31978L0764

Nõukogu direktiiv,

25. juuli 1978,

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(78/764/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, millele traktorid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka nende juhiistmete kohta;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga traktoritüübi suhtes rakendada nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ liikmesriikide põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta [3] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

juhiistmeid käsitlevad nõuded hõlmavad lisaks nende paigaldamise nõuetele traktoritesse ka istmete konstruktsiooni; ühtlustatud tüübikinnitusmenetlus võimaldab igal liikmesriigil kontrollida vastavust ühistele konstruktsiooni- ja katsetamisnõuetele ning teatada teistele liikmesriikidele kontrollimise tulemustest, saates neile iga juhiistmetüübi kohta koostatud osa tüübikinnitustunnistuse koopia; osa EMÜ tüübikinnitusmärgi kinnitamine kõigile tüübikinnitusnõuete kohaselt valmistatud juhiistmetele välistab nende juhiistmete tehnilise kontrollimise vajaduse teistes liikmesriikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Iga liikmesriik annab osa EMÜ tüübikinnituse mis tahes juhiistmetüübile, mis vastab I ja II lisas sätestatud konstruktsiooni- ja katsetamisnõuetele.

2. Osale EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide pädevate asutustega vajalikud meetmed, et kontrollida tootmisnäidiste vastavust kinnitatud tüübile. Selline kontrollimine piirdub pisteliste kontrollidega.

Artikkel 2

Liikmesriigid annavad iga nende poolt artikli 1 kohaselt kinnitatud juhiistme kohta tootjale või tootja volitatud esindajale osa EMÜ detaili tüübikinnitusmärgi, mis vastab II lisa punktis 3.5 esitatud näidisele.

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et välistada selliste märkide kasutamine, mis võivad põhjustada artikli 1 kohaselt tüübikinnituse saanud juhiistmete segiajamise muude seadmetega.

Artikkel 3

1. Ükski liikmesriik ei tohi keelata juhiistmete turuletoomist nende ehitusega seotud põhjustel, kui juhiistmetel on osa EMÜ tüübikinnitusmärk.

2. Sellest olenemata võib liikmesriik keelata selliste osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga juhiistmete turulelaskmise, mis korduvalt ei vasta kinnitatud tüübile.

Kõnealune liikmesriik teatab viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile võetud meetmetest ja põhjendab oma otsust.

Artikkel 4

Iga liikmesriigi pädevad asutused saadavad ühe kuu jooksul muude liikmesriikide pädevatele asutustele I lisas esitatud näidise kohase osa tüübikinnitustunnistuse koopia iga juhiistme tüübi kohta, millele nad tüübikinnituse annavad või millele nad tüübikinnituse andmisest keelduvad.

Artikkel 5

1. Kui osa EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et teatav hulk samasugust tüübikinnitusmärki kandvaid juhiistmeid ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, siis võtab see liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tootmisnäidised vastaksid kinnitatud tüübile. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi võetud meetmetest, mis tõsise ja korduva nõuetest kõrvalekaldumise korral võivad viia kuni osa EMÜ tüübikinnituse kehtetuks tunnistamiseni. Nimetatud asutused, olles saanud teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuetest kõrvalekaldumise teate, võtavad samasugused meetmed.

2. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist ühe kuu jooksul igast osa EMÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.

Artikkel 6

Iga käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete kohane otsus juhiistmele tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või selle turulelaskmise või kasutamise keelamise kohta peab sisaldama üksikasjalikke põhjendusi. Sellistest otsustest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal teavitatakse teda õiguskaitsevahenditest, mis on liikmesriikides kehtivate seaduste alusel tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 7

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest juhiistmega seotud põhjustel, kui juhiistmel on osa EMÜ tüübikinnitusmärk ja kui iste on paigaldatud IV lisas sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 8

Ükski liikmesriik ei tohi sõiduki müügist, registreerimisest, kasutuselevõtmisest või kasutamisest keelduda või seda keelata traktori juhiistmega seotud põhjustel, kui juhiistmel on osa EMÜ tüübikinnitusmärk ja kui iste on paigaldatud IV lisas sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 9

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmist mõistet: Põllumajandus- või metsatraktor on rataste või roomikutega varustatud mistahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on mõeldud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla ette nähtud ka koorma või kaassõitjate veoks.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste lõikes 1 määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega, millel on kaks telge ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–25 km/h.

Artikkel 10

Muudatused, mis on vajalikud lisades esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 74/150/EMÜ artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 1978

Nõukogu nimel

eesistuja

K. Von DOHNANYI

[1] EÜT C 299, 12.12.1977, lk 61.

[2] EÜT C 84, 8.4.1978, lk 11.

[3] EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10.

--------------------------------------------------

I LISA

MÕISTED

1. Juhiiste

Juhiiste – ainult ühe inimese iste, mis on mõeldud kasutamiseks juhile traktori juhtimise ajal.

2. Istepind

Istepind – valdavalt horisontaalne istmeosa, millele juht istudes toetub.

3. Seljatugi

Seljatugi – valdavalt vertikaalne istmeosa, mis toetab istuva juhi selga.

4. Istme külgtoed

Istme külgtoed – seadised või istmeosad, mis takistavad juhi libisemist külgsuunas.

