Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85,

25. juuli 1985,

Euroopa majandushuvigrupi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

majandustegevuse harmooniline areng ning jätkuv ja tasakaalustatud laienemine ühenduse piires oleneb riigi siseturuga analoogilisi tingimusi pakkuva ühisturu rajamisest ja tõrgeteta funktsioneerimisest; selle ühtse turu loomiseks ja ühtsuse suurendamiseks tuleks luua eelkõige füüsiliste isikute ning äriühingute ja muude juriidiliste isikute jaoks õiguslik raamistik, mis hõlbustaks neil kohandada oma tegevust ühenduse majandustingimustele; selleks on vaja, et need füüsilised isikud ning äriühingud ja muud juriidilised isikud suudaksid teha tõhusat piiriülest koostööd;

seda laadi koostöö võib põrkuda juriidilistele, fiskaalsetele või psühholoogilistele probleemidele; eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele aitaks kaasa ühenduse sobiva õigusliku vahendi loomine Euroopa majandushuvigrupi näol ning on seega vajalik;

EMÜ asutamisleping ei näe ette sellise õigusliku vahendi loomiseks vajalikke volitusi;

huvigrupi suutlikkus majandustingimustega kohaneda peab olema tagatud tema liikmete märkimisväärse vabadusega lepingusuhetes ja huvigrupi sisekorraldusega;

huvigrupp erineb äriühingust põhiliselt oma eesmärgi poolest, milleks on üksnes tema liikmete majandustegevuse toetamine või arendamine võimaldamaks neil parandada oma tulemusi; sellise abistava loomu tõttu peab huvigrupi tegevus olema seotud tema liikmete majandustegevusega selle mõiste kõige laiemas tähenduses, kuid mitte seda asendama, nii et selle piires ei või huvigrupp näiteks kolmandate isikute suhtes ise mingil kutsealal tegutseda;

huvigrupp tuleb teha füüsilistele isikutele ning äriühingutele ja muudele juriidilistele isikutele võimalikult laialdaselt kättesaadavaks, järgides käesoleva määruse eesmärke; siiski ei piira käesolev määrus riigisiseste õigus- ja/või käitumisnormide kohaldamist, mis puudutavad äri- ja kutsetegevuse tingimusi;

käesolev määrus üksi ei taga ühelegi isikule õigust osaleda huvigrupis, isegi kui määruses sätestatud tingimused on täidetud;

käesolevas määruses sätestatud volitus keelata huvigrupis osalemine lähtuvalt avalikest huvidest või piirata seda ei piira liikmesriikide seaduste kohaldamist, mis reguleerivad majandustegevust ning mis võivad sätestada täiendavaid keelde või piiranguid või muul viisil kontrolli või järelevalvet füüsiliste isikute, äriühingute või muude juriidiliste isikute või mõne nende kategooria huvigrupis osalemise üle;

võimaldamaks saavutada huvigrupil oma eesmärk tuleks talle omistada õigus- ja teovõime ning sätestada, et kolmandate isikute ees esindaks teda juriidiliselt tema liikmetest eraldi seisev organ;

kolmandate isikute kaitseks on vaja laialdast avalikustatust; huvigrupi liikmetel lasub piiramatu solidaarvastutus huvigrupi võlgade ja muude kohustuste eest, ka maksude ja sotsiaalkindlustusega seotud võlgade ja kohustuste eest, see põhimõte ei piira siiski vabadust huvigrupi ja kolmanda isiku vahelise erilepinguga välistada ühe või mitme liikme vastutus või piirata seda konkreetse võla või muu kohustuse eest;

füüsilise isiku staatuse ja teovõime ning juriidilise isiku õigus- ja teovõimega seotud küsimusi reguleeritakse siseriikliku õigusega;

huvigrupi lõpetamise eriomased alused peaksid olema konkreetselt sätestatud ning viitama likvideerimist ja likvideerimismenetluse lõppemist reguleerivale siseriiklikule õigusele;

huvigrupi suhtes kehtivad siseriiklikud maksejõuetust ja maksete lakkamist käsitlevad seadused; sellised seadused võivad ette näha täiendavaid huvigrupi lõpetamise aluseid;

käesolev määrus näeb ette, et huvigrupi tegevusest tulenev kasum või kahjum on maksustatav üksnes liikmete tasandil; muidu kohaldatakse siseriiklikke maksuseadusi, eelkõige kasumi jaotamise, maksustamisprotseduuride ja kõigi siseriiklikest maksuseadustest tulenevate kohustuste suhtes;

käesolevas määruses käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liikmesriikide ja ühenduse õigust, näiteks

