Nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/98,

20. juuli 1998,

millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) 1997. aasta veebruaris esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise oliivi- ja oliiviõlisektori kohta, millest järeldus, et praegust õli- ja rasvaturu ühist korraldust tuleb uuendada; kõnealust teatist ja selles esitatud uuendamisvõimalusi on arutatud ühenduse institutsioonides; uuenduste vajalikkuses on saavutatud üksmeel; parima lähenemisviisi määramiseks tuleb siiski saada usaldusväärsemat teavet, eriti ühenduse oliivipuude arvu, istutusalade ja saagise kohta; võttes arvesse selliste andmete kogumiseks ja analüüsimiseks vajaminevat aega, on komisjon kohustunud esitama uuendusettepanekud 2000. aasta jooksul, et neid võiks kohaldada alates 2001/02. majandusaastast;

(2) kogemused on näidanud, et lähitulevikus tuleb praegusesse ühisesse turukorraldusse teha mõned kohandused, et vähendada kõnealuse sektori ettevõtjate raskusi, täiustada siseriiklike asutuste korraldatavaid kontrollimisi ja kaitsta paremini ühenduse eelarvet; tuleks sätestada vajalikud praeguse turukorralduse kohandused ning määrata majandusaastateks 1998/99–2000/01 kindlaks asjakohased hinnad ja kogused;

(3) nõukogu 22. septembri 1966. aasta määruse nr 136/66/EMÜ (õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta) [4] artikliga 5 nähakse ette tootmistoetus, mis määratakse ühtse määra alusel tootjatele, kelle keskmine toodang ei ületa 500 kg; kõnealuse meetme eesmärk oli vähendada toetuse saamise õiguse kontrollimisega seotud halduskulusid; muudatused tootmistoetuskavas, eriti väiketootjatele makstava toetusega seotud kulutuste osa kasv ja toetuse taseme tõus, on muutnud kahe abi süsteemi pettuse allikaks; sellest tulenevalt tuleks konkreetselt väiketootjatele makstavat toetust käsitlevad sätted kehtetuks tunnistada;

(4) tootmistoetuse tasakaalustusmehhanism põhineb praegu kogu ühenduse jaoks kehtestatud garanteeritud maksimumkogusel; garanteeritud maksimumkogust tuleks suurendada eriti tootmissuundade arvessevõtmiseks;

(5) mõistliku tootmistaseme soodustamiseks liikmesriikides tuleks garanteeritud maksimumkogus jagada tootjaliikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena; jagamine peaks peamiselt põhinema vaatlusperioodi toodangul, arvestamata äärmuslikke tootmisaastaid; tuleks siiski arvesse võtta sektori olukorda eri liikmesriikides ning eriti väiketootjatele varem määratud toetuse konkreetset jagamist ning Hispaania ja Portugali oliivisalude tootmispotentsiaali;

(6) tootmise kõikumise mõju leevendamiseks juhul, kui liikmesriigi tegelik toodang on garanteeritud riiklikust kogusest väiksem, võib osa erinevusest lisada kõnealuse liikmesriigi järgmise majandusaasta garanteeritud riiklikule kogusele; erinevuse ülejäänud osaga võib korvata muude liikmesriikide garanteeritud riiklike koguste ületamisi, et tagada Euroopa Liidu tootjate vahel jätkuvalt teatav solidaarsus;

(7) tootmistoetust makstakse oliivikasvatajatele; oliivikasvatajad peavad saama kõnealuse toetuse täielikult, ilma et see piiraks ühenduse eeskirjadega ette nähtud eri vähendamiste kohaldamist;

(8) lauaoliivide toetuse võimaldamiseks peavad liikmesriigid saama kasutada osa oliiviõli tootmise toetamiseks määratud varudest;

(9) tarbimistoetust ei saa tõsta ilma pettuseohuta ja praegusel tasemel ei ole see tõhus; kõnealust toetust on varem järsult vähendatud ilma, et sel oleks olnud kahjulikku mõju oliiviõli tarbimisele ühenduses; kõnealuse toetuse kaotamine võimaldaks tõhustada tootmistoetuskava kontrollimist eriti nõukogu 17. juuli 1984. aasta määrusega (EMÜ) nr 2262/84 (milles sätestatakse erimeetmed oliiviõli suhtes) [5] ettenähtud kontrolliasutuste poolt; seepärast tuleb nõukogu 19. detsembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 3089/78, milles sätestatakse oliiviõli tarbimistoetuse üldeeskirjad, [6] kehtetuks tunnistada;

