Nõukogu direktiiv,

19 november 1991,

milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded

(91/629/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni; ühendus on samuti nimetatud konventsiooni heaks kiitnud otsusega 78/923/EMÜ [4] ning on selle heakskiitmiskirja hoiule andnud;

Euroopa Parlament on oma 20. veebruari 1987. aasta otsusega loomade heaolu kohta [5] palunud komisjoni esitada ettepanekud nuumvasikate intensiivse kasvatamise miinimumnõuete osas;

vasikad kuuluvad elusloomadena asutamislepingu II lisas esitatud toodete loetelusse;

vasikate pidamine on põllumajanduse lahutamatu osa; see on osa põllumajandusega tegeleva elanikkonna jaoks tuluallikaks;

konkurentsitingimusi moonutada võivad erinevused takistavad vasikate ja vasikasaaduste ühisturu korralduse tõrgeteta toimimist;

on vajadus kehtestada ühised miinimumnõuded tarbevasikate või nuumvasikate kaitseks, et tagada tootmise ratsionaalne areng;

ametkondadel, tootjatel, tarbijatel ja teistel on vaja saada informatsiooni valdkonna arengust; seetõttu peaks komisjon veterinaaria teaduskomitee aruande alusel jätkama aktiivselt vasikate heaolu seisukohalt efektiivse(te) kasvatussüsteemi(de) teaduslikke uuringud; komisjonile tuleks kehtestada vaheperiood käesoleva ülesande edukaks täitmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tarbe- ja nuumvasikate kaitse miinimumnõuded.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) vasikas — kuni 6 kuu vanune veis;

2) pädev asutus — direktiivi 90/425/EMÜ [6] artikli 2 lõikes 6 määratletud pädev asutus.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid peavad tagama, et 1. jaanuarist 1994 ja nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul vastavad kõik äsjaehitatud või ümberehitatud ja/või esimest korda pärast nimetatud kuupäeva kasutusele võetud majandite hooned vähemalt järgmistele nõuetele:

- vasikate gruppides pidamisel peab neil olema piisavalt vaba põrandapinda enda takistusteta pööramiseks ja maha heitmiseks, vähemalt 1,5 m iga 150 kg eluskaaluga vasika kohta,

- vasikate individuaalboksides või latrites lõaspidamisel peavad bokside või latrite seinad olema perforeeritud ja nende laius peab olema vähemalt 90 cm +/– 10 % või 0,80 korda nende turjakõrgusest.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata vähem kui kuue vasikaga majandite suhtes.

3. Eritingimusi võib rakendada:

- vasikate suhtes, kelle tervis või käitumine nõuab nende grupist isoleerimist, et nad saaksid asjakohast ravi,

- direktiivis 77/504/EMÜ [7] märgitud tõupuhaste aretusloomade suhtes,

- emaloomaga koos peetavate imevate vasikate suhtes,

- vabapidamisel olevate vasikate suhtes.

4. Ehitatud ruumide kasutusaega puudutavad järgmised piirangud:

- enne 1. jaanuari 1994 ehitatud ja lõike 1 nõuetele mittevastavate ruumide kasutusaja otsustab pädev asutus artikli 7 lõikes 1 sätestatud kontrollide tulemuste alusel, taoliste ruumide kasutamine ei tohi mingil juhul jätkuda pärast 31. detsembrit 2003,

- lõikes 1 märgitud üleminekuperioodi jooksul ehitatud ruumide kasutamine ei tohi mingil juhul jätkuda pärast 31. detsembrit 2007, kui ruumid ei vasta sellel kuupäeval käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid peavad tagama, et vasikate pidamine vastab lisas toodud üldsätetele.

2. Enne käesoleva direktiivi jõustumist annab komisjon lisaks koostöös liikmesriikidega välja soovituse, milles määratletakse vasikate kaitse miinimumnõuded täiendavalt lisas toodud nõuetele.

Artikkel 5

Lisa sätteid võib muuta vastavalt artiklis 10 sätestatud korrale teaduse arengu arvestamiseks.

Artikkel 6

Hiljemalt 1. oktoobril 1997 esitab komisjon nõukogule veterinaaria teaduskomitee arvamuse alusel koostatud aruande intensiivse põllumajandustootmise süsteemi(de) kohta, mis vastab (vastavad) vasikate heaolu nõuetele patoloogia, zootehnika, füsioloogia ja käitumise seisukohast, samuti erinevate süsteemide sotsiaalmajanduslike tagajärgede kohta koos aruande järeldusi arvestavate asjakohaste ettepanekutega.

Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega hiljemalt kolme kuu jooksul alates ettepanekute esitamisest.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid peavad tagama, et pädeva asutuse vastutusel viiakse läbi käesoleva direktiivi ja selle lisade sätete täitmise kontrolle.

Nimetatud kontrollid, mida võidakse viia läbi teistel eesmärkidel teostatavate kontrollide käigus, hõlmavad iga aasta statistiliselt esindusliku valimi igas liikmesriigis kasutatavatest erinevatest põllumajandustootmise süsteemidest.

2. Komisjon kinnitab vastavalt artiklis 10 sätestatud menetlusele eeskirjad, mida tuleb järgida lõikes 1 sätestatud kontrollide läbiviimisel.

3. Iga kahe aasta tagant aprilli viimaseks tööpäevaks ja esimest korda 30. aprilliks 1996 peavad liikmesriigid teatama komisjonile kahe eelmise aasta jooksul vastavalt käesolevale artiklile läbiviidud kontrollide tulemustest, sealhulgas läbiviidud kontrollide arv võrreldes nende territooriumil olevate majandite arvuga.

Artikkel 8

Mitteliikmesriigist ühendusse imporditavate loomadega peab olema kaasas kõnealuse riigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat, mis kinnitab, et neid on koheldud vähemalt samaväärselt käesolevas direktiivis ühendusest pärit loomade kohta sätestatuga.

Artikkel 9

Kui käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks vajalik, võivad komisjoni veterinaareksperdid koostöös pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle. Neid kontrolle läbiviivad isikud peavad täitma spetsiaalseid isikliku hügieeni meetmeid igasuguse haiguste edasikandumise riski välistamiseks.

Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli läbi viiakse, peab andma ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teatab kontrolli tulemustest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kontrolli tulemuste arvessevõtmiseks.

Suhetes mitteliikmesriikidega kohaldatakse direktiivi 91/496/EMÜ [8] III peatüki sätteid.

Käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 10 sätestatud korras.

Artikkel 10

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja küsimuse viivitamata omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel direktiiviga 68/361/EMÜ [9] loodud alalisele veterinaarkomiteele, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 komisjoni ettepanekul nõukogu poolt vastuvõtmisele kuuluvate otsuste jaoks sätestatud häälteenamusega. Liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse komitees kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

4. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komisjon ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega olnud kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid, sealhulgas võimalikud sanktsioonid, hiljemalt 1. jaanuaril 1994. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Alates lõikes 1 sätestatud kuupäevast võivad liikmesriigid vastavalt asutamislepingu üldnõuetele siiski säilitada või kohaldada vasikate kaitseks rangemaid sätteid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõigist taolistest meetmetest.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. november 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Bukman

[1] EÜT C 214, 21.8.1989, lk 28.

[2] EÜT C 113, 7.5.1990, lk 180.

[3] EÜT C 62, 12.3.1990, lk 37.

[4] EÜT L 323, 17.11.1978, lk 12.

[5] EÜT C 76, 23.3.1987, lk 185.

[6] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Viimati muudetud direktiiviga 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).

[7] EÜT L 206, 12.8.1977, lk 8. Viimati muudetud direktiiviga 91/174/EMÜ (EÜT L 85, 5.4.1991, lk 37).

[8] EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

[9] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

1. Vasikate pidamisruumide ning eriti bokside ja seadmete, millega vasikad võivad kokku puutuda, ehitamisel kasutatud materjalid ei tohi olla vasikatele kahjulikud ning neid peab olema võimalik põhjalikult puhastada ja desinfitseerida.

2. Kuni antud küsimuses EÜ eeskirjade kinnitamiseni tuleb elektrisüsteemid ja -seadmed paigaldada vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele nii, et vältida elektrilööke.

3. Hoone soojustuse, kütte ja ventilatsiooniga tuleb tagada, et õhuringlus, tolmusisaldus, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja gaasisisaldus püsiksid tasemel, mis ei kahjusta vasikate tervist.

4. Kõiki vasikate tervise ja heaolu seisukohalt olulisi automaatseid või mehaanilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt kord päevas. Defektide avastamisel tuleb need viivitamatult kõrvaldada, või kui see on võimatu, rakendada vajalikke meetmeid vasikate tervise ja heaolu tagamiseks kuni defektid on kõrvaldatud, kasutades alternatiivseid söötmismeetodeid ja säilitades rahuldava keskkonna.

