Nõukogu direktiiv,

30. november 1989,

töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

(89/655/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse pärast tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist koostatud komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikkel 118a näeb ette, et nõukogu võtab direktiividega vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse;

vastavalt kõnealusele artiklile tuleb neis direktiivides hoiduda selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

komisjoni teatis tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitleva programmi kohta [4] näeb ette sellise direktiivi vastuvõtmise, mis käsitleb töövahendite kasutamist tööl;

nõukogu võttis oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta [5] teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada nõukogule lähitulevikus töötervishoiu ja -ohutuse korraldust käsitlevad miinimumnõuded;

töövahendite kasutamisega seotud tervishoiu ja ohutuse paremaks tagamiseks kavandatud miinimumnõuete järgimine on töötajate tervise ja ohutuse kindlustamisel eriti oluline;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate tervishoiu ja ohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ [6] artikli 16 lõike 1 tähenduses; seetõttu kohaldatakse nimetatud direktiivi sätteid täielikult töötajate poolt tööl kasutatavate töövahendite suhtes, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvaid rangemaid ja/või erisätteid;

käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme väljaarendamisel;

direktiivi 83/189/EMÜ [7] kohaselt peavad liikmesriigid teavitama komisjoni kõikidest tehniliste normide eelnõudest, mis käsitlevad aparatuuri, vahendeid või seadiseid;

vastavalt otsusele 74/325/EMÜ, [8] viimati muudetud 1985. aasta ühinemisaktiga, konsulteerib komisjon selles valdkonnas ettepanekute koostamisel tööohutuse, -tervishoiu ja -hügieeni nõuandekomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis, mis on teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse artiklis 2 määratletud, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded.

2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) töövahendid – tööl kasutatavad masinad, aparatuurid, tööriistad või seadised;

b) töövahendite kasutamine – tegevus, mille puhul töövahendeid kasutatakse, nagu töövahendi käivitamine ja seiskamine, selle kasutamine, transport, parandamine, ümberseadistamine, hooldus ja teenindustööd, sealhulgas eelkõige puhastamine;

c) ohuala – töövahendi sees ja/või ümber olev ala, milles viibimine võib ohustada inimese tervist või turvalisust;

d) ohualas viibiv töötaja – täielikult või osaliselt ohualas viibiv töötaja;

e) kasutaja – töötaja või töötajad, kellele on antud ülesanne töövahendeid kasutada.

II JAOTIS

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldised kohustused

1. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõttes ja/või asutuses töötajate kasutusse antavad töövahendid sobivad tööülesande täitmiseks või on selleks nõuetekohaselt kohandatud ning töötajad saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata.

Töötajate kasutusse antavate töövahendite valikul peab tööandja pöörama tähelepanu töötajate turvalisust ja tervist ohustada võivatele spetsiifilistele töötingimustele ja -laadile ning ettevõttes ja/või asutuses, eelkõige töökohal esinevale ohule ning samuti muudele kõnealuste töövahendite kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele.

2. Kui ei ole võimalik täielikult tagada, et töötajad saavad töövahendeid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata, peab tööandja võtma asjakohased meetmed ohtude minimeerimiseks.

Artikkel 4

Töövahendeid käsitlevad eeskirjad

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, peab tööandja hankima järgmised töövahendid ja/või neid kasutama:

a) töövahendid, mis juhul, kui need on ettevõtte ja/või asutuse töötajate kasutusse antud esimest korda pärast 31. detsembrit 1992, vastavad:

i) asjakohastele ja kohaldatavatele ühenduse direktiividele;

ii) lisas sätestatud miinimumnõuetele, kui muid ühenduse direktiive ei kohaldata või kohaldatakse osaliselt;

b) töövahendid, mis juhul, kui need on antud ettevõtte ja/või asutuse töötajate kasutusse 31. detsembriks 1992, vastavad lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast.

2. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et töövahendeid hoitakse kogu kasutusaja jooksul asjakohase hoolduse abil sellisel tasemel, mis vastavalt vajadusele on kooskõlas kas lõike 1 punktiga a või b.

Artikkel 5

Töövahendid, millega kaasnevad eririskid

Kui töövahendite kasutamine toob tõenäoliselt kaasa eririski töötajate ohutusele või tervisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et:

- töövahendite kasutamine oleks piiratud nende isikutega, kellele on antud ülesanne neid kasutada,

- parandus-, ümberseadistamis-, hooldus- või teenindustöid teeksid ainult selleks konkreetselt määratud töötajad.

