 32

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

1. President annab kolleegiumi nimel igal aastal nõukogule kirjalikult aru Eurojusti tegevuste ja haldamise, sealhulgas eelarve haldamise kohta.

Selleks koostab kolleegium aastaaruande Eurojusti tegevuste ja liidu mis tahes kriminaalpoliitikaprobleemi kohta, mis on Eurojusti tegevuste tulemusel esile kerkinud. Selles aruandes võib Eurojust teha ka ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades.

President esitab ka kõik aruanded ja mis tahes muu teabe Eurojusti toimimise kohta, mida nõukogu võib temalt küsida.

2. Igal aastal saadab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendile aruande Eurojusti tehtud töö ja ühise järelevalveasutuse tegevuste kohta.

Artikkel 33

Rahastamine

1. Artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmete ja assistentide palgad ja rahalised tasud katab nende päritoluliikmesriik.

2. Kui liikmesriikide liikmed tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, loetakse asjaomaseid kulusid tegevuskuludeks asutamislepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses.

Artikkel 34

Eelarve

1. Eurojusti kõigi tulude ja kulude prognoos koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis vastab kalendriaastale. Kulud ja tulud kantakse eelarvesse, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning see esitatakse Euroopa Liidu üldeelarve osas pädevale eelarveasutusele. Ametikohtade loetelu koosneb koosseisulistest ja ajutistest kohtadest ning viidetest saadetud ekspertidele ja selles on ära näidatud kõnealusel eelarveaastal Eurojustis töötavate töötajate arv, palgaaste ja kategooria.

2. Tulud ja kulud on Eurojusti eelarves tasakaalus.

3. Piiramata muude vahendite kasutamist võivad Eurojusti tulud sisaldada Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud subsiidiumi.

4. Eurojusti kulud hõlmavad muu hulgas tõlkide ja tõlkijatega seotud kulusid, turva-, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevus- ja rendikulusid, Eurojusti liikmete ja töötajate reisikulusid ning kolmandate pooltega sõlmitud lepingutest tulenevaid kulusid.

Artikkel 35

Eelarve koostamine

1. Haldusdirektor koostab igal aastal Eurojusti eelarve projekti, mis sisaldab järgmise eelarveaasta kulusid. Ta esitab projekti kolleegiumile.

2. Hiljemalt iga aasta 1. märtsil võtab kolleegium järgmise eelarveaasta eelarve projekti vastu ja esitab selle komisjonile.

3. Eelarve projekti alusel teeb komisjon eelarvemenetluse raames ettepaneku Eurojusti eelarvesse kinnitatava aastase subsiidiumi kohta.

4. Euroopa Liidu üldeelarve osas pädeva eelarveasutuse niimoodi kindlaksmääratud aastase subsiidiumi alusel võtab kolleegium vastu Eurojusti eelarve iga eelarveaasta alguses ja kohandab seda Eurojustile tehtavate erinevate osamaksete ja muudest allikatest tulevate rahaliste vahenditega.

Artikkel 36

Eelarve täitmine ja täitmise kinnitamine

1. Haldusdirektor kui eelarve käsutaja vastutab Eurojusti eelarve täitmise eest. Ta annab eelarve täitmise osas aru kolleegiumile.

Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab president, keda abistab haldusdirektor, Euroopa Parlamendile, Euroopa Kontrollikojale ja komisjonile üksikasjaliku aruande eelmise eelarveaasta kõigi tulude ja kulude kohta. Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 248.

2. Euroopa Parlament kinnitab Eurojusti eelarve täitmise ülejärgmise aasta 30. aprilliks.

Artikkel 37

Eelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus

Olles saanud komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja arvamused, võtab kolleegium ühehäälselt vastu Eurojusti eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse [12] artikliga 142.

Artikkel 38

Auditeerimine

1. Kohustuste võtmise ja kulude eest maksmise auditit ning järelevalvet Eurojusti kõigi tulude kindlakstegemise ja sissenõudmise üle teostab kolleegiumi nimetatud sisekontrolör.