- sotsiaal- ja tööõiguse,

- konkurentsiõiguse,

- intellektuaalomandiõiguse vallas;

huvigrupi tegevust reguleeritakse liikmesriikide õigusnormidega majandustegevuse ja selle järelevalve suhtes; liikmesriigi seaduste rikkumise puhul huvigrupi või selle liikmete poolt võib asjassepuutuv liikmesriik rakendada kohaseid sanktsioone;

liikmesriikidel on õigus kohaldada või võtta vastu mis tahes õigus- või haldusmeetmeid, mis ei ole vastuolus käesoleva määruse reguleerimisala või eesmärkidega;

käesolev määrus peab viivitamata tervikuna jõustuma; mõne sätte kohaldamine tuleb siiski edasi lükata võimaldamaks liikmesriikidel kõigepealt luua vajalik mehhanism oma territooriumil paiknevate huvigruppide registrisse kandmiseks ning huvigruppidega seotud teatavate dokumentide avalikustamiseks; alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võivad loodud huvigrupid tegutseda ilma territoriaalsete piiranguteta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa majandushuvigrupid asutatakse käesolevas määruses sätestatud tingimustel, viisil ja toimega.

Selleks peavad huvigruppi asutada kavatsevad isikud sõlmima asutamislepingu ja huvigrupp peab olema kantud registrisse artiklis 6 sätestatud korras.

2. Huvigrupil on alates tema registrisse kandmisest vastavalt artikli 6 sätetele võime omada enda nimel igat liiki õigusi ja kanda kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning olla hagejaks ja kostjaks.

3. Liikmesriigid otsustavad, kas nende registritesse artikli 6 kohaselt kantud huvigrupid on juriidilised isikud või mitte.

Artikkel 2

1. Kui käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse ühelt poolt huvigrupi asutamislepingu, v.a füüsiliste isikute staatuse ja teovõimega ning juriidiliste isikute õigus- ja teovõimega seotud küsimuste suhtes, ja teiselt poolt huvigrupi sisekorralduse suhtes selle riigi õigust, kus on huvigrupi asutamislepinguga määratud asukoht.

2. Kui riik koosneb mitmest territoriaalsest üksusest, millest igaühes kohaldatakse lõikes 1 tähendatud küsimuste suhtes oma õigusnorme, loetakse kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks iga sellist üksust riigiks käesoleva artikli tähenduses.

Artikkel 3

1. Huvigrupi eesmärk on toetada või arendada oma liikmete majandustegevust ja parandada või tõsta selle tegevuse tulemusi; tema eesmärk ei ole teenida endale kasumit.

Huvigrupi tegevus on seotud tema liikmete majandustegevusega ning võib selle suhtes olla üksnes abistav.

2. Seetõttu ei või huvigrupp teha järgmist:

a) teostada otseselt või kaudselt juhtimist või järelevalvet oma liikmete või mõne muu ettevõtja tegevuse üle, seda eeskätt just personali-, finants- ja investeerimisküsimustes;

b) omada otseselt või kaudselt mis tahes alusel mingit liiki osalust oma liikmeks olevas äriühingus; osaluse omamine muus äriühingus on võimalik ainult sel määral, kui on vajalik huvigrupi eesmärkide saavutamiseks ja kui seda tehakse liikmete nimel;

c) pidada teenistuses rohkem kui 500 inimest;

d) äriühing ei või huvigruppi kasutada äriühingu tegevjuhtidele või nendega seotud isikutele laenu andmiseks, kui selliste laenude andmine on vastava liikmesriigi äriühinguid reguleerivate seadustega keelatud või piiratud. Samuti ei või huvigruppi kasutada äriühingu ja tegevjuhi või temaga seotud isiku vaheliseks vara ülekandmiseks, välja arvatud vastava liikmesriigi äriühinguid reguleerivate seadustega lubatud ulatuses. Käesoleva sätte tähenduses hõlmab laenu andmine igasugust samalaadse tähendusega tehingut ning vara hõlmab nii vallas- kui ka kinnisvara;

e) olla mõne teise Euroopa majandushuvigrupi liige.

Artikkel 4

1. Huvigrupi liikmeks võivad olla üksnes:

a) äriühingud EMÜ asutamislepingu artikli 58 teise lõigu tähenduses ning muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadustele ning mille registrisse kantud või põhikirjajärgne asukoht ja juhatuse asukoht on ühenduse piires; kui liikmesriigi seaduse järgi ei ole äriühingu või muu juriidilise isiku puhul nõutav registrisse kantud või põhikirjajärgse asukoha olemasolu, piisab sellest, kui sellise äriühingu või muu juriidilise isiku juhatuse asukoht on ühenduse piires;

b) füüsilised isikud, kes arendavad tööstuslikku, kaubanduslikku, käsitöönduslikku või põllumajanduslikku tegevust või kes osutavad kutsealaseid või muid teenuseid ühenduse piires.