4.1. Istme käetoed

Istme käetoed – seadised istme kummalgi küljel, mis toetavad istuva juhi küünarvarsi.

5. Istme võrdluspunkt S

Istme võrdluspunkt S – istme keskpikitasandi punkt, kus istumistasapinnal lõikuvad polsterdatud seljatoe puutetasand ja horisontaaltasand. Nimetatud horisontaaltasand omakorda lõikab istumistasapinda 150 mm istme võrdluspunktist S eespool (vt II lisa 1. liide).

6. Istepinna sügavus

Istepinna sügavus – horisontaalsuunaline kaugus istme võrdluspunktist S istepinna esiservani.

7. Istepinna laius

Istepinna laius – horisontaalsuunaline kaugus istepinna välisservade vahel, mis on mõõdetud istme kesktasandiga risti.

8. Koormuse järgi reguleerimise ulatus

Koormuse järgi reguleerimise ulatus – vahemik kahe istmele mõjuva koormuse vahel, mis vastavad vedrustussüsteemi tunnuskõvera keskmistele asenditele raskeima ja kergeima juhi korral.

9. Vedrustuse käik

Vedrustuse käik – kaugus vedrustussüsteemi kõrgeima ja madalaima asendi vahel.

10. Vibratsioon

Vibratsioon – juhiistme vertikaalsuunaline üles-alla liikumine.

11. Vibratsioonikiirendus a

Vibratsioonikiirendus a – vibratsiooninihke teist järku diferentsiaal aja järgi.

12. Kiirenduse efektiivväärtus aeff

Kiirenduse efektiivväärtus aeff – ruutjuur kiirenduste ruutkeskmisest.

13. Spektraalne energiatihedus Ø

Spektraalne energiatihendus Ø – tertsfiltrite tagant mõõdetud kiirenduste ruutkeskmise aeff ruut, mis on jagatud nimetatud filtrite ribalaiusega.

14. Kaalutud vibratsioonikiirendus aw

Kaalutud vibratsioonikiirendusaw – kaalutud vibratsioonikiirendus, mis on määratud kaalufiltri abil vastavalt II lisa punktile 2.5.3.3.5.2.

15. Vibratsioonisuhe

Vibratsioonisuhe – juhiistmel mõõdetud kaalutud vibratsioonikiirenduse suhe istme kinnituspunktis vastavalt II lisa punktile 2.5.3.3.2 mõõdetud kaalutud vibratsioonikiirendusse.

16. Vibratsiooniklass

Vibratsiooniklass – sarnaste vibratsiooniomadustega traktorite klass või grupp.

17. A-kategooria traktor

A-kategooria traktor – traktor, mida on selle omaduste põhjal võimalik liigitada teatavasse vibratsiooniklassi konstruktsiooniliste sarnasuste alusel.

17.1. Nende traktorite omadused on järgmised:

Telgede arv: kaks

Koormusjaotus:

esitelg : 30–45 % traktori tühimassist,

tagatelg : 70–55 % traktori tühimassist.

Rehvid: esirehvid on tagarehvidest väiksemad (raadiuste suhe ≤ 4: 5).

Rööbe: vähim reguleeritav rööbe on suurem kui 1150 mm.

Vedrustus: tagavedrustus puudub.

Istme asend horisontaalil: tagatelje ja traktori raskuskeskme vahel.

17.2. A-kategooria traktorid jagunevad kahte klassi:

I klass: traktorid tühimassiga 1400–3600 kg.

II klass: traktorid tühimassiga üle 3600 kuni 5000 kg.

18. Etalontraktor

Etalontraktor – traktor, mille vibratsioonikäitumise alusel määratakse seadeväärtused stendikatsetuse jaoks, millega katsetatakse teatud kindla vibratsiooniklassi traktoritele mõeldud istet.

18.1. Vertikaalkiirenduse spektraalne energiatihedus etalontraktori istme kinnituspunktis peab vastama II lisa liidete 9 ja 10 nõuetele.

18.2. Tingimusel, et punkti 18.1 nõuded on täidetud, peab etalontraktor vastama järgmises tabelis sätestatud parameetritele:

| I klass | II klass | Lubatud hälbed |

Tühimass, kg | 3040 | 4750 | ± 5 % |

—koormus esiteljele, kg | 1300 | 1830 | ± 5 % |

—koormus tagateljele, kg | 1740 | 2920 | ± 5 % |

Esirehvid | 7,50-18 | 12,4/11-28 | |

Tagarehvid | 16,9/14-34 | 169/14-38 | |

Rehvirõhk esirehvides, bar | 2,0 | 1,5 | + 0,1 bar |

Rehvirõhk tagarehvides, bar | 1,1 | 1,3 | + 0,1 bar |

Teljevahe, mm | 2125 | 2590 | ± 10 % |

--------------------------------------------------

II LISA

KONSTRUKTSIOONI- JA KATSENÕUDED – OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUS- JA MÄRGISTAMISNÕUDED

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Juhiiste peab olema konstrueeritud nii, et see tagaks juhile mugava asendi traktori juhtimisel ja manööverdamisel ning parima võimaliku kaitse tervise ja turvalisusega seotud riskide eest.

