32000L0018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/18/EÜ,

17. aprill 2000,

ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate eksami miinimumnõuete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 75 lõike 1 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Veoohutuse ja keskkonnakaitse tõhustamine, eriti seoses ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedudega, on olulised küsimused, samuti nagu nende veoliikide ohutusega seotud inimtegur.

(2) Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivi 96/35/EÜ (ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate määramine ja kutsekvalifikatsiooni kohta) [4] kohaselt kohustuvad kõik ettevõtjad, kelle tegevuse hulka kuulub ohtlike kaupade vedu, samuti sellise veoga seotud peale- ja mahalaadimine, määrama ohutusnõustaja(d). Kõnealune direktiiv ei sisalda ohutusnõustajate eksami nõuete ühtlustamist käsitlevaid üksikasjalikke sätteid ega eksamineerimisasutuste suhtes kohaldatavaid sätteid.

(3) Liikmesriigid peaksid kehtestama ohutusnõustajate eksamineerimise ühise miinimuraamistiku ja eksamineerimisasutustele esitatavad tingimused, et tagada teatav kvaliteeditase ja hõlbustada EÜ koolitustunnistuste vastastikust tunnustamist.

(4) Ohutusnõustajate eksamineerimine peab koosnema vähemalt kirjalikust testist, mis sisaldab küsimusi vähemalt direktiivi 96/35/EÜ II lisas loetletud teemade kohta, ja näidisjuhtumi lahendamist, mille abil kandidaadid saavad näidata, et nad suudavad ohutusnõustaja ülesandeid täita.

(5) Liikmesriigid võivad ette näha, et kandidaate, kes kavatsevad asuda tööle ettevõtjate juures, kelle tegevus on seotud üksnes teatavate ohtlike kaupadega, eksamineeritakse ainult nende tegevusega seotud küsimustes. Sellisel juhul peaks EÜ koolitustunnistusel olema selge märge selle kehtivuspiirangute kohta.

(6) Eksamineerimisasutuste korraldatava eksami peavad heaks kiitma liikmesriikide pädevad asutused. Liikmesriigid määravad eksamineerimisasutuste suhtes kohaldatavad kriteeriumid, et tagada nende kõrge kvaliteet. Eksamineerimisasutused peavad olema tehniliselt pädevad, usaldusväärsed ja sõltumatud.

(7) Liikmesriigid peaksid üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel abistama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse direktiiviga 96/35/EÜ ettenähtud ohtlike kaupade veo ohutusnõustaja EÜ koolitustunnistuse saamiseks vajaliku eksami miinimumnõuded.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ohtlike kaupade veo ohutusnõustajaid eksamineeritaks kõnealustele miinimumnõuetele vastaval viisil.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ohtlike kaupade veo ohutusnõustaja, edaspidi "nõustaja" - direktiivi 96/35/EÜ artikli 2 punktis b nimetatud isikud;

b) ohtlikud kaubad — direktiivi 94/55/EÜ [5] artiklis 2 ja direktiivi 96/49/EÜ [6] artiklis 2 määratletud kaubad;

c) ettevõtja — direktiivi 96/35/EÜ artikli 2 punktis a nimetatud ettevõtjad;

d) eksam — direktiivi 96/35/EÜ artikli 5 punktis a nimetatud eksamid;

e) eksamineerimisasutus — asutused, mille liikmesriikide pädevad ametiasutused on määranud eksameid korraldama;

f) EÜ tunnistus — direktiivi 96/35/EÜ III lisas esitatud näidise kohaselt koostatud tunnistus.

II PEATÜKK

Eksamid

Artikkel 3

1. Pädev ametiasutus või eksamineerimisasutus korraldab kohustusliku kirjaliku eksami, mida ta võib täiendada suulise eksamiga, et kontrollida, kas kandidaadil on nõustaja ülesannete täitmiseks nõutavad teadmised, et saada EÜ tunnistus.

2. Kohustuslik eksam koosneb kirjalikust testist, mis on kohandatud vastavalt nendele veoliikidele, mille suhtes EÜ tunnistus välja antakse.