2. Huvigruppi peab kuuluma vähemalt:

a) kaks lõikes 1 tähendatud äriühingut või muud juriidilist isikut, kelle juhatuse asukoht on eri liikmesriikides, või

b) kaks lõikes 1 tähendatud füüsilist isikut, kelle põhitegevus toimub eri liikmesriikides, või

c) lõikes 1 tähendatud äriühing või muu juriidiline isik, kelle juhatuse asukoht on ühes liikmesriigis ja füüsiline isik, kelle põhitegevus toimub teises liikmesriigis.

3. Liikmesriik võib sätestada, et tema registrisse vastavalt artiklile 6 kantud huvigrupil ei või olla üle 20 liikme. Selleks võib kõnealune liikmesriik sätestada, et kooskõlas tema seadustega koheldakse iga tema seaduste alusel loodud juriidilise isiku liiget, kes ei ole registreeritud äriühing, huvigrupi omaette liikmena.

4. Iga liikmesriik võib avalikele huvidele tuginedes keelata teatavate füüsiliste isikute, äriühingute või muude juriidiliste isikute kategooriate osalemise huvigruppides või piirata seda.

Artikkel 5

Huvigrupi asutamislepingus peab sisalduma vähemalt:

a) huvigrupi nimi, mille ees või järel peavad olema sõnad "Euroopa majandushuvigrupp" või lühend "EMHG", välja arvatud juhul, kui nimetatud sõnad või lühend on juba nime koostisosa;

b) huvigrupi asukoht ja aadress;

c) huvigrupi asutamise eesmärk;

d) huvigrupi iga liikme nimi, ärinimi, õiguslik vorm, alaline või registrisse kantud asukoht ning registrinumber ja registreerimiskoht, kui need on olemas;

e) huvigrupi tegevuse tähtaeg, kui see on määratud.

Artikkel 6

Huvigrupp kantakse artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud registrisse selles riigis, kus on huvigrupi asukoht.

Artikkel 7

Huvigrupi asutamisleping esitatakse artiklis 6 tähendatud registripidajale.

Lisaks tuleb registripidajale esitada järgmised dokumendid ja andmed:

a) kõik asutamislepingu muudatused, kaasa arvatud muudatused huvigrupi koosseisus;

b) teade huvigrupi iga asutise loomise või sulgemise kohta;

c) iga kohtuotsus, millega on tuvastatud huvigrupi tühisus või kuulutatud huvigrupp tühiseks kooskõlas artikliga 15;

d) teade huvigrupi tegevjuhi või tegevjuhtide määramise kohta, tegevjuhtide nimed ja kõik muud identifitseerivad andmed, mida nõuab selle liikmesriigi seadus, kus registrit peetakse, teade selle kohta, kas tegevjuht võib tegutseda üksi või peavad tegevjuhid tegutsema ühiselt, ning iga tegevjuhi volituste lõppemise kohta;

e) teade huvigrupi liikme osaluse või selle osa loovutamise kohta kooskõlas artikli 22 lõikega 1;

f) iga liikmete otsus, millega huvigrupp lõpetatakse kooskõlas artikliga 31, või iga kohtuotsus, millega huvigrupp lõpetatakse kooskõlas artikliga 31 või 32;

g) teade artiklis 35 viidatud huvigrupi likvideerija või likvideerijate määramise kohta, likvideerijate nimed ja kõik muud isikuandmed, mida nõuab selle liikmesriigi seadus, kus registrit peetakse, samuti teade iga likvideerija volituste lõppemise kohta;

h) teade artikli 35 lõikes 2 viidatud huvigrupi likvideerimismenetluse lõppemise kohta;

i) teade iga artikli 14 lõikes 1 viidatud asukohamuutmise ettepaneku kohta;

j) iga klausel, millega uus liige vabastatakse enne tema ühinemist tekkinud võlgade tasumisest ja muudest kohustustest kooskõlas artikli 26 lõikega 2.

Artikkel 8

Vastavalt artiklis 39 sätestatule tuleb selle artikli lõikes 1 tähendatud väljaandes avaldada järgmised andmed:

a) andmed, mis peavad artikli 5 kohaselt sisalduma asutamislepingus ning kõik nende muudatused;

b) registrinumber, registreerimiskuupäev ja -koht, samuti teade registrist kustutamise kohta;

c) artikli 7 punktides b–j loetletud dokumendid ja andmed.

Punktides a ja b loetletud andmed tuleb avaldada tervikuna. Punktis c viidatud dokumendid ja andmed võib avaldada tervikuna või väljavõttena või viitena nende registris paiknemise kohta kooskõlas kohaldatavate siseriiklike seadustega.

Artikkel 9

1. Huvigrupp võib kolmanda isiku vastu tugineda dokumentidele ja andmetele, mille avaldamine on käesoleva määruse põhjal kohustuslik, arvestades tingimusi, mis on määratud kohaldatava siseriikliku seadusega vastavalt nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) [4] artikli 3 lõikele 5 ja 7.