1.2. Iste peab olema ilma tööriistu kasutamata reguleeritav pikisuunas ja kõrguses.

1.3. Iste peab olema konstrueeritud nii, et see summutaks tõukeid ja vibratsiooni. Seetõttu peab iste olema hästi vedrustatud, sellel peavad olema head vibratsiooni summutavad omadused ning see peab pakkuma piisavat kaitset tagant ja külgedelt.

Külgsuunaline kaitse on piisav, kui iste on konstrueeritud selliselt, et see takistab juhi keha libisemist külgsuunas.

1.3.1. Iste peab olema reguleeritav juhi kehamassi järgi. Kõik selle nõude täitmiseks vajalikud reguleerimised peavad olema tehtavad ilma tööriistu kasutamata.

1.4. Istepind, seljatugi, külgkaitsed ning eemaldatavad, kokkupandavad või fikseeritud käetoed, kui need on olemas, peavad olema polsterdatud.

1.5. Istme võrdluspunkt S tuleb määrata II lisa 1. liites määratletud viisil.

1.6. Kui pole sätestatud teisiti, peavad mõõtmed ja tolerantsid vastama järgmistele nõuetele:

1.6.1. mõõtmed tuleb esitada koos mõõtühikutega (täisühikutena), vajadusel ümardatuna lähima täisühikuni;

1.6.2. mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad peavad võimaldama tulemite ümardamist lähima täisühikuni ja nende täpsus peab mahtuma järgmiste tolerantside piiridesse:

- pikkuse mõõtmisel: ±0,5 %,

- nurga mõõtmisel: ±1°,

- traktori massi määramisel: ±20 kg,

- rehvirõhkude mõõtmisel: +0,1 bar;

1.6.3. kõigi mõõtmetega seotud andmete korral on lubatud tolerantsiks ± 5 %.

1.7. Iste peab läbima järgmised katsetused, mis tuleb teha ühele ja samale istmele järgmises järjekorras:

1.7.1. vedrustuse omaduste ja juhi massi järgi reguleerimise ulatuse määramine;

1.7.2. külgstabiilsuse määramine;

1.7.3. vertikaalsuunalise vibratsiooni määramine.

1.8. Kui iste on valmistatud selliselt, et see võib pöörduda ümber vertikaaltelje, tuleb vastavad katsetused teha edasisõidu suunas pööratud ja traktori keskpikiteljega paralleelsesse asendisse lukustatud istmega.

1.9. Istmel, millega tehakse eespool nimetatud katsetused, peavad olema samad konstruktsioonilised ja paigaldusomadused kui seeriatootmises olevatel istmetel.

1.10. Enne katsetuste sooritamist peab iste olema läbinud sissetöötamisperioodi tootja juures.

1.11. Katsearuande, mis tõendab, et iste on läbinud kõik ettenähtud katsetused ilma kahjustusteta, ja mis sisaldab üksikasjalikke andmeid istme vibratsiooniomaduste kohta, peab koostama katselabor.

1.12. Istmed, mida on katsetatud I klassi traktoritel, sobivad paigaldamiseks ainult I klassi traktoritele, samas aga istmed, mida on katsetatud II klassi traktoritel sobivad paigaldamiseks nii I klassi kui ka II klassi traktoritele.

2. ERINÕUDED

2.1. Istepinna mõõtmed

2.1.1. Istepinna sügavus, mõõdetuna paralleelselt istme keskpikitasandiga sellest 150 mm kaugusel, peab olema 400 ± 50 mm (vt joonist allpool).

2.1.2. Istepinna laius, mis mõõdetakse istme keskpikitasandiga risti, 150 mm võrra istme võrdluspunktist S eespool ja sellest mitte kõrgemal kui 80 mm, peab olema vähemalt 450 mm (vt joonist allpool).

2.1.3. Kuni 1150 mm tagarööpmega traktoritel kasutamiseks mõeldud istmetel võib istepinna sügavust ja laiust vähendada juhul, kui traktori konstruktsioon ei võimalda täita punktide 2.1.1 ja 2.1.2 nõudeid, kuid sügavus ei tohi seejuures jääda alla 300 mm ja laius alla 400 mm.

2.2. Seljatoe asend ja kalle

2.2.1. Istme seljatoe ülaserv peab olema vähemalt 260 mm istme võrdluspunktist S kõrgemal (vt joonist allpool).

2.2.2. Seljatoe kalle peab olema 10 ± 5° (vt joonist allpool).

2.3. Istepinna kalle

2.3.1. Koormatud istmepadja pinna tahasuunaline kalle (vt nurka α allpool toodud joonisel) peab olema horisontaaltasapinnast 3°–12°, mõõdetuna koormamisseadmega 1. liite kohaselt.

2.4. Istme reguleerimine (vt joonist allpool)

2.4.1. Iste peab olema pikisuunas reguleeritav vähemalt järgmises ulatuses:

- 150 mm võrra üle 1150 mm tagarööpmega traktoritel,

- 60 mm võrra kuni 1150 mm tagarööpmega traktoritel.

2.4.2. Iste peab olema vertikaalsuunas reguleeritav vähemalt järgmises ulatuses:

- 60 mm võrra üle 1150 mm tagarööpmega traktoritel,

- 30 mm võrra kuni 1150 mm tagarööpmega traktoritel.

+++++ TIFF +++++

2.5. Istme katsetamine

2.5.1. Katse vedrustuse omaduste ja juhi massi järgi reguleerimise ulatuse määramiseks

2.5.1.1. Vedrustuse omadused määratakse staatilisel katsel. Katse tuleb teha istmete reguleeringute korral 50 kg massiga juhile ja 120 kg massiga juhile.