(10) sätted, mis käsitlevad oliiviõli ja lauaoliivide tarbimise edendamist liikmesriikides ja kolmandates riikides, tuleks säilitada ning neid tuleks täpsustada ja tõhustada; kõnealuste meetmete eesmärk on kehtestada turul parem tasakaal ja sellest tulenevalt tuleks asjakohaseid kulutusi käsitada sekkumisena nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) [7] artiklis 3 määratletud tähenduses; kõnealused sätted nõuavad teatavaid tehnilisi kohandusi nõukogu 22. juuli 1980. aasta määruses (EMÜ) nr 1970/80, milles sätestatakse ühenduses oliiviõli tarbimise edendamise kampaaniate rakendamise üldeeskirjad [8]; kõnealune määrus tuleks kehtetuks tunnistada ja selle sätted koos vajalike muudatustega inkorporeerida määrusesse nr 136/66/EMÜ;

(11) riiklik sekkumissüsteem on tootmisstiimul, mis ohustab turu stabiilsust; seepärast tuleb sekkumine lõpetada ja viited sekkumishinnale tunnistada kehtetuks või asendada;

(12) oliiviõli tarnimise reguleerimiseks tõsiste turuhäirete korral on vaja eraladustuslepingute toetussüsteemi, mis annab eesõiguse sellistele lepingutele, mis on sõlmitud nõukogu 20. mai 1997. aasta määruse (EÜ) nr 952/97 (tootjate ühenduste ja nende liitude kohta) [9] alusel tunnustatud tootjarühmade ja tootjate ühendustega;

(13) määruse nr 136/66/EMÜ lisas esitatud neitsioliiviõli kategooriate määratlused viitavad erilisel meetodil põhinevale organoleptilisele hindamisele; organoleptilise hindamise meetodid on hiljuti täiustunud, ent neis säilib teatav loomupärane subjektiivsuse oht; kõnealuseid määratlusi tuleks muuta, et need viitaksid vajaduse korral tõhusamatele analüüsimeetoditele;

(14) selleks et parandada teadmisi oliiviõli tootmise kohta ja kontrolli üksiktootja tasemel, tuleks majandusaastatel 1998/99–2000/01 erilist tähelepanu pöörata tööle oliiviregistriga; saadud kogemuste arvessevõtmiseks tuleks ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kontekstis teiste põllukultuuride puhul kasutatud meetodit kohaldada samuti oliiviregistri puhul; seepärast peab komisjon määrama võetavad meetmed ning korra ja kriteeriumid, mida tuleb järgida geograafilise informatsiooni süsteemi loomiseks; seepärast on vaja sätestada erandeid määrusest (EMÜ) nr 154/75 [10] ja määrusest (EMÜ) nr 2261/84 [11];

(15) uuendamisvõimalused võivad julgustada tootjaid istutama uusi oliivipuid; selline uusistutus ohustaks tulevikus tõsiselt tasakaalu turul, mis juba praegu on üleküllastunud; kõnealuse ohu vältimiseks tuleks sätestada sellel etapil uusistutuste väljaarvamine kõikidest tulevastest toetuskavadest, välja arvatud juhul, kui need on osa ühenduse poolt heakskiidetud programmist; komisjoni ettepaneku esitamise ja selle vastuvõtmise vahelise aja tõttu tuleks toetuskavadest välja jätta ka istutamised, mis on tehtud kuu jooksul alates päevast, mil ettevõtjatele teatatakse komisjoni vastavast kavatsusest;

(16) oliiviõlisektori uuendamise vajadus tuleneb sellest, et aja jooksul on võimatu säilitada teatavaid määrusega nr 136/66/EMÜ ettenähtud meetmeid; kõnealused meetmed tuleks kehtetuks tunnistada alates 1. novembrist 2001, hoolimata käesoleva määrusega ettenähtud üleminekukohandustest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust nr 136/66/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2a lõikes 2 asendatakse sõna

"sekkumishind"

järgmisega:

"tootja taotlushind, millest on lahutatud tootmistoetus ja summa, milles võetakse arvesse turuhinna kõikumist ja oliiviõli veokulusid tootmispiirkondadest tarbimispiirkondadesse,."

2. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4

1. Ühenduse jaoks määratakse kindlaks tootja taotlushind.

Kõnealune hind määratakse kindlaks hulgimüügietapil tavalisele neitsioliiviõlile, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus on 3,3 g 100 g kohta.

2. Majandusaastatel 1998/99–2000/01 on lõikega 1 ettenähtud tootja taotlushind 383,77 eküüd 100 kg kohta.

3. Kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti, algab oliiviõli majandusaasta 1. novembril ja lõpeb järgmise aasta 31. oktoobril."

3. Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 5

1. Tootmistoetust antakse oliiviõli suhtes. Kõnealuse toetuse eesmärk on aidata kaasa tootjatele rahuldava sissetuleku tagamisele.

Toetus antakse oliivikasvatajatele nende poolt tegelikult toodetud oliiviõli koguse põhjal.

Ilma et see piiraks ühenduse eeskirjadega ettenähtud eri vähendamiste kohaldamist, makstakse toetus täielikult oliivikasvatajatele.

2. Majandusaastatel 1998/99–2000/01 on lõikega 1 ettenähtud tootmistoetuse määr ühiku kohta 132,25 eküüd 100 kg kohta.

3. Oliiviõli maksimumkogus, mille suhtes lõikega 1 ettenähtud toetust kohaldatakse, on 1777261 tonni majandusaasta kohta. Garanteeritud maksimumkogus jagatakse liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena järgmiselt:

—Hispaania | 760027 tonni |

—Prantsusmaa | 3297 tonni |

—Kreeka | 419529 tonni |

—Itaalia | 543164 tonni |

—Portugal | 51244 tonni. |

4. Komisjoni poolt artiklis 38 sätestatud korras heakskiidetud tingimustel võib iga liikmesriik eraldada osa oma garanteeritud riiklikust kogusest ja oma oliiviõli tootmistoetusest lauaoliivide toetuseks.

Sellistel juhtudel on lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks kasutatav garanteeritud riiklik kogus lõikes 3 nimetatud kogus, millest on lahutatud lauaoliividele antavale toetusele vastav kogus.

5. Kui liikmesriigi tegelik toodang on mõnel majandusaastal väiksem kui asjaomase liikmesriigi garanteeritud riiklik kogus:

a) jagatakse 20 % erinevusest liikmesriikide vahel, mis on samal majandusaastal ületanud oma garanteeritud riiklikke koguseid; jagamine toimub proportsionaalselt abi saavate liikmesriikide garanteeritud riiklike kogustega ja

b) lisatakse 80 % erinevusest üksnes järgmiseks majandusaastaks kõnealuse liikmesriigi garanteeritud riiklikule kogusele.

Komisjon jagab järelejäänud kogused artiklis 38 sätestatud korras.

6. Lõikes 2 kindlaksmääratud toetust antakse liikmesriikides, mille toetuse saamise tingimustele vastav tegelik toodang ei ületa nende garanteeritud riiklikke koguseid, mida on vajaduse korral suurendatud lõike 5 kohaselt.

Teistes liikmesriikides antava toetuse määr ühiku kohta on võrdne lõikes 2 kindlaksmääratud summaga, mida on korrutatud koefitsiendiga. Kõnealune koefitsient saadakse, jagades asjaomase liikmesriigi garanteeritud riiklik kogus, mida on vajaduse korral suurendatud lõike 5 kohaselt, toetuse saamise tingimustele vastava tegeliku toodanguga.

7. Pidades silmas toetuse saamise tingimustele vastava oliiviõli koguse kontrollimist, määratakse oliivi ja oliiviõli saagised igaks majandusaastaks ühtlase tootmispiirkonna kohta.

8. Tunnustatud tootjate organisatsioonid ja nende ühendused võivad osaleda lõikes 5 nimetatud tegeliku toodangu määramisel ja lõikes 7 nimetatud saagiste kehtestamisel.

9. Teatav protsent kõikidele tootjatele või mõnele tootjale määratud tootmistoetusest kasutatakse piirkondlike meetmete rahastamiseks, et parandada igas tootjaliikmesriigis õlitootmise kvaliteeti ja selle keskkonnamõju.

Majandusaastatel 1998/99–2000/01 on esimeses lõigus nimetatud protsent 1,4 % oliiviõlitootjatele määratud tootmistoetusest.

10. Nõukogu sätestab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva artikli rakendamise üldeeskirjad.

11. Lõikes 7 nimetatud saagised ja käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad määratakse kindlaks käesoleva määruse artiklis 38 sätestatud korras ja vajaduse korral nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) [12] artiklis 13 sätestatud korras."

4. Artiklid 5a, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.

5. Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 11

1. Ühendus võib võtta otseselt või kaudselt meetmeid teabe andmiseks või selleks, et soodustada ühenduses toodetud oliiviõli ja lauaoliivide tarbimist liikmesriikides või kolmandates riikides.