2. Kui enne huvigrupi registrisse kandmist vastavalt artiklile 6 on tema nimel tegutsetud ning huvigrupp ei võta endale pärast registrisse kandmist sellisest tegutsemisest tulenevaid kohustusi, kannavad neid tegusid toime pannud füüsilised isikud, äriühingud või muud juriidilised isikud selliste tegude eest piiramatut solidaarvastutust.

Artikkel 10

Huvigrupi asutis, mis paikneb liikmesriigis, kus ei ole huvigrupi asukoht, tuleb sellises riigis registrisse kanda. Selleks esitab huvigrupp asjaomasele registripidajale nende dokumentide koopiad, mis tuleb esitada selle liikmesriigi registrisse, kus on huvigrupi asukoht, vajadusel koos tõlkega vastavalt selle registri praktikale, kus asutis registrisse kantakse.

Artikkel 11

Pärast avaldamist artikli 39 lõikes 1 tähendatud väljaandes avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas teade selle kohta, et huvigrupp on asutatud või et huvigrupi likvideerimismenetlus on lõppenud, märkides registrinumbri, registreerimiskuupäeva ja -koha ning avaldamiskuupäeva, -koha ja väljaande nimetuse.

Artikkel 12

Huvigrupi asutamislepingus märgitud asukoht peab olema ühenduse piires.

Asukoht peab olema kas:

a) huvigrupi juhatuse asukoht või

b) huvigrupi ühe või mitme liikme juhatuse asukoht või füüsilise isiku puhul tema põhitegevuse koht, tingimusel et huvigrupp seal tegutseb.

Artikkel 13

Ühenduse piires võib huvigrupi ametlikku adressi muuta.

Kui selline muutus ei too kaasa artikli 2 järgi kohaldatava õiguse muutust, võib asukoha muutmise otsustada huvigrupi asutamislepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 14

1. Kui asukoha muutmine toob kaasa artikli 2 järgi kohaldatava õiguse muutuse, tuleb muudatusettepanek koostada, registrisse kanda ja avaldada vastavalt artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimustele.

Otsuse asukohta muuta võib teha kahe kuu möödumisel ettepaneku avaldamisest. Sellise otsuse peavad huvigrupi liikmed tegema ühehäälselt. Asukoha muutus jõustub kuupäeval, kui huvigrupp vastavalt artiklile 6 kantakse uue asukoha järgsesse registrisse. Registrisse kanda võib alles siis, kui on esitatud tõendid selle kohta, et asukoha muutmise ettepanek on avaldatud.

2. Huvigrupi võib tema vana asukoha järgsest registrist kustutada alles siis, kui on esitatud tõendid selle kohta, et huvigrupp on kantud oma uue asukoha järgsesse registrisse.

3. Huvigrupi registrisse kandmise kande avaldamise järel võib huvigrupp kolmanda isiku vastu tugineda uuele asukohale vastavalt artikli 9 lõikes 1 viidatud tingimustele; siiski võib kolmas isik kasutada vana asukohta seni, kuni pole avaldatud huvigrupi vana asukoha järgsest registrist kustutamise kannet, välja arvatud juhul, kui huvigrupp tõestab, et kõnealune kolmas isik oli uuest asukohast teadlik.

4. Liikmesriigi seadustes võib sätestada, et selles liikmesriigis artikli 6 kohaselt registrisse kantud huvigruppide asukoha muutus, mis muudaks kohaldatavat õigust, ei jõustu, kui lõikes 1 märgitud kahekuulise tähtaja jooksul selle liikmesriigi pädev ametiasutus on asukoha muutmise vastu. Selline vastuseis võib lähtuda üksnes avalikest huvidest. Vastuseisu puhul peab olema võimalik selle vaidlustamine kohtus.

Artikkel 15

1. Kui huvigrupp on tema suhtes artikli 2 järgi kohaldatava õiguse kohaselt tühine, tuleb selline tühisus tuvastada või kuulutada kohtuotsusega. Kui aga huvigrupi olukorda on võimalik korrastada, peab kohus, kellele kõnealune küsimus on lahendada antud, määrama huvigrupile selleks tähtaja.

2. Huvigrupi tühisus toob kaasa tema likvideerimise vastavalt artiklis 35 sätestatud tingimustele.

3. Vastavalt artikli 9 lõikes 1 sätestatud tingimustele võib kolmanda isiku vastu tugineda huvigrupi tühisust tuvastavale või kuulutavale otsusele.

Selline otsus iseenesest ei mõjuta huvigrupi kohustuste või nõuete kehtivust, mis tekkisid enne, kui sellisele otsusele võis vastavalt eelmises lõigus fikseeritud tingimustele kolmandate isikute vastu tugineda.

