Nõukogu määrus (EMÜ) nr 295/91,

4. veebruar 1991,

kompenseerimissüsteemi ühiste eeskirjade kohta, mida rakendatakse regulaarlennuliikluses reisija lennureisist mahajätmise korral

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

1990. aasta juulis nõukogus vastuvõetud liberaliseerimisabinõud on järjekordne samm ulatusliku ühise õhutranspordipoliitika suunas;

lennuettevõtjate põhjalikult muutuvat tegevuskeskkonda silmas pidades tuleb tasakaalustatud arengu tagamiseks teha koostööd õhutranspordi kasutajate huvide kaitsmisel;

praegu erinevad lennureisist mahajätmise kompenseerimise süsteemid eri lennuettevõtjate puhul väga olulisel määral;

teatavate lennureisist mahajätmise kompenseerimise ühiste miinimumstandarditega tuleks tagada lennuettevõtjate kvaliteetse teeninduse säilimine kasvava konkurentsi tingimustes;

lennuettevõtjal peaks olema kohustus kehtestada lennukile lubamise eeskirjad ülemüüdud lennureisi korral;

tuleks määratleda reisijate õigused lennureisist mahajätmise korral;

lennuettevõtjal peaks olema kohustus maksta reisijatele lennureisist mahajätmise korral kompensatsiooni ja pakkuda muid teenuseid;

reisijaid tuleks kohaldatavatest eeskirjadest selgesõnaliselt informeerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised miinimumeeskirjad, mida sõltumata riigist, kus on lennuettevõtja registrisse kantud asukoht, reisija kodakondsusest ja reisi sihtkohast kohaldatakse, kui reisijat ei lubata lennukile ülemüüdud regulaarlennu korral, millele tal on kehtiv pilet ja kinnitatud tellimus ning mis toimub sellise liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lennureisist mahajätmine - reisijat ei lubata lennukile, ehkki:

- tal on kehtiv pilet,

- tal on kõnesoleva reisi kohta kinnitatud tellimus ja

- ta on end nõutud aja jooksul ja sätestatud korras lennule registreerinud;

b) kinnitatud tellimus - lennuettevõtja või tema poolt volitatud reisibüroo müüdud pilet sisaldab:

- lennu numbrit, kuupäeva ja kellaaega ning

- piletil selleks ettenähtud kohas märget "OK" või muud märget, mis tähendab, et lennuettevõtja on tellimuse registreerinud ja seda kirjalikult kinnitanud;

c) regulaarlend - lend, millel on kõik järgmised tunnused:

- lennu sooritab õhusõiduk reisijate või reisijate ja lasti ja/või posti vedamiseks tasu eest, kusjuures igale lennule võib igaüks osta üksikpileteid (kas otse lennuettevõtjalt või tema volitatud esindajatelt),

- lennud toimuvad kahe või enama punkti vahel kas:

i) avaldatud sõiduplaani kohaselt või

ii) nii regulaarselt või sageli, et moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

d) ülemüüdud lennureis - lend, mille puhul nende reisijate arv, kellel on kinnitatud tellimus ja kes on end nõutud aja jooksul ning sätestatud korras lennule registreerinud, ületab olemasolevate kohtade arvu kõnesoleval lennul;

e) vabatahtlik - isik,

- kellel on kehtiv pilet,

- kinnitatud tellimus, ja

- kes on end nõutud aja jooksul ja sätestatud korras lennule registreerinud ning on valmis lennuettevõtja palvel loobuma kinnitatud tellimusest teatava kompensatsiooni eest;

f) lõppsihtkoht - registreerimislauas esitatavale piletikupongile märgitud sihtkoht või järjestikuste lendude korral viimasele piletikupongile märgitud sihtkoht. Arvesse ei võeta ümberistumisega lende, mille puhul lennureisist mahajätmisest tingitud viivitus ei takista lennu toimumist.

Artikkel 3

1. Lennuettevõtja peab sätestama eeskirjad reisijate lennukile lubamise kohta ülemüüdud lennureisi korral. Lennuettevõtja teavitab kõnesolevatest eeskirjadest ja neis tehtavatest kõikidest muudatustest asjaomast liikmesriiki ja komisjoni, kes teeb eeskirjad kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Kõik sellised muudatused jõustuvad kuu pärast nendest teatamist.

2. Lõikes 1 nimetatud eeskirjad peavad olema avalikkusele kättesaadavad lennuettevõtja esindajate juures ja registreerimislaudades.