Juhi massi järgi reguleerimise ulatuse piirväärtused arvutatakse vedrustussüsteemi omaduste põhjal.

2.5.1.2. Iste on paigaldatud katsestendile või traktorile ja seda koormatakse kas vahetult või spetsiaalse seadme abil; see koormus ei tohi erineda nimikoormusest rohkem kui 5 N võrra. Vedrustussüsteemi vajumine tuleb mõõta täpsusega kuni ± 1 mm. Koormust tuleb rakendada 1. liite punktis 3 sätestatud menetluse kohaselt.

2.5.1.3. Vedrustussüsteemi deformatsiooni iseloomustav tunnuskõver tuleb koormamisel nullkoormusest maksimumkoormuseni ja tagasi täies ulatuses välja joonistada. Koormuse muutmise vahemikud, mille järel tuleb vedrustussüsteemi vajumist mõõta, ei tohi olla suuremad kui 100 N; vedrustussüsteemi liikumise graafikule tuleb märkida vähemalt kaheksa mõõtepunkti koormuse ligikaudselt võrdsete muutuste järel. Maksimumkoormuseks loetakse kas koormus, kus vedrustuse edasist vajumist pole enam võimalik registreerida, või koormus 1500 N. Peale koormuse lisamist ja vähendamist mõõdetakse vedrustussüsteemi vertikaalsuunaline vajumine 200 mm võrra istme võrdluspunktist S eespool; peale koormuse lisamist ja vähendamist tuleb lasta istmel saavutada stabiilne asend.

2.5.1.4. Kui istmel puuduvad käigupiirikud selle reguleerimiseks massi järgi, tuleb reguleeringud valida nii, et:

2.5.1.4.1. kergeima juhi korral tagastub iste peale koormuse eemaldamist vedrustuse käigupiirkonna ülemisse lõppasendisse ja

2.5.1.4.2. raskeima juhi korral vajutab 1500 N koormus istme selle vedrustuse käigupiirkonna alumisse lõppasendisse.

2.5.1.4.3. Reguleerimisulatust, mis on määratud koormuste abil vastavalt punktidele 2.5.1.4.1 ja 2.5.1.4.2, tuleb seega lugeda suuremaks kui punktis 3.1.1. nõutud reguleerimisulatus.

2.5.1.4.4. Kui iste on varustatud alumise piirikuga, mis põhineb muutuva elastsusega vedrul, võib vedrustuse käigupiirkonna alumise asendi (vt I lisa punkt 9) määratleda asendina, mille iste saavutab 1000 N koormuse korral, kui iste on reguleeritud kergeima juhi jaoks.

2.5.1.5. Vedrustussüsteemi keskasend on asend, mille iste saavutab, kui see on alla vajutatud poole käigupikkuse ulatuses.

2.5.1.6. Kuivõrd vedrustussüsteemi tunnuskõverateks on tavaliselt hüstereesisilmused, tuleb koormus märkida graafikule silmust läbiva keskteljejoonena (vt I lisa punkt 8 ja II lisa 2. liite punktid A ja B).

2.5.1.7. Reguleerimisulatuse piirväärtuste määramiseks funktsioonina juhi massist tuleb punktide A ja B (vt 2. liide) punkti 2.5.1.6 kohaselt leitud väärtused korrutada teguriga 1,3.

2.5.2. Katse külgstabiilsuse määramiseks

2.5.2.1. Iste peab olema reguleeritud juhi suurimale lubatud massile ja ühendatud katsestendi või traktoriga nii, et istme alusplaat toetub liikumatule plaadile (katsestend), mis ei ole istme alusplaadist väiksem.

2.5.2.2. Istepinnale või istmepadjale rakendatakse katsekoormus 1000 N. Koormust tuleb rakendada istme võrdluspunktist S 200 mm võrra eespool vaheldumisi istme sümmeetriatasapinnast 150 mm võrra kummalegi poole.

2.5.2.3. Koormuse rakendamise ajal mõõdetakse istepinna külgsuunalise kalde muutumist horisontaal- ja vertikaalsuunaliste reguleeringute äärmiste seadeväärtuste korral. Jääkdeformatsiooni koormuse rakenduspunkti ümbruses ei võeta arvesse.

2.5.3. Katse vibratsiooni määramiseks

Istme vibratsioon määratakse stendikatsel ja/või standardkatserajal sõltuvalt sellest, kas iste on mõeldud kasutamiseks A-kategooria traktoriklassis (või klassides) või B-kategooria traktoril.

2.5.3.1. Katsetamine katsestendil

2.5.3.1.1. Katsestend peab simuleerima vertikaalsuunalist vibratsiooni juhiistme kinnituspunktis.

Vibratsiooni tekitatakse elektrohüdraulilise seadme abil. Kasutatakse seadeväärtusi, milleks on kas 4. ja 5. liites vastava traktoriklassi jaoks loetletud väärtused või kahekordselt integreeritud kiirendussignaale, mis on salvestatud istme kinnituspunktis, kui B-kategooria traktor liigub kiirusega 12 ± 0,5 km/h standardkatserajal, mis on määratletud punktis 2.5.3.2.1. Vibratsioon tuleb üle kanda platvormile, mis mõõtmetelt sarnaneb ligikaudu traktori juhikabiinile. Vibratsiooni tekitamiseks tuleb katkestuseta kaks korda järjest genereerida seadeväärtussignaale või kahekordselt integreeritud kiirendussignaale, mis on salvestatud istme kinnituspunktis B-kategooria traktori liikumisel standardkatserajal. Seadeväärtussignaalide või kiirendussignaalide esmakordsel genereerimisel mõõtmisi ei tehta.