Artikkel 16

1. Huvigrupi organid on liikmete täiskogu ja tegevjuht või tegevjuhid.

Huvigrupi asutamislepingus võib ette näha muid organeid; sellisel juhul tuleb asutamislepingus määratleda nende volitused.

2. Huvigrupi liikmete täiskogu võib huvigrupi eesmärgi saavutamiseks vastu võtta igasuguseid otsuseid.

Artikkel 17

1. Igal liikmel on üks hääl. Huvigupi asutamislepingus võib siiski teatavatele liikmetele anda rohkem kui ühe hääle, tingimusel et ühelgi liikmel ei ole häälteenamust.

2. Liikmete ühehäälne otsus on nõutav järgmistel juhtudel:

a) huvigrupi eesmärkide muutmine;

b) igale liikmele määratud häälte arvu muutmine;

c) otsuste vastuvõtmise tingimuste muutmine;

d) huvigrupi tegevuse tähtaja pikendamine üle huvigrupi asutamislepingus fikseeritud tähtaja;

e) kõigi liikmete või mõne liikme huvigrupi finantseerimisse antava panuse muutmine;

f) liikme muu kohustuse muutmine, välja arvatud juhul, kui huvigrupi asutamislepingus on sätestatud teisiti;

g) käesolevas lõikes käsitlemata muudatuse tegemine huvigrupi asutamislepingusse, välja arvatud juhul, kui asutamislepingus on sätestatud teisiti.

3. Välja arvatud juhtudel, kui käesolev määrus näeb ette otsuse vastuvõtmise ühehäälselt, võib huvigrupi asutamislepingus määrata esindatuse ja häälteenamuse tingimused, millistel tuleb otsused või mõned otsused vastu võtta. Kui asutamislepingus pole teisiti sätestatud, võetakse otsused vastu ühehäälselt.

4. Tegevjuhi algatusel või liikme nõudel peab tegevjuht või peavad tegevjuhid korraldama liikmete konsulteerimise, et viimased saaksid teha otsuse.

Artikkel 18

Igal liikmel on õigus saada tegevjuhilt või tegevjuhtidelt informatsiooni huvigrupi tegevuse kohta ning kontrollida huvigrupi raamatupidamis- ja äridokumente.

Artikkel 19

1. Huvigruppi juhib üks või mitu tegevjuhti, kes nimetatakse huvigrupi asutamislepinguga või liikmete otsusega.

Huvigrupi tegevjuhiks ei või olla isik, kes

- tema suhtes kohaldatava seaduse järgi või

- selle riigi õiguse järgi, kus on huvigrupi asukoht, või

- liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtu- või haldusotsuse järgi

ei või kuuluda äriühingu juhtorganisse, juhtida ettevõtet või tegutseda Euroopa majandushuvigrupi tegevjuhina.

2. Artikli 6 alusel oma registrisse kantud huvigrupi puhul võib liikmesriik sätestada, et juriidiline isik võib olla huvigrupi tegevjuht tingimusel, kui ta määrab ennast esindama ühe või mitu füüsilist isikut, kelle isikuandmed kuuluvad esitamisele vastavalt artikli 7 punkti d sätetele.

Kui liikmesriik seda võimalust kasutab, peab ta sätestama, et esindaja või esindajad kannavad sellist vastutust, nagu oleksid nad huvigrupi tegevjuhid.

Lõikes 1 tähendatud piirangud kehtivad ka nimetatud esindajate suhtes.

3. Tegevjuhi või tegevjuhtide määramise ja vabastamise tingimused ning nende volitused määratakse kindlaks asutamislepinguga või kui neid pole asutamislepinguga määratud, siis liikmete ühehäälse otsusega.

Artikkel 20

1. Tehingutes kolmandate isikutega esindab huvigruppi üksnes tegevjuht või iga tegevjuht, kui huvigrupil on kaks või rohkem tegevjuhti.

Iga tegevjuhi tegutsemine huvigrupi nimel on huvigrupile kolmanda isiku suhtes siduv, seda ka juhul, kui tema tegevus ei vasta huvigrupi eesmärkidele, välja arvatud juhul, kui huvigrupp tõestab, et kolmas isik teadis või arvestades asjaolusid pidi teadma sellest, et kõnesolev tegevus ei vasta huvigrupi eesmärkidele; artikli 5 punktis c tähendatud andmete avaldamine iseenesest ei ole selle tõestuseks.

Kolmanda isiku vastu ei või tugineda tegevjuhi või tegevjuhtide volituste piiramisele huvigrupi asutamislepingu või liikmete otsuse põhjal, ka mitte juhul, kui see on avaldatud.