3. Lõikes 1 nimetatud eeskirjades tuleb anda võimalus otsida vabatahtlikke, kes oleksid nõus lennust loobuma.

4. Lennuettevõtja peab alati arvestama nende reisijate huve, keda tuleb õigustatud põhjustel lennukisse lubada eelisjärjekorras, näiteks liikumispuudega inimesed ja üksinda reisivad lapsed.

Artikkel 4

1. Lennukisse mittelubamise korral on reisijal õigus valida järgmiste võimaluste vahel:

- ärajäänud reisi ulatuses piletihinna hüvitamine ilma leppetrahvita,

- muudetud marsruudil lõppsihtkohta toimetamine niipea kui võimalik,

- muudetud marsruudil lõppsihtkohta toimetamine reisijale sobival ajal.

2. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist ja olenemata sellest, millise lõikes 1 nimetatud võimaluse reisija on valinud, peab lennuettevõtja kohe pärast reisija lennureisist mahajätmist maksma minimaalset kompensatsiooni, mis vastab:

- 150 eküüle kuni 3500 km pikkuse lennu korral,

- 300 eküüle üle 3500 km pikkuse lennu korral,

arvestades piletil märgitud lõppsihtkohta.

3. Kui lennuettevõtja pakub võimalust toimetada reisija muudetud marsruudil lõppsihtkohta mõne muu lennuga, mille maandumisaeg ei ületa algselt ettetellitud lennu plaanikohast maandumisaega üle kahe tunni kuni 3500 km pikkuste lendude korral ning üle nelja tunni üle 3500 km pikkuste lendude korral, võib lõikes 2 ettenähtud kompensatsiooni vähendada 50 %.

4. Kompensatsiooni suurus võib piirduda piletihinnaga lõppsihtkohta.

5. Kompensatsiooni makstakse sularahas või kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

6. Kui reisija nõustub ülemüüdud lennureisi korral sõitma madalamas klassis kui on tema ostetud piletil, tuleb talle kompenseerida hindade vahe.

7. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil (ortodroomiline trass).

Artikkel 5

1. Kui reisijat ei lubata ülemüüdud lennureisile lennu korral, mis on osa ekskursioonipaketist, on lennuettevõtja kohustatud maksma kompensatsiooni reisibüroole, kes on sõlminud reisijaga lepingu ja vastutab tema ees nimetatud reisilepingu korrektse täitmise eest nõukogu 13. juuni 1990. aasta reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipakette käsitleva direktiivi 90/314/EMÜ [4] kohaselt.

2. Reisibüroo on kohustatud tagastama reisijale summa, mis on saadud lõike 1 kohaselt; piiramata sealjuures direktiivist 90/314/EMÜ tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 6

1. Peale artiklis 4 ettenähtud minimaalse kompensatsiooni peab lennuettevõtja osutama reisijatele, keda ei lubatud ülemüüdud lennureisile, järgmisi tasuta teenuseid:

a) telefonikõne ja/või teleks/faks lõppsihtkohta;

b) ooteajaga võrreldes piisav söök;

c) majutus hotellis, kui tuleb oodata üks öö või mitu ööd.

2. Kui linnas või piirkonnas on mitu lennujaama ja lennuettevõtja pakub reisijale, keda ei lubatud ülemüüdud lennureisile, lendu mõnda teise sihtlennujaama kui reisija ettetellitud lennu puhul, kannab lennuettevõtja reisija sõidukulud ühest lennujaamast teise või kokkuleppel reisijaga mõnda muusse lähedalasuvasse sihtkohta.

Artikkel 7

Lennuettevõtja ei ole kohustatud ülemüüdud lennureisile mittelubamist kompenseerima juhul, kui reisija sõidab tasuta või niisuguse allahindlusega piletiga, mis ei ole otseselt ega kaudselt avalikkusele kättesaadav.

Artikkel 8

Igale reisijale, keda ei lubata ülemüüdud lennureisile, annab lennuettevõtja avaldusevormi, kus on kirjas lennureisist mahajätmise kompenseerimise eeskirjad.

Artikkel 9

1. Käesolevat määrust kohaldatakse, piiramata seejuures hilisemat pöördumist pädeva kohtu poole lisakompensatsiooni nõudes.

2. Lõiget 1 ei kohaldata artikli 2 punktis e määratletud vabatahtlike suhtes, kellele on makstud kompensatsiooni artiklis 3 nimetatud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustubkaks kuud pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. veebruar 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

J. F. Poos

[1] EÜT C 129, 24.5.1990, lk 15.

[2] EÜT C 19, 28.1.1991.

[3] EÜT C 31, 6.2.1991.

[4] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

--------------------------------------------------