Kunstliku ventilatsioonisüsteemi puhul peab olema tagavarasüsteem piisava õhuvahetuse jaoks, et säilitada vasikate tervis ja heaolu süsteemi rikke korral, samuti alarmsüsteem karjaku hoiatamiseks elektrikatkestuse korral. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida.

5. Vasikaid ei tohi hoida pidevalt pimedas. Vastavalt nende käitumis- ja füsioloogilistele vajadustele ning arvestades liikmesriikide erinevaid kliimatingimusi tuleb neile võimaldada sobivat päeva- või kunstlikku valgust; viimase puhul peab see töötama vähemalt sama pika perioodi vältel kui loomulik valgus tavaliselt kella 9.00 ja 17.00 vahel. Lisaks peab olema kasutusel nõuetekohane (statsionaarne või portatiivne) piisavalt tugev valgustus, et vasikaid oleks võimalik millal tahes uurida.

6. Kõiki gruppides või boksides peetavaid vasikaid peab omanik või loomade eest vastutav isik kontrollima vähemalt üks kord päevas. Iga haiget või vigastatud vasikat tuleb viivitamatult asjakohaselt ravida.

Haiged või vigastatud vasikad peaks olema võimalik vajadusel paigutada isoleeritult sobivasse ruumi kuiva ja mugava allapanuga.

Kui vasikad karjaku hoolitsuse tulemusel ei parane, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda veterinaari poole.

7. Vasikate pidamiseks ettenähtud ruumid peavad olema ehitatud nii, et need võimaldavad igal vasikal:

- raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada,

- näha teisi vasikaid.

8. Lõastamise kasutamisel ei tohi see põhjustada vasikatele vigastusi ning lõastusvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja reguleerida, et need oleksid mugavad ja parajad. Kõik lõad peavad olema piisava pikkusega, mis võimaldab vasikatel liikuda, nagu on ette nähtud lõikes 7. Lõad peavad olema sellised, et nende abil oleks võimalik vältida lämbumis- või vigastusohtu.

9. Vasikate hoidmiseks ettenähtud laudad, aedikud, seadmed ja vahendid peavad olema nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud, et vältida nakkuste levikut ning haigusekandjate tekkimist. Fekaalid, uriin ning söömata jäänud või mahapudenenud toit tuleb eemaldada nii sageli kui vaja, et vähendada haisu tekkimist ning vältida kärbeste või näriliste ligimeelitamist.

10. Põrandad peavad olema siledad, aga mitte libedad, et vältida vasikatel vigastusi, ning kujundatud nii, et need ei põhjustaks vasikatele seistes või lamades vigastusi ega kannatusi. Põrandad peavad vastama vasikate suurusele ja kaalule; põrandapind peab olema jäik, tasane ja kindel. Lamamispind peab olema mugav, puhas ja piisava drenaažiga ning ei tohi vasikatele kahjulikult mõjuda. Sobiv allapanu peab olema kõigil alla kahe nädala vanustel vasikatel.

11. Kõigile vasikatele tuleb anda vanuse, kehakaalu, käitumis- ja füsioloogilistele vajadustele kohandatud sobivat sööta hea tervisliku seisundi ja heaolu võimaldamiseks. Ettagadahea tervislik seisund ja heaolu, samuti terve kaaluiive ja rahuldada nende käitumisvajadusi, peab vasikate sööt sisaldama piisavalt rauda ja miinimumi seeduvat kiudainet sisaldavat kuivsööta (100—200 g päevas sõltuvalt looma vanusest). Minimaalse seeduvaid kiudaineid sisaldava kuivsööda koguse nõue ei kehti siiski nuumvasikate kohta, keda peetakse valge liha tootmise eesmärgil. Vasikaid ei tohi suukorvistada.

12. Kõiki vasikaid tuleb sööta vähemalt kord päevas. Kui vasikaid peetakse gruppides ning nad ei saa sööta soovi kohaselt või söödetakse neid automaatse söötmissüsteemiga, peab iga vasikas söödale juurde pääsema teiste vasikatega samal ajal.

13. Kõigil üle kahe nädala vanadel vasikatel peab olema juurdepääs piisavale hulgale mageveele või neil peab olema võimalik rahuldada oma vedelikuvajadus muude vedelike joomisega.

14. Söötmis- ja jootmisseadmed peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja hooldatud nii, et vasikate sööda ja joogivee saastumine oleks minimaalne.

--------------------------------------------------