2.5.3.1.2. Peale katsetatava istme kinnitusseadise peavad platvormile olema kinnitatud ka rool ja jalatugi. Nende paigutus peab vastama 6. liite nõuetele.

2.5.3.1.3. Katsestendil peab olema kõrge painde- ja väändejäikus ning selle laagrite ja juhikute lõtk ei tohi olla suurem kui tehniliselt vajalik. Kui platvorm on kinnitatud vibraatorõlale, peab mõõde R olema vähemalt 2000 mm (vt 6. liide).

Katsestend peab olema võimeline tekitama sinusoidaalset vibratsiooni, nagu on näidatud 7. liites, kui istmele on rakendatud 150 kg koormus.

2.5.3.2. Katsetamine standardkatserajal

2.5.3.2.1. Katserada koosneb kahest paralleelsest ribast, mille vahekaugus vastab traktori rööpmele. Rajakate võib olla sileda pinnaga betoonist või põhikarkassile asetatud puit- või betoonplokkidest. Raja kummagi riba pind on määratud kõrgusordinaatidega baastaseme suhtes; need ordinaadid on esitatud 3. liite tabelis. Katseraja kõrgusordinaadid on antud 16 cm vahekaugusega punktides piki mõlemat riba.

Katserada peab olema kinnitatud kindlalt aluspinnale ja ribade vahekaugus võib kogu rajapikkusel kõikuda vaid väikeses ulatuses; traktori rattad peavad olema alalises kontaktis rajapinnaga. Kui katseraja ribad koosnevad plokkidest, peab nende paksus olema 6 kuni 8 cm ja nende keskmete vahekaugus 16 cm.

Standardkatseraja pikkus peab olema 100 m. Mõõtmisi tuleb alustada niipea, kui traktori tagatelje kese on kohakuti katseraja punktiga D = 0, ja mõõtmised tuleb lõpetada, kui traktori esitelje kese on kohakuti katseraja punktiga D = 100 (vt tabel II lisa 3. liites).

2.5.3.2.2. Ülekantavat vertikaalsuunalist vibratsiooni määratakse liikumiskiirusel 12 ± 0,5 km/h.

Ettenähtud kiirust tuleb hoida ilma pidureid kasutamata. Vibratsiooni mõõdetakse nii kerge kui ka raske juhi korral istmel ja punktis, kus iste on traktorile kinnitatud.

Kiirus 12 km/h peab olema saavutatud peale kiirendusraja läbimist. Kiirendusrada peab olema tasane ja see peab olema ühendatud katserajaga samas tasapinnas.

2.5.3.2.3. Iste peab olema reguleeritud vastavalt juhi massile tootja juhiste kohaselt.

2.5.3.2.4. Traktor peab olema varustatud kaitseraami ja/või -kabiiniga, välja arvatud juhul, kui on tegemist traktoritüübiga, millel see pole vajalik. Traktoril ei tohi olla lisaseadmed. Samuti ei tohi traktori ratastel ega raamil olla lisaraskusi ega vedelikku rehvides.

2.5..3.2.5. Katsel tuleb kasutada tootja juhendis määratud standardmõõtmete ja -kihiindeksiga rehve. Turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 65 % uue turvisemustri sügavusest.

2.5.3.2.6. Rehvide külgedel ei tohi olla kahjustusi. Rehvirõhk peab vastama rehvi tootja soovitatud baasrõhkude aritmeetilisele keskmisele. Rööbe peab vastama traktorimudeli, millele katsetatav iste on kinnitatud, tavalistes töötingimustes kasutatavale rööpmele.

2.5.3.2.7. Mõõtmised istme kinnituspunktis ja istmel tuleb teha samal sõidukatsel.

Vibratsiooni mõõtmiseks ja registreerimiseks kasutatakse võimendiga kiirendusmõõturit, mõõtevõimendit ja magnetilist salvestusseadet või vahetu lugemiga vibromeetrit. Mõõteriistade tehnilised andmed on sätestatud punktides 2.5.3.3.2–2.5.3.3.6.

2.5.3.3. Katserajal ja katsestendil sooritatavate katsetuste tehnilised tingimused

2.5.3.3.1. Juhi mass

Katsed viiakse läbi kahe juhi korral: ühe juhi kogumass on 55 kg (± 10 %), kusjuures kuni 5 kg sellest võib olla keha ümbritsevas massivöös; teise juhi mass on 98 kg (± 10 %), kusjuures massivöös võib olla kuni 8 kg.

2.5.3.3.2. Kiirendusmõõturi asukoht

Juhile ülekanduva vibratsiooni mõõtmiseks kinnitatakse kiirendusmõõtur jäigale ja tasasele 250 ± 50 mm läbimõõduga plaadile, mille 75 mm läbimõõduga keskosa peab olema jäik ja varustatud jäiga kattega kiirendusmõõturi kaitseks. See plaat peab olema asetatud istepinna keskosale istme ja juhi vahele ning olema kaetud naturaalse või sünteetilise umbes 200 mm paksuse vahtkummist kattega.