2. Huvigrupi asutamislepingus võib sätestada, et huvigrupile saab kohustusi võtta kaks või rohkem ühiselt tegutsevat tegevjuhti. Sellisele klauslile võib kolmandate isikute vastu tugineda kooskõlas artikli 9 lõike 1 sätetega ainult juhul, kui see on avaldatud vastavalt artikli 8 sätetele.

Artikkel 21

1. Huvigrupi tegevusest tulenevat kasumit käsitatakse liikmete kasumina ja see jaotatakse nende vahel vastavalt huvigrupi asutamislepingus sätestatule või sellise sätte puudumisel võrdselt.

2. Selle summa tasumises, mille võrra kulud ületavad tulusid, osalevad huvigrupi liikmed vastavalt huvigrupi asutamislepingus sätestatule või sellise sätte puudumisel võrdselt.

Artikkel 22

1. Iga huvigrupi liige võib oma osaluse huvigrupis või osa sellest loovutada kas teisele liikmele või kolmandale isikule; selline loovutamine ei jõustu ilma teiste liikmete ühehäälse loata.

2. Huvigrupi liige võib oma osalust huvigrupis kasutada tagatisena üksnes teiste liikmete ühehäälsel loal, kui huvigrupi asutamislepingus pole sätestatud teisiti. Isik, kelle kasuks tagatis on seatud, ei või ühelgi juhul saada huvigrupi liikmeks sellise tagatise tõttu.

Artikkel 23

Huvigrupp ei või esineda avalikkuse ees üleskutsega investeerida huvigruppi.

Artikkel 24

1. Huvigrupi liikmetel lasub huvigrupi võlgade ja mis tahes muude kohustuste eest piiramatu solidaarvastutus. Sellise vastutuse tagajärjed määrab kindlaks siseriiklik õigus.

2. Enne huvigrupi likvideerimismenetluse lõppemist ei või võlausaldajad esitada liikme vastu nõuet võlgade tasumiseks ja kohustuste täitmiseks kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega, välja arvatud juhul, kui nad on esmalt nõudnud tasumist huvigrupilt ja huvigrupp ei ole mõistliku tähtaja jooksul seda teinud.

Artikkel 25

Kirjad, tellimiskviitungid ja samalaadsed dokumendid peavad sisaldama loetaval kujul järgmisi andmeid:

a) huvigrupi nimi, mille ees või järel on sõnad "Euroopa majandushuvigrupp" või lühend "EMHG", välja arvatud juhul, kui nimetatud sõnad või lühend nimes juba esinevad;

b) artiklis 6 märgitud registri asukoht, millesse huvigrupp on kantud koos huvigrupi registrinumbriga;

c) huvigrupi asukoht;

d) kui see on asjakohane, siis märge selle kohta, et tegevjuhid peavad tegutsema ühiselt;

e) kui see on asjakohane, siis märge selle kohta, et huvigrupp on likvideerimisel vastavalt artiklitele 15, 31, 32 või 36.

Iga artikli 10 kohaselt registrisse kantud huvigrupi asutise poolt välja antud käesoleva artikli esimeses lõigus märgitud dokumentides peavad olema eespool loetletud ning tema enda registrisse kandmisega seotud andmed.

Artikkel 26

1. Uute liikmete vastuvõtmise otsustavad huvigrupi liikmed ühehäälselt.

2. Kooskõlas artiklis 24 sätestatud tingimustega vastutab iga uus liige huvigrupi võlgade ja muude kohustuste eest, kaasa arvatud nende eest, mis tulenevad huvigrupi tegevusest enne tema vastuvõtmist.

Klausliga asutamislepingus või vastuvõtmisdokumendis võib liikme siiski vabastada enne tema vastuvõtmist tekkinud võla- ja muudest kohustustest. Artikli 9 lõikes 1 tähendatud tingimustel võib sellisele klauslile kolmanda isiku vastu tugineda ainult juhul, kui see on vastavalt artiklile 8 avaldatud.

Artikkel 27

1. Huvigrupi liige võib huvigrupist välja astuda vastavalt huvigrupi asutamislepingus sätestatud tingimustele või selliste sätete puudumisel teiste liikmete ühehäälsel nõusolekul.

Lisaks võib iga liige välja astuda, kui selleks on mõjuv põhjus.

2. Huvigrupi asutamislepingus loetletud põhjustel võib huvigrupi liikme välja heita, samuti juhul, kui ta tõsiselt rikub oma kohustusi või kui ta põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid huvigrupi töös.

Selline väljaheitmine võib toimuda üksnes kohtuotsusega, millekohase taotluse peab esitama ülejäänud liikmete enamus, kui asutamislepingus pole sätestatud teisiti.