Artikkel 6

Töötajate teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et töötajate käsutuses on piisav teave ja, vajaduse korral, kirjalikud juhised tööl kasutatavate töövahendite kohta.

2. Teave ja kirjalikud juhised peavad sisaldama vähemalt piisavat tervishoiu ja ohutuse alast teavet, mis käsitleb:

- töövahendite kasutamise tingimusi,

- prognoositavaid ebatavalisi olukordi,

- töövahendite kasutamise kogemustest vajaduse korral tehtud järeldusi.

3. Teave ja kirjalikud juhised peavad olema asjaomastele töötajatele arusaadavad.

Artikkel 7

Töötajate väljaõpe

Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et:

- töötajad, kellele on antud ülesanne töövahendeid kasutada, saavad piisava väljaõppe, sealhulgas töövahendi kasutamisega kaasneda võivate ohtude kohta,

- artikli 5 teises taandes nimetatud töötajad saavad piisava eriväljaõppe.

Artikkel 8

Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

III JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 9

Lisa muutmine

1. Nõukogu võtab vastu lisasse tehtava, lisa punktis 3 nimetatud eritöövahendite suhtes kohaldatavaid täiendavaid miinimumnõudeid käsitleva täienduse asutamislepingu artiklis 118a sätestatud korras.

2. Lisas tehtavad üksnes tehnilised kohandused, mis on tingitud:

- direktiivide vastuvõtmisest töövahendite tehnilise ühtlustamise ja standardimise valdkonnas ja/või

- tehnilisest arengust, muudatustest rahvusvahelistes määrustes või spetsifikaatides või teadmiste täienemisest töövahendite valdkonnas,

võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 sätestatud korras.

Artikkel 10

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 1992. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades tööandjate ja töötajate arvamusele.

Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteele.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele regulaarselt aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, võttes arvesse lõikeid 1–3.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

J. P. Soisson

[1] EÜT C 114, 30.4.1988, lk 3,EÜT C 106, 26.4.1989, lk 13 jaEÜT C 287, 15.11.1989, lk 12.

[2] EÜT C 326, 19.12.1988, lk 132 jaEÜT C 256, 9.10.1989, lk 65.

[3] EÜT C 318, 12.12.1988, lk 26.

[4] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.

[5] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.

[6] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[7] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

[8] EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15.

--------------------------------------------------

LISA

ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKTI a ALAPUNKTIS ii JA PUNKTIS b NIMETATUD MIINIMUMNÕUDED

1. Üldine märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse direktiivi sätteid arvesse võttes juhul, kui asjaomaste töövahenditega on seotud vastav oht.

2. Töövahendite suhtes kohaldatavad üldised miinimumnõuded

2.1. Ohutust mõjutavad töövahendite juhtimisseadised peavad olema selgelt nähtavad ja eristatavad ning vajaduse korral asjakohaselt märgistatud.

Välja arvatud juhul, kui see on teatavate juhtimisseadiste puhul vajalik, peavad juhtimisseadised paiknema väljaspool ohuala nii, et nende kasutamine ei põhjusta lisaohtu. Juhtimisseadiste ettekavatsematu kasutamine ei või kaasa tuua ohtu.

Vajaduse korral peab kasutaja olema võimeline põhikasutuskohast tagama, et ohualadel ei viibi ühtki inimest. Kui see ei ole võimalik, peab hoiatusseadis enne töövahendi käivitumist automaatselt andma kuuldava ja/või nähtava hoiatussignaali. Ohualal viibival töötajal peab olema aega ja/või abivahendeid töövahendi käivitamisel ja/või seiskamisel tekkinud ohu kiireks vältimiseks.

Juhtimisseadised peavad olema ohutud. Juhtimisseadiste rike või kahjustus ei või kaasa tuua ohtlikku olukorda.

2.2. Töövahendi käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega.

Sama kehtib ka:

- töövahendi uuesti käivitamise puhul pärast selle seiskumist mis tahes põhjusel,

- töötamistingimuste (nt kiirus, rõhk) olulise muutumise puhul,

välja arvatud juhul, kui uuesti käivitamine või muutus ohualas viibivaid töötajaid ei ohusta.

Seda nõuet ei kohaldata uuesti käivitamise või töötamistingimuste selliste muutuste suhtes, mis tulenevad automaatseadme normaalsest töötsüklist.

2.3. Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks.

