Nõukogu direktiiv 93/14/EMÜ,

5. aprill 1993,

kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivi 92/61/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, [1]

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [3]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

tuleks võtta meetmeid, et viia siseturu järkjärguline loomine 31. detsembriks 1992 lõpule; siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

igas liikmesriigis peavad kahe- või kolmerattalised sõidukid pidurite osas vastama teatavatele tehnilistele omadustele, mille suhtes kehtivad liikmesriigiti erinevad kohustuslikud sätted; kõnealuste erinevuste tõttu takistavad need sätted ühendusesisest kaubandust;

need siseturu rajamise ja toimimise tõkked on võimalik kõrvaldada, kui liikmesriigid võtavad oma siseriiklike eeskirjade asemel vastu ühtsed nõuded;

kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite osas on vaja koostada ühtlustatud nõuded, et kõigi kõnealuste sõidukitüüpide suhtes oleks võimalik kohaldada direktiiviga 92/61/EMÜ kehtestatud tüübikinnitusmenetlust ja osa tüübikinnitusmenetlust;

selleks et võimaldada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, on vaja võrdsustada käesoleva direktiivi nõuded Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 78 esitatud nõuetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi direktiivi 92/61/EMÜ artiklis 1 määratletud sõidukitüüpide pidurite suhtes.

Artikkel 2

Osa tüübikinnituse andmise menetlus kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki tüübi pidurite suhtes ja kõnealuste sõidukite vaba liikumist reguleerivad tingimused on sätestatud direktiivi 92/61/EMÜ II ja III peatükis.

Artikkel 3

Vastavalt direktiivi 92/61/EMÜ artikli 11 sätetele tunnistatakse käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuded võrdväärseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 78 (20. oktoober 1988. aasta E/ECE/324 ja E/ECE/TRANS/505 REV 1 ADD 77) esitatud nõuetega.

Osa tüübikinnitusi andvad liikmesriikide ametiasutused peavad aktsepteerima eespool nimetatud eeskirja nr 78 nõuete alusel antud kinnitusi, samuti osa tüübikinnitusmärke käesoleva direktiivi alusel antud vastavate kinnituste asemel.

Artikkel 4

Käesolevat direktiivi võib muuta direktiivi 70/156/EMÜ [5] artiklis 13 sätestatud korras, et:

- võtta arvesse artiklis 3 nimetatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muudatusi,

- kohandada lisa vastavalt tehnika arengule.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 5. oktoobrit 1994 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Alates esimeses lõigus märgitud kuupäevast ei tohi liikmesriigid takistada selle direktiivi nõuetele vastavate sõidukite esmakordset kasutuselevõttu piduritega seotud põhjustel.

Esimeses lõigus nimetatud norme kohaldatakse alates 5. aprillist 1995.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 5. aprill 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72.

[2] EÜT C 93, 13.4.1992, lk 24.

[3] EÜT C 305, 23.11.1992, lk 114; ja EÜT C 72, 15.3.1993.

[4] EÜT C 313, 30.11.1992, lk 7.

[5] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/53/EMÜ (EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

1. MÕISTED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1. Sõidukitüüp seoses piduritega:

sõidukid, mis ei erine selliste oluliste näitajate poolest nagu:

1.1.1. sõidukikategooria, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 1;

1.1.2. täismass, nagu on määratletud punktis 1.13;

1.1.3. massi jagunemine telgede vahel;

1.1.4. maksimaalne valmistajakiirus;

1.1.5. eri tüüpi pidurisüsteem;

1.1.6. telgede arv ja paigutus;

1.1.7. mootoritüüp;

1.1.8. jõuülekannete arv ja nende üldine suhe;

1.1.8a peaülekandearv;

1.1.9. rehvi mõõtmed.

1.2. Piduriseade:

osade kombinatsioon, mis järk- järgult vähendab liikuva sõiduki kiirust või peatab sõiduki või hoiab juba peatatud sõidukit seisvana; kõnealused funktsioonid on kindlaks määratud punktis 2.1.2. Seade koosneb pidurdusseadisest, jõuülekandest ja tegelikust pidurist.

1.3. Pidurdusseadis:

juhi poolt otse käivitatav osa, mis varustab jõuülekannet pidurdamiseks või pidurduse reguleerimiseks vajaliku energiaga. Kõnealune energia võib olla juhi lihasjõud või juhi poolt kontrollitavast muust allikast pärit energia või kõnealuste eri energialiikide kombinatsioon.

