Nõukogu direktiiv,

22. märts 1988,

millega muudetakse teatavate avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikaga seoses direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(88/220/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

direktiivi 85/611/EMÜ [4] artikli 22 lõigetega 1 ja 2 piiratakse avatud investeerimisfondide varade investeerimist sama väljalaskja vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse kuni 5 protsendini, mida võib taotluse korral suurendada kuni 10 protsendini;

see piirang tekitab erilisi probleeme Taanis asuvatele avatud investeerimisfondidele, kes soovivad investeerida märkimisväärse koguse oma varadest omamaisele võlakirjaturule, kuna seda turgu valitsevad hüpoteekobligatsioonid ja neid väljalaskvate asutuste arv on väga väike;

Taanis kohaldatakse hüpoteekobligatsioonide suhtes omanike kaitsmiseks kavandatud erieeskirju ja erilist järelevalvet ning neid käsitletakse Taani õigusaktide kohaselt samaväärsena riigi poolt välja lastud või garanteeritud võlakirjadega;

liikmesriigi poolt välja lastud või garanteeritud võlakirjade puhul tehakse direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikega 3 erand kõnealuse artikli lõigetest 1 ja 2, lubades avatud investeerimisfondidel investeerida sellistesse võlakirjadesse kuni 35 protsenti oma varadest;

samalaadne, kuid piiratum erand on põhjendatud erasektori võlakirjade puhul, mis isegi riigigarantii puudumisel annavad investorile erigarantiid nende suhtes kohaldatavate erieeskirjade kohaselt; seetõttu on vaja kõnealust erandit laiendada ka kõikidele ühiselt kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavatele võlakirjadele, pannes liikmesriikidele kohustuse koostada loetelu võlakirjadest, mille osas nad kavatsevad vajaduse korral lubada erandit, ning näha ette teiste liikmesriikide teavitamise kord, mis on samasugune, nagu on sätestatud direktiivi 85/611/EMÜ artiklis 20,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

"4. Liikmesriigid võivad lõikes 1 ettenähtud määra tõsta kuni 25 protsendini teatavate võlakirjade korral, kui need laseb välja krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt seadusele nende võlakirjade omanike kaitseks kavandatud erilist avalikku järelevalvet. Eriti tuleb selliste võlakirjade väljalaskmisest tulenevad summad vastavalt seadusele investeerida varadesse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudavad tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida väljalaskja maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.

Kui avatud investeerimisfond investeerib üle 5 protsendi oma varadest esimeses lõigus osutatud võlakirjadesse, mille on välja lasknud sama väljalaskja, ei tohi nende investeeringute koguväärtus ületada 80 protsenti avatud investeerimisfondi varadest.

Vastavalt artikli 20 lõikele 1 peavad liikmesriigid esitama komisjonile nimekirja eespool osutatud võlakirjakategooriatest ja väljalaskjate kategooriatest, kellel on vastavalt õigusaktidele ja esimeses lõigus nimetatud järelevalvekorrale õigus välja anda eespool sätestatud kriteeriumidele vastavaid võlakirju. Nimekirjadele lisatakse teatis antavate garantiide staatuse kohta. Kohaldatakse artikli 20 lõikes 2 sätestatud korda.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid ei võeta arvesse lõikes 2 osutatud 40protsendise piirmäära kohaldamisel.

Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud piirmäärasid ei tohi kombineerida ning seega ei tohi lõigete 1, 2, 3 ja 4 alusel tehtavate investeeringute kogumaht sama organi poolt välja lastud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse mingil juhul ületada 35 protsenti avatud investeerimisfondi varadest."

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tähtaegadeks. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. märts 1988

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Bangemann

[1] EÜT C 155, 21.6.1986, lk 4.

[2] EÜT C 125, 11.5.1987, lk 162 avaldatud arvamus ja 10. veebruari 1988. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 333, 29.12.1986, lk 10.

[4] EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.

--------------------------------------------------