Artikkel 28

1. Huvigrupi liikme liikmelisus lõpeb tema surma korral või siis, kui ta ei vasta enam artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Lisaks võib liikmesriik likvideerimist, lõpetamist, maksejõuetust või maksete lakkamist käsitlevate seaduste raames sätestada, et huvigrupi liikme liikmelisus lõpeb nendes seadustes kindlaksmääratud ajal.

2. Huvigrupi liikmeks olnud füüsilise isiku surma korral ei või tema asemel liikmeks saada ükski isik muidu kui huvigrupi asutamislepingus sätestatud tingimustel või kui asutamislepingus pole seda sätestatud, siis ülejäänud liikmete ühehäälsel nõusolekul.

Artikkel 29

Kui huvigrupi liikme liikmelisus lõpeb, peab tegevjuht või peavad tegevjuhid informeerima sellest teisi liikmeid; tegevjuhid peavad samuti täitma artiklites 7 ja 8 loetletud kohustusi. Neid kohustusi võib täita ka iga asjaomane isik.

Artikkel 30

Kui huvigrupi asutamislepingus pole sätestatud teisiti ning piiramata isiku artikli 22 lõike 1 või artikli 28 lõike 2 alusel saadud õigusi, jätkab huvigrupp pärast ühe liikme liikmelisuse lõppemist ülejäänud liikmete suhtes eksisteerimist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud huvigrupi asutamislepingus või määratud kindlaks kõnealuste liikmete ühehäälse otsusega.

Artikkel 31

1. Huvigrupi võib lõpetada tema liikmete otsusega. Selline otsus tehakse ühehäälselt, kui huvigrupi asutamislepingus pole sätestatud teisiti.

2. Huvigrupp tuleb liikmete otsusega lõpetada, kui:

a) huvigrupi asutamislepingus määratud tähtaeg on möödunud või kui ilmneb mõni muu asutamislepingus ettenähtud lõpetamise alus, või

b) huvigrupi tegevuse eesmärk on saavutatud või seda on võimatu saavutada.

Kui kolme kuu jooksul eelmärgitud olukorra tekkimisest ei ole liikmed teinud huvigrupi lõpetamisotsust, võib iga liige taotleda kohtult huvigrupi lõpetamist.

3. Huvigrupi võib lõpetada ka selle liikmete või allesjäänud liikme otsusega, kui artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused pole enam täidetud.

4. Kui huvigrupp on liikmete otsusega lõpetatud, peab tegevjuht või peavad tegevjuhid täitma artiklites 7 ja 8 loetletud kohustused. Neid kohustusi võib täita ka iga asjaomane isik.

Artikkel 32

1. Artiklite 3 või 12 või artikli 31 lõike 3 rikkumise korral peab kohus asjaomase isiku või pädeva ametiasutuse taotlusel tegema otsuse huvigrupi lõpetamiseks, välja arvatud juhul, kui huvigrupi olukorda on võimalik korrastada ja enne kohtuotsuse tegemist seda ka tehakse.

2. Kohus võib liikme taotlusel teha otsuse huvigrupi lõpetamiseks, kui selleks on mõjuv põhjus.

3. Liikmesriik võib sätestada, et kohus võib pädeva ametiasutuse taotlusel lõpetada huvigrupi, kelle asukoht on selles riigis, kus asub nimetatud ametiasutus, kui kõnealuse huvigrupi tegevus on vastuolus selle riigi avalike huvidega, juhul kui kõnealuse riigi õigus näeb ette sellise võimaluse registrisse kantud äriühingute või muude juriidiliste isikute puhul, kelle tegevus allub selle riigi õigusele.

Artikkel 33

Kui huvigrupi liikme liikmelisus lõpeb muul põhjusel kui oma õiguste loovutamine kooskõlas artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustega, määratakse tema õiguste ja kohustuste väärtus kindlaks, võttes arvesse huvigrupi vara ja kohustusi liikmelisuse lõppemise hetkel.

Lahkuva liikme õiguste ja kohustuste väärtust ei või eelnevalt kindlaks määrata.

Artikkel 34

Piiramata artikli 37 lõike 1 kohaldamist vastutab iga huvigrupi liige, kelle liikmelisus lõpeb, edasi kooskõlas artiklis 24 sätestatud tingimustega võlgade ja muude kohustuste eest, mis tulenevad huvigrupi tegevusest enne tema liikmelisuse lõppemist.

Artikkel 35

1. Huvigrupi lõpetamisel toimub selle likvideerimine.

2. Huvigrupi likvideerimist ja likvideerimismenetluse lõppemist reguleerib siseriiklik õigus.

3. Kuni likvideerimismenetluse lõppemiseni säilitab huvigrupp õigus- ja teovõime artikli 1 lõike 2 tähenduses.

4. Likvideerija või likvideerijad astuvad artiklites 7 ja 8 loetletud kohustuste täitmiseks nõutavad sammud.

Artikkel 36

Huvigruppide suhtes kohaldatakse siseriiklikke maksejõuetust ja maksete lakkamist käsitlevaid seadusi. Menetluse algatamine huvigrupi vastu tema maksejõuetuse või maksete lakkamise tõttu ei too iseenesest kaasa sellise menetluse algatamist tema liikmete suhtes.