Vibratsiooni mõõtmiseks istme kinnituspunktis tuleb kiirendusmõõtur kinnitada traktorile kinnituspunkti juurde istepinna vertikaalprojektsiooni sisse jäävale alale ja mitte kaugemale kui 100 mm traktori keskpikiteljest.

2.5.3.3.3. Vibratsioonikiirenduse mõõtmine

Kiirendusmõõtur koos võimendus- ja ülekandeseadmetega peab reageerima vibratsioonile efektiivväärtusega 0,05 m/s2 ja olema suuteline mõõtma vibratsiooni efektiivväärtusega 5 m/s2 ja amplituuditeguriga (s.o tipp- ja efektiivväärtuse suhtega) 3 ilma moonutusteta ja maksimaalse veaga ± 2,5 % vahemikus 1–80 Hz.

2.5.3.3.4. Magnetiline salvestusseade

Magnetilise salvestusseadme kasutamisel ei tohi seadme maksimaalne taasesitusviga olla suurem kui ± 3,5 % sagedusvahemikus 1 kuni 80 Hz, sealhulgas ka muudetud kiirusel taasesitamisel analüüsi jaoks.

2.5.3.3.5. Vibromeeter

2.5.3.3.5.1. Vibratsiooni sagedusega üle 10 Hz võib jätta arvestamata. Seetõttu on lubatud mõõteseadise ette ühendada madalpääsfilter katkestussagedusega umbes 10 Hz ja sumbumusega 12 dB oktavi kohta.

2.5.3.3.5.2. Mõõteseadises peab anduri ja integraatori vahele olema liidetud elektrooniline kaalufilter. Filter peab vastama 8. liites toodud graafikule ja lubatud piirviga ei tohi olla suurem kui ± 0,5 dB sagedusribas 2–4 Hz ja ± 2 dB muudel sagedustel.

2.5.3.3.5.3. Elektrooniline mõõteseadis peab olema suuteline näitama kas:

- kaalutud vibratsioonikiirenduse (aw) ruudu integraali I üle katsetusaja T

I =

dt

- või ruutjuurt kõnealusest integraalist,

- või otse kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtust aw eff

a

=

I/T =

2I2T

Niimoodi leitud kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtuse üldine viga peab jääma piiridesse ± 5 %.

2.5.3.3.6. Kalibreerimine

Kõiki mõõteseadiseid tuleb regulaarselt kalibreerida.

2.5.3.3.7. Vibratsioonikatse hindamine

2.5.3.3.7.1. Igal katsel tuleb määrata kaalutud vibratsioonikiirendus kogu katseaja jooksul punktis 2.5.3.3.5 mainitud vahetu lugemiga vibromeetri abil.

2.5.3.3.7.2. Katsearuandes peab olema esitatud istme parandatud vibratsioonikiirenduse aritmeetiline keskmine nii kerge kui ka raske juhi korral. Samuti peab katsearuanne sisaldama juhiistme kaalutud vibratsioonikiirenduse suhet mõõdetuna istme kinnituspunktis. See suhe tuleb esitada täpsusega kaks kohta peale koma.

2.5.3.3.7.3. Välistemperatuuri kõikumine katse jooksul tuleb mõõta ja esitada katsearuandes.

2.5.4. Traktoriistmete vibratsioonikatsetused sõltuvalt istmete kasutusalast

2.5.4.1. A-kategooria traktoriklassi (või klasside) traktoritel kasutamiseks mõeldud istet tuleb katsetada vibratsioonikatse stendil, kasutades asjakohaseid seadeväärtussignaale.

2.5.4.2. B-kategooria traktoritel kasutamiseks mõeldud istet tuleb katsetada standardkatserajal kõnealust tüüpi traktoril. Teha võib siiski ka simulatsioonkatse, kasutades seadeväärtussignaale, mis vastavad kiirenduskõverale, mis on saadud standardkatserajal sama traktoritüübiga tehtud katsel, millele iste on mõeldud.

2.5.4.3. Iste, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult teatud tüüpi A-kategooria traktoritel, võib katsetada samuti punkti 2.5.4.2 nõuete kohaselt. Sel juhul antakse osa tüübikinnitus ainult sellele traktoritüübile, millele katsetatud iste on ette nähtud.

2.5.5. Istme vibratsiooni määramise menetlus A-kategooria traktoritele mõeldud istmetel

2.5.5.1. Etalontraktori vibratsioonikäitumine, mis on normiks juhiistmete katsetamisel, on määratletud vertikaalkiirenduse spektraalse energiatiheduse (9. ja 10. liide) abil, mis on registreeritud etalontraktori istme kinnituspunktis sõidukatsel standardkatserajal vastavalt punkti 2.5.3.2 nõuetele.