Kõik töökohad peavad olema varustatud seiskamisseadisega, et seisata sõltuvalt ohu liigist osa või kõik töövahendid nii, et töövahendid oleksid ohutus seisundis. Töövahendi seiskamisseadisele tuleb anda käivitusseadise ees talituslik eelis. Kui töövahend või selle ohtlikud osad on seiskunud, tuleb ajamite energiavarustus katkestada.

2.4. Kui see on vajalik ja sõltuvalt töövahendi tekitatavatest ohtudest ja selle tavapärasest seiskumisajast, tuleb töövahend varustada hädaseiskamisseadisega.

2.5. Töövahendid, mille kasutamisega võib kaasneda esemete kukkumise või eemalepaiskumise oht, peavad olema varustatud asjakohaste ja ohule vastavate kaitseseadistega.

Töövahendid, mille kasutamisega võib kaasneda gaasi, auru, vedeliku või tolmu eraldumisel tekkiv oht, peavad ohuallika läheduses olema varustatud asjakohaste kogumis- ja/või kõrvaldamisseadistega.

2.6. Töövahendid ja nende osad peavad olema klambritega või muul viisil püsikindlalt kinnitatud, kui see on vajalik töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks.

2.7. Kui on oht, et töövahendi osad võivad murduda või puruneda, mis tõenäoliselt ohustaks töötajate turvalisust ja tervist, tuleb võtta asjakohased kaitsemeetmed.

2.8. Kui on oht, et kokkupuude töövahendi liikuva osaga võib põhjustada õnnetusi, peavad need osad olema varustatud kaitsepiirete või -seadistega, et takistada juurdepääsu ohualadele või peatada ohtlike osade liikumine enne ohualadele jõudmist.

Kaitsepiirded ja -seadised:

- peavad olema vastupidava konstruktsiooniga,

- ei tohi tekitada mingit lisaohtu,

- peavad olema raskesti eemaldatavad või kasutuskõlbmatuks muudetavad,

- peavad asuma ohualast piisavalt kaugel,

- peavad võimalikult vähe varjama töövahendi töötsooni nähtavust,

- peavad võimaldama töövahendi osade paigaldamiseks või asendamiseks ja hoolduseks vajalikke toiminguid, piirates juurdepääsu ainult selle alaga, kus toiminguid tehakse ja, võimaluse korral, ilma kaitsepiiret või -seadist eemaldamata.

2.9. Töökoha ja hoolduskoha valgustatus peab olema töövahendiga töötamiseks või selle hooldamiseks piisav.

2.10. Töövahendi osad, mille temperatuur on kõrge või väga madal, peavad olema vajaduse korral kaitstud, et ära hoida töötajate kokkupuudet nendega või töötajate liiga lähedale tulekut.

2.11. Töövahendite hoiatusseadised peavad olema üheselt mõistetavad ning kergesti märgatavad ja arusaadavad.

2.12. Töövahendit võib kasutada ainult sellisteks toiminguteks ja sellistel tingimustel, milleks see ette on nähtud.

2.13. Töövahendit peab olema võimalik hooldada, kui see on seisatud. Kui see ei ole võimalik, peab olema võimalik võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et hooldustöid saaks teha või et hooldustöid saaks teha väljaspool ohualasid.

Kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab see olema ajakohastatud.

2.14. Kõikidel töövahenditel peavad olema selgelt eristatavad abivahendid nende lahutamiseks kõikidest energiaallikatest.

Enne uuesti ühendamist tuleb olla kindel, et asjaomased töötajad ei ole ohus.

2.15. Töövahenditel peavad olema hoiatused ja märgistused, mis on vajalikud töötajate ohutuse tagamiseks.

2.16. Töötajatel peab olema ohutu juurdepääs tootmis-, reguleerimis- ja hooldustoiminguteks vajalikele kohtadele ja võimalus seal ohutult viibida.

2.17. Töövahendid peavad olema sobivad, et kaitsta töötajaid töövahendi põlemasüttimise, ülekuumenemise või gaasi, tolmu, vedeliku, auru või muude töövahendi poolt toodetud või selles kasutatud või ladustatud ainete eraldumise ohu eest.

2.18. Töövahendid peavad olema sobivad, et ära hoida töövahendite või töövahendi poolt toodetud või selles kasutatud või ladustatud ainete plahvatusoht.

2.19. Töövahendid peavad olema sobivad, et kaitsta ohualal viibivaid töötajaid otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest.

3. Eritöövahendite suhtes kohaldatavad täiendavad miinimumnõuded

on ette nähtud direktiivi artikli 9 lõikes 1.

--------------------------------------------------