Artikkel 37

1. Viieaastane aegumistähtaeg, arvates teate avaldamisest artikli 8 kohaselt huvigrupi liikme liikmelisuse lõppemise kohta, asendatakse asjakohases siseriiklikus seaduses ettenähtud pikema aegumistähtajaga hagi esitamiseks kõnealuse liikme vastu seoses võlgade ja muude kohustustega, mis tulenevad huvigrupi tegevusest enne tema liikmelisuse lõppemist.

2. Viieaastane aegumistähtaeg, arvates teate avaldamisest artikli 8 kohaselt huvigrupi likvideerimismenetluse lõppemise kohta, asendatakse asjakohases siseriiklikus seaduses ettenähtud pikema aegumistähtajaga hagi esitamiseks huvigrupi liikme vastu seoses võlgade ja muude kohustustega, mis tulenevad huvigrupi tegevusest.

Artikkel 38

Kui huvigrupi tegevus liikmesriigis on vastuolus selle riigi avalike huvidega, võib selle riigi pädev ametiasutus keelata sellise tegevuse. Pädeva ametiasutuse otsuse läbivaatamine kohtu poolt peab olema võimalik.

Artikkel 39

1. Liikmesriigid määravad artiklites 6 ja 10 sätestatud registrisse kandmise eest vastutava registri või registrid ning kehtestavad registrisse kandmise eeskirjad. Nad määravad artiklites 7 ja 10 märgitud dokumentide esitamise tingimused. Nad tagavad, et artiklis 8 viidatud dokumendid ja andmed avaldatakse selle liikmesriigi sobivas ametlikus väljaandes, kus on huvigrupi asukoht, ja võivad määrata artikli 8 punktis c viidatud dokumentide ja andmete avaldamise viisi.

Samuti tagavad liikmesriigid, et igaüks võib artikli 6 või kohasel juhul artikli 10 põhjal asjaomases registris kontrollida artiklis 7 viidatud dokumente ja saada nendest koopiad või väljavõtteid ka posti teel.

Liikmesriigid võivad ette näha tasu maksmise eelmistes lõikudes märgitud toimingute eest, sellised tasud ei tohi olla suuremad kui nende toimingute halduskulud.

2. Liikmesriigid tagavad, et informatsioon, mis tuleb artikli 11 kohaselt avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas, edastataks Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele ühe kuu jooksul pärast selle avaldamist lõikes 1 viidatud väljaandes.

3. Liikmesriigid näevad ette kohased karistused artiklite 7, 8 ja 10 avaldamist käsitlevate sätete ja artikli 25 rikkumise korral.

Artikkel 40

Huvigrupi tegevusest tulenev kasum või kahjum on maksustatav üksnes liikmete tasandil.

Artikkel 41

1. Liikmesriigid peavad artikli 39 põhjal nõutavad meetmed võtma enne 1. juulit 1989. Nad teavitavad nendest viivitamata komisjoni.

2. Informatiivsel eesmärgil teatavad liikmesriigid komisjonile füüsiliste isikute, äriühingute ja muude juriidiliste isikute kategooriad, kellel nad keelavad huvigruppides osalemise vastavalt artikli 4 lõikele 4. Komisjon informeerib teisi liikmesriike.

Artikkel 42

1. Käesoleva määruse vastuvõtmisega luuakse komisjoni egiidi all kontaktkomitee. Sellel on järgmised ülesanded:

a) piiramata EMÜ asutamislepingu artiklite 169 ja 170 kohaldamist, aidata kaasa käesoleva määruse kohaldamisele regulaarsete konsultatsioonide kaudu, kus käsitletakse eelkõige seoses selle kohaldamisega tekkinud konkreetseid probleeme;

b) vajaduse korral nõustada komisjoni käesolevas määruses tehtavate täienduste või muudatuste kohta.

2. Kontaktkomiteesse kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni esindajad. Esimeheks on üks komisjoni esindaja. Komisjon tagab sekretariaadi töö.

3. Kontaktkomitee kutsub kokku selle esimees oma algatusel või ühe liikme nõudmisel.

Artikkel 43

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 1989, välja arvatud artiklid 39, 41 ja 42, mida kohaldatakse alates määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juulil 1985

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Poos

[1] EÜT C 14, 15.2.1974, lk 30 ja EÜT C 103, 28.4.1978, lk 4.

[2] EÜT C 163, 11.7.1977, lk 17.

[3] EÜT C 108, 15.5.1975, lk 46.

[4] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

--------------------------------------------------