1.4. Jõuülekanne:

pidurdusseadise ja piduri vahel paiknev ning nende toimet ühendav osade kombinatsioon. Kui pidurdusjõud saadakse energiaallikast või energiaallika abil, mis ei sõltu juhist, kuid on tema poolt reguleeritav, siis loetakse ka seadmes olev energiavaru jõuülekande osaks.

1.5. Pidur:

piduriseadme osad, milles kujunevad välja sõiduki liikumisele vastumõju avaldavad jõud.

1.6. Piduriseadmete eri tüübid:

seadmed, mis erinevad järgmiste oluliste näitajate poolest:

1.6.1. osad, millel on erinevad karakteristikud;

1.6.2. osa, mis on valmistatud erinevate karakteristikutega materjalidest või millel on erinev kuju või suurus;

1.6.3. erinevatest osadest komplekt.

1.7. Piduriseadme osa(d):

üks või mitu osa üksikosadest, mis koostuna moodustavad piduriseadme.

1.8. Kombineeritud pidurisüsteem:

1.8.1. kaherattaliste mopeedide ja kaherattaliste mootorrataste puhul süsteem, kus vähemalt kahte pidurit erinevatel ratastel käitatakse ühe pidurdusseadise käitamise teel;

1.8.2. kolmerattaliste mopeedide ja kolmerattaliste mootorrataste puhul piduriseade, mis toimib kõikide rataste suhtes;

1.8.3. külghaagisega mootorratta puhul piduriseade, mis toimib vähemalt esimese ja tagumise ratta suhtes. Seepärast käsitletakse piduriseadet, mis toimib samaaegselt tagumise ratta ja külghaagise ratta suhtes, tagapidurina.

1.9. Järk-järguline ja reguleeritav pidurdamine:

pidurdamine, mille kestel seadme tavapärases töövahemikus pidurite rakendamisel või vabastamisel:

1.9.1. saab juht pidurdusseadise abil igal ajal suurendada või vähendada pidurdusjõudu;

1.9.2. pidurdusjõud muutub proportsionaalselt pidurdusseadise mõjutamisega (monotoonne funktsioon);

ja

1.9.3. pidurdusjõudu saab kergesti ja piisava täpsusega reguleerida.

1.10. Maksimaalne valmistajakiirus:

kiirus, mida sõiduk tasasel teel ja ilma liigse välise mõjutuseta ei tohi ületada, võttes arvesse sõiduki konstruktsioonile ja ehitusele kehtestatud eripiiranguid.

1.11. Täismassiga sõiduk:

täismassini koormatud sõiduk, kui ei ole teisiti määratletud.

1.12. Tühimassiga sõiduk:

üksnes katsetatav sõiduk, juht ja mis tahes vajalikud katseseadmed või mõõteriistad.

1.13. Täismass:

sõiduki tootja määratud tehniliselt lubatav täismass (kõnealune mass võib olla suurem kui siseriikliku asutuse sätestatud registrimass).

1.14. Märg pidur:

pidur või pidurid, mida on töödeldud vastavalt liite 1 punktile 1.3.

2. KONSTRUKTSIOONI- JA PAIGALDUSNÕUDED

2.1. Üldine

2.1.1. Piduriseade

2.1.1.1. Piduriseade peab olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et sõiduk vastaks tavapärastes kasutustingimustes, võimalikust vibratsioonist olenemata, käesolevas direktiivis ettenähtud nõuetele.

2.1.1.2. Eelkõige peab piduriseade olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see oleks korrosiooni- ja vananemiskindel.

2.1.2. Piduriseadme toimimine

Punktis 1.2 määratletud piduriseade peab vastama järgmistele tingimustele:

2.1.2.1. Sõidupidur

Sõidupidur peab võimaldama sõiduki liikumise kontrollimist ning sõiduki peatamist ohutult, kiiresti ja tõhusalt mis tahes kiiruse ja koormuse korral nii tõusu kui ka languse puhul. Kõnealune pidurdamine peab olema reguleeritav. Juht peab saama kasutada sõidupidurit juhiistmelt, käsi rooliseadmelt eemaldamata.

2.1.2.2. Rikke(häda)pidur (vajaduse korral)

Rikke(häda)pidur peab sõidupiduri rikke korral võimaldama sõiduki mõõduka pidurdusteekonnaga peatada. Kõnealune pidurdamine peab olema reguleeritav. Juht peab saama pidurdada juhiistmelt, vähemalt ühte kätt rooliseadmel hoides. Kõnealuste nõuetega seoses eeldatakse, et korraga ei teki rohkem kui üks sõidupiduri rike.