2.5.5.2. Väärtus awB, mis on tegelikult esineb istme kinnituspunktis sõidukatse ajal, peab jääma järgmistesse piiridesse:

a

= 1,9– 2,2 m/s

2

a

= 1,6– 1,8 m/s

2

ja tuleb korrigeerida nii, et need vastaksid kontrollväärtustele:

a

= 2,05 m/s

2 I klassi korral

a

= 1,7 m/s

2 II klassi korral,

juhiistmel mõõdetud kiirendus aws tuleb korrigeerida vastavalt valemile:

a

= a

w

B

awB

2.5.5.3. Juhul, kui katse tehakse katsestendil, tuleb istmete kinnituste vertikaalsuunaliste liikumiste genereerimiseks kasutatavad seadeväärtussignaalid määrata, integreerides kahekordselt kiirendussignaale, mis on salvestatud I või II klassi etalontraktori istme kinnituspunktis sõidukatsel standardkatserajal. Need seadeväärtussignaalid on esitatud 4. ja 5. liites.

Katsestend tuleb reguleerida nii, et istme kinnituspunktis oleks kaalutud kiirendus:

a

= 1,9– 2,2 m/s

2

A-kategooria I klassi traktorite korral, ja

a

= 1,6 1,6– 1,8 m/s

2

A-kategooria II klassi traktorite korral.

Tuleb määrata tegelik väärtus awB mõõtmise ajal istme kinnituspunktis. Kõrvalekalde korral kontrollväärtusest

a

= 2,05 m/s

2 A-kategooria I klassi traktorite korral

a

= 1,7 m/s

2 A-kategooria II klassi traktorite korral,

tuleb juhiistmel mõõdetud kiirendus aws korrigeerida vastavalt järgmisele valemile:

a

= a

w

B

awB

2.5.5.4. Stendikatse korral kohaldatakse punkti 2.5.3.1 nõudeid ja vibratsioon tuleb genereerida vastavalt punkti 2.5.5.2 nõuetele.

Mõlema punktis 2.5.3.3.1 osutatud juhi korral tuleb kaalutud vibratsioonikiirendust istmel mõõta 28 sekundi jooksul. Mõõtmine peab algama seadeväärtussignaalist, mis vastab ajale t = 0 s, ja lõppema seadeväärtussignaaliga aja t = 28 s korral (vt II lisa 4. ja 5. liide). Läbida tuleb vähemalt kaks katsesõitu. Mõõdetud väärtused ei tohi erineda aritmeetilisest keskmisest rohkem kui ± 5 %.

2.5.6. Istme vibratsiooni määramise menetlus B-kategooria traktoritele mõeldud istmetel

2.5.6.1. Vastavalt punkti 2.5.4.2 nõuetele ei kehti istme vibratsioonikatsetused mitte traktorite grupi ega klassi suhtes, vaid ainult selle traktoritüübi suhtes, mille jaoks iste on ette nähtud.

2.5.6.2. Sõidukatse standardkatserajal tuleb teha vastavalt punktide 2.5.3.2 ja 2.5.3.3 nõuetele. Sellisel juhul juhiistmel mõõdetud vibratsioonikiirendust aws ei korrigeerita ja see on järelikult võrdne kontrollväärtusega

a

.

2.5.6.3. Katsetamine katsestendil tuleb teha sarnaselt sõidukatsele standardkatserajal vastavalt punktide 2.5.3.1 ja 2.5.3.3 nõuetele.

Vibratsioonigeneraatori seadeväärtussignaalid saadakse vastavalt punktile 2.5.3.1.1 salvestatud vibratsioonikiirendussignaalide kahekordse integreerimise teel.

2.5.6.4. Punkti 2.5.6.3 kohaselt saadud seadeväärtuste määramisel ei tohi katsestendil salvestatud kaalutud vibratsioonikiirendus awp istme kinnituspunktis erineda punkti 2.5.6.3 (esimese lõigu) kohaselt tehtud sõidukatsel standardkatserajal salvestatud väärtusest awF rohkem kui ± 10 % Erinevuse korral katsesõidul istme kinnituspunktis mõõdetud väärtusest awF tuleb katsestendil juhiistmel salvestatud kaalutud vibratsioonikiirendust korrigeerida järgmiselt:

a

= a

wsawFawp

Kõik katsed katsestendil tuleb sooritada kaks korda. Mõõdetud väärtused ei tohi erineda aritmeetilisest keskmisest rohkem kui ± 5 %.

3. OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUS- JA MÄRGISTAMISNÕUDED

3.1. Istmele osa EMÜ tüübikinnituse saamiseks tarvilikud tingimused.

Osa EMÜ tüübikinnituse saamiseks peab iste lisaks eelpool sätestatud nõuetele vastamisele täitma ka järgmisi tingimusi:

3.1.1. reguleerimisulatus funktsioonina juhi massist peab olema vähemalt vahemikus 50 kuni 120 kg;

3.1.2. külgstabiilsuskatsel mõõdetud kalde muutus ei tohi olla suurem kui 5º;

3.1.3. kumbki punktis 2.5.3.3.7.2 kirjeldatud väärtusest ei tohi olla suurem kui 1,25 m/s².

3.2. Osa EMÜ tüübikinnituse taotlus

3.2.1. Osa EMÜ tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või omaniku volitatud esindaja.

3.2.2. Iga juhiistmetüübi jaoks tuleb taotlusele lisada:

3.2.2.1. lühike tehniline kirjeldus, kus tuleb nimetada traktori tüüp või traktorid, mille jaoks iste on ette nähtud;

3.2.2.2. joonised (kolmes eksemplaris), mis on piisavalt üksikasjalikud võimaldamaks istme tüübi identifitseerimist ja kus on esitatud selle mõõtmed, mass, vedrustussüsteem ja kinnitusviis;

3.2.2.3. vähemalt üks iste;

3.2.2.4. üks representatiivne traktor (vajadusel) sellest traktoritüübist, millele iste on ette nähtud.