Esimeses lõigus nimetatud meetmed võivad olla järgmised:

a) olemasolevate teadmiste jagamine eriti oliiviõli toiteväärtuse kohta;

b) turuuuringud oliiviõli turu laiendamiseks;

c) avalikustamine, suhtekorraldus- ja müügiedenduskampaaniad oliiviõli ja oliiviõliga valmistatud toodete tarbimise edendamiseks, rõhutades eriti oliiviõli kvaliteeti;

d) uuringud, mis hõlmavad eriti oliiviõli toiteväärtuse teaduslikku uurimist;

e) uuringud müügiedenduskampaania tulemuste hindamiseks.

2. Komisjon saadab nõukogule üheks või mitmeks järgnevaks majandusaastaks kavandatavate meetmete kava. Kõnealuse kava koostamisel võib komisjon konsulteerida eriti turuuuringutele ja reklaamikampaaniatele spetsialiseerunud asutustega ning uurimisinstituutidega.

3. Komisjon teeb lõikes 1 loetletud meetmete kohta artiklis 39 sätestatud korras otsuse pärast konsulteerimist õli- ja rasvaturu korralduskomiteega.

4. Ühendus võib rahastada lõikes 1 nimetatud meetmetega kaasnevad kulutused sajaprotsendiliselt ja neid käsitatakse sekkumisena määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklis 3 määratletud tähenduses.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 38 sätestatud korras."

6. Artikli 11a esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Liikmesriigid võtavad omalt poolt vajalikud meetmed, et karistada artikliga 5 ettenähtud toetuskava rikkumisi. Kui nõukogu 17. juuli 1984. aasta määrusega (EMÜ) nr 2262/84 (milles sätestatakse erimeetmed oliiviõli suhtes) [*] EÜT L 208, 3.8.1984, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2599/97 (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 17). ettenähtud kontrolliasutused teatavad rikkumistest, otsustavad liikmesriigid võetavad meetmed teatamisele järgneva 12 kuu jooksul."

7. Artikkel 12 tunnistatakse kehtetuks.

8. Artikkel 12a asendatakse järgmisega:

"Artikkel 12a

Turu tõsise häirimise korral teatavates ühenduse piirkondades võib turu reguleerimiseks otsustada artiklis 38 sätestatud korras lubada piisavaid tagatisi pakkuvatel ja liikmesriikide poolt heakskiidetud asutustel sõlmida nende poolt turustatava oliiviõli kohta laolepinguid. Asjaomaste asutuste hulgas eelistatakse määruse (EÜ) nr 952/97 [*] EÜT L 142, 2.6.1997, lk 30. kohaselt tunnustatud tootjarühmi ja nende ühendusi.

Esimeses lõigus nimetatud meetmeid võib muu hulgas rakendada juhul, kui vaatlusperioodi jooksul turul registreeritud keskmine hind on väiksem kui 95 % 1997/98. majandusaastal kohaldatavast sekkumishinnast.

Lepingute täitmise eest antava toetuse summa ja käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti asjaomaste õlide kogused, kvaliteedid ja ladustuse kestus, kehtestatakse artiklis 38 sätestatud korras nii, et see mõjutab oluliselt turgu. Toetust võib anda pakkumismenetluse teel."

9. Artikli 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

10. Artikli 20a lõike 2 viimane lõik ja artikli 20a lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

11. Artikli 20d lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Teatav protsent tunnustatud tootjarühmadele ja nende ühendustele käesoleva määruse alusel makstavast tootmistoetusest peetakse kinni. Sel teel saadud summa abil rahastatakse artikli 5 lõike 7 ja artikli 20c kohast tegevust.

Majandusaastatel 1998/99–2000/01 on esimese lõigus nimetatud tootmistoetuse protsent 0,8 %."

12. Artikli 20d lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

13. Lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:

"1. Neitsioliiviõlid ekstra-neitsioliiviõli : neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 1 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

neitsioliiviõli (väljendit "kvaliteetne neitsioliiviõli" võib kasutada tootmis- ja hulgimüügietapil) : neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 2 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

tavaline neitsioliiviõli : neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 3,3 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

lambiõli : neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus on üle 3,3 g 100 g kohta ja/või mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele."

Artikkel 2

1. Olenemata määrusest (EMÜ) nr 154/75, keskendub oliiviregistriga seotud töö majandusaastatel 1998/99–2000/01 geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS) loomisele, ajakohastamisele ja rakendamisele.

GISi loomisel kasutatakse oliiviregistri andmeid. Lisaandmed saadakse toetusetaotlustele lisatud põllukultuurideklaratsioonidest. GISi teabe asukoht määratakse geograafiliselt, kasutades elektroonilisi aerofotosid.

2. Liikmesriigid teevad kindlaks, et põllukultuurideklaratsioonide teave vastab GISis sisalduvale teabele. Kui kõnealune teave ei ole vastavuses, teeb liikmesriik selle kindlaks ja kontrollib seda kohapeal.