3. a) Kandidaadile antakse küsimustik. See koosneb vähemalt 20 lahtisest küsimusest vähemalt direktiivi 96/35/EÜ II lisas loetletud teemadel vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 4. Kasutada võib ka valikvastustega küsimusi. Sel juhul vastab kaks valikvastustega küsimust ühele lahtisele küsimusele.

Nende teemade hulgast pööratakse vastavalt asjassepuutuvale veoliigile erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:

- üldised preventsiooni- ja ohutusmeetmed,

- ohtlike kaupade liigitamine,

- üldised pakendinõuded, sealhulgas tsisternid, paakkonteinerid ja paakvagunid,

- ohutähised ja -märgised,

- veodokumentides olevad viited,

- käitlemine ja lastimine,

- personali tööalane koolitus,

- sõiduki dokumendid ja veotunnistused,

- ohutusjuhised,

- veovahendite nõuded.

b) Kandidaadid lahendavad direktiivi 96/35/EÜ I lisas loetletud teema kohta näidisjuhtumi, mille abil nad saavad näidata, et nad suudavad ohutusnõustaja ülesandeid täita.

c) Liikmesriigid võivad ette näha, et kandidaate, kes kavatsevad asuda tööle teatavate ohtlike kaupade vedudele spetsialiseerunud ettevõtjate juures, eksamineeritakse direktiivi 96/35/EÜ II lisa kohaselt ainult nende tegevusega seotud küsimustes.

Need kaubaliigid on:

- klass 1 (lõhkeained),

- klass 2 (gaasid),

- klass 7 (radioaktiivsed ained),

- klassid 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 5.2, 6.1, 6.2, 8 ja 9 (tahked ained ja vedelikud),

- ÜRO numbrid 1202, 1203, 1223 (mineraalõlid).

EÜ tunnistuse päises peab olema selgelt märgitud, et see kehtib üksnes käesolevas lõikes nimetatud ohtlike kaupade liikide puhul, mille suhtes nõustajat on eksamineeritud lõigetes a ja b määratletud nõuete kohaselt.

4. Pädev asutus või eksamineerimisasutus koostab järk-järgult eksamil esitatavate küsimuste komplekti.

III PEATÜKK

Eksamineerimisasutuste suhtes kohaldatavad kriteeriumid

Artikkel 4

1. Kui liikmesriigid ei vastuta otseselt eksamite korraldamise eest, määravad nad eksamineerimisasutused järgmiste kriteeriumide alusel:

a) eksamineerimisasutuse pädevus;

b) eksamineerimisasutuse kavandatava eksamikorralduse üksikasjad;

c) meetmed eksamite erapooletuse tagamiseks;

d) eksamineerimisasutuse sõltumatus nõustajaid palkavatest füüsilistest ja juriidilistest isikutest.

2. Heakskiidetud eksamineerimisasutuse määramine toimub kirjalikult. Heakskiit võib olla tähtajaline.

Artikkel 5

Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel.

Iga liikmesriik esitab komisjonile korrapäraselt artikli 3 lõikes 4 nimetatud küsimuste komplekti. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu kolme kuu jooksul alates selle jõustumisest. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 17. aprill 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Capoulas Santos

[1] EÜT C 148, 14.5.1998, lk 21 ja EÜT C 52, 23.2.1999, lk 16.

[2] EÜT C 407, 28.12.1998, lk 118.

[3] Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 1998. aasta arvamus (EÜT C 341, 9.11.1998, lk 29), kinnitatud 16. septembril 1999, nõukogu 29. märtsi 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 36, 8.2.2000, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 28. märtsi 2000. aasta otsus.

[4] EÜT L 145, 19.6.1996, lk 10.

[5] Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7). Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 96/86/EÜ (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 43 ja EÜT L 251, 15.9.1997, lk 1).

[6] Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25). Direktiivi on muudetud direktiiviga 96/87/EÜ (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 45).

--------------------------------------------------