3.3. Kirjed

3.3.1. Osa EMÜ tüübikinnitusele esitataval istmel peab olema selgelt ja kustutamatult märgitud taotleja kaubanimi või kaubamärk.

3.3.2. Igal istmel peab olema EMÜ tüübikinnitusmärgi paigutamiseks piisavalt suur vaba ala; see ala peab olema kantud punktis 3.2.2.2 mainitud joonistele.

3.4. Osa EMÜ tüübikinnitus

3.4.1. Kui punkti 3.2 kohaselt tüübikinnituseks esitatud iste vastab punktide 3.1 ja 3.3 nõuetele, antakse istmele osa EMÜ tüübikinnitus ja paigutatakse sellele osa tüübikinnitusnumber.

3.4.2. Seda numbrit ei tohi paigutada ühelegi teist tüüpi istmele.

3.5. Märgistamine

3.5.1. Igal käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübile vastaval istmel peab olema osa EMÜ tüübikinnitusmärk.

3.5.2. Tüübikinnitusmärk koosneb:

3.5.2.1. väiketähte “e” ümbritsevast ristkülikust, millele järgneb osa tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber või eraldustähed:

1 Saksamaa,

2 Prantsusmaa,

3 Itaalia,

4 Madalamaad,

6 Belgia,

11 Ühendkuningriik,

13 Luksemburg,

18 Taani,

IRL Iirimaa.

3.5.2.2. vahetult ristküliku all olevast osa EMÜ tüübikinnitusnumbrist, mis vastab istmetüübile antud osa EMÜ tüübikinnitustunnistuse numbrile; ja

3.5.2.3. vahetult ristküliku kohal olevast A-kategooria traktori tüübimärgist, millele iste on ette nähtud. See tuleb esitada järgmiselt:

- A-kategooria I klassi traktorite korral: I

- A-kategooria I ja II klassi traktorite korral: I ja II

Kui ristküliku kohal traktoritüübi märk puudub, on iste ette nähtud B-kategooria traktoritele.

3.5.3. Osa EÜ tüübikinnitusmärk tuleb istmele kinnitada selliselt, et see oleks kustutamatu ja selgesti loetav ka siis, kui iste on paigaldatud traktorile.

3.5.4. Osa tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud 11. liites.

3.5.5. Selle märgi erinevate osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad, kui minimaalmõõtmed, mis on esitatud 11. liites.

--------------------------------------------------

III LISA

OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

JUHIISTME PAIGALDUSNÕUDED TRAKTORI EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMISEL

1. Igal juhiistmel peab olema osa EMÜ tüübikinnitusmärk ja iste peab vastama järgmistele paigaldusnõuetele:

1.1. juhiiste peab olema paigaldatud sellisel viisil, et:

1.1.1. on tagatud mugav asend juhile traktori juhtimiseks ja manööverdamiseks;

1.1.2. iste on kergesti ligipääsetav;

1.1.3. tavalises juhtimisasendis juhile on töö käigus kasutatavad traktori juhtimisseadised kergesti ligipääsetavad;

1.1.4. istme ega traktori ükski osa ei või põhjustada juhile vigastusi ega muljumisi;

1.1.5. kui iste on reguleeritav ainult pikisuunas või kõrguses, peab selle sümmeetriatasand langema kokku või olema paralleelne traktori keskpikitasandiga;

1.1.6. kui iste on ette konstrueeritud nii, et see pöörleb ümber vertikaaltelje, peab see olema lukustatav kõigis või teatavates asendites, kuid kindlasti punktis 1.1.5 mainitud asendis.

2. EMÜ tüübikinnituse omanik võib taotleda tüübikinnituse laiendamist teistele istmetüüpidele. Pädevad asutused peavad andma kõnealuse laienduse järgmistel tingimustel:

2.1. uuel istmetüübil on osa EMÜ tüübikinnitus;

2.2. see on konstrueeritud paigaldamiseks traktoritüübile, mille jaoks taotletakse EMÜ tüübikinnituse laiendust;

2.3. istme paigaldus vastab käesoleva lisa paigaldusnõuetele.

3. 1150 mm tagarööpmega traktoritele ette nähtud istmete istepinna sügavuse ja laiuse minimaalmõõtmed võivad olla järgmised:

- istepinna sügavus: 300 mm,

- istepinna laius: 400 mm.

Seda sätet kohaldatakse ainult siis, kui istepinna sügavusele ja laiusele kehtestatud nõudeid (st vastavalt 400 ± 50 mm ja vähemalt 450 mm) pole traktori konstruktsiooni tõttu võimalik järgida.

4. EMÜ tüübikinnitustunnistusele lisatakse IV lisas esitatud näidisele vastav tunnistus iga tüübikinnituse või tüübikinnituse laienduse kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.

--------------------------------------------------

V LISA

TRAKTORI EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE LISA SEOSES JUHIISTMEGA

(Direktiivi 74/150/EMÜ (liikmesriikide põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 4 lõige 2 ja artikkel 10)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------