Komisjon määrab esimeses lõigus nimetatud vastavuse tagamiseks üksikasjalikud eeskirjad ja kriteeriumid ning lubatud hälbe. Komisjon sätestab samuti kõikidel majandusaastatel 1998/99–2000/01 läbiviidavate kohapealsete kindlakstegemiste ja kontrollimiste üksikasjalikud eeskirjad ja ulatuse.

3. Kui lõikes 2 nimetatud kindlakstegemise ja kontrollimise ajal leitakse, et põllukultuurideklaratsioonis sisalduv teave on ebatäpne eriti oliivipuude arvu puhul, kohaldab liikmesriik ühe või mitme majandusaasta puhul ja olenevalt avastatud erinevuste suurusest vastavalt komisjoni poolt sätestatud eeskirjadele ja kriteeriumitele:

- toetuse saamise tingimustele vastava oliiviõli koguse vähendamist või

- asjaomaste oliivipuude puhul toetuse saamise õiguse äravõtmist.

4. Komisjon võtab käesoleva artikli alusel võetavad meetmed ja sätestatavate kontrollide üksikasjalikud eeskirjad, kriteeriumid ja ulatuse majandusaastateks 1998/99–2000/01 vastu määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 sätestatud korras.

5. Käesoleva artikliga ettenähtud meetmeid kohaldatakse erandina määruses (EMÜ) nr 2261/84 sätestatud meetmetest põllukultuurideklaratsioonide ja nende toetusega seotuse kohta.

Artikkel 3

1. Komisjon võib määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 sätestatud korras võtta meetmed, mis on vajalikud ladusaks üleminekuks 1997/98. majandusaastal kehtivalt korralt käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest tulenevale korrale.

2. Nõukogu teeb komisjoni 2000. aastal esitatava ettepaneku põhjal otsuse õli- ja rasvaturu ühise korralduse kohta, millega alates 1. novembrist 2001 asendatakse määrusega nr 136/66/EMÜ kehtestatud kord.

Artikkel 4

1. Novembrist 2001 jõustuva õli- ja rasvaturu ühise korra alusel ei maksta oliivikasvatajatele toetust lisaoliivipuude ja vastavate alade eest, mis on täis istutatud pärast 1. maid 1998 ja mille kohta ei ole määratavaks kuupäevaks tehtud põllukultuurideklaratsiooni.

Vaatamata sellele võib teatavate määratavate piirangutega arvesse võtta komisjoni poolt heakskiidetud programmiga hõlmatud alade:

- lisaoliivipuid seoses vana oliiviistanduse ümberkorraldamisega või

- uusistutusi.

Kuni 1. novembrini 2001 kestvate komisjoni poolt heakskiidetavate programmidega ettenähtud ala on Kreeka puhul 3500 ha, Prantsusmaa puhul 3500 ha ja Portugali puhul 30000 ha.

Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 sätestatud korras.

Artikkel 5

Käesolevaga tunnistatakse määruse nr 136/66/EMÜ artiklid 5, 11a, 12a, 13 ja 20a kehtetuks alates 1. novembrist 2001.

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3089/78 ja 1970/80.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 1998.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Molterer

[1] EÜT C 136, 1.5.1998, lk 20.

[2] EÜT C 210, 6.7.1998.

[3] EÜT C 235, 27.7.1998.

[4] EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1581/96 (EÜT L 206, 16.8.1996, lk 11).

[5] EÜT L 208, 3.8.1984, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2599/97 (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 17).

[6] EÜT L 369, 29.12.1978, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1582/96 (EÜT L 206, 16.8.1996, lk 13).

[7] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1287/95 (EÜT L 125, 8.6.1995, lk 1).

[8] EÜT L 192, 26.7.1980, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1651/86 (EÜT L 145, 30.5.1986, lk 10).

[9] EÜT L 142, 2.6.1997, lk 30.

[10] Nõukogu 21. jaanuari 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 154/75 oliiviregistri sisseseadmise kohta oliiviõli tootvates liikmesriikides (EÜT L 19, 24.1.1975, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3788/85 (EÜT L 367, 31.12.1985, lk 1).

[11] Nõukogu 17. juuli 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 2261/84, milles sätestatakse oliiviõli tootmiseks ja oliiviõli tootjate organisatsioonidele toetuse andmise üldeeskirjad (EÜT L 208, 3.8.1984, lk 3). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/95 (EÜT L 67, 25.3.1995, lk 1).

[12] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1287/95 (EÜT L 125, 8.6.1995, lk 1).

--------------------------------------------------