2.1.2.3. Seisupidur (kui see on paigaldatud)

Seisupidur peab võimaldama sõiduki mis tahes tõusu või languse puhul paigal hoida isegi juhi puudumise korral, kusjuures piduri tööpinnad hoitakse lukustusasendis puhtmehaanilise seadme abil. Juht peab saama seisupidurit kasutada juhiistmelt.

2.2. Piduriseadmete karakteristikud

2.2.1. Iga kaherattaline mopeed või kaherattaline mootorratas on varustatud kahe iseseisva sõidupiduri pidurdusseadisega ja jõuülekandega, millest vähemalt üks toimib esirattale ja teine tagarattale.

2.2.1.1. Kaks sõidupiduriseadet võivad koos töötada seni, kuni ühe piduriseadme rike ei mõjuta teise tööd. Teatavaid osi, nagu pidur ise, pidurisilindrid ja -kolvid (välja arvatud tihendid), pidurikambrivardad ja pidurite nukkvõllid, ei käsitleta kergesti purunevatena, kui need on piisavate mõõtmetega, hoolduseks kergesti ligipääsetavad ja piisavalt ohutud.

2.2.1.2. Seisupiduriseade ei ole kohustuslik.

2.2.2. Iga külghaagisega mootorratas on varustatud piduriseadmetega, mida nõutakse ilma külghaagiseta mootorratta puhul; kui need seadmed võimaldavad saavutada külghaagisega sõiduki katsetel nõutud tõhususe, ei nõuta külghaagise rattal piduri olemasolu; seisupiduriseade ei ole kohustuslik.

2.2.3. Iga kolmerattaline mopeed peab olema varustatud:

2.2.3.1. kahe eraldi sõidupiduriseadmega, mis koos käitavad kõikide rataste pidureid; või

2.2.3.2. ühe sõidupiduriseadmega, mis toimib kõikidele ratastele ja rikke(häda)piduri seadmega, mis võib olla seisupidur.

2.2.3.3. Lisaks sellele peab iga kolmerattaline mopeed olema varustatud seisupiduriseadmega, mis toimib vähemalt ühe telje rattale või ratastele. Seisupiduriseade, mis võib olla üks punktis 2.2.3.1 määratletud seadmetest, peab olema sõltumatu seadmest, mis toimib teisele teljele või telgedele.

2.2.4. Iga kolmerattaline mootorratas peab olema varustatud:

2.2.4.1. jalaga juhitava sõidupiduriseadmega, mis toimib kõikidele ratastele ja rikke(häda)piduri seadmega, mis võib olla seisupidur;

ja

2.2.4.2. seisupiduriseadmega, mis toimib vähemalt ühe telje ratastele. Seisupiduri juhtseade peab olema sõidupiduri juhtseadmest sõltumatu.

2.2.5. Piduriseadmed peavad toimima pidurduspindadele, mis on ratastega piisavalt tugevate osade abil püsivalt ühendatud.

2.2.6. Kõikide sõidukile paigaldatud piduriseadmete osad peavad olema kinnitatud nii, et piduriseadmed ei lakkaks töötamast tavapärastes töötingimustes.

2.2.7. Piduriseadmed töötavad tõrgeteta, kui nad on õigesti õlitatud ja reguleeritud.

2.2.7.1. Pidurite kulumine peab olema kergesti kompenseeritav kas käsi- või automaatreguleerimisega. Pidureid peab olema võimalik reguleerida, ilma nende toimimise tõhusust vähendamata seni, kuni pidurite hõõrdkatted on kulunud määrani, mis nõuab nende asendamist.

2.2.7.2. Peale selle peab pidurdusseadisel ning jõuülekande ja pidurite osadel olema selline käigupikkuse varu, mis pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumisastme juures tagab tõhusa pidurdamise ilma vahetu reguleerimiseta.

2.2.7.3. Kui piduriseadme osad on õigesti reguleeritud, tohivad nad töötamisel kokku puutuda ainult kindlaksmääratud osadega.

2.2.8. Vedelikajamiga piduriseadmetes peavad varuvedeliku mahutid olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et varuvedeliku tase oleks kergesti kontrollitav.

Kõnealust sätet ei kohaldata mopeedide suhtes, mille maksimaalne kiirus on 25 km/h või väiksem.

--------------------------------------------------