2. Kolleegium nimetab siseaudiitori, kes vastutab eelkõige vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele standarditele selle eest, et oleks tagatud eelarve täitmise süsteemide ja korra nõuetekohane toimimine. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvekäsutaja ega raamatupidaja. Kolleegium võib paluda need ülesanded täita komisjoni siseaudiitoril.

3. Audiitor esitab aruande oma järelduste ja soovitustega Eurojustile ning edastab aruande koopia komisjonile. Eurojust võtab audiitori aruannete valguses vastuseks soovitustele vajalikke meetmeid.

4. Eurojusti suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1073/1999 sätestatud reegleid. Kolleegium võtab vajalikud rakendusmeetmed.

Artikkel 39

Juurdepääs dokumentidele

Haldusdirektori ettepaneku alusel võtab kolleegium vastu reeglid Eurojusti dokumentidele juurdepääsu kohta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentide) [13] sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 40

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat otsust kohaldatakse Gibraltari suhtes, keda esindab Ühendkuningriigi liige.

Artikkel 41

Üleminekusätted

1. Nõukogu 14. detsembri 2000. aasta otsuse 2000/799/JSK (millega moodustatakse ajutine õigusalase koostöö üksus) [14] alusel liikmesriikide nimetatud ajutise õigusalase koostöö üksuse liikmed saavad käesoleva otsuse artikli 2 alusel Eurojusti liikmeteks kuni asjaomase liikmesriigi liige on lõplikult ametisse nimetatud, kuid seda mitte kauem kui teise kuu lõpuni pärast käesoleva otsuse jõustumist, millal nende funktsioonid kaotavad kehtivuse.

Ajutise üksuse liikmetel on siis kõik käesoleva otsuse alusel liikmesriikide liikmetele antavad volitused.

Liikmesriigi liikme lõplik ametisse nimetamine jõustub päeval, mis liikmesriik on selleks määranud, teavitades nõukogu peasekretariaati ametlikult kirja teel.

2. Kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist võib liikmesriik teatada, et kuni artiklis 42 sätestatud kuupäevani ei kohalda ta teatavaid artikleid, eelkõige artikleid 9 ja 13, põhjusel, et see kohaldamine ei ole kooskõlas ta siseriikliku õigusega. Nõukogu peasekretariaat teatab kõigist sellistest teadetest liikmesriikidele ja komisjonile.

3. Kuni nõukogu ei ole Eurojusti töökorda kinnitanud, teeb kolleegium kõik oma otsused kahekolmandikulise häälteenamusega, välja arvatud juhtumid, mis käesoleva otsuse kohaselt vajavad ühehäälset otsust.

4. Liikmesriigid tagavad, et kuni Eurojusti lõpliku loomiseni võetakse kõik meetmed, et tagada ajutises õigusalase koostöö üksuses menetletavate juhtumite, eelkõige seoses uurimise ja kohtu alla andmise kooskõlastamisega jätkuvalt tõhus menetlemine liikmesriikide liikmete poolt. Liikmesriikide liikmed püüavad täita vähemalt samu eesmärke ja täidavad samu ülesandeid kui ajutine õigusalase koostöö üksus.

Artikkel 42

Õigusaktide ülevõtmine

Vajaduse korral viivad liikmesriigid oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse käesoleva otsusega esimesel võimalusel ja igal juhul mitte hiljem kui 6. septembriks 2003.

Artikkel 43

Jõustumine

Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, jõustub käesolev otsus Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval. Sellel kuupäeval lakkab olemast ajutise õigusalase koostöö üksus.

Brüssel, 28. veebruar 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Acebes Paniagua

[1] EÜT C 206, 19.7.2000, lk 1 jaEÜT C 243, 24.8.2000, lk 15.

[2] EÜT C 34, 7.2.2002, lk 347 ja 29. novembri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[4] EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

[5] EÜT C 326, 26.11.2001, lk 2.

[6] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

[7] EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4.

[8] EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

[9] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

[10] EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

[11] EÜT L 56, 4.3.1968. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2581/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 1).

[12] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

[13] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[14] EÜT L 324, 21.12.2000, lk 2.

--------------------------------------------------